ppekorralduse eeskiri

KINNITATUD

Kolledi Nukogus 09.05.2007

protokolliga nr 3C-1/07-4

02.10.2007

06.11.2007

01.02.2008

03.04.200812.11.2008

27.08.200909.03.2010

1. LDSTTED

1.1. EESKIRJA KEHTIVUSPIIRID, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE1.2. MISTETE SELGITUSI1.3. PPETEGEVUSE ALUSED1.4. PPEKOHAD1.5. PPURITE LIIGITUS1.6. HARIDUSTUNNISTUSED

2. PPURIKS SAAMINE

3. PPURI IGUSED JA KOHUSTUSED PPEPROTSESSIS

3.1. PPURI KOHUSTUSED3.2. PPURI IGUSED3.3. ERISUSED EKSTERNIDELE3.4. ERISUSED KLALISLIPILASTELE

4. ITK IGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. ITK KOHUSTUB:4.2. ITK-l ON IGUS:

5. PISOORITUSED

5.1. HINDAMINE5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS5.3. EKSAMID5.4. ARVESTUSED5.5. KAITSMINE5.6. LPETAMINE

6. PINGUTE PEATAMINE JA KATKESTAMINE

6.1. AKADEEMILINE PUHKUS6.2. EKSMATRIKULEERIMINE

7. AKADEEMILINE LIIKUMINE

8. RAKENDUSSTTED

1. LDSTTED

1.1. EESKIRJA KEHTIVUSPIIRID, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE

1.1.1. Eesti Infotehnoloogia Kolledi (ITK) ppekorralduse eeskiri (edaspidi nimetatud Eeskiri) on ppetd ja ppetalaseid suhteid reguleeriv phidokument.1.1.2. Eeskiri on koostatud vastavuses igusaktidega. Vastuolu korral igusaktist tuleneva ning kesolevas Eeskirjas stestatu vahel, kuulub kohaldamisele igusakt. Valdkonnad, mis ei ole reguleeritud kesoleva Eeskirjaga, reguleeritakse tiendavate juhenditega, Haridus- ja Teadusministeeriumiga slmitavate lepingute, ITK phikirja, ITK nukogu otsuste, rektori kskkirjade vi poolte vahel slmitava lepinguga.1.1.3. Eeskirja ja selle muudatused kehtestab ITK nukogu. 1.1.4. Eeskirja alusel vlja antavad juhendid ja nende muudatused kehtestatakse ITK nukogu otsuse alusel ITK rektori kskkirjaga.Comment by Inga Vau: Kas peaks igal pool muutma ITK lhendi IT Kolled ks? Merle, mida arvad?

1.2. MISTETE SELGITUSIComment by Raili Reimer: Kas viks lisada uue miste pivljund? Comment by Inga Vau: Jah, viks

1.2.1. ppekava ppe alusdokument, mis mrab kindlaks lbiviidava ppe eesmrgid, ppe nominaalkestuse ja mahu, ppe alustamise tingimused, ppeainete loetelu, mahu, lhikirjeldused ning valikuvimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvimalused ja ppe lpetamise tingimused.1.2.2. Tppingukava ppeainete kindlaksmratud jaotumine semestriti.1.2.3.Individuaalne pingukava eelseisvaks semestriks lipilase poolt deklareeritud ppeainete loend, mida ta kohustub ppima; ppekava lbimise individuaalne tee semestrite kaupa.Loogilise ppimisjrjestuse tagamiseks peavad aineprogrammis nimetatud eeldusppeained (v.a soovituslikud eeldusppeained) olema reeglina lbitud enne phippeaine ppimist.Kinnitatud pingukavas peale punase joone peva vi osasemestri algust kuni he ndala jooksul muudatuste tegemiseks esitab lipilane vastavasisulise avalduse koos phjendusega ppeosakonna juhatajale. Esialgse deklaratsiooni alusel tekkinud arve kuulub muutmisele, kuid enammakstud summa jb tulevate perioodide ettemaksuks1.2.4. Ainepunkt (EAP)* ppe mahu hik, millele vastab 26 tundi lipilase pet ja millesse on arvestatud kontaktpe, praktika ja iseseisev t.

