KÕIK SAAB ALGUSE KAEVANDAMISEST!
Transcript of KÕIK SAAB ALGUSE KAEVANDAMISEST!
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
KOtildeIK SAAB ALGUSE KAEVANDAMISEST
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5
TTUuml maumleinstituudi uudiskiri ilmub kord semestris Tegemist on viienda vaumlljaandega Uudiskirjas kajastub maumleinstituudi toumloumltajate ja tudengite tegevus konverentsid seminarid teadustoumlouml arendus
publikatsioonid ja tudengitoumloumld ning huvitavad artiklid maumlendusest Uudiskiri asub aadressil httpmittueeuudiskiri
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 2 -
Maumleinstituudi uudiskiri
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5
Koostaja- Karin Robam
Vt Maeinstituudi_uudiskiri_nr5pdf
Annotatsioon
TTUuml maumleinstituudi uudiskiri ilmub uumlks kord semestris Uudiskirjas kajastub maumleinstituudi
toumloumltajate ja tudengite tegevus konverentsid seminarid teadustoumlouml arendus publikatsioonid
tudengitoumloumld ning huvitavad peamiselt populaarteaduslikud artiklid maumlendusest
Viitamine uudiskirjale
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5(juuni 2008) koost K RobamTallinnTTUuml maumleinstituut 75 lk
Viitamine artiklile
Reinsalu E (2008) TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 ndash Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 Tallinn TTUuml
maumleinstituut 46-51
ETISe kategooria 67 vt wwwetisee
Kirjastuse andmed
Kirjastusevaumlljaandja nimi TTUuml Maumleinstituut
Aadress Ehitajate tee 5
Linn Tallinn
Postiindeks 19086
Postkast nr AK
Telefon 372 620 3850
Faks 372 620 3696
E-post maeinstttuee
Kodulehekuumllg mittuee
Andmed teaviku kohta
Tuumluumlp Votilderguvaumlljaanne CD-ROM
Votilderguvaumlljaande aadress mittueeuudiskiri
ISSN 1736-6585
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 3 -
1 Sisukord 1 Sisukord 3 2 Teadustoumlouml 4 3 Maumleinstituudi artiklid 4 4 Vaumllislaumlhetused 5
SOMP (Society of Mining Professors) 5 Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis 5 Rahvusvaheline konverents StPeterburis 5 XLI Tektooniline konverents 6
5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud 6 6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 7 7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost 8 8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70 9 9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent 12 10 Taumliendkoolitused 13 11 Maumleinstituudi laborid 15 12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks 16 13 Digiotildeppematerjalid 17 14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 17 15 Seminarid kevadsemester 2008 18 16 Tudengitoumloumld 25 17 Maumleinstituudi personal 27 18 Maumlering 29
Maumlering 60 29 Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 30 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus 30 ISW ( International Student Week) Helsingi 31
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi 32 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril 32 Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis 34 Tublimate teadusklubiliste autasustamine 36 Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008 37
20 Maumleselts 38 MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane 38
21 Taumlhtsamad lingid 40 22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused 40
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon 40 TalveAkadeemia 2008 42 Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse 42 Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele 43 XIII Eesti Geotehnika Konverents 44 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 44 Baltimaade noorteadlased Šveitsis 44 Avalikud loengud maumlendusest 45 Ekspeditsioon Lapimaal 45 Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents 45
23 Huvitavat 46 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 46 TTUuml Maumleinstituut 70 52 Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid 53 Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses 59 Kas sa teadsid et 64
24 Maumleinstituudi tudengid 64 25 Geotehnoloogia eriala tutvustus 66 26 Kasutatud materjal 68
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 4 -
2 Teadustoumlouml Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus 2008 aastal tehaksetehti maumleinstituudis projekte ja uuringuid jaumlrgnevatel teemadel
1 Maumlendusriskide haldamise kontseptsioon ja meetodid G6558 2 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee ning potildehjasetete seire Lep7079 3 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised
votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038AK 4 Saumlaumlstliku kaevandamise tingimused ETF7499 5 Maavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine SF0140093s08 6 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised
votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038MS 7 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee seire 2008 Lep8057 8 Geoloogiline mitmekesisus kui unikaalse bioloogilise mitmekesisuse potildehjus Kilpisjaumlrve
piirkonnas ja Oulanka Rahvuspargis LAPBIAT 2
3 Maumleinstituudi artiklid Vaumlrsket artiklite nimistut on votildeimalik vaadata Eesti teadusinfosuumlsteemist aadressilt wwwetisee Alltoodud tabelis on vaumlljavotildete maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite tegevusest Lingi
ETIS all naumlete otseviiteid artiklitele Uudiskirja lisas ( Lisa 1Lisa 1 ) on vaumllja toodud 2008 aasta
kevadsemestril avaldatud artiklid
Nimi ETIS E-mail cv Koduleht otsing foto
Alo Adamson ETIS aloccttuee cv mittueealo info foto
Ain Anepaio ETIS ainanepaiottuee cv wwwzoneeeain29 info foto
Tennobert Haabu ETIS tennoberthaabuttuee cv mittueetennobert info foto
Egon Hirvesoo ETIS EgonHirvesootjiee mittueeegon info foto
Riho Iskuumll ETIS RihoIskylkncee cv mittueeriho info foto
Veiko Karu ETIS veikokaruttuee cv mittueeveiko info foto
Totildenis Kattel ETIS cv mittueetonis info foto
Margit Kolats ETIS margitkolatsttuee cv mittueemargit info foto
Helena Lind ETIS HelenaLindmailee cv mittueehelena info foto
Martin Lohk ETIS martinlohkmailee mittueemartinl info foto
Margus Loko ETIS MargusLokoepee cv mittueemargus info foto
Erki Niitlaan ETIS erkisteigeree cv mittueeerki info foto
Juumlri-Rivaldo Pastarus ETIS pastarusccttuee cv mittueejyri info foto
Enn- Aavo Pirrus ETIS pirrusstarmanee cv mittueeenn info foto
Elo Rannik ETIS EloRannikmailee cv mittueeelo info foto
Enno Reinsalu ETIS ereccttuee cv mittueeenno info foto
Karin Robam ETIS karinrobamttuee cv mittueekarin info foto
Sergei Sabanov ETIS sergeisabanovttuee cv mittueesergei info foto
Maumlrt Saum ETIS msaumttuee cv mittueemart info foto
Kalmer Sokman ETIS kalmersokmanepee cv mittueekalmer info foto
Heidi Soosalu ETIS hsoosaluegkee cv mittueeheidi info foto
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 5 -
Ivar Sova ETIS IvarSovamailee cv mittueeivar info
Uumllo Sotildestra ETIS systrastaffttuee cv mittueeylo info foto
Julija Šommet ETIS julikenehotmailcom cv mittueejulias info foto
Olavi Tammemaumle ETIS olavitammemaeriigikontrollee cv mittueeolavi info foto
Tauno Tammeoja ETIS taunotammeojamailee cv wwwhoteeonuatt info foto
Tarmo Tohver ETIS TarmoTohverepee cv mittueetarmo info foto
Hardi Torn ETIS hardigibee cv mittueehardi info
Ingo Valgma ETIS ingovalgmattuee cv mittueeingo info foto
Allan Viil ETIS allanviilepee cv mittueeallanv info foto
Vivika Vaumlizene ETIS vivikavaizenettuee cv mittueevivika info foto
Erik Vaumlli ETIS erikvaliepee cv mittueeerik info foto
Aire Vaumlstrik ETIS airevastrikttuee cv mittueeaire info foto
Ave-Otildenne Otildennis ETIS aveonnisttuee cv mittueeave info foto
Artiklite nimekirjad leiad aadressilt httpmittueeartiklid
4 Vaumllislaumlhetused Maumleinstituudi personal osales moumloumldunud semestril jaumlrgmistel rahvusvahelistel uumlritustel
SOMP (Society of Mining Professors)
16-20 mail toimus Saksamaal Aachenis Maumleprofessorite uumlhingu 19 kokkutulek TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Veiko Karu ja Juumlri-Rivaldo Pastarus Ingo Valgma ja Juumlri-Rivaldo Pastarus on uumlhingu taumlisliikmed ja vastavalt liikmelisuse arendamise ja maumlehariduse komiteede liikmed Koosoleku lotildeppedes said Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu noorliikmeteks Vt lisa httpwwwsomp2008rwth-aachende ja mittueesomp
Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis
bdquoAIMS AACHEN INTERNATIONAL MINING SYMPOSIArdquo 14-15 mai toimus Saksamaal Aachen kuues rahvusvaheline suumlmboosium bdquoRockbolting In Mining amp Injection Technology And Roadway Support Systemrdquo
TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Aire Vaumlstriku ja Veiko Karu ettekande teemaks oli Stability in Oil Shale Mining
Vt lisa wwwaimsrwth-aachende
Rahvusvaheline konverents StPeterburis
23-25 aprillil toimus rahvusvaheline konverents St Peterburi Maumleuumllikoolis Topical Issues of Rational Use of Natural Resources kus oli esindatud 19 riiki 61 uumllikooli 240 ettekandega Osales uumlle 450-ne inimese
TTUuml maumleinstituuti esindasid Juumlri-Rivaldo Pastarus Sergei Sabanov Erik Vaumlli Martin Lohk Julia Gulevitš ja Julia Šommet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -
Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll
Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha
XLI Tektooniline konverents
29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents
TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid
5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud
9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus
Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti
Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205
Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst
RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise
meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike
olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja
majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika
Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited
maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on
et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused
Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette
juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid
Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti
potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta
Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on
kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid
Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi
omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -
kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas
korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja
vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale
on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud
metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine
toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat
kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav
kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine
votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide
hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on
kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul
Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov
6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti
Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst
Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika
ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi
kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest
seisukohtadest
- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde
juhtimine neid arvestades
- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt
- kauba jaotamise optimeerimine
- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -
On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on
taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab
paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk
peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue
tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja
kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste
muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml
tegemist
Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine
potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik
motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust
Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada
Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja
majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks
suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml
rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused
ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole
kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud
Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid
7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi
Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-
teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas
raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi
kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a
Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -
autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s
Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid
Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila
kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust
Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash
perioodid jms
Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja
arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast
koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid
Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja
kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud
Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis
Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende
peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele
8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70
Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort
2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis
kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te
soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei
nimetaks
Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele
Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -
Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel
saada teemast hea ettekujutuse
Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja
lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain
Anepaio
Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud
Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat
kajastas Keskkonnatehnika
Kogumikus kajastatud artiklid
EESSOtildeNA
1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS
SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo
Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan
Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko
Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU
KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats
13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS
Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt
materjalidele tuginedes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -
19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver
Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt
maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas
energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides
Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi
Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate
otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid
Tudengitoumloumlde konkursi tulemused
Koht saaja konkursi toumlouml auhind
I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI
II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB
III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB
Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB
Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB
Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS
eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni
Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga
Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -
Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid
1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt
lisa wwwmaeseltseemaekonverents
2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad
kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad
3 turvas
4 kaevandamise seadusandlus
5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)
6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi
tulevik
7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel
uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine
keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada
8 veealune kaevandamine
9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid
10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis
11 avastamatakaevandamata maavarad
12 graniidi kaevandamine
13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest
14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-
pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse
15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)
Eelmiste konverentside teemad
EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik
9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent
6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -
Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu
Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor
Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis
10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus
Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised
Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika
Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -
Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada
Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik
Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis
Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes
8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene
INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -
11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene
Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa
Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu
Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800
Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -
bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn
TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri
12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee
Autor Pealkiri
Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice
T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition
(Paperback)
James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource
(Paperback)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)
Maurice C Fuerstenau Kenneth N
Han
Principles of Mineral Processing
Andrew L Mular Derek J Barratt
and Doug N Halbe
Mineral Processing Plant Design Practice and
Control (2 Volume Set)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM
(CD-ROM)
National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for
Mining (Paperback)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -
Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing
(Hardcover)
R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An
Introduction (Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom
TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium
Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -
8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s
Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel
2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo
28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias
Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga
15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu
10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml
Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -
Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml
15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee
16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36
Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5
Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5
Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5
Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5
23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -
Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpmittueekaevandamine
29 veebruar 2008 a Lepanina
Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee
5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
httpmittueekaevandamine
Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
httpwwwkiirkanduree
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele
httptjaee
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -
Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine
httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
mittuee
2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn
Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008
wwwmaeseltseemaekonverents
8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine
mittuee
Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor
Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas
mittuee
Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia
15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
mittuee
Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
httpmittueemaelabor
Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung
29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -
5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine
6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -
9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon
12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis
13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa
Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines
httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html
26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja
Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -
Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro
16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks
Aktuaalsed tudengitoumloumld
Doktoritoumlouml
Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s
Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel
Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia
Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine
Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad
Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine
Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld
Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine
Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine
Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine
Allan Viil Potildelevkivi BAT
Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale
Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis
Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -
Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine
Magistritoumlouml
Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine
Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid
Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine
Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile
Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine
Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast
Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses
Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike
Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes
Bakalaureusetoumlouml
Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia
Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine
Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls
Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine
Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad
Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused
Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige
Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused
Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste
Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel
Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes
Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus
Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls
Ainetoumlouml
Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused
Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused
Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine
Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls
Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -
Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus
Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis
Aineprojekt
Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis
Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus
Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt
Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
Praktika aruanne
Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring
Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika
Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides
17 Maumleinstituudi personal
mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist
- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor
tehnikateaduste doktor
_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent
doktor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -
____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja
Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht
Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant
- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________
Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -
Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
geoloogiadoktor
_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat
_____________________________________________________________
Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent
tehnika kandidaat _____________________________________________________________
Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks
Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -
Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas
Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed
Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult
Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu
Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni
Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee
Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -
Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
ISW ( International Student Week) Helsingi
10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega
Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home
Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted
Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega
Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate
Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile
Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav
terase tootjad
Kaevurite ball
Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor
12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom
14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul
httpteadusklubiblogspotcom
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn
Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld
httpkronometraazblogspotcom
28 veebruar 2008 a Astangu
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -
Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia
Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor
17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld
httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -
Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis
Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest
Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks
Tegevuse peamised eesmaumlrgid
Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle
Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse
Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse
Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine
Praktika uumlhine korraldamine
Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks
Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi
Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust
- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika
Tegevus 20072008 aastal
Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -
Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate
Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit
Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas
Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam
Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -
Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel
Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad
Instituudilt teadustoumloumls
Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena
Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)
Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik
2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008
Tublimate teadusklubiliste autasustamine
5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on
o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -
Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008
Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
8 8
4
14
10 10
17
5 42 2
4 4
9
5
0
5
10
15
20
70
22
007
140
22
008
280
22
008
290
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
20
42
008
30
42
008
200
42
008
270
42
008
290
42
008
20
52
008
130
52
008
220
52
008
Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
118 9 8
42
15 1613
05
1015202530
10012008
15012008
16012008
31012008
21022008
13032008
20032008
27032008
24042008
2052008
Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev
Osa
lenu
te a
rv
Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008
11 914 13
19 19
11 1015
25
12
32
13 11
48
15
0
10
20
30
40
100
12
008
160
12
008
230
12
008
310
12
008
70
22
007
280
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
270
32
008
20
42
008
40
42
008
240
42
008
150
52
008
200
52
008
210
52
008
220
52
008
Seminari toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -
20 Maumleselts
MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane
Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -
Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -
kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime
21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus
httpmittuee Maumleinstituudi veebileht
httpmittueelabor Maumlenduslabor
httpmittueekoolitus Koolitus
httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht
httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts
22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon
Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -
votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul
Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee
Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon
Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price
Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo
ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -
Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse
TalveAkadeemia 2008
Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale
TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele
Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee
Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid
1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine
manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)
kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining
Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH
Otildeppereisil osalenute nimekiri
1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -
15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis
Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008
Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom
Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39
Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele
Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -
Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes
XIII Eesti Geotehnika Konverents
Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja
Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008
12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte
Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses
Baltimaade noorteadlased Šveitsis
17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -
Avalikud loengud maumlendusest
9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid
26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf
Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames
Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents
2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents
Vt lisa httpmittueesomp
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -
23 Huvitavat
TTUuml MAumlEINSTITUUT 70
Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes
Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile
Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides
Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat
Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus
Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja
1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki
kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -
toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse
Joonis 2 Professor Jaan Kark
31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn
maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja
maumlekateedri juhataja 19381950
Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm
12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto
Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja
erakorraline professor 19381944
1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan
Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman
28061899 Peterburi kubermang - 28031981
Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970
Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn
Maumlekateedri juhataja 19701980
Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -
Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu
Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse
2 Geoloogia
professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris
Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale
2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-
professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -
uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m
3 draglainikopa
Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast
1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne
2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi
tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku
katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali
terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks
Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus
Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris
Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor
Joonis 9 MGIS labor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -
Kokkuvotildetteks
Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu
Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe
Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -
TTUuml Maumleinstituut 70
Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee
Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega
Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat
Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad
Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -
Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri
Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid
Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda
Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t
Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -
Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -
paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -
Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused
Aire Vaumlstrik Sissejuhatus
Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m
3 ja
ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul
maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks
Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis
Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3
Ehitusdolomiit tuhat msup3
Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu
Kogu Eesti
1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422
1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034
1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395
1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200
2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139
2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708
2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430
2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289
2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315
2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000
2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776
Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus
Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -
Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine
Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm
Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -
Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete
Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20
2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 18
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -
Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses
Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus
Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika
arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid
maumlendustingimuste vaumllilaboris
Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus
Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -
kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks
Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad
Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on
kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol
puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked
huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra
purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm
Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega
Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)
Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina
Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -
kuivsotildeelumine +
Uumlldine kuiv mass kg 1410
Kuiv mass peale pesemist kg 1410
Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0
Sotildeela ava mm
Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg
Klassi saagis
Sotildeelaalune saagis
Sotildeelapealne saagis
16 000 036 036 253 10000 000
8 000 1018 1018 7237 9747 253
4 000 320 320 2276 2510 7490
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -
2 000 017 017 122 234 9766
1 000 002 002 018 112 9888
05 000 001 001 010 094 9906
025 000 003 003 022 084 9916
0125 000 002 002 016 061 9939
0063 000 002 002 017 045 9955
0001 000 004 004 028 028 9972
Summa 0 1407 1407 094
Kontroll 1407
y = 48858x0683
R2 = 08015
000
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Sotildeela ava mm
Sotilde
ela
alu
ne
Sotildeelaalune saagis
yarv
Astendaja (Sotildeelaalune saagis )
Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna
Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m
3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline
maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3
Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga
KATSE ERIANDMED Valemid
Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki
Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0
Loumloumlkide arv n 30
Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt
Arvutused
Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c
Tegurid a 00008
b -00209
c -315
Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26
Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -
Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr
Tulemus
Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)
Motildeotildetmistulemused
Keskmine 237
Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad
Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited
Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]
Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]
Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]
Graniidi survetugevus on 48 MPa
Paekivi survetugevus on 31 MPa
Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud
Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide
kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml
Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats
Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58
3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64
4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008
5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84
6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008
7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut
2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada
ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti
Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused
[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade
kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja
varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma
Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -
Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10
sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42
energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate
Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased
6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
24 Maumleinstituudi tudengid
Nimi Tase www e-mail
Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee
Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom
Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee
Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee
Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee
Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom
Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee
Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee
Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee
Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom
Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom
Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee
Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee
Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee
Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee
Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee
Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk
Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee
Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee
Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis
Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru
Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee
Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom
Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee
Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom
Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk
Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee
Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom
Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee
Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -
Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee
Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee
Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee
Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom
Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom
Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee
Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru
Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee
Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee
Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee
Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee
Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree
Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee
Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee
Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru
Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru
Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru
Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom
Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom
Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee
Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee
Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee
Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree
Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom
Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee
Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom
Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee
Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee
Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee
Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru
Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee
Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom
Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee
Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee
Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee
Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee
Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee
Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru
Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee
Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee
Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee
Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee
Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -
25 Geotehnoloogia eriala tutvustus
Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring
Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine
Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -
Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate
Tutvustus tulevasele magistrandile
Maumleinstituudi kodulehelt mittuee
Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -
26 Kasutatud materjal
1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -
Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid
Autor Artikli pealkiri Kategooria
Ingo Valgma
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Ingo Valgma
Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11
Ingo Valgma
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Ingo Valgma
Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42
Ingo Valgma
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Ingo Valgma
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Ingo Valgma
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Ingo Valgma
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Ingo Valgma
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Ingo Valgma
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ingo Valgma
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ain Anepaio
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ain Anepaio
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Alo Adamson
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Alo Adamson
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Aire Vaumlstrik
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Aire Vaumlstrik
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Aire Vaumlstrik
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Heidi Soosalu
Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12
Heidi Soosalu
Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52
Heidi Soosalu
Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Margit Kolats
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Margit Kolats
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Margit Kolats
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32
Maumlrt Saum
Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Maumlrt Saum
Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Veiko Karu
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Veiko Karu
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Veiko Karu
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Veiko Karu
Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Veiko Karu
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Veiko Karu
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Veiko Karu
Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Veiko Karu
Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42
Veiko Karu
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Vivika Vaumlizene
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Vivika Vaumlizene
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Vivika Vaumlizene
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Enno Reinsalu
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -
Enno Reinsalu
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61
Enno Reinsalu
Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62
Uumllo Sotildestra
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Uumllo Sotildestra
Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32
Uumllo Sotildestra
Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34
Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52
Tauno Tammeoja
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Tauno Tammeoja
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Tauno Tammeoja
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Sergei Sabanov
Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -
Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Julia Šommet
Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Martin Lohk
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11
Hardi Torn
Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34
Tarmo Tohver
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Tarmo Tohver
Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Tarmo Tohver
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Kalmer Sokman
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Kalmer Sokman
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Koostaja Karin Robam
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 2 -
Maumleinstituudi uudiskiri
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5
Koostaja- Karin Robam
Vt Maeinstituudi_uudiskiri_nr5pdf
Annotatsioon
TTUuml maumleinstituudi uudiskiri ilmub uumlks kord semestris Uudiskirjas kajastub maumleinstituudi
toumloumltajate ja tudengite tegevus konverentsid seminarid teadustoumlouml arendus publikatsioonid
tudengitoumloumld ning huvitavad peamiselt populaarteaduslikud artiklid maumlendusest
Viitamine uudiskirjale
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5(juuni 2008) koost K RobamTallinnTTUuml maumleinstituut 75 lk
Viitamine artiklile
Reinsalu E (2008) TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 ndash Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 Tallinn TTUuml
maumleinstituut 46-51
ETISe kategooria 67 vt wwwetisee
Kirjastuse andmed
Kirjastusevaumlljaandja nimi TTUuml Maumleinstituut
Aadress Ehitajate tee 5
Linn Tallinn
Postiindeks 19086
Postkast nr AK
Telefon 372 620 3850
Faks 372 620 3696
E-post maeinstttuee
Kodulehekuumllg mittuee
Andmed teaviku kohta
Tuumluumlp Votilderguvaumlljaanne CD-ROM
Votilderguvaumlljaande aadress mittueeuudiskiri
ISSN 1736-6585
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 3 -
1 Sisukord 1 Sisukord 3 2 Teadustoumlouml 4 3 Maumleinstituudi artiklid 4 4 Vaumllislaumlhetused 5
SOMP (Society of Mining Professors) 5 Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis 5 Rahvusvaheline konverents StPeterburis 5 XLI Tektooniline konverents 6
5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud 6 6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 7 7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost 8 8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70 9 9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent 12 10 Taumliendkoolitused 13 11 Maumleinstituudi laborid 15 12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks 16 13 Digiotildeppematerjalid 17 14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 17 15 Seminarid kevadsemester 2008 18 16 Tudengitoumloumld 25 17 Maumleinstituudi personal 27 18 Maumlering 29
Maumlering 60 29 Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 30 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus 30 ISW ( International Student Week) Helsingi 31
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi 32 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril 32 Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis 34 Tublimate teadusklubiliste autasustamine 36 Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008 37
20 Maumleselts 38 MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane 38
21 Taumlhtsamad lingid 40 22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused 40
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon 40 TalveAkadeemia 2008 42 Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse 42 Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele 43 XIII Eesti Geotehnika Konverents 44 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 44 Baltimaade noorteadlased Šveitsis 44 Avalikud loengud maumlendusest 45 Ekspeditsioon Lapimaal 45 Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents 45
23 Huvitavat 46 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 46 TTUuml Maumleinstituut 70 52 Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid 53 Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses 59 Kas sa teadsid et 64
24 Maumleinstituudi tudengid 64 25 Geotehnoloogia eriala tutvustus 66 26 Kasutatud materjal 68
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 4 -
2 Teadustoumlouml Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus 2008 aastal tehaksetehti maumleinstituudis projekte ja uuringuid jaumlrgnevatel teemadel
1 Maumlendusriskide haldamise kontseptsioon ja meetodid G6558 2 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee ning potildehjasetete seire Lep7079 3 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised
votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038AK 4 Saumlaumlstliku kaevandamise tingimused ETF7499 5 Maavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine SF0140093s08 6 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised
votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038MS 7 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee seire 2008 Lep8057 8 Geoloogiline mitmekesisus kui unikaalse bioloogilise mitmekesisuse potildehjus Kilpisjaumlrve
piirkonnas ja Oulanka Rahvuspargis LAPBIAT 2
3 Maumleinstituudi artiklid Vaumlrsket artiklite nimistut on votildeimalik vaadata Eesti teadusinfosuumlsteemist aadressilt wwwetisee Alltoodud tabelis on vaumlljavotildete maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite tegevusest Lingi
ETIS all naumlete otseviiteid artiklitele Uudiskirja lisas ( Lisa 1Lisa 1 ) on vaumllja toodud 2008 aasta
kevadsemestril avaldatud artiklid
Nimi ETIS E-mail cv Koduleht otsing foto
Alo Adamson ETIS aloccttuee cv mittueealo info foto
Ain Anepaio ETIS ainanepaiottuee cv wwwzoneeeain29 info foto
Tennobert Haabu ETIS tennoberthaabuttuee cv mittueetennobert info foto
Egon Hirvesoo ETIS EgonHirvesootjiee mittueeegon info foto
Riho Iskuumll ETIS RihoIskylkncee cv mittueeriho info foto
Veiko Karu ETIS veikokaruttuee cv mittueeveiko info foto
Totildenis Kattel ETIS cv mittueetonis info foto
Margit Kolats ETIS margitkolatsttuee cv mittueemargit info foto
Helena Lind ETIS HelenaLindmailee cv mittueehelena info foto
Martin Lohk ETIS martinlohkmailee mittueemartinl info foto
Margus Loko ETIS MargusLokoepee cv mittueemargus info foto
Erki Niitlaan ETIS erkisteigeree cv mittueeerki info foto
Juumlri-Rivaldo Pastarus ETIS pastarusccttuee cv mittueejyri info foto
Enn- Aavo Pirrus ETIS pirrusstarmanee cv mittueeenn info foto
Elo Rannik ETIS EloRannikmailee cv mittueeelo info foto
Enno Reinsalu ETIS ereccttuee cv mittueeenno info foto
Karin Robam ETIS karinrobamttuee cv mittueekarin info foto
Sergei Sabanov ETIS sergeisabanovttuee cv mittueesergei info foto
Maumlrt Saum ETIS msaumttuee cv mittueemart info foto
Kalmer Sokman ETIS kalmersokmanepee cv mittueekalmer info foto
Heidi Soosalu ETIS hsoosaluegkee cv mittueeheidi info foto
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 5 -
Ivar Sova ETIS IvarSovamailee cv mittueeivar info
Uumllo Sotildestra ETIS systrastaffttuee cv mittueeylo info foto
Julija Šommet ETIS julikenehotmailcom cv mittueejulias info foto
Olavi Tammemaumle ETIS olavitammemaeriigikontrollee cv mittueeolavi info foto
Tauno Tammeoja ETIS taunotammeojamailee cv wwwhoteeonuatt info foto
Tarmo Tohver ETIS TarmoTohverepee cv mittueetarmo info foto
Hardi Torn ETIS hardigibee cv mittueehardi info
Ingo Valgma ETIS ingovalgmattuee cv mittueeingo info foto
Allan Viil ETIS allanviilepee cv mittueeallanv info foto
Vivika Vaumlizene ETIS vivikavaizenettuee cv mittueevivika info foto
Erik Vaumlli ETIS erikvaliepee cv mittueeerik info foto
Aire Vaumlstrik ETIS airevastrikttuee cv mittueeaire info foto
Ave-Otildenne Otildennis ETIS aveonnisttuee cv mittueeave info foto
Artiklite nimekirjad leiad aadressilt httpmittueeartiklid
4 Vaumllislaumlhetused Maumleinstituudi personal osales moumloumldunud semestril jaumlrgmistel rahvusvahelistel uumlritustel
SOMP (Society of Mining Professors)
16-20 mail toimus Saksamaal Aachenis Maumleprofessorite uumlhingu 19 kokkutulek TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Veiko Karu ja Juumlri-Rivaldo Pastarus Ingo Valgma ja Juumlri-Rivaldo Pastarus on uumlhingu taumlisliikmed ja vastavalt liikmelisuse arendamise ja maumlehariduse komiteede liikmed Koosoleku lotildeppedes said Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu noorliikmeteks Vt lisa httpwwwsomp2008rwth-aachende ja mittueesomp
Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis
bdquoAIMS AACHEN INTERNATIONAL MINING SYMPOSIArdquo 14-15 mai toimus Saksamaal Aachen kuues rahvusvaheline suumlmboosium bdquoRockbolting In Mining amp Injection Technology And Roadway Support Systemrdquo
TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Aire Vaumlstriku ja Veiko Karu ettekande teemaks oli Stability in Oil Shale Mining
Vt lisa wwwaimsrwth-aachende
Rahvusvaheline konverents StPeterburis
23-25 aprillil toimus rahvusvaheline konverents St Peterburi Maumleuumllikoolis Topical Issues of Rational Use of Natural Resources kus oli esindatud 19 riiki 61 uumllikooli 240 ettekandega Osales uumlle 450-ne inimese
TTUuml maumleinstituuti esindasid Juumlri-Rivaldo Pastarus Sergei Sabanov Erik Vaumlli Martin Lohk Julia Gulevitš ja Julia Šommet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -
Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll
Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha
XLI Tektooniline konverents
29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents
TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid
5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud
9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus
Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti
Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205
Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst
RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise
meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike
olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja
majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika
Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited
maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on
et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused
Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette
juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid
Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti
potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta
Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on
kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid
Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi
omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -
kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas
korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja
vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale
on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud
metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine
toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat
kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav
kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine
votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide
hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on
kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul
Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov
6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti
Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst
Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika
ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi
kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest
seisukohtadest
- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde
juhtimine neid arvestades
- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt
- kauba jaotamise optimeerimine
- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -
On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on
taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab
paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk
peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue
tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja
kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste
muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml
tegemist
Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine
potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik
motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust
Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada
Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja
majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks
suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml
rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused
ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole
kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud
Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid
7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi
Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-
teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas
raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi
kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a
Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -
autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s
Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid
Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila
kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust
Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash
perioodid jms
Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja
arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast
koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid
Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja
kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud
Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis
Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende
peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele
8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70
Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort
2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis
kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te
soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei
nimetaks
Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele
Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -
Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel
saada teemast hea ettekujutuse
Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja
lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain
Anepaio
Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud
Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat
kajastas Keskkonnatehnika
Kogumikus kajastatud artiklid
EESSOtildeNA
1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS
SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo
Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan
Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko
Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU
KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats
13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS
Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt
materjalidele tuginedes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -
19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver
Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt
maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas
energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides
Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi
Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate
otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid
Tudengitoumloumlde konkursi tulemused
Koht saaja konkursi toumlouml auhind
I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI
II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB
III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB
Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB
Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB
Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS
eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni
Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga
Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -
Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid
1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt
lisa wwwmaeseltseemaekonverents
2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad
kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad
3 turvas
4 kaevandamise seadusandlus
5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)
6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi
tulevik
7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel
uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine
keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada
8 veealune kaevandamine
9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid
10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis
11 avastamatakaevandamata maavarad
12 graniidi kaevandamine
13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest
14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-
pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse
15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)
Eelmiste konverentside teemad
EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik
9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent
6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -
Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu
Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor
Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis
10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus
Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised
Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika
Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -
Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada
Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik
Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis
Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes
8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene
INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -
11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene
Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa
Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu
Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800
Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -
bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn
TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri
12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee
Autor Pealkiri
Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice
T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition
(Paperback)
James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource
(Paperback)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)
Maurice C Fuerstenau Kenneth N
Han
Principles of Mineral Processing
Andrew L Mular Derek J Barratt
and Doug N Halbe
Mineral Processing Plant Design Practice and
Control (2 Volume Set)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM
(CD-ROM)
National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for
Mining (Paperback)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -
Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing
(Hardcover)
R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An
Introduction (Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom
TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium
Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -
8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s
Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel
2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo
28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias
Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga
15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu
10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml
Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -
Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml
15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee
16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36
Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5
Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5
Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5
Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5
23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -
Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpmittueekaevandamine
29 veebruar 2008 a Lepanina
Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee
5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
httpmittueekaevandamine
Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
httpwwwkiirkanduree
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele
httptjaee
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -
Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine
httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
mittuee
2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn
Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008
wwwmaeseltseemaekonverents
8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine
mittuee
Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor
Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas
mittuee
Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia
15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
mittuee
Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
httpmittueemaelabor
Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung
29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -
5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine
6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -
9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon
12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis
13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa
Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines
httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html
26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja
Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -
Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro
16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks
Aktuaalsed tudengitoumloumld
Doktoritoumlouml
Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s
Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel
Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia
Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine
Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad
Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine
Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld
Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine
Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine
Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine
Allan Viil Potildelevkivi BAT
Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale
Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis
Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -
Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine
Magistritoumlouml
Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine
Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid
Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine
Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile
Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine
Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast
Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses
Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike
Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes
Bakalaureusetoumlouml
Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia
Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine
Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls
Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine
Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad
Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused
Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige
Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused
Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste
Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel
Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes
Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus
Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls
Ainetoumlouml
Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused
Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused
Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine
Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls
Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -
Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus
Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis
Aineprojekt
Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis
Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus
Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt
Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
Praktika aruanne
Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring
Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika
Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides
17 Maumleinstituudi personal
mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist
- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor
tehnikateaduste doktor
_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent
doktor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -
____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja
Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht
Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant
- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________
Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -
Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
geoloogiadoktor
_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat
_____________________________________________________________
Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent
tehnika kandidaat _____________________________________________________________
Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks
Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -
Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas
Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed
Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult
Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu
Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni
Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee
Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -
Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
ISW ( International Student Week) Helsingi
10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega
Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home
Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted
Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega
Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate
Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile
Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav
terase tootjad
Kaevurite ball
Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor
12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom
14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul
httpteadusklubiblogspotcom
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn
Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld
httpkronometraazblogspotcom
28 veebruar 2008 a Astangu
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -
Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia
Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor
17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld
httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -
Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis
Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest
Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks
Tegevuse peamised eesmaumlrgid
Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle
Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse
Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse
Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine
Praktika uumlhine korraldamine
Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks
Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi
Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust
- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika
Tegevus 20072008 aastal
Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -
Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate
Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit
Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas
Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam
Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -
Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel
Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad
Instituudilt teadustoumloumls
Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena
Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)
Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik
2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008
Tublimate teadusklubiliste autasustamine
5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on
o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -
Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008
Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
8 8
4
14
10 10
17
5 42 2
4 4
9
5
0
5
10
15
20
70
22
007
140
22
008
280
22
008
290
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
20
42
008
30
42
008
200
42
008
270
42
008
290
42
008
20
52
008
130
52
008
220
52
008
Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
118 9 8
42
15 1613
05
1015202530
10012008
15012008
16012008
31012008
21022008
13032008
20032008
27032008
24042008
2052008
Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev
Osa
lenu
te a
rv
Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008
11 914 13
19 19
11 1015
25
12
32
13 11
48
15
0
10
20
30
40
100
12
008
160
12
008
230
12
008
310
12
008
70
22
007
280
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
270
32
008
20
42
008
40
42
008
240
42
008
150
52
008
200
52
008
210
52
008
220
52
008
Seminari toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -
20 Maumleselts
MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane
Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -
Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -
kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime
21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus
httpmittuee Maumleinstituudi veebileht
httpmittueelabor Maumlenduslabor
httpmittueekoolitus Koolitus
httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht
httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts
22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon
Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -
votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul
Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee
Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon
Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price
Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo
ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -
Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse
TalveAkadeemia 2008
Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale
TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele
Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee
Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid
1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine
manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)
kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining
Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH
Otildeppereisil osalenute nimekiri
1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -
15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis
Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008
Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom
Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39
Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele
Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -
Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes
XIII Eesti Geotehnika Konverents
Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja
Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008
12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte
Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses
Baltimaade noorteadlased Šveitsis
17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -
Avalikud loengud maumlendusest
9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid
26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf
Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames
Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents
2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents
Vt lisa httpmittueesomp
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -
23 Huvitavat
TTUuml MAumlEINSTITUUT 70
Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes
Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile
Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides
Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat
Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus
Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja
1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki
kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -
toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse
Joonis 2 Professor Jaan Kark
31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn
maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja
maumlekateedri juhataja 19381950
Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm
12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto
Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja
erakorraline professor 19381944
1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan
Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman
28061899 Peterburi kubermang - 28031981
Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970
Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn
Maumlekateedri juhataja 19701980
Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -
Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu
Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse
2 Geoloogia
professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris
Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale
2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-
professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -
uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m
3 draglainikopa
Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast
1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne
2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi
tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku
katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali
terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks
Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus
Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris
Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor
Joonis 9 MGIS labor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -
Kokkuvotildetteks
Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu
Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe
Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -
TTUuml Maumleinstituut 70
Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee
Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega
Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat
Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad
Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -
Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri
Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid
Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda
Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t
Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -
Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -
paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -
Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused
Aire Vaumlstrik Sissejuhatus
Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m
3 ja
ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul
maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks
Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis
Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3
Ehitusdolomiit tuhat msup3
Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu
Kogu Eesti
1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422
1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034
1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395
1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200
2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139
2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708
2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430
2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289
2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315
2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000
2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776
Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus
Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -
Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine
Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm
Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -
Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete
Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20
2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 18
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -
Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses
Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus
Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika
arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid
maumlendustingimuste vaumllilaboris
Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus
Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -
kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks
Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad
Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on
kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol
puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked
huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra
purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm
Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega
Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)
Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina
Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -
kuivsotildeelumine +
Uumlldine kuiv mass kg 1410
Kuiv mass peale pesemist kg 1410
Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0
Sotildeela ava mm
Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg
Klassi saagis
Sotildeelaalune saagis
Sotildeelapealne saagis
16 000 036 036 253 10000 000
8 000 1018 1018 7237 9747 253
4 000 320 320 2276 2510 7490
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -
2 000 017 017 122 234 9766
1 000 002 002 018 112 9888
05 000 001 001 010 094 9906
025 000 003 003 022 084 9916
0125 000 002 002 016 061 9939
0063 000 002 002 017 045 9955
0001 000 004 004 028 028 9972
Summa 0 1407 1407 094
Kontroll 1407
y = 48858x0683
R2 = 08015
000
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Sotildeela ava mm
Sotilde
ela
alu
ne
Sotildeelaalune saagis
yarv
Astendaja (Sotildeelaalune saagis )
Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna
Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m
3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline
maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3
Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga
KATSE ERIANDMED Valemid
Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki
Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0
Loumloumlkide arv n 30
Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt
Arvutused
Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c
Tegurid a 00008
b -00209
c -315
Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26
Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -
Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr
Tulemus
Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)
Motildeotildetmistulemused
Keskmine 237
Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad
Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited
Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]
Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]
Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]
Graniidi survetugevus on 48 MPa
Paekivi survetugevus on 31 MPa
Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud
Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide
kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml
Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats
Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58
3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64
4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008
5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84
6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008
7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut
2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada
ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti
Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused
[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade
kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja
varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma
Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -
Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10
sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42
energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate
Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased
6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
24 Maumleinstituudi tudengid
Nimi Tase www e-mail
Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee
Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom
Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee
Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee
Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee
Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom
Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee
Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee
Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee
Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom
Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom
Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee
Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee
Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee
Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee
Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee
Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk
Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee
Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee
Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis
Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru
Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee
Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom
Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee
Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom
Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk
Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee
Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom
Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee
Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -
Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee
Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee
Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee
Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom
Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom
Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee
Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru
Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee
Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee
Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee
Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee
Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree
Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee
Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee
Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru
Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru
Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru
Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom
Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom
Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee
Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee
Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee
Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree
Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom
Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee
Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom
Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee
Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee
Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee
Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru
Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee
Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom
Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee
Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee
Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee
Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee
Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee
Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru
Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee
Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee
Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee
Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee
Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -
25 Geotehnoloogia eriala tutvustus
Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring
Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine
Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -
Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate
Tutvustus tulevasele magistrandile
Maumleinstituudi kodulehelt mittuee
Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -
26 Kasutatud materjal
1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -
Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid
Autor Artikli pealkiri Kategooria
Ingo Valgma
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Ingo Valgma
Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11
Ingo Valgma
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Ingo Valgma
Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42
Ingo Valgma
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Ingo Valgma
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Ingo Valgma
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Ingo Valgma
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Ingo Valgma
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Ingo Valgma
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ingo Valgma
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ain Anepaio
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ain Anepaio
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Alo Adamson
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Alo Adamson
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Aire Vaumlstrik
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Aire Vaumlstrik
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Aire Vaumlstrik
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Heidi Soosalu
Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12
Heidi Soosalu
Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52
Heidi Soosalu
Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Margit Kolats
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Margit Kolats
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Margit Kolats
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32
Maumlrt Saum
Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Maumlrt Saum
Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Veiko Karu
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Veiko Karu
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Veiko Karu
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Veiko Karu
Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Veiko Karu
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Veiko Karu
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Veiko Karu
Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Veiko Karu
Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42
Veiko Karu
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Vivika Vaumlizene
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Vivika Vaumlizene
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Vivika Vaumlizene
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Enno Reinsalu
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -
Enno Reinsalu
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61
Enno Reinsalu
Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62
Uumllo Sotildestra
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Uumllo Sotildestra
Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32
Uumllo Sotildestra
Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34
Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52
Tauno Tammeoja
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Tauno Tammeoja
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Tauno Tammeoja
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Sergei Sabanov
Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -
Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Julia Šommet
Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Martin Lohk
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11
Hardi Torn
Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34
Tarmo Tohver
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Tarmo Tohver
Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Tarmo Tohver
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Kalmer Sokman
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Kalmer Sokman
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Koostaja Karin Robam
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 3 -
1 Sisukord 1 Sisukord 3 2 Teadustoumlouml 4 3 Maumleinstituudi artiklid 4 4 Vaumllislaumlhetused 5
SOMP (Society of Mining Professors) 5 Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis 5 Rahvusvaheline konverents StPeterburis 5 XLI Tektooniline konverents 6
5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud 6 6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 7 7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost 8 8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70 9 9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent 12 10 Taumliendkoolitused 13 11 Maumleinstituudi laborid 15 12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks 16 13 Digiotildeppematerjalid 17 14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 17 15 Seminarid kevadsemester 2008 18 16 Tudengitoumloumld 25 17 Maumleinstituudi personal 27 18 Maumlering 29
Maumlering 60 29 Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 30 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus 30 ISW ( International Student Week) Helsingi 31
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi 32 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril 32 Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis 34 Tublimate teadusklubiliste autasustamine 36 Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008 37
20 Maumleselts 38 MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane 38
21 Taumlhtsamad lingid 40 22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused 40
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon 40 TalveAkadeemia 2008 42 Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse 42 Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele 43 XIII Eesti Geotehnika Konverents 44 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 44 Baltimaade noorteadlased Šveitsis 44 Avalikud loengud maumlendusest 45 Ekspeditsioon Lapimaal 45 Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents 45
23 Huvitavat 46 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 46 TTUuml Maumleinstituut 70 52 Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid 53 Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses 59 Kas sa teadsid et 64
24 Maumleinstituudi tudengid 64 25 Geotehnoloogia eriala tutvustus 66 26 Kasutatud materjal 68
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 4 -
2 Teadustoumlouml Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus 2008 aastal tehaksetehti maumleinstituudis projekte ja uuringuid jaumlrgnevatel teemadel
1 Maumlendusriskide haldamise kontseptsioon ja meetodid G6558 2 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee ning potildehjasetete seire Lep7079 3 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised
votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038AK 4 Saumlaumlstliku kaevandamise tingimused ETF7499 5 Maavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine SF0140093s08 6 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised
votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038MS 7 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee seire 2008 Lep8057 8 Geoloogiline mitmekesisus kui unikaalse bioloogilise mitmekesisuse potildehjus Kilpisjaumlrve
piirkonnas ja Oulanka Rahvuspargis LAPBIAT 2
3 Maumleinstituudi artiklid Vaumlrsket artiklite nimistut on votildeimalik vaadata Eesti teadusinfosuumlsteemist aadressilt wwwetisee Alltoodud tabelis on vaumlljavotildete maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite tegevusest Lingi
ETIS all naumlete otseviiteid artiklitele Uudiskirja lisas ( Lisa 1Lisa 1 ) on vaumllja toodud 2008 aasta
kevadsemestril avaldatud artiklid
Nimi ETIS E-mail cv Koduleht otsing foto
Alo Adamson ETIS aloccttuee cv mittueealo info foto
Ain Anepaio ETIS ainanepaiottuee cv wwwzoneeeain29 info foto
Tennobert Haabu ETIS tennoberthaabuttuee cv mittueetennobert info foto
Egon Hirvesoo ETIS EgonHirvesootjiee mittueeegon info foto
Riho Iskuumll ETIS RihoIskylkncee cv mittueeriho info foto
Veiko Karu ETIS veikokaruttuee cv mittueeveiko info foto
Totildenis Kattel ETIS cv mittueetonis info foto
Margit Kolats ETIS margitkolatsttuee cv mittueemargit info foto
Helena Lind ETIS HelenaLindmailee cv mittueehelena info foto
Martin Lohk ETIS martinlohkmailee mittueemartinl info foto
Margus Loko ETIS MargusLokoepee cv mittueemargus info foto
Erki Niitlaan ETIS erkisteigeree cv mittueeerki info foto
Juumlri-Rivaldo Pastarus ETIS pastarusccttuee cv mittueejyri info foto
Enn- Aavo Pirrus ETIS pirrusstarmanee cv mittueeenn info foto
Elo Rannik ETIS EloRannikmailee cv mittueeelo info foto
Enno Reinsalu ETIS ereccttuee cv mittueeenno info foto
Karin Robam ETIS karinrobamttuee cv mittueekarin info foto
Sergei Sabanov ETIS sergeisabanovttuee cv mittueesergei info foto
Maumlrt Saum ETIS msaumttuee cv mittueemart info foto
Kalmer Sokman ETIS kalmersokmanepee cv mittueekalmer info foto
Heidi Soosalu ETIS hsoosaluegkee cv mittueeheidi info foto
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 5 -
Ivar Sova ETIS IvarSovamailee cv mittueeivar info
Uumllo Sotildestra ETIS systrastaffttuee cv mittueeylo info foto
Julija Šommet ETIS julikenehotmailcom cv mittueejulias info foto
Olavi Tammemaumle ETIS olavitammemaeriigikontrollee cv mittueeolavi info foto
Tauno Tammeoja ETIS taunotammeojamailee cv wwwhoteeonuatt info foto
Tarmo Tohver ETIS TarmoTohverepee cv mittueetarmo info foto
Hardi Torn ETIS hardigibee cv mittueehardi info
Ingo Valgma ETIS ingovalgmattuee cv mittueeingo info foto
Allan Viil ETIS allanviilepee cv mittueeallanv info foto
Vivika Vaumlizene ETIS vivikavaizenettuee cv mittueevivika info foto
Erik Vaumlli ETIS erikvaliepee cv mittueeerik info foto
Aire Vaumlstrik ETIS airevastrikttuee cv mittueeaire info foto
Ave-Otildenne Otildennis ETIS aveonnisttuee cv mittueeave info foto
Artiklite nimekirjad leiad aadressilt httpmittueeartiklid
4 Vaumllislaumlhetused Maumleinstituudi personal osales moumloumldunud semestril jaumlrgmistel rahvusvahelistel uumlritustel
SOMP (Society of Mining Professors)
16-20 mail toimus Saksamaal Aachenis Maumleprofessorite uumlhingu 19 kokkutulek TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Veiko Karu ja Juumlri-Rivaldo Pastarus Ingo Valgma ja Juumlri-Rivaldo Pastarus on uumlhingu taumlisliikmed ja vastavalt liikmelisuse arendamise ja maumlehariduse komiteede liikmed Koosoleku lotildeppedes said Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu noorliikmeteks Vt lisa httpwwwsomp2008rwth-aachende ja mittueesomp
Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis
bdquoAIMS AACHEN INTERNATIONAL MINING SYMPOSIArdquo 14-15 mai toimus Saksamaal Aachen kuues rahvusvaheline suumlmboosium bdquoRockbolting In Mining amp Injection Technology And Roadway Support Systemrdquo
TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Aire Vaumlstriku ja Veiko Karu ettekande teemaks oli Stability in Oil Shale Mining
Vt lisa wwwaimsrwth-aachende
Rahvusvaheline konverents StPeterburis
23-25 aprillil toimus rahvusvaheline konverents St Peterburi Maumleuumllikoolis Topical Issues of Rational Use of Natural Resources kus oli esindatud 19 riiki 61 uumllikooli 240 ettekandega Osales uumlle 450-ne inimese
TTUuml maumleinstituuti esindasid Juumlri-Rivaldo Pastarus Sergei Sabanov Erik Vaumlli Martin Lohk Julia Gulevitš ja Julia Šommet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -
Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll
Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha
XLI Tektooniline konverents
29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents
TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid
5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud
9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus
Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti
Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205
Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst
RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise
meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike
olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja
majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika
Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited
maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on
et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused
Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette
juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid
Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti
potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta
Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on
kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid
Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi
omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -
kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas
korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja
vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale
on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud
metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine
toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat
kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav
kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine
votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide
hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on
kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul
Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov
6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti
Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst
Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika
ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi
kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest
seisukohtadest
- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde
juhtimine neid arvestades
- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt
- kauba jaotamise optimeerimine
- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -
On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on
taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab
paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk
peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue
tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja
kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste
muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml
tegemist
Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine
potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik
motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust
Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada
Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja
majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks
suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml
rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused
ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole
kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud
Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid
7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi
Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-
teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas
raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi
kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a
Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -
autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s
Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid
Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila
kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust
Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash
perioodid jms
Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja
arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast
koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid
Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja
kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud
Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis
Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende
peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele
8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70
Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort
2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis
kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te
soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei
nimetaks
Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele
Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -
Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel
saada teemast hea ettekujutuse
Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja
lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain
Anepaio
Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud
Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat
kajastas Keskkonnatehnika
Kogumikus kajastatud artiklid
EESSOtildeNA
1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS
SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo
Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan
Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko
Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU
KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats
13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS
Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt
materjalidele tuginedes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -
19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver
Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt
maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas
energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides
Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi
Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate
otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid
Tudengitoumloumlde konkursi tulemused
Koht saaja konkursi toumlouml auhind
I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI
II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB
III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB
Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB
Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB
Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS
eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni
Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga
Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -
Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid
1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt
lisa wwwmaeseltseemaekonverents
2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad
kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad
3 turvas
4 kaevandamise seadusandlus
5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)
6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi
tulevik
7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel
uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine
keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada
8 veealune kaevandamine
9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid
10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis
11 avastamatakaevandamata maavarad
12 graniidi kaevandamine
13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest
14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-
pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse
15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)
Eelmiste konverentside teemad
EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik
9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent
6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -
Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu
Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor
Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis
10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus
Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised
Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika
Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -
Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada
Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik
Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis
Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes
8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene
INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -
11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene
Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa
Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu
Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800
Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -
bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn
TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri
12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee
Autor Pealkiri
Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice
T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition
(Paperback)
James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource
(Paperback)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)
Maurice C Fuerstenau Kenneth N
Han
Principles of Mineral Processing
Andrew L Mular Derek J Barratt
and Doug N Halbe
Mineral Processing Plant Design Practice and
Control (2 Volume Set)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM
(CD-ROM)
National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for
Mining (Paperback)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -
Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing
(Hardcover)
R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An
Introduction (Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom
TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium
Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -
8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s
Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel
2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo
28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias
Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga
15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu
10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml
Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -
Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml
15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee
16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36
Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5
Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5
Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5
Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5
23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -
Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpmittueekaevandamine
29 veebruar 2008 a Lepanina
Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee
5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
httpmittueekaevandamine
Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
httpwwwkiirkanduree
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele
httptjaee
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -
Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine
httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
mittuee
2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn
Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008
wwwmaeseltseemaekonverents
8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine
mittuee
Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor
Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas
mittuee
Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia
15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
mittuee
Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
httpmittueemaelabor
Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung
29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -
5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine
6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -
9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon
12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis
13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa
Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines
httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html
26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja
Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -
Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro
16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks
Aktuaalsed tudengitoumloumld
Doktoritoumlouml
Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s
Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel
Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia
Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine
Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad
Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine
Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld
Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine
Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine
Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine
Allan Viil Potildelevkivi BAT
Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale
Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis
Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -
Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine
Magistritoumlouml
Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine
Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid
Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine
Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile
Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine
Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast
Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses
Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike
Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes
Bakalaureusetoumlouml
Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia
Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine
Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls
Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine
Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad
Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused
Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige
Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused
Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste
Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel
Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes
Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus
Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls
Ainetoumlouml
Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused
Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused
Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine
Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls
Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -
Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus
Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis
Aineprojekt
Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis
Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus
Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt
Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
Praktika aruanne
Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring
Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika
Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides
17 Maumleinstituudi personal
mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist
- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor
tehnikateaduste doktor
_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent
doktor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -
____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja
Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht
Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant
- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________
Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -
Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
geoloogiadoktor
_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat
_____________________________________________________________
Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent
tehnika kandidaat _____________________________________________________________
Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks
Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -
Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas
Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed
Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult
Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu
Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni
Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee
Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -
Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
ISW ( International Student Week) Helsingi
10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega
Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home
Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted
Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega
Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate
Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile
Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav
terase tootjad
Kaevurite ball
Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor
12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom
14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul
httpteadusklubiblogspotcom
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn
Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld
httpkronometraazblogspotcom
28 veebruar 2008 a Astangu
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -
Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia
Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor
17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld
httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -
Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis
Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest
Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks
Tegevuse peamised eesmaumlrgid
Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle
Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse
Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse
Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine
Praktika uumlhine korraldamine
Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks
Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi
Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust
- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika
Tegevus 20072008 aastal
Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -
Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate
Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit
Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas
Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam
Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -
Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel
Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad
Instituudilt teadustoumloumls
Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena
Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)
Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik
2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008
Tublimate teadusklubiliste autasustamine
5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on
o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -
Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008
Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
8 8
4
14
10 10
17
5 42 2
4 4
9
5
0
5
10
15
20
70
22
007
140
22
008
280
22
008
290
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
20
42
008
30
42
008
200
42
008
270
42
008
290
42
008
20
52
008
130
52
008
220
52
008
Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
118 9 8
42
15 1613
05
1015202530
10012008
15012008
16012008
31012008
21022008
13032008
20032008
27032008
24042008
2052008
Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev
Osa
lenu
te a
rv
Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008
11 914 13
19 19
11 1015
25
12
32
13 11
48
15
0
10
20
30
40
100
12
008
160
12
008
230
12
008
310
12
008
70
22
007
280
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
270
32
008
20
42
008
40
42
008
240
42
008
150
52
008
200
52
008
210
52
008
220
52
008
Seminari toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -
20 Maumleselts
MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane
Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -
Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -
kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime
21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus
httpmittuee Maumleinstituudi veebileht
httpmittueelabor Maumlenduslabor
httpmittueekoolitus Koolitus
httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht
httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts
22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon
Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -
votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul
Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee
Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon
Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price
Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo
ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -
Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse
TalveAkadeemia 2008
Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale
TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele
Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee
Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid
1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine
manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)
kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining
Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH
Otildeppereisil osalenute nimekiri
1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -
15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis
Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008
Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom
Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39
Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele
Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -
Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes
XIII Eesti Geotehnika Konverents
Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja
Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008
12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte
Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses
Baltimaade noorteadlased Šveitsis
17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -
Avalikud loengud maumlendusest
9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid
26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf
Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames
Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents
2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents
Vt lisa httpmittueesomp
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -
23 Huvitavat
TTUuml MAumlEINSTITUUT 70
Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes
Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile
Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides
Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat
Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus
Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja
1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki
kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -
toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse
Joonis 2 Professor Jaan Kark
31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn
maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja
maumlekateedri juhataja 19381950
Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm
12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto
Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja
erakorraline professor 19381944
1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan
Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman
28061899 Peterburi kubermang - 28031981
Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970
Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn
Maumlekateedri juhataja 19701980
Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -
Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu
Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse
2 Geoloogia
professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris
Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale
2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-
professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -
uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m
3 draglainikopa
Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast
1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne
2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi
tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku
katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali
terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks
Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus
Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris
Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor
Joonis 9 MGIS labor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -
Kokkuvotildetteks
Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu
Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe
Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -
TTUuml Maumleinstituut 70
Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee
Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega
Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat
Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad
Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -
Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri
Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid
Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda
Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t
Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -
Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -
paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -
Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused
Aire Vaumlstrik Sissejuhatus
Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m
3 ja
ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul
maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks
Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis
Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3
Ehitusdolomiit tuhat msup3
Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu
Kogu Eesti
1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422
1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034
1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395
1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200
2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139
2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708
2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430
2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289
2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315
2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000
2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776
Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus
Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -
Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine
Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm
Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -
Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete
Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20
2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 18
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -
Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses
Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus
Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika
arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid
maumlendustingimuste vaumllilaboris
Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus
Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -
kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks
Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad
Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on
kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol
puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked
huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra
purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm
Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega
Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)
Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina
Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -
kuivsotildeelumine +
Uumlldine kuiv mass kg 1410
Kuiv mass peale pesemist kg 1410
Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0
Sotildeela ava mm
Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg
Klassi saagis
Sotildeelaalune saagis
Sotildeelapealne saagis
16 000 036 036 253 10000 000
8 000 1018 1018 7237 9747 253
4 000 320 320 2276 2510 7490
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -
2 000 017 017 122 234 9766
1 000 002 002 018 112 9888
05 000 001 001 010 094 9906
025 000 003 003 022 084 9916
0125 000 002 002 016 061 9939
0063 000 002 002 017 045 9955
0001 000 004 004 028 028 9972
Summa 0 1407 1407 094
Kontroll 1407
y = 48858x0683
R2 = 08015
000
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Sotildeela ava mm
Sotilde
ela
alu
ne
Sotildeelaalune saagis
yarv
Astendaja (Sotildeelaalune saagis )
Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna
Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m
3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline
maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3
Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga
KATSE ERIANDMED Valemid
Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki
Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0
Loumloumlkide arv n 30
Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt
Arvutused
Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c
Tegurid a 00008
b -00209
c -315
Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26
Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -
Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr
Tulemus
Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)
Motildeotildetmistulemused
Keskmine 237
Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad
Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited
Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]
Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]
Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]
Graniidi survetugevus on 48 MPa
Paekivi survetugevus on 31 MPa
Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud
Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide
kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml
Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats
Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58
3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64
4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008
5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84
6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008
7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut
2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada
ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti
Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused
[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade
kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja
varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma
Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -
Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10
sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42
energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate
Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased
6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
24 Maumleinstituudi tudengid
Nimi Tase www e-mail
Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee
Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom
Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee
Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee
Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee
Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom
Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee
Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee
Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee
Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom
Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom
Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee
Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee
Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee
Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee
Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee
Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk
Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee
Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee
Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis
Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru
Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee
Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom
Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee
Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom
Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk
Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee
Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom
Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee
Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -
Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee
Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee
Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee
Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom
Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom
Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee
Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru
Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee
Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee
Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee
Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee
Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree
Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee
Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee
Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru
Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru
Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru
Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom
Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom
Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee
Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee
Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee
Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree
Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom
Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee
Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom
Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee
Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee
Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee
Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru
Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee
Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom
Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee
Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee
Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee
Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee
Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee
Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru
Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee
Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee
Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee
Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee
Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -
25 Geotehnoloogia eriala tutvustus
Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring
Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine
Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -
Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate
Tutvustus tulevasele magistrandile
Maumleinstituudi kodulehelt mittuee
Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -
26 Kasutatud materjal
1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -
Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid
Autor Artikli pealkiri Kategooria
Ingo Valgma
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Ingo Valgma
Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11
Ingo Valgma
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Ingo Valgma
Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42
Ingo Valgma
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Ingo Valgma
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Ingo Valgma
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Ingo Valgma
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Ingo Valgma
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Ingo Valgma
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ingo Valgma
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ain Anepaio
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ain Anepaio
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Alo Adamson
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Alo Adamson
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Aire Vaumlstrik
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Aire Vaumlstrik
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Aire Vaumlstrik
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Heidi Soosalu
Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12
Heidi Soosalu
Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52
Heidi Soosalu
Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Margit Kolats
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Margit Kolats
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Margit Kolats
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32
Maumlrt Saum
Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Maumlrt Saum
Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Veiko Karu
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Veiko Karu
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Veiko Karu
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Veiko Karu
Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Veiko Karu
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Veiko Karu
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Veiko Karu
Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Veiko Karu
Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42
Veiko Karu
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Vivika Vaumlizene
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Vivika Vaumlizene
