TORI VALLA LEHT NR 8 (36) 2020

20 aastat koos lauluga

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.Oskar Luts, “Kevade”

Kui mina ühel 2013. aasta oktoobrikuu pühapäeval Tori rahvamajasse jõudsin, oli Selja lauluseltsingu proov juba ala-nud ja kuuldavasti toimus esi-mene kokkusaamine juba 1999. aastal. Nii sai minust Selja lau-luseltsingu liige. Aga mitte sel-lest ei tahtnud ma kirjutada.

Aasta alguses peale aasta-vahetust uuesti kokku saades tõdesime, et aeg möödub ruttu ja meie seltsingul on täis saa-nud 20. aastaring. Eks ole selle aja jooksul osaletud laulukon-kurssidel ja käidud festivalidel, oleme esinenud telesaates ja kaasa teinud teatrietendustes. On lauldud nii kirikus kui põr-gus. Ühine otsus oli, et seda tuleb ühe vägeva kontserdiga tähistada. Hakkasime arutama, millal oleks hea aeg selle mõtte teostamiseks. Pikkade ja tuliste arutelude tulemusena otsustati, et see toimub kevadpühal, 1. mail Tori rahvamajas.

Kohe hakkasid seltsingu hõbehäälsed naised meie kauni lokkispäise juhendaja Merikese eestvedamisel arutama seda kõige tähtsamat küsimust: mida selga panna? Ja juttu jätkus kauemaks… Õnneks ei olnud meestel selles osas suurt midagi kaasa rääkida.

Kui see mure sai lahendatud, asusime vaagima, milliseid laule me sellel kontserdil esitame.

Usaldasime Merikese vaistu ja kava sai korralik. Igal laulul selles kavas oli meie jaoks oma lugu ja seda tahtsime ka teis-tega jagada. Kutsusime meiega laulma ka lauluseltsingu head sõbrad, kellega koos oleme nii mõnegi meeldejääva kontserdi andnud. Kutsele vastasid Hanna Kivila, Karit Kirss ja Alen Veziko. Pidasime meeles ka oma endisi liikmeid, kes on nende aastate jooksul seltsingu tegemistes osalenud. Neid sai päris palju.

Kahjuks lõi kuri viirus meie plaanid sassi ja kavandatud kontsert tuli edasi lükata tead-matusse kaugusesse. Õnneks siiski olud leebusid ja kavan-datu sai teoks ühel juulikuu päikeselisel pühapäeval Klaara-Manni puhke- ja seminari-

keskuses, natuke küll teises formaadis, kui esialgu kavanda-sime, aga pidu sai vägev.

Nagu öeldud, oli ilus ja päi-keseline ilm ning kõik sujus nagu õlitatult kuni sinnamaani, et just vahetult enne esinemise algust andis otsad meie heliteh-nika. Eks mõjunud põletavalt palav päike tehnikale laastavalt, aga meie helitehnik Kait suutis kiirelt leida lahenduse ja pidu sai alata. Suur ja siiras tänu talle!

Päeva juhtis meie endine laulja Aarne, keda me tunneme ka kui Kaera-Jaani oma lusta-kast etendusest „Kuidas Kaera-Jaan laulupeole sai”. Meie Astridi kirjutatud mõnusad vahetekstid ilmestasid seda päeva igati. Suur tänu teile, Ast-rid ja Aarne!

Ja siis see algas, meie juu-

belikontsert, kus oli rohkelt silmailu ja kõrva paitavaid lau-lulugusid. Meie kaunid naised oma värvilistes kleitides olid selle päeva vaieldamatud staa-rid. Ka mehed said sellest osa, nimelt saime meie kikilipsud, mis sama värvi, kui naiste ilu-sad kleidid.

Täname rohkearvulist pub-likut ja loodame, et nad veetsid ühe ilusa pärastlõuna meie selt-sis. Ka täname Hannat, Karitit ja Alenit, kelle laulud olid kau-niks osaks meie kontserdist. Muide, Alen andis lubaduse olla kohal ka 40. aasta juube-likontserdil, kas või kepi najal, aga laulma ta tuleb! Aitäh, selt-singulised, selle meeldejääva päeva eest ja tänu sulle, Merike! Tänu sinule on seltsing selline, nagu ta on praegu!

Selja lauluseltsing juubelit tähistamas Foto: Kadi Sepp

TOOMAS PARMSELJA LAULUSELTSINGU LAULJA

Jakobsoni stipendiumi pälvis Randivälja talupidaja Jaan Tekko

Tänavu pälvis Jakobsoni kon-kursi põllumehe autasu meie valla elanik Jaan Tekko.

Jaan Tekko on olnud tihe-dalt seotud põllumajandusega. Ta omandas Kehtna sovhoos-tehnikumis agronoom-melio-raatori kutse ja töötas pikka aega Tori näidissovhoosis osa-konna agronoomina.

Pärast Eesti riigi taasiseseis-vumist oli Jaan Tekko esimeste ettevõtlike seas, kes alustas talumajapidamisega, rajades oma elukohas Randivälja külas Virula talu. Talu tegemistes on osalenud kogu Tekkode pere, selle tootmist ja heakorda on korduvalt tunnustatud heakor-rakonkurssidel nii valla, maa-

konna kui vabariigi tasandilgi. 2007. aastal kuulutas tollane põllumajandusminister Virula talu parimaks isamaaliseks taluks.

Virula talu arenedes on sel-lest välja kasvanud osaühing Tori Agro, kus kasvatatakse peamiselt teravilja, rapsi, her-nest ja uba rohkem kui 800 hektaril. Kuigi osaühingu juh-timise on Jaan Tekko nüüdseks nooremale põlvkonnale üle andnud, osaleb ta ettevõtte töös jõu ja nõuga. Tal on aastatega kogunenud hindamatu koge-muste ja praktiliste teadmiste pagas. Samas hoiab Tekko end kursis uuendustega, tema uuen-dusmeeluse näiteks võib tuua päikeseenergia tootmise tera-viljahoidla katusel.

Lisaks on Jaan Tekko olnud

ühiskondlikult aktiivne – ta on Randivälja külavanem ja osa-leb aktiivselt Randivälja küla-seltsi tegemistes. Varasemalt on ta olnud Tori tuletõrje seltsi esimees ja tegev Vändra met-saühingu juhatuses. Aastaid osales Jaan Tekko ka Rohelise Jõemaa koostöökogu juha-tuse töös Tori valla ettevõtjate esindajana. Ta on olnud kordu-valt valitud Tori vallavolikogu liikmeks.

Jakobsoni stipendiumite kon-kurss on ellu kutsutud Pärnumaa aasta tunnustatuma põllumehe ning haridus- ja kultuuritegelase väljaselgitamiseks. Autasude väl-jaandmise eestvedajad on C. R. Jakobsoni sihtasutus ja Pärnu-maa omavalitsuste liit. Preemiad antakse üle 29. augustil Kurgjal.

TORI VALLAVALITSUS

Jaan Tekko

Foto: Ülo Soomets

Iga elanik saab üldplaneeringu kaardi-rakenduse kaudu anda oma ideid. Loe lk 2

Jänesselja lasteaia kooliminejad lõpupidudest ilma ei jäänud. Loe lk 5

Tori vald toetab noorte huvitegevust ja huvikoolides õppimist. Loe lk 4

Lugu valla aukodanikust Ants Tugedamist. Loe lk 8

Sindi spordiklubi Kalju ujujad enne võistlust. Klubi sai tänavu 100-aastaseks. Loe lk 10

Foto: valla koduleht

Foto: Ülari Tuisk

Foto: Jänesselja lasteaed

Foto: Sindi muuseum

Foto: erakogu

TORI VALLA TEATAJA | 8 (36) 20202

VALLAVALITSUSE ISTUNGITEL10. juulil

1. Kinnitati väikehanke „Sindi linnas, Pärnu mnt 51 projekteeri-mine” edukaks ja kvalifitseerituks osaühingu Hirvesoo Arhitektuuri-büroo esitatud pakkumus maksu-musega 9500 eurot (lisandub käibe-maks).

2. Väljastati projekteerimistin-gimused Tori alevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku ning tuletõrjeveemahutite rajamiseks ja selleks vajaliku ehitusprojekti koos-tamiseks.

3. Kinnitati Sindi gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimiseks komisjoni koosseis.

15. juulil1. Väljastati ühed projekteerimis-

tingimused.2. Anti luba avalike ürituste kor-

raldamiseks: suvelavastus „Lüps-tud“, Sindi Suvemuusika, Pärnu Kuningas 2020.

22. juulil1. OÜ Sindi Vesi osaniku otsus:

määrata OÜ Sindi Vesi uueks juha-tuse liikmeks Madis Veber.

2. Volitati sotsiaaltöö spetsialisti Tori vallavalitsuse esindajana täitma piiratud teovõimega täisealise isiku

kõiki eestkostja ülesandeid.3. Tunnistati nurjunuks hange

„Tori valla liinidele vedaja leidmine“ Piistaoja, Aesoo-Riisa ja Tori 2 lii-nide osas.

4. Tunnistati riigihange „Sauga Põhikooli ventilatsioonisüsteemi ehituse 1. etapp“ nurjunuks seoses asjaoluga, et edukas pakkuja ei all-kirjastanud hankelepingut tähtaeg-selt.

5. Tunnistati väikehanke „Are ja Sindi välijõusaalid“ edukaks ja kva-lifitseerituks Tiptiptap OÜ poolt esitatud pakkumus maksumusega 12 886,94 eurot (lisandub km).

6. Otsustati sihtfinantseerida OÜ-d Sindi Vesi Uuekalda tänava vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning reoveepumpla ehituseks summas 139 120 eurot ja ehitustööde oma-nikujärelevalve teenuseks summas 2356 eurot.

7. Anda luba ürituse „Ranna-võrkpalli turniir“ korraldamiseks 2. augustil Sindis.

8. Nõustuti korraldusega „Kesk-konnaloa väljastamise korral-duse eelnõu“ ja keskkonnaloa nr KL-508802 eelnõuga.

9. Nõustuti kahe OÜ Sindi Vesi poolt keskkonnaametile esitatud keskkonnaloa muutmise taotlusega.

10. Kehtestati Sindi sotsiaaltöö-

keskuses osutatavate tasuliste tee-nuste hinnad.

11. Otsustati eraldada reservfon-dist EELK Pärnu-Jakobi kogudusele 250 eurot nende esmamainimise 695. aastapäevaks ja Evangeeliumi Kristlaste Suigu kogudusele 250 eurot nende 75. aastapäevaks.

29. juulil 1. Otsustati kinnitada alates 10.

augustist Sindi gümnaasiumi direk-tori ametikohale Karel Alliku.

2. Anti Sauga avatud noortekes-kusele luba 4. augustil ürituse „Pir-nipuude kontsert“ korraldamiseks.

3. Lükati tagasi Sindi linnas Pärnu mnt 27a asuva ühiselamu renoveerimistööde riigihanke ühis-pakkujate AS EVIKO ja EVIKO Inseneribüroo OÜ pakkumus põh-jusel, et pakkuja ei ole esitanud täht-ajaks vallavalitsuse nõutud selgitusi ja pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakku-muse vastavust riigihanke alusdoku-mentides esitatud tingimustele.

4. Tunnistati riigihange „Kütte-süsteemi ümberehitus“ kehtetuks seoses hanke alusandmete ebatäp-susega.

5. Kinnitati riigihanke „Sindi raekoja renoveerimise projekteeri-mistööd“ edukaks ja kvalifitseeri-

tuks Projektibüroo OÜ ja Enska ehitus OÜ esitatud ühispakkumus kogumaksumusega 46 800 eurot (lisandub km).

6. Kinnitati ühe 2019. aasta haja-asustuse programmist rahastatud projekti lõpparuanne ja otsustati välja maksta toetus.

7. Väljastati ühed projekteerimis-tingimused.

8. Nõustuti Kurena külas asuvate Laeva ja Nõmmiku katastriüksuste liitmisega.

9. Nõustuti Are alevikus asuva Meida katastriüksuse jagamisega.

10. Otsustati välja anda kaheksa ehitusluba.

11. Tunnistati kehtetuks Are val-lavalitsuse 26.08.2014 määrus nr 3 „Are valla sotsiaalmaja kodukorra kinnitamine“.

5. augustil1. Kinnitati riigihanke „Sindi

linn, Pärnu mnt 27a ühiselamu renoveerimistööd“ edukaks ja kvali-fitseerituks AS Paide MEK pakku-mus 1 371 996,38 eurot (lisandub km).

2. Tunnistati väikehanke „Tori valla mürakaardi ja müra vähenda-mise tegevuskava koostamine“ edu-kaks ja kvalifitseerituks OÜ Alkra-nel poolt esitatud pakkumus 15 445

eurot (lisandub km).3. Otsustati korraldada avatud

hankemenetlusega riigihange „Tori noortekeskuse projekteerimistööd“ ja kinnitati riigihanke alusdoku-mendid.

4. Otsustati algatada detailpla-neeringu koostamine Sindi linnas Tõela tn 3, Tõela tn 5 ja 5a kinnis-tutel.

5. Väljastati ühed projekteerimis-tingimused.

6. Võeti vastu korraldus, millega keelduti projekteerimistingimuste andmisest elamu ehitamiseks.

6. Kehtestati Kiisa külas Lauri kinnistu detailplaneering.

7. Tunnistati kehtetuks üks ehi-tusluba ja anti välja viis ehitusluba.

8. Otsustati taotleda Tori valla kasuks isikliku kasutusõiguse sead-mist Rütavere külas Kinguvahtra kinnistul asuvale 137 m² suurusele alale, et tagada Pärnu jõe kallasrajale avalik juurdepääs.

9. Otsustati kinnitada Jänesselja lasteaias 2020/21. õppeaastal Sip-sikute rühmas laste maksimaalseks arvuks 20 last.

Vallavalitsuse istungite proto-kollide ja vastuvõetud õigusak-tidega on võimalik lähemalt tut-vuda Tori valla kodulehel www.torivald.ee.

