Maastikuarhitektuuri Stuudio Aadress: Lai tn 1- 6 51005 Tartu

E-post: kreetasipelgas@gmail.com Reg. nr. 80300035 Telefon: 5057569

KOLGA MÕISA PARGI PUISTU

DENDROLOOGILINE HINNANG

Töö nr: 01DH2015 Asukoht: Harjumaa, Kuusalu vald, Kolga alevik

Dendroloog Sille Viljamaa

Volitatud maastikuarhitekt Valdeko Lukken

Assistent Minea Kaplinski

Tartu 2015

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

2

Sisukord

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 3

2. METOODIKA ........................................................................................................... 3

3. DENDROLOOGILINE HINNANG.................................................................................. 4

3.1. PARGIPUISTU HINNANG ............................................................................ 4

3.2. Puude tervislik seisukord ja soovituslikud raied ............................................. 5

GRAAFILINE MATERJAL......................................................................................... 11

JOONIS 1A Dendroloogiline hinnang 1:500 .................................................... 12

JOONIS 1B Dendroloogiline hinnang 1:500 .................................................... 13

JOONIS 1C Dendroloogiline hinnang 1:500 .................................................... 14

LISAD............................................................................................................................ 15

Dendroloogilise hinnangu tabel........................................................................ 16

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

3

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Kolga mõisa pargi dendroloogiline ülevaade on koostatud eesmärgiga aidata kaasa pargi rekonstrueerimisele ja selgitada välja haljastuse seisukohast väärtuslikud, olulised ja likvideerimisele kuuluvad puud ja põõsad.

2. Metoodika

Pargipuistu dendroloogiline hinnang viidi läbi veebruaris ja märtsis 2015. aastal. Välitöödel osalesid maastikuarhitekt Valdeko Lukken, maastikuarhitektuuri eiala tudeng Minea Kaplinski ja dendroloog Sille Viljamaa. Töö käigus eraldati alusplaanil M 1:500 üksikpuud, eriilmeliste puude rühmad ja read. Alusplaanile kanti nende võra või võrastike kontuur või piirid ja juurde kirjutati alusplaanile nende unikaalne number (sama dendroloogilise inventuuri tabelis), määrati liik (plaanil leppemärgiga), mõõdeti tüve rinnasdiameeter 1,3m kõrguselt cm-tes (kui oli tegemist mitmeharulise puuga, on mõõdud eraldatud kaldjoonega) võra raadius meetrites, anti hinne puu tervislikule seisundile ja kirjeldati konkreetse isendi välimust ja tervislikku seisundit ning lisati soovituslik tegevus puu hooldamiseks. Pargi kaugemates osades – edela, lääne ja loodeosas märgiti pargipuistut võrastike kontuuri ja grupiti liikide väljatoomisega, kuna alusplaanil olid pargi selles osas välja toomata üksikute puude asukohad. Aastaajast tingituna jäid täpsemalt määramata lehiste liigid ja sirelite sordid, hübriidid või teisendid. Pargipuude ja põõsaste hindamisel kasutati järgmist hindamisskaalat. Hinne Iseloomustus

0 Jalal kuivanud, surnud puu 1 Kuivav puu, juurdekasv puudub, kahjustatud enam kui 2/3 lehtedest

või okastest; kuivaladvalised või 1/3 võra ladvaosast moodustavad kuivanud oksad; üle 2/3 tüve läbimõõdust kahjustatud tüvemädanikust; koore või kambiumi vigastused üle 2/3 tüve või peajuurte läbimõõdust.

2 Tugevasti kahjustatud puud; juurdekasv tugevasti pidurdunud või lõppenud. Kahjustatud 1/3 – 2/3 lehtedest või okastest, ladvaosas palju kuivanud oksi; koore või kambiumi vigastused kuni 2/3 ümbermõõdu ulatuses, tüve vigastused tüvemädanikust kuni 2/3 läbimõõdu ulatuses.

3 Nõrgestatud puud, juurdekasv pidurdunud, üksikud kuivavad oksad võras, tüve või kambiumi vigastused kuni 1/3 ulatuses tüve läbimõõdust; tüvemädanik kuni 1/3 ulatuses läbimõõdust.

