Nr 77 juuni 2011 www.lei e.v i l . ee/lei etaht

Sel kevadel lõpetab Leie

kooli 16. lend:

EDU EKSAMITEL JA HEAD TEED!

Cerly Koks

Kristo Kalso

Mare Kivi

klassijuhataja

Ulve Pedastik

***

Lõpuaktus toimub

17. juunil algusega

kell 16.00

Täna lehes:

9. klassi lehekülg,

Leie laulu– ja luulelind,

naljapäev, jüripäev,

maailmakohvik, Olustveres,

Terve elustiil, ülevaatused,

Politsei– ja päästeamet,

mälumängud,

J. Rannapi olümpiaad,

Krihvli ja sulega,

reisilehekülg,

omalooming,

kilde, nalja

2 9-ndike lehekülg

Millised me oleme?

M – musikaalne, maiasmokk,

mõtlematu

A – asjataja, algataja

R – raevutseja, riiakas, rahutu

E – elavaloomuline, energiline,

edev

C – korralik, kangekaelne

E - entusiastlik, endasse hoidev,

elurõõmus

R – realistlik, rahulik, rõõmsa-

meelne

L – lahke, lõbus

Y – iseteadev, intelligentne

K – kaval, krutskeid täis

R – rahulik, „rapakas“

I – iseteadev, iriseja

S – sõbralik, sehkendaja, solvu-

ja

T – tugev, tõsine, „tukkuja“

O – ootamatu, osav, optimistlik

U – uudishimulik, usaldav

L – liikuv, loominguline

V – viisakas, vallatu, valiv

E – elav, eestvedaja, enesekin-

del

24.

mail

käis

liit-

klass

(8+9)

Ote-

pää

seik-

luspargis. Õhtupoolik oli vahva,

tegus ja põnevust pakkuv.

Oli sügis, meie esimene kooli-

päev. Esimene aabits. Esimene

pinginaaber. Esimene õpetaja.

Esimene hinne. Esimene märkus.

Ammuks see oli,

kui tulin,

pisike koolijüts,

üle kõrvade vajumas

tuliuus koolimüts.

Ammuks see oli,

kui tulin,

portfell suurem kui ise,

klassikaaslaste hulgas

kõikidest olin pisem.

Algas koolitee. Täiskasvanud

ütlevad – hariduspõllu kündmi-

ne. Ühesõnaga – TÖÖ, milleks

meil oli õppimine. Abijõududeks

olid õpetajad.

Ammuks see oli,

kui tulin,

silmad täis uudishimu.

Aastad tulid

ja läksid,

alles jäi teadmishimu.

On kevad, meie viimane kooli-

päev Leie koolis. Täna heliseb

meile viimane koolikell. On na-

tuke kurb ja natuke rõõmus tun-

ne. Kurb, et kõik nii järsku lõ-

peb. Rõõmus, et ometi lõpeb.

Täna, kui viimast korda

heliseb koolikell,

tahaksin viimast korda

olla see pisike sell,

kes tahaks viimast korda

olla üks vallatu jüts,

ehkki enam ei vaju

silmile koolimüts.

Oleme valmis sooritama lõpuek-

sameid ja tegema valikuid edas-

pidiseks. Head õpetajad, suur

aitäh teile, et olete meid õpeta-

nud, julgustanud, aidanud, vahel

ka lihtsalt välja kannatanud, ja-

ganud meiega rõõme ja muresid.

Cerly Koks, Mare Kivi ja

Kristo Kalso

Kui me 2 aastat tagasi Tallinnas

laulu- ja tantsupeol käisime, siis

mulle meeldis seal väga. Tore

oli koos sadade eestlastega laul-

da suure laulukaare all. Veel

meeldis mulle jalutada mööda

Tallinna vanalinna tänavaid.

Paljud välismaalased kõnetasid

meid ja vaimustusid meie rah-

variiete ilust. Mare

Veel meenutan eelmise aasta

tutipidu, kui järve ääres keegi

meie klassi omadest ei tahtnud

tarkusekivile vette järgi minna.

Klassi au päästmiseks sumasin-

gi vette kivi välja tooma. Päris

lahe oli. Mare

Üheksa pikka aastat jääb selja-

taha. Täiesti uskumatu, et nii

lühikese ajaga saab üks inimene

läbi teha suure arengu. Kui koo-

liteed alustasin, olin väike ja

rumal. Nüüd olen saanud ühek-

sa aastat vanemaks ja palju kor-

di targemaks. Ütlus, et keegi

meist pole sündinud targana,

peab täielikult paika. Õpetajate

eesmärk oli meid ette valmista-

da iseseisvaks eluks. See on neil

ka väga hästi õnnestunud. Kal-

lid õpetajad, teie töö on tehtud.