Väljaandja: Tori vallavalitsus

Aadress: Pärnu mnt 12, Sindi, Tori vald, 86705 Pärnumaa

E-post: tori@torivald.ee

Toimetaja: Piia Salundi, tel: 5855 7158, e-post: ajaleht@torivald.ee

Küljendus: OÜ Hansaprint, trükk: AS Printall

���������� �� ���� ������������������� ���������������jagatakse Tori valla postkastidesse tasuta.

Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressile ajaleht@torivald.ee 10. kuupäevaks.

Toimetusel on õigus vajadusel kaastöid lühendada ja redigeerida.

EELTEADE: OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMISRINGElektroonikaseadmete ja ohtlike jäätmete kogumise ring toimub oktoobris. Täpsem info valla lehe septembrinumbris.

Vallavalitsus ootab tunnustamisettepanekuidTori vallavalitsus ootab taotlusi valla kodanike ja ettevõtete tun-nustamiseks.

Tori valla aukodaniku kandi-daatide kohta võivad ettepane-kuid teha volikogu liikmed, val-lavalitsus ja vallavanem. Vähemalt kahekümne allkirjaga on õigus ettepanek esitada vallakodanikel, valla hallatavatel asutustel, vallas tegutsevatel ettevõtetel, liitudel, seltsidel, seltsingutel ja klubidel.

Ettepanekuid aasta ettevõtte aunimetuse kandidaatide kohta võivad esitada volikogu ja vallava-litsuse liikmed.

Kõik füüsilised ja juriidilised isikud võivad esitada kandidaate järgmiste aunimetuste omista-miseks: aasta tegija (füüsiline või juriidiline isik või kollektiiv), aasta noor (noor vanuses 7-26 eluaastat või vallas tegutsev noortekollek-

tiiv), aasta haridustöötaja (lasteaia-, üldhariduskooli või huvikooli õpe-taja, treener, noorsootöötaja, tugi-teenuste osutaja või haridusasu-tuse juht), aasta sotsiaalvaldkonna edendaja, aasta kultuuriedendaja (füüsiline isik või kollektiiv), aasta sportlane (üksikisik või võistkond), aasta spordiedendaja.

Ettepanekud koos põhjendu-sega palume esitada kirjalikult vallavalitsusele hiljemalt 15. septembriks, aasta haridustöö-taja aunimetuse andmise ettepa-nekud hiljemalt 1. septembriks e-posti aadressil tori@torivald.ee või postiaadressil Pärnu mnt 12, Sindi, Tori vald, 86705 Pärnu maakond.

Rohkem infot valla kodu lehel www.torivald.ee / Tunnustamine või jana.maloh@torivald.ee.

Head elanikud, ootame teie ideid!

Üldplaneeringusse ideede korjami-seks on valminud kaardirakendus, kus iga elanik või külaline saab ära märkida konkreetse koha ning esitada ettepanekuid ja arvamusi valla arengu suunamiseks. Kaardi-rakenduse kaudu on võimalik anda tagasisidet kohalikele probleemide ja kitsaskohtade või hoopis väärtus-tamist vajavate objektide kohta.

Ootame teie ettepanekuid, mis aitavad valla arengut suunata nii lähitulevikus kui pikemas perspek-tiivis. Otselink ideekorje kaardira-kendusele asub Tori valla kodulehel www.torivald.ee / Ehitus ja planee-rimine / Üldplaneering / Koostatav üldplaneering.

Kaardirakenduses on esitatavad ettepanekud jagatud kaheksasse

teemavaldkonda:avalik ruum – kuhu ja millist avalikku ruumi luua, et see oleks atraktiivne ning lihtsasti juurde-pääsetav ja kõigi poolt kasutatav;ehitus ja arendustegevus – kuhu ja millist arendustegevust võiks kavandada (nt elamualad, ettevõtlusalad, tööstusalad, põl-lumajandustootmisega seotud alad, puhkealad jms);kultuur, sport ja vaba aeg – kuhu ja milliseid vaba aja veet-mise võimalusi oleks vaja kavan-dada;liiklus ja ühistransport – kuhu ja milliseid liikumisteid oleks vaja rajada, et igapäevased liiku-mised oleksid hõlpsamad;pargid ja rohealad – milliste piirkondade või asumite haljas-tust on vaja muuta, rohkem esile tuua või kus on rohealasid liiga

vähe;teenused – kuhu ja milliseid tee-nuseid oleks vaja juurde luua;väärtuslikud üksikobjektid ja alad – milliseid üksikobjekte või alasid on vaja kohalikul tasandil väärtustada ja miks;muu – ettepanek, millele ei leid-nud sobivat teemat.Esitatud ettepanekud vaadatakse

läbi ja antakse tagasisidet nende rakendamise kohta.

Ootame teie ettepanekuid üld-planeeringu ideekorje kaardira-kendusse 30. septembrini. Küsi-muste korral võtke palun ühendust üldplaneeringu spetsialisti Sigrit Kasemetsaga: sigrit.kasemets@ torivald.ee või telefonil 5349 3355.

Ettepanekud saab esitada valla-valitsusele ka kirjalikult (Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald, 86705 Pärnumaa: e-post tori@torivald.ee).

TORI VALLAVALITSUS

Võimalus saada tasuta õigusabiHUGO.legal koostöös justiitsminis-teeriumiga pakub tasuta õigusabi. Teid abistavad 50 juristi üle Eesti, kelle keskmine tööstaaž on 17 aastat ning kes kõik omavad õigusteaduse magistrikraadi. Õigusnõustamist on võimalik saada kohtumise, e-kirja kui ka video teel. Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle kesk-mine brutosissetulek on kuni 1700 eurot kuus.

Selle projekti raames on kolme aasta jooksul tasuta ning soodus-tingimustel õigusabi jagatud juba 30 000 inimesele. Pöördumised on seni olnud seotud peamiselt võla- ja perekonnaõigusega: vaidlused lae-nuandjate, pankade ja inkassofir-madega ning elatise, lapse hoolduse ja vara jagamise probleemid. Samuti

on juristid andnud inimestele nõu ka vaidlustes tööandjaga, pärimis-asjades, naabrite- ja korteriühistu liikmete vahelistes vaidlustes ning suhtluses kohalike omavalitsuste ja ametiasutustega.

Tasuta õigusnõu saamiseks tuleb:

1) sõlmida kliendileping ning tasuda 5 eurot lepingutasu (kehtib terve kalendriaasta, see tähendab, et kalendriaasta jooksul uuesti nõus-tamisele minnes enam lepingutasu maksma ei pea), alaealised on lepin-gutasust vabastatud;

2) eelnevalt broneerida aeg kas internetis aadressil www.hugo.legal/broneeri või helistades telefonile 688 0400.

Seejärel on inimesel õigus saada

juriidilist abi kokku 15 tundi ühe kalendriaasta kohta, millest 2 esi-mest tundi on kliendile tasuta (riik hüvitab 40 eurot tunnis);

13 järgmise tunni eest tuleb klien-dil tasuda 40 eurot tunnis.

Võrdlusena – Eesti keskmine õigusnõustamise tunnitasu on umbes 140 eurot.

HUGO.legal senise praktika järgi jääb keskmine õigusnõustamise aeg kahe tunni piiresse ning see näitab, et esimeste tasuta tundidega leiavad lihtsamad ning tüüpilisemad juhtu-mid lahenduse.

Lisainfo aadressidel www.juristaitab.ee;

www.hugo.legal/tasuta-oigusabi või telefonil 688 0400.

AMETLIK INFO

TORI VALLA TEATAJA | 8 (36) 2020 3

Keskkonnaminister proovis Sindi kärestikul kummiparvesõitu

11. augusti päikeselisel hommikul sõitsid keskkonnaminister Rene Kokk, vallavanem Lauri Luur, pro-fessionaalne aerutaja Siim Peetris, keskkonnaministeeriumi asekants-ler Marku Lamp, keskkonnaagen-tuuri direktor Taimar Ala ja kesk-konnagentuuri projektijuht Külli Tammur Sindi kärestiku katsetami-seks sealt kummiparvega alla. Sõit sujus meeleolukalt ning oldi ühisel arvamusel, et kärestik on väga hea.

Sõidu järel koguneti rahvaalga-tusrühma Sindi Pais eest vedanud ja paisu lammutamise eest võidel-

nud Hans Solli auks rajatud pingi juurde, kus Soll tänas ministrit ja ministeeriumi panust jõe tervisliku seisundi taastamisel. Minister oma-korda tänas Solli ja projektiga seo-tud asjaosalisi, lisaks tõi ta välja, et ka kalamehed on öelnud, et kalad on juba praegu saanud kaugemale üles-voolu, kui oodatagi osati.

Tori vallavalitsus ja algatusrühm Sindi Pais andsid projektijuht Külli Tammurile üle mälestusmedali. Tammur lubas, et sügisel tuleb ka ametlik kärestiku avamispidu. Kärestik valmis planeeritust pea aasta aega varem, keskkonnaagen-tuuri direktori Taimar Ala sõnul tingisid selle ühelt poolt soodsad ilmastikuolud ja teisalt hea koostöö.

Keskkonnaminister, vallavanem ja keskkonaagentuuri ametnikud katsetasid Sindi kärestikku Foto: Piia Salundi

Tori vallale eraldatud koroonakriisi toetustestOma töös ja elus pean oluliseks kahte põhimõtet: rahal tuleb alati silm peal hoida, sest vastasel kor-ral võid avastada ennast väga eba-mugavast olukorrast, kui eelarves vaatab vastu suur auk. Teiseks tuleb igast võimalusest kinni haarata, sest kunagi ei tea, kas see jääb vii-maseks korraks ning kui võimalus käes, küll siis saab edasi mõelda, kuidas tegutseda. Samade põhi-mõtete järgi talitame ka vallavalit-suses. Kohe koroonakriisi alguses suutsime teha rahade kulutamises piisava kärpe (ca 1,3 mln eurot), et olla valmis halvemaks stsenaariu-miks, kui tänased märgid näitavad (prognoosisime ca 10% planeeritust väiksemat tulumaksu laekumist). Teiseks tegutsesime kiirelt mitmete toetusmeetmete rindel, mis tõid meile lisaraha juurde.

Tori vallale eraldas valitsus eri-olukorra ajal kolme erinevat otse-toetust: 660 tuhat mitmesugusteks investeeringuteks, 382 tuhat teede investeeringuteks ning 270 tuhat tulubaasi stabiliseerimiseks. 270 tuhat meil täielikult tulude langust ära ei kata, kuid koos enda jooks-vate kulude kärpega võib loota, et jooksva aasta eelarve püsib kenasti tasakaalus. 382 tuhat eurot, mis eraldati teede investeeringuteks, kulus igati marjaks ära. See võimal-das meil kohe pea kahekordistada ühe meie peamise eesmärgi ehk kruusateede mustkatte alla viimise mahtu käesoleval aastal.

660 tuhande eurose investeerin-gutoetuse jagamine objektide vahel aga ei läinud sugugi nii ladusalt kui eelmised tegevused. Vallava-litsuses toimusid mitmed arutelud investeeringu eesmärgi üle. Valda-vad olid ettepanekud investeerida noortesse, haridusse või täiendavalt teedesse. Kuna toetuse kasutamise üheks tingimuseks oli, et tegemist peab olema täiesti uue objektiga ning selle aasta jooksul peab ehitus-lepinguni jõudma, seadis see omad kitsendused, sest mitmed olulised objektid vajavad esmalt detailpla-neeringut, võib-olla ka arhitek-tuurikonkurssi ning kindlasti asja-tundlikku projekteerimist. Seetõttu tuli hoolega kaaluda, mida me aasta lõpuks jõuame ja mida mitte. Pärast mitmeid arutelusid jäi peale

arvamus, et selle toetuse kasutamise fookusesse seame lapsed ja noored kui meie tuleviku ning investee-ringuid peab saama igasse piir-konda. Nõnda kujunesidki välja järgmised alaeesmärgid ja täpsem nimekiri:1. ühtlustada vallas noortekes-

kuste olemasolu ja taristu. Noortekeskus on täna olemas Ares, Saugas ja Sindis, kuid puu-dub Toris ja Tammistes. Kuna Tammiste algkool ja kogukon-nakeskus on plaanis rajada aastal 2023, lahendab see esmase vaja-duse noortekeskuse järele. Kaa-lusime ka kogukonnakeskuse rajamist kõnealuse toetuse arvelt, kuid ettevalmistava töö mahu-kuse tõttu poleks me kuidagi selle objektiga sel aastal ehitus-lepinguni jõudnud. Sindi noor-tekeskus vajaks küll hädasti teise korruse ruume, kuid kuni Pärnu mnt 27a sotsiaalelamu valmimi-seni pole meil võimalik sealseid elanikke kusagile ringi tõsta ja seetõttu tuli seegi plaan hetkel kõrvale jätta. Saugas on korralik ja kaasaegne noortekeskus ning Ares valmivad peatselt laien-datud noortekeskuse ruumid huvikeskuse kirdetiivas. Seetõttu jäi noortekeskuse investeeringu-test pinnale parkimisvõimaluste parandamine Saugas ning Toris Muraka tn 1 asuva hoone kasu-tusele võtmine noortekeskusena;

2. ühtlustada koolide spordiväl-jakute taset. Siingi tuli vaadata, mis olukorras me oleme. Ares on staadion kaunis pisike, aga siiski korralik. Toris on eelmisel suvel valminud ja maakondliku spor-diauhinna pälvinud kunstmu-ruga kaasaegne staadion. Kuna Sauga kooli osas oleme jõudnud arusaamisele, et see tuleb kolida Sauga alevikku, siis tundus eba-mõistlik rekonstrueerida staa-dion praeguses asukohas, ale-vikus aga tuleb esmalt läbi teha kooli asukoha valik ja detailpla-neering, mida poole aastaga pole võimalik teha. Seetõttu sai koo-lidest selge toetuse Sindi güm-naasiumi staadioni jooksuraja kaasajastamine;

3. arendada eri piirkondades mänguväljakuid. Mänguvälja-

kute rajamise soov on valdavalt pidev. Eks see on osa kaasaegsest elukeskkonnast, mis peab järjest enam arvestama meie perede vajadustega. Seetõttu leidis val-lavalitsus, et Are (Are mõisa parki) ja Tammiste (Uuemetsa) piirkonda tuleb toetuse kaasabil rajada laste mänguväljakud. Selliselt kujuneski eriolukorra

puhul vallale eraldatud toetuste jao-tus tegevuste ja piirkondade vahel. Kokkuvõttes saab öelda, et volikogu toetas vallavalitsuse ettepanekuid toetuste jagamisel ning kui ei teki takistusi, saavad loetletud objektid järgmise aasta lõpuks valmis.