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Vivika Vaumlizene
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Enno Reinsalu
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -
Enno Reinsalu
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61
Enno Reinsalu
Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62
Uumllo Sotildestra
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Uumllo Sotildestra
Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32
Uumllo Sotildestra
Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34
Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52
Tauno Tammeoja
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Tauno Tammeoja
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Tauno Tammeoja
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Sergei Sabanov
Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -
Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Julia Šommet
Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Martin Lohk
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11
Hardi Torn
Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34
Tarmo Tohver
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Tarmo Tohver
Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Tarmo Tohver
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Kalmer Sokman
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Kalmer Sokman
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Koostaja Karin Robam
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 4 -
2 Teadustoumlouml Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus 2008 aastal tehaksetehti maumleinstituudis projekte ja uuringuid jaumlrgnevatel teemadel
1 Maumlendusriskide haldamise kontseptsioon ja meetodid G6558 2 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee ning potildehjasetete seire Lep7079 3 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised
votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038AK 4 Saumlaumlstliku kaevandamise tingimused ETF7499 5 Maavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomine SF0140093s08 6 Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised
votildeimalused ning majandusliku otstarbekuse analuumluumls Lep7038MS 7 Kunda piirkonna ja Toolse jotildeevee seire 2008 Lep8057 8 Geoloogiline mitmekesisus kui unikaalse bioloogilise mitmekesisuse potildehjus Kilpisjaumlrve
piirkonnas ja Oulanka Rahvuspargis LAPBIAT 2
3 Maumleinstituudi artiklid Vaumlrsket artiklite nimistut on votildeimalik vaadata Eesti teadusinfosuumlsteemist aadressilt wwwetisee Alltoodud tabelis on vaumlljavotildete maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite tegevusest Lingi
ETIS all naumlete otseviiteid artiklitele Uudiskirja lisas ( Lisa 1Lisa 1 ) on vaumllja toodud 2008 aasta
kevadsemestril avaldatud artiklid
Nimi ETIS E-mail cv Koduleht otsing foto
Alo Adamson ETIS aloccttuee cv mittueealo info foto
Ain Anepaio ETIS ainanepaiottuee cv wwwzoneeeain29 info foto
Tennobert Haabu ETIS tennoberthaabuttuee cv mittueetennobert info foto
Egon Hirvesoo ETIS EgonHirvesootjiee mittueeegon info foto
Riho Iskuumll ETIS RihoIskylkncee cv mittueeriho info foto
Veiko Karu ETIS veikokaruttuee cv mittueeveiko info foto
Totildenis Kattel ETIS cv mittueetonis info foto
Margit Kolats ETIS margitkolatsttuee cv mittueemargit info foto
Helena Lind ETIS HelenaLindmailee cv mittueehelena info foto
Martin Lohk ETIS martinlohkmailee mittueemartinl info foto
Margus Loko ETIS MargusLokoepee cv mittueemargus info foto
Erki Niitlaan ETIS erkisteigeree cv mittueeerki info foto
Juumlri-Rivaldo Pastarus ETIS pastarusccttuee cv mittueejyri info foto
Enn- Aavo Pirrus ETIS pirrusstarmanee cv mittueeenn info foto
Elo Rannik ETIS EloRannikmailee cv mittueeelo info foto
Enno Reinsalu ETIS ereccttuee cv mittueeenno info foto
Karin Robam ETIS karinrobamttuee cv mittueekarin info foto
Sergei Sabanov ETIS sergeisabanovttuee cv mittueesergei info foto
Maumlrt Saum ETIS msaumttuee cv mittueemart info foto
Kalmer Sokman ETIS kalmersokmanepee cv mittueekalmer info foto
Heidi Soosalu ETIS hsoosaluegkee cv mittueeheidi info foto
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 5 -
Ivar Sova ETIS IvarSovamailee cv mittueeivar info
Uumllo Sotildestra ETIS systrastaffttuee cv mittueeylo info foto
Julija Šommet ETIS julikenehotmailcom cv mittueejulias info foto
Olavi Tammemaumle ETIS olavitammemaeriigikontrollee cv mittueeolavi info foto
Tauno Tammeoja ETIS taunotammeojamailee cv wwwhoteeonuatt info foto
Tarmo Tohver ETIS TarmoTohverepee cv mittueetarmo info foto
Hardi Torn ETIS hardigibee cv mittueehardi info
Ingo Valgma ETIS ingovalgmattuee cv mittueeingo info foto
Allan Viil ETIS allanviilepee cv mittueeallanv info foto
Vivika Vaumlizene ETIS vivikavaizenettuee cv mittueevivika info foto
Erik Vaumlli ETIS erikvaliepee cv mittueeerik info foto
Aire Vaumlstrik ETIS airevastrikttuee cv mittueeaire info foto
Ave-Otildenne Otildennis ETIS aveonnisttuee cv mittueeave info foto
Artiklite nimekirjad leiad aadressilt httpmittueeartiklid
4 Vaumllislaumlhetused Maumleinstituudi personal osales moumloumldunud semestril jaumlrgmistel rahvusvahelistel uumlritustel
SOMP (Society of Mining Professors)
16-20 mail toimus Saksamaal Aachenis Maumleprofessorite uumlhingu 19 kokkutulek TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Veiko Karu ja Juumlri-Rivaldo Pastarus Ingo Valgma ja Juumlri-Rivaldo Pastarus on uumlhingu taumlisliikmed ja vastavalt liikmelisuse arendamise ja maumlehariduse komiteede liikmed Koosoleku lotildeppedes said Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu noorliikmeteks Vt lisa httpwwwsomp2008rwth-aachende ja mittueesomp
Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis
bdquoAIMS AACHEN INTERNATIONAL MINING SYMPOSIArdquo 14-15 mai toimus Saksamaal Aachen kuues rahvusvaheline suumlmboosium bdquoRockbolting In Mining amp Injection Technology And Roadway Support Systemrdquo
TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Aire Vaumlstriku ja Veiko Karu ettekande teemaks oli Stability in Oil Shale Mining
Vt lisa wwwaimsrwth-aachende
Rahvusvaheline konverents StPeterburis
23-25 aprillil toimus rahvusvaheline konverents St Peterburi Maumleuumllikoolis Topical Issues of Rational Use of Natural Resources kus oli esindatud 19 riiki 61 uumllikooli 240 ettekandega Osales uumlle 450-ne inimese
TTUuml maumleinstituuti esindasid Juumlri-Rivaldo Pastarus Sergei Sabanov Erik Vaumlli Martin Lohk Julia Gulevitš ja Julia Šommet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -
Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll
Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha
XLI Tektooniline konverents
29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents
TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid
5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud
9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus
Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti
Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205
Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst
RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise
meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike
olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja
majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika
Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited
maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on
et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused
Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette
juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid
Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti
potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta
Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on
kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid
Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi
omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -
kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas
korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja
vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale
on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud
metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine
toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat
kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav
kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine
votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide
hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on
kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul
Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov
6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti
Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst
Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika
ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi
kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest
seisukohtadest
- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde
juhtimine neid arvestades
- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt
- kauba jaotamise optimeerimine
- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -
On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on
taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab
paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk
peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue
tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja
kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste
muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml
tegemist
Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine
potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik
motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust
Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada
Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja
majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks
suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml
rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused
ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole
kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud
Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid
7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi
Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-
teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas
raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi
kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a
Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -
autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s
Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid
Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila
kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust
Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash
perioodid jms
Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja
arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast
koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid
Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja
kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud
Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis
Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende
peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele
8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70
Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort
2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis
kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te
soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei
nimetaks
Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele
Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -
Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel
saada teemast hea ettekujutuse
Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja
lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain
Anepaio
Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud
Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat
kajastas Keskkonnatehnika
Kogumikus kajastatud artiklid
EESSOtildeNA
1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS
SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo
Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan
Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko
Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU
KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats
13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS
Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt
materjalidele tuginedes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -
19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver
Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt
maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas
energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides
Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi
Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate
otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid
Tudengitoumloumlde konkursi tulemused
Koht saaja konkursi toumlouml auhind
I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI
II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB
III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB
Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB
Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB
Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS
eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni
Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga
Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -
Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid
1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt
lisa wwwmaeseltseemaekonverents
2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad
kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad
3 turvas
4 kaevandamise seadusandlus
5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)
6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi
tulevik
7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel
uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine
keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada
8 veealune kaevandamine
9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid
10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis
11 avastamatakaevandamata maavarad
12 graniidi kaevandamine
13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest
14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-
pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse
15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)
Eelmiste konverentside teemad
EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik
9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent
6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -
Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu
Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor
Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis
10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus
Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised
Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika
Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -
Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada
Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik
Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis
Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes
8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene
INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -
11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene
Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa
Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu
Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800
Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -
bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn
TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri
12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee
Autor Pealkiri
Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice
T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition
(Paperback)
James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource
(Paperback)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)
Maurice C Fuerstenau Kenneth N
Han
Principles of Mineral Processing
Andrew L Mular Derek J Barratt
and Doug N Halbe
Mineral Processing Plant Design Practice and
Control (2 Volume Set)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM
(CD-ROM)
National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for
Mining (Paperback)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -
Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing
(Hardcover)
R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An
Introduction (Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom
TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium
Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -
8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s
Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel
2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo
28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias
Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga
15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu
10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml
Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -
Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml
15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee
16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36
Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5
Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5
Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5
Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5
23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -
Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpmittueekaevandamine
29 veebruar 2008 a Lepanina
Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee
5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
httpmittueekaevandamine
Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
httpwwwkiirkanduree
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele
httptjaee
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -
Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine
httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
mittuee
2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn
Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008
wwwmaeseltseemaekonverents
8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine
mittuee
Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor
Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas
mittuee
Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia
15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
mittuee
Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
httpmittueemaelabor
Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung
29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -
5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine
6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -
9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon
12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis
13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa
Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines
httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html
26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja
Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -
Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro
16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks
Aktuaalsed tudengitoumloumld
Doktoritoumlouml
Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s
Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel
Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia
Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine
Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad
Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine
Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld
Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine
Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine
Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine
Allan Viil Potildelevkivi BAT
Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale
Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis
Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -
Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine
Magistritoumlouml
Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine
Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid
Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine
Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile
Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine
Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast
Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses
Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike
Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes
Bakalaureusetoumlouml
Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia
Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine
Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls
Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine
Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad
Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused
Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige
Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused
Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste
Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel
Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes
Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus
Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls
Ainetoumlouml
Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused
Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused
Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine
Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls
Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -
Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus
Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis
Aineprojekt
Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis
Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus
Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt
Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
Praktika aruanne
Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring
Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika
Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides
17 Maumleinstituudi personal
mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist
- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor
tehnikateaduste doktor
_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent
doktor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -
____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja
Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht
Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant
- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________
Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -
Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
geoloogiadoktor
_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat
_____________________________________________________________
Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent
tehnika kandidaat _____________________________________________________________
Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks
Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -
Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas
Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed
Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult
Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu
Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni
Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee
Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -
Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
ISW ( International Student Week) Helsingi
10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega
Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home
Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted
Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega
Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate
Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile
Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav
terase tootjad
Kaevurite ball
Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor
12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom
14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul
httpteadusklubiblogspotcom
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn
Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld
httpkronometraazblogspotcom
28 veebruar 2008 a Astangu
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -
Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia
Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor
17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld
httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -
Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis
Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest
Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks
Tegevuse peamised eesmaumlrgid
Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle
Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse
Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse
Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine
Praktika uumlhine korraldamine
Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks
Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi
Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust
- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika
Tegevus 20072008 aastal
Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -
Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate
Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit
Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas
Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam
Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -
Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel
Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad
Instituudilt teadustoumloumls
Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena
Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)
Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik
2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008
Tublimate teadusklubiliste autasustamine
5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on
o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -
Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008
Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
8 8
4
14
10 10
17
5 42 2
4 4
9
5
0
5
10
15
20
70
22
007
140
22
008
280
22
008
290
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
20
42
008
30
42
008
200
42
008
270
42
008
290
42
008
20
52
008
130
52
008
220
52
008
Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
118 9 8
42
15 1613
05
1015202530
10012008
15012008
16012008
31012008
21022008
13032008
20032008
27032008
24042008
2052008
Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev
Osa
lenu
te a
rv
Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008
11 914 13
19 19
11 1015
25
12
32
13 11
48
15
0
10
20
30
40
100
12
008
160
12
008
230
12
008
310
12
008
70
22
007
280
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
270
32
008
20
42
008
40
42
008
240
42
008
150
52
008
200
52
008
210
52
008
220
52
008
Seminari toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -
20 Maumleselts
MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane
Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -
Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -
kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime
21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus
httpmittuee Maumleinstituudi veebileht
httpmittueelabor Maumlenduslabor
httpmittueekoolitus Koolitus
httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht
httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts
22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon
Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -
votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul
Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee
Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon
Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price
Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo
ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -
Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse
TalveAkadeemia 2008
Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale
TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele
Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee
Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid
1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine
manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)
kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining
Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH
Otildeppereisil osalenute nimekiri
1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -
15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis
Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008
Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom
Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39
Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele
Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -
Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes
XIII Eesti Geotehnika Konverents
Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja
Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008
12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte
Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses
Baltimaade noorteadlased Šveitsis
17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -
Avalikud loengud maumlendusest
9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid
26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf
Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames
Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents
2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents
Vt lisa httpmittueesomp
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -
23 Huvitavat
TTUuml MAumlEINSTITUUT 70
Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes
Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile
Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides
Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat
Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus
Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja
1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki
kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -
toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse
Joonis 2 Professor Jaan Kark
31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn
maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja
maumlekateedri juhataja 19381950
Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm
12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto
Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja
erakorraline professor 19381944
1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan
Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman
28061899 Peterburi kubermang - 28031981
Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970
Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn
Maumlekateedri juhataja 19701980
Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -
Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu
Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse
2 Geoloogia
professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris
Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale
2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-
professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -
uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m
3 draglainikopa
Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast
1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne
2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi
tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku
katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali
terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks
Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus
Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris
Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor
Joonis 9 MGIS labor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -
Kokkuvotildetteks
Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu
Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe
Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -
TTUuml Maumleinstituut 70
Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee
Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega
Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat
Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad
Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -
Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri
Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid
Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda
Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t
Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -
Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -
paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -
Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused
Aire Vaumlstrik Sissejuhatus
Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m
3 ja
ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul
maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks
Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis
Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3
Ehitusdolomiit tuhat msup3
Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu
Kogu Eesti
1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422
1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034
1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395
1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200
2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139
2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708
2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430
2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289
2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315
2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000
2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776
Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus
Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -
Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine
Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm
Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -
Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete
Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20
2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 18
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -
Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses
Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus
Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika
arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid
maumlendustingimuste vaumllilaboris
Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus
Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -
kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks
Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad
Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on
kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol
puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked
huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra
purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm
Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega
Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)
Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina
Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -
kuivsotildeelumine +
Uumlldine kuiv mass kg 1410
Kuiv mass peale pesemist kg 1410
Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0
Sotildeela ava mm
Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg
Klassi saagis
Sotildeelaalune saagis
Sotildeelapealne saagis
16 000 036 036 253 10000 000
8 000 1018 1018 7237 9747 253
4 000 320 320 2276 2510 7490
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -
2 000 017 017 122 234 9766
1 000 002 002 018 112 9888
05 000 001 001 010 094 9906
025 000 003 003 022 084 9916
0125 000 002 002 016 061 9939
0063 000 002 002 017 045 9955
0001 000 004 004 028 028 9972
Summa 0 1407 1407 094
Kontroll 1407
y = 48858x0683
R2 = 08015
000
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Sotildeela ava mm
Sotilde
ela
alu
ne
Sotildeelaalune saagis
yarv
Astendaja (Sotildeelaalune saagis )
Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna
Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m
3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline
maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3
Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga
KATSE ERIANDMED Valemid
Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki
Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0
Loumloumlkide arv n 30
Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt
Arvutused
Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c
Tegurid a 00008
b -00209
c -315
Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26
Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -
Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr
Tulemus
Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)
Motildeotildetmistulemused
Keskmine 237
Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad
Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited
Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]
Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]
Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]
Graniidi survetugevus on 48 MPa
Paekivi survetugevus on 31 MPa
Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud
Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide
kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml
Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats
Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58
3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64
4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008
5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84
6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008
7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut
2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada
ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti
Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused
[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade
kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja
varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma
Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -
Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10
sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42
energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate
Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased
6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
24 Maumleinstituudi tudengid
Nimi Tase www e-mail
Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee
Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom
Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee
Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee
Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee
Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom
Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee
Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee
Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee
Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom
Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom
Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee
Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee
Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee
Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee
Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee
Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk
Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee
Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee
Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis
Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru
Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee
Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom
Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee
Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom
Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk
Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee
Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom
Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee
Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -
Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee
Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee
Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee
Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom
Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom
Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee
Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru
Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee
Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee
Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee
Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee
Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree
Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee
Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee
Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru
Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru
Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru
Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom
Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom
Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee
Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee
Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee
Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree
Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom
Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee
Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom
Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee
Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee
Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee
Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru
Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee
Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom
Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee
Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee
Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee
Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee
Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee
Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru
Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee
Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee
Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee
Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee
Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -
25 Geotehnoloogia eriala tutvustus
Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring
Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine
Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -
Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate
Tutvustus tulevasele magistrandile
Maumleinstituudi kodulehelt mittuee
Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -
26 Kasutatud materjal
1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -
Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid
Autor Artikli pealkiri Kategooria
Ingo Valgma
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Ingo Valgma
Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11
Ingo Valgma
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Ingo Valgma
Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42
Ingo Valgma
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Ingo Valgma
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Ingo Valgma
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Ingo Valgma
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Ingo Valgma
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Ingo Valgma
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ingo Valgma
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ain Anepaio
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ain Anepaio
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Alo Adamson
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Alo Adamson
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Aire Vaumlstrik
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Aire Vaumlstrik
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Aire Vaumlstrik
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Heidi Soosalu
Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12
Heidi Soosalu
Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52
Heidi Soosalu
Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Margit Kolats
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Margit Kolats
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Margit Kolats
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32
Maumlrt Saum
Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Maumlrt Saum
Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Veiko Karu
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Veiko Karu
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Veiko Karu
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Veiko Karu
Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Veiko Karu
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Veiko Karu
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Veiko Karu
Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Veiko Karu
Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42
Veiko Karu
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Vivika Vaumlizene
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Vivika Vaumlizene
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Vivika Vaumlizene
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Enno Reinsalu
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -
Enno Reinsalu
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61
Enno Reinsalu
Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62
Uumllo Sotildestra
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Uumllo Sotildestra
Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32
Uumllo Sotildestra
Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34
Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52
Tauno Tammeoja
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Tauno Tammeoja
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Tauno Tammeoja
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Sergei Sabanov
Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -
Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Julia Šommet
Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Martin Lohk
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11
Hardi Torn
Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34
Tarmo Tohver
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Tarmo Tohver
Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Tarmo Tohver
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Kalmer Sokman
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Kalmer Sokman
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Koostaja Karin Robam
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 5 -
Ivar Sova ETIS IvarSovamailee cv mittueeivar info
Uumllo Sotildestra ETIS systrastaffttuee cv mittueeylo info foto
Julija Šommet ETIS julikenehotmailcom cv mittueejulias info foto
Olavi Tammemaumle ETIS olavitammemaeriigikontrollee cv mittueeolavi info foto
Tauno Tammeoja ETIS taunotammeojamailee cv wwwhoteeonuatt info foto
Tarmo Tohver ETIS TarmoTohverepee cv mittueetarmo info foto
Hardi Torn ETIS hardigibee cv mittueehardi info
Ingo Valgma ETIS ingovalgmattuee cv mittueeingo info foto
Allan Viil ETIS allanviilepee cv mittueeallanv info foto
Vivika Vaumlizene ETIS vivikavaizenettuee cv mittueevivika info foto
Erik Vaumlli ETIS erikvaliepee cv mittueeerik info foto
Aire Vaumlstrik ETIS airevastrikttuee cv mittueeaire info foto
Ave-Otildenne Otildennis ETIS aveonnisttuee cv mittueeave info foto
Artiklite nimekirjad leiad aadressilt httpmittueeartiklid
4 Vaumllislaumlhetused Maumleinstituudi personal osales moumloumldunud semestril jaumlrgmistel rahvusvahelistel uumlritustel
SOMP (Society of Mining Professors)
16-20 mail toimus Saksamaal Aachenis Maumleprofessorite uumlhingu 19 kokkutulek TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Veiko Karu ja Juumlri-Rivaldo Pastarus Ingo Valgma ja Juumlri-Rivaldo Pastarus on uumlhingu taumlisliikmed ja vastavalt liikmelisuse arendamise ja maumlehariduse komiteede liikmed Koosoleku lotildeppedes said Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu noorliikmeteks Vt lisa httpwwwsomp2008rwth-aachende ja mittueesomp
Rahvusvaheline suumlmpoosion Aachenis
bdquoAIMS AACHEN INTERNATIONAL MINING SYMPOSIArdquo 14-15 mai toimus Saksamaal Aachen kuues rahvusvaheline suumlmboosium bdquoRockbolting In Mining amp Injection Technology And Roadway Support Systemrdquo
TTUuml maumleinstituuti esindasid Ingo Valgma Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Aire Vaumlstriku ja Veiko Karu ettekande teemaks oli Stability in Oil Shale Mining
Vt lisa wwwaimsrwth-aachende
Rahvusvaheline konverents StPeterburis
23-25 aprillil toimus rahvusvaheline konverents St Peterburi Maumleuumllikoolis Topical Issues of Rational Use of Natural Resources kus oli esindatud 19 riiki 61 uumllikooli 240 ettekandega Osales uumlle 450-ne inimese
TTUuml maumleinstituuti esindasid Juumlri-Rivaldo Pastarus Sergei Sabanov Erik Vaumlli Martin Lohk Julia Gulevitš ja Julia Šommet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -
Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll
Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha
XLI Tektooniline konverents
29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents
TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid
5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud
9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus
Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti
Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205
Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst
RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise
meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike
olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja
majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika
Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited
maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on
et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused
Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette
juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid
Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti
potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta
Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on
kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid
Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi
omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -
kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas
korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja
vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale
on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud
metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine
toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat
kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav
kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine
votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide
hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on
kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul
Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov
6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti
Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst
Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika
ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi
kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest
seisukohtadest
- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde
juhtimine neid arvestades
- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt
- kauba jaotamise optimeerimine
- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -
On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on
taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab
paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk
peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue
tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja
kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste
muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml
tegemist
Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine
potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik
motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust
Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada
Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja
majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks
suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml
rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused
ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole
kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud
Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid
7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi
Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-
teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas
raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi
kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a
Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -
autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s
Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid
Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila
kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust
Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash
perioodid jms
Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja
arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast
koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid
Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja
kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud
Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis
Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende
peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele
8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70
Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort
2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis
kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te
soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei
nimetaks
Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele
Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -
Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel
saada teemast hea ettekujutuse
Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja
lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain
Anepaio
Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud
Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat
kajastas Keskkonnatehnika
Kogumikus kajastatud artiklid
EESSOtildeNA
1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS
SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo
Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan
Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko
Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU
KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats
13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS
Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt
materjalidele tuginedes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -
19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver
Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt
maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas
energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides
Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi
Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate
otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid
Tudengitoumloumlde konkursi tulemused
Koht saaja konkursi toumlouml auhind
I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI
II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB
III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB
Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB
Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB
Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS
eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni
Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga
Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -
Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid
1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt
lisa wwwmaeseltseemaekonverents
2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad
kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad
3 turvas
4 kaevandamise seadusandlus
5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)
6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi
tulevik
7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel
uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine
keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada
8 veealune kaevandamine
9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid
10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis
11 avastamatakaevandamata maavarad
12 graniidi kaevandamine
13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest
14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-
pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse
15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)
Eelmiste konverentside teemad
EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik
9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent
6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -
Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu
Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor
Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis
10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus
Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised
Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika
Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -
Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada
Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik
Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis
Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes
8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene
INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -
11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene
Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa
Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu
Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800
Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -
bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn
TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri
12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee
Autor Pealkiri
Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice
T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition
(Paperback)
James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource
(Paperback)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)
Maurice C Fuerstenau Kenneth N
Han
Principles of Mineral Processing
Andrew L Mular Derek J Barratt
and Doug N Halbe
Mineral Processing Plant Design Practice and
Control (2 Volume Set)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM
(CD-ROM)
National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for
Mining (Paperback)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -
Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing
(Hardcover)
R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An
Introduction (Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom
TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium
Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -
8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s
Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel
2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo
28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias
Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga
15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu
10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml
Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -
Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml
15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee
16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36
Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5
Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5
Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5
Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5
23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -
Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpmittueekaevandamine
29 veebruar 2008 a Lepanina
Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee
5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
httpmittueekaevandamine
Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
httpwwwkiirkanduree
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele
httptjaee
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -
Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine
httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
mittuee
2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn
Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008
wwwmaeseltseemaekonverents
8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine
mittuee
Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor
Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas
mittuee
Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia
15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
mittuee
Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
httpmittueemaelabor
Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung
29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -
5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine
6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -
9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon
12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis
13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa
Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines
httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html
26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja
Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -
Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro
16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks
Aktuaalsed tudengitoumloumld
Doktoritoumlouml
Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s
Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel
Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia
Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine
Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad
Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine
Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld
Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine
Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine
Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine
Allan Viil Potildelevkivi BAT
Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale
Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis
Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -
Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine
Magistritoumlouml
Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine
Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid
Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine
Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile
Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine
Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast
Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses
Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike
Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes
Bakalaureusetoumlouml
Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia
Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine
Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls
Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine
Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad
Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused
Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige
Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused
Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste
Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel
Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes
Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus
Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls
Ainetoumlouml
Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused
Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused
Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine
Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls
Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -
Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus
Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis
Aineprojekt
Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis
Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus
Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt
Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
Praktika aruanne
Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring
Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika
Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides
17 Maumleinstituudi personal
mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist
- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor
tehnikateaduste doktor
_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent
doktor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -
____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja
Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht
Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant
- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________
Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -
Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
geoloogiadoktor
_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat
_____________________________________________________________
Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent
tehnika kandidaat _____________________________________________________________
Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks
Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -
Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas
Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed
Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult
Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu
Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni
Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee
Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -
Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
ISW ( International Student Week) Helsingi
10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega
Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home
Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted
Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega
Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate
Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile
Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav
terase tootjad
Kaevurite ball
Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor
12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom
14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul
httpteadusklubiblogspotcom
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn
Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld
httpkronometraazblogspotcom
28 veebruar 2008 a Astangu
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -
Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia
Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor
17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld
httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -
Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis
Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest
Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks
Tegevuse peamised eesmaumlrgid
Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle
Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse
Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse
Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine
Praktika uumlhine korraldamine
Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks
Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi
Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust
- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika
Tegevus 20072008 aastal
Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -
Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate
Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit
Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas
Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam
Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -
Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel
Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad
Instituudilt teadustoumloumls
Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena
Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)
Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik
2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008
Tublimate teadusklubiliste autasustamine
5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on
o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -
Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008
Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
8 8
4
14
10 10
17
5 42 2
4 4
9
5
0
5
10
15
20
70
22
007
140
22
008
280
22
008
290
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
20
42
008
30
42
008
200
42
008
270
42
008
290
42
008
20
52
008
130
52
008
220
52
008
Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
118 9 8
42
15 1613
05
1015202530
10012008
15012008
16012008
31012008
21022008
13032008
20032008
27032008
24042008
2052008
Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev
Osa
lenu
te a
rv
Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008
11 914 13
19 19
11 1015
25
12
32
13 11
48
15
0
10
20
30
40
100
12
008
160
12
008
230
12
008
310
12
008
70
22
007
280
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
270
32
008
20
42
008
40
42
008
240
42
008
150
52
008
200
52
008
210
52
008
220
52
008
Seminari toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -
20 Maumleselts
MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane
Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -
Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -
kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime
21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus
httpmittuee Maumleinstituudi veebileht
httpmittueelabor Maumlenduslabor
httpmittueekoolitus Koolitus
httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht
httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts
22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon
Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -
votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul
Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee
Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon
Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price
Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo
ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -
Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse
TalveAkadeemia 2008
Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale
TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele
Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee
Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid
1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine
manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)
kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining
Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH
Otildeppereisil osalenute nimekiri
1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -
15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis
Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008
Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom
Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39
Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele
Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -
Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes
XIII Eesti Geotehnika Konverents
Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja
Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008
12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte
Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses
Baltimaade noorteadlased Šveitsis
17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -
Avalikud loengud maumlendusest
9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid
