Kolga mõisa pargi - Maastikuarhitektuuri Büroo · 2015. 8. 14. · 19. sajandil hakkas...

Maastikuarhitektuuri Büroo

Aadress: Lai tn 1- 4 51005 Tartu

Telefon: 740 6205

E-post: [email protected]

Koduleht: www.mab.ee

Majandustegevuse registri nr: EP-10767406-0001

Muinsuskaitseameti tegevusloa nr: VS 264/2006-E

Kolga mõisa pargi REKONSTRUEERIMISPROJEKT

mälestise reg. nr. 2852

Asukoht: Harjumaa, Kuusalu vald

Tellija: SA Kolga Mõis

Projekti staadium: Põhiprojekt

Vastutav spetsialist: Valdeko Lukken

Maastikuarhitekt: Kreeta Sipelgas

Maastikuarhitekt: Minea Kaplinski

Tartu 2015

Maastikuarhitektuuri Büroo “Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekt”

MAB 2015, koostajad: Minea Kaplinski, Valdeko Lukken ja Kreeta Sipelgas

2

Sisukord

SISUKORD ............................................................................................................................. 2

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 4

1. ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4

1.1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 1.2. Käsitletava ruumi asukoht .................................................................................... 4 1.3. Haldaja ................................................................................................................. 5

1.4. Kaitserežiim .......................................................................................................... 6 2. AJALOOLINE ÜLEVAADE ................................................................................................ 9

2.1. Kolga mõis ............................................................................................................ 9 2.2. Kolga mõisa park ............................................................................................... 12

2.3. Muinsuskaitse eritingimused .............................................................................. 16 3. OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 19

3.1. Olemasolev olukord ............................................................................................ 19 4. PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................... 24

4.1. Projekti eesmärk ................................................................................................. 24

4.2. Jätkuprojektid ..................................................................................................... 24 4.3. Haljastus ............................................................................................................. 24

4.4. Likvideeritavad objektid ..................................................................................... 29 4.5. Teed ja platsid .................................................................................................... 30 4.6. Arhitektuursed väikevormid ................................................................................ 32

4.7. Sademevee ärajuhtimine ja vertikaaplaneerimine ............................................. 35

4.8. Valgustus ............................................................................................................ 36 4.9. Soovitatav tööde järjekord ................................................................................. 36 4.10. Ehitustööde ja materjalide mahud ...................................................................... 37

5. KOOSKÕLASTUSED ............................................................................................... 39

GRAAFILINE OSA ............................................................................................................. 40

JOONIS 1: OLEMASOLEV OLUKORD 1:1000 .......................................................................... 41

JOONIS 2A: DENDROLOOGILINE HINNANG 1:1000 ............................................................... 42 JOONIS 2B: RAIED JA PUISTU HOOLDUS 1:1000 ................................................................... 43 JOONIS 3: PÕHIJOONIS 1:1000 .............................................................................................. 44 JOONIS 4: SIDUSMISJOONIS 1:1000 ...................................................................................... 45 JOONIS 5: VERTIKAALPLANEERIMINE 1:1000 ...................................................................... 46

JOONIS 6: TEEDE JA PLATSIDE LÕIKED 1:50 ......................................................................... 47 JOONIS 7: TERRASS 1:50 ...................................................................................................... 48

JOONIS 8A: LILLEPEENARDE SKEEMID 1 1:50 ...................................................................... 49 JOONIS 8B: LILLEPEENARDE SKEEMID 2 1:50 ...................................................................... 50

JOONIS 9: PURSKKAEV 1:50 ................................................................................................. 51 JOONIS 10: VILJAPUUAIA SPALEER JA PEENRAD 1:25 ........................................................... 52

LISAD .................................................................................................................................... 53

LISA 1: DENDROLOOGILISE HINNANGU TABEL ..................................................................... 54



3

LISA 2A: PEAVÄRAV ........................................................................................................... 55

LISA 2B: PAVILJON .............................................................................................................. 56 LISA 2C: TÕLLAPESUTIIK .................................................................................................... 57 LISA 2D: TÕLLAPESUTIIGI SILD ........................................................................................... 58

LISA 2E: PARGISILD 1 .......................................................................................................... 59 LISA 2F: PARGISILD 2 .......................................................................................................... 60 LISA 2G: PINK ..................................................................................................................... 61 LISA 2H: TAASTATAV PUITAED ........................................................................................... 62



4

Seletuskiri

1. Üldandmed

1.1. SISSEJUHATUS

Käesoleva töö koostamise eesmärgiks on Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekti

koostamine. Töö tellijaks on SA Kolga Mõis.

Kolga mõisapark on muinsuskaitse all olev ehitismälestis, reg. nr 28521 ja Lahemaa

rahvuspargi koosseisus looduskaitsealune objekt reg. nr KLO1000511.2 Kolga mõisa allee on

muinsuskaitse all olev ehitismäletis reg. nr 21519. 3

Projekti alusplaanina on kasutatud tellija poolt esitatud digitaalset geodeetilist mõõdistust.

Geodeetilise mõõdistuse on teostanud Geodeesia 24 OÜ, mõõtkavas 1:500, töö nr 550-14,

22.12.2014.a.

Projekti koostamisel on aluseks võetud järgnevaid tingimusi, uuringuid ja projekte:

Kolga mõisa pargi ja allee muinsuskaitse eritingimused, Maastikuarhitektuuri Büroo,

2015

Kolga mõisapargi puistu dendroloogiline hinnang, Maastikuarhitektuuri Stuudio, 2015

Kolga mõisa pargi restaureerimise tööprojekt, Kultuurimälestiste Riiklik

Projekteerimise Instituut, 1988

Kolga mõisa pargi rekonstrueerimisprojekti koostaja on Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ

(Muinsuskaitseameti tegevusluba nr VS 264/2006-E).

1.2. KÄSITLETAVA RUUMI ASUKOHT

Kolga mõis asub Harjumaal, Kuusalu vallas, Kolga alevikus (vt skeemid 1 ja 2) ning jääb

Lahemaa rahvuspargi territooriumile, mis kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku.

Kolga alevik asub Tallinnast 60 km kaugusel ning jääb Kuusalu valla idaosasse. Mõisasüda

jääb merest linnulennult ligikaudu 6 km kaugusele ning paikneb looduslikel paekiviklindi

terrassidel.

Kuigi kogu mõisa ala kuulub Lahemaa rahvuspargi koosseisu, muinsuskaitsealune mõisapargi

osa on ajaloolistest mõisasüdame piiridest mõnevõrra väiksem. Valdav osa ajaloolisest

pargialast jääb hetkel ühele suurele kinnistule (katastriüksuse tunnus 35203:002:0081). Mõisa

peahoone ümbrus koos mõisavalitseja maja, teenijatemaja, aida ning karjakastelliga jäävad

eraldi katastriüksusele (katastriüksuse tunnus 35203:002:0109). Mõisa allee asub eraldi

transpordimaana määratletud katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 35203:001:0235), mis

kannab nime Kolga-Pudisoo tee. Lisaks kuuluvad ajaloolise mõisasüdame juurde veel ka

mõisa teohoov (katastriüksuse tunnus 35203:002:0111) ning pikk rehi (katastriüksuse tunnus

35203:002:0112). Muinsuskaitsealust parki piiravad läänest endised mõisapargi alad madalal

jõelammil, lõunast korterelamumaa, maatulundusmaa ja selle ääres jooksev tee, kirdes ja idas

Kolga-Pudisoo tee ning läänes osaliselt põllud.

1 Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register. Kättesaadav: www.muinas.ee. 2 Allikas: Keskkonnainfo Infoleht. Kättesaadav:

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=3;-

754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=3499. 3 Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register. Kättesaadav: www.muinas.ee.

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=3;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=3499

http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=3;-754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=3499



5

Skeem 1. Kolga aleviku asukohaskeem.4

Skeem 2. Kolga mõisa pargi asukohaskeem.5

1.3. HALDAJA

Käesolevates muinsuskaitse tingimustes käsitletavat parki ning hooneid haldab peamiselt

kinnistu omanik SA Kolga Mõis.

4 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. 5 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.



6

Skeem 3. Kolga mõisa kinnistu asukoht.6

1.4. KAITSEREŽIIM

Kolga mõisa park on ehitismälestis (mälestise registri number 2852). "Kultuurimälestiseks

tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) kuupäev:

30.08.1996.7

Riikliku muinsuskaitse alla kuuluvad veel Kolga mõisa muinasuskaitsealuse pargi alasse

jäävad järgmised muinsuskaitsealused objektid (vt skeem 4):

1. Kolga mõisa peahoone (ehitismälestis, reg. nr 2851);

2. Kolga mõisa valitsejamaja (ehitismälestis, reg. nr 2853);

3. Kolga mõisa teenijatemaja (ehitismälestis, reg. nr 2854);

4. Kolga mõisa ait (ehitismälestis, reg. nr 2855);

5. Kolga mõisa sõiduhobuste tall (ehitismälestis, reg. nr 2860);

6. Kolga mõisa lõunapoolne tõllakuur (ehitismälestis, reg. nr 2861);

7. Kolga mõisa põhjapoolne tõllakuur (ehitismälestis, reg. nr 2862);

8. Kolga mõisa idapoolne kasvuhoone (ehitismälestis, reg. nr 2863);

9. Kolga mõisa läänepoolne kasvuhoone (ehitismälestis, reg. nr 2864);

10. Kolga mõisa kaevumaja (ehitismälestis, reg. nr 2865);

11. Kolga mõisa läänepoolne väravamaja (ehitismälestis, reg. nr 2869);

12. Kolga mõisa idapoolne väravamaja (ehitismälestis, reg. nr 2870);

13. Kolga mõisa allee (ehitismälestis, reg. nr 21519)8.

Muinsuskaitsealuse pargi territooriumist väljapoole jäävad järgmised muinsuskaitsealused

objektid (vt skeem 4):

1. Kolga mõisa karjakastell (ehitismälestis, reg. nr 2856);

2. Kolga mõisa pikk rehi (ehitismälestis, reg. nr 2857);

3. Kolga mõisa teohoov (ehitismälestis, reg. nr 2858);

4. Kolga mõisa laut-linnasekelder (ehitismälestis, reg. nr 2859);

6 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. 7 Allikas: Riigiteataja. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Määrus, 30.08.1996. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/25162. 8 Allikas: Riigiteataja. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Määrus. 05.01.1999. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/89738.



7

5. Kolga mõisa viinavabrik (ehitismälestis, reg. nr 2866);

6. Kolga mõisa nuumhärgade tall (ehitismälestis, reg. nr 2867);

7. Kolga mõisa sepikoda (ehitismälestis, reg. nr 2868);

8. Kolga mõisa kivisild (ehitismälestis, reg. nr 21518)9.

Skeem 4. Kolga mõisaansambli muinsuskaitsealused objektid.10

Kolga park on kaitse alla võetud Harju Rajooni TSN Täitevkomitee 24. juuni 1960. a otsusega

nr 3 «Looduskaitse ja kultuurimälestusmärkide säilivuse kindlustamisest Harju rajoonis».

Kolga looduskaitsealuse pargi piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta

määrusega nr 148 „Harju maakonna kaitsealuste parkide piirid“11. Vabariigi Valitsuse 19.

veebruari 2015. aasta määrusega tunnistati eelnevalt mainitud määrused kehtetuks, seoses

pargiala kuulumisega Lahemaa rahvuspargi koosseisu (vt skeem 5)12. Vabariigi Valitsuse 3.

mai 2006.a. määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”

käsitleb maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud parkide kaitset ja kasutamist.

Looduskaitsealuse Kolga pargi valitseja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon.

9 Allikas: Riigiteataja. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Määrus. 05.01.1999. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/89738. 10 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. 11 Allikas: Riigiteataja. Harju maakonna kaitsealuste parkide piirid. Määrus. 22.06.2006. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13134399?leiaKehtiv. 12 Allikas: Riigiteataja. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri. Määrus. 19.02.2015. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015033.