Lisaks eelpool mainitud toetus-tele avanes meil ka võimalus taot-leda toetust teedele. Toetatavad olid kahte sorti teed – transiitteed ja ettevõtlusega seotud teed. Tin-gimuseks oli ehitusprojekti ole-masolu, välja arvatud juhul, kui kate asendatatakse samaväärsega. Kõik see kitsendas jälle valikuid. Transiitteeks saab Tori vallas toe-tuse tingimustest lähtuvalt pidada ainult Pärnu lennujaama ühendus-teid. Kuna Lennujaama teed oleme üle andmas riigile, jäi sõelale ainult Lennujaama teed ja Nigula teed ühendav Tsentraali tee. Seal on plaanis olemasolev teekate asendada uuega ning kraavid korrastada.

Ettevõtlusteid on juba rohkem, kuid sahtlist oli võtta ainult üks projekt – Lepplaane teel asuva Aadu silla rekonstrueerimise ehituspro-jekt. Selliselt kujuneski kahe või-maliku toetuse saamise nimekiri. Ning oh üllatust – nagu sellistes segastes oludes võib vahel juhtuda, ei olnud väga paljudel omavalit-sustel sahtlist teede ehitusprojekte võtta ning taotlusi laekus vähem, kui meetme eelarve võimaldas ning seega saime mõlemale objektile soo-vitud toetuse. Lepplaane teele 100 tuhat, mis oli ettevõtlusega seotud teede puhul maksimaalne võimalik, ja Tsentraali teele 122 tuhat. Suur kiitus meie taristunõunik Toomas Parmule ja majandusosakonda juh-tivale Jüri Puustile, kes kiirelt rea-geerisid ning vajalikud taotlused ära esitasid!

Päikselist peagi algavat kooliaastat soovides

Lauri Luur, vallavanem

Riik toetab kahe tee remonti Tori vallas

Vallavalitsus taotles riigilt kohalike teede ehitamiseks mõeldud inves-teringutoetust kokku 222  237,50 eurot, sellest 122 237,50 eurot Tsentraali tee ja 100  000 eurot Lepplaane tee seisundi parandami-seks. Juuli lõpus laekus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriu-milt vastus, et mõlemad projektid said rahastuse.

Eametsa külas asuv Tsentraali tee on transiittee, mille seisund on hetkel mitterahuldav – osa teekat-test moodustab monoliitbetoon-plaatidest kate, teine osa teest on pinnatud kruusakate, kus on kül-makerkeist tekkinud teekatte kah-justused. Tee pikkus on 687 meet-rit ning see on ühendatud Nigula

tee ja Allika tee kaudu Sauga alevi-kuga, Lennuvälja tee kaudu Pärnu-Lihula maantee ja Pärnu linnaga. Toetusega on kavas puhastada ja korrastada teeäärsed kraavid, eemaldada olemasolev teekate, ehitada uus dreenikiht ja aluskate ning paigaldada tolmuvaba kate ja liikluskorraldusvahendid. Projekti kogumaksumus on 158 750 eurot, millest omafinatseering moodus-tab 23% ehk 36  512,50 eurot ja toetus 122 237,50 eurot.

Lepplaane tee seisund ei vasta nõuetele, kuna teetamm ei talu praegusest liiklusest tekitatud koor-must ja vajab täiendavat kindlusta-mist, samuti vajab renoveerimist teel asuv Aadu sild. Tee on koha-likule ettevõtlusele oluline ning sel on väga suur koormus, kuna seal liiklevad peamiselt põllumajan-

dus- ja metsaveomasinad. Ettevõ-tetes, mis kasutavad igapäevaselt Lepplaane teed liiklemiseks, töötab kokku 125 inimest. Intensiivse saju perioodidel ei ole tee rasketele veo-kitele läbitav.

Tee pikkus on 6434 meetrit ja see ühendab Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed Uduvere-Suigu-Nurme teega. Investeeringuga saab Lepplaane tee tolmuvaba katte ja rekonstrueeritakse Aadu sild, pro-jekti kogumaksumus on 500 000 eurot, millest omafinantseering on 80% ehk 400 000 eurot ja toetus 100 000 eurot.

Teetööde alustamise ja lõpeta-mise aeg veel selgub, tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 2021. aasta sügisel. Anname täpsetest kuupäevadest ka jooksvalt valla infokanalites teada.

PILTUUDIS. 12. augustil käis Sauga kooli juures hoogne töö, et kooliaasta alguseks oleksid kõik lisaruumid kooliperele kasutamiseks valmis. Kool saab tänu moodulitele juurde kaks klassiruumi, kabinetid ja abiruume, kokku üle 200 ruutmeetri.

PIIA SALUNDI KATARIINA VAABEL

KATARIINA VAABELKOMMUNIKATSIOONINÕUNIK

TEEREMONDID Juulist oktoobrini toimub valla teede remont ja pindamine. Joonisel on rohelisega märgitud teelõigud, kus

uuendatakse kruusakatteid, puna-sega on märgitud pinnatavad teelõi-gud. Rohkem infot www.torivald.ee

Foto: Piia Salundi

AMETLIK INFO

TORI VALLA TEATAJA | 8 (36) 20204

Koolitee alustamise toetus

Tori vald maksab esimesse klassi minevatele lastele koolitee alus-tamise toetust 100 eurot lapse kohta. Toetust makstakse esi-messe klassi astuva lapse vanema või lapse seadusliku esindaja taotluse alusel. Toetus määra-takse juhul, kui lapse elukoha andmed rahvastikuregistris on esimesse klassi astumise aasta 1. augusti seisuga Tori vallas. Taotlusi hakatakse menetlema pärast 1. augustit ja väljamak-seid tehakse jooksvalt vastavalt

laekunud avaldustele. Toetust on võimalik taotleda lapse esimesse klassi astumise kalendriaasta lõpuni, taotluse blankett on kät-tesaadav valla kodulehel www.torivald.ee / Blanketid.

Taotlused saata e-posti aad-ressile tori@torivald.ee või liina.lelovaasmaa@torivald.ee. Paber-kandjal taotlusi võtavad vastu sotsiaaltöötajad või lastekaitse-töötajad.

Info: la stek a it senõu-nik Liina Lelov-Aasmaa, tel 5368 2558 ja 442 0729; e-post liina.lelovaasmaa@torivald.ee.

Noorte huvitegevuse toetamisest

2020. aastal toetab Tori vald taas noorte huvitegevust. Ühe noore kohta on võimalik toetust taot-leda kuni 300 eurot aastas. Toe-tust saab taotleda:

huvitegevuses osalemiseks vajalike vahendite soetami-seks;osalemiseks huvitegevus-alastes projektides, laagrites, võistlustel, konkurssidel, fes-tivalidel, õpilasvahetuse prog-rammides;transpordiks, et osaleda üle-riigilistel või rahvusvahelistel laagrites, võistlustel, konkurs-sidel, festivalidel ja sarnastel huvitegevusega seotud üritus-tel. Taotluse võib esitada ka juba

toimunud huvitegevuse toetami-

seks. Huvihariduse ja -tegevuse toetusfondist ei saa taotleda iga-kuiste treeningute tasude hüvita-mist.

2020. aasta taotluste esita-mise viimane tähtaeg on 15. oktoober. Toetuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vormikohane taotlus (Tori valla koduleheküljel www.torivald.ee / Blanketid). Taotlusele tuleb lisada tõendid osalemise kohta ning kuludokumendid. Taot-lus saata meiliaadressile tori@ torivald.ee või tuua paberkandjal Tori vallavalitsusse (Pärnu mnt 12, Sindi).

Huvihariduse ja -tegevuse toe-tusfondi kasutamise korraga saab täpsemalt tutvuda valla kodule-hel www.torivald.ee / Haridus, kultuur ja noored / Eeskirjad ja korrad.

Elektritõukerattal sõites ärge unustage ohutust!Viimasel ajal on sagenenud teated selle kohta, et elektritõukeratastega sõidetakse autoteel, kihutatakse oota-matult ülekäigurajale, sõidetakse mitmekesi ühe rattaga, ohustatakse jalutajaid või tehakse muid liiklusoht-likke manöövreid.

Hea tõukerattur, palun jälgi liik-lust hoolega ning arvesta enda ja teiste ohutusega! Vanematele paneme süda-mele – kui ostate oma lapsele tõuke-ratta, palun selgitage, kuidas sellega tänaval käituma peab, ning veenduge, et teie õpetuse järgi ka toimitakse.

Ohutut liiklemist!

Elektritõukerattaga liiklemise hea tavaEnne elektritõukerattaga sõitma asumist

tutvutakse sõiduki kasutusjuhen-diga; õpitakse sellega sõitma liiklusele suletud alal;kontrollitakse, et elektritõukeratas on tehniliselt korras: signaalkell või muu helisignaalseade töötab, pidurid on korras, ees on valge ja taga punane tuli ja helkurid, aku on täis; tehakse end liikluses nähtavaks: kasutatakse tulesid ka valgel ajal, sõites kantakse erksavärvilisi rii-

deid ning pimeda ajal lisatakse riietele helkur; mõeldakse teekond läbi.

Elektritõukerattaga sõites sõidetakse üksinda; kantakse kiivrit, alla 16-aastastele on kiivri kandmine kohustuslik; liigeldakse kergliiklusteel ehk jalgratta- ja jalgteel, jalgrattateel, jalgteel ning kõnniteel; teel paik-netakse alati paremas servas ja

möödutakse teistest liiklejatest vasakult poolt;valitakse tee- ja liiklusoludega sobiv sõidukiirus ning arvestatakse ootamatuste ja ohtudega (näiteks kõrged äärekivid, augud tees, libe-dus); märgatakse teisi liiklejaid ja arves-tatakse, et nad võivad käituda ette-arvamatult; möödutakse jalakäijast jalakäija kiirusega piisavalt kaugelt.

Elektritõukerattaga ristmikule lähenedes

võetakse hoog aegsasti maha, jää-dakse seisma, vaadatakse ja veen-dutakse, et autosid ei lähene või nad on seisma jäänud; ületatakse tee jalakäija kiirusega sõites; tullakse enne raudteeülekäigu-kohta sõidukilt maha ning ületa-takse raudtee sõidukit käekõrval lükates.

Elektritõukerattaga sõitu lõpetadespargitakse sõiduk nii, et see ei jää teistele liiklejatele ette; kõnnitee äärde parkides jäetakse jalakäijale möödumiseks vaba ruumi vähe-malt 1,5 m.

Allikas: maanteeamet

Kas juba uus kooliaasta?

September on uus ja põnev aeg kõigile, nii lastevanematele, las-tele kui ka õpetajatele. Kes alles alustab kooliteed, kes läheb uude kooli ning kes juba lõpuklassi. Olenemata vanusest peame kõik oleme väga tähelepanelikud liik-luses! Esimestel koolipäevadel tulevad üle Eesti politseinikud ja vabatahtlikud koolide ümbru-sesse, et oma kohaloluga tuletada nii sõidukijuhtidele kui teistele

liiklejatele meelde, et pikk ja soe suvi on läbi saanud ning liikluses võib üha rohkem näha pisemaid, kellega peab arvestama. Politsei soovitab lapsevanematel leida see aeg, et enne laste kooliminekut käia läbi koolitee, vaadata üle ohtlikud kohad ning selgitada lapsele liiklemise põhireegleid. Kogu tähelepanu peab olema liiklusel, kõiksugu nutiseadmed liiklusesse ei sobi! Teeme ühes-koos nii, et iga laps jõuaks turva-liselt kooli ja koolist koju!

Tori vald toetab huvikoolides õppimist

Tori vald tasub garantiikirja alu-sel õppekoha tegevuskulu vasta-valt kooli pidaja poolt kirjalikult teatatud arvestuslikule maksu-musele ning erahuvikoolidega sõlmitud koostöökokkulepetele. Toetus kantakse kooli pidajale esitatud arvete alusel. Lapseva-nem eraldi garantiikirja Tori vallalt taotlema ei pea.

Tori vald on välja saatnud ühise garantiikirja Pärnu linna-

valitsusele ja Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele, millega garan-teeritakse tasumine Pärnu linna ja Põhja-Pärnumaa munitsipaal-huvikoolides õppivate Tori valla (rahvastikuregistri andmetel) õpilaste eest 2020/21. õppeaastal.

Erahuvikoolidega sõlmib Tori vald koostöökokkulepped, vasta-valt nende poolt esitatud õpilaste nimekirjadele ning erahuvikooli õpilaskoha arvestusliku maksu-musele. Tori vald toetab erahu-vikoole kuni 20 euroga kuus õpilase kohta.

����������������LASTEKAITSENÕUNIK

ERIKA NÕMMNOORSOOTÖÖ NÕUNIK

ERIKA NÕMMNOORSOOTÖÖ NÕUNIK

ANDREA REBANENOORSOOPOLITSEINIK

Vallas levib võõrliigist kahjur hispaania teetigu

Mida teha, kui teil on aias hispaania teeteod:

korjake pidevalt ära täiskas-vanud nälkjaid, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune;lööge leitud nälkjad labidaga pooleks või korjake anumasse ning kallake peale keev vesi. Hukatud isendid võib matta labidasügavusele mulla alla;nälkjate kokkumeelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlle-anumad, kust neid siis on liht-sam kokku koguda;suhelge kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vaba-neda;kindlasti ei tohi elusaid nälk-jaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii levi-tate neid ja varem või hiljem tulevad nad teie aeda tagasi;

hooldage oma aeda – hoidke muru madalana, mullapind kobestatuna. Kontrollige pidealt võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suure-mate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasu-gused servaalused), korras-tage neid (kaeva ringi, niida). Hävitage kindlasti ka munad, kallates need üle keeva veega;teomürgid ei ole hispaania teeteo tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutami-sel hävitate hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgi-tate seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad);olge kindel, et hävitate his-paania teetigu. Tehke määra-mistunnused selgeks ja hoidke kodumaiseid liike!