4 Kergelt vigastatud puud, peamiselt paranevad mehaanilised vigastused, väikesed (vigastused väiksemad kui 1/5 tüve; koore või kambiumi vigastused vähem kui 1/5 ümbermõõdust) vigastused, juurdekasv pole oluliselt pidurdunud, tüvemädanikku ei esine.

5 Kahjustamata, terve puu, värvus, võra tihedus ja tüvi normaalsed Pargipuude hindamise skaala (Allikas: Artes Terrae töö nr 54KP04/A)

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

4

3. Dendroloogiline hinnang

3.1. PARGIPUISTU HINNANG

Kolga mõisa park hõlmab ca 20 ha suuruse maa-ala. Kolga park on suures osas vabakujunduslik maastikupark. Esinduslikum pargiosa on mõisahoone ees ja lähemas ümbruses. Teedevõrk ei ole suures osas pargis jälgitav, küll aga on aimatavad võimalikud ajaloolised vaatekohad peahoonele ja kõrvalhoonetele. Korrapärased elemendid pargipuistus on alleed, suur osa neist ei ole pargis enam hästi säilinud. Suurim ja tähtsaim allee saab alguse väravamajade juurest ja suundub mõisahoone ette. Allee koosseisus on ülekaalus hobukastanid. Pargis kompositsiooniliselt tähtsat osa etendavad okaspuurühmad paiknevad üksikult pargi keskosas ning moodustavad väga väikese osakaalu kogu puistust. Nii puude mõõtmete suurenemise kui ka loodusliku uuenduse tekkimise tõttu on lagendike pindala oluliselt vähenenud. Pargi puistus valitsevad peamiselt kodumaised liigid. Kasvutingimused on pargis suures osas head; pargi äärealadel, lääne- ja loodeosas on maapind liigniiske ning alusmetsa kiire kasvamise tõttu on valgustingimused pargi edela- ja lääneosas ebapiisavad. Välitöödel loendati Kolga mõisa pargis 640 puud ja põõsast. Taksoneid on nii suure pargi kohta suhteliselt vähe - 49, neist okaspuid 6 taksonit, lehtpuid 19, lehtpõõsaid 23 ning ronitaimi 1 liik. Lehtpuudest on ülekaalus harilikud vahtrad ja harilikud saared; võõrliikidest esineb harilikku hobukastanit; viljapuudest aed-õunapuud, - ploomipuud ja –pirnipuud. Teistest lehtpuuliikidest on esindatud pargis harilik jalakas, harilik tamm, harilik pärn, harilik pihlakas, harilik haab, hall ja –sanglepp, raagremmelgas, aru- ja sookask ning harilik toomingas. Okaspuudest kasvab Kolga pargis kodumaistest liikidest harilik kuusk ja harilik mänd, võõrpuudest palsami ja siberi nulg ning lehised, mis aastaajalisusest tingituna jäid liigi tasemel määramata. Põõsastest kasvab pargis 23 taksonit. Suurema osakaaluga esineb looduslikke liike – magedat sõstart, harilikku kuslapuud, kibuvitsa, harilikku sarapuud ja pajude erinevaid liike. Marjapõõsastest on pargi alusmetsas esindatud punane ja must sõstar ning karusmari. Võõrliikidest on suurem osa kasvamas mõisa peaväljakul - harilik sirel, harilik põõsasmaran, keskmine enelas ja suur läätspuu ning pargi lõunaserval vana aiandi territooriumil - värdenelas, ebajasmiin, siberi kontpuu, kikkapuu, harilik lumimari, harilik pukspuu, kurdlehine roos, villane lodjapuu, lodjap-põisenelas ja ungari sirel. Varemete vahel leidus hulganisti punast leedrit ning kogu pargis metsistununa pihlenelat. Ronitaimedest on esindatud harilik metsviinapuu, mis kasvab vana viljapuuaia idapoolse müüri peal. Vanematest puudest on esindatud harilikud tammed, harilikud saared, harilikud pärnad, harilikud vahtrad ja harilikud hobukastanid, okaspuudest harilik mänd ja lehis. Suurimate tüve ümbermõõtudega põlispuud olid järgmised: Harilik vaher – 379 cm (tabelis nr 228) Harilik tamm – 356 cm (nr 557)