8

Skeem 5. Looduskaitse all olev Kolga mõisa park Lahemaa rahvuspargi osana.13

Skeem 6. Õigusaktidest tulenevad kitsendused Kolga mõisa pargis ja selle lähiümbruses.14

Parkide kaitsmise eesmärk on tagada nende ajaloolis-arhitektuuriline väärtus ning bioloogiline

mitmekesisus. Vabariigi Valitsuse määruses on öeldud, et: “Pargi kaitse-eesmärk on

ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt,

esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste

kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.”15

Käesoleva töö autorite seisukohalt on oluline, et edasise planeerimise ja projekteerimisega ei

rikutaks olemasolevaid väärtusi ning et säiliks kohalike maastike omapära, kohalik

kultuuripärand ja traditsioonid.

13 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. 14 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. 15 Allikas: Riigiteataja. Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Määrus. 03.03.2006.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100?leiaKehtiv.



9

2. Ajalooline ülevaade

2.1. KOLGA MÕIS

Kolga mõisa ajalugu ulatub juba 13. sajandisse, kui sealsed maad läksid pärast ristisõdijate

vallutusretke Taani kuningas Valdemar II pojale Kanutile, kes müüs need omakorda edasi

Gotlandi munkadele.16 Sellest ajast pärineb ka Kolga vanim arvatav hoonestus.17 Keskaegse

hoonekompleksi konkreetse väljanägemise ja paigutuse kohta on siiski suhteliselt vähe

andmeid. Erandina saab siinkohal välja tuua visandjoonistuse, mille autoriks on hollandlane

A. Goeteeris, kes 17. sajandi alguses Kolgast läbi sõitis (vt Joonis 1).

Joonis 1. Kolga mõis 17. sajandi alguses, A. Goeteerise graafiline leht.18

Kloostriperioodi lõpuks kujunes 16. sajand, mil tsistertslased vahetasid Kolga Taanis asuvate

maade vastu. Uueks maavaldajaks sai 1519. aastal kuningas Christian. Järgneva sajandi

jooksul käis mõis käest kätte, kuni 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas mõisamaad tema

sõjaliste teenete eest Rootsi väepealik Pontus de la Gardie’le.19

1658. aastal abiellus Jakob de la Gardie tütar Christina-Catharina krahv Gustav Otto

Stenbockiga, millest alates jäi mõis kuni 20. sajandini Stenbockide valdusesse. Järgmist

suuremat ehitusetappi Kolga mõisasüdame kujunemisloos saabki jälgida 18. sajandil, kui

mõisa 17. sajandist pärit peahoone rekonstrueeriti 1768. aastal barokkstiilis.20 Sellel perioodil

ehitati välja ka suurem osa mõisasüdame hoonestusest.21 Mõisa barokiaegset ülesehitust saab

vaadelda 1833. aasta kaardil (vt kaart 1), kus on näha sellel perioodil olemas olnud abihooned

ning samuti regulaarse pargi teljeline ülesehitus.

16 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 7. 17 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 8. 18 Antonius Goeteeris, Colko 1615.a. Kolga mõis. Allikas: AM _ 8519:2 F 14955. 19 Kolga mõisa ajalooline õiend, H.Üprus. 1956. Allikas: ERA.T-76.1.815, lk 4. 20 Kolga mõisa ajalooline õiend, H.Üprus. 1956. Allikas: ERA.T-76.1.815, lk 13. 21 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 22-23.



10

Kaart 1. Kolga mõisa kaart aastast 1833.22

19. sajandil hakkas mõisaehituses levima klassitsism ning selle vaimus ehitati 1820. aastatel

taas ümber ka mõisa härrastemaja (vt Foto 1).23 Üldiseloomustusena saab välja tuua, et mõisa

rohked kõrvalhooned laoti Põhja-Eestile omaselt paekivist ning kujundatud klassitsistlike

printsiipide alusel.24 Nende ilme oli ennekõike esinduslik ning kujundatud viisil, mis looks

ansamblilisust ja toetaks peahoone arhitektuurilahendust.

Mõisasüdame täpsemat ülesehitust 19. sajandil pärast pargi ja peahoone ümberehitust,

kajastab hästi 1903. aastal koostatud kaart (vt kaart 3), kus on lisaks esiväljaku idaosasse

jäävale härrastemajale vaadeldavad kõik tänasel päeval olemasolevad kõrvalhooned. Hästi

tuleb 1903. aasta kaardilt (vt kaart 3) välja, et klassitsistliku härrastemaja juurde oli nüüdseks

kujundatud ka inglise stiilis park. Samuti on jälgitav hoonestuse jätkuv kompaktsus ning

ansamblilisus.

22 Allikas: RA. Stenbocki arhiiv 720784.8.1. 23 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 26 24 Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 39-40.



11

Foto 1. Kolga mõisa peahoone.25

Kaart 2. Kolga mõisasüda aastast 1903.26

25 Aia, A kogu. Harjumaa mõisad, lk 94 26 Plan von den Gütern Kolk, Koenda, Neuenhof, Kahhal und Annia. Allikas: EAA.3724.4.111 leht 70.



12

Mõisa ülesehitust vahetult enne Eesti Vabariigi aega, on võimalik jälgida verstakaardilt, (vt

kaart 3) kus on näha mõisa olulisemat hooned ning skemaatiliselt ka pargiala. Kaardi

täpsusaste pole piisavalt detailne, et mõisaansambli täpset ülesehitust vaadelda ning puudu on

ka osad kõrvalhoonetest, kuid jälgitav on mõisa ümbritseva maastiku struktuur.

Kaart 3. Kolga mõisasüda aastast 1899/1917.27

Esimese Eesti Vabariigi ajal võõrandati Kolga mõisa rendimaad, mille järele Stenbockidele

jäi veel 100 ha suurune mõisasüda. 1939. aastal küüditati mõisa viimased omanikud Eestist

ning mõis riigistati. 1993. aastal tagastati mõisasüda Stenbocki Perekonna Fondile.28 2014.

aastal müüsid Stenbockid mõisa tänasele omanikule Anu Koppelile.

2.2. KOLGA MÕISA PARK

Esimesed konkreetsemad andmed Kolga mõisapargi kohta on dateeritavad 1667. aastast, mil

mõisa juures oli suur rohu- ja puuviljaaed, kaks lehtlat, põõsaslabürindid, lilledest päikesekell,

kolm kalatiiki ning rohkelt viljapuid ja marjapõõsaid.29 Selleaegse pargi ulatust või täpsemat

ülesehitust on siiski raske hinnata või kirjeldada, sest puuduvad asjakohased plaanid.

Pargi tuumikala on tõenäoliselt kogu aeg asetsenud peahoonest läänes, kus maapind

klinditerrassilt madalamale langeb. 18. sajandil rajati sinna looduslike terrasside rõhutamise

abil regulaarne barokkaed, millega oli seotud ka sümmeetriline tõllapesutiik. Pargi kesktelje

pikkuseks oli ligikaudu 300 meetrit ning selle lõppu markeeris pargi tagaossa jääv

ellipsitaoline kaldus pind. Pargikujunduses oli ajastukohaselt kasutatud mustrilisi, pöetud

põõsastest ning geomeetrilistest teeradadest moodustatud parterpeenraid. Roht- ja viljapuuaed

peahoone kõrval, oli samuti kujundatud regulaarselt ning koosnes ruudukujulistest plokkidest

(vt kaart 1).30

27 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, aprill 2015. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis. 28 Allikas: Keskkonnaamet: Kolga mõisa park. Kättesaadav.

http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/mp10/#Omand 29 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, lk 17. 30 Kolga mõisa pargi hoolduskava. J. Norrman. 1999. Eestikeelne tõlge, lk 3



13

Konkreetset aiakujundust, peale aimatava terrassilisuse, pole sellest perioodist säilinud, kuid

alles on regulaarse ülesehitusega tiigid, sümmeetriliselt paigutatud kõrvalhooned mõisa esi- ja

tagaväljaku ümber, lõunapoolne sissesõiduallee ning selle lõpus paiknevad kaks

väravaehitist.31 19. sajandi algul, koos peahoone ümberehitustega, lisati baroksele pargiosale

maastikupark, mille tulemusel moodustus suur mitmekesine pargikompleks. On andmeid isegi

selle kohta, et pargis elas ketiga puu külge kinnitatult Vene suurvürsti poolt Stenbockidele

kingitud tantsukaru.32

19. sajandi II pooles toimus pargis järjekordne ümberehitus, mille käigus kaotati regulaarne

pargiosa ja vanem maastikupark ning kujundati kogu pargiruum inglise stiilis vabakujulise

pargina. Uus pargikujundus paigutati siiski vanasse ruumistruktuuri, mis tähendab, et alles jäid

nii terrassilisus kui hoonete sümmeetriline paigutus. Vabakujulise pargi ülesehitus on kõige

paremini jälgitav 1903. aasta kaardil (vt kaart 7), mille alusel saab eristada ka erinevad

pargiruume.

Kaart 4. Pargiala kujutava osa väljavõte 1903. aasta kaardist.33

Neist esimesena võib käsitleda regulaarset, ringteena kujundatud esiväljakut, mis on seotud

ennekõike peahoone ning ümbritsevate kõrvalhoonetega. Teise pargiruumina saab käsitleda

põhilist pargiosa, mis jääb tõllapesutiigist edelasse. See omakorda on jaotatav nii-öelda

ülemiseks ja alumiseks pargiosaks, mille mõtteline piir jookseb pargi tagumises osas asuva

kõrgendiku, nn Tondimäe eest. Pargi ülemist, peahoone poole jäävat ruumi iseloomustavad

tihedam teedestruktuur ja haljastus ning suhteliselt väike avatud alade osakaal. Tegu on vana

barokkpargi alaga, mistõttu on seal loetavad ka pargis säilinud regulaarsed elemendid.

31 Samas, lk 38. 32 Kolga mõisa pargi hoolduskava. J. Norrman. 1999. Eestikeelne tõlge, lk 2 33 Plan von den Gütern Kolk, Koenda, Neuenhof, Kahhal und Annia. Allikas: EAA.3724.4.111 leht 70.



14

Foto 2. Kolga mõisa pargi ülemine tiik. 1923. 34

Alumine pargiosa, millega on seotud ka jõelamm, on looduslikum ning oli ajalooliselt pikalt

kasutusel heinamaana. Sinna jääb ka nn Tondimägi, mille näol on Urve Russowi35 ning

arheoloog Villu Kadaka arvamuse36 kohaselt tegu pargi rajamisperioodist pärineva paviljoni

varemetega (vt foto 17).

1903. aasta kaardilt on alumises pargiosas jälgitavad ka suured pargiaasad, haljastus on

koondunud peamiselt teeradade äärtesse. Ajalooliselt ümbritses nii ülemist kui ka alumist

pargiosa selgepiiriline jalutustee, mis markeeris kujundatud pargiosa lõppu ning üleminekut

jõeäärsele poollooduslikule põllumajandusmaastikule. On alust arvata, et pargist võisid

jõelammile avaneda vaated, mis inglise stiilis pargi ümbritseva maastikuga mõtteliselt kokku

sidusid. Ära tuleb mainida ka ajalooliselt plaanilt jälgitavad kuivendussüsteemid, mis juhtisid

liigvee looduslikku jõesängi ning võimaldasid tänast liigniisket jõelammi majandada.

Kolmanda eraldiseisva pargiosana on vaadeldav põhilisest pargimahust lõunasse jääv ala,

kuhu jäid ka aednikumaja ning triiphooned. Ajalooliselt kasutati seda piirkonda pikalt põllu-

ning heinamaadena37. Sealses pargimaastikus pole maastiku looduslik terrassilisus enam

selgelt jälgitav ning oma asukoha tõttu pole ta seotud peahoonega. Pargiruumi piirasid lõunast

paekivimüür ja teerada, kusjuures müür on rajatud koos kraaviga, mis koos moodustavad nn

ahhaa-efekti. Pargi piirist edasi jäid avarad põllud, mis võimaldasid avada pargist maaliliselt

pastoraalseid vaateid.

