Post on 27-Jan-2021
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 1
Kõik SIS idu3350 loengukonspektid koos
Sisukord Infosüsteemide (IS) valdkond ..................................................................................................... 3
IS ülesanded kaasajal ................................................................................................................ 4
IT, IT ressursid ja IT teenused .................................................................................................... 4
IT kasvust tingitud organisatsiooni toimimist mõjutavaid trende ................................................. 4
IS-de hetkeseis .......................................................................................................................... 4
IS valdkonna rolle ...................................................................................................................... 5
IS/IT spetsialistide vastutused .................................................................................................... 5
IS/IT juhi vastutused .................................................................................................................. 5
Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) .............................................................................. 6
Süsteem..................................................................................................................................... 6
Organisatsioon ........................................................................................................................... 7
Organisatsiooni kui toimimissüsteemi üldine mudel ................................................................... 8
Organisatsiooni eesmärkide täitmine ......................................................................................... 8
Väärtusahel (Value Chain) ......................................................................................................... 9
Organisatsiooni toimimisviis (ärimudel) ...................................................................................... 9
Organisatsiooni juhtimisstruktuur ..............................................................................................10
Informatsiooni vajalikkus organisatsioonis .................................................................................10
Andmed (data) ..........................................................................................................................10
Informatsioon (information) .......................................................................................................10
Teadmine/teadmus (knowledge) ...............................................................................................11
Juhtimistasemed (-struktuur) või vastutusalad...........................................................................11
Traditsiooniline juhtimishierarhia ...............................................................................................11
Andmete ja informatsiooni liikumine organisatsioonis................................................................12
Nõuded andmetele-informatsioonile ..........................................................................................13
Infosüsteem (IS) ........................................................................................................................14
IS-i üldine mudel .......................................................................................................................15
IS-i koostisosad .........................................................................................................................15
Rakendussüsteemide liigid........................................................................................................16
Rakendussüsteemide andmekasutus ........................................................................................19
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 2
Andmehoidlad (repository) ........................................................................................................19
Andmehoidlatüüpide kasutus rakendussüsteemides .................................................................20
IS-i arendamine .........................................................................................................................20
John Zachman-i ettevõtte IS arhitektuuriraamistik .....................................................................24
IS arendamisel osalejate vaated ...............................................................................................26
Süsteemianalüüsi määratlus .....................................................................................................27
Süsteemianalüüsi meetodid ......................................................................................................27
Protsessi definitsioone ..............................................................................................................29
Organisatsiooni protsesside muutmine .....................................................................................30
Protsessianalüüs ja modelleerimine ..........................................................................................30
Objekti elutsükli modelleerimine ................................................................................................32
Tarkvarasüsteemi kasutuslugude modelleerimine .....................................................................32
Kasutuslugude kirjeldamine ......................................................................................................33
Toimimisobjektide (mõistete – kontseptide) modelleerimine ......................................................33
Andmete modelleerimine ..........................................................................................................34
Piirangud andmete modelleerimises .........................................................................................34
Objektitüübi omaduste (atribuutide) määramine ........................................................................36
Andmete normaliseerimisreeglid ...............................................................................................36
Objektitüübist andmetabel .........................................................................................................37
IS muutmine (arendamine) kui probleemi lahendamine .............................................................37
IS loomis- ja muutmistegevused ...............................................................................................37
Disain ........................................................................................................................................38
Ehitus (konstrueerimine) ...........................................................................................................40
Rakendamine ............................................................................................................................42
Hooldus.....................................................................................................................................44
IS arendusmetodoloogia (-metoodika) ......................................................................................44
Klassikaline lähenemine (Kose metoodika - waterfall) ...............................................................47
Iteratiivne (korduv) ja inkrementaalne (kasvatav) ......................................................................47
Rational Unified Process (RUP) ................................................................................................48
Enterprise Unified Process (EUP) .............................................................................................49
Agiilsed (kerged, lihtsad) protsessid ..........................................................................................49
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 3
Organisatsiooni ja IS/IT strateegiline juhtimine ..........................................................................51
Strateegia definitsioone .............................................................................................................51
Strateegiline planeerimine .........................................................................................................53
Strateegiate elluviimine .............................................................................................................58
Projektimeetod ..........................................................................................................................60
Projektijuhtimine ........................................................................................................................62
IS võimekuse tõdemus ..............................................................................................................65
Teadmine (ka teadmus) - knowledge ........................................................................................70
Teadmiste juhtimine organisatsioonis .......................................................................................71
Teadmiste juhtimissüsteem .......................................................................................................72
IT valitsemine ............................................................................................................................74
COBIT raamistik ........................................................................................................................75
ITIL mõisted ja põhimõtted ........................................................................................................77
IT ressursside turvamisega seotud mõisteid .............................................................................78
Infoturva-ala korraldamine ........................................................................................................79
Riski- (turva-)analüüs ................................................................................................................80
ISKE .........................................................................................................................................81
Infosüsteemide (IS) valdkond
tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see
puudutab:
probleemide lahendamist
otsuste vastuvõtmist
vajalike tegevuste sooritamist
arusaamise/mõistmise loomist
Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste (edaspidi IT) ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate IT infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks
Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised:
ärialased teadmised
IT-alased teadmised
analüütiline ja kriitiline mõtlemine
suhtlus, meeskonnatöö oskused
Kokku võetuna – IT-l põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 4
IS ülesanded kaasajal
toetada organisatsiooni toimimisprotsesse
o tõhusus ja efektiivsus nii ajalises kui rahalises väärtuses
o tegutsemise kvaliteedi kasv
toetada otsuste tegemist
o informatsiooni kvaliteedi kasv
o teadmise loomine või õppimine
toetada konkurentsieelise saavutamist
o konkureerivate toodete-teenuste loomine
o kliendisuhete juhtimine
Infosüsteemi missioon: läbi IT kasutuse inimeste tegutsemise parendamine organisatsioonis
IT, IT ressursid ja IT teenused
IT on vahendid ja metodoloogiad andmete (informatsiooni) hankimiseks, organiseerimiseks,
salvestamiseks, töötlemiseks, esitamiseks ja edastamiseks
IT ressursid on riistvara, tarkvara, telekommunikatsiooni, andmebaasi juhtimise- jm. vahendid ja
süsteemid, mida kasutatakse arvutipõhistes infosüsteemides moodustades infrastruktuuri
IT teenus on organisatsiooni tööprotsessi toetav IT kasutus kombineerides inimesed, tegevused
ja IT ressursid
IT kasvust tingitud organisatsiooni toimimist mõjutavaid trende
IT mõju organisatsiooni väliskeskkonnale
o organisatsiooni äritsüklite kiiruse kasv
o internetipõhine majandus
o B2C; B2B
o globaalne turg – kogu maailm on muutunud turuks
IT mõju organisatsiooni sisekeskkonnale
o otsesuhtlus kliendiga
o klientidepoolne iseteenindamine
o muudatused organisatsiooni ülesehituses – ―lame‖ ülesehitus
o meeskonnapõhine töötamine
o elektrooniline, reaalajaline töötamine
IS-de hetkeseis
IT süsteemid on iga organisatsiooni ―südameks‖ ning nende töövõime mõjutab organisatsiooni
tegutsemist. Organisatsiooni ellujäämise küsimuseks on nende süsteemide täpne ja selge
töötamine. Organisatsiooni eluvõime kindlustamiseks kasvavad vajadused informatsiooni ja
selle juhtimise järele. See toob endaga kaasa nõudluse kasvu üha kvaliteetsemate IT-
süsteemide järele.
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 5
On vaja luua ja ―elus hoida‖ suhteliselt keerulist kombinatsiooni ostetud tarkvarasüsteemidest,
tehnilistest arhitektuuridest, platvormidest, vahenditest ja meetoditest.
Vanasti oli IT-d puudutavate otsuste tegemine organisatsioonis nö ―tehniliste juhtide‖ pädevus.
NÜÜD on suures osas ärijuhtide ja kõigi taseme töötajate vastutusalas.
Ühelt poolt on organisatsiooni inimesed oma toimimise ja infovajadustega ja nendega seotud
probleemidega. Teiselt poolt IT inimesed pakutavate lahendustega. Need 2 osapoolt on vaja
omavahel koostööd tegema panna
Eksisteerib vajadus selliste spetsialistide järele, kes oleksid võimelised määratlema
organisatsiooni vajadusi informatsiooni, selle juhtimise ning vastavate IT-süsteemide järele;
otsustama, milliseid IT-süsteeme luua/hankida ja organisatsiooni kasutusse anda ja mille jaoks
ja IT-süsteeme looma ja nende loomist juhtima. Üldiselt võttes - kes orienteeruksid
infosüsteemide valdkonnas
IS valdkonna rolle
infosüsteemi juht (Chief Information Officer)
IT juht (Chief Technology Officer või IT Manager)
infosüsteemi projektijuht
infosüsteemi rühmajuht
süsteemianalüütik
süsteemiarhitekt ja -disainer
süsteemi administraator
andmebaaside spetsialist / administraator
programmeerija
IS/IT spetsialistide vastutused
IS/IT toimimise käigushoidmine
IS/IT arhitektuuri arendamine ja vastavate strateegiate elluviimine
IS/IT süsteemide arendamine
organisatsioonipoolsete nõuete määratlemine IS/IT-le
IS/IT juhi vastutused
IS/IT-d puudutava tulevikuvisiooni loomine
IS-i valitsuse ülesehituse loomine
IT portfelli kokkupanek
organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 6
Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana. Probleemist on võimalik paremini aru saada kui uurida selle seoseid süsteemi moodustavate teiste osade või teiste süsteemidega
Süsteemina mõtlemine üritab näidata, et:
keerulistes süsteemides 1 väike sündmus võib põhjustada suuri muutusi
süsteemi ühe osa paremaks tegemine võib ebasoodsalt mõjutada süsteemi teisi osi
Süsteem on igasugune vastastikku sõltuvate ja (ajutiselt) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum. Osad ise võivad olla samuti süsteemid koosnedes omakorda osadest (=süsteemidest).
Süsteemi moodustavate osade vahel liigub energia, materjal ja informatsioon.
Süsteem paikneb seda ümbritsevas keskkonnas.