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

5

Harilik hobukastan – 350 cm (nr 89) Harilik pärn – 333 cm (nr 107) Sanglepp – 287 cm (nr 454) Harilik saar – 283 cm (nr 363) Lehis – 266 cm (nr 637) Üks ilusaima võraga ja suurima haljastusväärtusega puu pargis on harilik hobukastan mõisahoone põhjapoolsel küljel (vt Foto 4) Suure osakaalu moodustavad pargis harilikud saared, mis on võimsa terve tüve ja ažuurse võraga. Pargi raamistuses müüri ääres kasvab nii väärtuslikke põlispuid – harilikku vahtrat, saart ja jalakat ja harilikku mändi lõunapoolse külje müüril (vt Foto 6), kui isetekkelist looduslikku uuendust – halli leppa, remmelgat ja paju ning punast leedrit. Pargi hooldamatuse tõttu on puistus palju noori puid, mis takistavad vanadel puudel kasvamist ja esiletulemist. Puistu noorendik ja hoolduseta jäänud põõsad ja puud on muutnud kõvasti aastate jooksul pargi ilmet. Kohati jätab park metsistunud mulje (vt Foto 7) . Kaugemal pargiosas on suures osas tegemist isekujunenud puistuga. Selles annavad tooni pajud, remmelgad, jalakad ja vahtrad, toomingad ja hallid lepad. Äärealadel on raske eristada gruppidena kasvavaid puude ja põõsaste isendeid, kuna nende võrad kattuvad ja oksad on põimunud läbisegi. Pihlenelate ala on muutnud oluliselt ligipääsetavust ja avatust pargi keskosas ja aednikumaja lähemas ümbruses ning takistab vaadete avanemist. 70-ndatel aastatel pargis asunud aiandi aladelt on näha paljunduspeenardesse sisse jäänud liikidest harilikku pukspuud, ebajasmiini, kikkapuud, villast lodjapuud, ungari sirelit, värdenelat, põisenelat ja kibuvitsa liike. Pukspuud mõjuvad pargi alusmetsa all üllatusena, kuid vajavad korrastamiseks puhastamist ja noorendamist. Tiheda istutuse tõttu on kuivanud isendite arv suur. Kaitsealuseid loodusobjekte pargialal ei esine.

3.2. Puude tervislik seisukord ja soovituslikud raied

Ülevaate puude tervislikust seisukorrast annab tabel “Puude tervislik seisukord ja soovituslikud raied” (vt lisa 1) ja joonis “Dendroloogiline inventeerimine ja raied” (vt jooniseid 1A, 1B, 1C). Tabelis on välja toodud puu-põõsa järjekorra number joonisel, liigi nimetus eesti- ja ladina keeles, tervisliku seisukorra hinne, märkused ja rinnasdiameeter, ümbermõõt, orienteeruv võra ulatus (peahoone esiväljakul). Tabelis toodud märkused ei ole raiumise põhjendus, vaid iseloomustav kirje. Märkuste lahtris on toodud ka tegevus (nt noorenduslõikus, hooldusraie, puude säilitamine). Üldine pargi tervislik seisukord on hea. Enamuses praegu pargis kasvavatest puudest on väga heas kasvujõus. Esineb kuivanud ja kuivamas puid, kuid üldiselt on puud ja põõsad heas seisundis. Peamiselt vanematel puudel kasvavad