Cerly

Kõik kooliaastad on olnud tege-

likult toredad, kuigi vahepeal

on olnud probleeme ja erinevaid

läbielamisi. Ja ma ei ole ühest

asjast aru saanud, miks õpetajad

peavad koju nii palju õppida

andma. Nagunii teavad, et pal-

jud ei viitsi kodus õppida, mina

nende hulgas. Kristo

2. koha Janari Lepik 8. klassist,

3. koha Kevin Kask 7. klassist.

toimetus

Pildil auhinnasaanud ja õpe-

tajad

Leie Laulu- ja Luulelind

2011

18. märtsil toimus juba 16. kor-

da kooli laulu-ja luulevõistlus.

Väikeseks laululinnuks pärjati

Äli Rander 3. klassist, keskmi-

seks laululinnuks Kristin Lass 4.

klassist ja suureks laululinnuks

Janno Kivi 6. klassist. Publiku

lemmikuks valiti ülekaalukalt

samuti Janno Kivi. Lisaks sai

Janno ka luuležürii poolt eripree-

mia - teatripiletid Vanemuisesse.

Väikeste luulelindude hulgas

tuli 1. kohale Moonika

Lembavere 2. klassist, 2. kohale

Äli Rander 3. klassist, 3. kohale

Janari Türkson 3. klassist.

Keskmistest luulelindudest päl-

vis 1. koha Erki Liiv 6. klassist,

2. koha Kermo Kalso 6. klassist,

3. koha Tuuli Dimitrijev 5.

klassist. Eriauhinna vääriliseks

tunnistati Karmo Ilmjärv 5.

klassist.

Suurtest luulelindudest võitis

1. koha Jaanus Vaht 7. klassist,

3 koolielu

7.klassi jooksjad, keda oli kohal

vaid 6, ajaga 8,20, tõrvik oli

siiski kustunud. Neljandatena

jõudsid finišisse 6.klass ajaga

8,24, nende järel SK Leie ajaga

9,29, kuuendatena finišeeris 4.-

5.klassi võistkond ajaga 9,57

ning viimastena jõudsid finišis-

se kõige väiksemad, 1.-3.klass,

kelle aeg oli 12,06 ning kelle

tõrvik finišis põles. Kooli võist-

kondadest kuulutatigi võitjaks

8.-9.klass, kes said auhinnaks

tordi.

Kuid hiljem tuli välja, et võit-

jate võistkond kasutas stardis

ühte Leie Põhikooli vilistlast,

niisiis oli nende võistkonnas 11

jooksjat, ehkki jooksjate arv ei

tohtinud ületada kümmet. Asi

lahenes õnneks kiiresti ning see

unustati.

Kaspar Keerup

1.aprill – naljapäev

Naljapäev hakkas pihta kohe

esimese tunni ajal . Õpetajad

olid end riietanud hoopis teist-

moodi, kui tavaliselt. Meil –

7.klassil algas matemaatika tund.

Kella helisedes läksime klassi.

Sinna tuli ka õpetaja, kuid hoo-

piski teine, kui tavaliselt. Ta ja-

gas meile töö kätte ja hakkas

meid segama ja naljatama. Mõne

aja pärast otsustas ta lahkuda.

Vahetundides mängisime erine-

vaid ringmänge ja lavastasime

anekdoote ning panime kokku

naljapilte. Naljapiltide kokku

panemine käis sedasi, et iga klass

sai ümbriku ja seal oli vihje, kus

pilditükid asuvad. Kui need oli

kätte saadud, tuli kiiresti pilt

kokku laduda. Oli üsna huvitav.

Päeva jooksul riputati ka pesu-

lõkse üksteisele külge. Söögiva-

hetundides oli võimalik süüa pul-

kadega, kuid kes sellega hakka-

ma ei saanud, võis ikka kahvlit ja

nuga kasutada.

Hanna Maria

Tõrvikutega teatejooks

Neljapäeval, 21.aprillil toimus

iga-aastane tõrvikutega teate-

jooks, millele sel aastal eelnes

hokilahing kooli võistkonna,

õpetajate ja koolitöötajate, vi-

listlaste ja SK Leie vahel. Hoki-

lahingu mängisid loosi tahtel

esimestena SK Leie ja vilistla-

sed. Tasavägine mäng lõppes

seisuga 7:6 SK Leie kasuks.

Järgmises mängus kohtusid

omavahel kooli võistkond ja

õpetajad. Selles mängus alista-

sid koolipoisid üsna kindlalt

õpetajaid ning seis oli mängu

lõppedes 11:2. 3.-4.koha män-

gus kohtusid vilistlased ja õpe-

tajad. Selle mängu võitsid vi-

listlased seisuga 11:3 ning 1.-

2.koha mängu võitis SK Leie

seisuga 10:7.