Hispaania teetigu Foto: Uudo Timm, keskkonnaagentuur

Mitmelt poolt vallast on tulnud teateid hispaania teetigude leidmise kohta. His-paania teetigu on võõrliigist aiakahjur, kes peale aiasaagi seab ohtu ka kodu-maised teod.

Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas, täiskasvanud looma keha-pikkus on väljasirutatult 7-15 cm. Keha värvus varieerub tumepruunist puna-kate, oranži kollakate ja beežide too-nideni. Noortel loomadel esineb tihti mõlemal küljel pisut tumedam pikitriip. Looma keha kattev lima on oranžikas-kollane, kuid roomamisel jääv limajälg on peaaegu värvitu. Iseloomulik on tal-laserva ere värvus, millel eristuvad selgelt tumedamad vaod. Ka pea värvus on ena-masti kehast tumedam.

Hispaania teetigu toitub peamiselt mahkalatest köögiviljadest ja teravilja-kultuuridest, ilutaimedest ning eelistab elamiseks kultuurmaastikke, näiteks aedu, parke, põlde. Teod on aktiivsed hämarikus ja öösiti.

Hispaania teetigude tõrjumisel on oluline maaomanike initsiatiiv ja kogu-kondade koostöö, sest teod levivad peamiselt eraaedades ja vähehooldatud haljasaladel. NB! Tõrjumisel olge kin-del, et tegu on hispaania teeteoga, mitte kahjutu kohaliku teoga! Eesti teetigu-dest sarnaneb hispaania teeteole kollane teetigu, kuid tema pikkus väljasirutatult on vaid 4-5 cm, väga harva suurem. His-paania teeteoga kasvult sarnased suur-seatigu ja must-seatigu on erinevalt his-paania teeteost värvitu limaga.

Et anda paremaid tõrjesoovitusi ning aidata kohalikel omavalitsustel ja kogu-kondadel tõrjet korraldada, on vaja teada hispaania teetigude levikupiirkondi. Sel-lele saate kaasa aidata, märkides kaardile need kohad, kus on hispaania teetigu nähtud. Keskkonnaameti kaardiraken-dus: http://teokaart.keskkonnaamet.ee.

Rohkem infot keskkonnaameti kodule-helt: www.keskkonnaamet.ee / Eesmärgid, tegevused / Liigikaitse / Võõrliigid / His-paania teetigu.

Allikad: keskkonnahariduse keskus, keskkonnaamet

AMETLIK INFO

TORI VALLA TEATAJA | 8 (36) 2020 5

Jänesselja lasteaia lõpetanud lapsed on varsti kooliõpilased

1. september on kohe-kohe käes, seetõttu on viimane aeg anda väike ülevaade Jänesselja lasteaia kooliminevate laste rühmade lasteaiaga hüvasti-jätmisest. Kuidas koroonapii-rangute ajal siiski lõpupeod ära pidada, otsustati mõlemas rühmas koos lapsevanema-tega.

Poku rühm otsustas teha mängupeo. Lõpupeo päeva, 5. juuni hommikupoolikul said lapsed tegutseda oma armsas rühmas – peeti ära kõik keva-del toimumata jäänud ning suvel veel tulevad sünnipäe-vad. Muusikasaalis toimunud peo jaoks olid lapsed kodus õppinud rühmaõpetajate saadetud luuletusi ja mina muusikaõpetajana olin välja pakkunud lastele tuttavaid laule ja lihtsaid laulumänge. Pidu filmis õppealajuhataja Margit Blehner, direktor Aina Alunurm tegi lapseva-nemate jaoks filmist toreda kokkuvõtte. Pärast pidu oli aeg kokkulepitud ajaks laste-aeda tulnud lapsevanematega mustsõstrapõõsaid istutama minna. Põõsad olid lapseva-nemate kingitus meie laste-aiale. Nagu vanemate esindaja oma kõnes ütles, jäävad need mustsõstrapõõsad järgmiste Poku rühma laste hoole alla, sest värskelt lasteaia lõpeta-nud Pokud on eelnevate len-dude istutatud vahtrapuu ja õunapuu eest juba tublisti hoolitsenud – nende kasva-mist vaatamas käinud, puu-dega rääkinud, ümber puude laulumänge mänginud jne. Rühmaõpetajad ja õpetaja abi tänavad kõiki lapsevanemaid koostöö eest ja loodavad, et nende armsad Pokud tulevad vahetevahel ka lasteaeda, et

kallistada, koolielust ja oma uutest sõpradest rääkida.

Lotte rühma lapsevane-mad olid üksmeelselt nõus rühmatöötajate ettepane-kuga – lapsed käivad terve juunikuu lasteaias, et piken-dada õppeaastat ja valmis-tuda lõpupeoks 26. juunil. Terve juunikuu jooksul õpiti peoks, kuid jäi aega ka män-guks. Lõpupidu, mis Lotte rühma traditsiooni kohaselt on kolmeosaline, sai esialgu planeeritud õue. Kui piiran-guid leevendati, otsustasime peo pidada muusikasaalis. Igal lapsel olid kohal vaid ema ja isa, kuna saali täi-tuvus võis olla ainult 50%, samuti järgisime hoolsalt hügieeninõudeid. Lühikese, aga südamliku aktuse ning ühispildi tegemise järel mindi liikumissaali, kus sai vaadata Lotte näidendi videot. Tava-olukorras oleksid lapsed esi-tanud näidendi ikka otse, aga koroonareeglite tõttu teadsime, et me ei tohi kõik koos siseruumides viibida. Kui meeleolukas näidend vaadatud sai, ei saanud me peo kavaga edasi minna, sest tuli välja, et ka lapsevanemad olid sundpuhkuse ajal suurt “kodutööd” teinud. Esime-seks üllatuseks oli video, kus lapsed kas üksi või väikeste gruppide kaupa vastasid küsi-mustele lasteaia kohta. Teine üllatus ootas meid rühma õuealal: selleks oli vahepeal kohale “lennanud” õhupal-lidega kaunistatud puust pink, et rühma töötajatel ja ka järgmistel väikestel Lot-tedel oleks hea vahepeal jalga puhata. Pingil on iga lapse käejäg ja sisse lõigatud nimi. Kõik see kokku näis kaugelt nagu Lotte ja tema sõprade õhulaev, millega Lotte-näi-dendis lõunamaale sõideti. See oli tõesti suur üllatus!

Nüüd oli lastel aeg vahe-tada pidulikud riided enda-värvitud T-särkide ja kodust kaasa võetud vabama riietuse vastu, sest terve õppeaasta jooksul oli õpitud hulgaliselt toredaid tantsulisi kavasid, mida emad-isad ei olnud veel näinud. Pärast meeleolukat tantsuprogrammi jätsid lap-sed vanematega hüvasti, sest neid ootas ees põnev õhtu – grillimine, seiklusmän-gud õues ja toas. See eriline päev lõppes muusikasaalis öödiskoga. Käes oli kesköö, magamamineku aeg. Lapsed said esimest ja viimast korda magada oma lasteaiavoodis öösel! Hommikul, kui lapsed silmad lahti tegid, ootasid neid ees kuumad pannkoogid maasikatoormoosiga. Kõhud täis, oligi aeg lahkumiseks. Järgemööda tulid lapseva-nemad oma lastele järele ja asusid koduteele, lapsed said õpetajatelt kaasa veel viima-sed kallistused.

Õpetaja Jana Torn: „On suur õnn, kui lapsevanemad ja rühma personal käivad ühte jalga ja on ühiste eesmär-kide nimel nõus kõvasti vaeva nägema. Keerukale ajale vaa-tamata oldi nõus täitma kõiki piiravaid reegleid, et lastel oma lasteaia lõpupeost ikka vahvad mälestused jääksid. Lotte rühma õpetajad täna-vad oma suurepäraste laste suurepäraseid vanemaid. Viis aastat koos läksid lennates. Alles on ainult head ja väga head mälestused!”

Jänesselja lasteaiast läheb kohalikku kooli 15 last, üle-jäänud lapsed jagunevad lin-nakoolide vahel. Soovime teile kõigile, meie armsad vilistlased, head kooliteed! Kohtumiseni lasteaia 45. juu-belisünnipäval, mis on teie talvise koolivaheaja lõpus, 2021. aasta alguses!

Lotte rühm. Esimene rida (vasakult): Mari Taggel, Reanna Kukk, Isabella Zaitsev, Lisete Lääts, Stefan Svirbut, Nora Tomson, Noora Kukk, Olivia Kovrigina, Emma SuttTeine rida (vasakult): Mirtel Kuura, Tristan Neeme, Jasper Lehtsaar, Christopher Alex Uudikas, Karl-Gustav Anger, Markus Mölder, Reno Tohtmäe, Noora JärvekülgKolmas rida (vasakult): tugiisik Malle Uslov, assistent Maie Viirmaa, õpetaja Jana Torn, õpetaja abi Katri Rünkjanen, muusikaõpetaja Nelli Vadam

Poku rühm. Esimene rida (vasakult): Sofia Delisa Pärtel, Hector Loorents, Martabel Harma, Mariite-Marleen Siitam, Ene-Liis Kullasepp, Laura Soondra, Eerik Nurk, Adele Auväärt. Pildilt puudub Jessica KustassooTeine rida (vasakult): õpetaja Rita Oskar, õpetaja Hille Pikkor, õpetaja abi Liina Vainikk, muusikaõpetaja Nelli Vadam

Tehnoloogiahuvilised tüdrukud laagerdasid Saugas

Tüdrukute tehnoloogiaringi Unicorn Squad noored kogu-nesid 5. augustil Sauga noor-tekeskusesse maakondlikusse suvelaagrisse. Tehnoloogia-ringi mõte on teaduse ja tead-miste toomine noorteni kaa-sahaaravate tegevuste abil. Laagris tegid Sauga, Audru, Pärnu-Jaagupi ja Tootsi tüd-rukud üksteisega tutvust ja proovisid kätt põnevates töö-tubades. Näiteks valmistati veeklaaside abil muusikariist, prooviti sõita elektritõukerat-taga, tehti hiigelsuuri seebi-mulle ja tinutati vooluringi. Omavahel peeti maha ka

sõbralikud võistlused – püüti droonidega õhupalle kätte saada, lasti märklauda ja uju-tati võistu roboteid. Motivat-sioonikõneleja Laura Siimen-son rääkis laagrilistele, et unistada tasub suurelt ja oma unistuste poole püüelda.

Noortekeskuse juhataja Reelika Rüütli sõnul jäid laagriga rahule nii noored kui juhendajad: „Eriti tore oli, et Unicorn Squadi pea-kontor tuli oma vahenditega siia. Koroona tõttu ei saanud

suurt suvelaagrit korraldada, vaid toimus rida väiksemaid ja nii me haarasimegi või-malusest kinni laager Sau-gas korraldada.“ Üle Eesti toimuva Unicorn Squadi tehnoloogiaringi idee autor ja rahastaja on Taavi Kotka, kes lähtus seda luues oma tütre huvist robootika vastu. „Meie ja õpilaste jaoks on kõik tasuta – iga tunni eel saadetakse meile õpetused ja vajalikud vahendid paki-automaati, meie poolt on juhendaja,“ selgitas Rüütli ja kutsus kõiki huvilisi üles tutvuma nii tehnoloogia-ringi kui teiste noortekeskuse pakutavate ringidega avatud ringide nädalal 14.-18. sep-tembril.

Tüdrukute tehnoloogia-ringi Unicorn Squad laagrilised Saugas

NELLI VADAMJÄNESSELJA LASTEAIA MUUSIKAÕPETAJA

PIIA SALUNDITEABESPETSIALIST

Foto: Sauga avatud noortekeskus

Fotod: Jänesselja lasteaed

HARIDUS JA NOORED

TORI VALLA TEATAJA | 8 (36) 20206

Lapsed tegid laagris maatöid ja Eesti toitu

Tori hobusekasvanduses ja Klaara-Manni puhkekeskuses juulikuus aset leidnud lastelaagrid tõid rõõmu nii lastele kui korraldajatele, toimuvaga olid rahul ka hobused.

Viiepäevastes laagrites tegid suur-perede lapsed maatöid, hoolitsesid hobuste eest, tutvusid aiandusega ja proovisid kätt Eesti talutoite val-mistades. Noorimad laagerdajad oli kuue- ja vanimad 15-aastased. Laag-rikasvatajate Johanna ja Ingridi sõnul sõbrunesid lapsed omavahel kiiresti ning olid julged ja hakkajad: „Kõik taheti ära proovida, isegi sõnniku rookimine! Tööd meeldib neile teha küll. Heinategu pooltele meeldis, teised ütlesid, et see on raske.“ Ka hobustel ei olnud lastehulga vastu midagi, pigem neile meeldis, kui nen-dega tegeleti ja üks olevat harjamise käigus lausa niivõrd lõõgastunud, et jäi lausa püstijalu tukkuma. Laag-riliste hommikud algasid pudru või mõne muu kosutava hommikueinega ja juhtus, et mõnigi pudruvastane peagi oma meelt muutis. Pärast keha-kinnitust ootasid lapsi tallitööd, bok-side ja hobuste hooldamine – kammi-mine, harjamine, kabjahooldus jms, alles seejärel võis asuda lõbusamate tegevuste kallale nagu vankrisõit või

patsipunumisvõistlus. Tutvuti ka tori, eesti ja raskeveo hobuse ajalooga. Maitsev lõunasöök serveeriti töörassi-jatele Klaara-Manni puhkekeskuses. Seal said lapsed ka täpsemalt teada, kuidas toit meie lauale jõuab, kui-das seda valmistada ja säilitada. Kui vanemad õhtul laagrilistele järele tulid, olid nood päevastest muljetest ja toimetustest täitsa väsinud, kuid uus päev algas taas rõõmsa elevusega. Nutitelefonid ei tulnud lastele päeva

jooksul meeldegi, sest nii palju põne-vat oli teha ja avastada. Laagri lõppe-des ohati, et miks see küll nii kiiresti läbi sai, ja jäädi pikisilmi järgmist ootama. „Üks tüdruk ütles, et nüüd on tema unistus täitunud,“ meenutas kasvataja Ingrid. „Juba esimesel laag-ripäeval ütles keegi, et ma nii väga loodan järgmisel aastal tagasi tulla,“ lisas Johanna.