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

6

samblad, samblikud, seened, esinevad koorekahjustused ja tüvedes lõhed. Pargi tihedamates pargiosades ja parki ümbritseval müüril pargi lõunaosas kasvavad teele kaldu olevad ohtlikud puud, mis tuleks likvideerida. Osadel pargi puudel on tüvel koor lahti ning esineb kuivanud oksi. Peamiselt avatumatel aladel kasvavad väga kauni ja dekoratiivse tüve ja võraga puud. Mitmed mahalangenud ja sammaldunud tüvega või kaldus põlispuud mõjuvad vanas mõisapargis maaliliselt (vt Foto 5,8 ) Õõnsaid puid on nii pärnade, jalakate kui hobukastanite hulgas. Iseenesest õõnsus puu tüves ei vähenda oluliselt puu tüve tugevusomadusi, küll aga võib tüves olev mädanik soodustada harude murdumist. Samas on õõnsustega puud pargis olulised vääriselupaiga säilitajatena ning ka dekoratiivse väärtusega. Vahtrate hulgas on levinud tüvede kaksikhargnemine, mis võib põhjustada puude harude murdumise. Mitmetel vahtratel oli välitööde käigus näha tüvede lõhedes vahtratarjaku viljakehi. Vahtratarjak põhjustab eelkõige vanadel puudel harude murdumist. Murdunud puid on pargis mitmeid, suurte haavade tõttu ohustavad neid kuivanud oksatüügastest ja suurematest murdumishaavadest alguse saanud tüve- ja oksamädanikud (vt Foto 9,10) Hallid lepad pargi lõunaosas on võimsad ja vaatamisväärsed, kuid lühikese eluea tõttu väheväärtuslikud haljastuslikust seisukohast. Lehiste tervislik seisund ja välimus on halvenenud peamiselt valguse puudusel. Suure ja tiheda võraga lehtpuude varju jäänud valguslembestel lehistel on eelkõige võra allosas ja lähedal kasvava lehtpuupoolsel küljel loomuliku laasumise tagajärjel kuivanud oksi, mis tuleks eemaldada. Suur hulk varjus kasvavaid põõsaid on vananenud ja vajavad tugevat tagasilõikust. Lehtpõõsad on enamus halvas tervislikus seisundis, nad on aastaid olnud noorendamata, vananenud ja mõned liigid ka juurevõsuga suure osa pargi territooriumist hõivanud (pihlenelas). Sirelid pargi lõunaservas on lamandunud ja vajavad noorenduslõikust. Pargipuistu hooldus on viimastel aastatel olnud puudulik, palju on maas vedelevaid ja juba kõdunenud puutüvesid, murdunud puid ja põlispuude võrades murdunud latvu ning oksi. Lehti ei ole riisutud ning alustaimestikku niidetud. Erilist tähelepanu tuleks pargis pöörata põlispuude hooldamisele, teostada hoolduslõikust, parandada nende valgustingimusi ja avada väärtuslikele põlispuudele vaateid. Puude tervislikku seisundit saab kõige rohkem parandada õigeaegse hooldus- ja kujunduslõikusega. Eriti tähtis on see dendroloogiliste harulduste ja põlispuude, kuid samuti alleepuude puhul.

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

7

Tõsisemat võrakujundust tasub teha alleede puudel ja oluliste vaadete servas olevatel puudel. Juurde on lisatud dendroloogiline plaan, tabel 1 ning fotod.

Foto 1. Allee väravamajadega. Valdeko Lukken, veebruar 2015

Foto 2. Hooldust vajavad hobukastanid alleepuudena. Valdeko Lukken, veebruar 2015

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

8

Foto 3. Vaade mõisa peahoonele pargi lääneosast. Valdeko Lukken, veebruar 2015

Foto 4. Vana hobukastan – üks ilusaima võraga puudest pargis. Valdeko Lukken, märts 2015

Foto 5. Mahamurdunud ja sammaldunud tüvega põlispuu. Valdeko Lukken, märts 2015

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

9

Foto 6. Harilikud männid kasvamas pargi lõunaserva müüril. Valdeko Lukken, veebruar 2015

Foto 7. Looduslikult tekkinud võsa varemete vahel. Valdeko Lukken, veebruar 2015

Foto 8. Põlispuude rühmad pargi põhjaserval. Valdeko Lukken, märts 2015

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

10

Foto 9. Murdunud puu. Valdeko Lukken, märts 2015

Foto 10. Murdunud ladvaga puu. Valdeko Lukken, märts 2015

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

11

GRAAFILINE MATERJAL

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

12

JOONIS 1A Dendroloogiline hinnang 1:500

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

13

JOONIS 1B Dendroloogiline hinnang 1:500

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

14

JOONIS 1C Dendroloogiline hinnang 1:500

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

15

LISAD

Maastikuarhitektuuri Stuudio “Kolga mõisa pargi dendroloogiline hinnang”

16

Dendroloogilise hinnangu tabel