Mõisatuumiku pargiruumi osana saab veel välja tuua rohu- ja puuviljaaia, mis jäi peahoonest

kagusse ja itta. Selle ülesehitus oli regulaarne, mis avaldub ruudustikuks jaotatud põhiplaanis.

Tarbeaed on hoonetest seotud ennekõike mõisa tagaväljakut ääristava aida ning

34 Allikas: Vahur Kuhlbergi erakogu. 1923. 35 Allikas: Urve Russow 1999. 36 Allikas: Anu Koppeli suulised andmed. 37 Kolga mõisa pargi hoolduskava. J. Norrman. 1999. Eestikeelne tõlge, lk 6



15

teenijatemajaga, ent on vaadeldav ka kagu suunast mõisasse juhatavalt peaalleelt. Ka seda

pargiruumi piiras mõisakompleksi ümbritsev tee ning selle ääres jooksev paekivimüür.

Eraldiseisvaks üksuseks, kuid samas oluliseks elemendiks, mis sidus mõisa tuumikala

kaugemate mõisamaadega, oli mõisa peaallee, mis sai alguse peahoone juurest ning kulges

sellest kagu ja lõunasuunas. Tegu oli mõisasüdamesse juhatava alleega, mis juba kaugelt

eristus end ümbritsevast põllumajandusmaastikust ning toimis seeläbi sissejuhatava

elemendina. Vaateliselt polnud allee peahoonega siiski seotud, kuna paikneb selle peafassaadi

suhtes täisnurga all. Hoonetest tekkis vaateline seotus ennekõike kahe väravaehitisega, mis

markeerisid mõisasüdame sissepääsu.

Pärast mõisaaja lõppu ning Stenbockide Eestist lahkumist, hakkas park aegamööda

metsistuma ning rajatised lagunema. 1977. aasta ajaloolises õiendis on kirjeldatud, et park oli

kasvanud võsasse, teerajad muutunud poriseks või sootuks kadunud. Mingil määral hooldatud

oli olnud vaid esiväljak, mis oli antud lasteaia käsutusse.38 Pargi terviklikkuse oli rikkunud ka

peahoone eest läbi viiv üldkasutatav maantee. Samuti olid kadunud kunagised vaated ning

erinevad pargiruumid muutunud halvasti loetavaks.

1988. aastast pärineb Kolga mõisa pargi restaureerimiskontseptsioon, mis tugineb 19. sajand

lõpu - 20. sajandi alguse pargiplaanile, kuid tegi teatavaid mööndusi seoses sel perioodil

mõisasüdames tegutsenud asutustele.39 Projekti ei jõutud ellu viia, kuid pargis on teostatud

võsalõikust. Samuti on tänaseks päevaks ajaloolist ansamblit läbinud maantee viidud

mõisasüdamest välja.

38 Kolga mõisa ajalooline õiend. 1977. Allikas: ERA.T-76.1.3265, leht 39. 39 Kolga mõisa restaureerimiskontseptsioon. 1988. Allikas: ERA.T-76.1.8217, leht 23.



16

2.3. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED

4.1 Üldtingimused

1. Kolga mõisa pargi korrastamiseks koostada rekonstrueerimisprojekt, soovitavalt

lahendada kogu pargi ala ühe projektiga.

2. Kolga mõisa pargi piiranguvööndis läbi viidavad planeeringud ja projektid

kooskõlastada Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaametiga.

3. Projekteerija peab omama muinsuskaitse tegevusluba.

4. Ehitus- ja konserveerimistööde ajaks on kohustus tellida muinsuskaitse järelvalve,

vastavat tegevusluba omavalt ettevõttelt või spetsialistilt. Pargi territooriumile

erinevate tehnovõrkude paigaldamine kooskõlastada Muinsuskaitseameti ja

Keskkonnaametiga. Kolga pargis tehtavatele töödele järelvalvet teostav isik koostab

järelvalve aruande.

5. Lahenduste väljatöötamisel on oluline eelkõige pargi loodusliku asukoha ja

vaatelisusega arvestamine.

6. Vaadete taastamist teha mitmes etapis ning eelistada esmalt puude okste eemaldamist

puude raiumisele. Tuleb tagada pargiga otseselt kokkupuutuvate objektide

elementaarne heakord ja visuaalne kvaliteet. Olulistele vaatesihtidele ei tohi planeerida

ja projekteerida ümbritseva situatsiooniga mitte harmoneeruvaid elemente.

7. Enne rekonstrueerimise põhiprojekti koostamist või üksikpuude raiumist läbi viia

pargi puistu dendroloogiline hinnang, mille käigus kindlasti määrata puude tervislik

seisukord, vastupidavus ja murdumisohtlikus.

8. Pargi projekteerimisel eelistada 19. sajandi lõpu vabakujunduslikku pargi ülesehitust,

mida vajadusel siduda regulaarsete elementidega. Konkreetse lahenduse osas lähtuda

ajaloolistest plaani- ning fotomaterjalist.

9. Mõisa tuumikus asunud esiväljaku lahendus taastada võimalikult autentselt. Väljaku

lahenduse osas tugineda 1903. aasta kaardile ning J. Norrmani 1999. aasta uuringutele.

10. Kolga mõisa maadel paiknenud kloostri asupaiga leidmiseks viia läbi arheoloogilised

eeluuringud.

11. Kolga pargi territooriumil läbiviidavate tööde ajal mitte ladustada prügi,

ehitusmaterjale jms vanade puude, põõsaste tüvedele, hoonete vundamentidele,

seintele ja avatud aladele.

12. Kolga mõisa pargi territooriumile jäävad hooned ja nende ümbrus peavad olema

heakorrastatud.

13. Mälestise territooriumil on vajalik säilitada ja korras hoida mälestise tähis.

4.2 Nõuded projektidele ja hooldusele

4.2.1 Teed

1. Erinevate teede laiused ja materjalid ning spetsifikatsioon täpsustada projekteerimise

käigus.

2. Autoliikluseks kasutatavad juurdepääsuteed katta kõvakattega. Eelistada munakivi,

tagasihoidlikku betoonkivi. Kõvakatend teedel ei tohi olla liiga pealetükkiv ja

peenutsev.

3. Ülejäänud pargiteed, mis ei ole ette nähtud autoliikluseks, lahendada kas

pinnasteedena või katta muu vettläbilaskva katendiga (näiteks peene-fraktsiooniline

purustatud kruus).

4. Jalgteede võrgustiku taastamisel või loomisel lähtuda visuaalsest kvaliteedest,

otstarbekusest ja kasutatavusest.



17

5. Parkimine näha ette põhjapoolsesse külge külalistemaja juurde ja peahoone

lõunapoolsesse otsa. Parkimiskohti pinnaskattele ei markeerita.

6. Rekonstrueeritavad teed sh parkimisalad lahendada ilma betoonäärekivita.

7. Projektis näidata teede kalded ja lahendada vertikaalplaneerimine. Vältida sajuvete

valgumist hoonete vundamentidele.

8. Pargiteede taastamisel arvestada vanade ajalooliste kaartidel kujundatuga, looduses

olemasolevate teede ja radadega ja kasutatavusega.

4.2.2 Vee-element

1. Tiigid puhastada ja rajatise kaldaid korrastada.

2. Taastada alumine kolmas tiik.

3. Taastada kraavid ja kuivendussüsteem.

4. Vajalik on kontrollida liigniiskuse põhjuseid ja korraldada pargi veere˛iimi

korrastamine. Kaaluda nõukogude perioodil rajatud kompositsiooniliselt mittesobivate

kuivenduskraavide likvideerimist.

5. Teerajad, mis ümber tiikide projekteeritakse, peavad järgima veekogu kuju.

6. Taastatav vee-element siduda ümbritseva pargiruumiga ühtseks tervikuks.

4.2.3 Rajatised ja inventar

1. Projektiga määrata väikevormide rajamise vajadus, asukoht ja sobivus maastikus.

Vajadusel täpsustada väikevormide arhitektuurne lahendus hilisemate projektidega.

Väikevormid ei tohi olla kataloogikaup.

2. Rajatised ei tohi olla erksat värvi.

3. Rajatiste ja väikevormide lahendustes kasutada ajaloolisesse maastikusse sobivaid

traditsioonilisi materjale. Soovitavalt arvestada säilinud ajalooliste hoonete ja

objektide ajalooliste materjalide tekstuuri, struktuuri ja vormi. Näiteks sobivad

materjalid, millega pargi heakorrastamisel tuleks arvestada on paekivi ja puit.

4. Kaaluda purskkaevu rajamist esiväljaku keskteljele tõllapesutiigi poolsesle küljele.

5. Parki ja endise mõisa tuumikut ei tohiks üle kuhjata erinevas stiilis ja vormis

rajatistega. Vajalik on inventari ja rajatiste kujunduse ühtsus.

6. Rajatiste püstitamisel tuleb lähtuda olemasolevast reljeefist, taimestuse lähedusest,

avanevatest vaadetest.

7. Projekteerida valgustid võimalusel kogu pargiala ulatuses tervikuna. Projekteeritavad

valgustid ei tohi olla liiga madalad (alla 1,50 m kõrged), ega liiga kõrged (üle 3 m

kõrged). Pargi aladel ei tohi kasutada kõrgeid tänavavalgusteid. Projekteeritud

valgustitele valida selline asukoht, et nad ei häiriks liiklejaid ega jääks vaadetele ette.

Valgustuse elektrivarustus näha ette maakaabliga. Pargialadel olevad elektriõhuliinid

asendada maakaabliga.

8. Mitte paigutada pargiruumi üleliia infotahvleid, prügikaste jmt. Erinevad objektid

paigutada pargiruumi nii, et nad ei jääks ette olulistele vaadetele, ega oleks visuaalselt

häirivad. Informatiivsed rajatised koondada ühte kohta.

9. Ajalooliste hoonete vundamentidele, mida ei kasutata hoonete ülesehitamiseks, tuleks

leida sobiv lahendus, lõhkumata vana hoone struktuuri peegeldavat lahendust. Näiteks

kujundada müüri sisse rohtaed.

10. Projektis ette näha piirdemüüri ja vundamentide korrastamine ning uute piirete

rajamine. Pargi jõepoolsesse külge projekteerida kõrge puitaed. Valitsejamaja,

nuumhärjatalli ning sepikoja juurde projekteerida metallaed. Muus osas taastada

ajaloolised kiviaiad.

11. Likvideerida ja teisaldada ebasobivad objektid pargi territooriumilt. Näiteks prügi,

puude tüvedele ladustatud kivihunnikud, raudesemed, puit. Ehituse käigus ladustatud

ehitusmaterjal koondada ühte kindlasse kohta, mitte paigutada parki laiali.



18

4.2.4 Haljastus

1. Pargi rekonstrueerimise põhiprojekti koosseisus läbi viia mõisapargi puistu

dendroloogiline hindamine, määrata raied, märkida väärtuslikud, säilitatavad vanad

puud ja põõsad ning näidata olulised säilitatavad noored puud, põõsad.

2. Rekonstrueerimise põhiprojektis näidata uushaljastuse asukoht ja liigiline koosseis.

3. Pargis kasvavad vanad põlispuud tuleb võimalikult suures osas säilitada.

4. Taastada avatud pargialad, eesmärgiga ennetada pargi muutumist metsaks.

5. Rekonstrueerimise põhiprojektiga määratleda erineva hooldusastmega pargialad.

Näidata ja täpsustada hoolduse viisid ja hädavajalikud tööd erinevates pargi osades,

pargiruumides.

6. Viia projekteeritav uushaljastus kooskõlla olemasolevate puu- ja põõsaliikidega.

7. Uusistutusi mitte rajada vanade põõsagruppide, ridadade ja ringide vahetus lähedusse

kui nende struktuuris on säilinud üle 1/3 puudest või põõsastest. Üksikud, laiavõralised

puud vajavad ruumi ja on oma kauni võraga pargi ehteks, seega ei tohiks uusi puid ja

üksikuid põõsaid nende lähedusse istutada.