Laagreid toetas maaeluministee-rium „Eesti toidu“ programmist.

Heinateo lõbusam osa on lustisõit traktorikärul

Valla noored arutlesid tõrjutuse ja sellega kaasneva vihakõne teemal

Peagi lõppeva suve eel on Tori valla eri paigust kokku saanud seltskond aktiivseid noori, kes kahe aasta vältel Erasmus+ rahvusvahelises koostöö-projektis „Brave New You – Reloaded“ aitavad kaardistada noortele suunatud võimalusi nende koduvallas, samuti leida üles takistused, miks alati ei õnnestu aktiivselt kogukonna elust osa saada ning millised on sagedase-mad põhjused noorte seas, miks nad ühel või teisel põhjusel ennast tõrju-tuna tunnevad.

Augustikuu seitsmendal päeval sai projekti tuumik- ja aktiivgrupp kokku Vango Imedemaal, kus läbi meeskondlike ja loovate tegevuste arutleti ühiskonnas esile kerkivate tõr-jutuse probleemide, nende põhjuste ja tagajärgede teemadel. Rahvusvahelise projekti keskseks teemaks on viha-kõne, selle olemus erinevates riikides, noorte ja noorsootöötajate kogemused selle teemaga ning millised on pari-mad lähenemisviisid tõrjutuse ja sel-lega kaasneva vihakõnega tegelemisel.

Noored on parimad eksperdid, kellega koostöös just neid puudutava-tele teemadele lahendusi leida. Lühi-näidendite esitlemise kaudu andsid noored hea pildi, millised erinevused, vaated või uskumused ühiskonnas tõrjutust tekitavad. Tänu ühistele aruteludele leidsid noorsootöötajad ja noored peamised tõrjutuse suunad, millele projekti vältel keskendutakse

ja lahendusi leidma hakatakse. Noor-test koosnev tuumikgrupp annab lähikuudel oma panuse projekti koha-liku tasandi tegevuste elluviimisel, et saada laiahaardelisemat sisendit Tori valla noortelt ja teistelt kogukonna liikmetelt. Uuel aastal ootavad noori ees kaks rahvusvahelist õppereisi, kus koos teiste projekti partneritega 9 rii-gist jagatakse ülevaadet oma kodu-maast ja esitletakse parimaid prakti-

kaid väljakutsete lahendamiseks.Projekti meeskonna ja noorte tege-

vustega hoiab kõiki huvilisi kursis Sauga avatud noortekeskus koostöös teiste Tori valla noorte- ja haridusasu-tustega.

Projekti “Brave New You – Reloaded” tegevused saavad teoks Euroopa Liidu Erasmus+ programmi toel koostöös 11 rahvusvahelise partneriga 10 Euroopa riigist.

Tori valda tutvustavaks videoklipiks kasutasid noored lustakad võtted

Sindi gümnaasiumit juhib uuest õppeaastast Karel Alliku

10. augustist alustas Sindi gümnaasiumi direktorina tööd programmi „Noo-red kooli“ vilistlane Karel Alliku. Programmi eesmär-giks on tuua haridusvald-konda võimekaid eestveda-jaid teistelt elualadelt.

„Minu visiooniks on luua Sindi gümnaasiumist jät-kusuutlik kogukonnakool, kus koolipere väärtustab ene-setäiendamist ja meeskonna-tööd. Kogukonna liikmed teavad oma tugevusi ning märkavad üksteist. Õpilased

tunnevad ennast turvalisena – nad teavad, et nad on koo-limajja oodatud, neist hooli-takse ja neile tagatakse väga hea haridus,“ avas uus juht oma tulevikunägemust.

Pikema intervjuu uue koolijuhiga avaldame tule-vikus, kui uude ametisse on rohkem sisse elatud. Soo-vime jõudu ja kordamine-kuid vastututusrikkas töös!

Uus koolijuht valiti kon-kursi käigus, senine direktor Ain Keerup lahkus koolist omal soovil. Täname teda pikaaegse panuse eest kooli juhtimisel ja soovime edu edaspidiseks!

TORI VALLAVALITSUS

Foto: Ivika Uslov

PIIA SALUNDITEABESPETSIALIST

Foto: Grete Niinemäe

IVIKA USLOVPROJEKTIJUHT

Head kooli- ja lasteaiapered! Algamas on uus õppeaasta ning jälle on uus võimalus kujundada sellest aastast enda jaoks parim.

Eelmine õppeaasta lõp-pes ülemaailmse pandeemia tõttu tavapärasest erinevalt, kuid ühiselt saime sellega hakkama. Vajadusel lähtume terviseameti ning haridus- ja teadusministeeriumi suunis-

test selgi aastal ning põhiline on, et meie lapsed, noored ja personal oleksid terved.

Tori vallavalitsus soovib teile nendes heitlikes oludes positiivset meelt, ikka indu õppimiseks ja uue omanda-miseks!

Jana Malõh, abivallavanem

SINDI GÜMNAASIUM1. september kell 9.00

2.-11. klass

1. september kell 11.00

1. ja 12. klass

ARE KOOL1. september kell 9.00

SAUGA PÕHIKOOL1. september kell 9.00

2.-8. klass

1. september kell 12.00

1. ja 9. klass

TORI PÕHIKOOL1. september kell 9.00

1. ja 9. klass

1. september kell 11.00

2.-8. klass

KOOLIAASTA AVAAKTUSED

Toredat kooliaastat!

HARIDUS JA NOORED

TORI VALLA TEATAJA | 8 (36) 2020 7

Toris ja lähiümbruses avati üheks ööks kodukohvikud

Tori kodukohvikutesse oodati külastajaid sel aastal juba nel-jandat korda. Kokku osales üheksa kohvikut, kes kõik pin-gutasid detailideni, et külas-tajatel oleks mõnus, maitsev ja põnev elamus. “Kodukoh-vikute öö kulges sel aastal väga hästi, ilm oli samuti ilus ja rahvas oli meelestatud väga positiivselt. Kõik kodukohvi-kud olid eriilmelised ja iga-üks sai leida oma ning sinna pikemalt siis head ja paremat maitsma jääda,” võttis korral-daja, Tori rahvamaja juhataja Argo Juske sündmuse kokku.

Tema sõnul pidas kohvik Vahvad Rätsepad külaliste arvestust käbide abil ja sai loenduse tulemusel huviliste koguarvuks 250, mis on suu-repärane!

Kohvikutena olid ooda-tud üles astuma Tori alevis ja lähiümbruses asuvad kodud. “Kuna ilusaid kodusid on ka Tori ümbruses, siis andsime neile samuti võimaluse osa-leda ja väike vahemaa on isegi jalgrattaga kenasti läbitav,” ütles Juske. Küsimusele, miks üritus toimus just õhtusel ajal, mitte hommikul või päeval, vastas korraldaja, et sel aastal taheti proovida teistsugust lähenemist. “Mõned kohvi-kuteööd on Eestis veel toi-mumas ja nii mõtlesime ka meie sellisele õhtusele ajale, et oleks mõnus olla, kiired päevased toimetused tehtud. Arvestades suvist kuumust, mis päeval on, siis see ei mõju

hästi ka kohvikoorele,” nalja-tas ta. “Ägedad on inimesed, kes seda teevad ja ägedad on inimesed, kes tulevad ja külastavad ning selle kaudu õpivad tundma meie ini-mesi,” tõi rahvamaja juhataja välja, miks üritus on eriline ja miks seda üldse korraldada. Silmapaistvaima kohvikuna tõi Juske esile Levikivi koh-viku Levikülas: “Super töö, mis on pererahvas teinud, see imeline koht jääb paljudele südamesse!”

Olete oodatud juba järg-misel aastal osalema kohviku või külastajana!

Kohvik Vahvad Rätsepad,

Meeri Rätsep:

Oleme igal aastal osalenud, ainult üks aasta jäi vahele. Me teeme seda pereringis – kaks venda oma peredega. Meile väga meeldib ja annab väga hea emotsiooni, omakeskis aru-tasime juba, et kindlasti osa-leme ka järgmisel aastal. Sel aastal oli rahvast tõesti palju ja oli huvitav, et kõik ei olnud sugugi ainult kohalikud külas-tajad, vaid oli palju tulijaid ka kaugemalt. Kõige enam meel-dis meie külastajatele isetehtud sushi. Kella seitsmest kaheksani esines meil ka üllatuslikult live-bänd. Oli väga mõnus õhtu ja kuigi ettevalmistusi on palju ning kohviku pidamise aeg on väsitav, tasub see kõik ennast ära!

Töngi kodukohvik, Marge

Ansi:

Meie oleme varasemalt ka osa-lenud ning toimetame pere ja sugulastega. Võtame üritusest osa, sest väga palju toredaid inimesi käib ja annab posi-tiivseid emotsioone. Meil käis umbkaudu 150 inimest, üri-tus õnnestus hästi. Ilm oli väga hea ja oleme väga tänulikud ja õnnelikud, et kliendid ja külas-tajad meie juures käisid ja osa võtsid, täname ka kannatlik-kuse ja mõistva suhtumise eest. Kõige enam telliti lõhesuppi ja rebitud lihaga burgereid – see on meil juba väljakujunenud menüü, mida inimesed ka ise kohe küsisid. Järgmisel aastal osaleme taas!

Kohvikuteöö tõi kokku külastajaid lähedalt ja kaugelt, et nautida mõnusat õhtut

Marek Sadama kontserdil sai kultuurinälg kustutatud

Augusti esimene teisipäev tõi Sauga Musta Majja kokku nii kohalikud muusikasõbrad kui kaugemagi rahva. Toole täitsid eri vanuses inimesed, beebidest vanavanavanema-teni. Esinema oli kutsutud Marek Sadam, keda saatis akordionil Martin Trudni-kov. Meloodilised laulud vii-sid sõnadele kaasa mõeldes mälestustes uitama, möö-dunud sündmusi, inimesi, kohti meenutama, kaasa ümisema ja panid pisemad põnnid tantsimagi. Marek Sadama kauaaegne ürituste juhtimise kogemus on tajutav igal tema kontserdil. Ka Sau-gas oskas ta hästi ära tabada publiku meeleolu ja soovid, räägitud mõtted läksid kuu-lajatele hinge samamoodi nagu laulude sõnad ja meloo-

diad. Silma on hakanud ka Sadama alati viimistletud riietus ja põnevad soengud. Viimase üle oskas ta tore-dasti naljagi visata. Enamasti

vaoshoituks peetavatest kont-serdikülastajatest ei ela küll mitte keegi Tori vallas – saalis olijad tegid kohe julgelt kaasa kõik, mida esinejad pakku-

sid. Lauldi, õpiti ära liigutu-sed ja loomulikult plaksutati rütmi kaasa. Valged lavakau-nistused lisasid meloodiatele hõrgu tausta. Lõpulugusid kaubeldi välja mitu, soovijad said ostetud plaatidele või raamatutesse esineja pühen-duse. Veerand aastat kestnud elava muusika nälg sai kuh-jaga kustutatud. Musta Maja saalis esinejaid kuulates-vaa-dates meenub mulle alati nende vallaametnike suur töö, kes kõik vajaliku majja välja võitlesid. Saalis on nii-võrd hea akustika, et meile võib ükskõik kelle esinema kutsuda ja seda annab erine-vateks sündmusteks ümber tõsta. Tore oli näha meie eri piirkondade „kulturni-kute” koostööd. Olete kõik väga erilised ja väsimatud särainimesed! Kõik kontser-dil olnud kindlasti ühinevad sooviga edastada tänusõnad korraldajatele ja toetajatele!

Marek Sadam viis kuulajad rännakule

KATARIINA VAABELKOMMUNIKATSIOONINÕUNIK

LIIVIA KOOLME URGE KÜLAST

Foto: Ülo Soomets

Foto: Helen Paluoja

Turvaline elu teie (vana)vanematele – häirenuputeenusKas teadsite, et üksinda kodus olles juhtub rohkem saatuslikke õnnetusi kui liikluses?

Häirenuputeenus pakub turvatunnet teie lähedasele ja hingerahu teile. Skandinaa-vias aastakümneid inimesi aidanud ja positiivset vastu-kaja saanud häirenuputeenus on nüüdsest saadaval kõikjal üle Eesti. Häirenuputeenus võimaldab teie isal, emal või vanavanemal oma kodus end turvalisemalt tunda. Õnnetuse, terviserikke või kukkumise korral on abi ühe nupuvajutuse kaugusel. Seda isegi juhul, kui telefoniga abi kutsuda ei õnnestu.

Randmel või kaelas oleva veekindla häirenupuga saab kodus viibides ööpäev läbi ühendust Medi kõnekeskuse

operaatoriga. Operaator rää-gib abivajajaga, hindab olu-korda ja saadab ohu korral appi tuttava ja usaldusväärse tugiisiku – sugulase, naabri, hooldaja, vajadusel ka kiir-abi, päästeameti või politsei. Info edastatakse kontaktisi-kule ka juhul, kui abivajaja operaatorile ei vasta.

Lisainfo ja nõu: info@medi.ee või 661 8181, samuti saate teavet vallava-litsuse sotsiaalosakonnast.