1.2.5 pivljund - . ppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud ppekava, mooduli vi ppeaine lbimiseks vajalikul miinimumtasemel.1.2.5. Praktiline t on ppe eesmrgi saavutamine pitud teadmiste ja oskuste ts rakendamise kaudu;1.2.5.1. praktika tkeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktiline t; erialaste/kutsealaste oskuste ja vilumuste omandamine lhtuvalt lipilase eeldatava tkoha nuetest; praktika toimub reeglina vljaspool auditoorset ppetd; praktika sooritamise vormid mrab ppekava, praktikale esitatavad nuded on mratud praktika juhenditega;1.2.5.2. praktikum teoreetiliste teadmiste auditoorne kinnistamine ppeju juhendamisel; praktikumi eri vormid mrab ppekava.1.2.6. Iseseisev t lipilase iseseisev teadmiste omandamine, probleemi ksitlemine, erialase kirjanduse lugemine, kirjalike tde koostamine ppe eesmrkide saavutamiseks.1.2.7. Nominaalppeaeg ppekavaga mratud ppeaeg ppeaastates.1.2.8. Nominaalkoormus nominaalppeajast tulenev semestri keskmine koormus ainepunktides. 1.2.9. Akadeemiline kalender dokument, millega stestatakse olulisemad ppetegevusega seotud thtajad, fikseeritakse ppeaasta ja iga semestri algus ja lpp ning igale semestrile punase joone pev.1.2.10. Eelndal ppeaasta algusele eelnev ndal millest alates on avatud ppeainete deklareerimine. Eelndalale planeeritakse avaaktus ja ppetsse sissejuhatavad tegevused esmakursuslastele.1.2.11. Punane joon ajaline piir, milleni peavad olema lpetatud ppekorraldusega seotud liikumised, so. akadeemiline liikumine. 1.2.12. Deklareerimine lipilase semestri individuaalse pingukava vormikohane koostamine ja vormistamine ppeinfossteemis; ppeaine deklareerimine on htlasi esmane arvestuseks/eksamiks registreerumine. 1.2.13. Registreerimine:1.2.13.1. ppeainele kuulajaskonna moodustamine ettenhtud ajal eesmrgiga auditoorse ppet paremaks korraldamiseks;1.2.13.2. korduseksamile, -arvestusele;1.2.14. Ennistamine reimmatrikuleerimine, lipilase akadeemilise staatuse taastamine. 1.2.15. ppeaasta jrjestikku sgis- ja kevadsemestrist koosnev ppeperiood. ppeaasta algus ja lpp mratakse kuupevaliselt akadeemilises kalendris.1.2.16. Tiskoormuspe tasemepe, mille korral lipilane tidab iga ppeaasta lpuks ppekava kohaselt titmisele kuuluva ppe mahust kumulatiivselt vhemalt 75%. 1.2.17. Osakoormuspe tasemepe, mille korral lipilane tidab iga ppeaasta lpuks ppekava kohaselt titmisele kuuluva ppe mahust kumulatiivselt vhemalt 50%, kuid vhem kui 75%.1.2.18. Eksternpe tasemeppe liik, mille korral ppur e. ekstern ei oma lipilase staatust st. ppimine on ppuri iseseisev ppetegevus vastavalt poolte vahel slmitud lepingu tingimustele, kuid mis vimaldab ppuril sooritada eksameid ja arvestusi ning juda diplomini.1.2.19. Kaugpe tasemeppe vorm, mille korral auditoorse ppet maht moodustab kuni 25% ppeaine mahust. Oluline osa on lipilase iseseisval tl. Arvestuslik ppeaeg ITK kaugppes on 4 aastat.1.2.20. Tienduspe talane koolitus, mis ei ole tasemepe ja mida reguleerib ITK Tiendusppe eeskiri.1.2.21. Riigieelarveline pe ITK ning EV Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel slmitud lepingu alusel riigi poolt finantseeritavad ppekohad.1.2.22. Riigieelarvevline pe ITK ja ppuri vahel slmitud lepingu alusel ppurite poolt finantseeritavad ppekohad, mille tasumra kehtestab Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) nukogu.