Nii energia, materjal kui informatsioon liigub keskkonnast süsteemi ja süsteemist keskkonda läbi süsteemi piiride.
Piltlikult väljendudes
Joonis 1. Süsteemi hierarhiline ülesehitus
Tõekspidamisi süsteemi kohta:
omavahel mitteseotud osad ei moodusta süsteemi
osade koostoimimine peab lõppema mingi eesmärgi saavutamise või lõpliku seisundiga
sisendid teisendatakse väljunditeks (eesmärgi saavutamise protsess)
süsteemi prognoositavaks opereerimiseks on vaja tagasisidet
Süsteemi üldine mudel
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 7
Joonis 2. Süsteemi üldine mudel
Organisatsioon Organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke
Organisatsiooni mõte ja eesmärk on huvigruppide vajaduste rahuldamine
Huvigrupid
omanikud – raha vm mõõdetava väärtuse teenimine
kliendid
juhid – min. kuludega maks. tulemuste saavutamine
töötajad – turvaline ja rahuldust pakkuv töökeskkond
Klientide vajaduste rahuldamine väärtus(t)e loomisega:
läbi spetsiifiliste teenuste ja/või toodete loomise - tootmisettevõte, teenindusasutus
jne
läbi inimeste mõjutamise ja/või muutmise - õppeasutus, haigla, vangla jne
Organisatsioon saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud on klient, kes on valmis selle eest maksma
Kliendi jaoks võib väärtusena pidada:
kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv (vigade
vähenemine või veaparandusele kuluva aja vähenemine)
kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv
kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine
innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 8
suhteid - koostöö klientide, partnerite või isegi konkurentidega läbi teadmise ja kogemuste jagamise
Organisatsiooni kui toimimissüsteemi üldine mudel
Joonis 3. Organisatsiooni kui toimimissüsteemi üldine mudel
Organisatsiooni eesmärkide täitmine Teostades:
põhiprotsesse - luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine,
teenuse osutamine
tugiprotsesse - toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine, müük, arveldamine jne
juhtimisprotsesse - juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) - strateegiline planeerimine, eelarvestamine jne
Täpsemalt põhiprotsessid
sisemine logistika - algmaterjali vastuvõtmine (ladustamine); algmaterjali kontroll
opereerimine – tootmine; pakendamine; tootekontroll; hooldamine
välislogistika - lõpptoodete arvestus; tellimuste täitmise haldamine;
kohaletoimetamine
müük ja turundus - klientide juhtimine ja tellimuste vastuvõtt; reklaamikampaaniate
korraldamine; turu-uuringute tegemine
teenindus – hooldus; koolitamine
Täpsemalt tugiprotsessid
infrastruktuuri administreerimine - infosüsteemi arendamine; juriidika;
raamatupidamine; finantsjuhtimine
inimressursside juhtimine - personaliarvestus; palgaarvestus; värbamine; koolitus; tööjõu planeerimine
toote- ja tehnoloogiaarendus - toote ja protsessi disain; turu testimine, uuringud ja arendus
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 9
hankimine - tarnijate juhtimine; ressursside hankimine, lepingud
Täpsemalt juhtimisprotsessid
planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni jõuda
organiseerimine - plaani edukaks elluviimiseks ressursside optimaalne kasutamine
mehitamine - töö analüüs, töö jaoks sobivate inimeste värbamine ja palkamine
eestvedamine - määratlemine, mida on vaja konkreetses situatsioonis teha ja inimeste panemine seda tegema
järelvalve või jälgimine - edenemise kontrollimine plaanide suhtes ja tagasiside alusel võimalik muutmine
motiveerimine - soovitud eesmärgi täitmiseks inimeste innustamine
Väärtusahel (Value Chain) Nende protsesside ja infovoogude jada, mida organisatsioon ja selle tarnijad peavad läbi viima, et oma tooteid/teenuseid kavandada, toota/luua, turustada, kohale toimetada ja toetada omades 2 osa. Esimene osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi tegemisega - kavandamine, toormaterjalide ostmine, tootmine või teenuse osutamine. Teine osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi müümisega - klientide leidmine ja nendeni jõudmine; müügitehingu teostamine, toote levitamine või teenuse pakkumine
Väärtusahel piltlikult
Joonis 4. Väärtusahel
Organisatsiooni toimimisviis (ärimudel) Lugu sellest, kuidas organisatsioon tegutseb ja kuidas organisatsioon tulevikus toimib luues väärtust mitte ainult klientidele, vaid kõigile osapooltele, kellest ta sõltub (tarnijad, koostööpartnerid jne)
Kõik uued toimimisviisid on kõigi tegutsemiste aluseks oleva universaalse väärtusahela variatsioonid.
organisatsioonid on paremad (saavutavad paremaid tulemusi) - kui nad on unikaalsed. Kui nad teevad midagi, mida keegi teine ei tee ja sellisel viisil, mida keegi teine ei suuda järele teha
See omakorda tähendab valikuid: milliseid kliente ja turge teenindada; milliseid tooteid ja teenuseid pakkuda ning millist väärtust luua
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 10
Organisatsiooni juhtimisstruktuur Inimeste jaotumine gruppidesse ja nende omavahelise juhtimishierarhia moodustumine
formaalne - osakonnad, programmid, divisjonid, meeskonnad jne. Jaotus protsesside, funktsioonide, toodete gruppide, kliendigruppide, geograafilise või territoriaalse jaotuse järgi
mitteformaalne - sotsiaalsete kontaktidega inimgrupid (vallalised, pereinimesed, sportlased jne)
Organisatsiooni juhtimislik ülesehitus määrab ära informatsiooni liikumise ja kättesaadavuse organisatsioonis
Informatsiooni vajalikkus organisatsioonis
määratleda kasumlikkus ja jälgida eesmärkide täidetust
luua ja toimetada kätte keerulisi tooteid ja teenuseid
vältida pettust ja kuritarvitust
optimeerida ebapiisavate ressursside kasutust
juhtida efektiivselt inimesi ja nende gruppe ning kasvatada nende võimeid ja
väljavaateid
tegutseda edukalt koos tarnijate, klientide ja koostööpartneritega
Teiste sõnadega - vastavalt oma vastutusalale on informatsiooni vaja
sisendina oma töö tegemiseks
sisendite, protsesside ja väljundite planeerimiseks ja organiseerimiseks
organisatsiooni huvirühmade vajaduste ja nende täitmise juhtimiseks
Erinevad vastutusalad vajavad erinevatele nõuetele vastavat informatsiooni
Andmed (data) Töötlemata kujul faktid (nö. algandmed) sündmuste, inimeste, ressursside, tingimuste jne kohta, millel ei ole eraldivõetuna tähendust.
Andmed esitatakse numbriliselt, tekstina, pildina, helina jne
Informatsioon (information) Andmetele tähenduse andmine - kirjeldamine (informeerimisvõime andmine).
Andmete omavaheline seostamine, töötlemine, konteksti panemine
Andmed muutuvad informatsiooniks vaid siis kui need omavad tähendust vastuvõtja jaoks
fakt peab olema oluline vastuvõtjale
faktiga peab saama midagi peale hakata
Informatsioon pakub vastuvõtjale alust mõistmiseks, järelduse tegemiseks, otsustamiseks
Informatsiooni loomine on inimtegevus - ainult inimene on võimeline andmetele tähendust omistama
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 11
Organisatsiooni juhtimise jaoks vajalik informatsioon väljendub eelkõige arvudes - suhtarvud ja trende väljendavad arvud.
Suhtarvud võrdlevad üht sooritust mingi kindla etaloniga, n: millegi kasv
Trende väljendavad arvud on perioodiliselt saadavad suhtarvud, n: kasvutempo
Selleks, et mingist andmehulgast sisu kätte saada, tuleb see konteksti panna (siduda teiste andmetega)
See, milliseid suhtarve või trende vaadata, sõltub sellest, kes neid vaatab ja mida ta teada tahab, n: investor on huvitatud nendest näitajatest, mis kirjeldavad võimet laenu tagasi maksta; kõnekeskuse juhile pakuvad huvi need näitajad, mis aitavad vähendada klientide ooteaega
Teadmine/teadmus (knowledge) Informatsiooni omavaheline seostamine, sellele laiahaardelisema tähenduse omistamine.
Informatsiooni töötlemine selliselt, et väljendada mõistmist, kogemust, õppimist
Teadmus on vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel töödelda
Teadmusel on informatsiooniga võrreldes pikem eluiga
Teadmus sisaldab reegleid tegutsemiseks, nö käitumismustrit
Juhtimistasemed (-struktuur) või vastutusalad Eristuvad üksteisest vastutuse ja volituste suurusega. Vastutust võib eristada:
andmete töötlusastme järgi, mida on vaja ülesannete täitmiseks
aja järgi, mille vältel andmed ja nende pealt saadav on veel aktuaalne (―värske‖)
Täpsemalt:
millised on andmeallikad, mis on vajalikud informatsiooni jaoks ametikohale
milline on ajavahemik, mil peetakse andmeid ja infot kõlbulikuks otsuste tegemisel
milline on tehtavate otsuste ajaline ulatus (mõju)
Traditsiooniline juhtimishierarhia
Joonis 5. Traditsiooniline juhtimishierarhia
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 12
Esimese astme juhid
Vastutavad organisatsiooni igapäevase tegevuse eest planeerides homse päeva tegevusi. Nende teenistuses olev info on saadav töötlemata kujul faktidelt. Need faktid laekuvad tavaliselt väljastpoolt organisatsiooni piire (n: tellimuse andmed klientidelt)
Selliselt saadud info omab väärtust ainult suhteliselt lühikest aega mõõdetuna tundides või päevades ning tehtava otsuse mõju on lühiajaline. Infovajaduste näiteid:
tellimuse sisu, täitmata tellimused
väljakutse sündmuskohale
konkreetse semestri ainele deklareerinud tudengid
Keskastme juhid
Tegelevad organisatsiooni tegutsemise jälgimise, eelarvete täitmise kontrollimise, ressursside hankimise ja poliitika loomisega, st taktikaga
Taktikalisel tasemel tehtud otsused puudutavad keskmise ulatusega (0,5 – 1 aasta) eesmärke, mis on organisatsiooni strateegiliste eesmärkide alameesmärgid (kuidas organisatsioonile püstitatud eesmärke kõige paremini ellu viia). Infovajaduste näiteid:
millised on kvartali müügitulemused võrreldes eelmise aasta sama perioodiga?
milline on tööjõu voolavuse näitaja?
