PÕHIMAANTEE 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA ARUVALLA … · Halljänes 0 1 0 0 1 Kommentaarid...

Eesti Looduseuurijate Selts

PÕHIMAANTEE 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA

ARUVALLA-KOSE LÕIGU ULUKIRAJATISTE,

SH KUUSIKU ÖKODUKTI SEIRE

1. VAHEARUANNE

Vastutav ekspert: Harri Valdmann, PhD

Seireekspert: Maris Kruuse

Töö tellija ja rahastaja: Maanteeamet

Tartu, august 2015

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

ARUVALLA-KOSE MAANTEELÕIK .................................................................................... 4

METOODIKA ............................................................................................................................ 6

SEIRE TULEMUSED ................................................................................................................ 8

Ulukitara km 26,8-27,05 (pp) ................................................................................................. 8

Saula ulukitarade piirkond km 28,35-31,76 ja tagasihüppekohad 9 tk ................................ 11

Saula väikeulukitunnelid ja Pirita jõe kallasrajad km 29,65 ................................................ 16

Kuusiku (Kolu) ökodukt km 33,75 ja ulukitarad km 33,67-34,21 pp; km 33,45-34,21 vp .. 20

Kuivajõe sillaalune kallasrada km 36,3 ................................................................................ 23

Liiva väikeulukitunnel km 37,95 .......................................................................................... 25

Liiva küla kogujatee tunnel ja veetoru km 39,2 ................................................................... 26

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 27

VIIDATUD ALLIKAD ............................................................................................................ 29

LISA 1. FOTOD ....................................................................................................................... 30

LISA 2. LISATEAVE KOHALIKELT ELANIKELT LOOMADE LIIKUMISE KOHTA ... 46

3

SISSEJUHATUS

Metsloomadega juhtuvad liiklusõnnetused ohustavad liiklejate elu ja tervist, tekitavad olulist

majanduslikku kahju ning põhjustavad igal aastal (kümnete) tuhandete loomade hukkumise.

Seetõttu on tähtis võimaldada ulukitele ohutud teeületused, rajades sobivatesse kohtadesse

läbipääsud.

Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa seni kaherajaline Aruvalla-Kose lõik (km 26,6-

40,0) ehitati neljarajaliseks aastatel 2011-2013. Koos eelprojekti koostamisega viidi läbi

keskkonnamõjude hindamine (Kitsing ja Brøgger-Jensen 2008), kus analüüsiti muuhulgas

loomaõnnetusi ning seostati neid maanteega piirnevate metsaalade/elupaikadega. Samuti

analüüsiti varasemalt antud teelõigul läbi viidud ohupassistamist (Klein ja Rajasaar 2005).

KMH aruandes rõhutati rohevõrgustiku toimimise säilitamise vajalikkust. Olulise mõjuga

konfliktkohtade lahendamiseks pakuti välja leevendavad meetmed erinevate läbipääsude ja

tarastamise näol. 34. kilomeetril paikneva Kolu rohekoridori ja ühtlasi üleriigilise tähtsusega

põtrade rändekoridori toimimise tagamiseks nähti ette rajada ökodukt (Maanteeamet 2014).

Aruvalla-Kose teelõigu ulukirajatiste seisukorra ja kasutatavuse seire läbiviimiseks sõlmisid

Maanteeamet (Tellija) ja Eesti Looduseuurijate Selts (Töövõtja) 20.01.2015. a lepingu nr 15-

00242/015. Töö aluseks on Maanteeameti koostatud tehniline kirjeldus (Maanteeamet 2014).

Seire lepinguperiood on 22 kuud, mille jooksul esitatakse 3 vahearuannet ning lõpparuanne.

Käesolevas 1. vahearuandes antakse ülevaade esimese poolaasta tulemustest.

4

ARUVALLA-KOSE MAANTEELÕIK

13,4 km pikkune Aruvalla-Kose lõik on osa Eesti ühest tähtsamast ühendusteest, Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteest, mis ühendab pealinna ülikoolilinna Tartu ja kogu

Lõuna-Eestiga. Maantee lõikab läbi mitmed olulised suurulukite liikumisrajad, millest antud

lõigule jäävad Pirita jõeorg, Kolu põtrade rändekoridor ja Kose-Risti metsaala.

Teelõigul on järgmised ulukitele suunatud leevendavad rajatised:

1.1 Väikeulukitunnelid

1.1.1 km 29,65 Saula eritasandiline ristmik, 3 tk

1.1.2 km 37,95 Liiva küla, 1 tk

1.2 Ökodukt

1.2.1 km 33,75 Kuusiku ökodukt

1.3 Kallasrajad

1.3.1 km 36,3 Kuivajõe sild, Kuivajõe küla

1.4 Ulukitarad

1.4.1 km 26,8-27,05 pp

1.4.2 km 28,35-31,76 vp ja pp

1.4.3 km 33,67-34,21 pp ja km 33,45-34,21 vp

1.5 Tagasihüppekohad

1.5.1 km 28,35-31,76 9 tk

(Maanteeamet 2014)

5

Joonis 1. Seireobjektide paiknemine Aruvalla-Kose maanteelõigul. 1 – ulukitara; 2, 3 – Saula

eritasandiline ristmik, sh ulukitarad, tagasihüppekohad (9 tk), väikeulukitunnelid (3 tk), Pirita

jõe kallasrajad; 4 – Kuusiku ökodukt ja ulukitarad; 5 – Kuivajõe sillaalune kallasrada; 6 –

Liiva väikeulukitunnel; 6* – Liiva küla kogujatee tunnel ja veetruup (seirati lumeperioodil).

Aluskaart: Maa-amet 2015.

Maanteelõigul lubatud suurim piirkiirus suvisel ajal on 110 km/h, talvisel ajal 90 km/h. 2014.

aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus Aruvalla-Kose lõigul oli ligi 10 000 sõidukit,

täpsemalt km 26,6-31,7 – 9840 s/ööp, km 31,7-37,5 – 10 015 s/ööp ja km 37,5-40,0 – 8643

s/ööp (AS Teede Tehnokeskus 2015). Maanteed liiklussagedusega 4000 – 10 000 s/ööp

peetakse metsloomadele tugevaks barjääriks, müra ja liiklus peletab hulga isendeid, paljud

hukkuvad teeületuskatsel. Kui liiklussagedus tõuseb üle 10 000 s/ööp, muutub teelõik

enamikele liikidele ületamatuks tõkkeks (Iuell jt 2003, Klein 2010).

6

METOODIKA

Seire metoodika on paika pandud Maanteeameti koostatud tehnilises kirjelduses

(Maanteeamet 2014).

Jälje- jm loomade liikumisele viitavate tunnuste loendus

Vaatlusi viiakse läbi iganädalaselt, valides vaatluspäeva vastavalt sobivatele ilmaoludele.