26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf
Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames
Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents
2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents
Vt lisa httpmittueesomp
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -
23 Huvitavat
TTUuml MAumlEINSTITUUT 70
Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes
Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile
Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides
Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat
Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus
Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja
1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki
kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -
toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse
Joonis 2 Professor Jaan Kark
31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn
maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja
maumlekateedri juhataja 19381950
Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm
12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto
Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja
erakorraline professor 19381944
1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan
Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman
28061899 Peterburi kubermang - 28031981
Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970
Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn
Maumlekateedri juhataja 19701980
Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -
Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu
Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse
2 Geoloogia
professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris
Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale
2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-
professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -
uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m
3 draglainikopa
Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast
1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne
2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi
tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku
katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali
terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks
Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus
Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris
Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor
Joonis 9 MGIS labor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -
Kokkuvotildetteks
Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu
Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe
Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -
TTUuml Maumleinstituut 70
Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee
Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega
Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat
Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad
Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -
Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri
Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid
Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda
Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t
Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -
Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -
paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -
Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused
Aire Vaumlstrik Sissejuhatus
Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m
3 ja
ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul
maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks
Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis
Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3
Ehitusdolomiit tuhat msup3
Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu
Kogu Eesti
1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422
1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034
1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395
1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200
2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139
2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708
2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430
2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289
2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315
2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000
2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776
Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus
Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -
Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine
Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm
Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -
Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete
Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20
2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 18
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -
Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses
Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus
Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika
arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid
maumlendustingimuste vaumllilaboris
Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus
Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -
kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks
Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad
Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on
kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol
puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked
huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra
purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm
Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega
Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)
Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina
Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -
kuivsotildeelumine +
Uumlldine kuiv mass kg 1410
Kuiv mass peale pesemist kg 1410
Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0
Sotildeela ava mm
Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg
Klassi saagis
Sotildeelaalune saagis
Sotildeelapealne saagis
16 000 036 036 253 10000 000
8 000 1018 1018 7237 9747 253
4 000 320 320 2276 2510 7490
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -
2 000 017 017 122 234 9766
1 000 002 002 018 112 9888
05 000 001 001 010 094 9906
025 000 003 003 022 084 9916
0125 000 002 002 016 061 9939
0063 000 002 002 017 045 9955
0001 000 004 004 028 028 9972
Summa 0 1407 1407 094
Kontroll 1407
y = 48858x0683
R2 = 08015
000
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Sotildeela ava mm
Sotilde
ela
alu
ne
Sotildeelaalune saagis
yarv
Astendaja (Sotildeelaalune saagis )
Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna
Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m
3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline
maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3
Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga
KATSE ERIANDMED Valemid
Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki
Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0
Loumloumlkide arv n 30
Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt
Arvutused
Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c
Tegurid a 00008
b -00209
c -315
Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26
Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -
Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr
Tulemus
Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)
Motildeotildetmistulemused
Keskmine 237
Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad
Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited
Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]
Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]
Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]
Graniidi survetugevus on 48 MPa
Paekivi survetugevus on 31 MPa
Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud
Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide
kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml
Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats
Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58
3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64
4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008
5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84
6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008
7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut
2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada
ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti
Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused
[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade
kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja
varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma
Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -
Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10
sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42
energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate
Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased
6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
24 Maumleinstituudi tudengid
Nimi Tase www e-mail
Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee
Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom
Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee
Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee
Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee
Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom
Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee
Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee
Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee
Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom
Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom
Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee
Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee
Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee
Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee
Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee
Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk
Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee
Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee
Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis
Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru
Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee
Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom
Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee
Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom
Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk
Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee
Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom
Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee
Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -
Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee
Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee
Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee
Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom
Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom
Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee
Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru
Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee
Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee
Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee
Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee
Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree
Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee
Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee
Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru
Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru
Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru
Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom
Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom
Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee
Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee
Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee
Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree
Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom
Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee
Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom
Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee
Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee
Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee
Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru
Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee
Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom
Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee
Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee
Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee
Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee
Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee
Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru
Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee
Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee
Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee
Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee
Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -
25 Geotehnoloogia eriala tutvustus
Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring
Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine
Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -
Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate
Tutvustus tulevasele magistrandile
Maumleinstituudi kodulehelt mittuee
Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -
26 Kasutatud materjal
1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -
Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid
Autor Artikli pealkiri Kategooria
Ingo Valgma
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Ingo Valgma
Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11
Ingo Valgma
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Ingo Valgma
Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42
Ingo Valgma
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Ingo Valgma
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Ingo Valgma
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Ingo Valgma
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Ingo Valgma
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Ingo Valgma
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ingo Valgma
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ain Anepaio
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ain Anepaio
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Alo Adamson
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Alo Adamson
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Aire Vaumlstrik
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Aire Vaumlstrik
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Aire Vaumlstrik
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Heidi Soosalu
Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12
Heidi Soosalu
Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52
Heidi Soosalu
Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Margit Kolats
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Margit Kolats
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Margit Kolats
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32
Maumlrt Saum
Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Maumlrt Saum
Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Veiko Karu
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Veiko Karu
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Veiko Karu
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Veiko Karu
Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Veiko Karu
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Veiko Karu
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Veiko Karu
Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Veiko Karu
Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42
Veiko Karu
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Vivika Vaumlizene
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Vivika Vaumlizene
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Vivika Vaumlizene
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Enno Reinsalu
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -
Enno Reinsalu
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61
Enno Reinsalu
Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62
Uumllo Sotildestra
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Uumllo Sotildestra
Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32
Uumllo Sotildestra
Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34
Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52
Tauno Tammeoja
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Tauno Tammeoja
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Tauno Tammeoja
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Sergei Sabanov
Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -
Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Julia Šommet
Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Martin Lohk
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11
Hardi Torn
Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34
Tarmo Tohver
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Tarmo Tohver
Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Tarmo Tohver
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Kalmer Sokman
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Kalmer Sokman
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Koostaja Karin Robam
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 6 -
Ette kanti neli ettekannet Erik Vaumlli - Kaevanduste tagasitaumlitmine potildelevkivituhaga ja keskkonnamotildeju Sergei Sabanov - Puur-lotildehketoumloumlde riskide vaumlhendamine Julia Gulevitš - Eesti potildelevkivibasseini lubjakivide kasutamine Julia Šommet - Killustiku kvaliteedi juhtimine ja kontroll
Doktorant Sergei Sabanov saavutas tudengitoumloumlde votildeistlusel III koha
XLI Tektooniline konverents
29-30 jaanuaril toimus Moskvas XLI Tektooniline konverents
TTUuml maumleinstituuti esindas Uumllo Sotildestra ettekandega Tektoonika ja geoduumlnaamika uumlldised ning regionaalsed probleemid
5 Sergei Sabanovi doktoritoumlouml kaitstud
9 juunil 2008 kaitses maumleinstituudi doktorant Sergei Sabanov edukalt doktoritoumloumld teemal bdquoRisk assessment methods in Estonia oli shale mining industry (bdquoRiski hindamine metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstusesrdquo) Doktoritoumlouml juhendaja dotsent Juumlri-Rivaldo Pastarus
Oponendid Professor Aleksander Vorobjev ndash Russian University of Peoples Friendship (RUDN) Venemaa Tehnikakandidaat Viktor Undusk ndash Eesti
Doktoritoumloumlga on votildeimalik tutvuda Tallinna Tehnikauumllikooli raamatukogu digikogus httpdigilibttueei205
Kokkuvotildete Sergei Sabanovi doktoritoumloumlst
RISKI HINDAMISE METOODIKA EESTI POtildeLEVKIVITOumlOumlSTUSES Maavarade kaevandamisprobleemide lahendamisel on otstarbekas kasutada riskide hindamise
meetodeid eriti kui traditsiooniliste teooriate ja meetodite kasutamine ei anna haumlid tulemusi Ohtlike
olukordade vaumlltimine votilderreldes nende tagajaumlrgede likvideerimisega on moraalsem eetilisem ja
majanduslikult kasulikum Riski hindamine kasutamise otstarbekust on naumlidanud maailma praktika
Riski haldamise meetodeid kaumlsitletakse maailmas ja Eestis erinevates toumloumlstusharudes kuid viited
maumlenduslike probleemide lahendamiseks on tagasihoidlikud Riskide hindamise meetodi eeliseks on
et see votildeimaldab hinnata projekte juba varases staadiumis ja kotildervaldada seal olevad puudused
Meetod annab informatsiooni kaevandamisest ja nende motildejust keskkonnale ning votildeimaldab ettevotildette
juhtkonnal vastu votildetta adekvaatseid poliitilisi ja strateegilisi otsuseid
Toumlouml eesmaumlrgiks on kontrollida olemasolevate riskihindamise metoodikate kasutatavust Eesti
potildelevkivitoumloumlstuses Toumloumltada vaumllja uued uurimismeetodid erinevate protsesside kohta
Riski hindamise metoodika potildehineb statistilisel analuumluumlsil Sotildeltuvalt andmete kaumlttesaadavusest on
kasutatud analuumluumltilist ja empiirilist laumlhenemist ning eksperthinnanguid
Riski hindamise metoodika Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on keeruline suumlsteem mis algab maumlemassiivi
omaduste uurimisest ja lotildepeb keskkonnamotildeju hindamisega Selline metoodika on universaalne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -
kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas
korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja
vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale
on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud
metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine
toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat
kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav
kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine
votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide
hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on
kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul
Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov
6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti
Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst
Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika
ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi
kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest
seisukohtadest
- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde
juhtimine neid arvestades
- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt
- kauba jaotamise optimeerimine
- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -
On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on
taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab
paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk
peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue
tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja
kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste
muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml
tegemist
Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine
potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik
motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust
Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada
Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja
majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks
suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml
rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused
ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole
kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud
Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid
7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi
Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-
teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas
raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi
kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a
Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -
autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s
Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid
Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila
kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust
Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash
perioodid jms
Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja
arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast
koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid
Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja
kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud
Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis
Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende
peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele
8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70
Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort
2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis
kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te
soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei
nimetaks
Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele
Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -
Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel
saada teemast hea ettekujutuse
Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja
lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain
Anepaio
Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud
Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat
kajastas Keskkonnatehnika
Kogumikus kajastatud artiklid
EESSOtildeNA
1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS
SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo
Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan
Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko
Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU
KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats
13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS
Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt
materjalidele tuginedes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -
19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver
Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt
maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas
energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides
Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi
Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate
otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid
Tudengitoumloumlde konkursi tulemused
Koht saaja konkursi toumlouml auhind
I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI
II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB
III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB
Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB
Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB
Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS
eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni
Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga
Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -
Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid
1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt
lisa wwwmaeseltseemaekonverents
2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad
kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad
3 turvas
4 kaevandamise seadusandlus
5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)
6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi
tulevik
7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel
uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine
keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada
8 veealune kaevandamine
9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid
10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis
11 avastamatakaevandamata maavarad
12 graniidi kaevandamine
13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest
14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-
pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse
15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)
Eelmiste konverentside teemad
EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik
9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent
6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -
Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu
Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor
Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis
10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus
Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised
Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika
Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -
Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada
Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik
Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis
Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes
8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene
INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -
11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene
Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa
Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu
Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800
Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -
bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn
TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri
12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee
Autor Pealkiri
Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice
T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition
(Paperback)
James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource
(Paperback)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)
Maurice C Fuerstenau Kenneth N
Han
Principles of Mineral Processing
Andrew L Mular Derek J Barratt
and Doug N Halbe
Mineral Processing Plant Design Practice and
Control (2 Volume Set)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM
(CD-ROM)
National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for
Mining (Paperback)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -
Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing
(Hardcover)
R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An
Introduction (Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom
TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium
Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -
8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s
Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel
2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo
28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias
Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga
15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu
10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml
Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -
Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml
15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee
16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36
Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5
Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5
Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5
Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5
23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -
Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpmittueekaevandamine
29 veebruar 2008 a Lepanina
Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee
5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
httpmittueekaevandamine
Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
httpwwwkiirkanduree
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele
httptjaee
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -
Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine
httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
mittuee
2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn
Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008
wwwmaeseltseemaekonverents
8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine
mittuee
Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor
Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas
mittuee
Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia
15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
mittuee
Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
httpmittueemaelabor
Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung
29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -
5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine
6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -
9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon
12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis
13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa
Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines
httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html
26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja
Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -
Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro
16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks
Aktuaalsed tudengitoumloumld
Doktoritoumlouml
Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s
Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel
Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia
Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine
Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad
Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine
Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld
Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine
Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine
Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine
Allan Viil Potildelevkivi BAT
Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale
Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis
Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -
Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine
Magistritoumlouml
Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine
Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid
Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine
Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile
Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine
Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast
Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses
Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike
Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes
Bakalaureusetoumlouml
Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia
Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine
Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls
Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine
Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad
Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused
Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige
Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused
Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste
Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel
Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes
Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus
Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls
Ainetoumlouml
Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused
Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused
Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine
Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls
Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -
Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus
Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis
Aineprojekt
Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis
Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus
Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt
Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
Praktika aruanne
Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring
Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika
Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides
17 Maumleinstituudi personal
mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist
- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor
tehnikateaduste doktor
_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent
doktor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -
____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja
Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht
Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant
- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________
Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -
Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
geoloogiadoktor
_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat
_____________________________________________________________
Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent
tehnika kandidaat _____________________________________________________________
Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks
Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -
Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas
Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed
Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult
Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu
Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni
Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee
Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -
Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
ISW ( International Student Week) Helsingi
10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega
Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home
Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted
Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega
Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate
Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile
Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav
terase tootjad
Kaevurite ball
Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor
12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom
14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul
httpteadusklubiblogspotcom
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn
Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld
httpkronometraazblogspotcom
28 veebruar 2008 a Astangu
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -
Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia
Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor
17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld
httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -
Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis
Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest
Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks
Tegevuse peamised eesmaumlrgid
Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle
Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse
Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse
Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine
Praktika uumlhine korraldamine
Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks
Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi
Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust
- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika
Tegevus 20072008 aastal
Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -
Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate
Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit
Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas
Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam
Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -
Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel
Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad
Instituudilt teadustoumloumls
Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena
Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)
Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik
2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008
Tublimate teadusklubiliste autasustamine
5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on
o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -
Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008
Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
8 8
4
14
10 10
17
5 42 2
4 4
9
5
0
5
10
15
20
70
22
007
140
22
008
280
22
008
290
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
20
42
008
30
42
008
200
42
008
270
42
008
290
42
008
20
52
008
130
52
008
220
52
008
Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
118 9 8
42
15 1613
05
1015202530
10012008
15012008
16012008
31012008
21022008
13032008
20032008
27032008
24042008
2052008
Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev
Osa
lenu
te a
rv
Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008
11 914 13
19 19
11 1015
25
12
32
13 11
48
15
0
10
20
30
40
100
12
008
160
12
008
230
12
008
310
12
008
70
22
007
280
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
270
32
008
20
42
008
40
42
008
240
42
008
150
52
008
200
52
008
210
52
008
220
52
008
Seminari toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -
20 Maumleselts
MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane
Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -
Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -
kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime
21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus
httpmittuee Maumleinstituudi veebileht
httpmittueelabor Maumlenduslabor
httpmittueekoolitus Koolitus
httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht
httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts
22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon
Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -
votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul
Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee
Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon
Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price
Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo
ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -
Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse
TalveAkadeemia 2008
Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale
TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele
Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee
Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid
1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine
manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)
kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining
Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH
Otildeppereisil osalenute nimekiri
1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -
15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis
Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008
Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom
Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39
Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele
Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -
Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes
XIII Eesti Geotehnika Konverents
Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja
Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008
12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte
Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses
Baltimaade noorteadlased Šveitsis
17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -
Avalikud loengud maumlendusest
9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid
26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf
Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames
Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents
2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents
Vt lisa httpmittueesomp
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -
23 Huvitavat
TTUuml MAumlEINSTITUUT 70
Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes
Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile
Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides
Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat
Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus
Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja
1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki
kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -
toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse
Joonis 2 Professor Jaan Kark
31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn
maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja
maumlekateedri juhataja 19381950
Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm
12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto
Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja
erakorraline professor 19381944
1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan
Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman
28061899 Peterburi kubermang - 28031981
Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970
Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn
Maumlekateedri juhataja 19701980
Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -
Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu
Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse
2 Geoloogia
professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris
Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale
2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-
professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -
uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m
3 draglainikopa
Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast
1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne
2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi
tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku
katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali
terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks
Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus
Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris
Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor
Joonis 9 MGIS labor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -
Kokkuvotildetteks
Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu
Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe
Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -
TTUuml Maumleinstituut 70
Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee
Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega
Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat
Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad
Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -
Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri
Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid
Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda
Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t
Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -
Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -
paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -
Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused
Aire Vaumlstrik Sissejuhatus
Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m
3 ja
ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul
maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks
Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis
Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3
Ehitusdolomiit tuhat msup3
Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu
Kogu Eesti
1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422
1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034
1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395
1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200
2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139
2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708
2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430
2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289
2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315
2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000
2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776
Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus
Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -
Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine
Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm
Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -
Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete
Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20
2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 18
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -
Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses
Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus
Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika
arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid
maumlendustingimuste vaumllilaboris
Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus
Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -
kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks
Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad
Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on
kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol
puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked
huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra
purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm
Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega
Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)
Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina
Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -
kuivsotildeelumine +
Uumlldine kuiv mass kg 1410
Kuiv mass peale pesemist kg 1410
Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0
Sotildeela ava mm
Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg
Klassi saagis
Sotildeelaalune saagis
Sotildeelapealne saagis
16 000 036 036 253 10000 000
8 000 1018 1018 7237 9747 253
4 000 320 320 2276 2510 7490
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -
2 000 017 017 122 234 9766
1 000 002 002 018 112 9888
05 000 001 001 010 094 9906
025 000 003 003 022 084 9916
0125 000 002 002 016 061 9939
0063 000 002 002 017 045 9955
0001 000 004 004 028 028 9972
Summa 0 1407 1407 094
Kontroll 1407
y = 48858x0683
R2 = 08015
000
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Sotildeela ava mm
Sotilde
ela
alu
ne
Sotildeelaalune saagis
yarv
Astendaja (Sotildeelaalune saagis )
Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna
Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m
3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline
maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3
Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga
KATSE ERIANDMED Valemid
Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki
Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0
Loumloumlkide arv n 30
Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt
Arvutused
Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c
Tegurid a 00008
b -00209
c -315
Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26
Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -
Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr
Tulemus
Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)
Motildeotildetmistulemused
Keskmine 237
Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad
Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited
Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]
Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]
Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]
Graniidi survetugevus on 48 MPa
Paekivi survetugevus on 31 MPa
Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud
Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide
kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml
Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats
Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58
3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64
4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008
5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84
6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008
7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut
2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada
ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti
Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused
[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade
kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja
varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma
Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -
Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10
sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42
energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate
Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased
6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
24 Maumleinstituudi tudengid
Nimi Tase www e-mail
Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee
Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom
Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee
Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee
Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee
Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom
Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee
Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee
Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee
Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom
Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom
Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee
Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee
Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee
Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee
Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee
Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk
Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee
Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee
Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis
Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru
Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee
Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom
Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee
Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom
Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk
Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee
Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom
Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee
Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -
Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee
Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee
Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee
Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom
Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom
Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee
Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru
Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee
Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee
Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee
Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee
Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree
Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee
Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee
Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru
Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru
Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru
Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom
Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom
Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee
Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee
Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee
Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree
Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom
Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee
Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom
Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee
Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee
Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee
Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru
Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee
Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom
Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee
Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee
Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee
Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee
Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee
Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru
Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee
Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee
Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee
Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee
Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -
25 Geotehnoloogia eriala tutvustus
Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring
Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine
Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -
Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate
Tutvustus tulevasele magistrandile
Maumleinstituudi kodulehelt mittuee
Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -
26 Kasutatud materjal
1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -
Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid
Autor Artikli pealkiri Kategooria
Ingo Valgma
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Ingo Valgma
Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11
Ingo Valgma
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Ingo Valgma
Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42
Ingo Valgma
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Ingo Valgma
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Ingo Valgma
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Ingo Valgma
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Ingo Valgma
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Ingo Valgma
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ingo Valgma
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ain Anepaio
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ain Anepaio
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Alo Adamson
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Alo Adamson
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Aire Vaumlstrik
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Aire Vaumlstrik
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Aire Vaumlstrik
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Heidi Soosalu
Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12
Heidi Soosalu
Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52
Heidi Soosalu
Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Margit Kolats
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Margit Kolats
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Margit Kolats
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32
Maumlrt Saum
Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Maumlrt Saum
Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Veiko Karu
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Veiko Karu
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Veiko Karu
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Veiko Karu
Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Veiko Karu
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Veiko Karu
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Veiko Karu
Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Veiko Karu
Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42
Veiko Karu
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Vivika Vaumlizene
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Vivika Vaumlizene
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Vivika Vaumlizene
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Enno Reinsalu
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -
Enno Reinsalu
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61
Enno Reinsalu
Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62
Uumllo Sotildestra
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Uumllo Sotildestra
Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32
Uumllo Sotildestra
Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34
Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52
Tauno Tammeoja
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Tauno Tammeoja
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Tauno Tammeoja
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Sergei Sabanov
Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -
Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Julia Šommet
Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Martin Lohk
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11
Hardi Torn
Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34
Tarmo Tohver
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Tarmo Tohver
Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Tarmo Tohver
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Kalmer Sokman
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Kalmer Sokman
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Koostaja Karin Robam
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 7 -
kasutatav erinevates toumloumlstusharudes Doktoritoumlouml praktiline vaumlljundid seisneb soovitustes kuidas
korraldada kambriploki stabiilsuse seiret kasutada uusi tehnoloogiaid paremini vaumlljata laadida ja
vedada potildelevkivi vaumlhem motildejutada keskkonda Kuna kaevandamise tulemused ja motildeju keskkonnale
on teada siis on lihtne kontrollida saadud tulemuste adekvaatsust ja vajadusel vaumlljatoumloumltatud
metoodikat taumlpsustada Toumloumlsse minevate kambriplokkide riskide hindamise metoodika taumlpsustamine
toimub Estonia ja Viru kaevanduse tingimustes kus kasutatakse kaumlesoleval hetkel olevat
kamberkaevandamise tehnoloogiat Vaumlljatoumloumltatud riski hindamise metoodika on kasutatav
kaevandamisviisi moderniseerimisel ja uute tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamisel Keskkonnariski hindamine
votildeimaldab valida parimat tehnoloogiat ja minimaalset negatiivset keskkonnamotildeju Loodud riskide
hindamise metoodika on kasutatav ka potildelevkivimaardlate teistes geoloogilistes tingimustes kus on
kasutusel kamberkaevandamisviis ja rakendatavad ka teiste kaevandamistehnoloogiate puhul
Joonis 1 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Sergei Sabanov
6 Tauno Tammeoja doktoritoumlouml kaitstud 26mail 2008 kaitses doktorant Tauno Tammeoja doktoritoumloumld teemal Economic Model of Oil Shale Flows and Cost (Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel) Doktoritoumlouml juhendaja emeriitprofessor Enno Reinsalu Oponedid prof Pekka Saumlrka- HUT Soome Anton Laur- Stockholmi Keskkonna Instituut Eesti
Kokkuvotildete Tauno Tammeoja doktoritoumloumlst
Potildelevkivi kaubavoogude ja hinna majandusmatemaatiline mudel Toumlouml sisuks on luua kogu suumlsteemi hotildelmav ning erinevaid seoseid arvestav mudel potildelevkivienergeetika
ja -keemia erinevate tulevikustsenaariumite kiireks ja mitmekuumllgseks arvutamiseks ja potildelevkivi
kaevandamisel kerkivate kuumlsimuste lahenduste leidmiseks ja toumloumltlemiseks laumlhtudes jaumlrgmistest
seisukohtadest
- geoloogilised eeldused kauba kvaliteedi moodustumisel ja maumletoumloumlde
juhtimine neid arvestades
- kaevise vaumlljamine ja toumloumltlemine kauba kvaliteedinotildeudeid silmas pidavalt
- kauba jaotamise optimeerimine
- kauba kvaliteeti arvestav hinnapoliitika kvaliteedi tagamiseks
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -
On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on
taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab
paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk
peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue
tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja
kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste
muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml
tegemist
Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine
potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik
motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust
Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada
Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja
majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks
suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml
rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused
ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole
kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud
Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid
7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi
Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-
teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas
raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi
kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a
Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -
autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s
Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid
Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila
kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust
Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash
perioodid jms
Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja
arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast
koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid
Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja
kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud
Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis
Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende
peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele
8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70
Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort
2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis
kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te
soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei
nimetaks
Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele
Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -
Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel
saada teemast hea ettekujutuse
Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja
lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain
Anepaio
Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud
Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat
kajastas Keskkonnatehnika
Kogumikus kajastatud artiklid
EESSOtildeNA
1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS
SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo
Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan
Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko
Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU
KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats
13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS
Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt
materjalidele tuginedes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -
19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver
Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt
maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas
energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides
Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi
Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate
otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid
Tudengitoumloumlde konkursi tulemused
Koht saaja konkursi toumlouml auhind
I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI
II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB
III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB
Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB
Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB
Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS
eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni
Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga
Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -
Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid
1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt
lisa wwwmaeseltseemaekonverents
2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad
kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad
3 turvas
4 kaevandamise seadusandlus
5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)
6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi
tulevik
7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel
uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine
keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada
8 veealune kaevandamine
9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid
10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis
11 avastamatakaevandamata maavarad
12 graniidi kaevandamine
13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest
14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-
pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse
15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)
Eelmiste konverentside teemad
EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik
9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent
6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -
Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu
Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor
Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis
10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus
Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised
Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika
Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -
Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada
Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik
Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis
Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes
8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene
INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -
11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene
Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa
Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu
Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800
Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -
bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn
TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri
12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee
Autor Pealkiri
Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice
T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition
(Paperback)
James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource
(Paperback)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)
Maurice C Fuerstenau Kenneth N
Han
Principles of Mineral Processing
Andrew L Mular Derek J Barratt
and Doug N Halbe
Mineral Processing Plant Design Practice and
Control (2 Volume Set)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM
(CD-ROM)
National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for
Mining (Paperback)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -
Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing
(Hardcover)
R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An
Introduction (Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom
TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium
Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -
8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s
Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel
2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo
28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias
Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga
15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu
10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml
Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -
Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml
15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee
16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36
Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5
Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5
Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5
Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5
23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -
Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpmittueekaevandamine
29 veebruar 2008 a Lepanina
Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee
5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
httpmittueekaevandamine
Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
httpwwwkiirkanduree
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele
httptjaee
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -
Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine
httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
mittuee
2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn
Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008
wwwmaeseltseemaekonverents
8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine
mittuee
Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor
Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas
mittuee
Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia
15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
mittuee
Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
httpmittueemaelabor
Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung
29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -
5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine
6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -
9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon
12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis
13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa
Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines
httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html
26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja
Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -
Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro
16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks
Aktuaalsed tudengitoumloumld
Doktoritoumlouml
Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s
Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel
Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia
Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine
Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad
Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine
Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld
Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine
Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine
Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine
Allan Viil Potildelevkivi BAT
Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale
Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis
Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -
Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine
Magistritoumlouml
Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine
Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid
Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine
Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile
Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine
Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast
Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses
Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike
Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes
Bakalaureusetoumlouml
Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia
Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine
Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls
Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine
Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad
Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused
Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige
Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused
Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste
Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel
Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes
Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus
Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls
Ainetoumlouml
Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused
Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused
Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine
Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls
Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -
Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus
Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis
Aineprojekt
Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis
Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus
Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt
Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
Praktika aruanne
Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring
Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika
Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides
17 Maumleinstituudi personal
mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist
- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor
tehnikateaduste doktor
_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent
doktor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -
____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja
Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht
Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant
- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________
Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -
Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
geoloogiadoktor
_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat
_____________________________________________________________
Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent
tehnika kandidaat _____________________________________________________________
Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks
Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -
Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas
Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed
Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult
Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu
Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni
Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee
Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -
Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
ISW ( International Student Week) Helsingi
10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega
Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home
Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted
Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega
Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate
Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile
Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav
terase tootjad
Kaevurite ball
Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor
12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom
14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul
httpteadusklubiblogspotcom
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn
Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld
httpkronometraazblogspotcom
28 veebruar 2008 a Astangu
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -
Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia
Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor
17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld
httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -
Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis
Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest
Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks
Tegevuse peamised eesmaumlrgid
Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle
Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse
Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse
Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine
Praktika uumlhine korraldamine
Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks
Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi
Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust
- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika
Tegevus 20072008 aastal
Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -
Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate
Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit
Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas
Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam
Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -
Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel
Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad
Instituudilt teadustoumloumls
Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena
Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)
Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik
2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008
Tublimate teadusklubiliste autasustamine
5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on
o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -
Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008
Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
8 8
4
14
10 10
17
5 42 2
4 4
9
5
0
5
10
15
20
70
22
007
140
22
008
280
22
008
290
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
20
42
008
30
42
008
200
42
008
270
42
008
290
42
008
20
52
008
130
52
008
220
52
008
Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
118 9 8
42
15 1613
05
1015202530
10012008
15012008
16012008
31012008
21022008
13032008
20032008
27032008
24042008
2052008
Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev
Osa
lenu
te a
rv
Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008
11 914 13
19 19
11 1015
25
12
32
13 11
48
15
0
10
20
30
40
100
12
008
160
12
008
230
12
008
310
12
008
70
22
007
280
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
270
32
008
20
42
008
40
42
008
240
42
008
150
52
008
200
52
008
210
52
008
220
52
008
Seminari toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -
20 Maumleselts
MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane
Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -
Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -
kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime
21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus
httpmittuee Maumleinstituudi veebileht
httpmittueelabor Maumlenduslabor
httpmittueekoolitus Koolitus
httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht
httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts
22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon
Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -
votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul
Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee
Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon
Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price
Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo
ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -
Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse
TalveAkadeemia 2008
Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale
TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele
Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee
Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid
1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine
manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)
kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining
Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH
Otildeppereisil osalenute nimekiri
1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -
15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis
Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008
Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom
Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39
Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele
Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -
Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes
XIII Eesti Geotehnika Konverents
Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja
Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008
12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte
Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses
Baltimaade noorteadlased Šveitsis
17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -
Avalikud loengud maumlendusest
9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid
26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf
Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames
Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents
2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents
Vt lisa httpmittueesomp
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -
23 Huvitavat
TTUuml MAumlEINSTITUUT 70
Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes
Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile
Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides
Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat
Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus
Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja
1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki
kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -
toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse
Joonis 2 Professor Jaan Kark
31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn
maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja
maumlekateedri juhataja 19381950
Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm
12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto
Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja
erakorraline professor 19381944
1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan
Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman
28061899 Peterburi kubermang - 28031981
Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970
Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn
Maumlekateedri juhataja 19701980
Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -
Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu
Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse
2 Geoloogia
professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris
Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale
2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-
professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -
uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m
3 draglainikopa
Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast
1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne
2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi
tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku
katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali
terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks
Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus
Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris
Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor
Joonis 9 MGIS labor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -
Kokkuvotildetteks
Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu
Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe
Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -
TTUuml Maumleinstituut 70
Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee
Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega
Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat
Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad
Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -
Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri
Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid
Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda
Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t
Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -
Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -
paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -
Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused
Aire Vaumlstrik Sissejuhatus
Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m
3 ja
ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul
maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks
Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis
Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3
Ehitusdolomiit tuhat msup3
Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu
Kogu Eesti
1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422
1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034
1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395
1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200
2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139
2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708
2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430
2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289
2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315
2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000
2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776
Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus
Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -
Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine
Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm
Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -
Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete
Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20
2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 18
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -
Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses
Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus
Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika
arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid
maumlendustingimuste vaumllilaboris
Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus
Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -
kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks
Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad
Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on
kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol
puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked
huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra
purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm
Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega
Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)
Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina
Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -
kuivsotildeelumine +
Uumlldine kuiv mass kg 1410
Kuiv mass peale pesemist kg 1410
Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0
Sotildeela ava mm
Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg
Klassi saagis
Sotildeelaalune saagis
Sotildeelapealne saagis
16 000 036 036 253 10000 000
8 000 1018 1018 7237 9747 253
4 000 320 320 2276 2510 7490
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -
2 000 017 017 122 234 9766
1 000 002 002 018 112 9888
05 000 001 001 010 094 9906
025 000 003 003 022 084 9916
0125 000 002 002 016 061 9939
0063 000 002 002 017 045 9955
0001 000 004 004 028 028 9972
Summa 0 1407 1407 094
Kontroll 1407
y = 48858x0683
R2 = 08015
000
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Sotildeela ava mm
Sotilde
ela
alu
ne
Sotildeelaalune saagis
yarv
Astendaja (Sotildeelaalune saagis )
Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna
Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m
3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline
maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3
Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga
KATSE ERIANDMED Valemid
Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki
Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0
Loumloumlkide arv n 30
Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt
Arvutused
Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c
Tegurid a 00008
b -00209
c -315
Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26
Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -
Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr
Tulemus
Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)
Motildeotildetmistulemused
Keskmine 237
Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad
Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited
Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]
Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]
Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]
Graniidi survetugevus on 48 MPa
Paekivi survetugevus on 31 MPa
Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud
Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide
kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml
Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats
Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58
3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64
4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008
5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84
6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008
7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut
2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada
ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti
Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused
[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade
kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja
varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma
Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -
Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10
sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42
energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate
Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased
6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
24 Maumleinstituudi tudengid
Nimi Tase www e-mail
Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee
Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom
Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee
Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee
Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee
Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom
Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee
Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee
Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee
Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom
Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom
Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee
Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee
Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee
Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee
Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee
Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk
Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee
Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee
Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis
Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru
Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee
Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom
Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee
Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom
Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk
Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee
Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom
Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee
Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -
Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee
Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee
Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee
Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom
Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom
Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee
Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru
Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee
Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee
Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee
Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee
Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree
Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee
Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee
Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru
Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru
Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru
Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom
Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom
Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee
Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee
Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee
Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree
Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom
Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee
Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom
Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee
Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee
Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee
Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru
Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee
Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom
Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee
Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee
Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee
Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee
Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee
Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru
Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee
Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee
Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee
Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee
Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -
25 Geotehnoloogia eriala tutvustus
Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring
Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine
Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -
Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate
Tutvustus tulevasele magistrandile
Maumleinstituudi kodulehelt mittuee
Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -
26 Kasutatud materjal
1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -
Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid
Autor Artikli pealkiri Kategooria
Ingo Valgma
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Ingo Valgma
Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11
Ingo Valgma
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Ingo Valgma
Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42
Ingo Valgma
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Ingo Valgma
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Ingo Valgma
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Ingo Valgma
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Ingo Valgma
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Ingo Valgma
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ingo Valgma
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ain Anepaio
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ain Anepaio
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Alo Adamson
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Alo Adamson
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Aire Vaumlstrik
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Aire Vaumlstrik
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Aire Vaumlstrik
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Heidi Soosalu
Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12
Heidi Soosalu
Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52
Heidi Soosalu
Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Margit Kolats
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Margit Kolats
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Margit Kolats
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32
Maumlrt Saum
Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Maumlrt Saum
Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Veiko Karu
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Veiko Karu
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Veiko Karu
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Veiko Karu
Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Veiko Karu
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Veiko Karu
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Veiko Karu
Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Veiko Karu
Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42
Veiko Karu
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Vivika Vaumlizene
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Vivika Vaumlizene
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Vivika Vaumlizene
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Enno Reinsalu
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -
Enno Reinsalu
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61
Enno Reinsalu
Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62
Uumllo Sotildestra
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Uumllo Sotildestra
Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32
Uumllo Sotildestra
Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34
Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52
Tauno Tammeoja
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Tauno Tammeoja
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Tauno Tammeoja
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Sergei Sabanov
Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -
Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Julia Šommet
Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Martin Lohk
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11
Hardi Torn
Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34
Tarmo Tohver
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Tarmo Tohver
Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Tarmo Tohver
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Kalmer Sokman
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Kalmer Sokman
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Koostaja Karin Robam
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 8 -
On uumlldtuntud fakt et potildelevkivi kuumlttevaumlaumlrtus lotildeuna suunas st maumletoumloumlde arenedes halveneb Siiski on
taumlpselt teadmata millist kaubapotildelevkivi me saame 5 10 15 20 hellip aasta paumlrast Kaumlesolev mudel aitab
paraku veel leida vastuseid ainult potildelevkivi kaevandamisel ja jaotamisel kuid mudeli lotildeppeesmaumlrk
peaks olema kaumlsitleda kogu ahelat kliendi juures lotildepptoumloumltlemiseni vaumllja Naumliteks seoses uue
tehnoloogia kasutuselevotildetuga Narva Elektrijaamades ei ole potildehjalikult laumlbi toumloumltatud kogu kaevise ja
kauba toumloumltlemise tsuumlklit potildelevkivi katlasse andmiseni sellest laumlhtuvat potildelevkivi kvaliteediomaduste
muutumist teiste tarbijate jaoks See aga eeldab vastava ala spetsialistidega taumliendava koostoumlouml
tegemist
Eesti potildelevkivitoumloumlstuses on visa muutuma on plaanimajanduslik ja kulupotildehine laumlhenemine
potildelevkivikaevandamise majanduslikul hindamisel Uumlhekuumllgne on erinevate otsuste ja tegevuste tegelik
motildeju kasumile laumlhtutakse liigselt lokaalsetest optimumidest arvestamata suumlsteemi terviklikkust
Loodud mudel votildeimaldab seda olukorda leevendada
Mudeli loomise mahukamaid osasid oli AS Eesti Potildelevkivi majandusnaumlitajate analuumluumls maumletehniliste ja
majanduslike naumlitajate omavaheliste seoste leidmine ning matemaatiline esitamine Mudeli esimeseks
suuremaks praktiliseks vaumlljundiks on selle rakendamine AS Eesti Energia tellitud toumlouml
rdquoKasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega potildelevkivi tootmise tehnoloogilised votildeimalused
ning majandusliku otstarbekuse analuumluumlsrdquo taumlitmine Nimetatud uuring ning selle jaumlreldused pole
kaumlesoleva doktoritoumlouml kaitsmise hetkeks veel lotildepetatud
Joonis 2 Edukalt maumleinstituudi doktorantuuri lotildepetanud Tauno Tammeoja Jaumlrgmistena on valmis oma doktoritoumlid kaitsma Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle vt ka httpmittueedoktorandid
7 Raamat potildelevkivi kaevandamise ajaloost Jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Tehnoloogia ja inimesed Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi
Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukaja-
teks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas
raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi
kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a
Teos on kaalukas fuumluumlsiliselt (17 kg 766 lk 57 kirjutist) ja sisult Artikleid on enam kui neljakuumlmnelt
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -
autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s
Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid
Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila
kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust
Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash
perioodid jms
Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja
arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast
koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid
Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja
kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud
Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis
Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende
peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele
8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70
Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort
2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis
kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te
soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei
nimetaks
Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele
Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -
Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel
saada teemast hea ettekujutuse
Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja
lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain
Anepaio
Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud
Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat
kajastas Keskkonnatehnika
Kogumikus kajastatud artiklid
EESSOtildeNA
1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS
SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo
Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan
Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko
Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU
KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats
13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS
Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt
materjalidele tuginedes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -
19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver
Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt
maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas
energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides
Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi
Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate
otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid
Tudengitoumloumlde konkursi tulemused
Koht saaja konkursi toumlouml auhind
I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI
II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB
III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB
Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB
Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB
Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS
eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni
Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga
Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -
Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid
1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt
lisa wwwmaeseltseemaekonverents
2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad
kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad
3 turvas
4 kaevandamise seadusandlus
5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)
6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi
tulevik
7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel
uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine
keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada
8 veealune kaevandamine
9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid
10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis
11 avastamatakaevandamata maavarad
12 graniidi kaevandamine
13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest
14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-
pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse
15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)
Eelmiste konverentside teemad
EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik
9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent
6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -
Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu
Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor
Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis
10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus
Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised
Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika
Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -
Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada
Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik
Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis
Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes
8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene
INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -
11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene
Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa
Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu
Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800
Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -
bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn
TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri
12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee
Autor Pealkiri
Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice
T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition
(Paperback)
James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource
(Paperback)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)
Maurice C Fuerstenau Kenneth N
Han
Principles of Mineral Processing
Andrew L Mular Derek J Barratt
and Doug N Halbe
Mineral Processing Plant Design Practice and
Control (2 Volume Set)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM
(CD-ROM)
National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for
Mining (Paperback)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -
Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing
(Hardcover)
R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An
Introduction (Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom
TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium
Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -
8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s
Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel
2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo
28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias
Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga
15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu
10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml
Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -
Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml
15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee
16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36
Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5
Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5
Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5
Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5
23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -
Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpmittueekaevandamine
29 veebruar 2008 a Lepanina
Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee
5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
httpmittueekaevandamine
Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
httpwwwkiirkanduree
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele
httptjaee
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -
Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine
httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
mittuee
2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn
Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008
wwwmaeseltseemaekonverents
8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine
mittuee
Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor
Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas
mittuee
Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia
15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
mittuee
Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
httpmittueemaelabor
Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung
29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -
5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine
6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -
9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon
12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis
13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa
Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines
httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html
26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja
Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -
Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro
16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks
Aktuaalsed tudengitoumloumld
Doktoritoumlouml
Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s
Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel
Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia
Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine
Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad
Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine
Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld
Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine
Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine
Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine
Allan Viil Potildelevkivi BAT
Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale
Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis
Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -
Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine
Magistritoumlouml
Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine
Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid
Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine
Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile
Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine
Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast
Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses
Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike
Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes
Bakalaureusetoumlouml
Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia
Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine
Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls
Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine
Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad
Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused
Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige
Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused
Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste
Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel
Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes
Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus
Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls
Ainetoumlouml
Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused
Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused
Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine
Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls
Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -
Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus
Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis
Aineprojekt
Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis
Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus
Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt
Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
Praktika aruanne
Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring
Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika
Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides
17 Maumleinstituudi personal
mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist
- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor
tehnikateaduste doktor
_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent
doktor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -
____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja
Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht
Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant
- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________
Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -
Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
geoloogiadoktor
_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat
_____________________________________________________________
Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent
tehnika kandidaat _____________________________________________________________
Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks
Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -
Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas
Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed
Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult
Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu
Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni
Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee
Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -
Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
ISW ( International Student Week) Helsingi
10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega
Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home
Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted
Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega
Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate
Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile
Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav
terase tootjad
Kaevurite ball
Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor
12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom
14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul
httpteadusklubiblogspotcom
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn
Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld
httpkronometraazblogspotcom
28 veebruar 2008 a Astangu
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -
Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia
Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor
17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld
httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -
Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis
Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest
Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks
Tegevuse peamised eesmaumlrgid
Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle
Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse
Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse
Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine
Praktika uumlhine korraldamine
Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks
Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi
Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust
- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika
Tegevus 20072008 aastal
Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -
Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate
Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit
Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas
Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam
Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -
Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel
Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad
Instituudilt teadustoumloumls
Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena
Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)
Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik
2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008
Tublimate teadusklubiliste autasustamine
5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on
o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -
Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008
Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
8 8
4
14
10 10
17
5 42 2
4 4
9
5
0
5
10
15
20
70
22
007
140
22
008
280
22
008
290
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
20
42
008
30
42
008
200
42
008
270
42
008
290
42
008
20
52
008
130
52
008
220
52
008
Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
118 9 8
42
15 1613
05
1015202530
10012008
15012008
16012008
31012008
21022008
13032008
20032008
27032008
24042008
2052008
Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev
Osa
lenu
te a
rv
Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008
11 914 13
19 19
11 1015
25
12
32
13 11
48
15
0
10
20
30
40
100
12
008
160
12
008
230
12
008
310
12
008
70
22
007
280
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
270
32
008
20
42
008
40
42
008
240
42
008
150
52
008
200
52
008
210
52
008
220
52
008
Seminari toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -
20 Maumleselts
MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane
Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -
Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -
kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime
21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus
httpmittuee Maumleinstituudi veebileht
httpmittueelabor Maumlenduslabor
httpmittueekoolitus Koolitus
httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht
httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts
22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon
Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -
votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul
Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee
Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon
Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price
Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo
ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -
Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse
TalveAkadeemia 2008
Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale
TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele
Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee
Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid
1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine
manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)
kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining
Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH
Otildeppereisil osalenute nimekiri
1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -
15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis
Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008
Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom
Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39
Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele
Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -
Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes
XIII Eesti Geotehnika Konverents
Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja
Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008
12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte
Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses
Baltimaade noorteadlased Šveitsis
17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -
Avalikud loengud maumlendusest
9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid
26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf
Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames
Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents
2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents
Vt lisa httpmittueesomp
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -
23 Huvitavat
TTUuml MAumlEINSTITUUT 70
Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes
Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile
Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides
Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat
Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus
Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja
1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki
kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -
toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse
Joonis 2 Professor Jaan Kark
31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn
maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja
maumlekateedri juhataja 19381950
Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm
12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto
Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja
erakorraline professor 19381944
1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan
Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman
28061899 Peterburi kubermang - 28031981
Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970
Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn
Maumlekateedri juhataja 19701980
Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -
Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu
Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse
2 Geoloogia
professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris
Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale
2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-
professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -
uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m
3 draglainikopa
Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast
1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne
2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi
tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku
katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali
terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks
Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus
Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris
Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor
Joonis 9 MGIS labor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -
Kokkuvotildetteks
Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu
Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe
Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -
TTUuml Maumleinstituut 70
Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee
Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega
Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat
Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad
Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -
Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri
Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid
Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda
Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t
Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -
Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -
paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -
Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused
Aire Vaumlstrik Sissejuhatus
Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m
3 ja
ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul
maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks
Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis
Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3
Ehitusdolomiit tuhat msup3
Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu
Kogu Eesti
1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422
1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034
1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395
1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200
2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139
2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708
2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430
2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289
2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315
2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000
2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776
Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus
Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -
Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine
Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm
Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -
Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete
Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20
2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 18
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -
Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses
Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus
Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika
arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid
maumlendustingimuste vaumllilaboris
Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus
Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -
kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks
Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad
Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on
kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol
puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked
huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra
purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm
Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega
Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)
Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina
Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -
kuivsotildeelumine +
Uumlldine kuiv mass kg 1410
Kuiv mass peale pesemist kg 1410
Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0
Sotildeela ava mm
Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg
Klassi saagis
Sotildeelaalune saagis
Sotildeelapealne saagis
16 000 036 036 253 10000 000
8 000 1018 1018 7237 9747 253
4 000 320 320 2276 2510 7490
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -
2 000 017 017 122 234 9766
1 000 002 002 018 112 9888
05 000 001 001 010 094 9906
025 000 003 003 022 084 9916
0125 000 002 002 016 061 9939
0063 000 002 002 017 045 9955
0001 000 004 004 028 028 9972
Summa 0 1407 1407 094
Kontroll 1407
y = 48858x0683
R2 = 08015
000
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Sotildeela ava mm
Sotilde
ela
alu
ne
Sotildeelaalune saagis
yarv
Astendaja (Sotildeelaalune saagis )
Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna
Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m
3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline
maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3
Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga
KATSE ERIANDMED Valemid
Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki
Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0
Loumloumlkide arv n 30
Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt
Arvutused
Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c
Tegurid a 00008
b -00209
c -315
Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26
Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -
Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr
Tulemus
Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)
Motildeotildetmistulemused
Keskmine 237
Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad
Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited
Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]
Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]
Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]
Graniidi survetugevus on 48 MPa
Paekivi survetugevus on 31 MPa
Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud
Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide
kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml
Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats
Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58
3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64
4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008
5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84
6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008
7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut
2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada
ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti
Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused
[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade
kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja
varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma
Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -
Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10
sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42
energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate
Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased
6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
24 Maumleinstituudi tudengid
Nimi Tase www e-mail
Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee
Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom
Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee
Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee
Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee
Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom
Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee
Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee
Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee
Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom
Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom
Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee
Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee
Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee
Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee
Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee
Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk
Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee
Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee
Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis
Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru
Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee
Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom
Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee
Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom
Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk
Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee
Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom
Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee
Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -
Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee
Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee
Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee
Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom
Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom
Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee
Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru
Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee
Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee
Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee
Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee
Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree
Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee
Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee
Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru
Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru
Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru
Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom
Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom
Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee
Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee
Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee
Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree
Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom
Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee
Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom
Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee
Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee
Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee
Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru
Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee
Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom
Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee
Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee
Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee
Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee
Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee
Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru
Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee
Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee
Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee
Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee
Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -
25 Geotehnoloogia eriala tutvustus
Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring
Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine
Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -
Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate
Tutvustus tulevasele magistrandile
Maumleinstituudi kodulehelt mittuee
Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -
26 Kasutatud materjal
1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -
Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid
Autor Artikli pealkiri Kategooria
Ingo Valgma
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Ingo Valgma
Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11
Ingo Valgma
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Ingo Valgma
Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42
Ingo Valgma
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Ingo Valgma
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Ingo Valgma
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Ingo Valgma
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Ingo Valgma
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Ingo Valgma
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ingo Valgma
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ain Anepaio
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ain Anepaio
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Alo Adamson
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Alo Adamson
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Aire Vaumlstrik
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Aire Vaumlstrik
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Aire Vaumlstrik
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Heidi Soosalu
Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12
Heidi Soosalu
Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52
Heidi Soosalu
Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Margit Kolats
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Margit Kolats
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Margit Kolats
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32
Maumlrt Saum
Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Maumlrt Saum
Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Veiko Karu
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Veiko Karu
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Veiko Karu
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Veiko Karu
Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Veiko Karu
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Veiko Karu
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Veiko Karu
Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Veiko Karu
Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42
Veiko Karu
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Vivika Vaumlizene
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Vivika Vaumlizene
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Vivika Vaumlizene
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Enno Reinsalu
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -
Enno Reinsalu
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61
Enno Reinsalu
Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62
Uumllo Sotildestra
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Uumllo Sotildestra
Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32
Uumllo Sotildestra
Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34
Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52
Tauno Tammeoja
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Tauno Tammeoja
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Tauno Tammeoja
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Sergei Sabanov
Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -
Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Julia Šommet
Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Martin Lohk
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11
Hardi Torn
Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34
Tarmo Tohver
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Tarmo Tohver
Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Tarmo Tohver
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Kalmer Sokman
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Kalmer Sokman
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Koostaja Karin Robam
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 9 -
autorilt ja maumllestusi 18 isikult Kirjutajad on potildelevkivi kaevandamisega otseselt seotud olnud TTUuml-s
Tallinna maumletehnikumis ja Venemaa kotildergkoolides diplomi votildei teaduskraadi saanud insenerid
Mahukas illustreeriv materjal on ajast-aega erakogude unikaalsetest fotodest kuni Balti potildelevkivilevila
kotildeige vaumlrskema kaardini Lisaks toimetaja valitud kunstilised fotod maa alt maa pealt ja uumllalt otildehust
Vaumlaumlrtuslik on ka statistiline andmestik naumliteks adekvaatsed tootmismahud isikute toumloumlkohad ja ndash
perioodid jms
Kogumiku temaatika hotildelmab paljut alates otildepingumaumllestustest kuni analuumluumltilise uumllevaateni teadus- ja
arendustegevusest Oma lugu on igast potildelevkivikaevandusest ja -karjaumlaumlrist igast tugiettevotildettest igast
koolist ja igast teaduskollektiivist Kotildervale pole jaumlaumlnud maumletoumloumlstuse olme kultuur inimeste hobid
Lisaks on maumllestusi soostunud jagama tuntud toumloumlstusjuhid teadlased otildeppejotildeud spordimehed ja
kaevurid Paljudes lugudes tulevad lugejate ette mitmed seni varjus hoitud suumlndmused ja isikud
Motildened neist nagu Sompa tolmuplahvatus ja Viru militaarobjekt lausa mitmes aspektis
Tundub et raamat pakub huvi mitte ainult meie potildelevkivitoumloumlstuse rajanud maumlemeestele ja nende
peredele vaid ka arvukatele ajaloo- ja tehnikahuvilistele
8 Eesti maumlekonverents 2008 bdquoKillustiku kaevandamine ja kasutaminerdquo amp Maumleinstituut 70
Joonis 4 EMK maumleinstituudi 70 juubelile puumlhendatud juubelitort
2 mai 2008 toimus juubelikonverents kus osales 160 spetsialisti uumlle Eesti Peamine sotildenum mis
kotildelama jaumli oli Kirjutage maumlemehed kirjutage kui te tahate et teie sotildenum avalikkuseni jotildeuaks kui te
soovite et kotildemunaumlljas ajakirjanik karjaumlaumlri kaevanduseks ja rekultiveeritud ala kuumaastikuks ei
nimetaks
Seekordsel Maumleseltsi ja partnerite poolt korraldatud konverentsil oli potildehirotildehk suunatud ettekannetele
Joonis 3 Raamatu esitlus 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -
Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel
saada teemast hea ettekujutuse
Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja
lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain
Anepaio
Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud
Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat
kajastas Keskkonnatehnika
Kogumikus kajastatud artiklid
EESSOtildeNA
1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS
SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo
Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan
Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko
Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU
KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats
13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS
Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt
materjalidele tuginedes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -
19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver
Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt
maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas
energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides
Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi
Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate
otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid
Tudengitoumloumlde konkursi tulemused
Koht saaja konkursi toumlouml auhind
I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI
II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB
III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB
Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB
Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB
Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS
eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni
Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga
Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -
Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid
1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt
lisa wwwmaeseltseemaekonverents
2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad
kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad
3 turvas
4 kaevandamise seadusandlus
5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)
6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi
tulevik
7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel
uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine
keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada
8 veealune kaevandamine
9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid
10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis
11 avastamatakaevandamata maavarad
12 graniidi kaevandamine
13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest
14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-
pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse
15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)
Eelmiste konverentside teemad
EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik
9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent
6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -
Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu
Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor
Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis
10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus
Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised
Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika
Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -
Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada
Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik
Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis
Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes
8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene
INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -
11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene
Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa
Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu
Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800
Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -
bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn
TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri
12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee
Autor Pealkiri
Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice
T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition
(Paperback)
James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource
(Paperback)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)
Maurice C Fuerstenau Kenneth N
Han
Principles of Mineral Processing
Andrew L Mular Derek J Barratt
and Doug N Halbe
Mineral Processing Plant Design Practice and
Control (2 Volume Set)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM
(CD-ROM)
National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for
Mining (Paperback)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -
Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing
(Hardcover)
R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An
Introduction (Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom
TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium
Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -
8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s
Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel
2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo
28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias
Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga
15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu
10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml
Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -
Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml
15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee
16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36
Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5
Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5
Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5
Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5
23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -
Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpmittueekaevandamine
29 veebruar 2008 a Lepanina
Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee
5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
httpmittueekaevandamine
Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
httpwwwkiirkanduree
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele
httptjaee
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -
Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine
httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
mittuee
2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn
Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008
wwwmaeseltseemaekonverents
8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine
mittuee
Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor
Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas
mittuee
Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia
15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
mittuee
Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
httpmittueemaelabor
Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung
29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -
5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine
6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -
9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon
12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis
13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa
Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines
httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html
26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja
Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -
Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro
16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks
Aktuaalsed tudengitoumloumld
Doktoritoumlouml
Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s
Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel
Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia
Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine
Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad
Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine
Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld
Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine
Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine
Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine
Allan Viil Potildelevkivi BAT
Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale
Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis
Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -
Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine
Magistritoumlouml
Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine
Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid
Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine
Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile
Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine
Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast
Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses
Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike
Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes
Bakalaureusetoumlouml
Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia
Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine
Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls
Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine
Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad
Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused
Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige
Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused
Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste
Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel
Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes
Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus
Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls
Ainetoumlouml
Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused
Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused
Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine
Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls
Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -
Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus
Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis
Aineprojekt
Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis
Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus
Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt
Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
Praktika aruanne
Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring
Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika
Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides
17 Maumleinstituudi personal
mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist
- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor
tehnikateaduste doktor
_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent
doktor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -
____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja
Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht
Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant
- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________
Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -
Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
geoloogiadoktor
_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat
_____________________________________________________________
Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent
tehnika kandidaat _____________________________________________________________
Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks
Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -
Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas
Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed
Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult
Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu
Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni
Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee
Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -
Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
ISW ( International Student Week) Helsingi
10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega
Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home
Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted
Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega
Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate
Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile
Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav
terase tootjad
Kaevurite ball
Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor
12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom
14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul
httpteadusklubiblogspotcom
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn
Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld
httpkronometraazblogspotcom
28 veebruar 2008 a Astangu
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -
Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia
Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor
17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld
httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -
Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis
Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest
Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks
Tegevuse peamised eesmaumlrgid
Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle
Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse
Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse
Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine
Praktika uumlhine korraldamine
Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks
Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi
Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust
- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika
Tegevus 20072008 aastal
Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -
Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate
Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit
Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas
Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam
Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -
Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel
Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad
Instituudilt teadustoumloumls
Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena
Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)
Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik
2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008
Tublimate teadusklubiliste autasustamine
5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on
o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -
Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008
Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
8 8
4
14
10 10
17
5 42 2
4 4
9
5
0
5
10
15
20
70
22
007
140
22
008
280
22
008
290
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
20
42
008
30
42
008
200
42
008
270
42
008
290
42
008
20
52
008
130
52
008
220
52
008
Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
118 9 8
42
15 1613
05
1015202530
10012008
15012008
16012008
31012008
21022008
13032008
20032008
27032008
24042008
2052008
Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev
Osa
lenu
te a
rv
Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008
11 914 13
19 19
11 1015
25
12
32
13 11
48
15
0
10
20
30
40
100
12
008
160
12
008
230
12
008
310
12
008
70
22
007
280
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
270
32
008
20
42
008
40
42
008
240
42
008
150
52
008
200
52
008
210
52
008
220
52
008
Seminari toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -
20 Maumleselts
MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane
Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -
Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -
kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime
21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus
httpmittuee Maumleinstituudi veebileht
httpmittueelabor Maumlenduslabor
httpmittueekoolitus Koolitus
httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht
httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts
22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon
Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -
votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul
Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee
Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon
Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price
Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo
ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -
Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse
TalveAkadeemia 2008
Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale
TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele
Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee
Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid
1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine
manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)
kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining
Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH
Otildeppereisil osalenute nimekiri
1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -
15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis
Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008
Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom
Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39
Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele
Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -
Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes
XIII Eesti Geotehnika Konverents
Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja
Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008
12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte
Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses
Baltimaade noorteadlased Šveitsis
17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -
Avalikud loengud maumlendusest
9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid
26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf
Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames
Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents
2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents
Vt lisa httpmittueesomp
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -
23 Huvitavat
TTUuml MAumlEINSTITUUT 70
Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes
Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile
Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides
Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat
Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus
Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja
1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki
kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -
toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse
Joonis 2 Professor Jaan Kark
31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn
maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja
maumlekateedri juhataja 19381950
Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm
12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto
Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja
erakorraline professor 19381944
1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan
Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman
28061899 Peterburi kubermang - 28031981
Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970
Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn
Maumlekateedri juhataja 19701980
Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -
Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu
Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse
2 Geoloogia
professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris
Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale
2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-
professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -
uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m
3 draglainikopa
Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast
1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne
2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi
tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku
katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali
terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks
Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus
Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris
Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor
Joonis 9 MGIS labor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -
Kokkuvotildetteks
Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu
Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe
Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -
TTUuml Maumleinstituut 70
Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee
Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega
Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat
Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad
Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -
Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri
Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid
Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda
Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t
Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -
Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -
paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -
Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused
Aire Vaumlstrik Sissejuhatus
Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m
3 ja
ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul
maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks
Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis
Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3
Ehitusdolomiit tuhat msup3
Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu
Kogu Eesti
1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422
1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034
1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395
1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200
2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139
2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708
2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430
2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289
2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315
2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000
2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776
Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus
Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -
Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine
Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm
Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -
Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete
Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20
2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 18
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -
Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses
Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus
Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika
arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid
maumlendustingimuste vaumllilaboris
Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus
Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -
kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks
Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad
Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on
kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol
puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked
huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra
purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm
Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega
Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)
Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina
Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -
kuivsotildeelumine +
Uumlldine kuiv mass kg 1410
Kuiv mass peale pesemist kg 1410
Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0
Sotildeela ava mm
Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg
Klassi saagis
Sotildeelaalune saagis
Sotildeelapealne saagis
16 000 036 036 253 10000 000
8 000 1018 1018 7237 9747 253
4 000 320 320 2276 2510 7490
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -
2 000 017 017 122 234 9766
1 000 002 002 018 112 9888
05 000 001 001 010 094 9906
025 000 003 003 022 084 9916
0125 000 002 002 016 061 9939
0063 000 002 002 017 045 9955
0001 000 004 004 028 028 9972
Summa 0 1407 1407 094
Kontroll 1407
y = 48858x0683
R2 = 08015
000
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Sotildeela ava mm
Sotilde
ela
alu
ne
Sotildeelaalune saagis
yarv
Astendaja (Sotildeelaalune saagis )
Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna
Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m
3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline
maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3
Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga
KATSE ERIANDMED Valemid
Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki
Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0
Loumloumlkide arv n 30
Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt
Arvutused
Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c
Tegurid a 00008
b -00209
c -315
Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26
Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -
Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr
Tulemus
Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)
Motildeotildetmistulemused
Keskmine 237
Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad
Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited
Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]
Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]
Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]
Graniidi survetugevus on 48 MPa
Paekivi survetugevus on 31 MPa
Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud
Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide
kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml
Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats
Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58
3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64
4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008
5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84
6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008
7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut
2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada
ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti
Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused
[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade
kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja
varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma
Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -
Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10
sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42
energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate
Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased
6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
24 Maumleinstituudi tudengid
Nimi Tase www e-mail
Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee
Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom
Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee
Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee
Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee
Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom
Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee
Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee
Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee
Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom
Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom
Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee
Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee
Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee
Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee
Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee
Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk
Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee
Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee
Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis
Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru
Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee
Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom
Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee
Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom
Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk
Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee
Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom
Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee
Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -
Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee
Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee
Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee
Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom
Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom
Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee
Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru
Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee
Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee
Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee
Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee
Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree
Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee
Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee
Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru
Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru
Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru
Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom
Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom
Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee
Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee
Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee
Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree
Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom
Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee
Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom
Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee
Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee
Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee
Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru
Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee
Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom
Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee
Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee
Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee
Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee
Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee
Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru
Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee
Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee
Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee
Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee
Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -
25 Geotehnoloogia eriala tutvustus
Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring
Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine
Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -
Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate
Tutvustus tulevasele magistrandile
Maumleinstituudi kodulehelt mittuee
Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -
26 Kasutatud materjal
1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -
Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid
Autor Artikli pealkiri Kategooria
Ingo Valgma
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Ingo Valgma
Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11
Ingo Valgma
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Ingo Valgma
Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42
Ingo Valgma
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Ingo Valgma
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Ingo Valgma
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Ingo Valgma
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Ingo Valgma
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Ingo Valgma
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ingo Valgma
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ain Anepaio
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ain Anepaio
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Alo Adamson
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Alo Adamson
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Aire Vaumlstrik
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Aire Vaumlstrik
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Aire Vaumlstrik
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Heidi Soosalu
Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12
Heidi Soosalu
Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52
Heidi Soosalu
Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Margit Kolats
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Margit Kolats
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Margit Kolats
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32
Maumlrt Saum
Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Maumlrt Saum
Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Veiko Karu
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Veiko Karu
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Veiko Karu
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Veiko Karu
Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Veiko Karu
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Veiko Karu
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Veiko Karu
Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Veiko Karu
Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42
Veiko Karu
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Vivika Vaumlizene
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Vivika Vaumlizene
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Vivika Vaumlizene
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Enno Reinsalu
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -
Enno Reinsalu
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61
Enno Reinsalu
Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62
Uumllo Sotildestra
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Uumllo Sotildestra
Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32
Uumllo Sotildestra
Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34
Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52
Tauno Tammeoja
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Tauno Tammeoja
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Tauno Tammeoja
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Sergei Sabanov
Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -
Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Julia Šommet
Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Martin Lohk
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11
Hardi Torn
Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34
Tarmo Tohver
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Tarmo Tohver
Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Tarmo Tohver
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Kalmer Sokman
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Kalmer Sokman
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Koostaja Karin Robam
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 10 -
Erinevalt eelnevatest aastatest peeti 14 ehk kordi rohkem ettekandeid See votildeimaldas kuulajatel
saada teemast hea ettekujutuse
Ettekandjatele ja toetajatele jaumli konverentsi meenutama lubjakivist taumlring mille saagisid puurisid ja
lihvisid Aru-Kunda lubjakivi karjaumlaumlri lubjakivist Maumleinstituudi laborant Margit Kolats ja spetsialist Ain
Anepaio
Joonis 5 Meeneks esinejatele lubjakivist taumlringud
Konverentsi toimumise puhul anti vaumllja paberkogumik CD ja Oil Shale erivaumlljaanne Problemaatikat
kajastas Keskkonnatehnika
Kogumikus kajastatud artiklid
EESSOtildeNA
1 LOODUSLIKE EHITUSMATERJALIDE KAEVANDAMISE PROBLEEMID Heini Viilup 2 KILLUSTIK AIDU KARJAumlAumlRIS Illimar Parts 3 AHERAINE KASUTAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS ON UumlKS MOODUS KUIDAS
SELLELE LISAVAumlAumlRTUST ANDA Evelin Krekker 4 EHITUSLIKEST LOtildeHKETOumlOumlDEST Lembit Eigo 5 LUBJAKIVIKILLUSTIKU KVALITEEDI MUDELID Julia Šommet 6 TAumlITEMATERJALIDE OMADUSTE ANALUumlUumlS Julia Gulevitš 7 WIRTGEN 2500 SM JA KILLUSTIKU TOOTMIME KARJAumlAumlRIDES Juumlri-Rivaldo Pastarus Alo
Adamson Sergei Sabanov Erik Vaumlli Oleg Nikitin 8 PROBLEEM EHITUSKRUUSA UURINGUL Elo Rannik Mairy Killing Erki Niitlaan 9 KILLUSIKU TOOTMISE FUumlUumlSIKALINE KESKKONNAMOtildeJU JA SELLE SEIRE Jan
Johanson Martin Kaljuste Erki Niitlaan 10 KIVIMI TUGEVUSOMADUSTE MAumlAumlRAMINE MOBIILSETE KATSESEADMETEGA Veiko
Karu Ain Anepaio 11 KARJAumlAumlRI KORRASTAMISE VOtildeIMALUSED Aire Vaumlstrik 12 KILLUSTAV KILLUSTIK - SETTEKIVIMITEL PAIKNEV EESTI VAEVLEB KILLUSTIKU
KAEVANDAMISE HIRMUDES TEADMATUSES JA EHITUSMATERJALIDE PUUDUSES Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats
13 KILLUSTIKUGA SEOTUD LIIDUD EESTIS JA VAumlLISMAAL Karin Robam Vivika Vaumlizene 14 KESKKONNAKULTUURIST KULTUURIKESKKONNAS Rein Einasto Elerin Vende 15 MAumlLESTUSI AKADEEMIK ARNOLD HUMALAST Lembit Uibopuu 16 PUumlHA BRIGITTA PAEMURD Enno Reinsalu 17 MAumlETUDENGI OtildePPETOumlOuml JA TEADUSTEE MAumlENDUSE JA GEOLOOGIA TEADUSKLUBIS
Veiko Karu 18 TTUuml MAumlEINSTITUUT 70 Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt
materjalidele tuginedes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -
19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver
Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt
maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas
energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides
Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi
Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate
otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid
Tudengitoumloumlde konkursi tulemused
Koht saaja konkursi toumlouml auhind
I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI
II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB
III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB
Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB
Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB
Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS
eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni
Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga
Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -
Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid
1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt
lisa wwwmaeseltseemaekonverents
2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad
kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad
3 turvas
4 kaevandamise seadusandlus
5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)
6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi
tulevik
7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel
uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine
keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada
8 veealune kaevandamine
9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid
10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis
11 avastamatakaevandamata maavarad
12 graniidi kaevandamine
13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest
14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-
pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse
15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)
Eelmiste konverentside teemad
EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik
9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent
6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -
Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu
Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor
Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis
10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus
Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised
Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika
Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -
Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada
Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik
Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis
Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes
8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene
INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -
11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene
Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa
Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu
Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800
Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -
bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn
TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri
12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee
Autor Pealkiri
Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice
T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition
(Paperback)
James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource
(Paperback)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)
Maurice C Fuerstenau Kenneth N
Han
Principles of Mineral Processing
Andrew L Mular Derek J Barratt
and Doug N Halbe
Mineral Processing Plant Design Practice and
Control (2 Volume Set)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM
(CD-ROM)
National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for
Mining (Paperback)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -
Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing
(Hardcover)
R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An
Introduction (Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom
TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium
Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -
8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s
Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel
2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo
28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias
Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga
15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu
10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml
Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -
Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml
15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee
16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36
Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5
Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5
Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5
Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5
23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -
Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpmittueekaevandamine
29 veebruar 2008 a Lepanina
Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee
5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
httpmittueekaevandamine
Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
httpwwwkiirkanduree
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele
httptjaee
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -
Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine
httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
mittuee
2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn
Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008
wwwmaeseltseemaekonverents
8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine
mittuee
Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor
Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas
mittuee
Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia
15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
mittuee
Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
httpmittueemaelabor
Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung
29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -
5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine
6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -
9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon
12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis
13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa
Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines
httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html
26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja
Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -
Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro
16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks
Aktuaalsed tudengitoumloumld
Doktoritoumlouml
Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s
Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel
Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia
Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine
Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad
Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine
Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld
Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine
Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine
Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine
Allan Viil Potildelevkivi BAT
Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale
Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis
Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -
Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine
Magistritoumlouml
Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine
Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid
Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine
Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile
Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine
Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast
Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses
Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike
Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes
Bakalaureusetoumlouml
Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia
Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine
Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls
Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine
Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad
Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused
Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige
Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused
Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste
Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel
Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes
Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus
Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls
Ainetoumlouml
Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused
Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused
Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine
Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls
Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -
Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus
Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis
Aineprojekt
Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis
Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus
Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt
Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
Praktika aruanne
Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring
Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika
Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides
17 Maumleinstituudi personal
mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist
- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor
tehnikateaduste doktor
_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent
doktor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -
____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja
Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht
Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant
- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________
Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -
Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
geoloogiadoktor
_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat
_____________________________________________________________
Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent
tehnika kandidaat _____________________________________________________________
Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks
Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -
Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas
Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed
Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult
Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu
Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni
Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee
Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -
Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
ISW ( International Student Week) Helsingi
10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega
Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home
Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted
Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega
Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate
Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile
Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav
terase tootjad
Kaevurite ball
Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor
12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom
14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul
httpteadusklubiblogspotcom
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn
Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld
httpkronometraazblogspotcom
28 veebruar 2008 a Astangu
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -
Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia
Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor
17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld
httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -
Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis
Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest
Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks
Tegevuse peamised eesmaumlrgid
Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle
Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse
Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse
Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine
Praktika uumlhine korraldamine
Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks
Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi
Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust
- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika
Tegevus 20072008 aastal
Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -
Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate
Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit
Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas
Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam
Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -
Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel
Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad
Instituudilt teadustoumloumls
Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena
Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)
Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik
2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008
Tublimate teadusklubiliste autasustamine
5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on
o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -
Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008
Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
8 8
4
14
10 10
17
5 42 2
4 4
9
5
0
5
10
15
20
70
22
007
140
22
008
280
22
008
290
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
20
42
008
30
42
008
200
42
008
270
42
008
290
42
008
20
52
008
130
52
008
220
52
008
Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
118 9 8
42
15 1613
05
1015202530
10012008
15012008
16012008
31012008
21022008
13032008
20032008
27032008
24042008
2052008
Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev
Osa
lenu
te a
rv
Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008
11 914 13
19 19
11 1015
25
12
32
13 11
48
15
0
10
20
30
40
100
12
008
160
12
008
230
12
008
310
12
008
70
22
007
280
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
270
32
008
20
42
008
40
42
008
240
42
008
150
52
008
200
52
008
210
52
008
220
52
008
Seminari toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -
20 Maumleselts
MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane
Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -
Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -
kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime
21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus
httpmittuee Maumleinstituudi veebileht
httpmittueelabor Maumlenduslabor
httpmittueekoolitus Koolitus
httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht
httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts
22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon
Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -
votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul
Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee
Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon
Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price
Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo
ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -
Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse
TalveAkadeemia 2008
Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale
TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele
Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee
Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid
1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine
manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)
kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining
Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH
Otildeppereisil osalenute nimekiri
1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -
15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis
Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008
Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom
Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39
Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele
Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -
Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes
XIII Eesti Geotehnika Konverents
Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja
Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008
12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte
Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses
Baltimaade noorteadlased Šveitsis
17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -
Avalikud loengud maumlendusest
9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid
26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf
Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames
Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents
2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents
Vt lisa httpmittueesomp
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -
23 Huvitavat
TTUuml MAumlEINSTITUUT 70
Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes
Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile
Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides
Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat
Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus
Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja
1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki
kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -
toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse
Joonis 2 Professor Jaan Kark
31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn
maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja
maumlekateedri juhataja 19381950
Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm
12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto
Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja
erakorraline professor 19381944
1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan
Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman
28061899 Peterburi kubermang - 28031981
Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970
Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn
Maumlekateedri juhataja 19701980
Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -
Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu
Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse
2 Geoloogia
professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris
Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale
2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-
professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -
uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m
3 draglainikopa
Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast
1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne
2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi
tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku
katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali
terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks
Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus
Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris
Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor
Joonis 9 MGIS labor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -
Kokkuvotildetteks
Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu
Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe
Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -
TTUuml Maumleinstituut 70
Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee
Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega
Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat
Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad
Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -
Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri
Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid
Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda
Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t
Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -
Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -
paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -
Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused
Aire Vaumlstrik Sissejuhatus
Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m
3 ja
ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul
maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks
Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis
Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3
Ehitusdolomiit tuhat msup3
Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu
Kogu Eesti
1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422
1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034
1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395
1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200
2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139
2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708
2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430
2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289
2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315
2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000
2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776
Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus
Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -
Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine
Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm
Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -
Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete
Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20
2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 18
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -
Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses
Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus
Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika
arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid
maumlendustingimuste vaumllilaboris
Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus
Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -
kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks
Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad
Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on
kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol
puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked
huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra
purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm
Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega
Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)
Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina
Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -
kuivsotildeelumine +
Uumlldine kuiv mass kg 1410
Kuiv mass peale pesemist kg 1410
Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0
Sotildeela ava mm
Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg
Klassi saagis
Sotildeelaalune saagis
Sotildeelapealne saagis
16 000 036 036 253 10000 000
8 000 1018 1018 7237 9747 253
4 000 320 320 2276 2510 7490
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -
2 000 017 017 122 234 9766
1 000 002 002 018 112 9888
05 000 001 001 010 094 9906
025 000 003 003 022 084 9916
0125 000 002 002 016 061 9939
0063 000 002 002 017 045 9955
0001 000 004 004 028 028 9972
Summa 0 1407 1407 094
Kontroll 1407
y = 48858x0683
R2 = 08015
000
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Sotildeela ava mm
Sotilde
ela
alu
ne
Sotildeelaalune saagis
yarv
Astendaja (Sotildeelaalune saagis )
Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna
Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m
3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline
maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3
Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga
KATSE ERIANDMED Valemid
Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki
Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0
Loumloumlkide arv n 30
Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt
Arvutused
Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c
Tegurid a 00008
b -00209
c -315
Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26
Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -
Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr
Tulemus
Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)
Motildeotildetmistulemused
Keskmine 237
Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad
Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited
Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]
Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]
Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]
Graniidi survetugevus on 48 MPa
Paekivi survetugevus on 31 MPa
Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud
Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide
kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml
Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats
Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58
3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64
4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008
5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84
6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008
7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut
2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada
ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti
Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused
[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade
kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja
varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma
Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -
Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10
sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42
energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate
Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased
6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
24 Maumleinstituudi tudengid
Nimi Tase www e-mail
Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee
Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom
Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee
Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee
Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee
Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom
Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee
Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee
Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee
Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom
Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom
Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee
Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee
Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee
Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee
Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee
Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk
Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee
Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee
Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis
Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru
Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee
Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom
Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee
Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom
Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk
Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee
Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom
Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee
Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -
Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee
Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee
Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee
Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom
Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom
Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee
Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru
Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee
Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee
Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee
Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee
Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree
Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee
Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee
Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru
Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru
Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru
Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom
Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom
Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee
Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee
Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee
Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree
Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom
Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee
Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom
Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee
Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee
Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee
Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru
Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee
Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom
Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee
Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee
Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee
Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee
Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee
Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru
Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee
Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee
Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee
Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee
Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -
25 Geotehnoloogia eriala tutvustus
Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring
Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine
Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -
Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate
Tutvustus tulevasele magistrandile
Maumleinstituudi kodulehelt mittuee
Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -
26 Kasutatud materjal
1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -
Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid
Autor Artikli pealkiri Kategooria
Ingo Valgma
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Ingo Valgma
Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11
Ingo Valgma
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Ingo Valgma
Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42
Ingo Valgma
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Ingo Valgma
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Ingo Valgma
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Ingo Valgma
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Ingo Valgma
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Ingo Valgma
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ingo Valgma
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ain Anepaio
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ain Anepaio
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Alo Adamson
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Alo Adamson
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Aire Vaumlstrik
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Aire Vaumlstrik
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Aire Vaumlstrik
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Heidi Soosalu
Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12
Heidi Soosalu
Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52
Heidi Soosalu
Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Margit Kolats
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Margit Kolats
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Margit Kolats
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32
Maumlrt Saum
Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Maumlrt Saum
Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Veiko Karu
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Veiko Karu
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Veiko Karu
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Veiko Karu
Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Veiko Karu
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Veiko Karu
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Veiko Karu
Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Veiko Karu
Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42
Veiko Karu
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Vivika Vaumlizene
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Vivika Vaumlizene
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Vivika Vaumlizene
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Enno Reinsalu
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -
Enno Reinsalu
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61
Enno Reinsalu
Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62
Uumllo Sotildestra
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Uumllo Sotildestra
Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32
Uumllo Sotildestra
Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34
Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52
Tauno Tammeoja
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Tauno Tammeoja
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Tauno Tammeoja
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Sergei Sabanov
Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -
Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Julia Šommet
Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Martin Lohk
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11
Hardi Torn
Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34
Tarmo Tohver
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Tarmo Tohver
Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Tarmo Tohver
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Kalmer Sokman
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Kalmer Sokman
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Koostaja Karin Robam
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 11 -
19 TTUuml Maumleinstituut 70 Aire Vaumlstrik Ingo Valgma 20 MTUuml EESTI MAumlESELTSI TEGEMISI JA TULEVIKUPLAANE Viive Tuuna Tarmo Tohver
Ave-Otildenne Otildennise poolt oli korraldatud Eesti maavarade naumlitus ning Margit Kolatsi poolt
maumlendusraamatute naumlitus Naumlitusi on votildeimalik naumlha edaspidi keset maumleinstituuti asuvas
energeetikamaja aatriumis ja maumleinstituudi ruumides
Maumlrt Saum naumlitas maumlemeeste slaide ja Tennobert Haabu asjakohast filmi
Naumlha sai plakateid ja pildiseeriaid Otildehtusel maumleinstituudi suumlnnipaumlevapeol tantsiti rahvatantsijate
otildehutusel ja jagati aukirju ning auhindasid Auhinnati nii fotokonkursi kui tudengitoumloumlde konkursi toumlid
Tudengitoumloumlde konkursi tulemused
Koht saaja konkursi toumlouml auhind
I koht Madis Osjamets bdquoDolomiidi ja lubjakivi vaheldumisest Kalana karjaumlaumlri idaosasldquo Garmin NAVI
II koht Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo vaumlline kotildevaketas 750GB
III koht Aire Vaumlstrik Kaevanduste projekteerimise kaasaegsed meetodid vaumlline kotildevaketas 320GB
Parim aineprojekt Kairi Otsiver bdquoSoomukse kruusakarjaumlaumlri kaevandamise projektldquo maumllupulk 4GB
Parim ainetoumlouml Vivika Vaumlizene bdquoX Yi maardla parameetrite arvutamine MapInfosldquo maumllupulk 4GB
Eesti Maumleseltsi pani vaumllja eripreemia (parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil) EMS
eripreemia 2008 Kairi Otsiver bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 10000 krooni
Arvamuskuumlsitlus naumlitas et enim on meeldinud osalejatele kahepaumlevane konverents nii potildehjalike ettekannetega kui ekskursiooniga
Joonis 6 Eesti maavarade naumlitus
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 12 -
Jaumlrgmise konverentsi teemaks pakuti mitmeid millest populaarsemad olid
1 Maumlenduse maine ndash teema mille uus Maumleseltsi juhatus kinnitas 2009 a konverentsi teemaks vt
lisa wwwmaeseltseemaekonverents
2 kaasaegsed tehnoloogiad uued tehnoloogiadtehnoloogia uuendused erinevad
kaevandamistehnoloogiad maumlemasinad
3 turvas
4 kaevandamise seadusandlus
5 arengukava (lubjakivi potildelevkivi)
6 potildelevkivi kaevandamine otildeli tootmiseks potildelevkivi kaevandamine- votildeimalused vajadused potildelevkivi
tulevik
7 maavara ressursi parem kasutamine kadude vaumlhendamine saumlaumlstlikkus kaevandamisel
uumlldrahvalik loodusressurss ja eramaaomanik- otildeigus ja otildeiglus oumlkoloogiline kaevandamine
keskkonnateemalised aspektid hoida loodust votildei kaevandada
8 veealune kaevandamine
9 karjaumlaumlrid ja maastikukujundusrekultiveerimine ja sellega kaasnevad probleemid
10 innovatsioon maumlendusesinnovatiivne kaevandamine maumleinsener innovatsiooniprotsessis
11 avastamatakaevandamata maavarad
12 graniidi kaevandamine
13 kaevandusvesiveekotildervalduse kuumlsimused karjaumlaumlristkaevandusest
14 alternatiivid traditsioonilistele kaevandamismeetoditele Eesti oludes- utoopilised ja vaumlhemutoo-
pilised ideed mida on kunagi katsetatud votildei planeeritakse
15 karjaumlaumlridkaevandused mujal Euroopas (vaumllisesinejad)
Eelmiste konverentside teemad
EMK2008 - Killustiku kaevandamine ja kasutamine EMK2007 ndash Kaevandamine parandab maad EMK2006 ndash 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis EMK2005 ndash Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud EMK2004 ndash Maumleinseneride ettevalmistus ja kvalifikatsioon EMK2003 ndash Maumlemasinad ja maumletehnika EMK2001 ndash Eesti maapotildeuekasutuse paumlevaprobleemid EP+MI 2001 ndash Mida taumlhendab kaevanduste sulgemine keskkonnale EP+MI 2000 ndash Potildelevkivi talutav kaevandamine MI 1999 ndash Maumleohutus ja maumleotildeigus MI 1998 ndash 60aastat maumleinseneride otildepetamist Eestis Konverentsiteema jaumltkamiseks ja arvamuste ning info kogumiseks avati veebileht aadressil httpmittueekillustik