8. Lillepeenarde kuju ja taimestus peab haakuma ümbritseva lahendusega. Eelistama

peaks hoonetega ja rajatistega otseselt seoses olevaid asukohti. Vältida tõstetud või

puitpalissaadiga peenrapiiret.

9. Kaevetöödel ei tohi kahjustada vanade puude juuri. Vahetult puude juurestiku lähedalt

kaevates tuleb olla ettevaatlik ja vajadusel kaevata labidaga (käsitsi).

10. Likvideerida vanadele puude tüvedele kinnitatud okastraadid, naelad, palgid, mis

kahjustavad puude tervislikku seisundit.

4.2.5 Vaated

1. Vaadete avamisel jälgida, et ei tekiks maastikuvaadetesse nn auke, kus kasvavad

üksikult alles jäetud, mitte dekoratiivse välimusega puud või põõsad. Projekti plaanile

märkida vaatekoridorid.

2. Vaateid avada peahoonele ja jõelammi suunas.

3. Vaateid sulgeda Kolga mõisasüdame ümber tekkinud Kolga alevikule. Vaadete

sulgemisel, ümbritsevaga mitte harmoneeruvatele objektidele, kasutada

pargimaastikusse sobivat taimmaterjali, mis tuleb määratleda projektiga.

4. Raiete mahud kavandada soovitavalt etapiviisiliselt ja kooskõlastada need

Keskkonnaametiga.

5. Vaadete kaudu eksponeerida külamaastikku ja olemasolevat taimestust.

4.3 Soovitatavad jätkuprojektid pargi heakorrastamiseks

1. Kolga mõisa pargi kaugemate alade hoolduskavade väljatöötamine.



19

3. Olemasolev olukord

3.1. OLEMASOLEV OLUKORD

Kaitsealuse Kolga pargi territoorium on 12,8 ha ning seda haldab eraomanik, kelle eesmärgiks

on vana mõisakompleks koos selle juurde kuuluva väärtusliku pargiga taas korda teha. Kolga

mõis kui üks terve Eesti kontekstis uhkemaid mõisakomplekse, on ka tänasel päeval ikka veel

suurejooneline ning mõjus. Seda muljet toetab nii suhteliselt hästi säilinud ansamblilisus, pargi

vanad põlispuud kui kompaktse mõisatuumiku jälgitavus. Kuigi ajaloolise mõisasüdame

ümber on kujunenud Kolga alevik, siis mõisatuumik on jäänud uusehitustest ja parki

sobimatutest lisandustest suuresti puutumata.

Foto 3. Vaade pargist peahoonele (allikas: Valdeko Lukkeni erakogu, 2015)

Siiski tuleb nentida, et kuigi hetkel on Kolga mõisaansambel veel küllalt hästi jälgitav, on

olukord muutumas üha kriitilisemaks – härrastemaja on lagunemas, park on hooldamata ja

liigniiske ning paljud kõrvalhoonetest on varemetes ja võssa kasvanud. Seetõttu on äärmiselt

oluline, et mõisa väärtustega hakataks võimalikult kiiresti tegelema, et tagada nende säilimine

ja edaspidine kaitse.

Kolga mõisa juurde kuulub suur hulk erinevaid ajaloolisi kõrvalhooneid, millest kõik on ka

muinsuskaitse all. Abihoonete seisukord on sealjuures väga varieeruv. Katuse all olevad

kõrvalhooned (laut-linnasekelder, valitsejamaja, teenijatemaja, tall) on pigem talutavas või

heas seisukorras. Katuseta kõrvalhoonetest on sisuliselt alles vaid müürid, mis paljudel

juhtudel on suuremas või vähemas mahus ka varisenud. Abihoonete müüride sees ja ka peal

kasvab võsa, mis hoonete seisukorda järjest enam kahjustab.

Pargis paiknenud rajatised on üldiselt hävinud ning paljude asukoht pole maastikus enam

loetav. Alles on tõllapesutiiki ületava silla vundament ning kunagise kaevumaja varemed.

Samuti on alles aednikumaja juures asuv tellistest piirdemüür, mis on küll suhteliselt kehvas

seisukorras. Maastikus on veel jälgitav ka nn Tondimägi ehk pargi peatelje lõpus paiknev

kõrgendik, mille juures on leitavad ka müüritise varemed (vt Foto 4). Tõenäoliselt on sealjuures



20

tegu vana pargipaviljoni asukohaga40. Eraldi tuleb välja tuua ka pargi tiikidesüsteem, kuhu

kuulub nii esiväljakut ja pargiruumi eraldav tõllapesutiik (vt Foto 7) kui kaks nelinurkset,

regulaarse paigutusega pargitiiki. Tiigid on küll säilinud, kuid nende kunagised

kaldakindlustused ja müüritised on lagunenud, tiigi kallastele on kasvanud isetekkeline puude

looduslik uuendus ning tiigid on muutunud mudaseks.

Mõisa piirdemüür on kogu ulatuses üsna lagunenud (vt Foto 8). Peamiselt on kahjustuste

põhjuseks ilmastik ja puudulik hooldus, aga ka müüri kõrval ning peal kasvavate puude-

põõsaste juured. Suuremas osas kasvavad müüride peal pigem nooremad ja

vähemväärtuslikud puud, kuid leidub ka väärtuslikke ja märkimisväärseid vanu põlispuid.

Osades lõikudes on müür ka hävinud, mis on tõenäoliselt seotud nõukogude perioodil ehitatud

tehnovõrkude rajamisega.

Foto 4. Tondimäe juures ausvad varemed (allikas: Valdeko Lukkeni erakogu, 2015)

40 Allikas: Urve Russow, 1999



21

Foto 5. Vaade mõisa tagaväljakule: vasakul ait, ees teenijatemaja (allikas: Valdeko Lukkeni

erakogu, 2015)

Foto 6. Vaade väravahoonetele (allikas: Valdeko Lukkeni erakogu, 2015)



22

Foto 7. Vaade tõllapesutiigile (allikas: Valdeko Lukkeni erakogu, 2015)

Foto 8. Pargi lõunapoolne piirdemüür (allikas: Valdeko Lukkeni erakogu, 2015)

Kolga mõisa park tervikuna on suhteliselt halvas seisukorras. Alumine pargiosa on seoses

tiikidesüsteemi veerežiimi muutustega muutunud liigniiskeks ning kuigi on teostatud

võsaraiet, on üldmulje siiski korrapäratu ja raskesti loetav. Pargiteed pole endisel kujul

säilinud, samuti on hävinud sillad, mistõttu pargis on raske liikuda. Esiväljakult on kadunud

kunagised teerajad ning sinna on kasvanud isetekkelised puud, mis segavad vaateid

peahoonele.

Pargi kunagised vaatesihid on sisuliselt kadunud – hävinud on pargielemendid, mille vahel

vaated moodustusid ning vaatekoridorid on kasvanud võsasse. Samuti on kadunud vaated

ümbritsevale pastoraalmaastikule, sest põldude asemel ümbritsevad mõisasüdant nüüd Kolga

alevik ning liigniiske, võsastunud jõelamm. Ka avatud-suletud alade vaheldumine ei ole pargis



23

võsastumise ja isetekkelise haljastuse tõttu enam jälgitav. Üldmuljena mõjub park pigem

hõreda metsana.

Pargi üldises haljastuses ning ka miljöös tuleb kõige väärtuslikumaks lugeda vanu põlispuid,

mille seas leidub väga märkimisväärseid isendeid. Säilinud on ka üksikuid vanu mõisaaegseid

põõsagruppe, kuid nende seisukord on pigem vilets. Kunagise roht- ja viljapuuaia juures

kasvavad Nõukogude perioodist pärinevad viljapuud, mis on suhteliselt halvas seisukorras.

Mõisa peaallee on mõisasüdame juures põhimõtteliselt hävinud. Allee kohal kasvavad

peamiselt noored, tõenäoliselt isetekkelised väheväärtuslikud puud, mis ei moodusta

terviklikku kompositsiooni. Algsest puistust on alles vaid üksikud vanad hobukastanid allee

lääneküljel. Mõisasüdamest kaugemal on allee jälgitav ning selle seisukord on hea.



24

4. Projektlahendus

4.1. PROJEKTI EESMÄRK

Käesoleva töö eesmärgiks on rekonstrueerida, taastada ning heakorrastada Kolga mõisa park,

koostades sobiv kujunduslahendus, mis tagab mälestiste säilimise, hoidmise ja kaitse ning

takistab vana pargi miljöö hävimist. Projekti eesmärk on siduda erinevad maastikukihistused

ühtseks tervikuks, arvestades paiga ajaloolise tausta ja säilinud väärtustega, üritades taasluua

pargi autentne ilme.

Projekti autorite eesmärgiks pole mitte üksnes järgida jäigalt pargile omaseid stilistilisi jooni,

vaid ennekõike püüda esile tuua kohale iseloomulik tunnetus. Eelkõige arvestavad autorid

sellega, et park on loodud inimestele, kes peavad saama seal olla, näiteks nautida värsket õhku,

kauneid vaateid, ajaloolist õhustikku ning kujutleda ette möödunud aegu. Kolga park ei ole

ainuüksi looduskeskkond ega ka staatiline ajalooline museaal, vaid elav ja endas lugusid

kandev inimeste eneste peegelpilt.

4.2. JÄTKUPROJEKTID

Kolga mõisa tervikliku säilimise ja kultuurilise pärandi hoidmiseks on vajalik restaureerida

mõisa peahoone ja abihooned ning heakorrastada nende ümbrus. Jätkuprojektid peavad olema

kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega ja käesolevas põhiprojektis välja toodud

tingimustega.

Jätkuprojektid:

Kolga mõisa pargi välisvalgustuse elektriprojekt, sh elektriõhuliinide maa-alla viimise

kava ja projekt;

Kolga mõisa pargi riigiteega piirneva parkla projekt;

Kolga mõisa pargi puistu hoolduskava koostamine vaatesihtide avamisega.

4.3. ARHEOLOOGILISED LEIUD

Tulenevalt Kolga mõisa pargi muinsuskaitse eritingimustest (peatükk 4.1.10), viiakse

mõisapargis läbi arheoloogilised eeluuringud vana kloostri asupaiga leidmiseks. Kui

arheoloogiliste uuringute või ehitustööde käigus leitakse kultuuriväärtustega leide (sh ka

erinevad pargikihistused), rakendub Muinsuskaitseseaduse § 443: Riikliku järelevalve

erisused.

4.4. HALJASTUS

4.4.1. Dendroloogilise hinnangu läbiviimine

Kolga mõisa pargis viidi projekti eeltööna veebruaris ja märtsis 2015. aastal läbi

dendroloogiline hinnang. Välitöödel osalesid maastikuarhitekt Valdeko Lukken,

maastikuarhitektuuri eriala tudeng Minea Kaplinski ja dendroloog Sille Viljamaa. Pargipuistu

dendroloogiline hinnangu koostas Maastikuarhitektuuri Stuudio MTÜ, Reg. nr. 80300035, töö

nr: 01DH2015

Dendroloogilise hinnangu välitööde käigus vaadeldi kõiki alal kasvavaid puid ja põõsaid kas

üksikult, grupi või alana. Gruppidena hinnati peamiselt samast liigist ja sarnase tervisliku

seisukorraga puid või põõsaid. Aladena käsitleti suuri valdavalt väheväärtusliku

puittaimestusega piirkondi, mida oli võimalik kirjeldada üldiste parameetrite alusel. Lisaks

mõõdeti kõigi puude puude rinnasdiameeter. Kui grupis oli kuni 5 puud, siis igal puul eraldi,



25

5 puust suuremate gruppide puhul anti rinnasdiameeter suuruste vahemikuna. Haruliste puude

puhul on mõõdetud kõikide harude diameetrid.

Kõikidele käsitletavatele puudele ja põõsastele anti tervislikku seisundit kajastav hinne, mis

lähtub järgmisest hindamisskaalast:

Hinne Iseloomustus 0 Jalal kuivanud, surnud puu

1 Kuivav puu, juurdekasv puudub, kahjustatud enam kui 2/3

lehtedest või okastest; kuivaladvalised või 1/3 võra ladvaosast

moodustavad kuivanud oksad; üle 2/3 tüve läbimõõdust

kahjustatud tüvemädanikust; koore või kambiumi vigastused üle

2/3 tüve või peajuurte läbimõõdust.