ülikooli lõpetanute arv võrrelduna sisseastunute arvuga või teiste kõrgkoolidega?
Kõrgema astme (tipp-) juhtkond
Jälgib pikaajalist perspektiivi planeerides järgmisteks aastateks. Tippjuhi info jaoks vajalikud andmed omavad väärtust pikema perioodi vältel (1-st 5 aastani või rohkem)
Kõrgema astme otsustamine nõuab kõrge taseme kogemust ja teadmisi. Infovajaduse näiteid:
millises suunas peaks organisatsioon arenema (milliseid tegevusvaldkondi muutma,
juurde tooma)?
täielik üleminek e-õppele?
Andmete ja informatsiooni liikumine organisatsioonis Inimgruppides tegutsevate inimeste koostöö seisneb nii oma töö tulemuste kui andmete (mis võib samuti olla töö tulemuseks) vahetamises. Andmed liiguvad ametikohtade (rollide), täpsemalt nende täitjate vahel. Andmete liikumise vormid:
formaalne suhtlus - aruanded, raamatupidamislikud andmed jne
mitteformaalne suhtlus - vestlus, kirjavahetus, märkused, kommentaarid, arvamused jne
Formaalne suhtlus
Info edastus toimub paikapandud reeglite ja standarddokumentide vormide (blankettide) alusel. Memode, aruannete ja teiste dokumentide jaoks kasutatakse vastavaid malle (template). Andmed omavad struktureeritud (organiseeritud) kuju
Puudusena:
kehtestatud struktuur on staatiline
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 13
taustainfo võib kaduma minna (arvamusavaldused jne)
Mitteformaalne suhtlus
On eelkõige suusõnaline. See võib sisaldada palju ebatäpsusi ja mitteolulisust
Puudusena
võimetus hakkama saada suurte infohulkadega
suhteliselt aeglane ja ebaefektiivne
Nõuded andmetele-informatsioonile Kuigi on teada, et andmed on organisatsioonis olemas, siis 80% ajast ei ole need teada sellele inimesele, kellel neid informatsiooni jaoks vaja on
Informatsiooni kättesaamiseks peab olema määratletud, millistele nõuetele vastavat informatsiooni ning selle aluseks olevaid andmeid iga organisatsiooni liige vajab ja kuidas ta pääseb nendele andmetele ligi.
Joonis 6. Andmetele ja informatsioonile esitatavate nõuete liigid
Ajamõõde
Kirjeldab ajaperioodi, millal informatsiooni jaoks andmeid kasutatakse ja selle vastuvõtmise sagedust
andmed peavad olema protsesside jaoks aktuaalsed
andmeid peab edastatama õigeaegselt
andmed peavad olema kättesaadavad nii tihti kui vaja
andmed peavad katma korrektset ajaperioodi
Sisumõõde
Kirjeldab andmete skoopi (ulatust) ja sisu. Andmed peavad olema informatsiooni jaoks:
korrektsed
täielikud
asjakohased ja sisukad
usaldusväärsed
kontrollitavad
Vormimõõde
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 14
Kirjeldab, millises vormis andmeid informatsiooni jaoks vastuvõtjale esitatakse. Andmed peavad olema informeerimise eesmärgi jaoks:
esitatud selgelt ja sobival kujul
õige detailsusastmega
pakutud õiges järjekorras
andmete edastamisel peab olema kasutatud korrektset meediat
Infosüsteem (IS) Organisatsioonis on süsteem, mille eesmärkideks on:
pakkuda kvaliteetseid andmeid kvaliteetse informatsiooni jaoks organisatsiooni liikmetele ja temaga suhtlejatele, et toetada neid otsuste tegemisel
rahuldada ettevõtte iga (juhtimis-)taseme (töötaja/keskastme juht/tippjuht) infovajadusi nende kohustuste täitmisel (otsuste elluviimisel) organisatsioonis
Sellist süsteemi nimetatakse infosüsteemiks
Definitsioon 1: igasugune kombinatsioon IT-st ja seda kasutavatest inimestest, et toetada
opereerimist, juhtimist ja otsuste tegemist;
Definitsioon 2: info, isikute, tehniliste vahendite ja meetodite terviklik süsteem vajaliku, täpse ja
operatiivse info kogumiseks, korrastamiseks, analüüsimiseks ja otsustajale õigeaegseks
edastamiseks
Definitsioon 3: kogum IT ressurssidest, IT teenustest, andmetest ja inimestest, mis on
organiseeritud informatsiooni genereerimiseks, töötlemiseks ja levitamiseks, et võimaldada
organisatsiooni tegutsemist
Definitsioon 4: Organisatsiooni info- ja süsteemitöökorraldus koos vastavate reeglite ja infotehnoloogiliste vahenditega
Infotöö on töö, mille käigus toimub andmete:
omandamine – organisatsiooni välis- või sisekeskkonnast visuaalse vaatluse või laekuvate sõnumitega või mõõtmise tulemusena või muul viisil saadavate andmete kättesaamine
hoiustamine – informatsiooni loomise jaoks kasutatavate andmete meeldejätmine (pähe õppimine), kirjapanek (n: paberile) või salvestamine (elektrooniliste andmete puhul)
töötlemine – sorteerimine, grupeerimine, matemaatiliste operatsioonide rakendamine
edastamine – saatmine
Süsteemitöö on töö, mille käigus toimub infosüsteemi loomine või muutmine
Info-/süsteemitöökorraldus on koostööreeglid, kuidas info- ja süsteemitööd organisatsioonis läbi viia
kes, millal, kuidas, milliseid vahendeid kasutades millist infotöötegevust peab teostama
kes, millal, kuidas, milliste vahenditega peab infosüsteemi looma/muutma
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 15
IS-i üldine mudel
Joonis 7. Infosüsteemi üldine mudel
Veel 1 Infosüsteemi mudel
Joonis 8. Veel 1 IS mudel
IS-i koostisosad infotehnoloogia (IT) pakkudes organisatsioonile elektroonilist infrastruktuuri
infotöötajad ja süsteemitöötegijad kasutades IT-d täidavad oma info- ja süsteemitööülesandeid organisatsioonis
andme-(info)ressursid - infovajajate jaoks nende nõudmistele vastav info (väljund); lähteandmed selle loomiseks (sisend)
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 16
infosüsteemi info- ja süsteemitööprotsessid - reeglid, protseduurid, meetodid ja nende omavaheline seotus info- ja süsteemitöö jaoks
Infosüsteemis tegutseja nö arvutitöökoht
Joonis 9. IS-s tegutseja arvutitöökoht
Rakendussüsteemide liigid Formaalset suhtlust (andmevahetust) toetavad:
operatsioonilised (käitus-)süsteemid igapäevatöö tegemiseks ja juhtimiseks
administreerimis-/ juhtimissüsteemid organisatsiooni juhtimisprotsessideks
Mitteformaalset suhtlust toetavad:
teadmuse loomiseks ja organisatsioonisisese kultuuri tõstmiseks
uute teenuste ja toodete loomiseks
klienditeeninduse taseme tõstmiseks
klientide kaasamiseks toodete arendusse
tarnijate kaasamiseks tööprotsessidesse
Piltlikult väljendatuna
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 17
Joonis 10. Rakendussüsteemide liigid
Operatsioonilised (käitus-) süsteemid
On vajalikud organisatsiooni igapäevase tegevuse juhtimiseks
toodete tegemiseks ja jaotamiseks
teenuste planeerimiseks ja osutamiseks
Seda tüüpi süsteemide alla kuuluvad:
transaktsioonide töötlussüsteemid (Transaction Processing Systems)
protsesside juhtimissüsteemid (Process Control Systems)
kontori automatiseerimissüsteemid (Office Automation Systems) või kontori infosüsteemid (Office Information Systems)
spetsiifilised (professionaalsed) tugisüsteemid (Professional Support Systems)
Transaktsioonide (tehingute) töötlussüsteemid
Teenindavad operatiivse juhtimise taset võimaldades korduvalt ja rutiinselt salvestada ja töödelda nii organisatsioonis endas kui väljaspool seda toimuvaid sündmusi ja fakte
klientide tellimused
pakkumised hankijatele
müügifaktid
inventari liikumine
palgad
arved, maksed jne
Kontori automatiseerimissüsteemid
(kontori)töötajate töö efektiivsuse tõstmiseks
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 18
grupitöövahendid (e-mail, dokumentide juhtimine, kalender jne)
töövoogude juhtimissüsteemid (ülesannete täitmise juhtimine, projektijuhtimispaketid)
üldised rakendused (tekstitöötlus, tabelarvutus jne)
Juhtimist toetavad süsteemid
Võimaldavad tagasisidet organisatsioonis toimuvate protsesside, nende sisendite ja väljundite kohta
Seda tüüpi süsteemid toetavad otsuste vastuvõtmist ja teadmise loomist ja siia alla kuuluvad:
aruandlussüsteemid (Information Reporting Systems) või (Management Reporting Systems)
otsustamise toetussüsteemid (Decision Support Systems (DSS))
juhtkonna (täidesaatva võimu) rakendused (Executive Information Systems (EIS))
Tervikrakendused - ERP
Enterprise Resource Planning koosnedes järgnevatest moodulitest (alamosadest):
Manufacturing - Engineering, Bills of Material, Scheduling, Capacity, Workflow Management, Quality Control, Cost Management, Manufacturing Process, Manufacturing Projects, Manufacturing Flow
Supply Chain Management - Inventory, Order Entry, Purchasing, Product Configurator, Supply Chain Planning, Supplier Scheduling, Inspection of goods, Claim Processing, Commission Calculation
Financials - General Ledger, Cash Management, Accounts Payable, Accounts Receivable, Fixed Assets
Projects - Costing, Billing, Time and Expense, Activity Management
Human Resources - Human Resources, Payroll, Training, Time & Attendance, Benefits
Customer Relationship Management - Sales and Marketing, Commissions, Service, Customer Contact and Call Center support
Data Warehouse - and various Self-Service interfaces for Customers, Suppliers, and Employees
Mitteformaalsed suhtlusvahendid
Web 2.0. või Enterprise 2.0. tehnoloogiad:
Web teenused
Sotsiaalse võrgustiku teenused
Blogi
RSS
Wiki
Podcast
http://en.wikipedia.org/wiki/Manufacturinghttp://en.wikipedia.org/wiki/Supply_Chain_Managementhttp://en.wikipedia.org/wiki/Financialshttp://en.wikipedia.org/wiki/Projectshttp://en.wikipedia.org/wiki/Human_Resourceshttp://en.wikipedia.org/wiki/Customer_Relationship_Managementhttp://en.wikipedia.org/wiki/Data_Warehouse
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 19
Rakendussüsteemide andmekasutus Rakendussüsteemide töö seisneb infotöötegevuste teostamise toetamises
Rakendussüsteemid kasutavad sisendina andmeid ja töötluse tulemuseks on informatsioonina tõlgendatavad andmed
Sisendandmed saadakse kas väljastpoolt organisatsiooni (organisatsiooniga suhtlejatelt) või organisatsiooni seest (tööprotsessides osalejad ―toidavad-teenindavad‖ üksteist vajalike andmetega)
Kohti, kus hoitakse informatsiooni jaoks vajalikke andmeid, nimetatakse andmehoidlateks
Andmehoidlad (repository)
Joonis 11. Andmehoidlate tüübid
Andmehoidlatesse kogutakse ja neis hoitakse süstematiseeritult andmeid, mis on olulised organisatsiooni töö ja selle juhtimise jaoks
Struktureeritud andmed hoitakse kirjetena (record) – omavahel seotud väljade (field) kogumid, mis iseloomustavad organisatsiooni tegutsemise objekti (business object) või tegevust
Informatsiooni loomine toimub väljade pealt päringute tegemisega (n: anna kõik nimekirjas olevate tudengite andmed, kelle perekonnanime esitäht on „A―)
Struktureerimata andmed on terviktekstid, pildid jne.