Vaatluspäev ning soovitavalt vähemalt üks eelnev päev peaks olema sademeteta. Seire

töömeetod on jälje-, karva-, ekskremendi- või muude asjakohaste tunnuste loendus. Kindlaks

määratakse läbipääsu kasutanud või selle ümbruses liikunud isendite liigid, läbimiste arv ja

suund ja võimalusel ka liikumise iseloom (joostes, rahulik, ekselnud vms). Vältimaks jälgede

topeltloendamist, rehitsetakse loomapääsude liivaribad pärast jälgede loendamist ja määramist

taas siledaks. Mujal, nt kraavikallastel või pinnasteedel hõõrutakse silmatorkavamad jäljed

jalaga tasaseks. Kirja pannakse kõik nähtud isendid ning teel hukkunud loomad. Kogutakse

seire tõendusmaterjali fotode näol. Tehakse tähelepanekuid loomade liikumist segavate või

soodustavate tegurite kohta.

Rajakaamerad

Esmakordselt Eestis katsetati loomaläbipääsude seirel rajakaameraid. Kuusiku ökoduktile

paigaldati 2 kaamerat UM565-SMS GPRS (tootja: UOVision Techology, Hiina). Kuigi

ulukiuurijate ja jahimeeste hulgas on rajakaamerate kasutamine loomade liikumise jälgimisel

küllaltki levinud, on meil loomarajatiste seirel seni kasutatud tegevusjälgede vaatlusi. Ligi 5-

kuulise kogemuse põhjal võib öelda, et hea on kasutada paralleelselt mõlemat meetodit. Kuna

meie kasutatavate rajakaamerate passiivse liikumisanduri (PIR) reageerimisaeg on 1 sekund,

võib mõni suurem loom kiiresti liikudes pildile jäämata läbi minna (seni eelkõige metskitsed

ja suuremad koerad). Ka mujal maailmas on rajakaamerate kasutamine loomaläbipääsude

kasutuse seirel üsna tavapärane praktika.

Silmale nähtamatu inframustvälk võimaldab loomi häirimata pildistada ka pimedal ajal.

Välgu ulatus on kuni 12 m ning PIR anduri ulatus 15 m, seega paigutatuna ökodukti 21 m

laiusesse keskossa liivariba mõlemasse (Tallinna- ja Tartu-poolsesse) otsa, katavad nad

kahepeale kogu ala ning on seni registreerinud 96,5 % teadaolevatest liivariba ületustest.

Kaamerate kasutamine võimaldab jälgida loomade käitumist ökoduktil, eristada ligikaudset

vanust (noorloom, täiskasvanu) ja teatud juhtudel sugu (seni nt metskitsede puhul). Mõnikord

7

annavad kaamerapildid teavet isendite tervisliku seisundi kohta, näiteks jäi esimese loomana

pildile karvutu sabaga kärntõbine rebane. PIR andur reageerib ka väikeste kehamõõtmetega

elusolendile – fotole on jäänud muuhulgas linavästrik. Pisinäriliste ületusi siiski jäädvustada

pole õnnestunud.

Suhtlus kohalike elanike ja jahiseltsidega

Hea ülevaade loomade liikumisest on kohalikel elanikel, jahi- ja kalameestel, nii saadi ka

käesoleva seireprojekti raames piirkonna inimestelt olulist teavet.

Aruvalla-Kose maanteelõik jääb kolme jahipiirkonna maadele. Lõigu algus kuni 28. km jääb

Rae jahipiirkonda, edasine osa lõigust Siniallika jahipiirkonda. Alates 37. km piirneb lõigu

lõpuosa ka Kose jahipiirkonnaga. Kohtuti Siniallika Jahiseltsi esindaja Mait Markusega ning

sõideti koos läbi kogu jahiseltsi maadele jääv maanteelõik. Rae ja Kose Jahiseltsi esindajatega

vesteldi telefonitsi. Korduvalt suheldi ökodukti kõrval paikneva kinnistu elanikuga ning Pirita

jõe ääres kalameeste ja Saula elanikega. Räägiti ka Kuivajõe silla juures elavate inimestega.

Saadud teave on Lisas 2.

8

SEIRE TULEMUSED

Ulukitara km 26,8-27,05 (pp)

Ligi 250 m pikkune suurulukitara paikneb Tallinna poolt vaadatuna paremal pool teed ja

eraldab osaliselt maanteest 3,4 ha suuruse metsatuka. Hoolimata metsatuka väiksusest liigub

seal suurulukeid, tegevusjälgede (jalajäljed, väljaheited, ülestuhnitud maa) järgi põhiliselt

metssigu ja metskitsi, aga ka põtru (tabel 1).

Joonis 2. Ulukite liikumine 27. kilomeetril. Sinise värviga on tähistatud ulukitara, lillaga

müratõke. Punaste nooltega on näidatud metskitsede ja metssigade liikumine lagendikul.

Ortofoto: Maa-amet (siin ja edaspidi kasutatud Maa-ameti ortofotosid).

Teisel pool maanteed, kus paikneb suurem metsaala, ulukiaeda pole. Loomad ületavad

maanteed põhiliselt 27. km posti juures ulukitara lõpu ja teisel pool teed paikneva müratõkke

vahelisel lõigul (joonis 2), metsas on selles kohas nähtav sissetallatud rada. Sealt leiti ka

9

hukkunud metskits (12.05.2015, vt joonis 3). Ka liigutakse sageli mõlemal pool piki maanteed

vähese veega või kuiva kraavipõhja mööda. Kraave mööda liigutakse ilmselt nii

eesmärgipäraselt (rebane, kährikkoer jt kiskjad toiduotsingul) kui ka tarast tõkestatuna

(suursõralised). Samas võivad suursõralisedki kasutada kraavi teerajana, nt on metskitsed ja

metssead liikunud mööda kraavipõhja 27. km metsatukast 28. km-l paikneva

kergliiklustunnelini (kas tunnelit kasutati, pole teada). Põder on liikunud piki kraavi ka

vasakul pool maanteed, kus tara pole.

Kahel korral kohati parempoolses metsatukas metskitsi (25.03. ja 16.04.2015) ja ühel korral

ilvest (13.06.2015), kes sõi ulukitara ja maanteekraavi vahel kõrges heinas valge-toonekurge,

laskmata end häirida laupäevaselt tihedast liiklusvoost. Inimese lähedust märgates hakkas

ilves piki aeda aeg-ajalt võrgu vastu viseldes Tartu poole põgenema ja tara lõppedes pääses

metsa. Selgus, et kurgi oli kaks – teine oli juba lõpuni söödud.

Joonis 3. Hukkunud metskits 27. km (foto: Maris Kruuse).