9 Heino Arukuumlla 80 juubel - Eesti maumlenduse legendaarne dotsent
6 juulil saab 80-aastaseks Eesti maumlenduse legendaarne dotsent Heino Arukuumlla huumluumldnimega bdquoKuttldquo
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 13 -
Saanud 1951 aastal TTUuml maumleinstituudi looja professor Jaan Kargu kaumle all klassikalise maumlehariduse ja totildeestanud seda1955 a kandidaadikraadiga toona veel Peterburi Maumleakadeemia vaimsust kandnud Leningradi maumleinstituudis jaumltkas Heino Tallinna Poluumltehnilises Instituudis 1963hellip65 a juhtis ta TPI maumlekateedrit Kui tudengipotildeli kaasa arvata kogus Heino Arukuumlla TTUuml-aastaid uumlle viiekuumlmne Maumleinsenere kes tema all ja ajal diplomi said sai uumlle seitsme saja Heino Arukuumlla otildeppe- ja teadustegevus oli mitmekuumllgne Maumlendus kui niššala notildeuab universaalsust Otildepetanud maumlemeestele pea kotildeiki erialaaineid sobis ta ka majandusmatemaatika dotsendiks (197480) Heino auvaumlaumlrseim saavutus oli uumlliotildepilaste kaasamine teadustoumloumlsse omanaumlolise maumle-matemaatilise grupeeringu loomine bdquoKutildquo kodumaja soumloumlgilauaseltskonnast (istusime ringis uumlmber laua ja arvutasime seoseid) jotildeudsid teaduskraadini viis 1960 a lotildepetanud maumleinseneri nende seas ka allakirjutanu
Joonis 7 Heino Arukuumlla Jotildeudu ja tervist Kutt Eesti maumlemeeste nimel Enno Reinsalu emeriitprofessor
Pidulik vastuvotildett ja tervituskotildenede pidamine toimub 090708 kl 1400 maumleinstituudis
10 Taumliendkoolitused Maumleinstituut hakkas uuesti 2007 aasta kevadel laumlbi viima taumliendkoolitusi maumleinseneridele Taumliendkoolitusi on plaanis korraldada jaumlrjepidevalt ja igal koolitusel on kavas hotildelmata nii rakendusgeoloogiat maumlendust kui ka tehnoloogiat Ootame kotildeiki koolitusega seotud ettepanekuid ja soove e-mailil maeinstituutgmailcom votildei telefonil +372 6203850 Aire Vaumlstrik Uudiseid naumlete koolituse veebilehel aadressil httpmittueekoolitus
Taumliendkoolitus bdquoKaevandatud alade korrastaminerdquo Taumleindkoolituse ettekanded on jaumlrgmised
Seadusandlus- notildeuded ja soovitused projekti koostamiseks Veerežiimi prognoosimine kaevandatud alal Maastiku kujundamise votildeimalused ja soovitused Maapinna reljeefi modelleerimise metoodika
Koolitus on uumlhe-paumlevane ja selle laumlbinutel on otildeigus saada taumliendkoolituse punkte Minimaalne osavotildetjate arv on 15 kuna aga 23maiks osavotildetjate arvu taumlis ei saadud luumlkati taumliendkoolitus edasi kuni osalejate arvu taumlitumiseni
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 14 -
Maumleinstituudi toumloumltajate koolitused Meeskonnakoolitus 11-12 veebruar toimus Meeskonnatreeningute Agentuur MADi laumlbiviimisel TTUuml maumleinstituudi kollektiivi meeskonnakoolitus Paumlrnus Jotildeulumaumlel TTUuml maumleinstituudis on palju uusi toumloumltajaid ning selleks et organisatsioon saaks haumlsti toimida ja oleks produktiivne on taumlhtis osata teha koostoumloumld Meeskonnakoolitus otildepetas kollektiivi koos toumloumltama ja suhtlema Totildei esile liidriomadustega isikud ning tugevdas uumlhtsustunnet Toimuv koolitus oli kahe paumlevane Esimesel paumleval oli luumlhike loeng meeskonna toumloumlst ja seejaumlrel viidi laumlbi neli praktilist harjutust mille lahendamiseks oli vaja koostoumloumld suhtlemist ja planeerimist Iga uumllesande lahendamiseks valiti erinev inimene grupijuhiks Iga harjutuse jaumlrel tegi koolitaja vaumlikeseid kommentaare kuidas meeskond hakkama sai ja mida votildeiks uumllesande lahendamisel silmas pidada
Euroopa projektikirjutamise e-koolitus 30aprill toimus Hill amp Knowlton Eesti AS laumlbiviimisel Euroopa projektikirjutamise e-koolitus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Aire Vaumlstrik
Raamatupidamise algkursus 5-6maumlrts 2008 toimus TTUuml personalile ja projektidega tegelevatele toumloumltajatele raamatupidamise algkursus TTUuml maumleinstituudist osales koolitusel Ave-Otildenne Otildennis
Koolitus Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes
8-9 mail toimus Tallinnas ja Tallinna Tehnikauumllikoolis ESF projekti seminar Kodu- ja kauglaborid - praktiliste toumloumlde arendamine e-otildeppe vahendina kotilderg- ja kutseotildeppeasutustes TTUuml maumleinstituudist osalesid koolitusel Ain Anepaio Veiko Karu ja Vivika Vaumlizene
INNOVE 29jaanuar -1 veebruar toimus INNOVE seminar Austrias Viinis TTUuml maumleinstituudist osales seminaril Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 15 -
11 Maumleinstituudi laborid Maumletoumloumlde projekteerimise laboris uued arvutid Vivika Vaumlizene
Joonis 8 Maumletoumloumlde projekteerimise labor Maumleinstituudi maumletoumloumlde projekteerimise labori arvutipark taumlienes 11 uue arvuti votilderra Uusi MicroLink 770 ja 540 arvuteid kasutatakse harjutustundide laumlbiviimisel projekteerimisel ja arendamisel teadus- ning otildeppetoumloumls Uute arvutitega saab projekteerida kasutades maumleinstituudi tarkvarasid Maumleinstituudi uutel arvutitel on MS Office Professional 2007 millega on votildeimalik salvestada aktiivsete huumlperlinkidega PDF formaadis faile mis on tudengitoumloumlde esitamise uumlks kohustuslik osa
Maumletingimuste labor Laboris tehti selle poole aasta jooksul mitmeid erinevaid toumlid mis olid peamiselt seotud otildeppeaine bdquoKivimi raimamine ja toumloumltleminerdquo Laboritoumloumlde kaumligus oli igal tudengil votildeimalus puurida saagida pressida katsekeha kasutada Schmidti haamrit Point Load testi ja sotildeeluda Laboris on ka mitmeid portatiivseid (seade mida on votildeimalik soovi korral ka vaumllitoumloumldele kaasa votildetta) seadmeid mida kasutati vaumllitoumloumldel Kotildeige uuemad seadmed laboris on veekvaliteedi motildeotildetmiseks DREL2800 ja tahhuumlmeeter Trimble M3 mille toumloumlpotildehimotildetetega on tutvutud mitmetel vaumllitoumloumldel Kotildeigi laboris tehtavate sisetoumloumlde juhendajaks on Ain Anepaio Vaumllitoumloumldel on paumldevad masinaid kasutama peaaegu kotildeik MI toumloumltajad Maumlendustingimuste labori juhatajaks on Veiko Karu
Joonis 9 Tahhuumlmeeter ja veekeemia vaumllilaboratoorium DREL2800
Maumlendustingimuste labori teenused bull Maapotildeue geotehniliste protsesside seire analuumluumls ja vastumeetmete projekteerimine bull Maavara kvaliteedi juhtimine ja hindamine bull Maumlendusliku geoinfosuumlsteemi arendamine (maavaralasundite maumlendustingimuste ja tehnoloogiate digitaalmodelleerimine) bull Maumlenduskeskkonna motildeotildedistamine ja hindamine (tahhuumlmeetriline motildeotildedistamine muumlra vibratsioon vee kvaliteet jt)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 16 -
bull Kaevandamis- ja rikastusjaumlaumlkide utiliseerimise analuumluumls bull Seminaride konverentside ja diskussioonide korraldamine bull Maavara kvaliteedi indikaatorite maumlaumlramine (LA test sotildeelanaluumluumls Punktkoormustest (Point Load Test) survetugevused kivimite omadused maumlendustingimused) bull Huumldrogeoloogilised arvutused ja modelleerimine bull Maardlate struktuurilised uuringud lotildehelisuse ja tektoonilise rikutuse hinnang bull Mineraalide ja kivimite radioaktiivsuse maumlaumlrangud Info ja kontakt maeinstttuee tel 6203850 httpmittuee TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 ndash VII ndash teine korrus 19086 Tallinn
TTUuml maumleinstituudi taumlielik toodete ja teenuste nimekiri
12 Raamatud teadustoumlouml ja otildeppetegevuse edendamiseks Oleme tellinud mitmeid maumlendusega seotud raamatuid ja ajakirju edendamaks otildeppetoumlouml laumlbiviimist ja teadustoumlouml tegemist Raamatukogu kataloogiga saate tutvuda aadressil httpwwwlibttuee
Autor Pealkiri
Earle A Ripley Robert E Redmann Environmental Effects of Mining (Hardcover)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Kevin Hiscock Hydrogeology Principles and Practice
T H Y TEBBUTT Principles of Water Quality control Fifth Edition
(Paperback)
James Perry Elizabeth Vanderklein Water Quality Management of a Natural Resource
(Paperback)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
Christopher J Bise Mining Engineering Analysis (Paperback)
Maurice C Fuerstenau Kenneth N
Han
Principles of Mineral Processing
Andrew L Mular Derek J Barratt
and Doug N Halbe
Mineral Processing Plant Design Practice and
Control (2 Volume Set)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Howard L Hartman SME Mining Engineering Handbook on CD-ROM
(CD-ROM)
National Research Council (U S) Evolutionary And Revolutionary Technologies for
Mining (Paperback)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 17 -
Atak Innovations in Mineral amp Coal Processing
(Hardcover)
R HESTER R HARRISON Mining and its Environmental Impacts (Paperback)
Barry Wills Mineral Processing Technology (Paperback)
Ashok Gupta Denis Yan Mineral Processing Design and Operation An
Introduction (Hardcover)
John R Sturgul Mine Design Examples Using Simulation
(Paperback)
Singhal Mine Planning amp Equipment Selection 1998
(Hardcover)
Bernd G Lottermoser Mine Wastes Characterization Treatment and
Environmental Impacts (Hardcover)
Robert Lee Aston The Legal Engineering Environmental and Social
Perspectives of Surface Mining Law and
Reclamation by Landfilling Getting Maximum
Yield from Surface Mines
Bryan Burley Environmental Design for Reclaiming Surface
Mines (Hardcover)
13 Digiotildeppematerjalid Maumlendusfilmide digitaliseerimist oleme laumlbi viinud kaks aastat Vaumllitoumloumlde ja taumlhtsamate uumlrituste videosid on filmitud aastast 1996 Filmitud on kassetile mis pannake failidena dvd-le Oleme alustanud ka filmide publitseerimist internetis nii otildeppematerjalina kui huvifilmidena httpmaefilmidblogspotcom
TTUuml digitaalses raamatukogus on publitseeritud Maumleinstituudi digitaalsed kaumlsiraamatud Maumleinstituut moodustab TTUuml-st ca 07 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
14 Stipendiumid ja auhinnad 2008 Moumloumldunud semestril tunnustati meie tudengeid arengufondi ja tudengiteaduse konkursi poolt 15 mai 2008 ndash Aire Vaumlstrik Jaan Poska nimeline stipendium 13 mai 2008 ndash Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendium 13 mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis Eesti Maumleseltsi stipendium
Joonis 10 Ave-Otildenne Otildennis ja Tennobert Haabu Eesti Maumleseltsi stipendiumi kaumlttesaamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 18 -
8mai 2008 ndash Ave-Otildenne Otildennis suur teenetemaumlrk bdquoFidelis Studiosusrdquo tudengielu edendamine TTUuml-s
Joonis 11 Ave-Otildenne Otildennis Fidelis Studiosus teenetemaumlrgi kaumlttesaamisel
2 mai 2008 ndash Kairi Otsiver EMS eripreemia 2008- parima TTUuml maumleinstituudi tudengitoumlouml 2008 a konkursil bdquoPiusa Muuseumikoobastiku sulgemineldquo 1 maumlrts ndash Aire Vaumlstrik Fotokonkursi eripreemia TTUuml Fotoklubi konkursil bdquoKuidas otildepid tudengrdquo
28 maumlrts - Aire Vaumlstrik ndash vabariiklikul teadusfoto konkursil auhind parima portree kategoorias
Joonis 12 Aire Vaumlstrik koos parima portree kategooria fotoga
15 Seminarid kevadsemester 2008 Alates 2007 aasta kevadsemestrist on neljapaumlev seminaride ning Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumllitoumloumlde paumlev Jaumlrgnevalt on vaumllja toodud kevadsemestril toimunud seminaride loetelu
10 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti eelkaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Karin Robam Aineprojekti kaitsmine teemal Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
httpmaelaborblogspotcom200708veevoolu-kiiruse-ja-mahu- mraminehtml
Vivika Vaumlizene Aineprojekti kaitsmine teemal Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 19 -
Olavi Tammemaumle XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenergeoloogiliste uuringute vajadus ja eesmaumlrk httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Veiko Karu XIII Eesti Geotehnika Konverentsisi ettekanne Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis httpmaeinstituutblogspotcom200801meinstituudi-doktorandid- osalevad-xiiihtml
Olavi Tammemaumle Doktorivaumlitekirja esmatutvustus Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
httpdoktorandidblogspotcom200706olavi-tammeme- insenergeoloogilisedhtml
15 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Ingo Valgma Energia- ja geotehnika doktorikooli konverents 15hellip18 jaanuar 2008 Kuressaares httpmatrixenettuee
16 jaanuar 2008 a Saaremaa Kuressaare
Tarmo Tohver Energia ja geotehnika doktorikooli konverents Ettekande teemal Surface Miner technology impact on the Environment httpmatrixenettueeid=36
Olavi Tammemaumle Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Need for and objective of geotechnical engineering surveys httpmatrixenettueeid=5 Sergei Sabanov Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines httpmatrixenettueeid=5
Vivika Vaumlizene Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment httpmatrixenettueeid=5
Veiko Karu Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal Field work in the role of teaching and research of rock properties httpmatrixenettueeid=5
Tauno Tammeoja Energia ja geotehnika doktorikooli konverentsi ettekanne teemal The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price Tauno Tammeoja ja Aire Vaumlstrik httpmatrixenettueeid=5
23 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Aineprojekti kaitsmine teemal Pudivere dolomiidikarjaumlaumlri tasuvusuuring
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Merike Ring Aineprojekti kaitsmine teemal Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
wwwkncee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 20 -
Kairi Otsiver Aineprojekti kaitsmine teemal Soomukse karjaumlaumlri projekt
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustus teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
28 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpmittueekaevandamine Sergei Sabanov Doktoritoumlouml tutvustamine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpmittueekaevandamine
29 veebruar 2008 a Lepanina
Veiko Karu Talveakadeemia 2008 teemaatikal Tootmine ja tarbimine Konverents kestab 2902hellip02032008 wwwtalveakadeemiaee
5 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpdoktorandidblogspotcom200705sergei-sabanov-mendusriskide- haldamisehtml
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml tutvustamine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
httpmittueekaevandamine
Julia Gulevitš Magistritoumlouml tutvustamine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
httpwwwkiirkanduree
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Egon Hirvesoo Kutseomistamine puurijatele ja puuraukude projekteerijatele
httptjaee
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Elo Rannik Magistritoumlouml tutvustus teemal Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 21 -
Veiko Karu Allmaarajatised Astangu motildeotildedistamisaruande kaitsmine
httpteadusklubiblogspotcom Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine teemal Taumlitematerjalide omaduste analuumluumls allmaakaevandamisel Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml tutvustus teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
2 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml eelkaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml tutvustamine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
mittuee
2 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 Tallinn
Aire Vaumlstrik Killustiku kaevandamine ja kasutamine Eesti Maumlekonverents 2008
wwwmaeseltseemaekonverents
8 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tennobert Haabu Keskkonnakaitse maumlenduses harjutstoumloumlde kaitsmine
mittuee
Gaia Grossfeldt Keskkonnakaitse maumlenduses harjutustoumloumlde kaitsmine
mittuee
Mikk Sarv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines Kivimi raimamine ja toumloumltlemine Plakat sotildeelanaluumluumlsist Mikk Sarv Kaidi Lehtmets Andrus Stimmer httpmittueemaelabor
Julia Šommet Aineprojekt teemal Lubjakivi kaevandamine Tondi-Vaumlo maardlas
mittuee
Veronika Valling Ainetoumlouml kaitsmine Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Veronika Valling Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 22 -
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia
15 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Marleen Aigro Maavaramajanduse ainetoumlouml Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine Julia Gulevitš Ainetoumlouml kaitsmine GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Bakalaureusetoumlouml tutvustus teemal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
mittuee
Ole Sein Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
httpmittueemaelabor
Janek Jaumlrv Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Kerlin Erman Harjutustoumlouml kaitsmine otildeppeaines kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Regina Petrova Ainetoumlouml kaitsmine Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
23 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Veiko Karu Teine doktorantide assamblee istung
29 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Julia Gulevitš Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Julia Gulevitš Praktika aruande kaitsmine teemal Praktika kruusakarjaumlaumlrides Regina Petrova Vaumllipraktika aruanna AKG0140 Geoloogia vaumllipraktika Jelena Mamotildekina Vaumllipraktika aruanne Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml eelkaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Ainetoumlouml kaitsmine teemal Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Martin Kaljuste Harjutustoumlouml kaitsmine teemal kivimi raimamine ja toumloumltlemine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 23 -
5 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Jekaterina Bessonova Ainetoumlouml kaitsmine teemal Liivsavi proovide hindamine Kazbulat Shogenov Ainetoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls Veiko Karu Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tublimate tunnustamine Teadusklubi tunnistus Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml eelkaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Ivan Zaikin Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine Kerlin Erman Kivimi raimamise ja toumloumltlemise harjutustoumlouml kaitsmine Jekaterina Šestakova Maumle-otildeppepraktika kaitsmine Merle Truu Huumldrogeoloogia projekti Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis Kaitsmine Katrin Kaljulaumlte Praktika aruande kaitsmine Geoloogia vaumllipraktika Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid (ID895) Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus Margit Kolats Maumle-otildeppepraktika aruande kaitsmine
6 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ingo Valgma Lotildeputoumloumlde kaitsmine maumleinstituudis
Marleen Aigro Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Freeskaevandamise tehnoloogia Jekaterina Šestakova Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes Ivan Zaikin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls Deniss Kanavin Bakalaureusetoumlouml kaitsmine teemal Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus Julia Gulevitš Magistritoumlouml kaitsmine teemal Pudivere dolokivi kaevandamise projekt Vladimir Rjabushenko Magistritoumlouml kaitsmine teemal Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes Kazbulat Shogenov Magistritoumlouml kaitsmine teemal Lotildeuna-Eesti puursuumldamike Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 24 -
9 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Sergei Sabanov Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF- 8ampbcd=C3B7ampquery=riskide+hindamise+kontseptsioon
12 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ave-Otildenne Otildennis Magistrantide ja doktorantide atesteerimine Taumlpsem info - Ave Otildennis
13 juuni 2008 a Freiberg Saksamaa
Vivika Vaumlizene Posterettekanne Backfilling technologies for oil shale mines
httptu-freibergdezuvbhtbht59_2008html
26 juuni 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Tauno Tammeoja Doktoritoumlouml kaitsmine teemal Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
httpsearchfreefindcomfindhtmlid=2751955amppageid=rampmode=ALLampn= 0amp_charset_=UTF-8ampbcd=C3B7ampquery=tauno+tammeoja
Joonis 13 Maumleinstituudi lotildepetanud magistrid 2008 a kevadsemestril Vasakult Vladimir Rjabushenko Julia Gulevitš ning Kazbulat Shogenov
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 25 -
Joonis 14 Maumleinstituudi lotildepetanud bakalaureused 2008 a kevadsemestril Vasakult Jekaterina Šestakova Ivan Zaikin ning Marleen Aigro
16 Tudengitoumloumld Mitmed toumloumld allloetletutest on veel tegemisel kuid osa on valminud 2008 aasta kevadsemestri lotildepuks
Aktuaalsed tudengitoumloumld
Doktoritoumlouml
Riho Iskuumll BAT kaevandamistehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja nende rakenduste kasutamine AS KNC-s
Helena Lind Eesti potildelevkivimaardla veerežiimi mudel
Totildenis Kattel Ehitusmaterjalide uurimise ja kaevandamise tehnoloogia
Olavi Tammemaumle Insenergeoloogilised uuringud Eesti maapotildeueotildeiguses
Veiko Karu Kaevanduste projekteerimise metoodika ja tarkvara arendamine
Tauno Tammeoja Kaubapotildelevkivi kujundamine ja kvaliteedi ohjamine
Erik Vaumlli Keskkonna saumlaumlstvad potildelevkivi kaevandamise parimad votildeimalikud (BAT) tehnoloogiad
Erki Niitlaan Keskkonnasotildebralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate vaumlljatoumloumltamine ja juurutamine
Egon Hirvesoo Lotildehkematerjalid ja -toumloumld
Aire Vaumlstrik Maardlate rajoneerimine
Sten Suuroja Neugrundi ja Kaumlrdla kraatri morfoloogia ja arengufaaside modelleerimine
Vassili Turotildegin Puur-lotildehketoumloumldega potildelevkivi kamberkaevandamise variandi tehnoloogiline optimeerimine
Allan Viil Potildelevkivi BAT
Kalmer Sokman Potildelevkivi kaevandamise motildeju keskkonnale
Tarmo Tohver Potildelevkivi ressurss pikaajalises perspektiivis
Sergei Sabanov Riskide hindamise kontseptsioon ja metoodika potildelevkivi kaevandamisel (Eesti potildelevkivimaardla tingimustes)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 26 -
Hardi Torn Sillamaumle radioaktiivsete jaumlaumltmete hoidla geotehniline modelleerimine
Magistritoumlouml
Martin Lohk Freekombainkaevandamise lotildeikeskeemide optimeerimine
Liisa Maidla Geotehnika analuumluumlsimeetodid
Pavel Astapov Graniidikaevanduse modelleerimine
Elo Rannik Huumldroloogilised muutused kaevandamisel
Karin Robam Kaevandamise motildeju veerežiimile
Vivika Vaumlizene Kaevise kvaliteedi juhtimine
Vladimir Rjabushenko Karstivoumloumlndi laumlbimine Estonia kaevanduse tingimustes
Julija Šommet Killustiku omaduste sotildeltuvus raimamistehnologiast
Ivar Sova Maumlenduse osa teedeehituses
Kazbulat Šogenov Ordoviitsiumi laumlbilotildeike korreleerimine kivimite petrofuumluumlsikaliste ja geokeemiliste omaduste jaumlrgi Lotildeuna-Eesti puursuumldamike
Anna Kruglova Pakri poolsaare kivimite kooduslik radioaktiivsus ja selle keskkonnaohtlikus
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi kaevandamise projekt
Margus Loko Potildelevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia parameetrite katsetamise ja analuumluumls tootmisetes
Bakalaureusetoumlouml
Marleen Aigro Freeskaevandamise tehnoloogia Allan Koger Freeskaevandamise tehnoloogia
Aivar Arumaumle Geotehnoloogiline modelleerimine
Erli Umbsaar Huumldrogeoloogiliste arvutusmeetodite analuumluumls
Veronika Valling Kaevandatud alade kasutamine
Ain Anepaio Maavara kaevandamise tehnoloogiliste jooniste koostamise metoodikad
Ave-Otildenne Otildennis Maavarad ja maumlendustingimused
Tennobert Haabu Mineraalide andmebaas+BAT Lotildeige
Taavi Randjaumlrv Maumlemasinate kompleksse kasutamise alused
Gaia Grossfeldt Maumlepaumlaumlste
Maumlrt Saum Muumlra kaevandamisel
Veronika Valling Ordodoviitsiumi kivimite tugevuse votilderdlemine Pakri poolsaare ja Estonia kaevanduse laumlbilotildeigetes
Ivan Zaikin Potildelevkivi avakaevandamise tehnoloogiate optimeerimise analuumluumls
Margit Kolats Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Jekaterina Šestakova Tervikute tugevushinnang Estonia kaevanduse tingimustes
Deniss Kanavin Vasalemma karjaumlaumlri tektooniline lotildehelisus
Meelis Lust Ventilatsioonisuumlsteemi modelleerimine ja analuumluumls
Ainetoumlouml
Veronika Valling Estonia kaevanduse kambriploki nr 3107 potildehilised maumlendustingimused
Jekaterina Šestakova Estonia kaevanduse kambriploki nr3107 potildehilised maumlendustingimused
Julia Gulevitš GOSTi ja EVS-ENi standartide katsetulemuste analuumluumls
Jekaterina Bessonova Liivsavi proovide hindamine
Kazbulat Šogenov Lotildeuna-Eesti Ordoviitsiumi kivimite omaduste statistiline analuumluumls
Ivan Zaikin Narva potildelevkivikarjaumlaumlri jaoskondade 3-10 kaevandamiseks tehnoloogiliselt kotildelblike alade maumlaumlramine
Marleen Aigro Notildeuni liivakarjaumlaumlri vaumlaumlrtuse hindamine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 27 -
Regina Petrova Taumlitematerjalide kuumllmakindluse maumlaumlramine destilleeritud vees ja 1 NaCL lahuses
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamise probleemid
Margit Kolats Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri laumlhiuumlmbruse geoloogiline ehitus
Deniss Kanavin Uumllem-Ordoviitsiumi ladestiku laumlbilotildeige Loode-Eestis
Aineprojekt
Merle Truu Ida-Virumaa potildehjavee keemiline koostis
Vivika Vaumlizene Mereaumlaumlrse savikarjaumlaumlri projekt
Julia Gulevitš Pudivere dolokivi karjaumlaumlri veekotildervaldus
Kairi Otsiver Soomukse karjaumlaumlri projekt
Merike Ring Ubja potildelevkivikarjaumlaumlri arengukava
Karin Robam Veekotildervaldus Aru-Lotildeuna lubjakivikarjaumlaumlris
Praktika aruanne
Julia Gulevitš Ainja uuringuruumi liivamaardla eeluuring
Katrin Kaljulaumlte Geoloogia vaumllipraktika
Julia Gulevitš Praktika kruusakarjaumlaumlrides
17 Maumleinstituudi personal
mittuee 620 38 50 maeinstttuee _____________________________________________________________ Ave-Otildenne aveonnisttuee mittuee httpmittueeid38htm mittueeave Otildennis VII-204 6203850 56910472 info foto cv ETIS artiklid Asjaajaja-infospetsialist
- _____________________________________________________________ Ingo ingovalgmattuee mittuee mittueekaevandamine mittueeingo Valgma VII-205 6203851 5522404 info foto cv ETIS artiklid Direktor Maavarade kaevandamise otildeppetooli juhataja Professor
tehnikateaduste doktor
_____________________________________________________________ Uumllo systrastaffttuee mittuee mittueegeoloogia mittueeylo Sotildestra VII-208 6203856 55920679 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
geoloogiadoktor _____________________________________________________________ Juumlri-Rivaldo pastarusccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueejyri Pastarus VII-207 6203855 56633103 info foto cv ETIS artiklid Dotsent
tehnikateaduste doktor _____________________________________________________________ Heidi hsoosaluegkee mittuee mittueegeoloogia mittueeheidi Soosalu VII-208 6720090 53020027 info foto cv ETIS Dotsent
doktor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 28 -
____________________________________________________________ Veiko veikokaruttuee mittueelabor mittueemaelabor mittueeveiko Karu VII-222 6203859 56 951657 info foto cv ETIS artiklid Assistent Maumlendustingimuste labori juhataja
Doktorant rakendusgeoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Aire airevastrikttuee mittuee httpmittueekoolitus mittueeaire Vaumlstrik VII-204 6203850 56632201 info foto cv ETIS artiklid Assistent Koolitusjuht
Doktorant tehnikateaduste magister _____________________________________________________________ Ain ainanepaiottuee mittueelabor mittueemaelabor wwwzoneeeain29 Anepaio VII-222 6203859 56682120 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist laborant
- _____________________________________________________________ Tennobert tennoberthaabuttuee mittuee mittueegeoloogia mittueetennobert Haabu VII-208 6203856 56209633 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Margit margitkolatsttuee mittuee mittueemaelabor mittueemargit Kolats VII-201 6203854 51964638 info foto cv ETIS artiklid Laborant
- _____________________________________________________________ Karin karinrobamttuee mittueelabor mittueemgislabor mittueekarin Robam VII-201 6203854 58164795 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________ Maumlrt msaumttuee mittuee mittueemaelabor mittueemart Saum VII-222 6203859 53972181 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist
- _____________________________________________________________ Vivika vivikavaizenettuee mittueelabor mittueemgislabor mittueevivika Vaumlizene VII-201 6203854 51922049 info foto cv ETIS artiklid Spetsialist MGIS labori juhataja
geotehnoloogia bakalaureus _____________________________________________________________
Alo aloccttuee mittuee mittueekaevandamine mittueealo Adamson VII-203 6203852 5174798 info foto cv ETIS artiklid Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 29 -
Enn- Aavo pirrusstarmanee mittuee mittueegeoloogia mittueeenn Pirrus VII-210 6203853 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
geoloogiadoktor
_____________________________________________________________ Enno ereccttuee mittuee maavara mittueeenno Reinsalu VII-210 6203853 56982204 info foto cv ETIS artiklid Vanemteadur Emeriitprofessor
teaduste kandidaat _____________________________________________________________ Heino maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Arukuumlla - 6770918 info foto cv artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat
_____________________________________________________________
Veljo maeinstttuee mittuee mittueekaevandamine Lauringson - 55933960 info artiklid Emeriitdotsent
tehnika kandidaat _____________________________________________________________
Kalju maeinstttuee mittuee mittueegeoloogia Ojaste - 6606853 info artiklid Emeriitdotsent
teaduste kandidaat _____________________________________________________________
18 Maumlering Maumlering on Eesti Maumleseltsi noorliikmeid uumlhendav organisatsioon kuhu kuuluvad TTUuml Maumleinstituudi geotehnoloogia rakendusgeoloogia ja maumletehnika tudengid Liikmeid kevadsemestri seisuga on 48 Maumleringi eesmaumlrgiks on eelkotildeige anda tudengitele votildeimalus ennast akadeemilise otildeppe kotildervalt taumliendada ja muuta uumllikooliaeg votildeimalikult huvitavaks ning meeldejaumlaumlvaks
Maumlering 60 1940-ndatel moodustati mitmeid UumlTUumlsid (TPI Uumlliotildepilaste Teaduslik Uumlhing) 1947 aasta lotildepus moodustati ka Maumleasjanduse ring (mis taastati aastal 2000 Maumleringina Eesti Maumleseltsi koosseisus) Alates sellest ajast on korraldatud TTUuml maumleinstituudi tudengitele mitmeid erialareise ja tudengiuumlritusi Neist taumlhtsaimad on TalveLaager Kevadekskursioon Suvepaumlevad Talveakadeemia kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumlev jt Tegevust koordineerib Maumleseltsi eeskujul seitsmeliikmeline juhatus mille taumlisliikme staatuse saavad uumllikooli lotildepetavad maumleringlased Maumleringi 60 suumlnnipaumleva pidu toimus 10 mail Paunkuumllas
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 30 -
Joonis 15 Maumleringi juubel 60 Paunkuumllas
Maumleringi uue presidendi ja juhatuse valimine 7mail 2008 toimus Maumleringi uumlldkoosolek kus paumlevakorda kuulusid nii uumllevaate tegemine eelmise aasta Maumleringi tegevusest raumlaumlgiti uutest eesmaumlrkidest ning valiti uus juhatus Eelmiste juhatuste president Ave-Otildenne Otildennis tegi potildegusad uumllevaated ning teatas ka oma ameti mahapanekust- vaja ju uutele ruumi teha Seekord kandideeris juhatusse 11 aktivisti kuid valituks ostutus 7 nagu ikka Uude juhatuse koosseisu kuuluvad jaumlrgmised inimesed
Joonis 16 Maumleringi uus juhatus Vasakult
Kaidi Lehtmets Gaia Grossfeldt Marina Vaganova Helis Vahtra Veiko Karu Martin Kaljuste Reili Paumlrnasalu
Presidendiks valiti Gaia Grossfeldt Palju lennukaid motildetteid ning edukat uumlrituste sessiooni
Informatsiooni Maumleringi ajaloo ja tegemiste kohta leiab httpmaeringtipikasee
Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
1juunil toimus uuele Maumleringi juhatusele koolitus kus oma tarkust ja teadmisi jagasid Maumleringi eelmine president Ave-Otildenne Otildennis Aire Vaumlstrik ja Veiko Karu Raumlaumlgiti uumlle Maumleringi potildehitotildeed ja kotildeik muu sinna juurde kuuluv Uumlrituse lotildepetuseks toimus ka vaumlike meelelahutus seikluspargis kus proovile pandi meeskonna vaim
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 31 -
Joonis 17 Maumleringi uue juhatuse meeskonnakoolitus
ISW ( International Student Week) Helsingi
10- 15 veebruar toimus Helsingis ISW (International Student Week) TTUuml maumleinstituudist esindas Maumleringi Tennobert Haabu ISW puhul on tegemist rahvusvahelisse organisatsiooni IFMMS (International Federation of Mining Metallurgy Petroleum and Geology Students) kuuluvate uumllikoolide tudengite uumlritusega
Lisainfot saad IFMMS-i kodulehelt httpifmmsmagellanfpmsacbeindexphpicone=home
Kuumllastatud karjaumlaumlrid ja teised ettevotildetted
Sandvik Tamrock Tampere Tegelevad puurmasinate kokku panemisega
Talvivaara Sotkamo- Bioloogilisel menetlusel bakterite abiga saavad purustatud maagist nikkli- tsingi- vase- ja koobaltisulfaate
Rautaruukki Raahe- Tegelevad terase valmistamisega muumluumlvad valmisdetaile
Outokumpu Kemi-Tornia Kemi kaevandus Tornio roostevaba teras - Potildehiliselt koduelektroonika kuumllmkappide jms kattena kasutatav
terase tootjad
Kaevurite ball
Joonis 18 Rahvusvaheline tudenginaumldal Helsingis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 32 -
19 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi vaumlli- sisetoumloumld ja seminarid kevadsemestril
31 jaanuar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Trimble 3M tahhuumlmeetriga tutvumine uumllesannete taumlitmine httpwwwgeosofteeUserFilesFileJuhendidTahhumeetridTrimble_M3_ UserGuide_100A_Englishpdf
7 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Karin Robam Vaumllitoumlouml tutvustus Kunda piirkonna kaevandamisega seotud Veekotildervaldustingimused httpmittueemaelabor
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel veevoolukiiruse vooluhulga vee kvaliteedi motildeotildetmine killustikuproovide votildetmine httpmittueemaelabor
12 veebruar 2008 a Laumlaumlne-Virumaa Kunda
Karin Robam Vaumllitoumlouml - Tahhuumlmeetermotildeotildedistamine Toolse jotildeel Voolukiiruse vooluhulga ja veekvaliteedi motildeotildetmine Killustikuproovide votildetmine Aru-Lotildeuna karjaumlaumlris httpteadusklubiblogspotcom
14 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Veiko Karu Vaumllitoumlouml tutvustus Motildeotildedistamised Peeter I lotildehkeaineladudes Astangul
httpteadusklubiblogspotcom
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine tranšees paljanduvate kihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
21 veebruar 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-221 Tallinn
Vivika Vaumlizene Vaumllitoumlouml ja sisetoumlouml kohalikus karjaumlaumlris kameraaltoumloumld
httpkronometraazblogspotcom
28 veebruar 2008 a Astangu
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Varinguaukude motildeotildedistamine Harku lubjakivimaardla erinevate paljanduvate paekihtide pinnatugevuse motildeotildedistamine httpteadusklubiblogspotcom
6 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng1 Mineraalid ja peamised mineraalide ruumlhmad Tegemist on 6 loengust koosneva sisekoolituse programmiga Ettekande sisu Kristalse aine ehitus Mineraalide teke Mineraalide klassifikatsioon ehedad elemendid sulfiidid ja analoogsed uumlhendid halogeniidid oksiidid hapnikkusisaldavate hapete soolad silikaatide klass httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Vaumllitoumlouml - Allmaakaeveotildeotildente tahhuumlmeetermotildeotildedistamine teadusklubiblogspotcom
13 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Ain Anepaio Sisetoumlouml - Maumlendustingimuste laboris katsete tegemine (otildeppeaine Kivimi raimamine ja toumloumltlemine raames) httpmittueemaelabor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 33 -
Ingo Valgma Vaumllitoumlouml - Karjaumlaumlri ja kaevanduse maakatte tuumluumlbid Maardu kaevandatud aladel Maakattetuumluumlpide motildeotildedistamine httpmittueeid43htm
20 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 2 Kivimite peamised ruumlhmad nende teke koostis ja omadused Magmakivimid suumlvakivimid vulkaanilised kivimid Settekivimid Moondekivimid Harjutus Tutvumine peamiste kiviruumlhmade esindajatega ja Eesti aluspotildehja kivimitega httpmittueegeoloogia
Heidi Soosalu Vaumllitoumlouml - Suurupi seismojaam EGK Maavotildengete seire ja analuumluumls
27 maumlrts 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Uumllo Sotildestra Sisetoumlouml - Loeng 3 Eesti ala huumldrogeoloogia Peamised veekompleksid nende toitumisalad potildehjavee regionaalne liikumine ja kivimite veerikkus vee koostis ja vastavus joogivee notildeuetele Potildehjavee seire varud ja nende kasutamine Harjutus Tutvuda kirjandusega Eesti potildehjavee seisundi ja koostise kohta httpmittueegeoloogia
Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 08042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
3 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-103 Tallinn Veiko Karu Sisetoumlouml - Kivimi raimamine ja toumloumltlemine praktikum (asendab 15042008 toimuvat tundi) httpmittueemaelabor
10 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja laumlbiviidud toumloumlde vormistamine httpmittueemaelabor
17 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Juumlri-Rivaldo Pastarus Sisetoumlouml - Kivimite fuumluumlsikalis-mehhaaniliste omaduste maumlaumlramine ja Andmetoumloumltlus httpmittueemaelabor
24 aprill 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Aire Vaumlstrik Sisetoumlouml - Kuidas kanda ette tudengitoumloumld
httpwwwenettueeMaeinstituutlaborSisetoopdf
22 mai 2008 a TTUuml maumleinstituut Ehitajate tee 5 VII-215 Tallinn
Margit Kolats Vaumllitoumlouml Ubja kaevandamisalal Ruumiliste mudelite kasutamine maumlenduses
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 34 -
Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis
Veiko Karu Sissejuhatus Tallinna Tehnikauumllikooli uumlliotildepilaste ja maumletudengite teadusklubilise tegevuse ajalooline uumllevaade on kirja pandud juba varemalt [1] Kaumlesolev artikkel teeb uumllevaate 20072008 aastal toimunust ja teadusklubi potildehivaumlaumlrtustest
Teadusklubi potildehivaumlaumlrtused Teadusklubi projektid on haridusliku taustaga ning nende teaduslikkuse eest vastutavad otildeppejotildeud Teadusklubi on motildeeldud tudengite haridustee mitmekesistamiseks et otildeppetoumlouml ei koosneks vaid loengutesharjutustundides kaumlimises vaid annaks lisavaumlaumlrtust Klubi raames tehtav tegevus on motildeeldud teadusest huvitatud tudengitele kes soovivad end arendada loovtegevuse valdkonnas Teadusklubi uumlldine tegevus on seotud sellega et otildeppetoumlouml saaks seotud tihedamalt praktikaga Teadusklubi juhendajad (otildeppejotildeud) taumliendavad oma kogemusi tudengite suunamisel ja juhendamisel ning tutvuvad paremini tudengitega ning naumlevad millistes on potentsiaali saada valitud eriala tippspetsialistideks
Tegevuse peamised eesmaumlrgid
Akadeemilise personali jaumlrelkasvu tagamine noorteuute toumloumltajate asumine TTUuml-sse toumloumlle
Votildeimalike uute toumloumltajate selgitamine ja kaasamine teadustoumloumlsse
Magistrantide ja doktorantide kaasamine otildeppe- ja teadustoumloumlsse
Toumloumltajate ja tudengite otildeppe- ja teadustoumlouml tegemise motivatsiooni parandamine
Praktika uumlhine korraldamine
Koostoumlouml parandamine Eesti ja vaumllismaa uumllikoolide ja instituutide noorteadlaste vahel Need on vaid motildened eesmaumlrgid mida teadusklubi suudab tudengile pakkuda tema arendamiseks ja otildeppeasutuse kvaliteedi totildestmiseks
Neljapaumlevak- arendustoumlouml uutmoodi
Seoses teadusklubi tegevuse aktiivse arenemisega sai TTUuml maumleinstituudis korraldatud otildeppetoumlouml jaumlrgnevalt et neljapaumlevane paumlev on otildeppeainetest vaba ja sel paumleval toimub Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus (teaduse populariseerimine) Kogu tegevus laumlheb tudengitel otildeppe- ja teadustoumloumlna arvesse ja seega saavad nad reaalselt teadusklubis tegutsemise eest ainepunkte Neljapaumlevak on otildeppe- ja teadustoumlouml vorm mis on vaheldusrikas huvitav ja kasulik kotildeigile tudengitele ja otildeppejotildeududele Igal neljapaumleval pakub TTUuml maumleinstituut oma tudengitele votildeimalust osaleda nii vaumlli-kui sisetoumloumll Vaumllitoumloumll kuumllastatakse motildenda maumlendusega seotud votildei geoloogilist objekti ja tehakse motildeotildedistusi Sisetoumloumll tehakse katseid instituudi kivimilaboris ja MGIS laboris on votildeimalik otildeppida maumlendustarkvarade kasutamist Lisaks toimub neljapaumleviti seminar kus tudengid saavad tutvustada enda lotildepu- aine- votildei teadustoumlid Mis kasu on neljapaumlevakust
- saab arendada oma erialaseid kogemusi - kogu tegevus laumlheb otildeppetoumloumlna arvesse ning motildejutab otildeppeedukust maumleinstituudis - neljapaumlevakute raames saab laumlbida Maumle-otildeppepraktika
Tegevus 20072008 aastal
Teadusklubi tegevuse kaumligus toumloumltavad koos kotildeikide tasemete uumlliotildepilased ja otildeppejotildeud Tehtavate toumloumlde tulemused kantakse ette TTUumls nii maumleinstituudi kui Maumleseltsi ning Geoloogia Seltsi seminaridel ja erialainstituutide seminaridel Toumloumlde tulemused avaldatakse internetis (httpmittueeteadusklubi) erialakogumikes (httpwwwmaeseltseekogumik) votildei spetsiaalsetes (httpwwwtalveakadeemiaee) vaumlljaannetes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 35 -
Uumllevaade huvitavamatest tegemistest Juuni 2007 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tunnustas tublimaid koostoumloumlpartnereid ja teadusklubilisi Tublimad koostoumloumlpartnerid - TTUuml maumleinstituut - TTUuml uumlliotildepilasesinduse Haridustoimkond ja Projektikonkurss Tublimad teadusklubilised on - Allar Aamer - Janek Jaumlrv - Ole Sein - Ave-Otildenne Otildennis - Martin Kaljuste - Karin Robam - Mikk Sarv - Reili Paumlrnasalu - Helis Vahtra - Vivika Vaumlizene Otildennitleme laureaate
Jaanuar 2008 Otildepiti tundma elektrontahhuumlmeetrit
Joonis 1 Tudengid tahhuumlmeetrit uudistamas
Maumlrts 2008 Vaumllitoumlouml Heidi Soosalu juhtimisel seismoloogia ja seismojaam
Joonis 2 Maumleinstituudi dotsendi Heidi Soosalu juhendamisel tutvuti seismograafidega ja Suurupi seismojaamaga Kokkuvotildete Teadusklubi tegevus on kestnud uumlle kahe aasta selle jooksul on toimunud palju erinevaid uumlritusi vaumllitoumloumld sisetoumloumld seminarid konverentsid konkursid Uumlliotildepilased on esinenud ja osalenud
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 36 -
Talveakadeemial Eesti Maumlekonverentsil ja Eesti Geoloogia Seltsi seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning osalenud nende korraldamisel
Tehtavaid toumlid saab kasutada ja nende tulemused kajastuvad
Instituudilt teadustoumloumls
Noorteadlase isikliku bakalaureusemagistridoktori teadustoumlouml tulemusena
Teadustoumlouml populariseerimiseks (seni vaumlga edukaks osutunud)
Joonis 3 Teadus algab motildeotildetmisest Ave Otildennise foto
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karu V (2008) Maumleotildeppe kvaliteedihuumlpe Maumlenduse ja geoloogia teadusklubis ndash Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut CD kogumik
2 Karu V (2006) AKM0110 Maumle-otildeppepraktika laiendatud ainekava [httpwwwenettueemaeinstituutaineprogrammidakm0110htm] ndash 30032008
Tublimate teadusklubiliste autasustamine
5 juuni 2008 toimus maumleinstituudis tublimate teadusklubiliste selgitamine Tublimad teadusklubilised valiti vaumllja enim sise- ja vaumllitoumloumldel ning seminaridel osalenud tudengite hulgast Kevadsemestri 2008 tublimad teadusklubilised on
o Margit Kolats o Ain Anepaio o Maumlrt Saum o Karin Robam o Vivika Vaumlizene o Tennobert Haabu o Ivan Zaikin o Jekaterina Šestakova o Ave-Otildenne Otildennis o Tarmo Tohver
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 37 -
Statistika osalenud inimeste arvust Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi tegevuses kevadsemestril 2008
Tabel 1 Vaumllitoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Vaumllitoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
8 8
4
14
10 10
17
5 42 2
4 4
9
5
0
5
10
15
20
70
22
007
140
22
008
280
22
008
290
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
20
42
008
30
42
008
200
42
008
270
42
008
290
42
008
20
52
008
130
52
008
220
52
008
Vaumllitoumlouml toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Tabel 2 Sisetoumloumldest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Sisetoumloumldel osalenute arv kevadsemestril 2008
118 9 8
42
15 1613
05
1015202530
10012008
15012008
16012008
31012008
21022008
13032008
20032008
27032008
24042008
2052008
Sisetoumlouml toimumise kuupaumlev
Osa
lenu
te a
rv
Tabel 3 Seminaridest osavotildetnud inimeste arv kevadsemestril 2008
Seminaridel osalenute arv kevadsemestril 2008
11 914 13
19 19
11 1015
25
12
32
13 11
48
15
0
10
20
30
40
100
12
008
160
12
008
230
12
008
310
12
008
70
22
007
280
22
008
60
32
008
130
32
008
200
32
008
270
32
008
20
42
008
40
42
008
240
42
008
150
52
008
200
52
008
210
52
008
220
52
008
Seminari toimumise kuupaumlev
Osale
nu
te a
rv
Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi kohta leiab rohkem informatsiooni httpmittueeteadusklubi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 38 -
20 Maumleselts
MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane
Viive Tuuna Tarmo Tohver Votildettes kokku eelmise aasta Maumleseltsi tegevuse votildeib nentida et tegemisi ja toimetusi oli palju ning kotildeike vajalikku ei jotildeutudki teoks teha Potildehisuumlndmuseks nagu ka moumloumldunutel aastatel oli maumlekonverentsi korraldamine Uumlritus on oluline just sellepaumlrast et kaasatud on kotildeik Maumleseltsi liikmed ning tehtavad kulud on Maumleseltsi jaoks suuremahulised Maumlekonverentsiga jotildeuab Maumleseltsi tegevus ka avalikkuse huviorbiiti 2006 aasta Jotildehvis uumlldkoosolekul valitud juhatuses jaumltkasid Erki Niitlaan Kalmer Sokman Viive Tuuna Ingo Valgma Heini Viilup ning juhatuse esimehena Alo Adamson Asjaajajana votildeeti toumloumlle Ave Otildenne-Otildennis Aasta alguse juhatuse koosolekutel oli potildehiline teema Maumlekonverentsiga seonduv Silmaringi laiendamiseks kuumllastas juhatus ka erinevaid maumletoumloumlstuse ettevotildetteid 11 jaanuaril tutvuti Vaumlo karjaumlaumlriga ja AS-iga Talter 7 veebruaril peeti notildeu maumleinstituudis 20maumlrtsil kuumllastati AS-i Harku Karjaumlaumlri 25 aprillil kohtuti Pannjaumlrve liivakarjaumlaumlris Maumleseltsi juhatus toetas noorteadlaste osalemist seminaril Talveakadeemia 2007 ldquoKas turbaraba on soo votildei ettevotildeterdquo Talveakadeemial osalevad tudengid erinevatelt erialadelt Maumleseltsi eesmaumlrk on teavitada maumlendusest noortudengeid Edaspidi on Maumleseltsi noorliikmete osalemine Talveakadeemia kokkusaamistel planeeritud Maumleseltsi tegevuskavva 3 aprillil oli kavandatud kohtumine teemal Kas Maumleseltsil votildeiks olla parem vaumlljund ka firmadele Rootsi lotildehketoumloumlde ettevotildetete uumlhistoumlouml kogemustest Kohtumine pidi toimuma Ronald Netterlindiga kes oli Rootsis tegutseva BEFi (Maumlelotildehketoumloumlde Rootsi alltoumloumlvotildetuettevotildetete majanduslik uumlhing) tegevdirektor Kohtumine kahjuks jaumli aumlra kuid teema on edaspidises Maumleseltsi arengus vaumlga aktuaalne Maumleseltsi noorliikmed ehk Maumlering korraldas kevadekskursiooni marsruudil Tallinn-Paumlrnu-Riia Eesti Maumlekonverents toimus seekord 4-5 mail 2007 Saaremaal Kuressaares Konverentsi laumlbivaks teemaks oli bdquoKaevandamine parandab maadrdquo Konverentsi raames tulid esitamisele mitmed huvitavad ettekanded maavarade kaevandamisest ning korrastamisest Esinejateks olid Erki Niitlaan - OUuml Inseneribuumlroo STEIGER juhatuse liige Urve Saar - Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse maavarade ja keskkonnamotildeju peaspetsialist Allan Viil - AS Eesti Potildelevkivi tootmisosakonna juhataja Andrea Eiche - Sonda vallavanem Konverentsi ajaks anti vaumllja samateemaline kogumik truumlkituna ja CD-l kokku 52 artiklit kus oli kajastatud korrastamise parimaid naumlited ja sellega seonduvat infot Ekskursioonidel kuumllastati Saare Dolomiit -Vaumlokivi OUuml Kaarma tootmist ja Luumlmanda lubjatoumloumlstust Seekordsel konverentsil oli palju osavotildetjaid - uumlle 200 Vahetult enne konverentsi astuti aktiivselt Maumleseltsi liikmeks eriti palju liikmeid (umbes 100) lisandus potildelevkivi ettevotildetetest Konverentsi raames toimus ka traditsiooniline tudengitoumloumlde konkurss mis oli korraldatud koostoumloumls Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Geotehnika Uumlhinguga Konkursil votildeisid osaleda kotildeik eesti uumllikoolides (sh rakenduskotildergkoolid) konkursi toimumisega samal aastal votildei sellele eelneval kalendriaastal otildeppinud kotildeigi astmete uumlliotildepilased Konverentsile eelnenud uumlldkoosolekul kinnitati eelmise aasta majandusaruanne ning valiti ka uued juhatuse liikmed esinaine Viive Tuuna Oleg Nikitin Maris Saarsalu Tarmo Tohver Ingo Valgma Allan Viil ja Heini Viilup 16mail valisid Maumleseltsi noorliikmed Maumleringi uue juhatuse kuhu kuulusid siis jaumlrgmised tudengid Veiko Karu Helena Lind Gaia Grossfeldt Mikk Sarv Martin Kaljuste Ole Sein ja presidendi ametit valiti jaumltkama Ave-Otildenne Otildennis
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 39 -
Maumleseltsi uue juhatuse kokkusaamise kuupaumlevaks sai 23mai kohtumispaigaks maumleinstituut Paumlrast seda on kohtutud AS-is Voglers Aru karjaumlaumlris ja Kundas 18 juunil ja 26 septembril 3 juulil AS-is Eesti Potildelevkivi 29 novembril maumleinstituudis Potildehiteemadeks kujunes potildelevkivi raamatu vaumlljaandmisega seonduv uue aasta tegevuskava koos tehtavate kulutustega ning tegevdirektori leidmine 3-5 august 2007 toimusid jaumlrjekordsed Maumlemeeste suvepaumlevad Saumlrghaua vaumllibaasis Varuks olid ka motildened uuendused Ettekandega esinesid Aire Vaumlstrik ja Vesta Kotildepp Kutsutud olid ka Maumleringi sotildeprusorganisatsioonide esindajad et tihendada koostoumloumld ning luumluumla tulevikus kaasa uutes ja huvitavates projektides Ei puudunud ka kanuud votilderkpalli turniir maastikumaumlngud ja palju muud huvitavat 31 augustil taumlhistati traditsiooniliselt Kaevurite Paumleva Toila-Orus Maumleseltsi toetusel toimus ka 14-20 oktoobril Rahvusvaheline tudengite naumldal ISW Tallinn 2007 Seekord olid kuumllas 9 vaumllistudengit neljast riigist (Belgia (Mons) Saksamaa (Bochum) Ungari (Miskolc) ja Inglismaa (CSM)) Tudengitel otildennestust kuumllastada AS Silikaati AS Wihurit Kunda Nordic Cementi kui ka Eesti Potildelevkivi Narva karjaumlaumlri ja Kohtla-Notildemme kaevandusmuuseumi Samuti ei puudunud ka jalutuskaumlik Tallinna vanalinnas ning Narva linnuses Kokku koos kuumllalistega votildettis uumlritusest osa pea 60 tudengit 22 novembril MTUuml Eesti Maumleselts juhatuse esimees pr Viive Tuuna allkirjastas Tallinna Raekojas SA Tallinna Tehnikauumllikooli Arengufondiga koostoumloumllepingu millega MTUuml Eesti Maumleselts koostoumloumls TTUuml Arengufondiga maumlaumlrab alates 20072008 otildeppeaastast stipendiumi kahele Tallinna Tehnikauumllikooli energeetikateaduskonna edukale ja Maumleseltsis aktiivselt tegutsevale bakalaureuse uumlliotildepilasele Uumlhe stipendiumi suurus on 20 000 EEK 7detsembril toimus kaevurite puumlhaku StBarbara maumllestuspaumleva taumlhistamine 2008 a jaanuaris jotildeudis lugejani mahukas kogumik kaanekirjaga ldquo90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis Tehnoloogia ja inimesedrdquo Raamatu andsid vaumllja Eesti maumleselts TTUuml maumleinstituut ja Eesti Potildelevkivi Eesti maumletoumloumlstuse ajaloolugude kogumise ja raamatu koostamise initsiaatoriteks ning taganttotildeukajateks olid TTUuml 1956 a lotildepetanud Eesti Maumlemehed Uumllo Tambet ja Nikolai Varb Kogutu toimetas raamatuks geoloog-kirjanik Kalle Suuroja Raamat taumlhistab uumlheksakuumlmne aasta moumloumldumist potildelevkivi kaevandamise alustamisest 1916 a ja Eesti potildelevkivitoumloumlstuse rajamisest 1918 a Raamatu avaldamise toetuseks eraldas raha Keskkonna Investeeringute Keskus Raamatu koostamisel olid abiks ligemale 40 maumleinseneri ja toetajateks mitmed omavalitsused ja ettevotildetted Toumlouml- ja vaevanaumlgijad said taumlnukirja ning maumllestuseseme mille valmistajaks oli Experimental Glass ART Studio disaineri pr Kalli Seini Maumleseltsi esindajana osales kogu aasta vaumlltel Eesti Inseneride Liidu juhatuse toumloumls Heini Viilup Koostoumloumls Tehnilise Jaumlrelvalve Ametiga toumloumltatakse vaumllja maumleinseneri kutsestandardit ja moodustatakse kvalifikatsiooni omistavat organit Osalevad Alo Adamson Ingo Valgma Aire Vaumlstrik Egon Hirvesoo Heini Viilup Korduvalt on koos kaumlinud Kutsekomisjon Maumleseltsi esindajana Keskkonnaministeeriumi juures oleva maapotildeuealase seadusloome notildeuandvas toumloumlgrupis osales Enno Reinsalu Eesti Maumleselts on taumlnaseks kasvanud paumlris suureks meil on palju fuumluumlsilisi ja juriidilisi liikmeid ja vanust on juba ka - 7 aastat et oleme jotildeudnud teelahkmele Et kas teha kvalitatiivne huumlpe edasi palgata tegevjuhtasjaajaja (kasvotildei osalise toumloumlajaga) votildei jaumltkata siiski vanaviisi leppides sellega et aasta tippsuumlndmuseks jaumlaumlb maumlekonverents Juhatus on moumloumldunud aasta jooksul paumlrast eelmist konverentsi tegelenud eelarve ja tegevuskava koostamisega jaumlrgmiseks ehk kaumlesolevaks aastaks Suureks saavutuseks votildeib pidada mitmeaastase toumlouml viljana valminud Potildelevkivi raamatut mille esitlus toimus Jotildehvis 25 jaanuaril 2008 Sama aasta 13 veebruaril kutsusime kokku Vanemate Kogu et kuulata nende soove ja ootusi Kokkusaamisel sai lubatud et paneme kokku tegevusjuhendiprojekti tulevasele juhile ning saadame vanemate kogu listi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 40 -
kotildeigile tutvumiseks Nii ka tegime ning ootame nuumluumld tagasisidet Totildeenaumloliselt tuleb sel teemal veel nii motildenigi kord kokku saada aru pidada ja leida rahalised votildeimalused Vanemate kogu kokkusaamiselt jaumli kotildelama ka idee teha koostoumloumld vaumllismaiste sarnaste seltsidega ning korraldada reise vaumllismaale Selle idee teostusena toimubki meil reis 18-22 mail Rootsi kus kuumllastame Atlas Copco puurmasinate ja allmaakaevandus-masinate tehast vaatame kiirtee-ehitust mis Rootsi oludes taumlhendab hakatuseks lotildehketoumlid killustiku purustamist ja alles seejaumlrel tavapaumlrasemat ehitamist Vaatame ka uumlht karjaumlaumlri ja tunneliehitust Reisil saame kokku Rootsi maumleseltsi esindajatega ning meile ekskursioone korraldava Lotildehketoumloumlde Ettevotildetete Liiduga seega saab loodud algus koostoumloumlks rootslastega Ja siis muidugi Konverents mis taumlnavu on puumlhendatud TTUuml Maumleinstituudi 70 aastapaumlevale Kotildeige aktiivsem osa Maumleseltsist on jaumltkuvalt Maumlering Niisiis ndash uumlhtteist ju toimub Siiski tundub et aasta-aastalt on uumlha raskem leida tegijaid naumliteks Maumlekonverentsi korraldama artikleid kirjutama jne Ja kas ei peaks olema rohkem ettevotildetmisi ka tavaliikmetele keda meil on ju nii palju Seega millise tee valime
21 Taumlhtsamad lingid Link Seletus
httpmittuee Maumleinstituudi veebileht
httpmittueelabor Maumlenduslabor
httpmittueekoolitus Koolitus
httpmittueeteadusklubi Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi veebileht
httpwwwmaeseltsee Eesti Maumleselts
22 Toimunud uumlritused kevadsemester 2008 tuleviku uumlritused
Doktorikooli Maumlenduse ja geotehnoloogia sessioon
Kuressaares toimunud Energia- ja geotehnoloogia doktorikoolis osalenud professorid andsid loenguid ja konsultatsioone Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel nii kaevanduste taumlitmisest kui tuumajaumlaumltmete paigutamisest allmaakaeveotildeotildentesse Professor Cristian Buhrow TU Bergakademie Freibergist Saksamaalt pidas kolm loengut kaevanduste taumlitmise teemadel rotildehutades olulist vaumllisriikide kogemust Eesti jaoks kus on aktuaalsed nii suure koguse tuha ja kaevandamisjaumlaumlkide kaumlitlemine kui ka allmaakaeveotildeotildente kasutamine Teemadeks olid - Kaevanduste taumlitmine lendtuhas baasil valmistatud taumlitematerjaliga kaevanduste stabiilsuse suurendamise ventilatsioonitingimuste parandamise ja potildehjavee isoleerimise eesmaumlrgil Saksamaal ja selle motildejualariikides taumlidetakse nii praegu toumloumltavates kaevandustes kui huumlljatud soumle soola kipsi jt kaevandusi Naumlitena toodud katsetoumloumld soolakaevanduses hotildelmasid endas 1 Katsekehade kogumine 2 Tervikute motildeotildedistamine 3 Mudelisse motildeotildedetud survetugevuse ja geomeetriliste andmete sisestamine (FLAC) Lahendamist vajav uumllesanne Kas tervikutest maavara kaevandamine on votildeimalik kaevandatavate varude suurendamiseks Kui lisada mudelis kaeveotildeotildentesse taumlitematerjali saab simuleerida tervikutes tekkivaid pingeid ja massiivi liikumist Teoreetiliselt kaevandatakse vaumllja uumlks tervik ja vaadatakse kas see motildejutab kaevanduse stabiilsust Jaumlreldusena saadi tulemuseks et tervikute vaumlljamine ei ole
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 41 -
votildeimalik Jaumlreldusena tuli katta kaevanduse potildehi taumlitematerjaliga et altpoolt tulevaid pingeid vastu votildetta Taumlitematerjali tugevusomaduste maumlaumlramiseks katsetati taumlitematerjalist puuritud votildei saetud katsekeha vastupidavust survele saades materjali sisehotildeotilderdenurga survetugevuse purunemisjaumlrgse tugevuse e situatsiooni mis reaalsuse votildeik olla selline kus tervikud on kaevanduses purunenud kuid paumlaumlstemeeskond on siiski vaja kaevandusse saata Kui 50 kaeveotildeotildenest on alles ja terviku jaumlrel-survetugevus lubab on veel votildeimalik paumlaumlstetoumloumlde laumlbiviimine Sama probleem on ka seotud kaevanduse taumlitmisega Tervik saumlilitab tugevuse ka paumlrast purunemist moodustades topeltkoonuse Naumliteid on tuua kivisoola jt kaevandustest Professor Pekka Saumlrkkauml (Helsinki University of Technology) pidas loengu teemal - Tuumajaumlaumltmete matmine kaeveotildeotildentesse Uuringud radioaktiivsete jaumlaumltmete matmiseks maapotildeue algasid Soomes 1978 Ladustamiskoha valiku kriteeriumiks oli terve ja pragudeta kivimimassiivi olemasolu Ladustamiskoht valiti aastal 2001 Radioaktiivsete jaumlaumltmete minimaalseks ladustamiseaks loetakse 100 000 aastat Valitud paigas (Loviisa ja Olkiluoto) puuriti 40 uuringupuurauku 1 km suumlgavuseni Tingimuseks oli vaumlikese sisepingega kivimimassiiv ja vaumlhese soolasisaldusega potildehjavesi Ladustamiskoht saab valmis ja tuumajaumlaumltmeid hakatakse matma 2020 Tuumavardaid hoitakse 30a vee sees jahutamiseks siis paigutatakse konteinerites bentoniidi sisse puumlstpimešahtidesse (vertikaalsed kaeveotildeotildened mis maapinnale ei ulatu) Allmaahoidlaid kasutatakse 50-60 aastat Uraani mass uumlhes ladustamiskohas on 1000 kuni 2500t Kuna tuumareaktoreid on kolme tuumluumlpi siis on ka varraste konteinereid 3 variatsiooni Konteinerid on uumlmbritsetud vaskkorpusega ja taumlidetud karastatud terasest sisuga mille sees on uraanivardad Horisontaalkaeveotildeotildentesse paigutamise puhul vajatakse vaumlhem kaevotildeotildesi kaeveotildeotildente struktuur on lihtsam Kaeveotildeotildened rajatakse 500m suumlgavuseni Konkreetsed ladustamiskohad valitakse alles tunnelit (strekki) rajades Kui avastatakse notildergem kivim siis sellesse konkreetsesse kohta tuumajaumlaumltmeid ei ladustata Avalikkuse informeerimiseks avati infopunkt kohalikus omavalitsuses ausalt ja pidevalt infot jagades Kohalikud inimesed toumloumltasid infopunktis ja tegelesid pidevalt info jagamisega Arusaamise votildeti on infost arusaamine Analoogiline probleem hirmud ja legendid vaevavad meid ka votildeimaliku Maardu allmaa-rajatise-kaevanduse puhul
Seekord sponsoreeris doktorikool httpmatrixenettuee
Head artiklid avaldatakse 12 taseme ajakirjas bdquoEngineeringldquo Maumlendussessioon Esinevad kotildeik doktorandid vaumllisprofessorid ning toimub ekskursioon
Maumleinstituudi doktorantidest esinesid ettekannetega Tarmo Tohver Surface Miner technology impact on the Environment Olavi Tammemaumle Need for and objective of geotechnical engineering survey Sergei Sabanov Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines Tauno Tammeoja The Models of Estimating Oil Shale Flows and Price
Veiko Karu ldquoField work in the role of teaching and research of rock propertiesrdquo
ja magistrant Vivika Vaumlizene Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 42 -
Toimus ka Maumleinstituudi poolt korraldatud ekskursioon Saare Dolomiit OUuml-sse
TalveAkadeemia 2008
Talveakadeemia 2008 toimus sel aastal 9veebruarist kuni 2 maumlrtsini Paumlrnumaal Lepanina hotellis ning keskendus tootmise ja tarbimise temaatikale
TTUuml maumleinstituudi poolt korraldatud killustiku teemalises grupitoumloumls kaumlsitleti Tallinna-tartu maantee ehitamist selle ehitamiseks vajaliku tooraine e killustiku kaevandamise ja toumloumltlemise ning vedamise votildeimalusi Eesti olukorras kus paekivi kaevandamise maksimaalne lubatud kaevandamise maht on saavutatud ning uute maardlate kasutuselevotildett on problemaatiline Grupitoumloumls tutvusid teiste erialade tudengid kaevandamise votildeimalustega ja probleemidega tegid katseid maumleinstituudi vaumllilaboris tutvudes killustiku toorainetega ja arvutasid votildeimalusi maantee rajamise ja ehitamise kulu ning kaasnevaid motildejusid nii kohalikele elanikele riigile tee-ehitajatele kui kaevandajatele
Vt lisa httpwwwtalveakadeemiaee
Otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
5-16 aprillil 2008 toimus koostoumloumls Freibergi Maumleakadeemiaga maumleinstituudi tudengite ja toumloumltajatega otildeppereis Saksamaa maumletoumloumlstusesse
Otildeppereisi kaumligus kuumllastati jaumlrgmiseid karjaumlaumlre kaevandusi ja toumloumlstusettevotildetteid
1 paumlev- Berliini ekskursioon 2 paumlev- Ruumldersdorfi lubjakivi karjaumlaumlr 3 paumlev- Freibergi maumleakadeemia otildeppekaevandus Hermsdorfi marmori kaevandus (GEOMIN) 4 paumlev- Merkersi soolakaevandus IBS GmbH maumlemasinate tehas 5 paumlev- Basaldi karjaumlaumlr Basalt Nickel GmbH VDMA (German Association of machine
manufacturerers) 6 paumlev- kildi kaevandus ldquoMargaretardquo (I B Rathscheck GmbH amp Co Kg Mayen)
kvartsliivakarjaumlaumlr Quarzwerke GmbH 7 paumlev- pruunsoumle karjaumlaumlr ldquoHambachrdquo elektrijaam RWE Power 8 paumlev- DSKrsquos treeningkaevandus (Recklinghausen) Maumlendusmuuseum DBM (German Mining
Museum) 9 paumlev- koksi tehas DSKrsquos ldquoProsperrdquo toestikute tehas bdquoBochumer Eisenhuumltte Heintzmannrdquo 10 paumlev- kivisoumle kaevandus ldquoOstrdquo 11 paumlev- gaasi tootmise ettevotildette EMPG ndash Exxon Mobile Production Germany GmbH
Otildeppereisil osalenute nimekiri
1 Ain Anepaio 2 Gaia Grossfeldt 3 Tennobert Haabu 4 Martin Kaljuste 5 Veiko Karu 6 Margit Kolats 7 Martin Lohk 8 Karin Robam 9 Maumlrt Saum 10 Ivan Zaikin 11 Tauno Tammeoja 12 Helis Vahtra 13 Ingo Valgma 14 Vivika Vaumlizene
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 43 -
15 Aire Vaumlstrik 16 Ave-Otildenne Otildennis
Joonis 4 Otildeppereis Saksamaal 2008
Selleaastase 2008 ekskursiooni kohta on votildeimalik leida infot httpstudytripgermany2008blogspotcom
Eelmiste sarnaste ekskursioonide kohta on votildeimalik leida infot 2001 toimunud httpwwwenettueemaeinstituutegluckaufdefaulthtm 2005 toimunud httpwwwenettueemaeinstphplink6modulesnewbbviewtopicphptopic_id=217ampforum=39
Helsingi geoloogia otildeppepraktika 1 kursuse uumlliotildepilastele
Esimese otildeppeaasta jooksul tutvuvad geotehnoloogia eriala uumlliotildepilased geoloogia alustega (kursus AKG0010) ja mineraalide ja kivimite peamiste esindajatega (kursus AKG0020) Saadud teadmiste praktiliseks kasutamiseks on kujunenud uumlhe naumldala pikkune otildeppepraktika Viimasel 6 aastal on selle uumlheks osaks olnud otildeppeekskursioon Helsingi ja uumlmbruskonna paljandites Koostoumloumls Helsingi Uumllikooliga (professorid Martti Lehtinen ja Tapani Raumlmouml) toimub mai esimesel reedel traditsiooniline vaumlljasotildeit paljanditele kus meie tudengid on tutvunud mandrijaumlauml tegevusega ning erinevate Svekofennia kurrutusvoumloumlndi magmaliste ja moondekivimitega millest koosneb meie aluspotildehi Vastutasuna oleme meie organiseerinud ja juhendanud Helsingi uumlliotildepilaste ekskursioone Vanaaegkonna settekivimitele Eestis Helsingi kesklinnas asub Kaivopuisto park kus geoloogilised objektid on votildeetud kaitse alla Siin paikneb ka kuulsa merereisija Adolf Erik Nordenskioumlldi (1832-1901) maumllestusmaumlrk Jaumlauml poolt lihvitud silekalju lai avatud lotildehe kaljus migmatiidid ja kurrud raumlndrahnud jt annavad ettekujutuse mandrijaumlauml tegevusest Kvaternaari ajastul ja Vara-Proterosoikumis suumlgavates (kuni 15-20km) maakoore kihtides toimunud graniitse magma moodustumisest ja selle tungimisest kotildeigisse votildeimalikesse kohtadesse kihtide vahele ja tektoonilistesse lotildehedesse Ristiniementee juures (Kivenlahti Espoo) on saumlilinud graniitides piki lotildehelisi kivimeid toimunud murenemiskoorik ja Soukkal (Espoo) on votildeimalus vaadata kuidas diabaasi soon deformeerus koos uumlmbritsevate gnaniitgneissidega plastsetes tingimustes isoklinaalsetesse kurdudesse Uumlheks huvitavamaks objektiks on Inkoo Kopparnaumlsi rannavoumloumlnd kus enam kui 05km ulatuses paljanduvad tuumluumlpilised Svekofennia migmatiidid erinevad gabrodes (votilderkjad) ja kihilistes kivimites (voumloumldilised) Noorimateks kivimiteks on diabaasi daikid (13mld a) Selline tutvumine annab hea ettekujutuse Eesti kristalse aluskorra ehitusest mineraalidest ja kivimitest Uumllejaumlaumlnud otildeppepraktika paumlevad on ette naumlhtud Eesti Paleosoikumi laumlbilotildeigetega tutvumiseks ja geoloogiliste vaumllitoumloumlde meetodite omandamiseks toumlouml kompassiga ja GPS-iga kauguste motildeotildetmine motildeotildedulindi laseri ja sammudega geoloogilise laumlbilotildeike koostamine koos kihtide paksuse maumlaumlramisega jne
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 44 -
Joonis 5 Helsingi geoloogia otildeppepraktika Soomes
XIII Eesti Geotehnika Konverents
Maumleinstituudi doktorandid Veiko Karu Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle osalesid ettekannetega XIII Eesti Geotehnika Konverentsil mis toimus 10-11 jaanuaril 2008 a Tallinna Tehnikauumllikoolis (korpus VI ruum 121) Doktorant Olavi Tammemaumle esines paumlrast ka maumleinstituudi seminaril kus tutvustas oma doktorivaumlitekirja
Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008
12juuni toimus Lammasmaumle puhkekeskuses kraadiotildeppurite atesteerimine Lisaks ka 26 mail ja 27 mail TTUuml maumleinstituudis Doktorantidest osalesid atesteerimisel Lammasmaumlel Aire Vaumlstrik Riho Iskuumll Tarmo Tohver Erik Vaumlli Kalmer Sokman Helena Lind ja Veiko Karu TTUuml maumleinstituudis Hardi Torn ja Olavi Tammemaumle Magistrantidest esitas Lammasmaumlel oma tulemused Karin Robam Martin Lohk Vivika Vaumlizene ja Julia Šommet TTUuml maumleinstituudis Jevgenia Mussatova Jan Johanson Regina Petrova Jelena Mamotildekina Jekaterina Bessonova Merle Kerm Merle Truu ja Katrin Kaljulaumlte
Joonis 6 Kraadiotildeppurite atesteerimine 2008 Lammasmaumle puhkekeskuses
Baltimaade noorteadlased Šveitsis
17-20 juuni toimus Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koolitus BALTMOB II - Focusing on the Swiss experiences Koolitusest votildetsid osa Eesti Laumlti ja Leedu noored teadlased erinevatelt teadussuundadelt naumliteks biomeditsiin sotsioloogia maumlendus bioinformaatika fuumluumlsika energeetika matemaatika jt teadusalad Maumleteadust esindas TTUuml maumleinstituudi doktorant Veiko Karu Vt lisaks httpwwwentaeebaltmob2 ja httpwwwentaee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 45 -
Avalikud loengud maumlendusest
9 juunil toimus maumleinstituudis kuumllalisprofessorite Aleksander Vorobjovi (Vene Rahvuste Sotildepruse Uumllikool (RUDN) Moskva) Murat Mustafini (Peterburi Maumleuumllikool St Peterburg) ning Gotfrid Noviksi (Rezekne Kotildergkool Laumlti) avalikud loengud teemadel Uumllikoolide ja instituutide arengusuunad ja teadustegevus ning Maumlenduslikud probleemid- maavarade kaevandamise aktuaalsed probleemid
26juunil toimus maumleinstituudis Helsingi tehnikauumllikooli kuumllalisprofessori Pekka Saumlrka avalik loeng teemal bdquoTrend of mining in Finlandrdquo Ettekanne on leitav httpwwwenettueemaeinstituutTrendsofmininginFinlandpdf
Ekspeditsioon Lapimaal 27juuni - 1august 2008 osalevad TTUuml maumleinstituudi dotsent Uumllo Sotildestra ja laborant Tennobert Haabu Lapimaal ekspeditsioonil grandi LAPBIAT2 raames
Maailma Maumleprofessorite uumlhingu konverents
2010 aastal toimub Eestis Maailma maumleprofessorite uumlhingu konverents
Vt lisa httpmittueesomp
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 46 -
23 Huvitavat
TTUuml MAumlEINSTITUUT 70
Enno Reinsalu Alfred Reieri Lembit Uibopuu Alo Adamsoni jt materjalidele tuginedes
Kuni 1938 aastani toimus maumleotildepe Jotildehvis Virumaa kaevanduskoolis Selles 1932 a maumleinsener Oskar Vuhti initsiatiivil asutatud otildeppeasutuses koolitati steigereid ja oskustoumloumllisi Steigeriks tuli otildeppida toumlouml kotildervalt kolm aastat ja saadud haridus vastas taumlnapaumlevasele bakalaureuse kraadile
Joonis 1 Virumaa Kaevanduskool 1932hellip1938 oli Jotildehvi Eraguumlmnaasiumi ruumides
Maumleinsenere hakati otildepetama TTUuml-s 1 septembrist 1938 a Kahtlemata hotildelbustas maumleosakonna loomist TTUuml-s asjaolu et uumllikoolil oli olemas juba Tallinna Tehnikumist paumlrit geoloogia- ja mineraloogiakabinet koos vajalike mineraali- ja kivimikogude ning muude naumlitlike otildeppevahenditega mida seni oli kasutatud ehitus- ja keemiateaduskonna otildeppetoumloumls Loodi praktilise geoloogia (rakendusgeoloogia) ja maumletoumloumlde professuurid Nendele kohtadele valiti maumleinsenerid Jaan Kark ja Arthur Alexander Linari-Linholm 1 kes koostasid maumleosakonna otildeppeplaanid Need valmisid 1939 1940 otildeppeaastaks Otildeppekava ja laboratoorne baas koostati suurte maumlekoolide Peterburi Freibergi ja teiste maumleakadeemiate eeskujul TTUuml-s toimus otildepe vastavalt Eesti akadeemilisele tavale ainesuumlsteemselt normaalkestusega neli aastat
Teise maailmasotildeja ajal jaumltkus otildeppetoumlouml vaheaegadega Paumlrast sotildeda 1944 a suumlgisel oli kohal ainult J Kark 1945 astus dotsendina toumloumlle tehnikakandidaat Ludvig Kaalman Sama aasta suvel tulid otildeppejotildeududeks veel potildelised maumlemehed O Vuht ja Jaan Aarman ning assistent Elmar Kotkas Nii koosnes esimeste sotildejajaumlrgsete aastate maumlekateeder taumlielikult Peterburi Maumleinstituudi kasvandikest kes olid lotildepetanud J Kark 1907 O Vuht ja J Aarman 1914 E Kotkas 1930 ja L Kaalman 1934 aastal E Kotkas kaitses kandidaadivaumlitekirja 1947 a TPI notildeukogus
Tallinna Poluumltehniline Instituut viidi uumlle kursusesuumlsteemsele otildeppele Umbes viiendik otildeppemahust kulus militaar- ja poliitainetele Seega vastas tolleaegne otildepe nelja-aastasele inseneriotildeppele 1950 a viidi otildeppekavad vastavusse toumloumlstusharude erivajadustega Tolleaegsed maumleinsenerid said TPI-s potildehjaliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse toumlouml korraldamiseks ja juhtimiseks soumle- ning potildelevkivikaevanduste rajamis- ning koristustoumloumll Maumleotildeppe populaarsust totildestis kotildergem stipendium ja
1 Professor AA Linari valitud artiklid on digitaalkujul leitavad TTUuml digikogus httpdigilibttueei199 Samas leiab muidki
kasulikke digitaliseeritud maumlendusraamatuid nagu EReinsalu Maumlemajandus ja Infotoumloumltlus maumlenduses ning E Pirruse Maavarade geoloogia jm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 47 -
toumloumlstuspraktika vaumlljaspool Eestit Venemaal Ukrainas Kasahstanis Negatiivset motildejus kakskeelse otildeppe laienemine ja hariduse saanud maumleinseneride sundkorras jaotamine NSVL soumletoumloumlstuse ministeeriumi kaevandustesse
Joonis 2 Professor Jaan Kark
31121876 Hellenurme ndash 01051953 Tallinn
maumleinseneride otildeppe looja - maumleosakonna ja
maumlekateedri juhataja 19381950
Joonis 3 Artur-Alexander Linari-Linholm
12011903 Tallinn ndash 25101983 Toronto
Maumleinseneride otildeppe alustaja - adjunktprofessor ja
erakorraline professor 19381944
1950 a kotildervaldati professor Kark kateedrijuhataja kohalt Jaumlrgnenud kahekuumlmne aasta jooksul juhatas kateedrit peamiselt dotsent Ludvig Kaalman bdquoPapaldquo Kaalman ehk bdquoKaaluldquo oli aastail 1947hellip1951 ka keemia-maumleteaduskonna dekaan
Joonis 4 Dotsent Ludvig Kaalman
28061899 Peterburi kubermang - 28031981
Tallinn Maumlekateedri juhataja 19501963 ja 19651970
Joonis 5 Dotsent Alfred Reier 20031921 Tallinn ndash30091998 Tallinn
Maumlekateedri juhataja 19701980
Lootuses laumlhendada akadeemilist otildepet tootmistegevusele viidi maumlekateeder 1960 a Kohtla-Jaumlrvele Sinna toimetati ka maumletoumloumlde laboratooriumi sisustus Kohtla-Jaumlrvel alustas kateeder toumloumld kolme otildeppejotildeuga Uumlliotildepilased pidid algkursustel toumloumltama paumleval kaevandustes otildehtul otildeppima See ei osutunud enamikule jotildeukohaseks ja vaumlljalangevus uumlletas kriitilise piiri Notildergenenud kateeder toodi
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 48 -