Informatsiooni loomine toimub läbi märksõnade järgi otsimise (n: otsi tekstist sõna „aga―)
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 20
Andmehoidlatüüpide kasutus rakendussüsteemides
Joonis 12. Andmehoidlate tüüpide kasutus rakendussüsteemides
Andmebaas (database)
Infosüsteemi ―tuum‖, milles organiseeritakse infosüsteemis kasutatavad andmed. Andmebaasi näol on tegemist infovajaduste rahuldamiseks põhilise andmeallikaga
Andmebaasis on organisatsiooni seisundit esitavate struktureeritud andmete kogum, mis kajastab organisatsiooni ja tema toimimise hetkeseisu (kõige värskemaid andmeid)
Andmebaasis hoitakse erinevat tüüpi fakte esitatuna vastavalt andmebaasi tüübile kas tabelina, dokumendina või muu objektina
Andmevaramu (-ait) (data warehouse)
Eri tüüpi andmebaas, milles hoitakse vanu, ajaloolisi (mittevärskeid) andmeid ja seda kasutatakse andmete analüüsimiseks.
Andmevaramu näol on tegemist organisatsiooni erinevatest andmebaasidest koondatud (puhastatud ja töödeldud) andmete kogumiga. Puhastatud andmed tähendavad, et ei ole samade andmete kordumist, ei ole tegemist puudulike või ebatäpsete andmetega. Töödeldud andmed tähistavad juba matemaatiliste operatsioonide rakendamise tulemusi (n: toodete müükide summad kuude lõikes vms)
Andmevaramu on infoallikaks organisatsiooni taktikalisele ja strateegilisele juhtimisele
Viisi, kuidas andmeid analüüsitakse, nimetatakse andmekaevanduseks (data mining) ja see seisneb andmete omavaheliste (varjatud) seoste väljatoomises, n: mitu protsenti klientidest ostavad leiba ja õlut koos?
IS-i arendamine organisatsioonis infotehnoloogia kasutuselevõtmine
selle abil organisatsiooni juhtimisliku ülesehituse ja organisatsioonisiseste ja –väliste tegutsejate infotöökorralduse muutmine
selle jaoks infosüsteemi arhitektuuri (ülesehituse) kujundamine
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 21
vastavalt arhitektuurile rakendussüsteemide ja andmehoidlate loomine ja kasutuselevõtmine
eesmärgiga tõsta infosüsteemi võimet rahuldada organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi
Infosüsteemi või selle osa arendamise käivitajateks võivad olla:
väljastpoolt organisatsiooni tulevad nõudmised
uued infotehnoloogilised võimalused
probleemid või nõudmised olemasolevas infosüsteemis
Arendamise üritustest õnnestuvad ca 1/3; ebaõnnestumisi 2/3, mistõttu arendamine on seotud probleemidega.
Peamiseks probleemiks on süsteemiarenduses osalevate inimeste vahel andmevahetuse puudumine, mis toob endaga kaasa rahuldamata infovajadused ja omakorda vastastikuse arusaamise puudumise tulevasest infosüsteemist ja kuidas selleni jõuda
Infosüsteemi arendamisega seotud inimesed
organisatsiooni töötajad - rakendussüsteemide lõppkasutajad, infotöötegevuste tegijad
organisatsiooni juhtpositsioonil olevad inimesed (juhid) - omavad kontrolli (või vähemalt mõju) arendamise käivitamise, suunamise või kulgemise üle
professionaalid - süsteemi tegijad - vastutavad kvaliteetse infosüsteemi kvaliteetse arendamise eest
Tõsiasjad
kõik arendamises osalejad näevad nii olemasolevat kui tulevast infosüsteemi erinevalt, nö ―oma mätta otsast‖
kõikidel arendamisel osalejatel on oma vastutus ja seega omad infovajadused otsuste tegemiseks tulevase infosüsteemi ja selleni jõudmise suhtes
D. Flynn oma raamatus ―Information Systems Requirements: Determination And Analysis‖ (1998) tõi välja süsteemiarenduse 2 aspekti – süsteemi kvaliteedi ja produktiivsuse
Süsteemi kvaliteedi tagab arusaamine
mis eesmärke süsteem peab täitma
kuidas süsteemi sobivust mõõta
Süsteemi produktiivsus on seotud süsteemi loomise/ muutmise edukuse ja ressursside kasutusega
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 22
Süsteemiarenduse läbikukkumise põhjusi
Tabel 1. Süsteemiarenduse läbikukkumise põhjusi
Vea tüüp Vea põhjus Kommentaar
Kvaliteedi
probleemid
Valet probleemi on lahendatud Süsteemi vastuolu ärilise (toimimise)
strateegiaga
Laiemaid mõjusid on eitatud Organisatsiooni kultuuri on ignoreeritud
Analüüsi on läbi viidud ebakorrektselt Meeskond on alakvalifitseeritud või
ebapiisavalt hõivatud (ülekoormus)
Projekti on algatatud valedel põhjustel Tehnoloogiline "tõmbamine" või
poliitiline "lükkamine"
Produktiivsuse
probleemid
Kasutajad mõtlevad ümber
Välised sündmused muudavad
keskkonda
Uus seadusandlus
Realiseerimine ei ole teostatav Ei pruugi olla teada enne kui projekt
algab
Nõrk projekti järelvalve (kontroll) Kogemusteta projektijuht
Süsteemi kvaliteedi ja loomise produktiivsuse tagamiseks valida
sobivad analüüsi-, disaini- ja realiseerimismeetodid ja -tehnikad
süsteemi muutmise olemusele vastav arendusmetoodika
õiged võtted süsteemiarenduse juhtimiseks
tehnoloogiline tugi
IS arenduses osalevate osapoolte infovajaduste rahuldamiseks ja ühise arusaamise loomiseks
erinevat liiki mudelid, mis esitavad tulevast infosüsteemi selle arendamisel osalejatele
erinevatest vaadetest olles infoallikaks arendamisotsuste tegemisel ja nende täitmisel
Mudel
uurimisobjekti (siin organisatsiooni ja infosüsteemi) kirjeldus mingist kindlast vaatenurgast
väljendab uurimisobjekti reaalsust ja visiooni
tegemist reaalsuse/visiooni lihtsustusega
ühest ja samast uurimisobjektist võib olla mitu erinevat vaadet
Piltlikult väljendudes
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 23
Joonis 13. Mudeli piltlik väljendus
Modelleerimise eesmärgid
paremini mõista olemasolevat ja loodavat süsteemi
kooskõlastada süsteemi muutmisega seotud osapooltega infosüsteemi puudutavaid nõudmisi
üldiselt - juhtida riske, mis on seotud oodatava, soovitud tulemusega
Arhitektuuriraamistikuga pannakse paika juhised, kuidas kirjeldada ettevõtte infosüsteemi
olemasolevat ja tulevast seisu. Lisaks sisaldab see juhiseid, kuidas praegusest olukorrast
liikuda soovitud tuleviku suunas
Valitud arhitektuuriraamistiku alusel väljendatakse organisatsiooni ja tema infosüsteemi koosseisu, mida nimetatakse organisatsiooni ja infosüsteemi arhitektuuriks
Organisatsiooni ja infosüsteemi arhitektuur on organisatsiooni ja infosüsteemi kirjeldavate
mudelite ja spetsifikatsioonide (kirjelduste) kogum, mis luuakse infosüsteemis tegutsejate –
organisatsiooni töötajate soovide ja vajaduste põhjal eesmärgiga luua arusaamist, milline on
organisatsioonis ja tema infosüsteemis olemasolev seis ja millised on probleemid ja
otsustamiseks, milline see seis peaks olema tulevikus ja kuidas selleni jõuda.