Sagedat loomade liikumist täheldati ka endise Mokteri Aruvalla tankla asukohast Tartu pool

paikneval pinnasteel, mis lumevabal perioodil on tänuväärne koht jälgede otsimiseks. Seal

liiguvad põhiliselt metssead, metskitsed, rebased ja kährikkoerad, paaril korral märgati ka

põdra ja ühel korral mägra jälgi.

10

Piirkonnas kohati arvukalt linde (linavästrikud, metsvindid, rohevindid, valge-toonekured jt)

ja alates aprilli keskpaigast konni, ent neid eraldi kirja ei pandud.

Tabel 1. Loomade liikumine 27. km ulukitara piirkonnas

Loomaliik Paralleelselt

aiaga – aiast

metsa pool

Paralleelselt

aiaga – aiast

maantee

pool

Liikunud

läbi/üle aia,

võimalik

teeületus

Liikunud

aia lõpus,

võimalik

teeületus

Kokku

registreeritud

Rebane 8 16 0 9 33

Metskits 0 12 0 9 21

Metssiga 2 2 0 10 14

Kährikkoer 0 11 0 0 11

Põder 0 3 0 5 8

Metsnugis 0 0 2 0 2

Tuhkur/mink 0 1 0 0 1

Ilves 0 1 0 0 1

Halljänes 0 1 0 0 1

Kommentaarid ulukirajatiste seisukorra kohta:

Paari posti küljest on võrku hoidev konks ära murdunud, kuid võrk püsib veel hästi üleval.

Aia ja maanteekraavi vahel on taimed peaaegu inimese kõrguseks kasvanud, loomad võivad

varjatult tegutseda ka aiast maantee pool. Ala tuleks niita, vastasel juhul „kaob“ ulukitara

heina sisse ära ja ei toimi enam tõkkena - metsa poolt lähenevad suurulukid võivad püüda

sellest üle/läbi pääseda.

11

Saula ulukitarade piirkond km 28,35-31,76 ja tagasihüppekohad 9 tk

Vaadeldav põhimaantee lõik ja kogujateed on piiratud suurulukitaradega. Maaomanikele on

oma kinnistutele pääsemiseks paigaldatud väravad. Mõned väravad on paraku pidevalt avatud

(joonis 4) ning metsloomad pääsevad sealtkaudu maanteele.

Joonis 4. Saula ulukitarad (tähistatud sinisega), tagasihüppekohtade paiknemine (tähistatud

punaste rõngaste ja numbritega) ning avatud väravad jt tarakatkestused (tähistatud helesiniste

kastikestega).

Tarade Tallinna-poolses otsas täheldatakse aktiivset suursõraliste liikumist, ent ulukitel

tundub puuduvat konkreetne ülekäigukoht, liigutakse pigem hajusalt piki kogujatee kraave

ning kogujatee ning põhimaantee vahelist ala, osad isendid pöörduvad metsa tagasi.

Teenõlvad on järsud ning teisele poole jõudmiseks tuleb lisaks põhimaanteele ületada 3

kogujateed. Väikeulukid kasutavad kuival ajal liikumiseks veetorusid.

12

Tarade Tartu-poolses otsas on seevastu välja kujunenud kindel koht maantee ületamiseks, siia

on koondunud ka mitmed loomade liikumist soodustavad tegurid: tara lõpp, Tallinna poolt

vaadatuna vasakul pool teed metsaserv ning maanteega risti paiknev kraav, paremal pool

läheneb metsatuka serv teele. Lisaks on teemulde nõlvad lauged ning hõlbustavad teeületust.

Sellegipoolest on mitmel korral põdrad ja metskitsed sattunud teeületuskatsel tarade vahele

ning liikunud edasi-tagasi piki kogujateed ning kraave. Vähemalt ühel korral kasutas põder

teelt pääsemiseks tagasihüppekohta (tabelid 2 ja 3).

Tabel 2. Tagasihüppekohtade kasutamine

THK nr 1

Loomaliik Hüpanud Liikunud

THK peal, ent

pole hüpanud

Liikunud

THK taga

(metsa pool)

Liikunud THK

läheduses

(maantee pool)

Kokku

registree-

ritud üles alla

Metskits 0 0 0 0 4 4

Tuhkur/mink 0 0 0 1 2 3

Metssiga 0 0 0 0 2 2

Põder 0 0 0 0 1 1

Rebane 0 0 0 0 1 1

THK nr 2


THK peal, ent

pole hüpanud

Liikunud

THK taga

(metsa pool)

Liikunud THK

läheduses

(maantee pool)

Kokku

registree-

ritud üles alla


Rebane 0 1 0 4 2 7


Põder 0 0 0 0 1 1

Kährikkoer 0 0 0 0 1 1

Kass 0 0 0 0 1 1

THK nr 3


THK peal, ent

pole hüpanud

Liikunud

THK taga

(metsa pool)

Liikunud THK

läheduses

(maantee pool)

Kokku

registree-

ritud üles alla

Pisinärilised 0 0 3 6 4 13


Rebane 0 0 0 1 0 1

THK nr 4


THK peal, ent

pole hüpanud

Liikunud

THK taga

(metsa pool)

Liikunud THK

läheduses

(maantee pool)

Kokku

registree-

ritud üles alla


Rebane 0 0 0 0 4 4

Halljänes 0 0 0 1 0 1

13

THK nr 5


THK peal, ent

pole hüpanud

Liikunud

THK taga

(metsa pool)

Liikunud THK

läheduses

(maantee pool)

Kokku

registree-

ritud üles alla


Koer 0 0 1 0 1 2


Rebane 0 0 1 0 0 1

Kärp/nirk 0 0 1 0 0 1

THK nr 6


THK peal, ent

pole hüpanud

Liikunud

THK taga

(metsa pool)

Liikunud THK

läheduses

(maantee pool)

Kokku

registree-

ritud üles alla


Rebane 0 0 1 0 0 1


Orav 0 0 1 0 0 1

THK nr 7


THK peal, ent

pole hüpanud

Liikunud

THK taga

(metsa pool)

Liikunud THK

läheduses

(maantee pool)

Kokku

registree-

ritud üles alla


Rebane 0 0 1 0 0 1


THK nr 8


THK peal, ent

pole hüpanud

Liikunud

THK taga

(metsa pool)

Liikunud THK

läheduses

(maantee pool)

Kokku

registree-

ritud üles alla

Rebane 0 0 1 2 1 4

Põder 0 1 0 0 2 3

THK nr 9


THK peal, ent

pole hüpanud

Liikunud

THK taga

(metsa pool)

Liikunud THK

läheduses

(maantee pool)