2 Tugevasti kahjustatud puud; juurdekasv tugevasti pidurdunud või

lõppenud. Kahjustatud 1/3 – 2/3 lehtedest või okastest, ladvaosas

palju kuivanud oksi; koore või kambiumi vigastused kuni 2/3

ümbermõõdu ulatuses, tüve vigastused tüvemädanikust kuni 2/3

läbimõõdu ulatuses.

3 Nõrgestatud puud, juurdekasv pidurdunud, üksikud kuivavad oksad

võras, tüve või kambiumi vigastused kuni 1/3 ulatuses tüve

läbimõõdust; tüvemädanik kuni 1/3 ulatuses läbimõõdust.

4 Kergelt vigastatud puud, peamiselt paranevad mehaanilised

vigastused, väikesed (vigastused väiksemad kui 1/5 tüve; koore või

kambiumi vigastused vähem kui 1/5 ümbermõõdust) vigastused,

juurdekasv pole oluliselt pidurdunud, tüvemädanikku ei esine.

5 Kahjustamata, terve puu, värvus, võra tihedus ja tüvi normaalsed

Tabel 1. Puistus olevate puude ja põõsaste hindamise skaala (allikas: Artes Terrae, 54KP04/A)

Välitööde käigus koostatud materjali alusel koostati ülevaatlikud koondplaanid, millest

esimesel on ära toodud dendroloogilise hindamise tulemused (vt joonis 2A) ning teisel

projektist ja hinnangust tulenevad kavandatavad tegevused (vt joonis 2B).

4.4.2 . Tulemuste ülevaade

Üldine pargi tervislik seisukord on hea. Enamuses praegu pargis kasvavatest puudest on väga

heas kasvujõus. Esineb kuivanud ja kuivamas puid, kuid üldiselt on puud ja põõsad heas

seisundis. Peamiselt vanematel puudel kasvavad samblad, samblikud, seened, esinevad

koorekahjustused ja tüvedes lõhed. Osadel pargi puudel on tüvel koor lahti ning esineb

kuivanud oksi. Peamiselt avatumatel aladel kasvavad väga kauni ja dekoratiivse tüve ja võraga

puud. Mitmed maha langenud ja sammaldunud tüvega või kaldus põlispuud mõjuvad vanas

mõisapargis maaliliselt.

Liik Ümbermõõt Nr tabelis Harilik vaher 379 cm 228

Harilik tamm 356 cm 557

Harilik hobukastan 350 cm 89

Harilik pärn 333 cm 107

Sanglepp 287 cm 454

Harilik saar 283 cm 364

Lehis sp 266 cm 637

Tabel 2: Suurima tüve läbimõõduga põlispuud

Üks ilusaima võraga ja suurima haljastusväärtusega puu pargis on harilik hobukastan

mõisahoone põhjapoolsel küljel. Suure osakaalu moodustavad pargis harilikud saared, mis on

võimsa terve tüve ja ažuurse võraga. Pargi raamistuses müüri ääres kasvab nii väärtuslikke



26

põlispuid – harilikku vahtrat, saart ja jalakat ja harilikku mändi lõunapoolse külje müüril kui

isetekkelist looduslikku uuendust – halli leppa, remmelgat ja paju ning punast leedrit.

Pargi hooldamatuse tõttu on puistus palju noori puid, mis takistavad vanadel puudel kasvamist

ja esiletulemist. Puistu noorendik ja hoolduseta jäänud põõsad ja puud on muutnud kõvasti

aastate jooksul pargi ilmet. Kohati jätab park metsistunud mulje. Kaugemal pargiosas on

suures osas tegemist isekujunenud puistuga. Selles annavad tooni pajud, remmelgad, jalakad

ja vahtrad, toomingad ja hallid lepad. Äärealadel on raske eristada gruppidena kasvavaid

puude ja põõsaste isendeid, kuna nende võrad kattuvad ja oksad on põimunud läbisegi.

Pihlenelate ala on muutnud oluliselt ligipääsetavust ja avatust pargi keskosas ja aednikumaja

lähemas ümbruses ning takistab vaadete avanemist. 70-ndatel aastatel pargis asunud aiandi

aladelt on näha paljunduspeenardesse sisse jäänud liikidest harilikku pukspuud, ebajasmiini,

kikkapuud, villast lodjapuud, ungari sirelit, värdenelat, põisenelat ja kibuvitsa liike. Pukspuud

mõjuvad pargi alusmetsa all üllatusena, kuid vajavad korrastamiseks puhastamist ja

noorendamist. Tiheda istutuse tõttu on kuivanud isendite arv suur.

Kaitsealuseid loodusobjekte pargialal ei esine.

4.4.3. Säilitatav haljastus ja puistu hooldus

Pargipuistu hooldus on viimastel aastatel olnud puudulik, palju on maas vedelevaid ja juba

kõdunenud puutüvesid, murdunud puid ja põlispuude võrades murdunud latvu ning oksi.

Lehti ei ole riisutud ning alustaimestikku niidetud. Pargis säilitatava haljastusega seonduvad

tegevused (võrahooldus, noorenduslõikus) on ära toodud „Dendroloogilise hindamise tabelis“

(vt lisa 1) ja joonisel „Raied ja puistu hooldus“ (vt joonis 2B).

Kuna ajaloolise mõisapargi üheks kõige väärtuslikumaks elemendiks on just sealsed

põlispuud, mis annavad aimdust pargi vanusest ja väärikusest, on projektiga üritatud

olemasolevat kõrghaljastust võimalikult suuremas mahus säilitada. Pargi olemasolevas puistus

on tajutav mitmete erinevate ajalooperioodide pärand – pärnaread tõllapesutiigi juures viitavad

barokkpargile, vabakujulised puudegrupid inglise stiilis pargiruumile. Erilist tähelepanu

tulekski pargis pöörata põlispuude hooldamisele, teostada hoolduslõikust, parandada nende

valgustingimusi ja avada väärtuslikele põlispuudele vaateid. Puude tervislikku seisundit saab

kõige rohkem parandada õigeaegse hooldus- ja kujunduslõikusega. Iseäranis tähtis on see

dendroloogiliste harulduste ja põlispuude, kuid samuti alleepuude puhul. Tõsisemat

võrakujundust tasub teha alleede puudel ja oluliste vaadete servas olevatel puudel

Samuti on ette nähtud säilitada pargis kasvavaid põõsaid, mida tuleb küll piirata ja koondada

kompaktsetesse gruppidesse. Eraldi mainimist väärivad peahoonest lõunasse jäävas pargiosas

kasvavad vanad pukspuud, mis vajavad võrahooldust. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et

ei rikutaks pargis välja kujunenud alustaimestust.

Projektala kaugemates osad, piirkonnad mis jäävad ajaloolisest pargituumikust välja

jõelammile, on valdavalt kasvanud lepa- ja haavavõsasse ning projektiga on ette nähtud sealne

looduslik kooslus suuremas osas ka säilitada. Jõelammile võib avada mõningaid vaateid, kuid

sel juhul tuleb arvestada, et neid tuleb iga-aastaselt niita ja hooldada. Üldine pargipuude

tervisliku seisundi olukord on ära toodud joonisel 2A („Dendroloogiline hinnang“) ning

puudega seonduvad tegevused joonisel 2B „Raied ja puistu hooldus“)

4.4.4. Mõisa peaallee

Pargi kõrghaljastusest saab eriti märkimisväärsena välja tuua mõisa vana sissesõiduallee

harilikke hobukastaneid, mille suurus on Eesti mõisate kontekstis harukordne.

Hobukastaniallee on ära mainitud ka Karl Magnus Stenbocki tütrepoja Walter von



27

Wistinghauseni mälestustekogus „Pilte minu lähemast ümbrusest“, kus ta kirjeldab oma

vanaisa ning mõisaallee kohta järgmist:

„Nii ütles [Karl Magnus Stenbock] vahetevahel, et ei maksaks ehmatada, kui teda veel pärast

tema surma häärberi juurde viival kastanialleel jalutamas võib näha. Seal tavatses ta edasi-

tagasi kõndimas käia, tõmmates väsimuse korral hinge ühel haruldaselt kõrgetest pinkidest,

mis just tema jaoks ja tema hiiglasekasvule vastavalt oldi valmistatud.“

Ajalooline hobukastaniallee on säilinud ainult ühel pool sissesõiduteed, hinnanguliselt

ligikaudu 40-50% ulatuses (alles on 5 vana h. hobukastanit, vanasti võinuks neid ühes reas

olla 10-12 – st. et kogu alleest säilinud ca 25%). Puud on kohati ka halvas seisukorras, kuid

kuna tegu on otsese lüliga, mis seob tänast pargiruumi ajaloolise mõisaperioodiga, on

projektiga ette nähtud teostada puudel võrahooldus ning neid säilitada. Sissesõidutee teisele

poole, kus ajalooline haljastus on hävinud, on ette nähtud istutada uus rida hobukastaneid, mis

pole Eestis küll tüüpilised alleepuud, kuid on osa Kolga mõisa eripärast ja pärandist.

Allee vanade puudega pool on tulevikus ette nähtud samuti asendada korraga, kuid seda alles

siis, kui vanad hobukastanid on hääbunud või muutunud sellisel määral ohtlikuks, et olukorda

ei saa võrahooldusega parandada.

4.4.5. Puude raie

Ülevaate puistus läbi viidavatest tegevustest annab joonis „Raied ja puistu hooldus“ (vt joonis

2B), mida toetab dendroloogilise hindamise tabel (vt lisa 1). Tabelis on välja toodud puu-

põõsa järjekorra number joonisel, liigi nimetus eesti- ja ladina keeles, tervisliku seisukorra

hinne, märkused ja rinnasdiameeter, ümbermõõt, orienteeruv võra ulatus (peahoone

esiväljakul). Tabelis toodud märkused ei ole raiumise põhjendus, vaid iseloomustav kirje.

Märkuste lahtris on toodud ka tegevus (nt noorenduslõikus, hooldusraie, puude säilitamine).

Esimeses järjekorras kuuluvad pargiruumis likvideerimisele puud, mis on murdumisohtlikud,

takistavad teiste väärtuslike puude kasvu või on pöördumatult kahjustatud. Samuti kuulub

raiumisele isetekkeline võsa vanade mõisakompleksi hoonete ja rajatiste peal ja ümber. Seda

ennekõike mälestiste säilimist ja heakorda silmas pidades. Sealjuures tuleb arvestada, et kuna

Kolga mõisa park ning sealsed põlispuud on sama moodi väärtuslikud nagu mõisa

hooneteansembelgi, ei ole võimalik rangelt kinni pidada 7 m nõudest puude ja müüritiste

vahel. Arvestada tuleb ka puude kordumatut ja ajaloolist väärtust mõisat ümbritseva maastiku

ajalugu ja vanust markeerivate maamärkidena. Seetõttu on projektiga säilitatud

märkimisväärseid puid ka hoonete või varemete läheduses. Eraldi on dendroloogilise

hindamise tabelis (vt lisa 1) ära toodud puud, mis tuleb säilitada mõisa ümbritseva piirdemüüri

restaureerimiseni. Nimetatud puude puhul tuleb enne projekteeritavaid restaureerimistegevusi

läbi viia konkreetne ülevaatus ja hinnata nende säilitamise võimalikkust.

Pargi kujunduslahendusest ja planeeritavatest töödest lähtuvalt on pargialadele kavandatud

kujundusraie. Selliselt on raiesse määratud puud ja põõsad, mis jäävas kas otseselt uute teede

ja rajatiste asukohale või asuvad neile nii lähedal, et ehitustööde käigus saaksid nende juured

pöördumatuid kahjustusi. Samuti on ette nähtud raiuda vaatekoridoridesse kasvanud

isetekkelised puud, aga ka mõisa auringil ning peahoone tagusel hoovil kasvavad puud, mis

jäävad ette sealse pinnase koorimisele. Puude raie puhul tuleb silmas pidada, et soovitav on

raied kavandada mitmes etapis. Seda põhjusel, et muutes kardinaalselt vanas pargis välja

kujunenud puistu koosseisu ja tihedust, võivad tekkida uued tuulekoridorid, mis toovas kaasa

ulatusliku tuulemurru ning hävitavad selliselt suure osa pargi väärtuslikust puudest.

