Eesti Panga ülevaadete esitlus9. mai 2014

Tööjõu vaba liikumine ja selle mõju Eestile

Natalja ViilmannOrsolya Soosaar

Eesti Pank

Tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa Liidu põhivabadus

• Inimeste töörände põhjused– Erinevused palgatasemes, eneseteostusvõimalustes või töötingimustes,

töötuks jäämine või uute võimaluste otsimine, rahvastiku ebaühtlane kasv ning suur elatustaseme lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel.

– Koos majanduse üldise üleilmastumisega on suurenenud ka rahvusvahelise kaubanduse ja piiriülese kapitali liikumise maht ning tööjõudki hakkab üha enam vajaduste järgi liikuma.

• Tööjõu vaba liikumine on kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise kõrval üks Euroopa Liidu põhivabadus– Tööjõu vaba liikumise strateegia eesmärk on saavutada võimalikult kaasav

majanduskasv, suurendada üldist tööhõivet ja tõhustada olemasoleva tööjõu kasutamist (Euroopa Komisjon).

2

Rahvusvahelise migratsiooni mõju lähte- ja sihtriikidele

• Tööjõu vaba liikumise positiivne mõju Euroopa Liidu majandusele– Suurendab Euroopa üldise tööturu paindlikkust, sh hõlbustab mitteaktiivsete ja

töötute inimeste tööleasumist. – Parandab teadmiste, oskuste ja vabade töökohtade sobitumist ja tõhustab tööturu

toimimist. – Töövõimaluste avardumine elavdab tööealiste inimeste osalemist tööturul, mis

pikemas plaanis aitab suurendada euroala toodangut.

• Euroopa rikkamates tööstusriikides domineerib tööjõu sissevool, vaesemates riikides aga tööjõu väljaränne– Arenenud Euroopa riigid pääsevad ligi tööjõu suuremale pakkumisele, mis annab

neile võimaluse kasutada kulude vähendamiseks odavamat võõrtööjõudu.– Tööjõu pakkumine lähteriikides aga kahaneb. Vaba tööjõu hulk majanduses väheneb,

palgasurve suureneb, nõudluse kasvutempo aeglustub ning rahvastiku vananemine kiireneb.

– Uued kitsaskohad või riskid siht- ja lähteriikides, negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed.

3

4

Ootused tööjõu vaba liikumise mõjule Eesti liitumise eel

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013-6,000

-5,000

-4,000

-3,000

-2,000

-1,000

0

Eesti välisrände saldorändesaldo kokku registreeritud rände saldo

• Eesti SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel oli 2004. aastal 52% toonaste Euroopa Liidu liikmete keskmisest, seega oli oodata rändesaldo halvenemist.

• Rändekavatsuste küsitluste põhjal oli väljarändekavatsus 1–4 protsendil elanikkonnast (13 000–54 000 inimest). (Philips ja Kallaste, 2003)

Allikas: statistikaamet, Ene-Margit Tiit „Eesti rahvaarv 2000–2014. Täpsustused ja parandused“

Suur osa rändest jääb registreerimata

5

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120

2,000

4,000

6,000

8,000

10,000

0%

10%

20%

30%

40%

50%

Väljaränneregistreeritud väljaränne registreerimata väljaränne registreerimata rände osakaal (ps)

• Registreeritud ja registreerimata väljaränne: 67 000 inimest aastatel 2000–2011.• Välisrände tõttu vähenes elanikkond rahvaloenduste vahel 3,1%.

Allikas: statistikaamet, Ene-Margit Tiit „Eesti rahvaarv 2000–2014. Täpsustused ja parandused“

Peamine sihtriik on Soome

6

• Rahva ja eluruumide loenduse 2011 tulemus: soome keelt valdab 168 000 inimest, 17% eesti emakeele ja 2,2% muu emakeelega elanikest.

• Geograafiline lähedus ja väikesed transpordikulud võrreldes kaugemate riikidega aitavad säilitada sidet Eestiga ja võimaldavad töötada välismaal ilma välja rändamata (2013. aastal u 23 000 inimest).

Allikas: statistikaamet

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Väljarände sihtriigid

muu EL 15

Venemaa

Ukraina

Suurbritannia

Saksamaa

Soome

Rändavad noored

• Kõige suurema väljarändekalduvusega on 25–29-aastased noored.• Vähem kohustusi ja takistusi kodumaal, suurem võit asukohariigi vahetamisest.

7

0–4 5–9 10–14 15–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75–79 80–840.0%

0.2%

0.4%

0.6%

0.8%

1.0%

1.2%

Väljarände vanusekordajad2000 2004 2005 2011

Allikas: statistikaamet

Piiri taga tehakse lihtsamat tööd

  Eesti taustaga Soome püsielanike jaotus ametialade järgi 2011

hõivatute jaotus Eestis ametialade järgi 2013,

ETUinimeste arv % %

oskustöötajad ja käsitöölised 3 747 24,2 14,2

lihttöölised 3 610 23,3 9,3

teenindus- ja müügitöötajad 2 576 16,6 13

seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad 2 196 14,2 13,6

tehnikud ja keskastme spetsialistid 1 133 7,3 13,1

tippspetsialistid 948 6,1 19,1

põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajad

658 4,2 1,7

ametnikud 500 3,2 5,9

juhid 115 0,7 9,7

muu / info puudub 929 . 0,3

kokku 16 412 100 100

8

• Soomes elavate Eesti taustaga inimeste hulgas on üleesindatud lihtsamate ametite pidajad.• Uuringud näitavad, et väljarändajate seas on kõrgharidusega inimesi vähem kui rahvastikus

üldiselt.• Immigrantrahvastiku puhul aga on ülekvalifikatsioon sagedasem kui põlisrahvastiku puhul.