Kokku

registree-

ritud üles alla

Põder 0 0 0 0 2 2

Nirk/kärp 0 0 1 0 1 2


14

Tabel 3. Liikumine ulukitarade juures

Parempoolne aed (vaadates Tartu suunas)


aiaga –

metsa pool

Paralleelselt

aiaga -

maantee

pool

Liikunud

läbi/üle aia, sh

tarakatkestuste

juures,

võimalik

teeületus

Liikunud

aia

alguses,

võimalik

teeületus

Liikunud

aia lõpus,

võimalik

teeületus

Kokku

Metssiga 6 4 24 26 0 60

Metskits 1 9 24 16 4 54

Rebane 3 3 15 5 1 27

Orav 0 0 9 1 0 10



Kass 0 3 3 1 0 7

Põder 0 1 1 1 3 6


Koer 0 2 0 0 0 2

Mäger 0 0 0 1 0 1

Metsnugis 0 0 1 0 0 1

Nirk/kärp 0 0 0 1 0 1

Vasakpoolne aed (vaadates Tartu suunas)


aiaga –

metsa pool

Paralleelselt

aiaga -

maantee

pool

Liikunud

läbi/üle aia, sh

tarakatkestuste

juures,

võimalik

teeületus

Liikunud

aia

alguses,

võimalik

teeületus

Liikunud

aia lõpus,

võimalik

teeületus

Kokku

Metskits 2 12 5 2 3 24

Põder 4 7 3 0 3 17

Rebane 4 4 0 1 3 12

Koer 0 7 0 0 0 7

Mäger 0 0 0 0 2 2



Kass 0 1 0 0 0 1


Tagasihüppekohtade juures on ulukivõrk künkast kohati 10-15 cm eemal, tekitades ohu, et

mõni suursõraline võib sinna vahele astuda ja jalgapidi kinni jääda. Võrk peaks olema täiesti

künka vastas.

Sarnaselt eelmise objektiga tuleks ulukivõrgu ja tee vahele jäävat ala niita.

15

Muud tähelepanekud:

Tara taga metsas suursõraliste käigurajad alates ~ 30-50 m kaugusel tarast enam-vähem

paralleelselt taraga.

Viikingite küla sissesõiduteel oli lumeperioodil rohkesti oravajälgi.

Tagasihüppekohtadel ja ulukitarade ümbruses olid väikeulukite jäljed näha vaid paaril

esimesel seirenädalal, mil maa oli kaetud värske lumega. Edaspidi otsiti ainult suurulukite

jälgi, väikeulukite jälgi registreeriti vaid kraavipõhjades jt tiheda taimkatteta pehme tasase

pinnasega paikades.

Vasakul pool teed 28,5. ja 31. km heinamaal nähti korduvalt sookurgi.

29. km põhimaantee ja kogujatee vahelisel alal kohati vihitajat.

16

Saula väikeulukitunnelid ja Pirita jõe kallasrajad km 29,65

Saulas viib üle jõe 3 silda – kogujatee-, põhimaantee- ja kergliiklusteesillad. Väikest ja

keskmist kasvu ulukid saavad mööda kallasrada liikuda mõlemal pool Pirita jõge,

suursõralistel seda võimalust pole. Väikeulukitunnel nr 1 on paigutatud jõe Tartu-poolsele

kaldale ja võimaldab loomadel liikuda kogujatee alt läbi piki kallasrada tunnelisse nr 3, mis

viib läbi kergliiklustee alt, tunnel nr 2 võimaldab loomadel liikuda kergliiklustee alt läbi

Tallinna-poolsel kaldal (joonis 5).

Joonis 5. Ulukitunnelite paigutus Pirita jõe kallasradadel Saulas.

Tabel 4. Saula 1. ulukitunneli kasutamine

Loomaliik Liikunud

tunnelisse

Liikunud tunneliava

vahetus läheduses, ent

pole tunnelisse läinud

Liikunud

tunneliavast

eemal

Kokku

registreeritud

Kass 29 0 0 29

Rebane 13 2 1 16

Pisinärilised 1 2 0 3

Nirk/kärp 3 0 0 3

Kährikkoer 2 0 0 2

Koer 0 0 1 1

Mink 1 0 0 1

Saarmas 0 0 1 1

H. kärnkonn* 1 0 0 1

17


Loomaliik Liikunud

tunnelisse

Liikunud tunneliava



Liikunud

tunneliavast

eemal

Kokku

registreeritud

Kass 29 2 0 31

Rebane 18 2 0 20

Koer 3 1 2 6

Kährikkoer 5 0 0 5

Mink/tuhkur 3 0 0 3

Nirk/kärp 2 0 0 2


Väike lind 1 0 0 1

Part 1 0 0 1


Loomaliik Liikunud

tunnelisse

Liikunud tunneliava



Liikunud

tunneliavast

eemal

Kokku

registreeritud

Kass 25 0 0 25

Rebane 21 0 1 22

Kährikkoer 6 0 0 6

Väike lind

(linavästrik)

5 1 0 6

Mink/tuhkur 4 0 1 5

Nirk/kärp 5 0 0 5

Pisinärilised 4 0 0 4


Koer 1 0 0 1

Metskits 0 0 1 1

Jänes 0 1 0 1

Pirita jõe kallastel tegutsevate poolveelise eluviisiga kärplaste jalajälgi on võimalik

registreerida pehmel pinnasel madala veetasemega perioodil. Kuna kallaste kindlustamisel

sildade all on kasutatud kive ja betooni, kuhu lumeta ajal jälgi ei jää (v.a. väljaheited) siis on

alust arvata, et kärplasi, eelkõige saarmast ja minki liigub piirkonnas registreeritust oluliselt

rohkem.

Sillaaluseid kõnniteid (ulukitarast väljaspool) kasutavad lisaks inimestele koduloomad –

kassid ja koerad. Ka jõekallastel on palju inimeste, ilmselt kalameeste jälgi.

Põhimaantee silla all on vähemalt 15 räästapääsukese asustatud pesa.

18

Tabel 7. Pirita jõe kallasradade kasutamine

Loomaliik Kallasraja läbimiste arv Liikunud

mööda jõge

Kokku

registreeritud Tallinna-poolne

kallas

Tartu-poolne kallas

Kass 10 26 0 36

Sinikael-part 0 5 24 29

Koer 13 13 0 26

Mink/tuhkur 3 9 0 12

Saarmas 2 10 0 12

Kährikkoer 9 2 0 11

Rebane 4 6 0 10

Sõtkas 0 0 3 3

Jääkoskel 0 0 3 3

Nirk/kärp 1 0 0 1

*Alates 16. ja eriti 22. aprillist, mil konnad aktiivseks muutusid, liikusid arvukalt nii konna- kui

väikeulukitunnelites, veetorudes, kraavipõhjades, jõekallastel, teedel jne, st registreeritud oluliselt

vähem, kui neid tegelikult liikvel oli. Teel kümneid laipu. Saulas eelkõige harilikud kärnkonnad, mujal

rohukonnad. Tunnelites registreeriti seal kohatud isendid. 30. aprillil Saula silla all kogujateel enam

värskeid konnalaipu polnud, ent jõe ääres ja mujal liikus neid endiselt rohkearvuliselt. 5. mail taas

vähemalt 7 uut laipa (vihmased ilmad). Hiljem teel üksikud laibad, ent jõekallastel jm liikvel palju.