Osad puudest on geodeetilisel alusplaanil mõõdistamata ning on projektjoonisele kantud

ligikaudses asukohas. Sellest tulenevalt tuleb arvestada, et kui ehitamise käigus selgub, et



28

mõni puudest jääb projekteeritud teedele või rajatistele ette, tuleb ette näha ka nende puude

raie. Erandiks on dendroloogilise hindamise tabelis ära märgitud juhud, kus tuleb vajadusel

korrigeerida teekoridori, et säilitada märkimisväärseid põlispuid.

4.4.6. Projekteeritud haljastus

Mõisaparki on välja raiutava võsa asenduseks või olemasolevate gruppide täiendamiseks ette

nähtud uusistutus. Eesmärgiks on tekitada avatud ja suletud alade kontrasti, moodustada

dekoratiivseid ja vaateid suunavaid gruppe ning tuua parki vaheldusrikkust. Liikide valimisel

on lähtutud sellest, et nad oleksid mõisakonteksti sobivad, väikese hooldusvajadusega ning

ilusad. Parki ette nähtud uusistutus on kajastatud põhijooniselt (vt joonis 3), lillepeenarde

kohta on koostatud ka täpsemad skeemid (vt joonised 8A ja 8B).

Põhilisse pargiosasse on lisatud erinevaid suuri pargipuid ning suuremaid põõsagruppe. Mõisa

sissesõidutee äärde (väravahoonetest härrastemajani) on ette nähtud taastada hobukastaniallee.

Mõisa esiväljakul on kasutatud madalaid ida-jugapuust bordüüre ja elupuid, peahoone

läheduses ka erinevaid pargiroose. Mõisa viljapuuaeda on ette nähtud madalad

õunapuuspaleerid, aga ka suurte õunapuude rida. Soovituslik on kasutada elujõulisi ja tugevaid

õunapuusorte (sh ka iluõunapuud, nt ’August Vaga’). Kaugematele pargialadele ja jõelammile

on sealse puistu dekoratiivsuse ja liigirikkuse täiendamiseks kavandatud hõberemmelgaid, nn

kerapajusid (raberemmelgas ’Bullata’) ning musti leppasid. Konkreetsed liigid ja nende

paiknemine on ära toodud põhijoonisel (vt joonis 3) ning allolevas tabelis.

nr. liik tk

1. hõberemmelgas 26

2. raberemmelgas ’Bullata’ 12

3. must lepp 26

4. harilik tamm 11

5. punane tamm 5

6. harilik pärn 13

7. harilik hobukastan 11

8. kuriili lehis 8

9. harilik mänd 25

10. siberi nulg 4

11. ida-jugapuu 8

ida jugapuu bordüür 750

12. harilik elupuu ’Smaragd’ 10

13. lamarcki toompihlakas 19

14. harilik ebajasmiin 31

15. harilik sirel 16

16. harilik sirel ’Alba’ 12

17. ungari sirel 19

18. must leeder ’Aurea’ 4

19. must leeder 12

20. siberi kontpuu 12

21. villane lodjapuu 10

22. alpi kuldvihm 4

23. pargiroos ’Darts’s Defender’ 12

24. pargiroos ’Therese Bugnet’ 47

25. pargiroos ’Lac Majeu’ 20

26. aed-õunapuu (spaleer) 42

27. aed-õunapuu 12

Tabel 3. Parki ette nähtud puittaimed.



29

4.4.7. Projekteeritud peenrad

Pargi on ette nähtud rajada ka mitmeid baroksetest traditsioonidest lähtuvaid lillepeenraid,

mille skeemid on ära toodud joonistel 8A ja 8B. Joonistele on kantud soovituslikult

kasutatavad suvelilled, kuid need võib asendada ka sama kõrguse ja värvusega püsikutega.

Alternatiivina haljastatud peenardele võib kaaluda ka mustrite moodustamist värvilise

marmorkillustikuga, mis annab samuti dekoratiivselt edasi barokseid mustrimänge, kuid on

hoolduse mõttes vähem kulukas.

nr. liik tk

1. pronks-lutiklill ’Rubrum’ 32

2. kivikilbik ’Snow Crystas’ 1275

3. aedkohhia 1075

4. pelargoon ’Dark Red’ 584

5. sinilobeelia ’Crystal Palace’ 600

6. madal tagetes ’Bonanza yellow’ 364

7. käokuld ’Gold’ 195

8. heliotroop ’Scentropia’ 172

Tabel 4. Parki ette nähtud suvelilled.

4.4.8. Projekteeritud haljastuse rajamine

Istikute valikul lähtuda standardist EVS 778:2001 „Ilupuude ja põõsaste istikud“. Taimede

valikul puukoolist eelistada mullapalliga istikuid ning keskmise suurusega dekoratiivseid ja

terveid taimi. Enne istutamist hoida taimi päikese ja tuule eest varjatud kohas ning veenduda,

et mullapall läbi ei kuivaks.

Istutustööd on soovitav teostada kas aprillis-mais või septembris-oktoobris, kui maapind on

niiskem ning tingimused juurdumiseks selle võrra soodsamad. Istutusauk tehakse istiku

mullapallist ca 1/3 võrra suurem ning täidetakse viljaka kasvumullaga. Pärast istutamist

surutakse muld istiku ümber kinni ning lõigatakse ära viga saanud oksad.

Puude korral eelistada, et istik oleks vähemalt 3 m kõrgune. Istutamise järgselt tuleb puud

toestada vähemalt 3 tugiteibaga, mis rammitakse 1/3 ulatuses maasse väljapoole juurepalli nii,

et maast ülespoole jääv teibaosa ulatuks vähemalt poole puuni. Soovitav on kasutada pehmet

ja laia sidumisnööri, vastasel juhul tuleb nööri ja puu tüve vahele panna koort kaitsev materjal.

Toed tuleks puudele jätta 2-3 aastaks ning neid iga-aastaselt kontrollida, veendumaks, et puid

ümbritsev side ei hakkaks tüvesse soonima.

Jugapuubordüüris istutada taimed arvestusega 3tk/jm peale. Bordüüri regulaarselt pügada ning

kujundada tihedaks ligikaudu 40 cm kõrguseks madalaks hekiks. Õunapuuspaleeris istutada

taimed ca 2 m vahedega arvestusega, et puu paikneks kahe tugiposti keskel. Spaleerpuid

regulaarselt hooldada ja kärpida, nende oksad siduda postidevahelistele traatidele, et nende

kasvusuunda ja kuju suunata. Järjepidevalt kontrollida, et seotis ei hakkaks okstesse sisse

soonima.

Kõigi istikute puhul tuleb istutusjärgselt veenduda, et muld püsiks niiske ning kõiki taimi on

vaja vähemalt ühe kasvuperioodi vältel regulaarselt kasta. Iga-aastast hoolduslõikust valida

teostama kvalifitseeritud spetsialist.

4.5. LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID

Kolga mõisapark on jäänud suuremas osas sobimatutest ja omavolilistest lisandusest

puutumata, kuid siiski leidub pargi territooriumil mõningaid objekte, mis on projektiga ette

nähtud likvideerida või teisaldada, mis on ära toodud põhijoonisel (vt joonis 3). Neist kõike

olulisemaks on parki läbivate elektri õhuliinide viimine maa alla või võimalusel nende



30

paigutamine pargi territooriumilt välja. Elektriliinide uus lahendus tuleb anda eraldi

projektiga, mille koostab vastavas valdkonnas pädev spetsialist.

Kindlasti tuleb pargist eemaldada aednikumaja läheduses paiknevat müüri ääristav roostes ja

amortiseerunud võrkaed, mis sellisel kujul risustab parki ning mõjub võõrkehana.

Likvideerimisele kuulub ka üks ebasobivatest kuivenduskraavidest, mis tuleb asendada maa-

aluse kuivendustoruga. Lisaks kaks liiklusmärki peahoonest põhja suunas asuva sissesõidutee

läheduses, mis tuleb kas likvideerida või paigutada uude asukohta. Teisaldamisele kuuluvad

ka hetkel peahoone esisel teel paiknevad maakivid, mille uus soovituslik auskoht on märgitud

põhijoonisel.

4.6. TEED JA PLATSID

4.6.1. Pargiteed

Kolga mõisapargi teedevõrgu paiknemine lähtub ajaloolistest materjalidest, kasutades alusena

nii barokset kui inglise stiilis kujundust (vt joonis 3 „Põhijoonis“). Mõtteliselt on pargi

teedevõrk jagatud kaheks osaks, kus nii-öelda ülemine pargiruum, mis asub peahoonele

lähemal, on lahendatud regulaarsena. Alumine pargiruum, mis jääb peahoonest kaugemale, on

seevastu kujundatud vabakujulisena, kusjuures sealne teedevõrk lähtub suuresti 1903. aasta

kaardil kujutatust. Pargiteed on projekteeritud kahes laiuses, kus põhilised käigusuunad on 2,5

m laiused ning kõrvalteed ja peahoonest kaugemale jäävad teed 1,8 m laiused. Pargiteed on

mõeldud servata korrosioonikindla teraspiirdega (hauraton linefix või samaväärne analoog)

Pargiteed on valdavalt projekteeritud halli graniitsõelmetest kattega (vt joonis 6 „Teede ja

platside lõiked“). Lisaks on regulaarsesse pargiosasse kujundatud muruteed, mille eesmärgiks

on markeerida kunagist teedevõrku, kahjustades sealjuures võimalikult vähe vanade puude

juuri, mis kaasajal kasvavad kunagise barokse ruudujaotuse sees. Muruteed on ette nähtud

kujundada tugevdatud murupinnasena, kus pealmise kihi moodustab killustiku ja kasvumulla

segu, millele külvatakse tallamiskindel muruseeme (vt joonis 6 „Teede ja platside lõiked“.)

Selline murutee lahendus on vajalik, et pinnas püsiks tee all õhulisena ning muld ei saaks

vajuda kokku nii tihedaks, et murutaimede juured hävivad.

4.6.2. Viljapuuaia teed

Peahoonest kagusse jääv viljapuuaed on sarnaselt ülemisele pargiosale lahendatud

regulaarsena, toetudes nii 1833. kui 1903. aasta kaartidele (vt kaardid 1 ja 7). Viljapuuaia

teedestruktuuri on võrreldes vanade kaartidega kaasaegsest olukorrast tulenevalt mõnevõrra

muudetud. Viljapuuaeda jäävate teede laius on 1,8 m ning nende katendiks on ette nähtud

hallid graniitsõelmed, mis on servatud immutatud laudadega (vt joonis 6 „Teede ja platside

lõiked“).

Lisaks on viljapuuaeda ette nähtud kitsad (30 cm laiused) munakivisillutisega teeribad, mis

kulgevad õunapuuspaleeride ja peenarde vahel (vt joonis 10 „Viljapuuaia spaleerid ja

peenrad“). Teede eesmärgiks on võimaldada paremat ligipääsu maitse- ja ravimtaimepeenarde

ning õunapuude hooldamiseks. Teed on ette nähtud servata korrosioonikindla terasest piirdega

(hauraton linefix või samaväärne analoog).

4.6.3. Juurdepääsuteed ja auring

Peahoone ümbrusesse jäävad sissesõiduteed ning auringi ümbritsev 2,5 m laiune tee (vt joonis

3 „Põhijoonis“) on ette nähtud laduda sillutiskattega, kasutades selleks halli mõisakivi

(210x140x70 mm). Sillutiskivi read laduda peahoone seinte suhtes ca 30o nurga all. Sillutatud



31

teed servata korrosioonikindlast terasest piirdega (hauraton linefix või samaväärne analoog),

mis paigutada sillutiskividega samas tasapinnas nii, et visuaalselt jääks piire nähtamatuks.