Samuti osalesid SK Leie ja

vilistlaste võistkond ka tõrviku-

tega teatejooksul. Võitjad olidki

vilistlased ajaga 7,43, neile

järgnesid 8.-9.klass ajaga 8,14,

ehkki nende tõrvik oli kustu-

nud, kolmanda koha said

4 huvitavad ettevõtmised

jõusaal

• Avatud peale kooli.

• Puuduvad ressursid selle

rajamiseks.

8. Noore kaasamine ‐› õpilaste

organiseeritud koosolek 6-9.

Klassidele

• ÜHISELT ON TÖÖTE-

GEMINE JA ARUTAMINE

LÕBUSAM !!!!!

Loodetavasti meeldis see kõi-

gile ja kõik jäid rahule. Jääme

huviga ootama ka teist osa. Het-

kel, aga head suvevaheaega! J Marleen Jõgi

Pildil noored tööhoos.

Maailmakohvik

28. märtsil oli meil koolis esi-

mene koolitus nime-

ga ,,Maailmakohvik,, Sealt võt-

sid osa 6.-9. klassi õpilased. Meil

oli arutluseks mitmeid teemasid,

aga kõik olid kindlasti seotud

noortega. Me saime arutada, oma

mõtteid ja ideid kõva häälega

välja öelda ja vaielda. Me kand-

sime oma mõtteterad teistele ette

ja pakkusime uusi ideid, mida

olid noored ise kirja pannud.

Esimese koolituse teemad ja

mõned lahendused olid järgmi-

sed:

1. Noored ja omaalgatus ‐› väl-

jasõidud

• Võik toimuda rohkem väl-

jasõite

• Noored maksaksid väljasõi-

tude eest ka ise, võimaluste piires

2. Noored ja haridus ‐› koorid

ja ringid valikuliseks!

• Õpetajad võiksid konsultee-

rida õpilastega, kas nad on huvi-

tatud.

• Ringide valik võiks olla

suurem.

3. Noored ja töö ‐› töötahte

puudumine

• Noori saab veenda, et nad

tööd teeksid!!

4. Noored ja vabaaeg ‐› vaba-

aja sisustamine

• Õpilasmalevad noortele.

• Rohkem õppeekskursioo-

ne.

5. Noored ja vastutus ‐› noor-

tel puudub vastutustunne

• Noores tuleb tekitada süü-

tunnet.

• Noor vajab tuge ja võima-

lust asjade eest vastutada.

6. Noored ja maailmas-

tumine ‐› nakatumine

nakkushaigustesse !!!

• Võik korraldada

rohkem selle teemalisi

loenguid

• Infot selle kohta

võiks olla ka kooli kodu-

lehel

7. Noored ja ootused ‐›

stressist ja mingil määral ka

meelemürkidest. Ta õpetas pal-

ju nippe, kuidas saada üle ma-

sendusest ja depressioonist.Me

vaatasime ka videot ning see oli

huvitav ning õpetlik kindlasti

kõigile.

Esineja rääkis meile palju oma

kogemustest ja see oli selle

koolituse juures väga hea, sest

see mingil määral mõjutas kõi-

ki. Õpilased said sellelt kooli-

tused palju häid nippe, kuidas

oma tujusid taltsutada ja ka uusi

teadmisi.

Hanna Maria Tootsi

Pildil hetk loengust.

Õppepäev Olustveres

Käisime kooliga ühel kolma-

päevasel päeval, 20. aprillil,

Olustveres õppepäeval. Läksime

sinna, et tutvuda sealsete õppi-

misvõimalustega. Üleüldse tut-

vustati meile huvitavaid maju ja

ehitisi.

Esmalt olime kõik koos ja käi-

sime leivakojas. Pärast jagati

meid kahte gruppi ja mindi erine-

vat teed.

Algul läksime hobusega sõitma,

siis loomi vaatama ja pärast seda

traktoriga sõitma. Käisime veel

paljudes majades, kus näidati

meile erinevaid tegemisi. Lõpuks

läksime majja, kus saab õppida

kokaks. Meile tutvustati erineva-

te erialade ruume: lihatooted,

piimatooted, pagari- ja kondiitri-

tooted. Pärast seda oli väga pal-

judel tekkinud mõte, et minna

Olustverre kokaks õppima. Selle-

le suurepärasele päevale järgnes

meile ka pidulik lõuna Olustve-

re lossis. Loodetavasti kõik jäid

selle päevaga rahule ja neile

meeldis see väga!

Marleen Jõgi

Pildil voolivad Jarmo ja

Kenert leivakujukest.

Terve elustiil on sinu valik

3. mail toimus Leie Põhikoolis

suurematele klassidele koolitus

„Terve elustiil on sinu valik“.

See toimus õppetundide ajast.