Joonis 6. Katkine konnatõke Saulas. Taamal paistab 3. väikeulukitunneli idapoolne ava.

Samas kohas on sildade suunas liikunud ka metskits, ent läbipääsu puudumisel tagasi

pöördunud (foto: Maris Kruuse).

19


Konnatõkked lagunevad, eriti silmatorkavad kahjustused on tunnelite nr 1 ja 3 juures (vt

joonis 6).

Väikeulukitunneli nr 2 juures võrkaia all pinnase äravoolu tulemusena suur auk, kust rebased

läbi käivad.

Suurvee ajal kogunes 2. tunnelisse vett (mitte palju). Siiski võimalik läbida.

Lumeperioodil (veebruaris) oli teelt koristatud lumi lennanud 3. tunneli läänepoolse ava ette,

tunnel oli sel ajal peaaegu läbimatu.

Suurvee ajal (märtsi alguses) olid kogujatee sillaalused kallasrajad üle ujutatud, loomadel

keeruline liikuda mööda järsku munakivinõlva.

Kuigi Pirita jõe kallastel liigub sageli kalamehi, inimesed ulukitunnelitesse üldiselt ei sisene.

Vaid paaril korral avastati 1. tunnelist täiskasvanu jälgi ning 3. tunnelist lapse jäljed.

Jõe äärest on korduvalt leitud ja üles korjatud tamiile, kuhu loomad ja linnud võivad

takerduda. Palume tungivalt kalameestel kasutatud kalapüügitarvikuid maha vedelema mitte

jätta!

20

Kuusiku (Kolu) ökodukt km 33,75 ja ulukitarad km 33,67-34,21 pp; km

33,45-34,21 vp

34. kilomeetril paiknev ökodukt ehk rohesild (joonis 7) on rajatud eelkõige põtradele, ent

võimaldab ka teistel loomadel ohutult liikuda üle neljarajalise põhimaantee ja kummalgi pool

maanteed asetsevate kogujateede. Mõlemal pool on loomi sillale suunavad ulukitarad.

Joonis 7. Ökodukti, suunavate loomatarade (tähistatud sinise värviga) ja müratõkete (lilla

värviga) paiknemine. Helesinise kastikesega on näidatud lahtise värava asukoht. Ortofoto on

tehtud 03.05.2013. a, kui rajatis oli ehitusjärgus.

Alates 12.03.2015, mil ökoduktile paigaldati kaks rajakaamerat, on ulukite liikumisi

loendatud paralleelselt nii kaamerapiltide kui jäljevaatluste abil. Kui väikeloomade puhul on

kaamera tunduvalt efektiivsem, siis suuremate ja kiiresti liikuvate loomade (nt metskitsed,

suured koerad) puhul on liivaribast tõhus abi – mitmel korral on loom kaamera eest läbi

kiirustades tühja pildi jätnud ning alles jälgede järgi saab ületuse ja liigi kindlaks teha.

Kaamerate paigaldamisest alates on registreeritud 422 ületust, millest pildile pole jäänud 8

korral metskits, 6 korral suur koer ning ühel korral rebane.

21

Tabel 8. Loomade liikumine ökoduktil ja lähiümbruses. Andmed liivariba ületuste kohta

jälgede ja rajakaamera piltide alusel. Liikumised ümbruses jälgede järgi eelkõige talvel, aga

ka muul ajal paikades, kus pinnas seda võimaldab.

Loomaliik Ületanud

ökodukti

liivariba

Liikunud ökodukti

vahetus läheduses

Liikunud

ökoduktiavast eemal

(tara piirkonnas)

Kokku

registreeritud

kirdes edelas kirdes edelas

Kass 202 0 13 5 5 225

Rebane 160 4 6 15 5 190

Metskits 41 5 0 6 3 55

Koer 14 10 7 12 3 46




Metsnugis 2 0 0 1 1 4


H. siil 2 0 0 0 0 2

Hunt 1 0 0 0 0 1

Valgejänes 0 1 0 0 0 1

Rajakaamera pildi järgi pole ökodukti ületava looma liiki olnud võimalik määrata 10 korral.

Inimesed on ökodukti külastanud 18 korral (seirajaid arvestamata).

Mai alguses ületas ökodukti tõenäoliselt hunt. Muidugi võib tegu olla ka hundile sarnaneva

kaelarihmata hulkuva koeraga. Karvkate on ebatüüpiliselt punakas, samas kikkis kõrvad,

jõuline kael, saba asend ja üldine kehahoiak viitavad pigem hundile (fotosid vt Lisa 1). Kindel

on see, et küsitletud kohalike elanike sõnul ümbruskonnas kellelgi sellise välimusega koera

pole.

Ehkki 2014. a leidis kinnitust põdra ökoduktiületus, pole käesoleva seireprojekti raames

tuvastatud märke põtrade liikumisest ökoduktil või selle vahetus läheduses. Üksik põder on

liikunud silla edelapoolses otsas paikneva kinnistu metsas ning samuti maanteest kirde pool.

Pole teada, kas tegu on erinevate isendite või ühe ja sama loomaga. Põtrade liikumist pole

täheldatud ka tarade Tartu-poolses otsas, kus loomad kohalike elanike ja jahimeeste sõnul

varem teed on ületanud. Tõenäoliselt on tee-ehitus loomad eemale peletanud ja nad pole oma

traditsioonilisi rändeteid veel taastanud. Teiste riikide kogemustest on teada, et uue rajatisega

harjumine võib võtta aastaid. Ka Kose jahimehed on märganud olulisi muutusi põtrade

liikumises – loomad jõuavad viimastel aastatel sügiseti Kose jahimaadele tavapärasest hiljem

ning pigem Ardu ja Rõõsa poolt. Kose-Uuemõisa kant on tühjaks jäänud (vt Lisa 2).

22


Vasakul pool maanteed on ökoduktist Tallinna poole jääv aiavärav alati lahti, ulukid võivad

sealtkaudu teele pääseda. Samas kui aeg-ajalt kontrolliti pinnast kogujatee ja põhimaantee

vahel, selles kohas suurulukite jälgi ei nähtud. Õnneks ei jää nad väravast tulles teele lõksu,

kuna paremal pool maanteed selles kohas ulukitara alles algab.