Allikas: Soome statistikaamet

Suurenenud on ka sisseränne ja tagasiränne

• Tagasirändajate hulgas on kõrgharidusega inimesi rohkem kui rahvastikus.• Tagasirändekavatsus on suurem ülekvalifitseeritud töötajatel.• REL 2011: pooled tagasirändajad elasid välismaal vähem kui kolm aastat.

9

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120

500

1,000

1,500

2,000

2,500

3,000

3,500

4,000

4,500

5,000

Sisseränne lähteriikide järgi muu mitte-EL 15

muu EL 15

Ukraina

Suurbritannia

Saksamaa

Venemaa

Soome

kokku

REL2011 sisseränne/tagasiränne

Allikas: statistikaamet, Alis Tammur, Koit Meres„SISSERÄNNE EESTISSE 2000–2011“

Tagasirände tõenäosus

• Tõenäosust on vara hinnata; lisaks mõjutab seda erinevus sissetulekutasemetes.• Eesti kodanike sisseränne on u 40% kahe aasta tagusest väljarändest.• Soome statistikaameti andmetel pöördus umbes üks neljast ajavahemikus 1991–

2009 Soome rännanud eestimaalasest sama perioodi jooksul tagasi (Pungas jt, 2012).

10

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 20120

1,000

2,000

3,000

4,000

5,000

6,000

7,000

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

Sisserände suhe väljarändessesisseränne väljarännesisseränne sama aasta väljarände suhtes, ps sisseränne kahe aasta taguse väljarände suhtes, ps

Allikas: statistikaamet

Väljarände mõju Eesti majandusele

• Väljaränne võimendab rahvastiku vananemist: tööealisi maksumaksjaid ühe pensioniealise kohta jääb vähemaks. Pikemas perspektiivis on rändel suur mõju sündide arvule. See tähendab survet sotsiaalkindlustussüsteemile.

• Hariduskulutuste tulusus riigi seisukohalt väheneb: ühe kõrgharidusega Eestis töötava spetsialisti saamiseks tuleb välja koolitada rohkem kui üks spetsialist.

• Tulevikku vaadates on võimalik, et suureneb pensioniealiste tagasiränne.

11

Tööjõu pakkumine väheneb

• Väiksem tööpuudus on üks loodetud tööjõu vaba liikumise mõjusid. Pärast kriisi aitas piiriülene töö tõepoolest paljudel rakendust leida.

• Probleemiks on suur struktuurne tööpuudus, mis tähendab, et vabadele töökohtadele ka tegelikult sobivaid kandidaate on vähe. Seetõttu tekitab väljaränne palgasurvet.

• Palgasurve ei tulene ainult tööjõu otsest vähenemisest, vaid ka võimalusest välismaal kergesti kõrgema palgaga töö leida. See on tugevdanud töötajate positsiooni palgaläbirääkimistel.

12

Hõive ehituses: töökohad Eestis ja välismaal

• Kinnisvaramulli lõhkemine ja 2008. aasta majanduskriis lõi eriti valusasti just ehitussektorit.

• Hõive taastumisse panustas aastatel 2010–2011 märkimisväärselt väljaspool Eestit töötamine.

13

I II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IV

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

Hõive kasv ehituses

töökoha asukoht välismaal töökoha asukoht Eestis hõive kasv kokku

Allikas: statistikaamet

Palgakasv – tervishoid vs. haridus

14

• Tervishoid on näide alast, kus erialaseid oskuseid saab suhteliselt kergesti üle kanda. Õpetaja kvalifikatsiooniga seevastu on raskem välismaal erialast rakendust leida.

• See on tugevdanud tervishoiutöötajate positsiooni palgaläbirääkimistel ja panustanud selle valdkonna kiiremasse palgakasvu.

Allikas: statistikaamet

Tööjõu tootlikkus

• Kardetud „ajude väljavoolu“ pole tõenäoliselt toimunud.

• Andmekillud viitavad sellele, et kõrgharituid on väljarändajate seas vähem kui rahvastikus üldiselt; sisserändajate seas on neid jällegi rohkem.

– AGA osad noored väljarändajad on kindlasti potentsiaalsed kõrgharidusega spetsialistid.

• Tagasirändajad on tänu välismaal saadud oskustele, kogemustele ja sidemetele potentsiaalselt tootlikumad.

15

Välismaal töötamise tulud ja suureneva diasporaa rahaülekanded

• 2013. aastal 245 eurot aastas elaniku kohta, osakaal SKPst 1,8%.• Võrdluseks oli Euroopa Liidu toetuste netosissevool 3,3%.

16

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

0

50

100

150

200

250

300

Töötajate rahaülekanded ja tööjõutulu sissevoolosakaal Eesti majapidamiste kasutatavast tulust, vs Eesti elaniku kohta aastas (eurodes), ps

Allikas: Eesti Pank, statistikaamet

Kokkuvõte

• Tööjõu vaba liikumise tõkete kadumine on isikuvabaduste ja paremate võimaluste mõttes väga väärtuslik.

• Eesti riigi rändesaldot mõjutab kõige enam elatustaseme erinevus võrreldes Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikidega, iseäranis Soomega.

• Väljaränne mõjutab majandust tööjõu pakkumise vähenemise tõttu. Konkurentsivõimelise vaba tööjõu puhvri puudusel on see kaasa toonud palgasurveid.

• Eesti majandus võidab välisrändest tänu sisse- ja tagasirändajate väärtuslikele kogemustele, oskustele ja suhtevõrgustikele. Sissetulekutaseme ühtlustumine aitab kaasa rändesaldo vähenemisele. Seega tasub Eestil tasub panustada sellesse, et välismaal elavatel Eestil kogukondadel säiliksid suhted kodumaaga.

17