Meile tuli kooli rääkima Ruta

Vahi teemadel, kuidas hoiduda

Rahvatantsuõpetajana ja eesti

kultuuri patrioodina olen ikka

rääkinud meie oma kultuuri säi-

litamisest ja edasi kandmisest,

sh ka eesti rahvatantsu omapä-

rast ja ainulaadsusest. Euroopa

liidu laienemisega kujunebki

varsti välja üks rahvusteta riik,

kus keegi ei tea, kust on pärit

tema juured, miks tal on hele-

dad juuksed ja sinised silmad,

ei osata laulda vanaemade hälli-

laule ja tantsida sajandeid vanu

tantsusamme. Me tahame tantsi-

da nabatantse ja sabatantse, mu-

jalt sissetoodud stiile (hip-hop,

breik,funky, jne), mis tegelikult

ei sobi meie temperamendiga,

aga me tantsime! Sest see on

IN.

Head noored! Mul on kahju, et

te ei hooli oma väikese Eesti

omapärast, kus on traditsioone

edasi kantud. Kunagi, kui me

oleme samastunud kõigi ülejää-

nud rahvustega ja ei peeta laulu

- ja tantsupidusid, kui meie oma

kooli aktused koosnevadki ai-

nult kõnedest, siis mõelge süga-

vas südamesopis, kas mitte Si-

nul pole selles oma osa...

tantsuõpetaja Ingrid

(karmilt, aga südamest...:)

Piltidel lastekoor kevadkont-

serdil, tantsijad Viljandis.

Kooride ülevaatustest

Kooridele oli see õppeaasta vä-

gagi töine, kuna on ju laulupeo

aasta. Kõikidel kooriliikidel oli

sel laulupeoaastal traditsioonili-

selt kaks ülevaatust, kusjuures

teisel ülevaatusel toimus ka ette-

laulmine.

Ette tuli laulda igal liigil kaks

laulu, mis tõmmati loosiga. Ette-

laulmistel lauldi: lastekoor -

„Olles osa oma maast“, „Maa ja

ilm“, poistekoor - „Tulesulased“,

„Maa ja ilm“ ning mudilaskoor -

„Sõmeralt sõrmikulle“ ja „Mu

suul ei ole sulgejat“.

Kõikidele kooridele omistati III

kategooria ning kõik koorid pää-

sesid ka laulupeole.

õp Astra Volkov

Tantsimisest...

Rahvatantsijate selle aasta pea-

mine ülesanne oli õppida selgeks

tantsupeo kohustuslikud tantsud

ning need korralikult ülevaatustel

ette tantsida. Kokku oli kaks üle-

vaatust, kus esimene oli nn tun-

nikontroll – tehti parandusi, õpe-

tati samme. Teine ülevaatus oli

kontrolltöö - siis enam vigu an-

deks ei antud.

Meie koolist osalesid tantsurüh-

mades 4.-9. klassi õpilased. Tub-

lid olid 4. klassi tüdrukud, kes

päästsid 5.-6. klassi rühma välja.

4.-6. klassi tantsijad olid kõik

tublid ja tõeliselt kahju oli näha,

et meid ei

olnud Tallin-

nasse pääse-

jate nimekir-

jas. Kahjuks

teab õpetaja

oma koge-

mustest, et

sageli karmi-

de otsuste

tegemisel po-

le tantsuga

midagi pist-

mist...

Kiidusõnu ei saa öelda 7.-9.

klassi tantsijate kohta. Vaban-

dan tüdrukute ees kui minu sõ-

nad on üldistavalt karmid, kuid

vanema rühma töösse suhtumi-

ne näitas, et peole minna ei ta-

heta. Viljandi maakonnast tuli

ülevaatusele kaks rühma - meil

oleks piisanud sellest, et tantsud

korralikult selgeks õppida ja

ette näidata ning Tallinn oleks

olnud meie päralt. Kahjuks oli

selliseid poisse, kes "meelega"

tegid teisiti kui pidi ning tööta-

sid kogu rühmale vastu. Rahva-

tants, kahjuks, on rühmatöö

ning seda peavad hästi tegema

kõik 16 tantsijat ning võidavad

need, kes kaasa ei tööta. Siiralt

oleksin oodanud tuge nendelt

noormeestelt, kes ise ühel peol

juba käinud.

5 ülevaatused

suitsuandur. Poistest oli kõige

kiirem Jarmo Ilmjärv ajaga

0.48,60, kes sai samuti šokolaa-

dile lisaks suitsuanduri. Järgne-

sid Kenert Mangelsoo (1.05,69)

ja Kert Mägi (1.11,28).

toimetus

Pildil uuritakse päästemasi-

nat.

Politsei- ja päästeameti

õppepäev

Teisipäeval, 10. mail, korraldas

MTÜ Kolga-Jaani Tuletõrje Selts

koos politseiga õppepäeva pääst-

jate ja politsei töö tutvustami-

seks.