Edelapoolne juurdepääs ökoduktile on ulukitele sobiv – tõus on sujuv, üleminek metsast

lagendikule järkjärguline. Kirdepoolne nõlv on väga järsk ning üleminek tihedast metsast

lagedale ootamatu. Sama tähelepaneku tegi Siniallika jahiseltsi esindaja, kellega koos

ökodukti külastati (vt Lisa 2). Võimalusel võiks (kokkuleppel maaomanikuga) metsaserva

harvendada, võsa vähemaks võtta ning nõlvu tasandada.

23

Kuivajõe sillaalune kallasrada km 36,3

Piki Kuivajõe sängi kulgeb puu- ja põõsariba, mis pakub valdavalt lagedas

põllumajandusmaastikus ulukitele varjulist liikumisteed. Põhiosa aastast on Kuivajõe säng

tühi ning loomad saavad maantee alt läbi minna mööda jõepõhja. Võimaldamaks läbipääsu ka

suurvee ajal, on Tartu-poolsele kaldale väikeulukitele jäetud maksimaalsest veetasemest

kõrgemal paiknev kallasrada. Loomade pääs teele on mõlemal pool maanteed takistatud

müraseinaga (joonis 8).

Joonis 8. Kuivajõe sild ehituse ajal. Lilla värviga on tähistatud müratõkete asukohad.

Märtsi alguses oli veetase nii kõrge, et kuigi kallasrada oli veest väljas, oli see enamusele

liikidele läbimatu, kuna ka kuivenduskraavid olid vett täis ning kallasrajale võis jõuda vaid

piki järsku teemullet ronides.

Kassid eelistavad enamasti ka kuival ajal liikuda mööda kallasrada, teised liigid kasutavad

võimalusel jõepõhja. Ehkki maanteest põhja pool on Kuivajõe silla lähistel korduvalt

tuvastatud märke metskitse liikumisest ning jõesäng on enamasti kuiv (välja arvatud madal

lomp lõunapoolses otsas), pole kitsed läbipääsu kasutanud. Inimeste, sh laste jälgi märgati

Kuivajõe silla all suhteliselt sageli.

24

Tabel 9. Kuivajõe sillaaluse läbipääsu kasutamine.

Loomaliik Läbinud

sillaaluse

mööda

jõesängi

(kuival ajal)

Läbinud

sillaaluse

mööda

kallasrada

Liikunud

sillaava vahetus

läheduses, ent

pole kallasrajale

liikunud

Liikunud

sillaavast

eemal

Kokku

registreeri-

tud

põhja

pool

lõuna

pool

põhja

pool

lõuna

pool

Kass 19 31 1 4 0 2 57

Rebane 23 11 7 3 3 0 47

Koer 15 5 1 0 2 1 24

Pisinärilised 8 0 1 3 0 0 12

Kährikkoer 10 0 1 0 0 0 11

Sinikael-part 7 0 0 4 0 0 11

Metskits 0 0 3 0 3 0 6

Tuhkur/mink 3 0 1 0 0 0 4

Halljänes 0 0 1 0 2 0 3

Mäger 2 0 0 0 0 0 2

25

Liiva väikeulukitunnel km 37,95

Liiva tunneli juures suunab ulukeid tee lähedusse maanteega ristuv kitsas puu- ja põõsariba.

Maanteest põhja pool on ulukite teelesattumine takistatud müraseinaga, lõuna pool puudub

igasugune takistus (joonis 9). Tunneliava juurde suunavad loomi risuvallid. Läheduses

paiknevad ka veetorud, mis on kuival ajal läbitavad, ent suunavad loomad kogujatee ja

põhimaantee vahelisse kraavi, kus nad ei pruugi kohe järgmist toruava leida.

Joonis 9. Liiva väikeulukitunneli paiknemine. Lilla joonega on tähistatud müratõke.

Tabel 10. Liiva väikeulukitunneli kasutamine

Loomaliik Liikunud

tunnelisse

Liikunud tunneliava



Liikunud

tunneliavast

eemal

Kokku

registreeritud

Rebane 14 5 7 26

Kass 7 2 1 10

Metskits 0 0 5 5

Pisinäriline 1 0 4 5

Metssiga 0 1 1 2

Halljänes 0 1 0 1

Kährikkoer 1 0 0 1

Koer 0 0 1 1

Metsnugis 0 0 1 1

26

Võrreldes teiste läbipääsudega kasutati Liiva väikeulukitunnelit märgatavalt vähem. Ilmselt

on põhjus selles, et tunnel on oma pikkuse kohta liiga väikese läbimõõduga (pikkus ligikaudu

60 m, läbimõõt 80 cm). Kass ja metsnugis on mõnel korral kasutanud veetoru. Viiel korral

märgati maanteest lõuna pool tunneli lähistel metskitse jälgi teega paralleelselt nii kogujatee

kui põhimaantee kraavis ning kahel korral metssea jälgi kogujatee kraavis.

Liiva küla kogujatee tunnel ja veetoru km 39,2

Liiva külas asuvat kogujatee tunnelit, kõrvalasuvat veetoru ja ümbrust seirati 5 esimesel

korral, mil lumi oli maas, edaspidi käidi kohta pisteliselt vaatamas.

Neljal korral oli võimalik tuvastada veetoru kasutamine rebase ja kassi poolt ning ühel korral

tuhkru või mingi poolt. Koerad ja kassid kasutasid ka kogujatee tunneli kõnniteed. Maanteest

kirde pool paiknevatel põldudel võis lumikattega perioodil leida rohkesti halljänese ja rebase

jälgi.

27

KOKKUVÕTE

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee Aruvalla-Kose lõik on kiire (olenevalt aastaajast

90 või 110 km/h) ja tiheda (ligi 10 000 sõidukit ööpäevas) liiklusega maanteelõik, mis ristub

mitme olulise suurulukite liikumisteega. Vähendamaks liiklusohtlikke olukordi ning

hõlbustamaks metsloomade liikumist on lõigu rekonstrueerimisel ehitatud ulukitele suunatud

leevendavaid rajatisi, mille kasutamist käimasolevas seireprojektis uuritakse.

Kuna teelõik kulgeb valdavalt läbi hajaasustatud põllumajanduspiirkonna ning suured

metsamassiivid puuduvad, pole üllatav, et ka läbipääsude kasutajate seas domineerivad

vabalt ringi liikuvad koduloomad, eelkõige kassid ning nn generalistid, kes kohanevad

kergesti inimmõjuga elupaikades, nagu rebane. Siiski liigub metsasemates piirkondades ka

suurulukeid.

27. km ulukitara juures ületavad suursõralised maanteed lõigul, mis jääb ulukiaia ja teisel

pool teed paikneva ning samuti loomatõkkena toimiva müraseina vahele. Piirkonnas kohati

ka ilvest.