Allikas: Meditech Estonia

PILTUUDISED

Mari Jürjensi kontsert Are huvikeskuses oli nii liigutav ja südamlik, et kuulajate silmis võis lausa härduspisaraid märgata

Gerli Padar ja ansambel The Moon haarasid publiku kaasa juba esimeste lugudega, Are mõisa parki kohale tulnud said terveks õhtuks hea tuju

Foto: Ott Rõngas

Foto: Argo Juske

KULTUUR JA SOTSIAAL

TORI VALLA TEATAJA | 8 (36) 20208

Kohtume valla aukodaniku Ants Tugedamiga tema kodus Kalda talus. Enne intervjuuga alustamist teeme ringi kaunis aias, mida on korduvalt ka mitmetel heakorrakon-kurssidel tunnustatud. Kalda talu on Antsu sünnikodu – ta on jää-nud oma kodukohale truuks. „Isegi naist ei viitsinud kaugemalt võtta kui kaks kilomeetrit,“ naerab ta. Armastus kodupaiga vastu on edasi antud ka järgmisele põlvkonnale – perepoeg elab isatalus ja tütar vaid veidi eemal. „Poeg on mul elektrik, tütar peab mu äia-ämma talukohas lambaid. Minia on see, kes põhiliselt siin aias toimetab,“ tutvustab Ants pere tegemisi. Kalda talu ait, kus meie jutuajamine toimub, on Are vanim ehitis. Täpset vanust ei oska keegi enam öelda, kuid aida ukse-ava piiravatel palkidel, kus vanast ajast säilinud pliiatsikirjad, on kõige vanem aastaarv 1911. Teada on vaid aida umbkaudne ehitusaasta 1850. Praegu kasutatakse aita muuhulgas ka prooviruumina – Antsu poeg on õppinud pillimees ja mängib mit-mes kollektiivis trummi. Antsu enda akordion lebab diivanil ja ootab häälestamist – tal on tulemas bussi-ekskursioon, kus ta on nii pillimees kui bussijuht. Mõlemad ametid on Antsu saatnud juba väga kaua. Bus-sijuhi tööaastaid kokku arvutades jääb Ants liiga tagasihoidlikuks ja abikaasa Lii peab täpsutama, et neid tuleb kokku mitte kolm, vaid koguni neli aastakümmet. Pillihuvi aga saa-dab Antsu juba poisipõlvest saadik. Esialgu näitas ristiisa ette, millisele klahvile vajutada, hiljem on ta ise edasi õppinud ja endale ka noodi-kirja selgeks teinud. Üks töö ei sega teist, pigem vastupidi – pilli mängiv bussijuht jääb rahvale meelde ja nii tahetakse tihti ka järgmistele sõitu-dele just Antsu bussijuhiks.

Esimene töökoht oli Antsul aga hoopis saekaatris, kus ta varateis-melise koolipoisina aurukatelt küt-tes tervelt viis rubla teenis – see oli toona suur raha. Töö oli päris raske, aga köetud see katel sai. Koolis käis Ants ikka sealsamas Ares, sellest ajast mäletab ta hubast vana kooli-maja ja direktori kabinetti, kus nii mõnigi kord tuli aru andmas käia. „Ega ma paha poiss olnud, aga elasin ju siinsamas lähedal ja sattusin ikka teistega kampa, kui poisid kutsusid. Teinekord ei saanud arugi, mis ma jälle valesti olen teinud, igasugu väi-keste asjade eest võeti käitumishinne alla,“ meenutab ta. Hiljem õppis Ants Vigalas põllumajanduse meh-haniseerimist, kuid kohalike kooli-vendade eeskujul sovhoosi tööle ei läinud. Teda on selle eest tänatudki, sest kõva töörügajana oleks Ants kõik etteantud normid lõhki ajanud. Sõjaväes sai Ants „juhtivale kohale“: „Olin Klaipedas komandöri auto-juht. See oli ka huvitav aeg, käisime õppustel Kasahstanis ja Riias.“ Pärast kroonut jäigi Ants rooli keerama, alguses veokijuhina. Eluta lasti kõr-val on ta paar korda on koguni põh-japõtru Eestisse transportinud. Üht niinimetatud jooksupõtra meenutab ta kui äärmiselt tarka looma, kellega

nad üksteist hästi mõistsid: „Vahe-peal lasin põdra välja jalutama, ta jalutas ära, siis hüppas hopsti tagasi autosse. Tark loom oli!“ Rohkem kui loomaga tuli tookord sekeldusi paberimajandusega – Eestis öeldi, et põder on vaja karantiini saata ja siis pidi Ants mööda Tallinna vete-rinaari taga otsima, et põdra edasi transportimiseks vajalikku luba saada.

Veokijuhi töö on aga üksildase-võitu ja seetõttu ei kõhelnud suur suhtleja Ants kaua, kui talle pakuti võimalust see bussijuhi ameti vastu vahetada. Esimesed 15 aastat vedas ta turismireisijaid ja sellest ajast võib ta lõputult lugusid pajatada. Töö on teda viinud korduvalt pea igasse Euroopa riiki ja suurlinnad Berliin või Viin on talle kui kodu-külad. Kõige ilusamaks peab Ants Norrat sealse looduse ja mägede pärast, kõige hullem liiklus olevat aga Venemaal: „Piiteris või Moskvas sõidetakse kõik rajad kinni, ka tram-mitee. Kui kiirabil on vaja kuhugi jõuda, siis ta ei pääseks kusagilt läbi. Kõik sõidavad punase tulega, muidu läheks ristmikud umbe ja eesõigus on sellel, kellel on uhkem džiip.“ Mägedes ja ülikitsastel täna-vatel sõitmist ta nii äärmuslikuks kogemuseks ei pea: „Kreekas sõitsin ühe kitsa koha peal laki maha bussil. Laki, aga mitte värvi!“ Norra mägi-teedel olla esialgu jalg gaasipedaalil värisema kippunud, aga kogemus-tega koos tuli ka kindlus. „Esimene kord läksid ikka pidurid suitsema, aga teine kord enam mitte. Kõige

ekstreemsem oli, kui Norras oli 14protsendiline laskumine, aga bus-sil läks pidurikraan tuksi ja õhk tuli piduritest välja. Aga olin noor, närv pidas vastu, tulin esimese käigu ja käsipiduriga ilusti alla. Vastu õnneks kedagi ei tulnud!“ Hiljem usalda-tigi talle kui kindla käega juhile just Norra-sõidud. Väikesed liht-sad tõed on Antsu sõnul need, mis tuleb endale selgeks teha ja külma närvi peab samuti olema. Seda nii liikluse kui reisijate pärast – satub ju bussi mitmesuguseid sõitjaid. Kord olevat ühele puhkusereisile tulnud vanemas keskeas proua, kes iga asja peale virisema kippus. „Siis ma mõt-lesin küll, et mida ma talle ütlen – ta rikub ju oma virisemisega teiste reisi ka ära. Läksin ta juurde ja ütlesin, et mis te virisete, meievanustel peaks hea meel olema, kui hommikul ärkame ja veel elus oleme. Ja enam ei virisenudki, hakkas vist elu üle järele mõtlema!“ Kuigi turismireiside aeg oli põnev, ei igatse seda taga Ants ise ega tema pereliikmed – tihti ei jõud-nudki pereisa kahe sõidu vahel koju kauemaks, kui musta pesu puhta vastu vahetama. Sellest ajast mäletab Ants ka lugematul hulgal öiseid roo-likeeramisi, ebatäpseid ja häguseid kaarte, pakisupi või -nuudlite järele lehkavaid konditsioneerita busse ja reisiplaane, mis tuli jooksvalt ümber teha, kuna neid oli võimatu täita.

Aja peale sõitmistest rohkem meeldivad Antsule sellised sõidud, kui saab kauem sihtpunktis olla. Pregusel ajal on bussijuhile suureks abiks ka tehnika areng – bussid on

tunduvalt mugavamad nii salongis istujale kui roolikeerajale ja kaardi lugemiseks ei ole enam kaht inimest tarvis. Antsu hinnangul teeb kõige parema kaardilugemistöö ära Google Maps, mis näi-tab infot reaalajas: „Panen kuulari kõrva ja muudkui sõidan. Reisijad vaatavad ka, et nii tark bussijuht, teab ise, kuhu minna.“ Kodutöö tuleb tema sõnul aga ikkagi enne ära teha, pimesi ei saa ühti teejuhti usaldada, ka digitaalset: „Gepsiga on rekamehed küll ennast kuhugi kinni sõitnud, see juhatab ju kõige lühemat teed!“ Antsu kogemus ütleb, et kui endal pea lõikab ja julged inimestega suhelda, ei jää naljalt kusagil hätta. Bussijuhi karjääri jook-sul olevat tal tagasilööke üpris vähe olnud, ta mee-nutab korda, kui pidi rikkis käigukasti pärast terve nädala Prantsusmaal veetma, ja pooltelje puru-nemist Edinburghis. Ühte tõsisemasse õnnetusse sat-tus ta mitte kusagil suur-linnas ega mägedes, vaid oma kodukohas Ares, kui buss vajus libedaga külili ja talle otse peale. Enne teadvuse kaotamist jõudis ta aga paarimeest juhen-dada ja too sai bussi uuesti püsti. „Õnne peab inime-sel olema!“ kordab ta vest-

luse jooksul. Õnne oli Antsul ka siis, kui ta ühel Venemaa reisil pärast oma vahetust bussis sõiduväsimust välja magas ja juhtimise paarilisele üle andnud oli – neile sõideti nii rängalt sisse, et mõned reisijad huk-kusid, kuid tema suuremat viga ei saanud. See pole Antsu roolist pele-tanud, kuid liiklusohutusse suhtub ta tõsiselt. Vedanud üle kümne aasta koolilapsi, jälgib ta, et lastel oleks turvavööd alati kinnitatud: „Kui mõni kipub ringi jooksma, siis pean bussi tee ääres kinni. Kui vööd peal, siis küsin, kas nüüd saab edasi sõita.“ Antsu sõnul ei ole vahet,

kas vedada täiskasvanuid või lapsi: „Mina ei ole kellegagi riidu läinud!“ Lastega ei olevat mõtet riielda, leiab ta, vaid tuleb tähelepanu juhtida nende tegevuse tagajärgedele ja pigem vestelda nendega kui võrdse-tega. Antsulgi on mitmeid tõsiseid vestlusi ette tulnud, näiteks siis, kui kohalikel poistel käis läheneva auto eest üle maantee joostes omava-hel mõõduvõtmine, kes on julgem. „Rääkisin ühe poisiga, et mis siis saab, kui komistad, üks jalg jääb teise taha ja kukud maha – mis sa arvad, et reka saab pidama, ta sõi-dab sust üle. Siis hakkas mõtlema ja kui ühte julget enam polnud, siis ei jooksnud teised ka.“ „Õpetab, mis ta õpetab, aga lapsed teda armasta-vad,“ märgib Antsu abikaasa. Kui Antsult küsida, miks talle bussiju-hitöö niivõrd meeldib, et ta sellele aastakümneid truuks on jäänud, naerab ta vastuseks: „Koorem tuleb ise peale ja läheb ise maha ka!“

Paljudest olukordadest aitab Antsu välja huumor, mis olevat osalt päritud ja osalt on elu õpeta-nud. Antsu hinnangul on humoori-kas lähenemine pillimehe töös roh-kemgi abiks kui bussijuhi ametis. Muusik töötab enamasti ju siis, kui teised lõbutsevad, ja tihtipeale käib pidudega kaasas ka napsivõtmine. Vahel ei taha hoogu sattunud peoli-sed pillimehi kokkulepitud ajal koju lasta, vahel pistetakse vägisi nap-siklaas pihku. „On ikka olnud, et sokutad napsi kuskile lillevaasi,“ on Antsul sellekski puhuks oma nipid. Nooremana mängis Ants väga populaarses kohalikus ansamblis ERA, nüüd teeb ta kaasa kollek-tiivides Tõmba-Jüri ja Metsatuka Muusikud. Võrreldes varasemate aegadega tänapäeval Antsul väga palju esinemisi ei ole, sest tehnika areng soosivat väiksemaid kollek-tiive: „Rohkem on neid, kes üksi või kaksi panevad sünteka mängima ja laulavad kaasa, meil on aga natu-raalpillid.“

Aastad ei ole Antsu teotahet ega populaarsust kahandanud. Meie vestluse ajalgi kutsutakse teda küll kusagile pillimeheks, küll rooli keerama. „Kogu aeg peab tegemist olema, see hoiab noorena. Ja see, et lastega suhtlen, see ka hoiab noo-rena,“ leiab ta ise.

Ants Tugedam: „Õnne peab inimesel elus olema!“PIIA SALUNDITEABESPETSIALIST

Ants Tugedam omas elemendis Foto: erakogu

Vilja Alamaa, Are huvikeskuse kultuurijuht:

Pillimäng on abikaasa Lii kõrval Antsu teine armastus.

Mäletan Antsu 1980ndate algusest, kui ta meil Pärivere

sovhoosi klubi ansamblis ERA trummi mängis ja minu

pulmas pillimees oli. Terve elu on saatnud teda pillimäng

ning akordionit harjutab ta igal võimalikult juhul. Olen

kuulnud, et hommikuti, kui Ants kooli ja lasteaialaste

bussiringid lõpetab, läheb ta koju ja võimalusel esimese

asjana harjutab vähemalt tund aega nii uusi kui vanu

armsaid lugusid oma spetsiaalselt selleks kohandatud toas,

et teisi pereliikmeid mitte häirida. Ants innustub kaunitest

meloodiatest ja eriti Raimond Valgre muusikast. Kui teda

pidudele mängima kutsutakse, siis ta teeb arvatavasti kõik

selleks, et sinna pääseda. Tema muusikageenid on pärinud

ka mitmed järeltulijad. Pojapoeg Arti üle on tal põhjust

väga uhke olla, sest noormees on lõpetanud Pärnu-

Jaagupi muusikakooli akordioni eriala ning mängib pilli Are

noortekeskuse bändis Rahkamm.

Ants on tegudemees, alati meeldiv suhtleja seltskonnas ja

väga töökas nii kodus kui tööl bussijuhina. Akordion on tal

bussireisidel alati kaasas!