Üritus algas kell 12.30 kooli-

maja juures. Osalesid nii kooli-

õpilased kui ka lasteaia mudila-

sed. Kõigil oli võimalus uudista-

da politseimasina sisemust ning

uurida märulipolitseiniku varus-

tust. Päästeameti autosse said

huvilised sisse ronida ja katusel-

gi turnida. Vallavanem tutvustas

kustutamistehnikat. Lapsed said

voolikuid ühendada ja päästja

riietust proovida. Kiirematele

anti auhinnaks šokolaad ja suit-

suandur.

Väikestest tüdrukutest sai kõige

kiiremini riidesse Hannabel

Dreving, aeg 0.47,26. Järgnesid

Kärolin Vaht (0.50,42) ja Triin

Randmer (1.04,54). Väiksema-

test poistest oli kiirem Karmo

Ilmjärv, aeg 0.48,91. Järgnesid

Olari Türkson (0.52,92) ja

Janari Türkson (1.00, 59).

Suurematest tüdrukutest oli

ainus

julge

Tairi

Õuna-

puu,

kelle

riietumi-

se aeg

1.05,75.

Talle

kingiti

lisaks

šokolaa-

dile ka

6 huvitavad ettevõtmised

Õunatükk kukkus tüdruku suust

välja.

„Suudlus oli ilus ja kõik lõp-

pes hästi,“ kirjeldavad juhtunut

pöialpoisid.

Mürgiõuna andnud eite otsi-

takse taga, kuid hetkel on kaht-

luse all ka kuri võõrasema.

Marleen Jõgi

7. kl

Krimiuudised

Tapeti kuri hunt

Eile tapsid põrsad kurikuulsa,

õela ja pahatahtliku hundi, meeli-

tades ta tulle.

Põrsakesi oli sündmuskohal

kolm ja nad olid vennad. Suure

õhinaga olid nad maju ehitanud,

kuid mõne aja pärast oli neid

kimbutama tulnud hunt nimega

Villu. Ta oli kõik majad, peale

ühe, lõhkunud. Põrsad suutsid

meelitada Villu allesjäänud maja

katusele ning hunt oli korstnast

sisse kukkunud.

Villu oli varemgi põrsastest

vendi tülitanud. Peale kahte eba-

õnnestunud katset põrsaid nende

kodudest kätte saada oli hunt ol-

nud maruvihane. „Silmad olid

punased ja karv turris,“ kommen-

teerisid vennad.

Hunt oli läinud põrsaste juurde

selleks, et nad ära süüa, arvavad

asjaosalised. Põrsad loodavad, et

nende elu läheb rahulikult edasi.

Hanna Maria Tootsi

7. kl

Tüdruk eksleb üksi metsas

Eile pärastlõunal tuli tüdruku,

kellest on teada eesnimi Lumi-

valgeke, ukse taha tundmatu

jahimees. Mees haaras neiul

käest kinni ja viis ta suurde

metsa.

Jahimees oli rääkinud, et ta-

pab tüdruku, kuid siis armu

andnud. Tüdruk eksles metsas

pimedani, kuid siis leidis maja,

kus ööbida. Talle pakkusid pea-

varju 7 pöialpoissi.

Täna varahommikul ilmus

maja akna taha kummaline va-

naeit, kes müüs õunu. Lumival-

geke ostis ühe õuna, maitses

seda ja minestas. Õun oli ilm-

selgelt mürgitatud, kuid see po-

le täiesti kindel. Oodatakse eks-

pertiisi tulemusi.

Lõuna ajal leidsid pöialpoisid

Lumivalgekese. Samal ajal tuli

sündmuskohta välisriigi koda-

nik Prints ja suudles tütarlast.

Turismigrupp on Aafri-kas safaril. "Kuidas me end öösel kiskjate eest kaitseme?" küsib üks turist musta-nahaliselt matkasaatjalt. "Tuleb tõrvikuga käia," õpetab mees. "Kas see tõesti aitab?" "Oleneb sellest, kui kii-resti te sellega käite..."

ja Tanel Suigusaar.

Teise koha punktisumma -

99,5 - sai võistkond Võitjad.

Selle võistkonna koosseis oli:

Kalmer Keerup, Sten Asu ja

Argo Saul.

Kolmandale kohale tuli võist-

kond Shrek NP 94, 5 punktiga.

Sellesse võistkonda kuulusid:

Hannabel Dreving, Kaili

Pullisaaar, Keiti Lass ja Kaarel

Saksniit.

BMX kogus 83 punkti ja

Prohvid 38, 5 punkti.

Ärge suvelgi mõtlemist ja mä-

lu rooste laske minna! Sügisel

jätkame!

toimetus

Piltidel võitjad.

Mälumängude kokkuvõte

Traditsiooniliselt toimusid ka

sel õppeaastal mälumängud.