Organisatsiooni ja infosüsteemi arhitektuur võimaldab:
mõõta ja juhtida organisatsiooni tegutsemist
saavutada organisatsiooni muutmise eesmärke
siduda organisatsiooni teenuseid IT-teenustega
luua ja viia ellu arhitektuurivisiooni
Arhitektuur ja selle raamistik (Inspired materjali põhjal) piltlikult väljendatuna
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 24
Joonis 14. Raamistiku ja arhitektuuri mõisted
Arhitektuuriraamistike näiteid:
EABOK (Enterprise Architecture Body of Knowledge)
FEAF (Federal Enterprise Architecture)
TOGAF (The Open Group Architecture Framework)
GERAM (Generalised Enterprise Reference Architecture and Methodology)
Inspired Enterprise Architecture Frameworks
Zachman Framework
John Zachman-i ettevõtte IS arhitektuuriraamistik organisatsiooni juhtimiseks ja tema infosüsteemi arendamiseks oluliste mudelite
liigitamise ja organiseerimise loogiline struktuur
võimaldab infosüsteemi loomisel ja muutmisel osalevatel erinevatel osapooltel omavahel suhelda ja ühist arusaamist luua
ettevõte ja tema infosüsteem on jagatud 6 osaks ehk aspektiks andes 5-le infosüsteemi muutmise osapoolele nende jaoks vajaliku täpsusega informatsiooni üle kõikide aspektide moodustades vastava mudeli
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 25
Raamistik üldiselt
Joonis 15. Zachman-i arhitektuuriraamistik
Raamistiku sisu
Tabel 2. Zachman-i raamistiku sisu
Andmed Tegevused Asukohad Inimesed Aeg Motivatsioon
Planeerija
vaade
Toimimisobjek-
tide loetelu
Toimimis-
protsesside
loetelu
Toimimimis-
kohtade
loetelu
Struktuuriüksuste
(tegutsejate)
loetelu
Toimimis-
sündmuste
loetelu
Toimimis-
eesmärkide
loetelu
Omaniku
vaade
Kontseptuaal
mudel
Toimimis-
protsesside
mudel
Protsesside
teostuskohad
Tegutsejate
vastutused
töötulemuste
lõikes
Protsesside
stsenaariumid
Toimimisplaan
Disaineri
vaade
Loogiline
andmemudel
Rakenduste
funktsionaal-
sus
Loogiline
arhitektuur
Kasutajaliideste
arhitektuur
Protsessi osa
stsenaarium
Toimimis-
reeglite mudel
Ehitaja
vaade
Füüsiline
andmemudel
Programmi
disain
Füüsiline
arhitektuur
Kasutajaliideste
disain
Juhtimisvood,
trigerid
Toimimis-
reeglite disain
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 26
Alltöövõtja
vaade
Andmete
definitsioonid
Detailne
programmi
disain
Võrguarhitek-
tuur
Kasutajaõigused Trigerite
kirjeldused
Reeglite
spetsifikatsioon
Operatsioo-
niline vaade
Tegelikud
andmed
Programmi-
kood
Realiseeritud
kommuni-
katsioon
Koolitatud
töötajad
Toimimis-
tsüklid
Kehtestatud
reeglid –
realiseerunud
strateegia
IS arendamisel osalejate vaated
Joonis 16. Infosüsteemi arendamise osapoolte vaated
Täpsemalt
organisatsiooni juhtkonna vaade - muudetava osa suurus, seosed ümbrusega, toimimise eesmärgid ja strateegia – annab teiste huvirühmade vaadetele nö ―mängumaa‖
organisatsiooni liikmete vaade - organisatsiooni ja tema infosüsteemi toimimise ülesehitus
disaineri (arhitekti) vaade - kuidas infosüsteem sõltumatult lahenduse spetsiifikast organisatsiooni infovajadusi rahuldab
süsteemi ehitaja vaade - tehniline nägemus realiseeritavatest rakendussüsteemidest ja tehnoloogiatest ehk kuidas süsteem realiseeritakse; annab spetsiifilised lahendused ja tehnoloogiad ning näitab konkreetsete toodete piirangud
alltöövõtja vaade- detailne spetsifikatsioon realiseeritava süsteemi osast
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 27
Süsteemianalüüsi määratlus Analüüs tähendab lahtilõhkumist. Süsteemianalüüs vastab küsimustele: mis on olemasolevas süsteemis ja mida on vaja uue/muudetud süsteemi jaoks. Süsteemianalüüs on protsess, mille tulemusena määratletakse süsteem ja sellele esitatavad nõuded erinevate vaadete lõikes. Süsteemianalüüs annab lähteinfo infosüsteemi lahenduste arhitektuuri loomiseks
Süsteemianalüüsi eesmärk on süsteemi mitmevaateline määratlemine – modelleerimine:
organisatsiooni objektiivsete infovajaduste ja –soovide selgitamiseks
infosüsteemi komponentide maksumuse ja nendele kuluva aja hindamiseks
infosüsteemi disaini ettevalmistamiseks
Vaateid testitakse
formaalsete kriteeriumite järgi
organisatsiooni liikmete soovide ja nõuete järgi
Süsteemianalüüsi protsess koosneb 2-st põhisammust, kus mõlemal sammul teostatakse
tsükliliselt 2 tegevust:
faktide kogumine
saadud info dokumenteerimine - kaardistamine – modelleerimine - analüüs
Samm 1 - süsteemianalüütik koostab esialgsed mudelid "iseenda tarkusest― kasutades
dokumente
varasemaid süsteemianalüütilisi töid
tellija poolt formuleeritud põhiprobleeme, nõudeid või lausendeid süsteemi objektide, protsesside, asukohtade, tegijate määratlemiseks
Süsteemianalüüsi lähteandmed
varasemad teadmised analüüsitavast süsteemist
o varasemad süsteemianalüüsiaruanded
o projektipakkumises esitatud dokumendid ja nõuete/vajaduste loendid
o organisatsiooni varasemad mudelite- või tarkvarasüsteemid
organisatsiooni toimimist kajastav dokumentatsioon
o asutuste ja struktuuriüksuste põhimäärused või töökorralduslikud dokumendid
o ettevõtte/organisatsiooni tegevusala käsitlevad seadused ja valitsuse määrused
süsteemianalüütiku enda nö ―ajalooline mälu‖, mida ta hoiab mudelitena, koostatud aruannetena (või selle osadena) kasutades CASE vahendeid
Samm 2 on lähtemudelite parandamine.
Süsteemianalüüsi meetodid taustaanalüüs
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 28
küsitlused, intervjuud
toimimise vaatlemine
olemasolevate dokumentide/aruandevormide analüüs
ankeetküsitluse kasutamine
mingi situatsiooni/nägemuse pakkumine tulevastele kasutajatele ja selle analüüs koos kasutajatega
konkreetse meetodi õpetamine kasutajale ja temaga koos osaprojekti tegemine
analüüsiülesannete kasutamine täiendkoolituses
Taustaanalüüs
Organisatsiooni kohta taustamaterjali läbitöötamine
Eelised:
aitab anda esialgse arusaamise enne kohtumist organisatsiooni inimestega
võib anda formaalselt defineeritud infonõuded
Puudused:
kirjalik dokumentatsioon ei pruugi kokku minna reaalse eluga
dokumentatsioon võib olla aegunud
ametlik poliitika võib olla tegelikust toimimisest erinev
Intervjueerimine
Süsteemianalüütiku(te) ja organisatsiooni liikme(te)ga toimuv üritus
Eelised:
võimaldab täpsustavat küsitlust
annab kõige rohkem infot organisatsiooni toimimise kohta
Puudused:
nõuab kõige rohkem aega, kõige kulukam tehnika
intervjuu tulemused tuleb läbi töötada
võib tekitada intervjueeritavate ja intervjueerijate suhtes eelarvamusi
kui erinevad intervjueeritavad annavad konfliktset infot, on raske neid hiljem lahendada
Toimimise vaatlemine
Organisatsiooni töötajate igapäevatöö (tegeliku infovahetuse) jälgimine
Eelised:
annab arusaamise sellest, kuidas süsteemis toimitakse
on võimalik jälgida protsesside kõrvalekaldeid
on võimalik kätte saada protsesside tegelikud sisendid ja väljundid
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 29
Puudused:
enamus inimestele ei meeldi, kui neid jälgitakse ja võivad tavalisest erinevalt toimida
vaatlus nõuab kogenud vaatlejaid
võib tekkida logistilisi probleeme, kui protsesse läbitakse geograafiliselt erinevates kohtades
võib tekkida eetilisi probleeme, kui on tegemist tundliku ja/või privaatinfo töötlemisega või suhtlusega avalikkusega
Dokumentide vormide analüüs
Analüütik võib saada intervjuu käigus organisatsioonis kasutuselolevate dokumentide täidetud või täitmata blankette. Vormide järgi saab otsustada:
o millised on protsesside sisend- ja väljundandmed - tellimuse, aruande struktuur
o andmemahtusid - mitu tellimuse rida ekraanile korraga kuvada
Ankeedid - küsimustikud
Kirjalikud küsimused organisatsiooni liikmetele vastamiseks
Eelised:
infot on võimalik koguda suure hulga inimeste käest
hästi struktureeritud küsimustiku vastuseid on hõlbus töödelda
Puudused:
häid küsimustikke on raske luua
ei ole võimalik täpsustavalt küsida
vastuseid on raske saada
Protsessi definitsioone Inseneriasjanduse kontekstis - sündmuste jada, kus kasutatakse sisendeid väljundite loomiseks
Organisatsiooni tegutsemise kontekstis:
koordineeritud ja standardiseeritud tegevuste voog, mida teostatakse inimeste või masinate poolt, et saavutada tegutsemise eesmärki luues väärtust kas organisatsioonisisestele või –välistele klientidele
töötegevuste (või ressursside) spetsiifiline järjekord üle aja ja ruumi, millel on algus ja lõpp ning selgelt defineeritud sisendid ja väljundid
tegevuste hulk (töövoog - workflow), mille tulemusena antakse ―käegakatsutav‖ väärtus välisele tegutsejale (business actor)
Miks on tähelepanu all protsessid?