Saula rohekoridoris on suurulukite liikumine taradega tõkestatud. Teeületuskohad on

nihkunud tarade algus- ja lõpp-punkti. Väikeulukitel võimaldavad mööda Pirita jõe kaldaid

liikuda sinna rajatud väikeulukitunnelid.

Kolu rohekoridoris on põtrade traditsioonilisele rändeteele rajatud ökodukt, mis võimaldab

ohutult teed ületada ka kõigil teistel liikidel. Suurulukitest on seda võimalust kasutanud

metskitsed ning arvatavalt hunt. Üksikud põdrad ja metssead on küll piirkonnas liikunud, kuid

ökoduktile pole lähenenud. Igapäevaselt kasutavad ökodukti kassid ning sagedasti

väikeulukid, eelkõige rebased.

Ka Kuivajõe sillaaluse kasutajate seas domineerivad kassid ning rebased. Läbipääs on

mõõtmete poolest sobiv ka metskitsedele, kes silla lähistel liikunud on, ent läbipääsu nad seni

kasutanud pole.

Liiva väikeulukitunnelit kasutatakse harvem kui teisi läbipäse. Põhjuseks on ilmselt tunneli

pikkuse ja läbimõõdu ebasoodne suhe. Siiski on rebased ja kassid korduvalt tunnelisse läinud.

Lumeperioodil seirati Liiva küla kogujatee tunnelit ja kõrvalasuvat veetoru. Tuvastati korduv

veetoru kasutamine rebase ja kassi poolt ning ühel korral tuhkru või mingi poolt. Koerad ja

28

kassid kasutasid ka kogujatee tunneli kõnniteed. Maanteest kirde pool paiknevatel põldudel

olid liikunud lisaks rebastele halljänesed.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et läbipääsud on üldiselt kasutusse võetud ning teiste rajatiste

(tarade, tagasihüppekohtade) juures on loomade liikumisest hakanud kindel pilt kujunema.

Kas aja jooksul sageneb kasutus ka suurulukite ja pelglikumate liikide osas, näitab edasine

seire.

29

VIIDATUD ALLIKAD

Iuell, B jt. 2003. Habitat fragmentation due to Transportation Infrastructure. Wildlife and

Traffic. A European Handbook for Identifing Conflicts and Designing Solutions. KNNV

Publishers.

Kaal, L jt. 2015. Liiklusloenduse tulemused 2014. aastal. AS Teede Tehnokeskus.

Kättesaadav http://mnt.ee/public/Aruanne_LL_2014.pdf

Kitsing, R ja Brøgger-Jensen, S. 2008. E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-

Kose teelõigu (26,6-40,0) eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Merin, COWI.

Kättesaadav www.mnt.ee/failid/AruvallaKoseKMHaruanne_080319.doc

Klein, L. 2010. Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised

lahendused meetmete rakendamiseks. Eesti Looduseuurijate Selts. Kättesaadav

http://www.mnt.ee/failid/1286480217.pdf

Klein, L ja Rajasaar, V. 2005. Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-

Tartu maanteel (T2), lõigul 6. km kuni 41. ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju

vähendamiseks. MTÜ Studio Viridis Loodusharidus. Kättesaadav

http://www.mnt.ee/public/keskkonnakaitse/Ekspertanalyys_TLN-Kose.pdf

Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Aruvalla-Kose lõigu ulukirajatiste sh Kuusiku

ökodukti seire. Tehniline kirjeldus. Maanteeamet 2014.

http://mnt.ee/public/Aruanne_LL_2014.pdf

http://www.mnt.ee/failid/AruvallaKoseKMHaruanne_080319.doc

http://www.mnt.ee/failid/1286480217.pdf

http://www.mnt.ee/public/keskkonnakaitse/Ekspertanalyys_TLN-Kose.pdf

30

LISA 1. FOTOD

Fotod 1 ja 2. Metssea tegevuse tagajärjed 27. km ulukitara taga asuvas metsatukas. Kuklaste

pesa vastavalt 5.03. ja 25.03.2015.

Foto 3 (vasakul). Põdra jäljed maanteekraavis 27. kilomeetril.

Foto 4 (paremal). Ilvese pooleldi söödud valge-toonekurg.

31

Foto 5. Hukkunud tuhkur 28,5. km.

Foto 6. Metssigade tuhnimisjäljed ulukitara taga Rae ja Kose valla piiril.

32

Foto 7. Hukkunud rebane 29. km, Saula silla lähistel.

Foto 8. Saarma väljaheide Pirita jõe ääres Saula silla all.

33

Foto 9. Mingi jalajäljed Pirita jõe kaldal Saula silla all. Et fotodel oleks hoomatav jälje

suurus, kasutatakse võrdlusena tikutoosi standardmõõtmetega 5 x 3,5 cm.

Foto 10 (vasakul). Kährikkoera jalajäljed Pirita jõe kaldal Saula silla all.

Foto 11 (paremal). Jäljed Saula väikeulukitunnelis nr 2.

34

Foto 12. Konnaränne on alanud.

Foto 13. Saarma või mingi söögiplats Pirita jões.

35

Foto 14. Paarituvad kärnkonnad Saula silla juures.

Foto 15. Saula elanike meisterdatud hoiatussilt.

36

Foto 16. Pirita jõe kallasrajad. Taamal ulukitunnel nr 1 ja kogujatee sild.

Foto 17. Hoiatus Saula silla juures.

37

Foto 18. Rebane on liikunud piki kraavikallast, taamal paistab tagasihüppekoht. 30,7. km.

Fotod 19 ja 20. Põder on sattunud ulukitarade vahele. Saula, 30.-31. km, 5.05.2015.

38

Foto 21 (vasakul). Metskits on ületanud Kuusiku ökodukti liivariba.

Foto 22 (paremal). Metsnugise jalajäljed ökodukti juures.

Foto 23. Metskits on üle tee tulnud tarade lõpus ökoduktist Tartu pool. Kraavipõhi antud

kohas on jälgede vaatluseks sobiv, võimalikud põdra ületused oleksid näha.

39

Foto 24. Kuivajõgi kevadise suurvee ajal. Kallasrada on kuiv, ent sinna pääseda on keeruline.

Foto 25. Jäljed Kuivajõe sängis.

40

Foto 26. Halljänese jalajäljed Liiva väikeulukitunneli juures (vaade Tallinna suunas).

Foto 27. Halljänes(ed) on liikunud Liiva küla kergliiklustunneli juures.

Foto 28. Liiva küla kergliiklustee tunnel ja selle kõrval paiknev veetoru, mida mõned loomad

kasutavad ka läbipääsuna.