Väiksematel Nupukese nime all,

suurematel Mälukas. Viiendikud

valisid sügisel oma võistkonnad,

panid nimed ja mälumäng võis

alata. Igas kuus toimuval mälu-

mängul oli oma kindel teema,

mille küsimuste koostajateks olid

vastava aine õpetajad. Suurema-

test osalesid mälumängus kõik

õpilased.Kui nii mõnigi alguses

seeüle torises, siis usun, et mingi

tarkuseiva ikka kõrvade vahele

jäi.

Kokkuvõttes tuli üldvõitjaks

võistkond Ajuvalu 131, 5 punk-

tiga. Võistkonna koosseis:

Heimar Vaht, Cerly Koks, Erki

Liiv, Tõnn Randmer, Kaspar

Keerup ja Marleen Jõgi.

Teine koht punktisummaga

109, võistkonnale Leie, koos-

seisus: Triin Randmer, Mare

Kivi, Kaisa Türkson, Karl

Randmer, Kristi Kruuse ja

Kermo Kalso.

Kolmandale, auhinnalisele

kohale, platseerus võistkond

Nublud 105 punktiga. Selles

võistkonnas mängisid Riina

Saksniit, Oskar Randmer, Raigo

Jõgi, Merle-Maria Saul, Hanna

Maria Tootsi ja Kristjan Saks-

niit.

Järgnesid võistkonnad Jenkin

96 punktiga, Zippo 92, 5 punk-

tiga ja Barnid 91 punktiga.

Väikeste nuputajate kokkuvõt-

tes sai kõige rohkem punkte,

115, 5, võistkond Käsnakalle.

Võistkonnas mängisid: Kristin

Lass, Grete Sass, Kärolin Vaht

7 mälumängud

das töö, nõnda ka leib.

Parem pool muna kui pool ka-

na.

Magaja kassi suhu ei vaadata.

Paha siga, pahad lapsed.

toimetus

Mälumäng“Pähklipureja“

„Pähklipureja“ nimelime

mälumangude sari toimus ka sel-

lel õppeaastal. Nagu ikka, oli

mälumänge läbi õppeaasta kolm:

üks novembris, üks veebruaris ja

üks aprillis.

Meie kooli algne võistkond nä-

gi välja selline: Karl Randmer

6.kl, Kaspar Keerup 7.kl, Tõnn

Randmer 8.kl ja Cerly Koks 9.kl,

õppeaasta keskel asendasime

Karli Erki Liiviga.

Lõppkokkuvõttes ei läinud küll

nii hästi kui eelmisel aastal, kuid

tulemustega võib siiski rahule

jääda. 5.-6. koht pole ju paha tu-

lemus! Ei olnud küll esimesed,

kuid ei jäänud ka viimaste sekka.

Küsimusi oli igas mängus 20,

neist pooled puudutasid etteantud

teemat, teised pool aga ajalehes

“Sakala“ teatud perioodi jooksul

arutletud teemasid.

Kaspar Keerup

Kilde Nupukestest

Mõistatused:

Käib igas kohas, ei tõsta toast

jalgagi.

Variandid: saapad, päike, tee,

uks. Õige on tigu.

Punane poiss, rohelised juuk-

sed.

Variandid: muru, tomat. Õige

on punapeet, porgand, redis.

Mees tõuseb mulla alt, kübar

peas.

Variandid: mutt, kartul. Õige on

seen.

Ütle teisiti!

Räägib augu pähe – räägib nagu

kõik selgeks, näiteks: hoia mu

koera.

Nagu hane selga vesi – tuli häda

kaela.

Lõpeta vanasõnad!

Kuidas töö, seda raha või kui-

Ajalehe

toimetus:

Marleen Jõgi,

Hanna Maria

Tootsi,

Kalmer Keerup,

Kaspar Keerup,

Rita Kadaja

krihvliga oma nime. Siis hakka-

sime uurima aabitsaid. Kõige

vanemad aabitsad olid õpetaja-

tele. Kõige uuem aabits oli seal

Karu-aabits ,mis oli eesti va-

riandis. Proovisime ka aabitsast

vana kirja lugeda. Me üritasime

kirjutada ka vana kirja. Tindi-

plekid olid kerged tulema.

Kalmer Keerup

Piltidel uurime vanu aabitsaid

ja proovime sulega kirjutada.

4. klass Jaan Rannapi

olümpiaadil

Teisipäeval, 4.aprillil toimus

kirjandusviktoriin, mis kesken-

dus Jaan Rannapile ja tema loo-

mingule. Tuli lugeda kolm raa-

matut, „Tuukerkore Torru“,

„Kõverkäpp“, „Nelja nimega

koer“ ja „Lips-laps lehelind“

ning uurida elulugu.

Meie koolist osalesid Hannabel

Dreving, Kalmer Keerup,

Kristin Lass ja Karolin Puranen.

Me saime kokku 14 punkti 18

punktist ning uusi teadmisi.