protsessidega toimub väärtuse loomine
halbadel majanduslikel aegadel otsivad ettevõtted võimalusi protsesside tõhustamiseks
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 30
headel majanduslikel aegadel otsivad ettevõtted võimalusi laienemiseks, tootmise suurendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks
Organisatsiooni protsesside muutmine On protsesside parendamine organisatsiooni eesmärkide (paremaks) täitmiseks. Vastavalt väärtusahela põhimõttele peavad protsessid lisama väärtust ja ei tohi sisaldada mittevajalikke tegevusi, mis tähendab ka seda, et protsessid peavad olema koordineeritud ja standardiseeritud
Hästi kujundatud toimimisprotsessi väljunditeks on:
suurenenud efektiivsus (effectiveness) – väärtus kliendile
suurenenud tõhusus (efficiency) – toimimise madalamad kulud
Organisatsiooni protsesside muutmisvõimalused
protsessi ümberkorraldamine (process re-engineering) - protsesside toimimise põhimõtete muutmine organisatsiooni strateegilisel ehk terviktasemel
protsessi ümberkujundamine (process redesign) - protsessi osade (alamprotsesside) muutmine töö määratluse muutmise või automatiseerimisega
protsessi parendamine (process improvement) - protsessi teostuse kvaliteedi tõstmine
Protsesside parendamise jaoks on vaja määratleda ja ära kaotada:
dubleerivad tegevused
väärtust mitteandvad tegevused
lüngad ja seisakud
Väärtust mitteandvad tegevused:
ettevalmistus ja seadistus
kontroll ja inspekteerimine
protsessi objekti liigutamine ühest kohast teise ilma seda füüsiliselt muutmata
tegevused, mis on tingitud viivitusest või tõrkest (n: infopuudusest)
Protsess või tegevus lisab väärtuse kui:
klient on nõus väljundi eest maksma
väljundit muudetakse füüsiliselt
tegevust teostatakse korrektselt juba esimesel katsel
Protsessianalüüs ja modelleerimine Eesmärgid
saada aru, milliseid protsesse organisatsioonis teostatakse ja kuidas
leida võimalusi protsesside automatiseerimiseks
kaaluda protsesside ümberkorraldamist
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 31
Tulemuseks protsessivaade
annab ülevaate protsessidest, millega organisatsioon huvigruppide poolt püstitatud eesmärke ja ootusi täidab
loob arusaamise, läbi milliste tegevuste protsesside teostus toimub
annab aluse protsesside parendamiseks
Protsessivaade näitab
ressursse, kes/mis omavahel koostööd teevad
väärtust, mida protsessi tulemusena saavutatakse
toimimise sündmusi, mis protsessi ja selles sisalduvaid tegevusi käivitavad ja lõpetavad
sisendobjekte: materjale või andmeid
väljundobjekte: protsessi tulemust – sisesele või välisele kliendile pakutavat väärtust
Protsessianalüüsi sammud
organisatsiooni eesmärkide määratlemine
organisatsiooni huvigruppide ja nende ootuste määratlemine
ootuste täitmiseks protsesside sõnastamine (―mida‖ pool) - andes analüüsitavate protsesside koguhulga, nö ―suure pildi‖ organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast
protsesside sammude määratlemine (―kuidas‖ pool) - organisatsiooni jaoks oluliste objektide elutsükli ja elutsükliliste etappidega seotud tegevuste määratlemine
protsesside teostuse analüüs ja muutmisvõimaluste määratlemine
Infosüsteemi muutmise kontekstis seisneb protsessianalüüs tegevuste
automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need
protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö vahemudel, mida võib
nimetada ―IT toega tegevuste protsessimudeliks‖. Protsessis tegevused, mille teostamist saab
automatiseerida, väljendatuna infotöötegevustena - paberil tehtavatest tegevustest saavad
tarkvarasüsteemi tegevused ehk kasutuslood
Protsesside analüüsi ja modelleerimise tulemusena saab otsustada:
millised protsessid (või nende osad) jäävad sisaldama inimtöötegevusi ja millised protsessid (või nende osad) automatiseeritakse või korraldatakse ümber
milline saab olema infosüsteemi andmekoosseis, mis rahuldab organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi
Protsesside kirjeldusi saab võtta tarkvarasüsteemi kasutuslugude mudeli loomise aluseks, et
näidata, milliste tegevuste teostamisel protsessis oleks tarkvarasüsteemist kasu. Saab kätte
nõuded tulevas(t)ele tarkvarasüsteemi(de)le ning andmehoidlatele.
Infosüsteemi protsessid
Infotöötlusprotsessid - toimimisobjektidega seotud andmetega manipuleerimine
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 32
tellimuse täitmisprotsess
taotluse/avalduse rahuldamisprotsess
lepingu kooskõlastamisprotsess
Toimimisobjektiga teostatavate infotöötegevuste koordineeritud hulk - toimimisobjekti ja selle seisundeid väljendavate andmete haldamine muutes protsessikäiku informatsiooniliselt jälgitavaks
Objekti elutsükli modelleerimine Objekti seisundite (olekute) ja nende omavahelise järgnevuse esitamine.
Objekti elutsükkel - peamised etapid, mida objekt oma eluea jooksul läbib (üldistatult: määratlemine, soetamine, kasutus ja likvideerimine). Etapi läbimise tulemusena objekt saab mingi seisundi
Objekti seisund - objekti iseloomustavate omaduste väärtuste kogum
Seisundidiagramm esitab objekti kõiki võimalikke seisundeid süsteemis, nende muutumist põhjustavaid sündmusi ja tegevusi. Igale objekti puudutavale sündmusele vastab infotöötegevus, mille tulemusena seisundimuutus infosüsteemis andmeliselt fikseeritakse
Tarkvarasüsteemi kasutuslugude modelleerimine Esitab tarkvarasüsteemile esitatavad funktsionaalsed nõuded, mida on tarkvarasüsteemiga võimalik teha ja kes seda kasutab andes välise pildi tarkvarasüsteemi käitumisest vastusena kasutajapoolsele tegevusele. Kasutuslugude mudeli loomiseks on vaja:
defineerida tarkvarasüsteemi ulatus (skoop)
määratleda tegutsejad (süsteemi kasutajad)
määratleda kasutuslood
kirjeldada need
defineerida kasutuslugude omavahelised seosed
Tegutseja (Actor) - keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb tarkvarasüsteemiga
ning kasutab süsteemi poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi - inimene või teine
süsteem (arvuti, seadeldis)
Kasutuslugu (Use Case) - lugu, kuidas süsteemi mingil viisil kasutades tehakse midagi
kasulikku: ainus eesmärk on anda tegutsejale mingit väärtust
Kasutusloo eesmärgi täitmisele orienteeritud süsteemi ja selle kasutaja omavaheline koostöö - üksteisele järgnevate tegevuste (transaktsioonide) kogum, mida süsteem teostab, et jõuda mõõdetava tulemuseni tegutseja jaoks (tegevused võivad sisaldada suhtlemist teiste kasutajate ja süsteemidega)
Kasutusloo omadused:
käivitatakse ja teostatakse alati tegutseja abil
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 33
pakub tegutsejale mingit väärtust, st see on täielik
Infosüsteemi kontekstis on kasutuslugudeks infotöötegevused - pool- või täisautomaatselt
tehtavad:
andmete registreerimine või sisestamine
andmete muutmine
andmete vaatamine
andmete kustutamine
andmete arhiveerimine
Kasutatakse ka üldnimetust ―haldamine‖ - n: tellimuse haldamine sisaldab kõiki tellimuse andmetega tehtavaid tegevusi
Kasutuslugude kirjeldamine mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk?
kes tegutsejatest käivitavad kasutusloo?
milliseid objekte süsteemis kasutatakse või muudetakse?
millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad), mis on seotud ―väärtusliku asjaga‖, mida süsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks?
milliseid sõnumeid tegutseja ja süsteem omavahel vahetavad?
millal kasutuslugu loetakse lõpetatuks ja milline väärtus edastatakse tegutsejale?
Toimimisobjektide (mõistete – kontseptide) modelleerimine Eesmärgid:
anda arusaam ―asjadest‖, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida
määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara)
anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide määratlemiseks
Tulemused:
toimimissüsteemi mõisteid kajastav kontseptuaalmudel
mõistete kirjeldus-seletus
Objekt (entity, concept, object) - probleemvaldkonna ‖asi‖, kontsept (mõiste), mis annab arusaamise reaalsest maailmast
Toimimisobjekt (business entity, business object) - mistahes asi, mida on vaja juhtida ja/või millega töötajad protsessides opereerivad
elus (klient, töötaja)
elutu (toode, vahend)
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 34
dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk)
abstraktne (projekt, probleem, eesmärk)
Toimimisobjektide mudeli - kontseptuaalmudeli koostamine lausendite meetodil
Lausendi konstruktsioon: ―alus-öeldis-sihitis‖
valida teatav hulk organisatsiooni ja selle protsesse kirjeldavaid lausendeid
otsida ja üldistada mõisted
sidestada mõisted lausendite järgi (läbi verbide)
Andmete modelleerimine Eesmärk on fikseerida infosüsteemis kasutatavad andmed objektitüüpidena (olemitüüpidena-andmeobjektidena) ja nendevaheliste suhete tüüpidena
Objektitüüp (olemitüüp, andmeobjekt)
esitab reaalse maailma - organisatsiooni kontekstis tema toimimiseks vajalike - objektide hulka, mille/kelle kohta on vaja infosüsteemis andmeid meeles pidada
tähistab kontseptuaalmudelil esitatud sellist mõistet, mille/kelle kohta käivaid andmeid on vaja infosüsteemis hallata
Objektitüüp esitab objektide ehk eksemplaride hulka, mis peavad olema üksteisest eristatavad
Igat objektitüüpi iseloomustab 1 või mitu omadust (atribuuti) moodustades andmestruktuuri
Igal konkreetsesse objektitüüpi kuuluval eksemplaril on konkreetse omaduse jaoks konkreetne väärtus
Eksemplarid eristuvad üksteisest omadus(t)e väärtus(t)e järgi
Igat eksemplari määratletakse üheselt võtmeomaduse või –atribuudi (või omaduste kombinatsiooni) kaudu
Suhtetüüp (relatsioonitüüp) esitab seoste hulka eksemplaride vahel - suhtetüübi iga eksemplar esitab seost ühe objektitüübi 1 või mitme eksemplari ja teise objektitüübi 1 või mitme eksemplari vahel
Suhteeksemplar võib siduda sama objektitüübi 2 või enamat eksemplari
Suhtetüüp võib samuti omada omadusi olles seoseobjektitüübiks
Piirangud andmete modelleerimises Vastavalt analüüsitavas organisatsioonis kehtestatud reeglitele võivad eksemplaride, seoste ja omaduste juures eksisteerida piirangud
kardinaalsus määratledes seoste arvu objekti kohta
sõltuvus (seose tugevus) määratledes ühe objektitüübi objekti olemasolu sõltuvuse teise objektitüübi objektist
liigitus määratledes sõltuvalt objekti liigist erinevat liiki seose omamise
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 35
Kardinaalsuspiirangud
1:1
Tähistus
A B11
1:M
Tähistus
A B**
M:N
Tähistus
A B*** *
Sellist tähistust loetakse veaks!