46

LISA 2. LISATEAVE KOHALIKELT ELANIKELT LOOMADE LIIKUMISE

KOHTA (VESTLUSTE AJALISES JÄRJEKORRAS)

17.02.2015 rääkis ökodukti kõrval paremal pool teed asuva Kõrgevälja kinnistu omanik, et

põdrad pidavat üle tee käima sealt, kus tarad Tartu pool lõppevad. Metskitsed ja -sead on üle

ökodukti käinud, kuid põdrajälgi pole viimasel ajal näinud, kuigi käib koeraga oma metsas iga

päev jalutamas. Loomi muidu ümbruses ikka liigub. Ka vestluse ajal sõi 2 metskitse taamal

põllul. 1.07.2015 teatas, et kaks sokku liikus juuni alguses tema maadel. Põder käis mai 2.

nädalal ja sõi tema mände. Metssiga (üksik kult) oli tuhninud möödunud laupäeval st 27.

juunil. Põder oli millalgi varem käinud Tartu poolt ja teed jälginud 10 m tarast eemal.

Metsloomad kasutavad tema sisseaetud teid. Ehk häirib loomi müra, mis müratõkke ja

ökodukti vahel võimendub?

16.04.2015 Saula silla juures kohatud kalamehed rääkisid, et on piirkonnas näinud habekakku

(põhimaanteest eemal Viikingite küla juures kalastades), nirki või kärpi, kährikkoer käis neilt

kala nurumas. Viikingite küla juures jõe ääres kohatud ka minki, nähtud jäälindu lendamas.

16.04.2015 Saula elanik märkis, et konnad liiguvad eriti rohkearvuliselt põhimaantee silla all

kogujateel (jõe Tallinna-poolsel kaldal), eelmisel aastal päästsid nad neid palju ja tegid ka

hoiatussildid autojuhtidele.

22.04.2015 Saula silla juures kohatud sealne elanik (endine metsaülem, metsavaht ?) teatas, et

varahommikul olid näinud šaakalit meenutavat looma. Pärast tee-ehitust on kitsed kadunud,

nende kodu juurest võeti lepik maha. Sealt lepikust tulid muidu konnad. Triitonid sealsamas

tiigis. Saula Siniallikate tee ääres viinamäeteod (2014. suvel), Kosel olid ka varem.

30.04.2015 rääkisid Kuivajõe silla juures asuva kinnistu elanikud, et nende maja juures põllul

liiguvad metskitsed, 5-6 a tagasi ka põdrad, ent silla alt käivad nende teada vaid kassid.

5.06.2015 Saula silla juures kohatud kalamees rääkis, et eelmisel nädalal (st mai lõpus) oli

põder Saulast Tallinna pool teel tarade vahel, ei tea, kuidas välja pääses (kas sama põder

hüppaski tara maha?). Eelmisel aastal liikus Siniallikate juures karu.

1.07.2015 kohtumine Mait Markusega Siniallika Jahiseltsist. Hr Markuse sõnul oli Rae ja

Kose vallapiiril varem põtrade ülekäigukoht. Praegu on loomade liikumine seal ulukitaradega

takistatud, ent võimalik, et loomad võivad teele sattuda tara otstest või lahtistest väravatest.

Ka pidavat täiskasvanud põder 2 m kõrgusest aiast üle hüppama, põtru hoiaks kinni 3 m

47

kõrgune aed. Metssead on viimasel 2 aastal hakanud inimese ligi hoidma, ilmselt kuna

suurkiskjaid liigub senisest rohkem. Enne tee-ehitust ületasid põdrad ja metssead maanteed

mõlemal pool Pirita jõge. Nüüd takistavad Tallinna-poolsel kaldal liikumist uue tee ulukitarad

ning rajatud Viikingite küla. Nagu näitavad ka jäljevaatlused, on Tartu-poolsel kaldal ulukite

teeületuskoht nihkunud tarade lõppu 31,8. kilomeetril.

34. kilomeetril, ökodukti asukohast paarsada meetrit Tartu poole paiknevas põtrade

rändekoridoris, nn Mahtra raba ühenduses on aastaid tagasi näinud isegi 17-pealist karja.

Viimastel aastatel liiguvad loomad teisiti kui varem – ehk on asi soojades talvedes? Kui tuleb

taas külm talv, ehk taastavad põdrad varasema rändetee? Ökoduktil võivad põdrad karta

heledaid müraseinu, tuleks kiiresti põõsad ette istutada. Kirde pool üleminek metsast lagedale

liiga järsk (tihe mets, järsk nõlv – ehk annaks metsa hõredamaks raiuda ja nõlva laugemaks

muuta?). Ökoduktist Tallinna poole jääv värav on pidevalt lahti, loomad jooksevad teele.

Praegu (juuli alguses) on nugisel ja mägral jooksuaeg, metskitsesokud jagavad juba omavahel

maid, neil algab jooksuaeg juuli keskpaigas. Tuttavate Kose jahimeeste väitel suuri

põdrapulle enam pole, kas seos Aruvalla-Kose tee-ehitusega, mõni käigutee on ära lõigatud?

7.07.2015 telefonivestlus Jaan Hiioga Rae Jahiseltsist, kelle sõnul nemad oma jahimaadel

ulukite liikumises tee-ehitusest põhjustatud muutusi pole märganud. Mainis kevadel

hukkunud kitse 27. km-l. Üldinfoks – metssigade arvukus on sealkandis suurem kui

tavapäraselt.

10.07.2015 telefonikõne Olev Annukiga Kose Jahiseltsist. Kose jahimehed on märganud

olulist muutust põtrade liikumises – sügisel tulevad rändavad põdrakarjad alles oktoobri lõpus

ja novembri alguses ning ei tule enam Peningi jahimaade piirilt vaid pigem Ardu poolt, Rõõsa

kandist ning Alavere ja Vetla poolt. Vetla tee poolt Uuemõisa suunas. Noori pulle 6-7 tk koos,

st rändav kari. 4-5 a tagasi olid veel 10-pealised karjad. Kui Aruvalla-Kose maantee-ehitus

algas, jäi Uuemõisa kant tühjaks, st endine ühendustee ilmselt läbi lõigatud (Kolu koridor?).

Liiguvad Kose-Risti karjääri tagant. Põtru on vähem ja põdraõnnetusi samuti. Sel aastal jäi

põdravasikas alla Kose-Risti parklate lõpust Tartu pool 42. km. 2014. a meenusid õnnetused

Vardja ja Vetla teeotstes. Kitsi on väga väheks jäänud ilmselt suurkiskjate suure arvukuse

tõttu. Piirkonnas liiguvad ilvesed ja hundid (hundikarja, kutsikaid nähtud mängimas Peningi

kandis). Metssigu on rohkesti, neid jätkub kõikjale.

PÕHIMAANTEE 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA ARUVALLA … · Halljänes 0 1 0 0 1 Kommentaarid...

Documents

Transcript of PÕHIMAANTEE 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA ARUVALLA … · Halljänes 0 1 0 0 1 Kommentaarid...