Sillutisteele anda vahetult hoone seina ääres 6% kalle auringi suunas, ülejäänud osas 2…3%

kalle auringi või muu lähima muruplatsi suunas. Hoone vundamendi hüdroisolatsioon ja

sellest tulenev tee lõige vahetult hoone seina ääres täpsustada hoone restaureerimisprojekti

käigus.

4.6.5. Mõisa esiväljak

Mõisa esiväljakule projekteeritud teedevõrk lähtub 1903. aasta kaardil kujutatust ning

moodustab mõisaesisele platsile munaja põhiplaaniga ringi ning sellest lähtuvad neli haara (vt

joonis 3 „Põhijoonis“). Esiväljaku teed on 2,5 ja 1,8 m laiused ning ette nähtud halli

mõisakivist kattega. Esiväljaku teid ääristab kahelt poolt punasest mõisakivist laotud

sillutistriip (vt joonis 6 „Teede ja platside lõiked“), mis on fikseeritud korrosioonikindla

teraspiirdega (hauraton linefix või samaväärne analoog).

Esiväljakul paikneva purskkaevu ümber on ette nähtud laduda väike sillutatud plats (vt joonis

6 „Teede ja platside lõiked“). Plats on projekteeritud punasest mõisakivist (210x140x70 mm),

mille read on laotud radiaalselt ümber purskkaevu. Platsile anda 2…3% kalle purskkaevust

eemale.

4.6.6. Parklad

Mõisa laut-linnasekeldri juurde on ette nähtud 18-kohaline parkla. Vajadusel on lisaparklaks

ette nähtud ka ala nuumhärgade talli ja viinavabriku hoonete vahel, kuhu tuleb juurdepääs

tagada Kolga mõisa kinnistult nii, et ei nähtaks ette uut mahasõitu riigiteele 11268.

Kolga muinsuskaitsealuse mõisapargi territooriumilt väljapool kaaluda suurema parkla

rajamist teohoovi kõrvale. Kuigi sellisel juhul jääks parkla huviobjektidest teisele poole

riigiteed, on antud teelõigul kiiruspiirang 50 km/h ning jalakäijate liiklusohutuse tagamine

erinevaid meetmeid kasutades võimalik. Samuti oleks antud asukohta parkla rajamine mitmeti

mõistlik, sest lisaks mõisapargi külastajatele, teenindaks see ka Kolga muuseumit. Käesolevas

pargi rekonstrueerimise projektis käsitletud riigiteega puutumuses olevate parklate ja

mahasõidu ehitamiseks tuleb koostada eraldi tee-ehitusprojekt, s.t parklate ja mahasõidu

lahendused täpsustuvad tee-ehitusprojektis. Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat

pädevust omav isik.

Parkimisalad on projekteeritud halli graniitsõelmetest kattega ning rajamise käigus tuleb neile

anda kalle hoonetest eemale – vahetult hoone seina ääres 6%, ülejäänud osas 2…3 %. Platside

lõige vahetult hoonete vundamentide ääres lahendada hoonete restaureerimis- või

konserveerimisprojekti käigus.

4.6.7. Teede ja platside alla jäävad tehnovõrgud

Kohtades, kus projekteeritud teed ja platsid ristuvad tehnovõrkudega, tuleb tagada

tehnovõrkude säilimine ja kaitse. Vajadusel paigaldada tehnovõrkude ümber kaitse- ja

reservtorud.

4.6.8. Maanteeliiklus ja liiklusega seotud rajatised

Kuna Kolga mõis piirneb riigiteega (11268 Kolga- Pudisoo), tulenevad sellest teatavad

piirangud ja nõudmised. Põhijoonisele (vt joonis 3) on kantud riigitee kaitsevöönd ning era-

ja riigitee ristumiskohtadele nähtavuskolmnurgad.



32

Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud teeliiklusest põhjustatud

häiringutest (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi

rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks

projektiga käsitletaval alal.

Ühtlasi kaasneb projektiga liiklusega seotud rajatiste väljaehitamise kohustus.

Arendusetegevusega seotud parklate, mahasõitude, jalgratta- ja jalgteede jms kavandamise

korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Maanteeamet

ei võta endale kohustusi nimetatud rajatiste väljaehitamiseks.

4.7. ARHITEKTUURSED VÄIKEVORMID

4.7.1. Väikevormide üldised kujunduspõhimõtted

Kolga mõisapargis on ajalooliselt paikenenud mitmeid väikevorme, mis tänaseks on hävinud.

Säilinud on aga fotosid ja isegi väikevormide detailide fragmente, mille alusel on võimalik

taastada kunagist tervikpilti. Kuna Kolga mõisa kohta on 1988. aastal koostatud põhjalik

restaureerimiskontseptsiooni projekt, kus on muuhulgas ajaloolistele andmetele tuginedes

lahendatud ka mõisapargi väikevormide joonised, pole käesolevas projektis jooniseid

kopeeritud, vaid viidatud olemasolevatele ning sobivatele projektlahendustele. Ajaloolise

projekti joonised on ära toodud lisadena (vt lisa 2, joonised 2A – 2F). Väikevormide kohta

tuleb enne nende rajamist koostada olemasolevate jooniste põhjal tööjoonised ning esitada

need eraldi Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

4.7.2. Paviljon

Projektiga on ette nähtud taastada pargis asunud paviljon selle ajaloolises asukohas. Kuigi

paviljoni kohta puuduvad fotod, on lisas 2B ära toodud paviljonivorm ajastukohane ning

seeläbi pargiruumi sobiv. Paviljoni paiknemine on ära toodud põhijoonisel (vt joonis 3), kuid

asukohta võib täpsustada, kui rajamise käigus leitakse pinnasest kunagise paviljoni säilinud

osasid.

Paviljoni sambad on projekteeritud toskaana orderis. Materjalina on ette nähtud valgeks

värvitud (RAL 9001) treitud puit. Karniis ja lagi on samuti projekteeritud puidust (värvus

valge, RAL 9001). Katusekattematerjalina kasutada tsingitud valtsplekki. Paviljoni ümbritsev

astmestik katta paekivist või dolomiidist astmeplaatidega.

Paviljoni ehitamisel kasutada traditsioonilisi töövõtteid, puitdetailide ühendamisel kasutada

tappimist. Kruve ja teisi kinnitusdetaile kasutada kohtades, kus nad ei jää nähtavale. Paviljoni

täpne lahendus täpsustada tööjoonistega.

4.7.3. Tiikidevaheline terrass

Kolga mõisa kahe tiigi vahel on ajalooliselt tõenäoliselt paiknenud veelindude kuut või muu

taoline väikevorm. Käesoleva projektiga on ligikaudselt samasse asukohta ette nähtud väike

terrass, mille juurest viib trepp alla vette (vt joonis 7 „Terrass“). Terrassi ümbritsev

rinnatispiire kordab terrassi kõrvale projekteeritud kergsilla lahendust. Piire on projekteeritud

puidust ning valget värvi (RAL 9001).

Terrassi tiigipoolne serv on ette nähtud toetuma tiigi looduskivist kaldakindlustusmüürile,

mille seisukord tuleb tiigi puhastamise raames läbi viidavate pinnasetööde käigus välja

selgitada. Terrassi teepoolne serv on teega samas tasapinnas ning kaks teist serva on ette

nähtud laduda looduskivimüüritisena. Terrass ja trepp valada betoonist ning katta paekivist



33

või dolomiidist katteplaatidega. Terrassialuse pinnase täpsed lõiked ning tiiki viiva trepi

lahendus täpsustada tööjoonistega pärast tiigi puhastamist ja süvendamist.

Foto 9. Tõllapesutiigi sild.41

4.7.4. Sillad

Kolga mõisa pargis paiknevad sillad (tõllapesutiigi sild ja selle esine trepistik, tasapinnaline

pargisild, kaarjas pargisild) on ette nähtud rajada vastavalt 1988. aasta projektjoonistele (vt

lisa 2D, lisa 2E, lisa 2F). Tõllapesutiigi sild lahendada kivipostide ja ajaloolise mustriga

metallist sepispiirdega. Restaureerida ka sillast lähtuv parki suunduv kivitrepp. Uue

lisandusena näha restaureerimise käigus ette, et kaldakindlustustega samas joones laotaks tiigi

ümber madal (ca 50 cm kõrgune ja 40…50 cm laiune) paekivist müür. Müüri peab olema

tagasihoidlik, sobituma olemasolevate struktuuridega ning tagama selle, et sügavasse tiiki ei

oleks võimalik ettevaatamatusest sisse kukkuda.

Väiksemad pargisillad on projekteeritud puidust piiretega. Sildade puitdetailid värvida valgeks

(RAL 9001). Tõllapesutiigi sepispiire värvida ajaloolistele fotodele (vt foto 9) tuginedes

heledaks (kas matt kreemvalge või hall RAL 9006). Sildade konkreetne lahendus tuleb anda

eraldi tööjoonistega.

4.7.5. Pingid

Mõisapargi pingid on ette nähtud teostada vastavalt 1988. aasta projektjoonisele (vt lisa 2G),

mis järgib ajalooliselt pargis asunud pinkide vormi. Pingi põhikonstruktsioon kujundada

metallist, istme- ja seljatoe osa puidust. Pingi puitdetailid värvida valgeks (RAL 9001) ning

metallosad matiks mustaks või tumedaks hallikaspruuniks (RAL 8022). Pingid ankurdada

kohtkindlalt maasse. Pinkide täpne lahendus täpsustada tööjoonistega.

41 Muinsuskaitseameti Arhiiv, P8117



34

Foto 10. Tagaplaanil Kolga mõisapargi pink. 42

4.7.6. Purskkaev

Mõisa esiväljakule on ette nähtud rajada lihtne purskkaev, mis sobituks mõisaansamblisse

ning looks väikese veepeegli. Purskkaevu läbimõõduks on 7 m ning see on ette nähtud valada

betoonist (vt joonis 9 „Purskkaev“) Purskkaevu ääris on kujundatud dekoratiivsena, eeskujuna

on lähtutud Inju mõisapargis säilinud purskkaevust. Purskkaevu piirde kõrgus maapinnast on

605 mm, veega täidetava osa sügavus kokku 900 mm. Purskkaevu veetoru kõrgus piirde

ülemisest servast on 400 mm ning vee purskamine on ette nähtud lahendada madala

ümarkaskaadina.

Joonisel kujutatud purskkaevu tehniline lahendus on põhimõtteline ning tuleb täpsustada

tööjoonistega. Tehnilist lahendust võib vastavalt vajadusele modifitseerida ning täiendada.

4.7.7. Viljapuuaia spaleerid

Mõisa viljapuuaeda on projekteeritud spaleerõunapuud, mis ühelt poolt rõhutaksid baroklikku

pargitraditsiooni ning teisalt mõjuksid dekoratiivsete ning kompaktsetena. Spaleerid on ette

nähtud rajada valgeks (RAL 9001) värvitud puitpostidele või alternatiivina tumedatele

metallpostidele, mille vahele on tõmmatud tagasihoidlikud tumedad traadid (vt joonis 10

„Viljapuu spaleer ja peenrad“). Õunapuude oksi võib traatidele siduda erinevates mustrites (nt

kalasabana või V-tähe kujuliselt) või ka lihtsalt horisontaalselt.

42 IKMF 2763



35

4.7.8. Piirdeaiad ja väravad

Kolga mõisa peasissepääs jääb kahe väravamaja vahele, kust edasi kulgeb peahoone suunas

hobukastaniallee. Mõisa peaväravad on ette nähtud lahendada sepispiirdena, kasutades selleks

1988. aasta projekti variantlahendust (vt Lisa 2A). Värava metallosad värvida matiks mustaks,

kivipostid krohvida heledaks ning nende peale asetada graniidist kerad.