* 1 EAP = 1ECTS

1.3. PPETEGEVUSE ALUSED

1.3.1. ITK-s viiakse lbi rakenduskrghariduspet pevases, htuses ja kaugppe vormis. 1.3.2. ITK-s vib toimuda tiskoormuspe, osakoormuspe ja eksternpe.1.3.3. Rakenduskrghariduspe on krghariduse esimese astme pe, mille kestel lipilane omandab kindlal kutsealal ttamiseks vi magistrippes edasippimiseks vajalikud pdevused.1.3.4. ppetegevuse korralduslikuks aluseks on ppekavad, mis peavad vastama krgharidusstandardile ja ITK nukogu poolt kehtestatud nuetele.1.3.5. ppekava struktuuri stestab ppekava statuut. ppekava oluliseks osaks on ppeained. ppeainet iseloomustab sisu terviklikkus, teoreetiline tuum ja rakenduslik osa. ppeaine mahtu arvestatakse ainepunktides (EAP) vastavalt krgharidusstandardile.1.3.6. ppeaine lbimise meetoditeks on loengud, seminarid, harjutused, praktikumid, praktika, ppeklastused, referaadid, ainetd vi -projektid jt. ppeaine omandamiseks vajalikud auditoorse ja iseseisva t liigid.1.3.7. ppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. lipilane peab oma pinguaja jooksul sooritama kik tema poolt tidetavas ppekavas olevad kohustuslikud ained ja ppekavas ettenhtud mahus valikaineid.1.3.8. Konkreetsel semestril vimalike valikainete hulk mratakse semestri alguseks.1.3.9. Iga ppeaine lpeb arvestuse vi eksamiga. 1.3.10. Auditoorse ppetegevuse ajalise jagunemise mrab semestri piires tunniplaan. 1.3.11. ITK ppekeel on eesti ja inglise keel.1.3.12. ppetd viivad lbi ppejud, ppetulemusi arvestab ja hindamislehti silitab ppeosakond.1.3.13. Ajaliselt on ppetegevus jagatud ppeaastateks. Iga ppeaasta koosneb kahest vrdse pikkusega semestrist (sgis- ja kevadsemester). Semester vib olla jagatud lhemateks ppetskliteks (poolsemestriteks). 1.3.14. lipilane mrab oma osaluse pinguis individuaalse pingukava koostamisega. 1.3.15. ITK vib ppekava titmiselarvestada ppuri varasemaid pinguid ja erialast tkogemust, va. ppeainete Matemaatika tasanduskursus, Ettevttepraktika II ja Lput osas.Comment by Inga Vau: LISADA, sest sellel ainel me ka ei arvesta varasemaid pingud, kuna selle eesmrk on teine

1.4. PPEKOHAD

1.4.1. Haridusteenuste osutamiseks lipilastele moodustatakse ppekohad.1.4.2. Kik ppekohad tidetakse konkursi korras, algselt vastuvtukonkursiga ITK Vastuvtueeskirja tingimustel ja korras. 1.4.3. pingute kigus vabanevatele riigieelarvelistele kohtadele korraldatakse jrelkonkurss iga semestri alguses rektori poolt stestatud tingimustel. 1.4.4. ppekohad jagunevad vastavalt ppeteenuste osutamiseks vajalike ITK-poolsete kulutuste katmise allikatele:1.4.4.1. riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud ppekohad ehk riigieelarvelised (RE) ppekohad;1.4.4.2. fsiliste ja/vi juriidiliste isikute poolt finantseeritavad ppekohad ehk riigieelarvevlised (REV) ppekohad, mille piirarvu mrab EITSA.1.4.5. RE ppekohal ppinud lipilane viiakse le REV ppekohale ning peab ppekulud hvitama kui ta on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud ppekohal ppinud kauem kui ks aasta le ppekava nominaalkestuse (ppeaeg vib pikeneda akadeemilise puhkuse korral) vi kui RE ppekohal ppinud lipilane ei tida tiskoormusppe nudeid.1.4.6. RE ppekohal ppinud kauem kui ks aasta le nominaalkestuse vi tiskoormusega ppe nudeid mittetitnud lipilane, kes on le viidud osakoormusega ppesse, vabastatakse ppekulude hvitamisest, kui ta jtkab pinguid sama ppekava jrgi ja kui ta:1.4.6.1. on keskmise, raske vi sgava puudega isik;1.4.6.2. on alla 7-aastase lapse vi puudega lapse vanem vi hooldaja.ppekulude hvitamisest vabastamiseks esi