PERSOON

TORI VALLA TEATAJA | 8 (36) 2020 9

Algatusrühm Sindi Pais lõpetas tegevuse17. juulil oli hulk inimesi, kel tee-ned Sindi paisu lammutamisel, kutsutud kodanikualgatusliku rühma Sindi Pais pidulikule lõpu-üritusele Tori endise vallamaja aasale. Teenekatele anti välja kau-nid mälestusmedalid, millel on kujutatud Sindi tekstiilivabrik, vastuvoolu rühkivad kalad ning üleskutse muuta Pärnu jõgi kala-

rikkaks lõhe- ja forellijõeks. Lau-suti tänusõnu ja kuulutati 2008. aastal ellu kutsutud algatusrühma tegevus ametlikult lõpetatuks. Algatusrühma eestvedaja, tulihin-geline kalamees ja paisu lammuta-mise eest võitleja Hans Soll andis sümboolselt oma ametimantli üle keskkonnakaitsjale Jarko Jaadlale.

Saugasse tuleb mudelautode rada

Vallavalitsus on andnud mitte-tulundusühingu RC Pärnu kasu-tusse vallale kuuluva kinnistu Sauga alevikus Tehnika tänaval, kuhu luuakse raadio teel juhita-vate mudelautode rada. „Raja välja mõtlemine ja valmis tegemine on suur töö,“ selgitas RC Pärnu esin-daja Kristo Kiisk, „loodame raja valmis saada selle aasta lõpuks, et järgmisel aastal saaks seal juba treeniguid ja võistlusi korraldada.“ Kunstmuruga kaetud rada planee-ritakse selliselt, et see oleks põnev ja sobiks erinevas mõõdus auto-

dele. Suuremad mudelid on Kiisa sõnul 12-14-kilogrammised ja neid võivad juhtida vaid täiskasvanud. „Võistlustel lastakse rajale 12-13 autot korraga ja see on ikka korralik meelelahutus,“ valgustas Kiisk ala tagamaid. „Tahame raja loomisega mudelsporti arendada ja loodame ka kohaliku noortekeskusega koos-tööd tegema hakata. Saaks lapsed arvuti tagant reaalsesse maailma!“ Liigset müra ei ole elanikel Kiisa sõnul vaja peljata: „Autod ei tee rohkem lärmi kui murutrimmer. Radasid on ka mujal Eestis ja seni pole kusagil müra pärast prob-leeme tekkinud.“

PIIA SALUNDITEABESPETSIALIST

Tori hobusekasvanduses käivad ulatuslikud renoveerimistööd

Igaühele, kes Tori alevikust läbi sõi-dab või jalutab, torkavad silma hobu-sekasvanduses toimuvad ulatuslikud ehitustööd. Sihtasutuse Eesti Maa-elumuuseumid juhatuse liige Merli Sild selgitas, et korraga on käimas kaks renoveerimisprojekti, mille käigus rajatakse külastuskeskus ja uuendatakse kokku neli hobusetalli: „Tallihoone number neli esimesel korrusel avame juba loodetavasti augustis külastuskeskuse. Tõlla-kuuri on planeeritud muuseum, kus koostöös Tori vallaga hoiustatakse ka Tori muuseumi museaale. Igasse hobusetalli tulevad olmeruumid ja võimalus hobuste pesemiseks, eraldi tuleb veterinaarkompleks. Ka rat-sutajate maja tehakse korda ja selle kõrvale rajatakse laste mänguväl-jak.“ Turiste käivat suviti väga palju, hädasti oleks vaja kohta, kus külasta-jad saaksid keha kinnitada – seegi on Silla sõnul tulevikuplaanides.

Renoveerimistööd on põhjali-kud, hooned viiakse üle maaküt-tele, elektrikaablid maa alla ning liitutakse ühisveevärgi ja –kanalisat-siooniga. Tallide juures säilivad ka puurkaevud, kuna hobustele kraa-nivee jootmine läheks ebamõistli-kult kulukaks – päevas tarbivad 60 hobust 1800 liitrit vett või rohkemgi. Tallide keskele rajatakse hobuste jooksuala, uuendatakse maneež.

Tööde käigus tuleb pidevalt ette üllatusi – näiteks selgus, et ponitalli kõrval asunud müürijupis on kunagi olnud värav. Unustatud värav on kavas taastada. Hobusekasvanduse peaväravgi on aja jooksul kõvasti

räsida saanud ning on nüüd ümber-kukkumise vältimiseks toestatud. Ka maneeži jaoks kohale toodud liiv tuli välja vahetada, sest oli hobuste jaoks liiga sõmera koostisega. „Nii et üllatusi tuleb,“ nentis Sild, kuid lisas, et tänapäeval on ehitamine võrreldes endiste aegadega siiski lihtne ning ehitaja kohta jagas ta ainult kiitvaid sõnu. Suvine aeg teeb ehitamise sellevõrra lihtsamaks, et enamik hobuseid on ööpäev läbi karjamaal, aga töid jätkub suvest kauemakski. „Veebruariks peavad meil kõik tööd lõpetatud olema,“ selgitas Sild.

Sihtasutus Eesti Maaelumuuseu-mid veab Tori hobusekasvandust eest nüüdseks neljandat aastat. Tööd ja tulevikuplaanid praeguste tööde valmimisega ei lõpe – mõtteid on

palju ja edaspidi võiks Silla arvates hobusekasvanduses ka rahvusvahe-lisi võistlusi korraldada. Selleks on tarvis aga juba uusi projekte. „Loo-made ja inimestega töö on ju selline, et see käib ööpäev läbi ja puhkepäe-vadeta. On suur rõõm, et elu hobu-sekasvanduses edasi läheb – tori hobune ja eesti tõugu hobune on üks riigi sümboleid!“ ütles Sild.

Tori hobusekasvanduse renovee-rimistöid rahastatakse Eesti riigi-eelarvest ja Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondist. Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid asutas 28.08.2017 maaeluministeerium, et säilitada ja arendada C.R. Jakobsoni talumuuseumit, Eesti põllumajandus-muuseumit ning Tori hobusekasvan-dust.

PIIA SALUNDITEABESPETSIALIST

Tori hobusekasvanduses käivad hoogsad renoveerimistööd

Foto: Piia Salundi

Valla sportlased saavutasid Rohelise Jõemaa IX suvemängudel 2. koha

8. augustil Tori põhikooli staadionil toimunud Rohelise Jõemaa IX suve-mängudel võistles omavahel Põhja-Sakala valla, Tori valla, Põhja-Pär-numaa valla, Türi valla ja Pärnu linna Paikuse osavalla spordirahvas. Tori valla esindus napsas Paikuse eest napilt teise koha, esimeseks tuli väga head vormi näidanud Põhja-Sakala võistkond. Võisteldi kergejõustikus, võrkpallis, discgolf is, pendelteate-jooksus, orienteerumises, sulgpallis, petankis, juhtkonna mitmevõistlu-ses ja teatevõistluses.

Meie valla sportlaste tulemused:Kergejõustik – 2. kohtNeiud 60 m jooks – Marii Eliise

Lumijõe 2. koht, Meril Adeela Alev 3. koht

Naised 60 m jooks – Kadi Ruu-met 2. koht

Naisveteranid 60 m jooks – Janika Virkus 3. koht, Jane Lumijõe

Noormehed 60 m jooks – Johan-nes Ergezinger 2.-3. koht, Arko Saar, Jakob Ergezinger

Mehed 60 m jooks - Marwin Joseph Virkus 2.-3. koht, Ardo Lil-lemägi, Marten Karjus, Jaagup Lasn

Meesveteranid 60 m jooks – Agur Alev, Ahto Saar

Neiud 500 m jooks – Meril Adeela Alev 2. koht, Marii Eliise Lumijõe

Naised 500 m jooks – Kadi Ruu-met 1. koht

Naisveteranid 500 m jooks – Janika Virkus 1. koht, Jane Lumijõe

Noormehed 1000 m jooks – Arko Saar 3. koht, Jakob Ergezinger, Johannes Ergezinger

Mehed 1000 m jooks – Marten Karjus 2. koht, Marwin Joseph Vir-kus, Jaagup Lasn

Meesveteranid 1000 m jooks –

Agur Alev 1. koht, Ahto SaarNeiud kaugushüpe – Marii Eliise

Lumijõe 3. koht, Meril Adeela AlevNaised kaugushüpe – Kadi Ruu-

met 3. kohtNaisveterand kaugushüpe – Jane

LumijõeNoormehed kaugushüpe – Johan-

nes Ergezinger 2. koht, Arko Saar 3. koht, Jakob Ergezinger

Mehed kaugushüpe – Ardo Lille-mägi, Marten Karjus, Jaagup Lasn, Aare Orlovski

Meesveteranid kaugushüpe – Markko Virkus 3. koht

Neiud kuul 3 kg – Marii Eliise Lumijõe 1. koht

Naised kuul 4 kg – Kadi Ruumet 1. koht

Naisveteranid kuul 3 kg – Jane Lumijõe

Noormehed kuul 4 kg – Johannes Ergezinger 2. koht

Mehed kuul 7 kg – Argo Kremer 3. koht, Marten Karjus, Ardo Lille-mägi, Ivo Kivisaar, Aare Orlovski, Jaagup Lasn

Meesveteranid kuul 6 kg – Ahto Saar

Võrkpall – 2. kohtTori I – Sten Benström, Siim Ris-

tikivi, Reido Ruul, Elis VahemetsTori II – Roland Hiiemäe, Agu

Pärnasalu, Ivo Kivisaar, Argo Kre-mer, Endri Sutt

Teatevõistlus – 2. kohtJane Lumijõe, Janika Virkus,

Aare Orlovski, Ahto Saar Sulgpall – 1. kohtTori I – Inga Ohno, Piret Pärn-

maa, Janika VirkusTori II - Angela Toht, Merle Kik-

kas, Kristiina SaarPetank – 3. kohtLeo Rõõmusaar, Kerttu Puust,

Andreas PuustPendelteatejooks – 2. kohtMarii Eliise Lumijõe, Meril

Adeela Alev, Jane Lumijõe, Janika Virkus, Jakob Ergezinger, Johannes Ergezinger, Jaagup Lasn, Marwin Joseph Virkus

Orienteerumine – 2. kohtMarkko Virkus, Ahto Saar, Aare

Orlovski, Jaagup LasnDiscgolf – 2. kohtKaja Rebane, Argo Tali, Birgit

Rebane, Ahto Saar, Alar VebersonJuhtkonnavõistlus – 4. kohtKandela Õun, Piia Salundi, Kaja

Rebane Suur tänu meie valda esindanud

sportlastele! Eriline tänu Andra Sõmerale, kes andis suure panuse suvemängude korraldamisse, ning Tori põhikooli kollektiivile, kes abistas kohtunikke raja kõrval ning pakkus spordirahvale maitsvat lõunasööki.

Suur tänu veel valla spordijuhti-dele Juta Pertelile ja Kaialiis Roos-talule ning Tori rahvamaja sega-rahvatantsurühmale ja kohalikule pillimehele Lembit Lingile, kes lisasid oma etteastetega suvemängu-dele meeleolu ja pidulikkust. Samuti tänan Kalev Kiiska ja Kalle Lasna, kes võimaldasid oma maa kasuta-mist suvemängude heaks!

Mängud korraldasid Tori vallava-litsus, MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöö-kogu ja Pärnumaa spordiliit. Mänge rahastatakse LEADER-toetuse abil.

Rohelise Jõemaa mängudel võisteldi lõõmavas päikesepaistes

Foto: Annika Parm

JANA MALÕHABIVALLAVANEM

Saugas hakkavad võistlema mudelautod Foto: RC Pärnu

VABA AEG JA SPORT

TORI VALLA TEATAJA | 8 (36) 202010

KUIDAS VÄIKESTEST SAI SUUR

Esimesena teeb suu lahti Are: „Kas te mõtlete sama, mis mina?“

„Aga kust meie teame, mida sina mõtled?“ küsib Sauga.

„Ma mõtlen, et kas nendel tähtedel ja meie asjadel võiks olla mingi seos?“ Kõik olidki mõel-nud täpselt sedasama. Aga mis seos? Mida need tähed tähendavad? Esimene täht on S ja selle all riiulil Are toodud seep. Teine täht on S ja selle all on Sindi toodud saunalina, kolmas täht on K ja selle all on Sauga toodud kont, neljas täht on L ja selle all Tori toodud liivakivi.

Äkki prahvatab Sindi: „Sõbrad! Kas S ei tähenda seepi, teine S saunalina, K konti ja L liivakivi? Need tähistavad meie toodud asju!!!“ Kõik on avastusest tummad.

„Mida see taldrik meile

ütles?“ arutleb Tori, „ta andis ju märku, et meie inimestel on võimalus õnnelikuks saada. Kas tõesti läbi nende asjade, mis me siia kaasa oleme toonud? Aga kuidas? Tege-likult on need kõik ju väga tähenduslikud asjad…“

Vaikus kestab tükk aega, siis ütleb Sauga: „Aga kuulge, üritame need asjad omavahel kokku panna. Teeme neist midagi.“

„Teeme nuku!“ hüüab Are. „Kont on kere, sauna-lina on kostüüm ja paneme ta liivakivi äärde istuma.“

„Aga seep?“ küsib Sindi. „Aga peseme seebiga kondi puhtaks!“ hüüab Sauga. Mõeldud, tehtud. Aga juba on Arel uus mõte: „Kuulge, aga ärme pese teda siin saunas, läheme kärestikule. Sindil on ju nüüd vägev kärestik. Seal saab voolu all kondi läi-kima lüüa! Ja siis on nagu ära ka ristitud.“ Kõigil tekib meeletu ind tegutse-miseks.

Are ja Sauga lähevad konti kärestiku äärde pesema, Tori ja Sindi jää-vad mõtlema, kuidas seda nukku teha ja kuhu panna.

Are ja Sauga jõuavad tagasi oma puhtaks pestud kondiga. Panevad ta lauale ja koorivad lina seest välja. Suur on aga kõigi jahma-tus, kui nad näevad, et kondile on vill selga kasva-nud. Püha jumal, mis ime see veel on? Kõik vaatavad konti ja tänavad õnne, et neile selle seebiga pestes vill selga ei kasvanud. Järe-likult toimib see esialgu ainult kontide peal.