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 36
Mida tehakse?
Tähistus
A BC1..* 1..*1..* 1..*
Objektitüübi omaduste (atribuutide) määramine määrates omadust, kas see omadus iseloomustab just seda objektitüüpi?
milliseid väärtusi see võib omada?
kas väärtuste taga ei peitu iseseisev objektitüüp?
o kui JAH, modelleeri seoseobjektitüübina (uus objektitüüp)
o kui EI, jääb omaduseks
füüsilistel objektidel on omaduseks AEG (seisundi algus, lõpp)
tegevustel on kindlasti omaduseks AEG (algus, lõpp)
kontrolli, kas omaduste väärtuste uuendamiseks on leitud sündmused ja kasutuslood
Andmete normaliseerimisreeglid määratle igale objektitüübile võtmeomadus, mille väärtus on igal sellesse objektitüüpi
kuuluval eksemplaril unikaalne
o n: tellimuse nr, dokumendi nr, arve nr jne
kui objektitüübi omadus saab samal ajahetkel omada mitut väärtust, siis vii see omadus selle objektitüübiga 1:M seoses oleva „mitu poole― objektitüübi omaduseks
o objektitüübis ―TELLIMUS‖ omadus ―toote nimetus‖ omab samaaegselt mitut väärtust (1 tellimusega võib tellida mitut nimetust toodet)
kui objektitüübi omaduse väärtus ei sõltu võtmeomaduse väärtusest, siis vii see omadus selle objektitüübiga 1:M seoses oleva „1 poole― objektitüübi omaduseks
o objektitüübis TELLIMUS omadus ―kliendi nimi‖ jääb samaks sõltumata sellest, millist väärtust omab TELLIMUS võtmeomadus ―tellimuse number‖
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 37
Objektitüübist andmetabel Tabel on ridadest ja veergudest koosnev andmekogum
Tabeli rida ehk kirje (record) on mōisteliselt terviklik ja omaette tähendust omav andmeüksus
Tabeli rida koosneb andmeelementide ehk tabeli veergude jadast
Tabeli veerg ehk väli (field) on omaette tähendust omav andmeüksus
Igal väljal on nimi, mida vōib vaadelda kui veeru pealkirja ning tüüp, mis määrab andmete esitusviisi. Väljade määramisel vōetakse aluseks objektitüübi omadused
IS muutmine (arendamine) kui probleemi lahendamine
IS loomis- ja muutmistegevused analüüsitegevused - määratlemine, milles seisnevad probleemid olemasolevas
infosüsteemis ja mida muudetud (parendatud) infosüsteemis peab olema võimalik teha (millistele nõuetele infosüsteem peab vastama)
disainitegevused - määratlemine, kuidas parimal viisil infosüsteemis analüüsiga paikapandud nõudeid täita
ehitustegevused - disainilahendus(t)e elluviimine
rakendamistegevused - lahenduste kättetoimetamine organisatsioonis tegutsejatele ja nende töökorralduse muutmine
Piltlikult väljendatuna
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 38
Joonis 17. IS-i muutmistegevused
Disain Infosüsteemis kasutatava infotehnoloogilise infrastruktuuri, rakendussüsteemide ja andmebaaside kujundamine - projekteerimine piisava detailsuseni ehitamise (realiseerimise - programmeerimise) alustamiseks
Täpsemalt - analüüsiga saadud tulemuste ja väljatoodud nõudmiste jaoks parimate tehnoloogiliste lahenduste leidmine; kasutatava tehnilise keskkonna (riistvara, tarkvara) tingimustes
Tulemuseks on tulevase infosüsteemi mudel esitatuna disaini täpsusega
Disaini põhitegevused
infosüsteemi ülesehitust puudutavate nõudmiste paikapanemine
infosüsteemi (terviksüsteemi) infrastruktuuri ja rakendussüsteemide arhitektuuri kujundamine
rakendussüsteemide komponentide (süsteemi osade) ja nende omavaheliste liideste kujundamine
kasutajaliidese (ekraanivormide) kujundamine
andmehalduse ja andmebaasi(de) projekteerimine
Disainijuhiseid
kasutajaid puudutavad
o pööra tähelepanu kohtadele, kus kasutajad süsteemi kasutavad
o arvesta kasutajate, süsteemi ja organisatsiooni vajadustega tulevikus
andmeid puudutavad
o andmesisestus peab toimuma siis ja seal, kus andmed tekivad
o andmesisestusel peab toimuma andmete nõuetele vastavuse kontroll
o kasuta automatiseeritud andmesisestust kus on see vähegi võimalik
o iga andmesisestus ja nende muutmine peab saama logitud
o samade andmete sisestus peab toimuma vaid ühekordselt
arhitektuuri puudutavad
o kasuta modulaarset disaini
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 39
o kujunda üksteisest sõltumatuid mooduleid, mis täidavad ühte funktsiooni
Infosüsteemi arhitektuuri kihid
organisatsiooni toimimise kiht (töötajad, töökorraldus)
rakendussüsteemide kiht (lõppkasutaja tarkvara, veebirakendused jne)
andmekiht (andmebaasid, failid jne)
riistvara kiht (arvutid, seadmed jne)
andmeside kiht (arvutivõrgud, telekommunikatsioon jne)
Nõudmised arhitektuurile
Analüüsi käigus saadud funktsionaalsetele nõudmistele (mida teha?) lisanduvad mittefunktsionaalsed nõudmised (kuidas teha?), Näiteks:
süsteem peab toetama erinevaid keeli
andmebaas peab olema relatsiooniline
süsteem peab töötama 7 päeva nädalas, 24 tundi ööpäevas
abiinfo peab olema kättesaadav reaalajas
kasutajaliides peab olema kirjutatud PHP-s
Kasutaja ja tarkvara vahelise sõnumivahetuse tüübid
Andmete paiknemine
Hajutatult, tsentraalset, ―seguna‖ nendest viisidest, Tavaliselt paiknevad hajutatult - lokaalsetes andmehoidlates. Iga töötaja või osakond kogub andmed enda juurde:
klienditellimused kogutakse müügiosakonda
kliendiarved kogutakse raamatupidamisse
Andmehulgad luuakse ja hoitakse igas andmehoidlas eraldi, mis tähendab seda, et paljud andmed on mitmekordselt, n: kliendi nimi ja aadress
Sellisel juhul on tegemist andmeliiasusega (redundancy) ja andmete muutumisel võidakse muuta ainult ühte andmehulka. See omakorda toob endaga kaasa konflikti andmete terviklikkusega (data integrity). Kuivõrd andmed ükskõik millises andmehoidlas on korrektsed ja omavahel kokkusobivad.
Andmete paiknemine hajutatult - lokaalsetes andmehoidlates
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 40
Joonis 18. Andmete paiknemine hajutatult
Andmete paiknemine tsentraalselt
Ühiskasutusega andmete jagamine erinevate töötajate vahel ja ühiskasutusega andmeid muudetakse ainult 1-st kohast
Joonis 19. Andmete paiknemine tsentraalselt
Ehitus (konstrueerimine) Disaini tulemusena loodud mudelite (määratluste) alusel töötavate, kasulike rakendussüsteemide ja andmebaaside loomine - disainitulemuste realiseerimine
Realiseeritud rakendussüsteemide tervikuks integreerimine - süsteemidevaheliste liideste loomine
(Integreerimis)tulemuste testimine
Ehituse tegevused
programmikoodi kirjutamine/genereerimine
andmebaasi(de) loomine (genereerimine) ja optimeerimine (denormaliseerimine, indeksid …)
ligipääsuõiguste kirjeldamine
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 41
erinevate komponentide (andmebaasi(de)/rakenduste) integreerimine tervikuks (vaheliideste loomine)
programmide (tarkvara) testimine
lõpp-kasutaja keskkonna ettevalmistamine ehitustulemuste rakendamiseks
Tarkvara testimine
tarkvara kvaliteedi hindamine ja selle parandamise eesmärgil defektide ja probleemide määratlemine
programmi käitumise kindlakstegemine oodatud käitumise suhtes
eeldab testimisplaani olemasolu, kus kirjas
o mida on vaja testida
o kuidas testi läbi viia
o kriteeriumid, mille järgi otsustada, kas test on läbitud edukalt või edutult
o testimise järjekord
o testimisandmed piirsituatsioonide testimiseks
Testimisliigid
black box ehk musta kasti test - kas testitav üksus teeb seda, mida see peaks tegema ja kas tehakse seda nii kiiresti kui ette nähtud?
white box ehk valge kasti test - kui hästi on testitav objekt välja töötatud?
komplekstest - kas infosüsteemi protsessid toimivad ka koos korrektselt?
regressioontest - kas infosüsteemi uute osade või muudatuste rakendamise tulemusena ei ole kahanenud süsteemi varasem funktsionaalsus?
rollitest - kas õigused tegevuste teostamiseks on tõepoolest piiratud rollis kirjeldatud õigustega?