Tallinna tagasi Laboratooriumi sisustus jaumli Kohtla-Jaumlrvele Otildenneks jaumli Tallinnas alles professor Kargi poolt kokku pandud unikaalne kivimite ja mineraalide kogu
Seoses potildelevkivienergeetika votildeidukaumliguga luumllitati 1965 aastal maumlekateeder energeetikateaduskonna koosseisu Energeetikateaduskonna majas Kopli t 82 sai kateeder kuumlllaldaselt pinda maumletoumloumlde laborite sisustamiseks Taumlnu Eesti Potildelevkivi toele ja kateedri entusiastidele ehitati ja sisustati majja suurejooneline maumlelabor mis paistis silma tolle aja maumlemasinate rikkaliku kollektsiooniga 1970 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alfred Reier olles sellel kohal kaks perioodi ehk 10 aastat misjaumlrel jaumlrgmise perioodi vaumlltel juhatas kateedrit dotsent Veljo Lauringson 1985 aastal sai kateedrijuhatajaks dotsent Alo Adamson 1990 aastal tuli temale appi vahepeal Eesti TA Geoloogia Instituudis toumloumltanud Enno Reinsalu 1990 a omistati motildelemale aseprofessori kutse
2 Geoloogia
professoriks valiti geoloogia-mineraloogiadoktor Enn Pirrus samuti Geoloogia Instituudist Eesti iseseisvuse ja majanduse taastamise kaumligus tuli hakata maumleharidust tagasi poumloumlrama vaumlikese maumletoumloumlstusriigi roumloumlbastele Oluliseks tingimuseks seati et maumleinsener valdaks eesti keelt Mitmekuumllgseid vajadusi arvestades pidid maumleinseneri teadmised olema uumlldisemad sest iga maumleettevotildete ei suuda pidada mitut erialainimest Universaalne maumleinsener peab tundma kogu eesti geoloogilist ehitust ja kotildeiki meie maavarasid mitte ainult potildelevkivi millele seni oli poumloumlratud potildehitaumlhelepanu Otsustasime taastada Eestis klassikalise maumlehariduse See ei kujunenud lihtsaks sest maumlendus ei olnud populaarne Pealegi et anda maumleinsenerile uumlldisemaid teadmisi on vaja ka uumlldiste teadmistega otildeppejotildeude Vaumllismaalt ei saanud neid kutsuda - ei olnud raha ja ka votildeotilderkeele oskus tehnilistest aladest huvitunud noorte seas oli peaaegu olematu Maumleinseneri otildeppekavas tuli tugevdada (rakendus)geoloogiliste ainete osa Seepaumlrast tuli arendada insenerlikku praktilist majandus- ja tehnikapotildehist geoloogiat vaumlltida loodusteaduslikku kirjeldavat maateadust Kotildeike tuli teha otildeppekavade pideva muutmise foonil uumllikoolisiseses votildeitluses vaumlhese otildepperaha eest Maumlehariduse taastamise perioodil sai maumleinstituut tuge toumloumlstusettevotildetetelt Suurim toetaja oli Eesti Potildelevkivi mida juhtis tol ajal maumleinsener Vaumlino Viilup Maumleotildepet toetasid ka need riigiasutused kus sotildenaotildeigust ja otsustamisjulgust omasid missioonitundega maumleinsenerid (Eino Joost Guido Paalme) Toumloumlstuse raha eest soetatigi maumleinstituudi arvutipark ja tarkvara ning korraldati vaumllissotildeite sest uumllikoolis jaotatav riigieelarveline raha ei katnud ega kata seni isegi palgakulu Vaumllismaalt abistasid Helsingi Tehnikauumllikooli materjali- ja kaljutehnika laboratoorium mida tol ajal juhatas professor Raimo Matikainen Tubli toetaja oli Lulearing Tehnikauumllikooli maumleosakond eesotsas professor Gunnar Almgreniga Hindamatu oli toetus Londoni Kuninglikult Maumlekolledžilt eesotsas maailma uumlhe autoriteetsema maumleprofessoriga Timothy Shawrsquoga kellele Eestit tutvustas professori abikaasa Arthur-Alexander Linari (Linholm) tuumltar Taumlnu maumleprofessorite solidaarsusele votildeeti meie omad uumllemaailmsesse maumleprofessorite uumlhingusse (Society of Mining Professors Societaumlt der Bergbaukunde) kust sai juhiseid kuidas sobitada maumleotildepe arenenud maumletoumloumlstusriikide tavade ja otildeppemahtudega Vaumllisuumllikoolid votildetsid kursusele ja praktikale eesti maumleuumlliotildepilasi kellest kujunesid olulised tegijad teaduses ja maumletoumloumlstusega seotud aumlris
Uumlheksakuumlmnendate teisel poolel kujunes vaumllja senine otildeppekava mille nimeks on geotehnoloogia Juhtlausega bdquoKotildeige looduskesksem inseneriala TTUuml-sldquo mis tegelikult polegi vale sest maapotildeu on osa loodusest Geotehnoloogia valdkond osutus sisseastujate seas uumlsna atraktiivseks Valdkonnas oli kaks suuna- ehk erialaotildepet ndash maumletehnika ja rakendusgeoloogia Otildeppekava iseloomustavad numbrid 4 + 2 + 4 mis taumlhistavad vastavalt bakalaureuse- magistri- ja doktoriotildeppe kestust aastates Vastavad otildeppemahud on 160 + 80 + 160 AP nii rakendusgeoloogia kui maumletehnika erialal Kuigi selle kava magistriotildepe (240 AP) jaumli mahu poolest alla 5-aastasele inseneriotildeppele (300 AP) siis taumlnu suuremale iseseisvale toumloumlle oli geotehnoloogia magister vaieldamatult hariduse poolest votilderdne inseneriga Alates 2005 aastast laumlks TTUuml uumlle 3 + 2 + 4 aastasele otildeppele See on kolm aastat bakalaureuse- kaks magistri- ja neli doktoriotildepet Bakalaureuseotildepe on rakendusgeoloogia ja maumletehnika erialale
2 NSVL Kotildergema Atestatsioonikomisjoni poolt doktoriteks ja professoriteks gradueeritud eestlased (Full-
professors) tekitasid sellise mittetaumlisvaumlaumlrtusliku professori nimetuse
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 httpmittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 49 -
uumlhine ja bakalaureusekraad vastab kunagise bdquolotildepetamata kotilderghariduseldquo tasemele Selline maapotildeueteadusi bdquonuusutanudldquo inimene votildeiks ehk hakkama saada pisikeses maumleettevotildettes votildei riigi- ja omavalitsusasutuses kuid mitte kaevanduses Seepaumlrast peab maumleinseneriks saada sooviv tudeng edasi otildeppima magistri- ja miks mitte ka doktoristuudiumis Otildeppeainete valikuga on votildeimalik end ette valmistada kas ava- votildei allmaakaevandamisele aga ka maavarade uuringule ehitusgeoloogiale votildei huumldrogeoloogiale Magistrikraad annab votildeimaluse paumlrast praktiliste toumloumlkogemuste omandamist kandideerida totildeelise ehk kutselise maumleinseneri nimetusele 2004 a toimus maumleinstituudis nagu ka terves energeetikateaduskonnas oluline muudatus Valmis uus otildeppekorpus Mustamaumlel ja energeetikud said bdquoinimeste sekkaldquo Kuid seoses sellega laumlks vanarauaks kogu maumlemasinate kollektsioon kaumlivititest laavakombainini Sellest oli muidugi kahju kuid hoida vanu masinaid ainult selleks et neid paar korda aastas vaadata ja kuumllalistele naumlidata ei olnud enam motildeistlik Pealegi kaumlivitada neid ei saanud ei ohutustehnilistel kaalutlustel ega ka sel lihtsal potildehjusel et energeetikateaduskonna alajaam ei oleks vastu pidanud Osaliselt kompenseeris vanaraua Eesti potildelevkivi kinkides maumleinstituudile uumllikooli vapustava 15 m
3 draglainikopa
Joonis 6 Draglaini kopp 2006 a emeriteerus maumleinstituudi direktor professor Alo Adamson kes alates 1985 a oli juhtinud maumleotildepet seda pidevalt uppumast paumlaumlstnud Ajavahemikus 1994hellip2000 a sai loota ka energeetikateaduskonna dekaanile kelleks uumlle kaua aja oli olnud maumlemees ndash professor Enno Reinsalu kes oli emeriteerunud juba varem 2002 a Samal 2002 aastal oli emeriteerunud ka rakendusgeoloogia otildeppetooli juhataja ja selle otildeppesuuna hing Enn Pirrus Adamsoni emeriteerudes asus tema kohale noor maumleprofessor Ingo Valgma Tegusat insenerigeoloogia professorit pole Eestisse veel tekkinud Uude majja kolimisel oli instituut saanud raha otildeppelaborite sisustamiseks Laumlbi riigihanke vaevade sai noor direktor labori kokku alles 2007 aastaks Uus labor koosneb kolmest osast
1 Vaumllilabor ndash mikrobuss diiselgeneraator kummipaadid katsepumbad tahhuumlmeeter (elektrooniline teodoliit) orienteerimisseadmed (GPS-seadmed) kivimite ja setete proovivahendid ja -kastid veekeemia vaumllilabor jne
2 Kivimilabor enamik seadmeid ka vaumllitoumloumll kasutatavad a nii vaumlli- kui sisetoumloumll on kasutusel punkt-koormustester ja Schmidti vasar kivimi
tugevuse hindamiseks sotildeelur erinevate sotildeelte komplektiga jm b sisetoumloumlks kivimilotildeikurid ja ndashpress klassikaliste survekatsete tegemiseks killustiku
katsemasin (Los Angelesi tester) kuivatuskapp elektronkaalud jm 3 Tarkvara ndash nii vaumllitoumloumll kogutud andmestiku esmatoumloumltlemiseks nagu WipFrag puistematerjali
terisuse hindamiseks fotode alusel kui ka rikkalik programmide kogum huumldro- ja insenerigeoloogiliste kuid peamiselt siiski maumlendusuumllesannete lahendamiseks
Laumlhemalt vt httpmittueeid43htm
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT
Joonis 7 Vaumllitoumlouml Maardus
Joonis 8 Sisetoumlouml kivimilaboris
Tarkvara baasil on sisustatud maumletoumloumlde projekteerimise labor mille aluseks on Ingo Valgma juhtimisel loodud MGIS (Mining GeoInfo System Maumle-geoinfosuumlsteem) Selle varamu potildehielement on EMA (Eesti maumlenduse andmebaas) valdavalt maumleinstituudi poolt kogutud kuid osaliselt juba A Skotšinski nim maumlendusinstituudi Eesti Filiaalis aluse saanud digitaalne andmekogu Julgeme vaumlita et Eestis ei ole olemas sellist maumlenduslikku objekti mille kohta ei oleks andmeid Natukene on selles ka Narva jotildee tagusest Oudova potildelevkivimaardlast Laumlhemalt vt httpmittueemgislabor
Joonis 9 MGIS labor
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 51 -
Kokkuvotildetteks
Eesti maumleinseneride koolitamisel on olnud erinevaid aegu
Loomisaeg mis algas 1938 ja kestis veel motildeni aasta paumlrast professor Jaan Kargi kotildervaldamist 1950 a Poliitiliste poumloumlriste ja sotildeja taustal saadi kokku klassikalise maumlenduse professuur kus valitses veel Peterburi maumleakadeemia vaim Lotildepetanuid oli tol ajal vaumlhe aga just nende seast tulid maumlekateedri teise potildelvkonna otildeppejotildeud geoloogiakandidaadid Alfred Reier ja Kalju Ojaste tehnikakandidaat Heino Arukuumlla ja otildeppejotildeududena kaumltt proovinud maumleinsenerid Helmut Kasesalu Guido Paalme ning Kuido Saarest 1952 aastaks oli vaumllja otildepetatud 47 maumleinseneri neist tuntuim Vaumlino Viilup Meile teadaolevalt uumlheksa ehk tervelt viiendik tolle perioodi lotildepetanuist kaitses teaduskraadi Viiekuumlmnendad Uumlliotildepilased tulid veel eestimeelsetest peredest noored olid kaumlinud uumlsna eestimeelses koolis Sellest potildelvkonnast tulid maumleinsenerid kes lotildeid Eesti maumletoumloumlstuse Tuntuim nimi on Eesti Potildelevkivi ja maumlejaumlrelevalvet juhtinud Uumllo Tambet Viiekuumlmnendate lotildepuks olid maumlekateedri teise potildelvkonna noored otildeppejotildeud taumlies jotildeus ja neid uumlmbritses edumeelsuse aura Nende toumloumld kroonis erandlik 1960 a lotildepetanud eesti ruumlhm kelle uumlheksast lotildepetanust viis kaitsesid kandidaadikraadi ja uumlks neist Kustav-Olimar Laigna (Pae) sai esimeseks NSVL maumledoktoriks Ka tolle lennu uumlks venekeelsest tudengitest jotildeudis geoloogiakraadini 1960 aastaks oli lotildepetanud 245 maumleinseneri Neist teaduskraadi on kaitsnud iga kahekuumlmnes Kuue-seitsmekuumlmnendad Aasta-aastalt hakkas domineerima vene otildeppekeel Lotildepetanute arv hakkas vaumlhenema Ilmselt ka tase sest vaid uumlksikud neist on jotildeudnud kandidaadikraadini maumlenduses Alo Adamson Viktor Andrejev Otto Sullokatko ja Viktor Undusk 1977 aastal kui uumlldse oli lotildepetanud 507 inseneri langes vaumlljalase viie lotildepetanuni Tolle perioodi lotildepetanutest jotildeudis teaduskraadini teadaolevalt uumlks viiekuumlmnest Stagnaaeg 1977hellip1997 Valdas venekeelne otildepe eestikeelsete lotildepetanute osalus oli 25 Kuid just votildeotilderkeelne otildepe oli see mis takistas TPI maumlekateedri sulgemist Ja teiseks ndash vene keel oli siiski rahvustevaheline suhtlemiskeel Tolle ajajaumlrgu uumlliotildepilaste nimistus on leedu ukraina valgevene juudi gruusia volga-saksa jt nimesid 1996 aastaks oli lotildepetanud oli 791 maumleinseneri Jaumlrgmisel aastal lotildepetanuid ei olnud Tolle perioodi maumleinseneridest jotildeudsid Eesti doktori (= NSVL kandidaadikraadile) tasemele Ingo Valgma ja Oleg Nikitin seega vaumlhem kui 1 lotildepetanuist Geotehnoloogia aeg algas 1998 Kui viimane viiest nais-maumleinsenerist oli lotildepetanud 1959 siis alates 2000 aastast hakkas neid jaumllle tulema Nuumluumld juba enam kui mehi Kuid nuumluumld ei otildepetata meil mitte maumleinsenere vaid geotehnolooge Nende seas ka rakendusgeolooge 2005 a moodustasid rakendusgeoloogid enamuse Kaumlesoleval aastal otildepib maumlendust 100 tudengit neist 60 bakalaureuse 25 magistri ja 15 doktoriotildeppes Lisaks loe
Adamson A Reinsalu E Maumleinseneride otildepetamine Eestis 90 aastat potildelevkivi kaevandamist Eestis lk 580hellip590
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 52 -
TTUuml Maumleinstituut 70
Aire Vaumlstrik Ingo Valgma Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut Ehitajate tee 5-VII-202 19086 Tallinn EESTI tel 3726203850 mittuee maeinstttuee
Maumleinstituut on vaumllja kujunenud Tallinna Tehnikauumllikooli maumletoumloumlde ning geoloogia laboratooriumist koosnenud maumleosakonnast mis loodi 1938a TTUuml maumleinstituut on Eesti ainuke rakendusgeoloogiat ja maumleinseneriotildepet teostav asutus Eestis ning potildehiline maumlendusuuringuid teostav institutsioon Instituut teeb koostoumloumld praktiliselt kotildeikide Eesti maumleettevotildetetega ja neid ettevotildetteid varustavate maumlemasinaid tootvate ettevotildetetega maailmas TTUuml maumleinstituut on ainuke teadus-otildeppeasutus maailmas kus tegeletakse potildelevkivi kaevandamise probleemidega
Maumleinstituudi moodustavad Maavarade kaevandamise otildeppetool juhataja ja maumleinstituudi direktor professor Ingo Valgma Rakendusgeoloogia otildeppetool hoidja dotsent Uumllo Sotildestra Maumlendustingimuste labor juhataja assistent Veiko Karu Maumletoumloumlde projekteerimise labor juhataja spetsialist Vivika Vaumlizene Olemasolev aparatuur ja tarkvara on kaasaegne Votildeimaldab teha maumlenduslikke ja rakendusgeoloogilisi teaduslikke uuringuid Instituudis laumlbiviidavad praktilised uurimistoumloumld kaumlsitlevad rakendusgeoloogia maapotildeue geotehniliste ja maumletoumloumlde protsesside ning masinate parameetrite modelleerimist ja nende alusel vastavate protsesside analuumluumlsi ja hindamist Maumleinstituudis on 01052008 seisuga 16 toumloumltajat
Joonis 1 Maumleinstituudi toumloumltajad
Maumleinstituudis otildepib stabiilselt ligikaudu 100 tudengit kellest 15 on doktorandid 25 magistrid ja 60 bakalaureuseotildeppe tudengid
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 53 -
Riiklik otildeppetoumlouml finantseerimine moodustab ca 15 instituudi eelarvest Maumleinstituudi teadustoumlouml on rakendusliku suunaga ja baseerub lepingutel maumletoumloumlstuse riigi ja fondidega Suurimad tellijad on ministeeriumid ja riigiettevotildetted Koostoumloumld teeme kaevandajate ja nendega seotud asutustega Teadustoumloumlde kirjeldused ja nimestikud asuvad aadressil httpmittueeteadus Maumleinseneride otildepetamine ja koolitamine nii nagu teiste uumllimalt ebapopulaarsete kuigi vajalike erialade otildepetamine on majanduslikus motildeistes kahjumlik tegevus See on seotud sellega et otildeppeaineid ja tunde tuleb teha palju kuid tudengeid on vaumlhe Finantseerimisskeem arvestab tudengite arvuga ja lotildeviosa nende arvuga kes uumllikooli ka lotildepetavad Otildepetada on votildeimalik ainult maumletoumloumlstuse kaasabil e kaasates toumloumlstust otildepetamisse praktika ja uuringute korraldamisse Otildepetamise kuludest ca 30 on votildeimalik hankida riigieelarvest Uumllejaumlaumlnu saadakse koostoumlouml abil Uumlkski fond ei toeta otildepetamist vaid konkreetset teadustegevust uumlkski ettevotildete ei eelda et ta maksab kinni ka selle toumloumltaja palga kes talle otseselt toumloumld ei tee Seega on vaja ka toumloumlstusel harjuda ebamugava motildettega et uumllikool on samasugune ettevotildete nagu nad isegi seal tehakse samuti uumlletunnitoumloumld ja enamuses oluliselt vaumliksema tasu eest kui nende endi ettevotildetetes See teeb uumllikoolis toumloumltamise spetsiifiliseks selles motildettes et toumlouml eesmaumlrk ei ole mitte teenida kasumit vaid otildepetada koolitada teha teadustoumloumld ja arendada majandust See spetsiifika tekitab ka meie kotildeige suurema probleemi fanaatikute e otildeppejotildeudude ja teadlaste nappuse Olukorras kus teaduse rahastamissuumlsteem eeldab et doktorant toumloumltab taumliskohaga ja produtseerib maailmatasemel artikleid 6000 krooni eest kuus ja magistrant 4000 krooni eest kuus on jaumltkusuutlik teadlaste reprodutseerimine lihtsalt otildennemaumlng Lisaks otildepetamisele ja teadusele tegeleb maumleinstituut arendustoumloumlga ja projekteerimisega taumliendkoolituste korraldamise ja erialainfo levitamise ning uumlhiskonna harimisega konverentside seminaride ja diskussioonide korraldamise abil Maumleinstituudi on taumlnaseks lotildepetanud 972 tudengit Maumleinstituudi tegevust kajastab kord semestris avaldatav maumleinstituudi uudiskiri mille leiate aadressilt mittueeuudiskiri
Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamise probleemid
Heini Viilup Eesti hoogne majanduslik areng viimastel aastatel on kaasa toonud jaumlrjest suurenevate elamu- toumloumlstuse- ja teedeehituse tootmismahtude suurenemise mis omakorda tingib looduslike ehitusmaterjalide (lubjakivi kruus liiv ja taumlitematerjal) notildeudluse kasvu Eriti on suurenenud notildeudlus killustiku toodete jaumlrele Eestis on piirkonniti tekkimas olukordi eriti Harjumaal kus ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteetse killustikuga on haumliritud Killustiku vajadus on lihtsalt suurem kui tootjad suudavad anda
Motildened faktid Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetest 2005a ndash vajadus 45 mln tonni toodeti 45 mln tonni 2006a ndash vajadus 55 mln t toodeti 55 mln t 2007a ndash vajadus 65 mln t loodeti toota 60 mln t 2008a ndash vajadus 70 mln t loodetakse toota 65 mln t 2009a ndash vajadus 75 mln t loodetakse toota 50 mln t 2010a - vajadus 80 mln t loodetakse toota 50 mln t
Ehitustoumloumldel vajati Eestis eelmisel aastal ligikaudu 60 milj tonni paekivikillustikku millest suur osa tuli toota kolmest Tallinna piirkonna karjaumlaumlrist (3 milj t) Tallinna piirkonna lubjakivi kaevandavate maumletoumloumlstusettevotildetete tootmismahud on aga piiratud ning uusi lubjakivikarjaumlaumlre ei ole juurde tekkimas Piirkonniti hakkavad Harjumaal asuvad lubjakivi maavaravarud (Vaumlo harku Maardu) kas kohe otsa saama votildei lotildepevad laumlhikuumlmnendi jooksul On maardlaid mille aktiivsed tarbevarud lubaksid kaevandamistegevust laiendada aga maumleeraldiste laiendamistaotlusi ei ole maumleettevotildetted kohaliku omavalitsuste vastuseisu totildettu seni rahuldatud (Harku Karjaumlaumlr AS)
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 54 -
Olukorra lahendamiseks on maumleettevotildetjad soovinud hakata kaevandama teisi Harjumaal asuvaid ehituslubjakivi maardlaid kus oleksid vaumlhegi sobilikud keskkonnatingimused maumleettevotildette rajamiseks (Ruu Nabala Loo Vasalemma) Asukoha valiku teevad keerukaks kas looduskaitselised piirangud votildei haumlirib tihe asustatus Samas on uute kotildergekvaliteedilise lubjakivimaardlate avamine vaumlltimatu Seni ei ole maumleettevotildetjate huvid langenud kokku kohalike omavalitsuste huvidega mistotildettu ei ole saavutatud kaevandamisloa taotlustele kohalikelt omavalitsustelt positiivseid seisukohti (Jotildeelaumlhtme Harku Kiili Kose Saku ja Kohila valdadelt) Vallavolikogud aga ei saa ja ka ei soovi ettevotildetjat toetada kui valla rahvas on avaldanud kaevandamisele tugevat vastuseisu Veelgi enam kohalikud omavalitsused on hakanud kaevandajate totilderjumiseks looma kohalikke maastikukaitsealasid (Tagadi Kurevere Rehatse) Vastuseisude totildettu on tekkinud maumleettevotildette ja kohaliku omavalitsuse vahel esimesed kohtuvaidlused (Paekivitoodete Tehase OUuml ja Kose vald) Samuti on algatatud keskkonnamotildejude hindamised kulgenud vaevaliselt ja ei ole leidnud heakskiitu (Ruu Nabala) Kaevandajad on keskkonnaprobleemide leevendamiseks asunud otsima uusi votildeimalusi keskkonnasotildebralike kaevandamistehnoloogiate kasutuselevotildetuks Kaevandajatele on appi tulnud teadusasutused kelle abil on toumloumltatud vaumllja uusi meie oludele sobilikumaid lubjakivi kaevandamistehnoloogiaid TTUuml Maumleinstituudi teadurid toumloumltasid vaumllja tehnoloogia mille puhul Vaumlo lubjakivimaardla Loo lubjakivikarjaumlaumlris lasuvate ehituslubjakivivarude raimamiseks saab tavalise puur-lotildehketoumloumlde asemel kasutada kotilderge tootlikkusega maumlefreeskombaine Naumliteks AS Talter plaanib vaumlljata Loo lubjakivikarjaumlaumlris 27 milj m3 suurusega lubjakivivarud vaumlhem kui 5 aastaga maumlefreeskombaini kasutamise meetodil Kaasaegse kaevandamistehnoloogia kasutamise eelistuse peab selgitama algatatud keskkonnamotildejude hindamine kuhu kavatsetakse kaasata Eesti parimad oma ala keskkonnaeksperdid Toumloumlde laumlbiviijaks on AS Maves ning keskkonnamotildejude hindamise aruanne peab valmima 2009 aasta jooksul Riigi kaasfinantseerimise abil on pooleli projekt mille raames uuritakse paekivi veealuse kaevandamise votildeimalusi potildehjaveetaset alandamata Toumloumlde laumlbiviijaks on Inseneribuumlroo Steiger OUuml Katsetoumloumlde laumlbiviimist planeeritaks teostada AS - le Erksaar kuuluvas Rummu paekarjaumlaumlris Vasalemma vallas Saumlaumlstlikke maumletehnoloogiaid on Eestis rakendatud killustiku tootmisel vaumlga vaumlhe sest need on kulukad ja nende tasuvusaeg pikk Kui maumleettevotildete ei ole kindlustatud maavaravaruga pikemas perspektiivis ei ole investeeringute tasuvus tagatud Tulevikus saavad uusi maumletehnoloogiaid juurutada eeskaumltt majanduslikult arenenud suurettevotildetted Taumliendavad aherainekillustiku katsetamisuuringud ning uute teeehituse tehnoloogiate rakendamine peab laumlhiajal vaumllja selgitama potildelevkivimaardlast toodetud madalama kvaliteediga aherainekillustiku kasutamisvotildeimalused Aherainekillustiku kvaliteediomaduste parandamiseks on votildeimalus lisada tugevdus- ja sideaineid kasutades selleks Eestis piisavas koguses leiduvat potildelevkivituhka votildei tsemendi klinkertolmu Sellised kasutusvotildeimalused on andnud positiivseid tulemusi mitmetes Laumlaumlne Euroopa riikides Eesti Potildelevkivi plaanib 2009 aastal avatava Estonia kaevanduse killustikukompleksiga toota koos Aidu karjaumlaumlriga kokku 25 milj t aherainekillustikku aastas Narva ja Viru kaevanduses plaanitakse killustiku toota mobiilsete tehastega mis lubab killustiku juurde saada veel 05 milj t aastas Kvaliteediomadustelt suudavad aherainekillustiku tootjad garanteerida IV kvaliteediklassi mis lubab ahereinekillustiku kasutada potildehiliselt taumlitematerjalina Aherainekillustiku kasutatavuse teedeehituses maumlaumlravad aumlra tingimused milles konkreetne teekonstruktsioon toumloumltab mistotildettu teede projekteerijad peavad otsustama laumlhiajal kui suure osa Eesti Potildelevkivis toodetud aherainekillustikust suudame teedeehituses aumlra kasutada Eesti Potildelevkivis toodetud killustiku kasutamist piirab ka veo kaugus millest laumlhtuvalt kujuneb aherainekillustiku vedu Harjumaale kallimaks kui killustik ise Aherainekillustiku vastuvotildetmiseks Harjumaal laumlheb vaja riigi abi AS - le Eesti Raudtee tuleb Ida-Virumaalt transporditava aherainekillustiku vastuvotildetmiseks ehitada Harjumaa kaubajaamadesse taumliendavalt aherainekillustiku vastuvotildetmise estakaade ning kohandada haruteid Lisaks tuleb ehitada taumliendavaid laoplatse ja juurdepaumlaumlsuteid millega paraneksid logistilised votildeimalused Eesti impordib aastas ligikaudu 07 milj t graniitkillustiku Soomest ja Rootsist Kaugelt toodud materjal on kohalikust paekivikillustikust kolm korda kallim Kvaliteediomadustelt ei ole imporditud graniitkillustikule Eestis seni looduslikest ehitusmaterjalidest toodetud killustikule votilderdset Eesti omab Maardu graniidimaardla naumlol 170 meetri suumlgavusel ammendumatuid graniidivarusid kuid laumlhitulevikus ei ole majanduslikult otstarbekas graniidikaevandust rajada Kuid pikemas perspektiivis 20 ndash 30 aasta
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 55 -
paumlrast votildeib Eesti oma stabiilsest majanduslikust arengust laumlhtuvalt olla suuteline graniidikaevandust rajama Graniitkillustiku kasutamise vajadust suurendavad Eestile kehtestatud Euroopa Liidu standardite kasutamise kohustus maanteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel Kuigi Maanteeameti poolt 2006a kehtestatud kaumlskkiri lubab seoses lubjakivi- ja kruuskillustikuvarude vaumlhenemisega diferentseerida killustiku kasutamist vastavalt teede perspektiivsele liiklussagedusele jaumlaumlb laumlhiaastatel siiski prioriteetseks imporditud graniitkillustiku kasutamine teedeehituses Lahendusi otsib ka looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava Plaanitakse koostada ja kehtestada rdquoLooduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010 ndash 2020rdquo Looduslike ehitusmaterjalide arengukava eesmaumlrgiks on maumlaumlrata riigi huvid ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ja nende kasutamisega seotud vastuolud probleemid ning mis peamine leevendada kohalike omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastased hoiakud Haumldavajalik on tagada ehitusobjektide varustamine notildeuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega ehituskillustikuga mille veokaugus oleks votildeimalikult optimaalne Majanduslik motildeotildede on aumlaumlrmiselt oluline ndash riik peab otsustama kuidas kasutada votildeimalikult otstarbekalt oma kotildeike loodusressursse tagades nende kasutamise votildeimalikkuse pikemas perspektiivis Muuta ja taumliustada oleks vaja maumlendusalast seadusandlust ja tagada selle rakendamine Eesti kaevandajatel on viimastel aastatel hakanud muret tegema geoloogiliste ja kaevandamislubade menetlustoimingute laumlbiviimisel kogetud buumlrokraatia Tihtipeale takerduvad geoloogiliste uuringute menetlusprotsessid riigivara valitseja seisukohavotildetu puudumise totildettu ja selle saamine votildetab lubamatult kaua aega On juhtumeid kus kooskotildelastusprotsess on vaumlldanud uumlle aasta ja kauemgi Selline ajakulu on lubamatult pikk ja takistab arendaja majandustegevust Geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade menetlusprotsessides esineb juhtumeid kus maakondlike ja kohalike omavalitsuste uumlldplaneeringute ja arengukavade koostamisel ei taumlhistata kohaliku taumlhtsusega aktiivsete maavara tarbevarude paiknemist Sellest tingituna ei poumloumlra keskkonnaametnikud nimetatud eksimusele vajalikku taumlhelepanu Tulemuseks on situatsioon mis sisuliselt vaumllistab igasuguse kaevandamistegevuse nimetatud territooriumil veelgi enam annab vallajuhtidele hea votildeimaluse kindlustada oma eitava seisukoha kujundamist geoloogiliste uuringu - ja kaevandamislubade taotluste menetlustel Keskkonnaametnikud peaksid olema taumlhelepanelikumad nimetatud planeeringute kooskotildelastamisel Parima tulemuse ja konsensuse saavutamiseks peaksid vallajuhid olema enam valmis koostoumloumlks arendajatega Kaevandamislubade menetlustel peaksid suumlndima poolte huvisid arvestavad kompromissettepanekud mis annaksid vallarahvale kindlustunde et koos kaevandamistegevusega paraneks valla omandis olev teedevotildergustik tekiksid uued kaevandamisjaumlrgsed puhkemaastikud ja tehisveekogud Huvitatud osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks peaksime kaasama rohkem kohaliku elanikkonna esindajaid tegema koos elanikkonnaga tutvustavaid vaumlljasotildeite kaevandatud ja rekultiveeritud aladele Kokkuvotildettes votildeime totildededa et laumlhiaastatel ootavad nii tootmistegevuses kui ka teaduses osalevaid Eesti maumleinsenere ees totildesised vaumlljakutsed Eesti looduslike ehitusmaterjale kaevandamismaastiku kujundamisel
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 56 -
Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused
Aire Vaumlstrik Sissejuhatus
Statistikaameti 2006 aasta seis andmetel on Eestis ehituslubjakivi varu 651 miljonit m
3 ja
ehitusdolomiiti 218 miljonit m3 (Tabel 1) Killustiku tarbimine on kasvanud viimase kuumlmne aasta jooksul
maumlrgatavalt ning killustiku tootmine ja tarbimine on muutunud aktuaalseks teemaks
Tabel 1 Lubjakivi ja dolomiidi varud Eestis
Ehituslubjakivi tuhat msup3 Tsemendi- ja tehnoloogiline lubjakivi tuhat msup3
Ehitusdolomiit tuhat msup3
Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu Maardlate arv
Toodang Varu
Kogu Eesti
1996 19 6749 635 6945 11 3537 178 6266 12 961 177 6422
1997 22 6016 626 2443 11 4378 182 5481 12 1659 175 6034
1998 24 9235 617 3660 12 5050 182 8584 15 2019 182 1395
1999 27 8013 621 2417 14 4335 184 6918 23 1555 182 7200
2000 32 9597 637 8140 23 4292 278 6388 22 2121 208 3139
2001 33 6879 640 5750 23 3852 278 2536 22 2330 206 7708
2002 33 1 0727 639 2539 23 4376 277 8160 21 2628 206 9430
2003 34 1 2550 705 6568 23 4347 277 3812 21 2912 196 5289
2004 37 1 5470 645 1988 23 5244 276 8566 22 3234 198 2315
2005 37 1 9216 648 7742 23 4214 276 4354 21 2602 216 9000
2006 40 2 3438 650 6617 23 4279 276 6916 23 3783 218 1776
Uskumatuna votildeib tunduda et kunagi muretseti asjaolu paumlrast et meil pole paasi kuhugi turustada ja et paevarud on nii suured et varude lotildeppemist pole vaja karta [2] Kaevandamise maine ja avalik arvamus
Kaevandamine avaldab motildeju keskkonnale - eelkotildeige maastikule ning veerežiimile Uumlldsus on vastu pea igale uuele avatavale karjaumlaumlrile tajumata et kotildeik me tarbime pae kaevandamisest tulenevaid lotildeppprodukte ndash tee- ja elamuehitusmaterjale viimistlusmaterjal jne Avalikkuse vastuseis uute karjaumlaumlride ja kaevanduste rajamisele on eelkotildeige tingitud maumlenduse halvast mainest mis on jaumlaumlnuk notildeukogudeajast mil karjaumlaumlrid huumlljati ning mingit korrastamist ei toimunud Huumlljatud karjaumlaumlrid muutusid kohalikele inimestele peagi kaumlepaumlrasteks pruumlgi panipaikadeks sest konkreetset maa eest vastutajat ei olnud Avalik sektor vajaks suuremat uumlle-Eestilist kampaaniat mis teavitaks kaevandamisel tekkivatest erinevatest motildejudest ja kaevandatud alade korrastamise votildeimalustest sest maumletoumloumlsturitel endal on raske kotildervaldada inimestesse notildeukogudeajast juurdunud arvamusi maumletoumloumlstusest Taumlnapaumleval on mitmeid Eesti ja Euroopa rahastufonde mis toetavad keskkonnaalase teadlikkuse totildestmist Vajalik oleks koostoumlouml kaevandajate omavalistuste keskkonnakaitseseltside ja -liitude ning riigiametnike vahel Eeskaumltt peaks tulema initsiatiiv Eesti Maumleseltsi kuna uumlheks Eesti Maumleseltsi eesmaumlrgiks on maumletoumloumlsturite heaolu eest seismine
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 57 -
Kaevandamise kaumligus rikutud maa korrastamine
Kaumlesoleval hetkel ei ole Eestis uumlhtegi kaevandaja poolt korralikult korrastatud paemurdu ega paekarjaumlaumlri Positiivse naumlitena heast korrastamisest votildeib esile tuua naumliteks Aidu potildelevkivikarjaumlaumlri mis on vastavalt projektile korrastatud metsamaaks [3] Suurepaumlraseks naumliteks on samuti Seli kruusakarjaumlaumlr mis vastavalt omaniku soovile kujundati kalatiigiks [5] Ideid mida paumlrast kaevandamist karjaumlaumlris teha votildeiks kaevandajatel jaumltkub Potildehja-Kiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlri korrastamisel on esialgse metsamaa asemele vaumllja pakutud alternatiivvariandina mootorspordikompleksi rajamine [1] Hea naumlitena huumlljatud paekivikarjaumlaumlri kasutamisest votildeib tuua praeguse Tamsalu lubjapargi Tamsalu paekivikarjaumlaumlr rajati uumllemoumloumldunud sajandi kaheksakuumlmnendatel aastatel ja huumlljati 1940 aastal Huumlljatud paemurru korrastamise jaumlrgselt loodud Tamsalu lubjapark on taumlnapaumleval nii turismiobjekt kui pakub ka vaumlga head otildeuesotildeppimise votildeimalust koolidele [4] Taumlnapaumleva tehnoloogiaga on votildeimalik kaevandada selektiivselt ja keskkonda kahjustamata Peale kaevandamist tagastatav maa votildeib omada isegi suuremat vaumlaumlrtust kui enne karjaumlaumlri olemasolu Naumliteks Eesti Kunstimuuseum KUMU on loodud paekivi kaevandamisel ning on heaks votildeimaluseks totildembamaks avalikkuse taumlhelepanu karjaumlaumlri korrastamise erinevatele variantidele ja samuti aitav kaasa kaevandamise maine parandamisele Lasnamaumlel asuv paemaardla ootab head projekti mis votildeimaldaks seal olemasolevat ressurssi kaevandada ja hiljem muuta kaevandatud ala linnaelanikele avalikult kasutatavaks naumliteks supluskoha matkaraja votildei motildene uhke ehitisena Hetkel on olukord paemurrus uumlsna nukker kuna sinna veetakse pruumlgi mis heidab kaevandajatele taaskord negatiivset varju Positiivse naumlitajana kaevandajate initsiatiivikusest votildeib siinkohal vaumllja tuua 2004 aasta mais OUuml Saare Dolomiit poolt tehtudalgatuse Kaarma dolomiidikarjaumlaumlri rekonstrueerimiseks mis vaumlhemalt idee tasandil naumlitab et maavarade kaevandamisega kaasnevat muutunud maastikku on votildeimalik oskusliku ning laumlbimotildeeldud tegevusega muuta taaskasutatavaks ning esteetiliselt vastuvotildeetavaks Kaarma dolomiidikarjaumlaumlr on aastaid seisnud omapaumlrase ja kohati ebaesteetilise maamaumlrgina mille puhul ongi naumlha eeskaumltt notildeukogulikku tootmisprotsessi kuid samas tuleb totildededa et ka kaasaegne tootmine jaumltab maastikule oma jaumllje 2004 aasta septembrist detsembrini valmisid OUuml Saare Dolomiit OUuml Artes Terrae ja EPMUuml KKI maastikuarhitektuuri osakonna tudengite koostoumloumls ideekavandid Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamiseks poluumlfunktsionaalseks rekreatsioonialaks Eeskaumltt on vaumllja pakutud Kaarma karjaumlaumlri uumlmberkujundamisideed inspiratsiooniallikaks ka teiste Saaremaa ja Muhu dolomiidi- ning paekarjaumlaumlride korrastamisel kuid uumlldisemalt votildeiks tehtut eeskujuks votildetta paljude Eesti paekarjaumlaumlride korrastamisel Ettevotildetmine kulmineerus 2004 aasta suvel toimunud seminariga Reaalsele tegevusele eelnes paar kuud peamurdmist ning laumlbiraumlaumlkimisi kuidas votildeiks Kaarma karjaumlaumlri ideekavandi loomise laumlbi viia Seminaril toimunud ajuruumlnnakutes ja esitlustel lotildeid kaasa Kaarma valla esindajad Saaremaa Keskkonnateenistuse esindajad Geoloogiainstituudi teadlased Eesti Paeliidu esindajad ja loomulikult OUuml Saare Dolomiit esindajad Laumlhemalt votildeib sellest huvitavast projektis lugeda Sulev Nurme kodulehelt -httpwwwsulevnurmeorgpageskaarmahtm
Kui Eestis on positiivseid naumliteid korrastatud paekarjaumlaumlridest veel suhteliselt vaumlhe siis maailmas on neid piisavalt Mineral Information Institute kodulehel (httpwwwmiiorg) on uumlle kuumlmne naumlite maailmas edukalt korrastatud karjaumlaumlridest kus on korrastatud nii huumlljatud kui ka projektikohaseid karjaumlaumlre Korrastamise suunad on erinevad ndash tehakse nii jaumlrvi maastikke ning mainimata ei saa jaumltta ka ekstravakantset iluaeda kus taamal votildeib naumlha ka endise tsemenditehase potildeletusahju
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 58 -
Joonis 1 Sunkeni aed vanas lubjakivikarjaumlaumlri Kokkuvotildete
Numbriliselt paevaru on kuid olemasoleva varu kaevandamise votildeimaluse saamiseks tuleb maumletoumloumlsturitel teha tugevaid jotildeupingutusi Tuleb teavitada avalikku sektorit ning eelkotildeige kohalikke omavalitsusi kaevandatud maa korrastamise votildeimalustest ja parandada kaevandamise mainet Ainult keskkonnamotildeju hinnangu avaliku aruteluga on raske kohalikke elanikke veenda et kaevandamine ei riku keskkonda Kaevandmise mainekujunduse parandamine peaks toimuma eelkotildeige Eesti Maumleseltsi eestvedamisel avalikud seminarid ekskursioonid juba korrastatud aladele et inimestel oleks votildeimalik naumlha milline votildeiks hiljem nende kodu laumlhedal asuv karjaumlaumlriala vaumllja naumlha Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Karpelin R 2007 Sonda auto-motoraja projekteerimisest Potildehja ndashKiviotildeli potildelevkivikarjaumlaumlris Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 20
2 Raudsep R Paas- Meie rahvuslik aare 3 Sokman K Viil A 2007 Potildelevkivikarjaumlaumlride korrastamise parimad naumlited Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 7-11 4 Tomberg E 2007 Looduskoolitu lubjapargis Eesti Maumlekonverentsi kogumik lk 34-35 5 Viilup H 2007 Kruusakarjaumlaumlri kujundamine kalatiigiks vastavalt omaniku soovile Eesti
Maumlekonverentsi kogumik lk 18
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 59 -
Killustav killustik- settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses
Ingo Valgma Veiko Karu Margit Kolats Sissejuhatus
Killustik- mis killustab nii kohalike elanike kui kohalike ettevotildetjate nii autosotildeitjate kui metsashulkujate huvisid on maavaradest kotildeige suumluumltum neutraalsem ja ohutum materjal Ometi on see vaumlaumlrtuslik kaup mille hankimine ja toumloumltlemine notildeuab teadmisi otsustusvotildeimet ja veenmisosavust Olukorras kus kivimurde ja vaumlikekarjaumlaumlre nimetatakse kaevandusteks aru saamata mille poolest erineb potildeleva puistanguga fosforiidikarjaumlaumlr langeva maa ja keemiatoumloumlstusega koos eksisteeriv potildelevkivikaevandus votildei savi liiva kruusa votildei paekivi auk oli aumlaumlrmiselt otstarbekas korraldada uumlhiskonna aktiivseimale ja tundlikumale osale - Talveakadeemial osalevatele tudengitele grupitoumlouml kaumlesoleva artikli teemal Infopuudus ja uuringute vajadus kotildelab kotildeigi huvitatud isikute arvamusavaldustest [4 1 7] Uumlliotildepilaste keskkonnateemalist teaduskonverentsi Talveakadeemiat korraldatakse juba aastast 2003 taumlnavune konverents oli kuues Selleaastane tudengikonverents toimus Paumlrnumaal Kablis Lepanina hotellis Talveakadeemia on koht kus lisaks teadustoumloumlde vastastikusele tutvustamisele saavad tudengid oma teaduslikke motildetteid ja haumlid ideid laiemas ringis edasi arendada ning tegeletakse ka praktilist laadi grupitoumloumldega mida juhendavad eksperdid Viimastel aastatel on toimunud kaevandamise teemalisi grupitoumlid nii seegi kord grupitoumlouml organiseeris TTUuml maumleinstituut teemal Killustav killustikldquo [11 6] Talveakadeemial osalevatel uumlliotildepilastele oli puumlstitatud eesmaumlrk analuumluumlsida votildeimalikke lahendusi Tallinn-Tartu maantee (Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika
arvutamise skeem) laiendamiseks teha arvutusi vaumlidete totildeestamiseks ning teha katseid
maumlendustingimuste vaumllilaboris
Joonis 1 Tallinn-Tartu maantee killustikaluse logistika arvutamise skeem Teedeehitus
Ajast millal Euroopa Liit hakkas rahastama Eestis tee-ehitus objekte on tekkinud suurem notildeudlus taumlitematerjalide jaumlrele Eestis leidub suures mahus tee-ehituseks kasutatavaid looduslikke
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 60 -
kivimaterjale ndash lubjakivi dolokivi kruusa ja liiva Puudub aga asfaltsegudes kasutatav tardkivi mida ostetakse sisse peamiselt Soomest Olemasolevate kivimaterjalide omadused on sotildeltuvalt leiukohast vaumlga erinevad Sellest olenevalt saab neid materjale kasutada ka erinevates teekonstruktsiooni osades Probleem seisneb selles et lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei suuda ehitushooaja lotildepukuudel vajalikus koguses killustiku toota mis paneb ehitaja raskesse seisu kuna toumloumld venivad uumlle taumlhtaja Olemasolevate karjaumlaumlride regionaalne jaotus on suhteliselt ebauumlhtlane ning samas on paljud neist juba ammendumas Samas on ehituskillustik oma odava hinna totildettu kohaliku tarbimisvaumlaumlrtusega toode Seetotildettu on viimastel aastatel esitatud mitmeid uusi taotlusi geoloogiliste uuringute tegemiseks javotildei kaevandamise loa saamiseks
Probleemid ehitusmaavaradest toodetud kauba tootmisega Ehitusmaterjalide piisavaks tootmiseks on vaja kasutusele votildetta uusi maardlaid Esitatud kaevandamisloa taotluste alusel algatatud keskkonnamotildeju hindamised on protseduuriliselt veninud enamasti pikaks kuna praegu Eestis kasutatakse enamasti lubjakivi kaevandamiseks puur-lotildehketoumlid mis kutsub tavaliselt esile kohalike pahameele ning seega on raske pakkuda uusi lahendusi mis rahuldaksid nii keskkonna kui kogukonna vajadusi ja samas oleksid majanduslikult tasuvad
Peamisteks keskkonda motildejutavateks faktoriteks on
kaevandamisest laumlhtuv motildeju potildehjaveele eelkotildeige selle alandamise naumlol
puur-lotildehketoumloumldest potildehjustatud maavotildenked
huumldrovasaraga kaevandamisest tingitud muumlra
purustus-sorteerimissotildelmede toumloumlst laumlhtuv muumlra ja tolm
Votildeimalus ndash potildelevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutuselevotildett Potildelevkivikihind sisaldab 50 potildelevkivi ja 50 paasi paekivikihtides ja paesuletistes potildelevkivikihtides Viimastel aastatel on alustatud potildelevkivi rikastusjaumlaumlkide uumlmbertoumloumltlemisega ehituskillustikuks mille tulemusena paraneb potildelevkiviressursi kasutus ja vaumlheneb ka keskkonnatasude motildeju potildelevkivi kasutamisel Killustikutehas Aidus toumloumltab alates 2006a ja Estonias avatakse tehas 2008 aastal Rikastusjaumlaumlke on ladestatud aherainemaumlgedesse uumlle 150 miljoni tonni Veidi uumlle 20 aherainest laumlheb juba taaskasutusse [9] Uuringute jaumlrele on vajadus nii teedeehitajatel kui teistel tarbijatel kuna kvaliteedi ja veo kuumlsimused on veel suhteliselt lahtised [4] Lahendamata on ka katendikivimite kasutamise otildeiguslikud aspektid Lahendamata ja venivad kuumlsimused on seotud peamiselt nendega tegelevate spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tasemega
Tegevus killustiku grupitoumloumls puumlstitatud eesmaumlrkide taumlitmiseks Grupitoumlouml kaumligus otildepiti lisaks logistika ja mahtude ning kvaliteediomaduste analuumluumlsile tundma TTUuml maumleinstituudi Maumlendustingimuste labori vaumllilabori seadmeid millega uuritakse kivimite tugevusomadusi Laboriseadmeteks olid kivimi omaduste portatiivsed maumlaumlrajad Point Load Test ning Schmidti haamer ja sotildeelur puistematerjali sotildeelumiseks Katsetati erinevaid killustiku fraktsioone lubjakivi potildelevkivi graniiti ja randa uhutud kruusaveeriseid Katsetamise eesmaumlrgiks oli veenduda killustiku tugevusomaduste erinevuses ja nende motildejus teedeehitusmaterjalide kvaliteedile Vaumllilabori katsetoumloumlde tulemused naumlitasid et sotildeelutud killustikufraktsioon vastab esitatud notildeuetele ( Tabel 2 ja Joonis 2)[1] Schmidti haamriga leitud survetugevus vastab samuti lubjakivile esitatud notildeuetele (Tabel 3)
Tabel 2Sotildeelanaluumluumlsi tulemused tabelina
Katsemeetod pesemine ja sotildeelumine -
kuivsotildeelumine +
Uumlldine kuiv mass kg 1410
Kuiv mass peale pesemist kg 1410
Vaumlljapestud peenosiste mass kg 0
Sotildeela ava mm
Klassid S_mass kg Kaal kg Klassi saagis kg
Klassi saagis
Sotildeelaalune saagis
Sotildeelapealne saagis
16 000 036 036 253 10000 000
8 000 1018 1018 7237 9747 253
4 000 320 320 2276 2510 7490
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 61 -
2 000 017 017 122 234 9766
1 000 002 002 018 112 9888
05 000 001 001 010 094 9906
025 000 003 003 022 084 9916
0125 000 002 002 016 061 9939
0063 000 002 002 017 045 9955
0001 000 004 004 028 028 9972
Summa 0 1407 1407 094
Kontroll 1407
y = 48858x0683
R2 = 08015
000
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Sotildeela ava mm
Sotilde
ela
alu
ne
Sotildeelaalune saagis
yarv
Astendaja (Sotildeelaalune saagis )
Joonis 2 Sotildeelanaluumluumlsi tulemused graafikuna
Grupitoumloumls tehtud arvutused naumlitasid et Tallinn-Tartu maantee laiendamiseks laumlheb tarvis umbes 18 miljonit m
3 teeehitusmaterjale kui teha 4 realine maantee Trassile kulunud killustiku hinnanguline
maksumus on 85 miljardit krooni Kotildeike seda juhul kui uuendatakse olemasolevat 182 km pikkust Tallinn-Tartu maanteed uue trassivariandi puhul on materjali kulu ja maksumus veidi erinev Kaevandamistehnoloogia ja selle motildeju uumlmbritsevale ei oma aga taumlhtsust kui tegu pole tundlikus tsoonis e otsustaja huvisid riivava kaevandamisega Grupitoumloumlst osavotildetjad on Joonis 3
Tabel 3 Katsetulemused Schmidti haamriga
KATSE ERIANDMED Valemid
Vasara loumloumlgi suund kihisuse suhtes Piki
Vasara loumloumlgi rotildehtsalt nurgaga 0
Loumloumlkide arv n 30
Keskmine tugevusnaumlitaja R 237 Tuleb altpoolt
Arvutused
Korrigeeritud tugevusnaumlitaja Rkorr 21 Rkorr = R + aR2 + bR + c
Tegurid a 00008
b -00209
c -315
Kivimi erikaal (tihedus) kNm3 d 26
Tegur z 00526 z = 000195 d + 00019
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 62 -
Poolfabrikaat Ln s 340 ln s = 232 + z Rkorr
Tulemus
Survetugevus MPa s 30 s = exp (ln s)
Motildeotildetmistulemused
Keskmine 237
Joonis 3 Killustiku grupitoumloumlst osavotildetjad
Grupitoumlouml tulemuse peamised vaumlited
Infot uumllesande lahendamiseks on piisavalt nii varude kvaliteedi karjaumlaumlride paiknemise tee-ehitusobjektide korrastamise votildeimalike tehnoloogiate ja kaevandamiskogemuste kohta kuid kuna kriteeriumid on kokku leppimata siis ei saa ka lahendamise metoodikat kokku leppida ning lahendus jaumlaumlb uumlhekuumllgseks [10 13 12 3 2 3 8 5 14 2 15]
Olemasolevad lubjakivi ja dolokivi karjaumlaumlrid ei votildeimalda Tallinn-Tartu maantee laiendamist selleks on tarvis rajada uusi karjaumlaumlre[13 15]
Panna ehitustegevus seisma ning kotildeigi karjaumlaumlride ressursid suunata Tallinn-Tartu maantee ehituseks jaumlrgmised viis aastat [3]
Graniidi survetugevus on 48 MPa
Paekivi survetugevus on 31 MPa
Probleemi lahendamine on seotud niivotilderd paljude tehniliste majanduslike sotsiaalsete ja psuumlhholoogiliste probleemidega et lihtsat ja rahuldavat vastust leida ei otildennestunud
Grupitoumloumls osalesid erinevate erialade - geenitehnoloogia fuumluumlsika maumlenduse maastikuarhitektuuri ja keskkonnakaitse tudengid - taumlnu millele oli toumlouml arutelu ja tulemuste saamine vaumlga mitmekuumllgne Osalejate jaoks vajas potildehjalikku selgitust nii ehitusmaterjalide ringkaumlik looduses kui tee-ehituse proportsioonid ja mahud[8] Tagasiside oli positiivne saadi uumllevaade Eesti killustiku situatsioonist ja otildepiti kasutama uusi laboriseadmeid Grupitoumlouml modelleeris haumlsti kohaliku elanikkonda e tuumluumlpilise volikogu koosseisu kes koosneb haritud ja aktiivsetest liikmetest kuid kelle baasteadmiste puudumise totildettu ei saa teha objektiivseid kalkuleeritud otsuseid maantee-ehitamise kuumlsimustes
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 63 -
Artikkel on seotud uuringutega ETF Grant ETF7499 bdquoSaumlaumlstliku kaevandamise tingimusedrdquo ja SF0140093s08 bdquoMaavarade saumlaumlstva ja talutava kaevandamiskeskkonna loomineldquo
Viited
1 Eesti Potildelevkivi killustik sihib Saksamaa ostjaid Aumlrileht 28 september 2006 2 Enno Rebane Eesti ehitusmaterjalide tootjate liit ja maavarad Ehitusmaterjalide
kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 94-96 3 Helena Lind Ingo Valgma Eesti karjaumlaumlrid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml
Maumleinstituut 2005 34-36 4 Imbi Ernits-Kaljuste Aheraine ei pruugi vastata ehituse vajadustele Aumlrileht 12 maumlrts 2008 1 Ingo Valgma Merike Ring Janek Jaumlrv Kuuno Paumlrnoja Ave-Otildenne Otildennis Margit Kolats
Maumletoumloumlde motildeju killustiku kvaliteedile Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
2 Ingo Valgma Ehitusmaterjalide kaevandamise kursuseprojektid Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 56-58
3 Juumlri-Rivaldo Pastarus Killustiku ja plokkide kaevandamine Maardu graniidimaardlas Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 59-64
4 Koigi vallavolikogu otsustas vaidlustada Vabariigi Valitsuse korralduse [httpwwwjarvaeeaction=articleampCatID=289ampArtID=37777] ndash 23032008
5 Marina Vaganova Uue lubjakivikarjaumlaumlri avamine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 84
6 Materjal grupitoumlouml laumlbiviimiseks [httpmittueetalveakadeemia] ndash 21032008
7 Nabalasse peab rajama paekivi katsekaevanduse Aumlrileht 10 jaanuar 2007 8 Paul Vesiloo Killustiku tootmine Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut
2005 76-77 9 Peeter Eek Rein Raudsep Kinnisvara amp ehitus Aherainemaumled votildeivad leevendada
ehitusmaavarade puudust Aumlrileht 12 maumlrts 2008 10 Riho Iskuumll Kunda uumlmbruse karjaumlaumlride teine elu Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti
Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007 14-17 11 Talveakadeemia koduleht ndash grupitoumloumlde kirjeldused
[httpwwwtalveakadeemiaee2008indexphpfailinimi=grupitoumloumldtxt] ndash 21032008 12 Totildenis Kattel Alo Adamson Uute tehnoloogiate juurutamise suunad (ehitus)maavarade
kaevandamisel Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 10-15 13 Totildenis Kattel Ehituspae ressurssidest Tallinna uumlmbruses Ehitusmaterjalide kaevandamine ja
varud TTUuml Maumleinstituut 2005 5-9 14 Aire Vaumlstrik Allan Koger Ave-Otildenne Otildennis Helena Lind Marleen Aigro Ingo Valgma
Kaevandatud ala hindamine Harku lubjakivimaardlas Kaevandamine parandab maad Tallinn Eesti Maumleselts TTUuml maumleinstituut 2007
15 Uumllo Motildettus Uumllevaade teedeehitusmaterjalide tootjatest kagu regioonis Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud TTUuml Maumleinstituut 2005 91-93
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 64 -
Kas sa teadsid et 1 Maumlenduse ja geoloogia teadusklubi korraldas suumlgissemestril 15 vaumllipraktika paumleva ja 10
sisetoumloumld 2 40 2008aastaTalveakadeemial osalenutest TTUuml tudengitest olid maumleinstituudi tudengid 3 Eesti Geoloogia Seltsi kuulub kotildeige rohkem liikmeid maumleinstituudist so 28 liiget 4 Uumlliotildepilaste suvemaumlngudele on registreerinud 120 TTUuml uumlliotildepilast sealhulgas 42
energeetikateaduskonna tudengit kellest 14 on maumleinstituudi uumlliotildepilased 5 Eesti Maumleseltsi Eesti Geoloogia Seltsi Eesti Geotehnika Uumlhingu ja Eesti Loodusuurijate
Seltsi maateaduste sektsiooni poolt korraldatud tudengitoumloumlde konkursil 2008 olid kuuest auhinnatud kohast viis maumleinstituudi uumlliotildepilased
6 Enno Reinsalu ja Enn Pirruse poolt publitseeritud otildepikud moodustavad hetkel 40 TTUuml digiotildepikutest
24 Maumleinstituudi tudengid
Nimi Tase www e-mail
Allar Aamer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallar allaraamermailee
Marleen Aigro Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemarleen chillohotmailcom
Ain Anepaio Bakalaureuseotildepe 4+2 wwwzoneeeain29 ainanepaiottuee
Aivar Arumaumle Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeaivar mohikaanstarmanee
Leivi Arumaumle Magistrantuur 3+2 mittueeleivi leivioneee
Pavel Astapov Magistrantuur 4+2 PavelAstapovgmailcom
Harry Auvaumlaumlrt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeharry hryhotee
Ago Bachmann Magistrantuur 3+2 mittueeago agobachmannepee
Jekaterina Bessonova Magistrantuur 3+2 jekaterinabessonovakprojektee
Kerlin Erman Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekerlin isiklikultyahoocom
Gaia Grossfeldt Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueegaia grossfeldtgaia007hotmailcom
Tennobert Haabu Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetennobert tennoberthaabuttuee
Egon Hirvesoo Doktorantuur mittueeegon EgonHirvesootjaee
Riho Iskuumll Doktorantuur mittueeriho RihoIskylkncee
Janek Jaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejanek janekmeeshotee
Katrin Kaljulaumlte Magistrantuur 3+2 mittueekatrin kaljulateegkee
Martin Kaljuste Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemartink martin_kaljusteyahoocouk
Deniss Kanavin Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedeniss psyshithotee
Veiko Karu Doktorantuur mittueeveiko veikokaruttuee
Totildenis Kattel Doktorantuur mittueetonis
Merle Kerm Magistrantuur 3+2 mittueemerlek mariapaolamailru
Einar Kivimaumle Magistrantuur 3+2 mittueeeinar einar1hotee
Allan Koger Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeallank allanilehotmailcom
Margit Kolats Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemargit margitkolatsttuee
Priit Koppel Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueepriit koppel3hotmailcom
Indrek Kaumlgu Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueeindrekk
Vladimir Latt Bakalaureuseotildepe 3+2 Vovik87hotee
Kaidi Lehtmets Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekaidi kaidilehtmetsgmailcom
Meelis Liias Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemeelis sailemhotee
Helena Lind Doktorantuur mittueehelena HelenaLindmailee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 65 -
Martin Lohk Magistrantuur 3+2 mittueemartinl martinlohkmailee
Margus Loko Magistrantuur 3+2 mittueemargus MargusLokoepee
Meelis Lust Bakalaureuseotildepe 4+2 mittueemeelisl meelislust002mailee
Daniel Lotildeotildebas Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueedaniel danielloobasgmailcom
Reelika Laumlaumlne Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueereelika Reelikalaanehotmailcom
Liisa Maidla Magistrantuur 3+2 mittueeliisa lyzzzhotee
Jelena Mamotildekina Magistrantuur 3+2 prettyone2000mailru
Olga Markova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeolga oljakprojektee
Mark Meema Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemark meemahotee
Jevgenia Mussatova Magistrantuur 3+2 jevgeniagibee
Merilin Motildeistlik Magistrantuur 3+2 mittueemerilinm MerilinMoistlikmailee
Erki Niitlaan Doktorantuur mittueeerki erkisteigeree
Kairi Otsiver Magistrantuur 3+2 mittueekairi kairivmbee
Arno Paikles Magistrantuur 3+2 mittueearno ArnoPaiklesTootsiTurvasee
Regina Petrova Magistrantuur 3+2 mittueeregina rega2003mailru
Andrei Polonski Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrei AndreiPolonskimailru
Dmitri Puhilas Magistrantuur 3+2 puhilasyandexru
Kuuno Paumlrnoja Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueekuuno kuunohotmailcom
Taavi Randjaumlrv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueetaavir taavirandjrvyahoocom
Elo Rannik Magistrantuur 3+2 mittueeelo EloRannikmailee
Merike Ring Magistrantuur 3+2 mittueemerike merikering001mailee
Karin Robam Magistrantuur 3+2 mittueekarin karinrobamttuee
Maris Saarsalu Magistrantuur 3+2 mittueemaris marissaarsaluenviree
Mikk Sarv Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemikk mikksrvgmailcom
Maumlrt Saum Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueemart msaumttuee
Ole Sein Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeole oleseingmailcom
Kalmer Sokman Doktorantuur mittueekalmer kalmersokmanepee
Ivar Sova Magistrantuur 4+2 mittueeivar IvarSovamailee
Andrus Stimmer Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeandrus andrus110hotee
Ivo Sotildestra Magistrantuur 3+2 mittueeivo ivo_systramailru
Jekaterina Šestakova Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueejekaterina kskhotee
Julija Šommet Magistrantuur 3+2 mittueejulias julikenehotmailcom
Olavi Tammemaumle Doktorantuur mittueeolavi olavitammemaeriigikontrollee
Hardi Torn Doktorantuur mittueehardi hardigibee
Merle Truu Magistrantuur 3+2 mittueemerlet merletruumailee
Marina Vaganova Magistrantuur 3+2 mittueemarina jarvapaasmailee
Helis Vahtra Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueehelis helisvahhotee
Veronika Valling Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeveronika polosatik86mailru
Allan Viil Doktorantuur mittueeallanv allanviilepee
Vivika Vaumlizene Magistrantuur 3+2 mittueevivika vivikavaizenettuee
Erik Vaumlli Doktorantuur mittueeerik erikvaliepee
Aire Vaumlstrik Doktorantuur mittueeaire airevastrikttuee
Ave-Otildenne Otildennis Bakalaureuseotildepe 3+2 mittueeave aveonnisttuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 66 -
25 Geotehnoloogia eriala tutvustus
Geotehnoloogia otildepetab maapotildeue kasutamist Maapotildeu on ehitiste alus ja mineraalide varamu Geotehnoloogia harud on rakendusgeoloogia ja maumlendus (maumletehnika) Geotehnoloogia eriala sobib inimesele kes eelistab vaheldusrikast toumloumlkeskkonda ndash nii tubast kui looduskeskkonda Rakendusgeoloogia on inseneriteadus mille alla kuuluvad ehitusgeoloogia huumldrogeoloogia ja maavarade geoloogia Rakendusgeoloogilised toumloumld on geoloogiline kaardistamine maavarade ja potildehjavee otsing maapotildeue ja pinnase sh ehituseelne saastatuse ja saastekindluse uuring
Maumlendus on otildepetus maavarade uurimisest ja kaevandamisest Kaevandamine on maavarade kaubastamine ndash protsess maavarade uurimisest mineraaltoorme turustamiseni Maumlenduse peamised harud on maardla uurimine allmaakaevandamine avakaevandamine ja maumlenduslik keskkonnakaitse Maumlendusega haakuvad jaumlaumltmeladustus ja allmaaehitiste (tunnelite allmaaladude) ehitamine
Rakendusgeoloogid leiavad toumloumld ehitus- ja geoloogiaettevotildetetes ning omavalitsusasutustes Maumleinsenerid toumloumltavad ehitusmaterjalide kaevandamisel maapotildeueehitiste sh tunnelite pro-jekteerimisel ja rajamisel Kotildeige rohkem oodatakse maumleinsenere maavarasid kaevandavates ettevotildetetes Et geotehnoloogia kasutab maapotildeue on erialaotildeppes olulisel kohal otildepetus kesk-konna kaitsmisest ja kujundamisest Olulisemad erialaained Olulisemad erialaained on uumlldgeoloogia otildepetus mineraalidest ja kivimitest Eesti geoloogia ning rakendusgeoloogia otildeppeained inseneri- huumldro- ja maavarageoloogia Maumletehnika eriala-ained on kivimimehaanika lotildehketoumloumld geomehaanika maumletoumloumld (pealmaa- ja allmaakaevanda-mine) maumlemasinad maumlenduslik keskkonnakaitse maumlemajandus Otildepitingimused Maumleinstituudis on uued kaasaegsed auditooriumid mis on varustatud arvutite arvutivotildergu ja audiovideotehnikaga Harjutustunde ja laboreid tehakse kaasaegse pidevalt taumlienevate modelleerimistarkvaradega projekteerimise laboris Vt mittueemgislabor Maumlendustingimuste laboris on kotildeige kaasaegsemad kivimimehaanika sise- ja vaumllitoumlouml seadmed ning keskkonna ja kaevandusvee uuringuvahendid Vt mittueemaelabor Vaumlhemalt pool laboritoumloumlst toimub looduses Otildeppetoumlouml on muudetud paindlikuks kasutades e-otildepet
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 67 -
Rikkalik mineraalide kogu ja kaasaegne polarisatsioonimikroskoop votildeimaldavad tungida mineraalide maailma saladustesse Praktikavotildeimalused on kotildeigis kaevandamise geoloogia ja geotehnikaga seotud ettevotildetetes eelkotildeige AS Eesti Potildelevkivis Geotehnoloogia eriala tudengid on oodatud praktiseerima inseneribuumlroodes riigiasutustes ja omavalitsuste keskkonnaosakondades maapotildeue-spetsialistidena Peamised erialastipendiumid on FEMP- EMC Eesti Maumleseltsi ja Eesti Potildelevkivi stipendium Vaumllisuumllikoolidega on Maumleinstituut sotildelminud koostoumloumllepingud Vt mittueestipendiumid Kraadiotildeppuritele on motildeeldud uuringute ja teadusgrantide stipendiumid ning tudengitel on votildeimalus osaleda tudengitoumloumlde konkurssidel Otildeppetoumloumld muudab huvitavamaks aktiivne tudengiklubi- Maumlering ning maumlenduse ja geoloogia teadusklubi samuti Energia- ja geotehnoloogia doktorikool Lisaks toimuvad vaumllisekskur-sioonid ISW erialased rahvusvahelised tudenginaumldalad EMC euroopa maumlenduskursused Kelleks ma paumlrast otildepinguid votildein saada ja kuhu toumloumlle minna votildei otildepinguid jaumltkata Paumlrast otildepingute lotildepetamist on bakalaureusel votildeimalus jaumltkata otildepinguid magistri ja doktoriotildeppes votildei asuda toumloumlle erialaettevotildetetesse Maumleinstituudi lotildepetajal on votildeimalus leida toumloumld maumletoumloumlstusettevotildetetes keskkonnateenistustes projekteerimisfirmades maumle- ja geoloogiainstituudis geotehnoloogia inseneribuumlroodes Suurimaks toumloumlandjaks on AS Eesti Potildelevkivi Eriala on seotud tihedalt ehitamisega ja nii on mitmed lotildepetanud leidnud toumloumld teede projekteerimise ja ehitusfirmades Insenerikutse taotlemiseks tuleb jaumltkata otildeppimist magistriotildeppes Kes on selle eriala vaumlljapaistvad vilistlased ja kuidas on laumlinud aumlsja lotildepetanutel Enamus Eesti maumlemehi on lotildepetanud maumleinstituudi inseneri- magistri- doktori- votildei taumliendotildeppes Maumleinstituudi vaumlljapaistvamateks vilistlasteks on Eesti Maumleseltsi auliige Vaumlino Viilup - kauaaegne Eesti Potildelevkivi peadirektor Samuti ka Eesti Potildelevkivi tootmisdirektor Erik Vaumlli Aumlsjalotildepetanutest on ligi 80 erialatoumloumll Enamik tudengitest on Eesti Maumleseltsi (wwwmaeseltsee) noorliikmed ja paumlrast lotildepetamist astuvad Maumleseltsi taumlisliikmeteks kus koos arendatakse ja edendatakse eesti maumleinseneride haridust ja maumletoumloumlstust Maumleinstituudi vilistlaste kohta naumled infot aadressil mittueevilistlased Missugused on mu eriala vaumlljavaated pikemas perspektiivis Potildelevkivi jaumlaumlb vaumlhemalt pooleks sajandiks Eesti energeetika aluseks Kuna potildelevkivi jaumltkub veel kauemaks taastub kindlasti Eesti omanaumloline potildelevkiviotildelitoumloumlstus Mitte kunagi ei lotildepe mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine Nende maavarade varud on praktiliselt piiramatud Pidevalt jaumltkub turba kaevandamine Samuti vajab teede- ja tsiviilehitus tooraineid liiv kruus graniit- ja lubjakivikillustik Areneb maapotildeuerajatiste tunnelite ja allmaahoidlate ehitamine Atraktiivsed on Tallinn- Helsinki merealuse tunneli mandri ja Saaremaa vahelise tunneli Maardu graniidikaevanduse ja allmaahoidlate rajamine Igavene inseneriteema on keskkonna- ja geotehnika Riiklikud institutsioonid - valitsusasutused ja omavalitsused samuti paljud projekteerimis- ja ehitusettevotildetted vajavad pidevalt geotehnoloogia eriteadlasi Suur notildeudmine nende jaumlrgi on ka vaumllismaal Lisainfot geotehnoloogia kohta leiate
Tutvustus tulevasele magistrandile
Maumleinstituudi kodulehelt mittuee
Maumleinstituuti tutvustavast lingikogust
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 68 -
26 Kasutatud materjal
1 TTUuml Maumleinstituudi andmebaas 2 TTUuml Maumleinstituudi arengukava 3 TTUuml Maumleinstituudi veebileht mittuee
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 69 -
Lisa 1 Maumleinstituudiga seotud toumloumltajate ja kraadiotildeppurite avaldatud artiklid 2008 aastal Artiklid on sorteeritud ja liigitatud autorite ja ETIS-e kategooriate jaumlrgi Vt lisa httpmittueeartiklid
Autor Artikli pealkiri Kategooria
Ingo Valgma
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Ingo Valgma
Pastarus Juumlri-Rivaldo Valgma Ingo Adamson Alo (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkus 32
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Ingo Valgma Valgma I (2008) Conferences on oil shale mining Oil Shale 25(2S) 199 11
Ingo Valgma
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Ingo Valgma
Valgma I (2008) Killustiku kaevandamine ja kasutamine Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 42
Ingo Valgma
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Ingo Valgma
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Ingo Valgma
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Ingo Valgma
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Ingo Valgma
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Ingo Valgma
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ingo Valgma
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ingo Valgma
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 70 -
Ingo Valgma
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Ain Anepaio
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Ain Anepaio
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Ain Anepaio
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Ain Anepaio
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Alo Adamson
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Alo Adamson
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Alo Adamson
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Aire Vaumlstrik
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Aire Vaumlstrik
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A Valgma I (2008) Killustikukivi ressurss Eestis Keskkonnatehnika 3 52 - 53 66
Aire Vaumlstrik
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 71 -
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik A (2008) Karjaumlaumlri korrastamise votildeimalused Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (46 - 48)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Vaumlstrik Aire Valgma Ingo (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (80 - 81)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Aire Vaumlstrik
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Heidi Soosalu
Wang J Tilmann F White RS Soosalu H Bordoni P (2008) Application of multi-channel Wiener filters to the suppression of ambient seismic noise in passive seismic arrays The Leading Edge 27(2) 232 - 238 12
Heidi Soosalu
Soosalu H White RS Key AJ Knox C Einarsson P Jakobsdoacutettir SS (2008) Lower-crustal earthquakes reflect magma movements beneath the north Iceland rift near Askja In Geophysical Research Abstracts European Geosciences Union General As 52
Heidi Soosalu
Soosalu H (2008) Potildelevkivimaa lotildehkamised seismilise seire vaatepunktist In Potildelevkivimaa - probleemid ja tulevik Eesti Geoloogiakeskus XVI Aprillikonverents Tallinn 04042008 2008 32 - 33 52
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kaevandamise jaumltkusuutlikkusest A Adamson V Karu J-R Pastarus E Reinsalu Uuml Sotildestra L Uibopuu A Vaumlstrik (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (1 - 4)TTUuml maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Sabanov S Pastarus J-R (2008) Risk assessment of vibration impact on roof and pillars stability in Estonian underground mines In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Juumlri-Rivaldo Pastarus
Pastarus J-R Valgma I Adamson A (2008) Potildelevkivi kasutamise jaumltkusuutlikkusest 52
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 72 -
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Karin Robam
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Margit Kolats
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Margit Kolats
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Margit Kolats
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Margit Kolats
Valgma Ingo Kolats Margit Grossfeldt Gaia Saum Maumlrt (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Margit Kolats
Kolats Margit Anepaio Ain Valgma Ingo (2008) Ruumimudelid maumlenduses 32
Maumlrt Saum Vaumlstrik A Saum M (2008) Graniidi kaevandamise votildeimalused 32
Maumlrt Saum
Valgma I Kolats M Grossfeldt G Saum M (2008) Kaevandamise protsesside sotildeltuvus maumlendustingimustest 32
Maumlrt Saum
Saum M Vaumlizene V Karu V (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Veiko Karu
Karu V Vaumlstrik A Valgma I (2008) Application of modelling tools in Estonian oil shale mining area Oil Shale 25(2S) 134 - 144 11
Veiko Karu
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Veiko Karu
Valgma I Karu V Kolats M (2008) Killustav killustik - settekivimitel paiknev Eesti vaevleb killustiku kaevandamise hirmudes teadmatuses ja ehitusmaterjalide puuduses Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (49 - 53)Tallinna T 32
Veiko Karu
Karu V (2008) Maumletudengi otildeppetoumlouml ja teadustee maumlenduse ja geoloogia teadusklubis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (71 - 73)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Veiko Karu
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 73 -
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Veiko Karu
Karu V Anepaio A (2008) Kivimi tugevusomaduste maumlaumlramine mobiilsete katseseadmetega Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (40 - 45)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Veiko Karu
Karu Veiko (2008) Insenerilahendused kaevandusalade planeeringueelsete uuringute staadiumis P Ilves (Toim) XIII Eesti geotehnika konverents artiklid (13 - 18) Tallinn TTUuml Eesti Geotehnika Uumlhing 35
Veiko Karu
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Veiko Karu
Karu V (koostaja) (2008) Estonian Mining Research and Development Tallinn TTUuml maumleinstituut 42
Veiko Karu
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Vivika Vaumlizene
Valgma I Vaumlstrik A Karu V Anepaio A Vaumlizene V Adamson A (2008) Future of oil shale mining technology Oil Shale 25(2S) 125 - 134 11
Vivika Vaumlizene
Kolats M Vaumlizene V (2008) Kuidas paistab killustikku kaevandav ettevotildete internetis Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (54 - 59)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties Lahtmets R (Toim) 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power en 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V (2008) Killustikuga seotud liidud Eestis ja vaumllismaal Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (60 - 61)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Vivika Vaumlizene
Karu V Kolats M Vaumlizene V Anepaio A Valgma I (2008) Field work in the role of teaching and research of rock properties In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctor 34
Vivika Vaumlizene
Robam K Vaumlizene V Anepaio A Kolats M Valgma I (2008) Measuring mining influence in the form of students practice in opposition to the emotional environmental impact assessment In 5th International Symposium Topical problems of education 34
Vivika Vaumlizene
Saum Maumlrt Vaumlizene Vivika Karu Veiko (2008) Loo lubjakivikarjaumlaumlris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise votildeimalikkusest votilderreldes Saksamaa hiigelkarjaumlaumlridega 32
Enno Reinsalu
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) The 70th anniversary of mining engineering in Estonia Oil Shale 25(2S) 97 - 99 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Puumlha Brigitta paemurd Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (66 - 70)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 74 -
Enno Reinsalu
Reinsalu E Reier A Uibopuu L Adamson A (2008) TTUuml maumleinstituut 70 Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (74 - 79)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Enno Reinsalu
Reinsalu E (2008) Горное дело Эстония Энциклопедический справочник (00 - 00) Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus [ilmumas] 61
Enno Reinsalu
Linari-Linholm Arthur Aleksander (2008) Eesti maumlendusklassika III artiklid Arthur Aleksander Linari-Linholm 62
Uumllo Sotildestra
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Uumllo Sotildestra
Sotildestra Uuml Kallaste T (2008) Sonda tektoonilise rikke huumldrotermilised mineraalid Eesti potildelevloodusvarad ja -jaumlaumltmed = Estonian combustible natural resources and wastes 1-2 6 - 8 32
Uumllo Sotildestra
Сыстра ЮЙ (2008) Проявление наложенных тектонических движений на северо-западной окраине Русской плиты In Общие и региональные проблемы тектоники и геодинамики XLI Тектоническое совещание Москва 3001-02022008 (Toim) Karjakin JV Москва 34
Uumllo Sotildestra Sotildestra Uuml (2008) Potildelevkivimaa tektoonilised rikked ja nende uurimisega seotud probleemid 52
Tauno Tammeoja
Reinsalu E Tammeoja T (2008) Forecast of Estonian oil shale usage for power generation Oil Shale 25(2S) 115 - 124 11
Tauno Tammeoja
Valgma Io Tammeoja T Anepaio A Karu V Vaumlstrik A (2008) Underground mining challenges for Estonian oil shale deposit Buhrow Chr Zuchowski J Haack A (Toim) Schacht Strecke und Tunnel (161 - 172) Freiberg TU Bergakademie 32
Tauno Tammeoja
Tammeoja T Vaumlstrik A (2008) The models of estimating oil shale flows and price In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (Toim) Laht 34
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Risk assessment of feasibility of roadheaders in Estonian undergound mining Oil Shale 25(2S) 153 - 162 11
Sergei Sabanov
Sabanov S (2008) Symposium on oil shale in Colorado Oil Shale 25(2S) 197 - 198 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Sergei Sabanov
Sabanov S Pastarus J-R Nikitin O (2008) Применение концепции оценки рисков в горнодобывающей промышленности Эстонии ЗАПИСКИ ГОРНОГО ИНСТИТУТА Проблемы Недропользования Санкт-Петербургский Государственный Горный Инс 174 167 - 170 12
Sergei Sabanov
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Maumleinstituudi uudiskiri nr 5 mittuee 27062008
TTUuml MAumlEINSTITUUT - 75 -
Erik Vaumlli Reinsalu E Valgma I Vaumlli E (2008) Usage of Estonian oil shale Oil Shale 25(2S) 111 - 114 11
Erik Vaumlli
Pastarus J-R Adamson A Sabanov S Vaumlli E Nikitin O (2008) Wirtgen 2500 SM ja killustiku tootmine karjaumlaumlrides Killustiku kaevandamine ja kasutamine (26 - 28)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut 32
Erik Vaumlli
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Julia Šommet
Šommet J (2008) Lubjakivikillustiku kvaliteedi mudelid Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (18 - 20)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Martin Lohk
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Hardi Torn Tammemaumle O Torn H (2008) Risk management in environmental geotechnical modelling Geologija (Vilnius) 61 44 - 48 11
Hardi Torn
Tammemaumle O Torn H (2008) Need for and objective of geotechnical engineering surveys In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and geotechnology (T 34
Tarmo Tohver
Pastarus J-R Nikitin O Sabanov S Vaumlli E Tohver T (2008) Geological aspects of risk management in oil shale mining Oil Shale 25(2S) 145 - 152 11
Tarmo Tohver
Tuuna V Tohver T (2008) MTUuml Eesti Maumleseltsi tegemisi ja tulevikuplaane Valgma I (Toim) Killustiku kaevandamine ja kasutamine (82 - 84)Tallinna Tehnikauumllikooli maumleinstituut [ilmumas] 34
Tarmo Tohver
Lohk M Vaumlli E Tohver T Pastarus J-R (2008) Surface miner technology impact on the environment In 5th International Symposium Topical problems of education in the field of electrical and power engineering Doctoral school of energy and ge 34
Kalmer Sokman
Systra YJ Sokman K Kattai V Vaher R (2008) Influence of tectonic dislocations on oil shale mining in the Estonian deposit Oil Shale 25(2S) 175 - 187 11
Kalmer Sokman
Sabanov S Sokman K (2008) Technological and environmental assessment of a combination of different mining in Estonian oil shale industry Oil Shale 25(2S) 163 - 173 11
Koostaja Karin Robam