Meid valmistas, pildistas ja

õpetas õp Tiina

Kalmer Keerup

Krihvli ja sulega

Viljandi muuseum tegi projek-

ti „Krihvli ja sulega“ mis 5.

mail tuli oma rändnäitusega

meie kooli külla. Näitust tutvus-

tas Lüüli Kiik.

Kõigepealt räägiti meile kooli-

de ajaloost ja kuidas Tootsile

jätti valesti ette näidati. Siis

proovisime kirjutada tahvlile

8 huvitavad ettevõtmised/omalooming

seid ikkagi seinal ja vähesed

leiavad viisi sellest pääseda...

Tõnn Randmer

8. klass

MESIMUMM

Suvi on tore aeg,

siis on suvevaheaeg.

Suvel on tore olla õues.

Ükskord mesimumm mul puges

põue.

Ta nõelas mind siit ja sealt,

vahel mett korjas võilille pealt.

Siis kähku mee tarru veab,

sest tööd ta tegema peab.

Mesitarus käib tihe töö,

aga mesimummud mett ei söö.

Mesimummud talvel talveunne

jäävad

ja magusat und siis näevad.

Kui mesimummud talveunest

ärkavad,

saabunud kevadet märkavad.

Nad õielt õiele lendavad

ja uusi meekärgi täidavad.

Karmo Ilmjärv

5. klass

Välimääraja

Botaanika õppekäigul jõudsid

poisid järeldusele, et on vaja sel-

list raamatut, nagu „Tšikkide vä-

limääraja“ ja zooloogias jõudsid

nad arusaamisele, et mehed on

põhiliselt kärbsed, kuid mõned

on ka sääsed.

Tšikkide välimäärajal ma pike-

malt ei peatu, kuid mõningaid

asju tuleb märkida. Öeldakse

küll, et veerevale kivile sammal

ei kasva, kuid on üks liik,

Lobisamius Maximus (tüvi

„lobisema“), mis kleepub kõigele

ja mille eest peab põgenema. Nä-

gime ka selle liigi üliharva nähta-

vat isast isendit. On olemas veel

kärbseõgijad: huulheinad, kann-

põõsad, vesihein, võipätakas.

Kärbsed ei suuda neist eemale

hoida ja siis on asjalood kehvad.

Putukamäärajast saab pikemalt

rääkida. Mehed, kui kärbsed,

peavad hakkama saama kõiksugu

probleemidaga. Millestki on vaja

toituda, liha on liiga haruldane,

aga taimedest on kõige ilusamad

ja meelitavamad punaste huulte-

ga huulhein või siis kahe kannu-

ga kannpõõsas. Laveerid neist

vaevu mööda, kohtad

Lobisamius Maximust, kes üri-

tab sind peatada. Alguses võid

küll nõustuda, kuid hiljem ka-

hetsed seda. Kui pääsed sealt

välja, mis on võimalik vaid õn-

ne läbi.

Seejärel ilmuvad välja taimed,

mis on ilusad ja ahvatlevad,

kuid maitsevad halvasti. Neist

eemaldudes märkad kärbsevõr-

ku, millest ei tee väljagi. Siis

märkad ilusat ja kena ämbliku-

võrku, mida lähed uurima. Jääd

kinni ja siis tuleb ämblik, kes

ise on kole ja karvane. See on

üks paljudest stsenaariumidest.

On ju veel ka taimi, mis on

sümbioosis mõne kärbsega,

kuid need on haruldased ja need

on sümbioosis ühe kärbseliigi-

ga. Tavaliselt on taimedel kärb-

seid vaja tolmlemiseks.

On veel sääsed, kes toituvad

taimemahlast ja kes levivad us-

kumatult kaugele uskumatule

kiiresti. Nendele meeldib valgus

ja tunneli lõpus on väidetavalt

ere valgus.

Püüeldes oma lemmikasjade

poole lähevad tihti asjad halvas-

ti. Eks lõpetavad enamus kärb-

viimasena läksime Lõunakesku-

sesse. Seal käisime uisutamas ja

4D kinos vaatamas filmi „Vana

kaevanduse saladused“.

Oli lahe päev!

Kalmer Keerup

Ülemisel pildil AHAA kes-

kuses, alumine on uisupilt.

4. klass Tartus

Neljapäeval, 12.mail käisime

klassiga Tartus AHHAA kesku-

ses. Mineku peal mõtles Karolin

välja laulu, mis oli väga pikk.

Üllatuseks käisime esimesena

aga Tartu Ülikooli Zoo-

loogia ja Geoloogia

muuseumis, kus uurisi-

me topiseid, skelette,

kivistisi ning inimese ja

ahvi ajalugu. Pärast seda

läksime AHHAAsse,

kus nägime palju asju,

näiteks

Estronautide treeni-

misvahendit,

peeglilaburünti, kõikuvat

tunnelit, rallistimulaatorit,

värvilist udu ja viimasena

saime isegi veega mängi-

da .