Mõisatuumikut on ajalooliselt piiranud kõrge paekivist laotud müür, mis on suures osas ka

säilinud, kuigi vajab restaureerimist. Projektiga on ette nähtud kivimüürid taastada, mida võib

teha ka mitmes etapis. Esimeses järjekorras korrastada müürid peahoonest kirdesse ja kagusse

jäävas osas ning väravamajade ümbruses. Müürid, mis ei kuulu lähiajal restaureerimisele tuleb

konserveerida. Võimalusel säilitada mõisapargi lõunaosas müüride juures kasvavad võimsad

h. männid.

Ülejäänud mõisatuumiku osas on piirdeks projekteeritud lihtne tänapäevane metallaed (vt foto

11), mis mõjuks pretensioonitult ning tagasihoidlikult. Samas stiilis on ette nähtud lahendada

ka mõisa kõrvalväravad (vt joonis 3 „Põhijoonis“).

Foto 11. Metallaia stiilinäide. 43

4.8. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE JA VERTIKAAPLANEERIMINE

Maa-alal juhitakse sademevesi platsidelt ja teedelt muruplatsidele, kus see imbub maasse.

Platsidele ja teedele projekteeritakse kalded (1,5...3%) muruplatside suunas. Sealjuures tuleb

veenduda, et sadevesi ei hakkaks kogunema riigitee (11268 Kolga-Pudisoo) kinnistule.

Vertikaalplaneerimise lahendus on esitatud joonisel 5.

Mõisapargi territooriumil paikneb amortiseerunud kuivendussüsteem. Kuna pargi alumine osa

on kaasajal suhteliselt liigniiske, on vajalik kuivenduskraave korrastada ja puhastada. Ka

vanadel mõisaplaanidel on võimalik jälgida teede ääres kulgenud kuivendussüsteeme ning üks

43 http://www.piirdeaiad.ee



36

olemasolevatest kraavidest, mis jookseb tõllapesutiikidega paralleelselt läbi pargi, on

tõenäoliselt mõisaaegse kuivenduse säilinud fragment. Seetõttu on antud kraav ette nähtud

säilitada ja puhastada. Teine kuivenduskraavi osa, mis lõikab kahehaaralisena parki sisse, ei

sobi selliselt pargikujundusega ning on ette nähtud asendada maa-aluste kuivendustorudega.

Lisaks on ette nähtud rajada üks uus kuivenduskraav viinavabriku juurest alguse saava tee

serva (vt joonis 3 „Põhijoonis“), kus see suubub jõkke. Kraavipaiknemine matkib

mõisaaegseid kuivenduskraave ning selle eesmärgiks on aidata kaasa pargi veerežiimi

stabiliseerimisele.

4.9. VALGUSTUS

Pargi elektrivalgustuse täpne lahendus antakse eraldi elektriprojektiga. Valgustatud aladeks

on ette nähtud peahoone esine (sh esiväljak), sissesõiduallee, parklad, õunaaed ning pargi

keskne osa tõllatiikidest kuni alumise kuivenduskraavini. Parki on ette nähtud kuni 4,5 m

postide otsa paigaldatud lihtsad 4- või 6-tahukalised pargivalgustid, mille vahekauguseks on

20-25 m. Kasutada LED valgusteid, mille valguse toon on soe kollane (2700-3300K),

Valgustite võimalik paiknemine on ära toodud põhijoonisel (vt joonis 3), kuid seda võib

vastavalt vajadusele täpsustada. Võimalusel asendada hoonete läheduses postvalgustid

hoonetega seotud valgustusega. Samuti lahendada elektriprojektiga peahoonet eksponeeriv

välisvalgustus. Välisvalgustuse elektriprojekt kooskõlastada pargi projekti autoriga.

4.10. SOOVITATAV TÖÖDE JÄRJEKORD

I etapp:

Parki mittesobivate rajatiste, objektide ja prügi eemaldamine, sh parki läbiva elektri õhuliini

asendamine maa-aluse kaabliga. Välisvalgustuse projekti tellimine.

II etapp:

Raiumisele kuuluvate taimmaterjali eemaldamine ja puude võrahooldustööd. Allesjäävate

puude, põõsaste toestamine, pügamine, hooldus. Tiikide ja kuivenduskraavide puhastamine.

III etapp:

Pargi-, viljapuuaia- ja sissesõiduteede rajamine. Uue kuivenduskraavi rajamine ja

kuivendustoru paigaldamine. Uute piirdeaedade rajamine, kivist piirdemüüri restaureerimine

kas kogu ulatuses või peahoonest itta jääval alal.

III etapp:

Pinkide paigaldamine, sildade, paviljoni, terrassi rajamine. Lille- ja üridpeenarde rajamine,

õunapuuspaleerida rajamine. Murupinna taastamine. Uue taimestuse istutamine.

IV etapp:

Parki ümbritseva ala hooldamine, võsast puhastamine (jõelammi ala teede läheduses).

Vajadusel kivist piirdemüüri restaureerimine ülejäänud alal.

V etapp:

Vaatesihtide sisseraiumine vastavalt koostatavale hoolduskavale.

VI etapp:

Järjepidev pargiteede, taimestuse, rajatiste, veekogude hooldus ja remont.



37

4.11. EHITUSTÖÖDE JA MATERJALIDE MAHUD

Tabelis ära toodud materjalide ja tööde mahud on orienteeruvad ning võivad ehituse käigus

täpsustuda ja muutuda. Töövõtjal (ehitajal) on kohustus kontrollida / täpsustada tööde mahud

enne tööde alustamist objektil kohapeal.

NR TÖÖ, MATERJAL, INVENTAR KOGUS ÜHIK 1. PUISTU HOOLDUS JA RAIED

1.1 Puude ja põõsaste hooldusraie 45 tk 1.2 Puude ja põõsaste kujundusraie 212 tk 1.3 Puude ja põõsaste sanitaarraie 9 tk 1.4 Puude võrahooldus 61 tk 1.5 Lageraie alad 0,60 ha 1.6 Valikuline raie pargi tuumikalalt 2,50 ha 1.7 Võimalik võsa valikuline harvendamine pargi kaugematelt

aladelt (sh jõelamm) 6,30 ha

1.8 Põõsaste noorenduslõikus 1736 m2

2. LIKVIDEERITAVAD VÕI TEISALDATAVAD OBJEKTID 2.1 Olemasolevate teede likvideerimine 2090 m2 2.2 Parki läbivate elektri-õhuliinide likvideerimine (liinide või

liiniosade arv) 3 tk

2.3 Vana traataia likvideerimine 50 jm 2.4 Liiklusmärkide likvideerimine või ümberpaigutamine 2 tk 2.5 Esiväljakul asetsevate kivide ümberpaigutamine 43 tk

3. PROJEKTEERITUD HALJASTUSE RAJAMINE 3.1 Muru taastamine likvideeritavate teede kohale 2090 m2 3.2 Lillepeenarde rajamine 161 m2 3.3 Ürdipeenarde rajamine 591 m2 3.4 Puittaimestuse rajamine

hõberemmelgas 26 tk raberemmelgas ’Bullata’ 12 tk must lepp 26 tk harilik tamm 14 tk punane tamm 5 tk harilik pärn 13 tk harilik hobukastan 11 tk kuriili lehis 8 tk harilik mänd 25 tk

siberi nulg 4 tk ida-jugapuu 8 tk ida jugapuu bordüür 750 tk harilik elupuu ’Smaragd’ 10 tk lamarcki toompihlakas 19 tk harilik ebajasmiin 31 tk harilik sirel 16 tk harilik sirel ’Alba’ 12 tk ungari sirel 19 tk must leeder ’Aurea’ 4 tk must leeder 12 tk siberi kontpuu 12 tk villane lodjapuu 10 tk alpi kuldvihm 4 tk pargiroos ’Darts’s Defender’ 12 tk pargiroos ’Therese Bugnet’ 47 tk pargiroos ’Lac Majeu’ 20 tk aed-õunapuu (spaleer) 42 tk aed-õunapuu 12 tk

3.5 Suvelilled pronks-lutiklill ’Rubrum’ 32



38

kivikilbik ’Snow Crystas’ 1275 aedkohhia 1075 pelargoon ’Dark Red’ 584 sinilobeelia ’Crystal Palace’ 600 madal tagetes ’Bonanza yellow’ 364 käokuld ’Gold’ 195 heliotroop ’Scentropia’ 172

4. TEED JA PLATSID 4.1 Olemasolevate teede likvideerimine 1550 m2 4.2 Uute teede ja platside alt pinnase koorimine 12 380 m2 4.3 Graniitsõelmetega teede ja platside rajamine koos aluse

ettevalmistusega 7600 m2

4.4 Sillutatud tee rajamine (hall mõisakivi 210x140x70 mm) koos aluse ettevalmistusega

5450 m2

4.5 Sillutatud platsi rajamine (punane mõisakivi 210x140x70 mmi) koos aluse ettevalmistusega

57 m2

4.6 Tugevdatud murupinnaga teede rajamine 200 m2 4.7 Munakivikattega tee 82 m2 4.8 Korrosioonikindel teraspiire paigaldusega 7700 jm 4.9 Immutatud lauast peenrapiire viljapuuaias 850 jm 4.10 Punasest mõisakivist (210x140x70 mm) teeserv 495 jm

5 TIIGID JA KUIVENDUSKRAAVID 5.1 Kuivenduskraavi likvideerimine ja kuivendustoru

paigaldamine (120 jm) 121 m2

5.2 Säilitatava kuivenduskraavi puhastamine 181 m2 5.3 Uue kuivenduskraavi rajamine 125 jm 5.4 Tiigikallaste täitmine 99 m2 5.5 Tiikide puhastamine ja kaldakindlustuste uuring 2040 m2

6 VÄIKEVORMID JA INVENTAR 6.1 Paviljon 1 tk 6.2 Terrass 1 tk 6.3 Peavärav 1 tk 6.4 Kõrvalvärav autodele 1 tk 6.5 Kõrvalvärav jalakäijatele 4 tk 6.6 Pargipingid 13 tk 6.7 Tõllapesutiigi sild 1 tk 6.8 Tasapinnaline pargisild 2 tk 6.9 Kaarjas pargisild 3 tk

7 MUU 7.1 Välisvalgustuse elektriprojekt 1 tk 7.2 Ehitusjärelevalve 7.3 Autorijärelevalve

Tabel 5. Tööde ja materjalide mahud.



39

5. KOOSKÕLASTUSED Ametkond, kooskõlastaja Nimi, allkiri Kuupäev

MUINSUSKAITSEAMET

Harjumaa järelevalveosakonna

vaneminspektor

Märkused:

HARJUMAA

KESKKONNATEENISTUS

Märkused:



40

GRAAFILINE OSA



41

Joonis 1: Olemasolev olukord 1:1000



42

Joonis 2A: Dendroloogiline hinnang 1:1000



43

Joonis 2B: Raied ja puistu hooldus 1:1000



44

Joonis 3: Põhijoonis 1:1000



45

Joonis 4: Sidusmisjoonis 1:1000



46

Joonis 5: Vertikaalplaneerimine 1:1000



47

Joonis 6: Teede ja platside lõiked 1:50



48

Joonis 7: Terrass 1:50



49

Joonis 8A: Lillepeenarde skeemid 1 1:50



50

Joonis 8B: Lillepeenarde skeemid 2 1:50



51

Joonis 9: Purskkaev 1:50



52

Joonis 10: Viljapuuaia spaleer ja peenrad 1:25



53

LISAD



54

Lisa 1: Dendroloogilise hinnangu tabel



55

Lisa 2A: Peavärav



56

Lisa 2B: Paviljon



57

Lisa 2C: Tõllapesutiik



58

Lisa 2D: Tõllapesutiigi sild



59

Lisa 2E: Pargisild 1



60

Lisa 2F: Pargisild 2



61

Lisa 2G: Pink



62

Lisa 2H: Taastatav puitaed

Kolga mõisa pargi - Maastikuarhitektuuri Büroo · 2015. 8. 14. · 19. sajandil hakkas...

Documents

Transcript of Kolga mõisa pargi - Maastikuarhitektuuri Büroo · 2015. 8. 14. · 19. sajandil hakkas...