Mis siis ikka, olgu vil-lane kont, ega nõiduse vastu ikka ei saa. Ühiselt asutakse nukku valmis-tama. Pannakse ta õrnalt saunalina sisse, sätitakse liivakivi juurde, seep pan-nakse kõrvale, ja odaots kaunistuseks kaela. Päris ilus, aga kuidagi tuhmi pilguga...

Järgneb…

LEA PUUST

Ilukirjanduslik järjejutt, X osa

FOTOJAHTEelmise kuu fotojahi aja-loolisel pildil oli Selja kolhoosi kauplus-söökla, praegu asub seal kauplus ja kohvik „Kuuvarjutus“.

Suur aitäh kõikidele fotojahtijatele! Saadetud fotosid saab näha valla kodulehe pildigaleriis.

Avaldame järjekordse

vana foto, mille kohta ootame tänapäevaseid kaadreid. Hea lugeja, kui tunned sellel ajaloolisel pil-dil ära ühe meie vallas asuva paiga, tee samas kohas tänapäevane foto ja saada see hiljemalt 10. septemb-riks koos oma kontakt-andmetega meiliaadressile

ajaleht@torivald.ee.Kõik õigest kohast teh-

tud pildid avaldame koos autori nimega valla kodule-hel ja Facebooki lehel ning ühe ka valla lehe järgmi-ses numbris. Aasta lõpus loosime pildisaatjate vahel välja mitmeid auhindu.

Mis koht on pildil?

Selja kauplus ja kohvik tänapäeval

Selja kolhoosi kauplus-söökla

Foto: Kairi Lumberg

Maadlusklubile Leo tuli rannamaadluses kaks Eesti meistri tiitlit

Maadlusklubi Leo korraldas 25. juulil Pärnu rannas Eesti meistrivõistlused rannamaad-luses. Kohaliku klubi poistest tegi kõige pikema tööpäeva Raimond Uibo, kes maadles nii kadettide (kuni 17a) kui täiskasvanute vanuseklassis kehakaalus kuni 70 kg. Tasuks Eesti meistritiitel kadettides ja täiskasvanute hõbe. Kõige tihedam oli konkurents kuni 80 kg kehakaaluga meeste hul-gas, kus osales 12 maadlejat. Viie matšivõidu järel pidi Ran-del Uibo finaalis alla vanduma Eesti vabamaadluskoondise esinumbrile Aimar Andrusele. Samas kaalukategoorias võis-telnud Robyn Paulberg sattus

koos hilisemate finaalis osale-jatega tugevamasse alagruppi ning viiendast kohast enamat välja ei maadelnud.

Naistest kehakaaluga kuni 65 kg valmistas meeldiva

üllatuse Tiia-Triin Tomson, kes alistas finaalis mängleva kergusega oma vana rivaali Maarja Plaseri, tulles seega Eesti meistriks.

MAADLUSKLUBI LEO

100-aastase Sindi spordiklubi Kalju ajaloost

Algus eelmises valla lehes.Sportlikku tegevusse kaasahaa-ramine oli väga tähtis ning ka tulemuslik. 1927. aasta algas olümpiamängude katsevõist-lustega. 1928. aasta Amster-dami olümpiale pääses sintlane Aleksander Kask, kes võistles tõstmise sulgkaalus ning jagas 15.-16. kohta. Samal aastal toimus Sindis 20 jalgpalli- ja 24 muud võistlust – siin tegut-ses korraga viis jalgpallimees-konda. 20. aastate lõpul pandi rõhku treeningutele, eriti rän-nakutele ja poksile, loodeti kor-raldada ka võistlusi Tallinnast pärit meeskondadega, sest äsja oli valminud Tallinnat Pärnuga ühendav raudtee.

Spordiseltsi 10. tegevusaasta tähistamiseks korraldati Sindis võistlused ujumises, raskejõus-tikus ja jalgpallis. 1931. aasta

9. jaanuari Eesti Spordileht avaldas artikli sellest, et Sindi spordiseltsil on kanda suur roll Eesti spordielus, ka seisab selts majanduslikult paremas seisus kui ükski teine.

Tublisti oli arenenud naiste kergejõustik, 1931. aastal astuti Pärnu spordiseltside liikmeks. 1932. aastal loodi nn eriosa-kond, mis hakkas tööle Kalju poksi ja veespordi liidu nime all.

Spordiselts pidas regulaar-selt aastakoosolekuid ning valis uued juhatused. Vaatamata edukatele sportlastele ja võist-lustele heideti mitmel aastal eelmisele juhatusele ette vähest tegevust. Muutused juhtkon-nas toimusid peaaegu igal aas-tal.

1935. aasta 16. märtsil toi-munud poksivõistluste kohta kirjutas Pärnu Päevaleht (18.03.1935): „Kehakujult nõr-gemad sintlased osutusid tegeli-

kult sitkemateks. Ülekaal poksis oli ilmne.“ Sama leht 12. sep-tembrist: „Sindis /.../ on üldine tase Pärnu omast kõrgem /…/. Kaasa tuleks tõmmata ka noore-maid mehi, kes õige kooli ja dist-sipliini juures suudaksid vane-matele konkurentsi pakkuda“.

Korraldati mitmeid teoree-tilisi õppusi raskejõustiklastele. 30. aastate lõpul korraldas spor-diselts Kalju erinevaid riikliku taseme ja tähtsusega spordi-võistlusi, saavutades neil võist-lustel ka ise auhinnalisi kohti. 1939. aasta 9. detsembril tähis-tati Kalju 20. tegevusaastat spordiballiga, kus tunnustati tublimaid.

1940. aasta tähtsaim sünd-mus oli Kalju juubelipidustu-sed Rahvapargis. Õhtul toi-mus Punaarmee korraldatud kinoseanss, teisel päeval rong-käik ja mõned võistlused. Sel aastal ühines Kalju töölisspordi liiduga.

AITA PUUSTSINDI MUUSEUMI JUHATAJA

SUUR SAAL JÕUSAAL

E 17.00-19.00 sulgpall täiskasvanutele19.00-21.00 võrkpall (esimese trenni aeg täpsustub)

17.00-19.00 vaba kasutusNB! Alates 19.00 SULETUD

T 17.00-18.00 sulgpall õpilastele 19.00-21.00 Tori Põrgulised jalgpall

17.00-18.00 vaba kasutus18.00-19.00 N ringtreening 19.00-20.00 M ringtreening 20.00-22.00 vaba kasutus

K 17.00-19.00 sulgpall 19.00-20.00 Andra aeroobika

17.00-22.00 vaba kasutus

N 18.00-19.00 jumping (www.torijump.ee)19.00-21.00 Tori Põrgulised jalgpall

17.00-18.00 ringtreening 18.00-22.00 vaba kasutus

R 17.00-18.30 sulgpall edasijõudnutele18.30-20.00 sulgpall algajatele

17.00-22.00 vaba kasutus

L 10.00-16.00 saal lastele ja peredele vabalt kasutada

10.00-16.00 vaba kasutus

TORI PÕHIKOOLI VÕIMLA TREENINGUD alates 31. augustist

Pühapäeval ja riiklikel pühadel suletud.Info tel 5691 0009 (Andra)

Tiia-Triin Tomson, Randel Uibo, Raimond Uibo

Foto: Maadlusklubi Leo

VABA AEG JA SPORT

TORI VALLA TEATAJA | 8 (36) 2020 11

SINDI SOTSIAALTÖÖKESKUSES

TORI SOTSIAALMAJAS

JUUKSUR 18. septembril kell 9.00–13.00.

Vajalik broneerida kellaaeg.

Tel 5569 5546, Renna.

JUUKSUR 8. ja 23. septembril;

MANIKÜÜR/PEDIKÜÜR 2. septembril.

Vajalik eelregistreerimine tel 529 7216, Ave.

Tuule tänava lasketiirus (Jahimeeste, Kilksama

küla, Tori vald) viiakse ajavahemikus

19. maist 11. septembrini teisipäeviti ja

neljapäeviti kell 14-20 läbi laskeharjutusi.

PÄRNUMAA JAHIMEESTE LIIT TEATAB

TEATED JA REKLAAM

TORI VALLA TEATAJA | 8 (36) 202012

MEIE HULGAST ON LAHKUNUD

Arne Jõesaar 20.08.1939-23.07.2020

Ants Kalmus 01.11.1939-15.07.2020

Lembit Laur 05.04.1942-14.07.2020

Silvi Merimaa 21.11.1942-15.07.2020

Johannes Mets 09.07.1951-28.07.2020

Arne Mägi 29.11.1951-26.07.2020

Eve Paluoja 17.04.1958-08.07.2020

Madis Mägi 04.04.1972-15.07.2020

VASTSÜNDINUD VALLAKODANIKUD

Keron Nõmm 21.06.2020

Kauri Saks 28.06.2020

Andry Talonpoika 30.06.2020

Keron Lebedev 30.06.2020

Lisanna Lagern 01.07.2020

Deloria Rand 02.07.2020

Ensi Kurberg 03.07.2020

Braien Ojala 18.07.2020

Emma Meeras 21.07.2020

Liisu Nõupuu 24.07.2020

Õnnitleme!

STATISTIKA01.07.2020–31.07.2020 sündis 12 last, suri 8 inimest, saa-bus 69 inimest, lahkus 62 inimest, vallasiseselt vahetas elu-kohta 32 inimest.

01.08.2020 seisuga on elanikke vallas 11  935 (mehi 5921, naisi 6014).

SÜNDMUSTE KALENDERLaupäeval, 29. augustil

Kell 15-17 vaatemänguline TEADUSLIK PEREPÄEV Sindi seltsimajas. Piletid 4-12 eurot. Info: tel 5866 6311; sindiseltsimaja@torivald.ee.

Kell 18-00 TORI ÖÖD JA PÄEVAD: muuseumiöö „Öös on aega“. Kell 22 algab KONTSERT, esineb Curly Strings, piletid 5 ja 10 eurot. Info Tori rahvamajast, torirahvamaja@torivald.ee.

Kolmapäeval, 2. septembril

Kell 18 KOHTUMISÕHTU riigikogulase Erki Savisaarega Sindi seltsimajas. Juttu tuleb päevapoliitikast ja Eesti metsa säästlikust kasutamisest. Info: tel 5866 6311; sindiseltsimaja@torivald.ee.

Laupäeval, 5. septembril

Kell 17 MÄLUMÄNG „Vasta julgesti!“ Sindi seltsimajas. Pilet 2 eurot, õpilastele 1 euro. Info: tel 5866 6311; sindiseltsimaja@torivald.ee.

Pühapäeval, 6. septembril

Kell 10 Terve Tori JALGRATTAMATK. Start Jõesuu poe juurest, eelregistreerimine ja info tel 5691 0009 või tori.spordiklubi@gmail.com.

Laupäeval, 12. septembril

Kell 9-15 SINDI LAAT seltsimaja ümbruses. Esinevad Karl Madis, Sven Kullerkupp ja Miksteater. Info: mtukulsin@gmail.com.

Pühapäeval, 13. septembril

Kell 10 Terve Tori TERVISE TÖÖTUBA Tori võimlas. Eelregistreerimine ja info tel 5691 0009 või tori.spordiklubi@gmail.com.

Pühapäeval, 20. septembril

Kell 11-15 TORI VALLA NAISTE II KOKKUTULEK Are huvikeskuses. Külas psühholoog Toivo Niiberg, näitleja Indrek Taalmaa, muusikat pakuvad Marko Matvere ja Peep Raun. Info tel 510 5498 ja arehuvikeskus@torivald.ee.

Laupäeval, 17. oktoobril

Kell 12-15 SLAAVI LAAT Sindi seltsimaja ümbruses. Müüjate registeerimine: sindiseltsimaja@torivald.ee, info tel 5866 6311, vene keeles tel 526 6326.

Vaata lisa www.torivald.ee/kalender

TEATED

On lahkunud Sindi linna aasta inimene Johannes MetsLahkunud on Sindi linna aasta inimene ja juhtraja audomudelismi arendaja Johannes Mets (9.07.1951–28.07.2020).

Mittetulundusühingu Sindi Mudelisport juhataja Johannes Mets juhendas pikka aega hobi korras Sindi automudelismi ringi ning õpetas noortele mudel autode ehitamist. Tema eestveda-misel valmis Sindis juhtraja automudelismi kaheksarea-line ringrada, mis on tunnis-tatud Baltimaade parimaks. Raja ehituseks taotleti Johannes Metsa juhtimisel edukalt toetust Eesti-Läti koostöö programmist. 2013. aastal toi-musid Sindi juhtrajal peale muude võistluste ka Põhja-Euroopa meistrivõistlused.

Johannes Metsa juhendatud noored on saavutanud rohkelt häid tulemusi, Sindi entusiastid on saanud mitmel korral aasta mudelisti tiitli. Mets pidas tähtsaks ka juhtraja automudelismi laiemat tuvustamist.

Lisaks osales Johannes Mets kohalikus elus aktiivse kaasamõtlejana ja oli Sindi ajalooklubi liige.

2013. aastal anti Johannes Metsale Sindi linna aasta ini-mese aunimetus.

Tunneme kaasa lahkunu omastele.Tori vallavolikoguTori vallavalitsus

Müüa 4-toaline korter Jõesuu külas. Korter korras, majas toimiv ühistu. Info telefonil 5382 2591

Korstnapühkimine. Kütteseadmete remont ja hooldus.Töödele garantii ja akt. Tel 5692 1395

Korstnapühkimistööd. Andres Kask: kutseregistri nr 126624. Info tel 551 2879, leine.korstnad@gmail.com

SAUGA AVATUD NOORTEKESKUSE huviringid alustavad hooaega 14. septembril. Avatud ringide nädal 14.-18. septembril. Kõik huvilised on oodatud!

Sindi muuseumis on avatud näitus

tähistamaks muuseumi perenaise Kiki

Pärnpuu juubelisünnipäeva. Näitusel on

esitletud Kiki ema Asta käsitööd.

Olete oodatud!

TEATED JA REKLAAM