Testimise tasemed
1. tase
o individuaalsete moodulite (klasside) või programmide test (kasutuslood)
o kogu programmide komplekti test (terve rakendus)
2. tase - alpha test või verifitseerimine
o programmide käivitamine simulatsioonikeskkonnas
o testid, mille sisenditeks on
oodatavate positiivsete asemel negatiivsed ja vastupidi
piiridest väljasolevad
vigased kombinatsioonid
3. tase - beta test või valideerimine
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 42
o testib programme tegelikus kasutajakeskkonnas vastuste ja täitmisaegade suhtes
o suurte andmehulkadega
Ehituse tulemused
realiseeritud ja häälestatud andmebaas(id) koos vajalike failidega (andmefailid, juhtfailid, logifailid)
realiseeritud ja testitud infrastruktuur
realiseeritud ja testitud rakendustarkvara
esialgsed abisaamise võimalused kasutajatele
plaan rakenduse läbiviimiseks ja lõpp-kasutajatepoolseks vastuvõtmiseks
Rakendamine Projekteeritud ja ehitatud andmebaasi(de) ja rakendussüsteemide viimine kasutajakeskkonda (organisatsiooni töökeskkonda) või kasutajakeskkonnas kättesaadavaks tegemine ja kasutajate poolt tulemuste hindamine
Rakendamise tegevused
töökeskkonna muutuste ettevalmistamine
tööprotseduuride kavandamine
ametijuhendite/kasutajajuhendite loomine
kasutajate koolitus
andmete siirdamise ettevalmistamine ja läbiviimine
uuele süsteemile ülemineku ettevalmistamine ja teostamine
aktsepteerimistestimise (kasutajatepoolse vastuvõtmise) ettevalmistamine ja läbiviimine
rakendusjärgse ülevaatuse teostamine
hoolduse seadistamine
Üleminekustrateegiad muudetud infosüsteemile
täielik üleminek
paralleelne toimimine
etapiline üleminek
pilootprojekt
Täielik üleminek
Kokkulepitud kuupäeval lõpetavad kasutajad vana süsteemi kasutamise ja alustavad uue süsteemi kasutamisega
Üleminek toimub tavaliselt nädalavahetusel
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 43
Eelised
uus süsteem toob endaga kaasa kohese äritulu ja hakkab ennast kohe ära tasuma
sunnib kasutajaid töötama uue süsteemiga ja nad ei saa enam vanale tagasi pöörduda
üleminekut on kerge planeerida
Puudused
probleemide korral ei ole tagasipöördumist vanasse seisu
üleminekuplaan peab töötama ilma raskusteta
Paralleelne toimimine
Uus süsteem töötab samaaegselt vanaga
Eelised
uue süsteemi probleemide korral on varuvariant olemas
uue ja vana süsteemi väljundeid saab omavahel võrrelda, nii saab testimist jätkata
Puudused
nii uut kui ka vana süsteemi on vaja hooldada, seeläbi suuremad kulutused
kasutajad ei pruugi olle lojaalsed uuele süsteemile, kuna on lihtsam tagasi pöörduda vana süsteemi kasutamise juurde
Etapiline üleminek
Süsteemi rakendatakse allsüsteemide kaupa
Eelised
igale üksikule rakendatavale allsüsteemile saab pöörata suuremat tähelepanu
iga allsüsteemi juures saab läbi viia põhjaliku testimise
Puudused
ühe allsüsteemi rakendamise läbikukkumine võib mõjutada teiste süsteemide rakendamist
organisatsioon ei pruugi nii kiiresti hakata tulusid teenima kui oodatud
Pilootprojekt
Süsteemi etapilise rakendamise variatsioon
Suure süsteemi väiksemas mahus töösseandmine
Saab kiirelt kogemusi ja muudatus-ettepanekuid enne terviksüsteemi rakendamist
Rakendamise tulemused
testitud ja hinnatud andmebaas(id) ja rakendustarkvara
süsteemi lõplik dokumentatsioon
lõpp-kasutajatele kasutusjuhendid
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 44
hoolduskeskkond
Hooldus Infosüsteemi muudatuste rakendamisjärgne tegevustik. Arendamistegevuste ja -tulemuste läbivaatamine ja järelduste tegemine, mille raames toimub:
taaskasutatavate komponentide täpsustamine
rakendussüsteemide vigade parandus
nõuete/muudatuste haldamine
kasutajate toetamine läbi kasutajatoe (helpdesk)
IS arendusmetodoloogia (-metoodika)
Kogu infosüsteemi muutmise elutsüklit kattev kogum soovituslikest sammudest, lähenemistest,
reeglitest, protsessidest, dokumentidest, kontrolliprotseduuridest, meetoditest, tehnikatest ja
vahenditest defineerides kes, millal, mida ja kuidas peab infosüsteemi muutmise juures
tegema
Struktureerib süsteemiarendusprotsessi sisaldades etappide, alametappide, protsesside,
etappide sisendite ja väljundite (oodatavate tulemuste), protseduuride, tehnikate, vahendite ja
loodava dokumentatsiooni kirjeldusi
Metodoloogia elemendid
Joonis 20. Metodoloogia elemendid
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 45
Metodoloogia kasutamise miinused
ennemini vähendavad kui suurendavad sisulise töö tegemise tõhusust ja seda tänu nõutavale liigsele bürokraatiale
põhinevad kindlatel jäikadel eeldustel ja üldistustel arvestamata erandeid
ei arvestata tööjõu voolavust või nende kogenematust
põhinevad liigselt tehnilisel poolel, aga mitte sotsiaalsetel aspektidel
Metodoloogia kasutamise plussid
pakub süsteemi disaini-, arendus- ja realiseerimisprotseduuride standardiseeritust
kindlustab tulemuste kvaliteeti
võimaldab juhtida muudatusi
kindlustab realiseeritud komponentide taaskasutust samas või teistes süsteemides
võimaldab arendusprotsessi ja kasutatavaid ressursse paremini juhtida
võimaldab saadud teadmisi ja kogemusi paremini hallata
Süsteemiarendusmetodoloogia valiku kriteeriumid
arendatava süsteemi olemus ja ulatus (skoop)
uue süsteemi loomise või olemasoleva süsteemi muutmise kriitilisus
eelarve
meeskonna suurus
kasutatav tehnoloogia
kasutatavad vahendid ja tehnikad
organisatsioonis eksisteeriv töökultuur
Muudetavas infosüsteemis kasutuselevõetavate tarkvarasüsteemide olemus
Steve McConnel oma raamatus "Rapid Development" eristab süsteemide olemuse 3 tüüpi
demod ja ―proof-of-concept‖ prototüüpimine - vajab kontseptuaalset modelleerimist koodi kirjutamise juhtimiseks, mitte aga detailseid nõudeid, disaini või testimist
uue tehnoloogiaga rakenduse loomine - nõuab kasvatavat lähenemist korrates arhitektuuri, detailse disaini, kodeerimise ja testimise etappe
stabiilse süsteemi (rakenduse) edasiarendus (hooldus) - nõuab klassikalist meetodit korrates hästimõistetud protsessi hästimõistetud süsteemi jaoks
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 46
Projekti kriitilisus + meeskonna suurus
Joonis 21. Cockburn projekti kriitilisuse ja meeskonna suuruse mudel
Boehm ja Turneri radaridiagramm
projektis osalejate oskuste/kogemuste tase
dünaamika – projektis asetleidvate muudatuste tase
kultuur – organisatsiooni temperament – kaos vs kord
meeskonna suurus
kriitilisus
Joonis 22. Boehm ja Turner-i radaridiagramm
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 47
Klassikaline lähenemine (Kose metoodika - waterfall)
Joonis 23. Kose metoodika üldine mudel
Kose metoodika tugevused
ideaalne toetamaks vähekogenud projektimeeskondi ja projektijuhte või kui meeskonnaliikmed vahetuvad
tänu kindlalt paikapandud arendussammude järjekorrale ning tugevale dokumentatsioonile vastavuse kontrollile võimaldab kindlustada loodava süsteemi kvaliteeti, usaldatavust ja hooldatavust
süsteemi arenduse kulgemist on võimalik lihtsalt mõõta
Kose metoodika nõrkused
annab vaid ühekordse tulemuse
lükkab riskid ajas edasi, mil on kulukas parandada eelmistes etappides tehtud vigu
välistab varast süsteemi rakendamist
mõõdab edukust tehtud tööde, mitte saavutatud tulemuste järgi
Iteratiivne (korduv) ja inkrementaalne (kasvatav)
Teostatakse korduvalt nö mini-Kose metoodikat. Kõiki Kose metoodika etappe viiakse läbi väikese osa peal terviksüsteemist kuni terviksüsteemi valmissaamiseni või eelnevalt pannakse paika kõik süsteemile esitatavad nõuded, mille järel teostatakse kasvatavalt ülejäänud mini-Kose metoodikat või eelnevalt teostatakse süsteemi nõuete analüüsi ja arhitektuuri disaini ning prototüüpimist, mis lõpeb töötava süsteemiga.
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 48
Joonis 24. Iteratiivse ja inkrementaalse lähenemise mudel
Rational Unified Process (RUP)
On iteratiivne protsess - iteratiivsus toetab arendatavast süsteemist arusaamise suurenemist
On arhitektuurikeskne protsess - pöörab tähelepanu süsteemi arhitektuuri loomisele juba arendustsükli alguses
On kasutuslookeskne protsess - süsteemid põhinevad põhjalikul arusaamisel, kuidas neid kasutama hakatakse
RUP (makro)etapid
alustamine (Inception) - luuakse süsteemi muutmise või loomise ulatuse jaoks toimimiskasutuslood
väljatöötamine, viimistlemine (Elaboration) - luuakse süsteemi tegemise jaoks projektiplaan ja stabiilne arhitektuur
konstrueerimine (Construction) - süsteemi iteratiivne kasvatamine
siirdamine (Transition) - süsteemi viimine lõppkasutajate töökeskkonda
Arendusprotsessi pilt
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 49
Joonis 25. RUP metoodika mudel
Enterprise Unified Process (EUP)
Joonis 26. EUP mudel
Agiilsed (kerged, lihtsad) protsessid
XP (Extreme Programming)
Cockburn’s Crystal Family
Open Source
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 50
Highsmith’s Adaptive Software Development
SCRUM
Coad’s Feature Driven Development
DSDM (Dynamic System Development Method)
Agiilne lähenemine SCRUM näitel
Joonis 27. SCRUM metoodika mudel
Agiilne lähenemine
madal kriitilisus
vanad arendajad
nõuded muutuvad väga sageli
arendajate hulk väike
kaosega toimetulev kultuur
Plaanitav
kõrge kriitilisus
noored arendajad
nõuete muutuste tase on madal
palju arendajaid
korda nõudev kultuur
Kõik SIS konspektid koos idu3350
© Karin Rava 51
Organisatsiooni ja IS/IT strateegiline juhtimine
Organisatsioonid peavad omama IS/IT planeerimist ja strateegiaid, et hõlbustada ressursside ja investeeringute juhtimist ning kontrolli. Nad peavad investeerima vaid nendesse IS/IT projektidesse, mis võivad näidata selgeid seoseid organisatsiooni üleüldise strateegiaga
Organisatsiooni juhid vajavad juhiseid, kuidas juhtida IT-alaseid investeeringuid ja saadavaid kasusid
Strateegia