Siis läksime McDonald’s-

isse sööma. Aga peaaegu

9 reisilehekülg

hakkas kahju. See muuseumi-

ruum oli alguses laut, mida tehti

peoruumiks. Anna-Liisa palus,

et tehke sinna üks riiul ja pange

klaasist asjad sinna peale. Nii

neid riiuleid tekkis aina juurde,

kuni saigi valmis muuseumitu-

ba. Siis oli aega uudistada ja

küsida.

Lõpuks kui reis läbi oli, käisi-

me keha kosutamas minu juu-

res. Kui uhke pidulaua taga söö-

dud, hakkasid teised kooli juur-

de minema ja ma saatsin nad

Vaibla ristini. Kui ma kodu

poole sõitsin, siis nägin õp Tii-

nat ja Kristin korjas koos õdede

ja emaga lilli.

Igatahes oli tore päev!

Grete Sass

3. klass

Pildil oleme Vaiblas.

Vigurivänt

Igal aastal õpivad kolmanda

klassi õpilased õppeaasta kestel

liiklust, et kevadel jalgrattaload

omandada. Eksam koosneb ka-

hest osast. Liiklustesti täitmine ja

raja läbimine jalgrattal.

Vigurvända raja panime mai-

kuu alguses kooli juurde ning iga

päev oli võimalik sõitmist harju-

tada. Kõige raskem on kaheksa

läbimine nii, et ükski klots maha

ei kukuks ja sõites ringil keti ve-

damine ühe käega.

Testi tegemine läks kõige pare-

mini Gretel. Ka Kaili, Äli ja Sten

said kahe lubatud veaga tehtud.

Janari kordab veel ja saab ka

kindlasti tehtud.

Sõidus olid vigadeta tublid

Grete ja Kaili. Janari eksis korra

kaheksat sõites, Sten eksis ringil,

Älil oli eksimusi rohkem.

Kui kõik punktid kokku said,

selgus, et võitja on Grete Sass 15

punktiga. Sama arvu punkte ko-

gus Kaili Pullisaar, kes sai 2. ko-

ha, sest eksis testi tehes. Kolmas

koht Sten Asule 110 punktiga.

Rattaload antakse kätte viimase

koolipäeva aktusel.

õp Rita

3. klass jalgrattamatkal

30. mail käis 3. klass jalgratta-

matkal . Hommikul oli küll kole

vihmane, aga päeva peale ilm

paranes. Koolist anti meile kaa-

sa söögipakike. Mina, Kaili ,

Äli ja õp Rita alustasime kell

10.00.

Poisid tulid meile vastu. Tee-

kond algas nii: Leie lautate juu-

rest Kaavere poole, aga mitte

külast läbi. Tee peal pidasime

söögi- ja joogipause. Sõitsime

Lalsi surnuaiast mööda ja käisi-

me Rõikal klaasivabriku kohal

jõe ääres ja sõime jälle.

Ning siis jõudsime Meleskisse

klaasivabriku kohta teada saa-

ma. Klaasivabrikusse sisse me

minna ei saanud, sest seal tehti

ettevalmistusi suviseks teatri-

etenduseks. Meile rääkis

raamatu-kogu juhataja

Astrid Dreving,

Hannabeli ema. Igaüks sai

omale korjata ka paar

klaasipanka ja edasi läksi-

me muuseumisse.

Muuseumi tegemise idee

tekkis nii, et peredes oli

pudeleid juba kogunenud

väga palju ja need taheti

ära anda, aga Anna-Liisal

Marten jäi poolele teele, me

Janettega käisime päris üleval

ära. Küll oli kõrgelt huvitav

Viljandi linnale ja lähiümbruse-

le vaadata.

Lõpuks sõime, limpsisime jää-

tist ja sõitsime kodu poole.

Reis oli väga vahva, leidsime

koos.

Janette, Marten ja õp Rita

Pilt on tehtud suure maasika

juures.

Viljandis maasikaid noppimas

Viljandi infobüroo pakub õpi-

lastele tutvumist Viljandi vaata-

misväärtustega. Meie liitusime

Põltsamaa kooli 2. klassiga.

Üheks giidiks oli meilegi tuttav

Merilin Liiv.

Alustasime Bonifaciuse Gildist,

kus räägiti meile, et gild on

kaupmeeste ühendus. Valmistasi-

me endile martsipanist maasikad.

Siis läksime läbi Arkaadia aia

ja proovisime ära arvata majade

ja müüride vanust. Vanimad olid

mitusada aastat vanad, kõige

uuemat maja ehitati.

Muuseumi hoovis mängisime

„Tõrde pugemise“ mängu. Esi-

meseks hiireks valiti Marten. Va-

lisime endale kriidi ja hakkasime

tänavakividele maasikaid joonis-

tama. Neid oli seal juba varemgi

tehtud. Punast kriiti polnud, see-

pärast tuli Janette maasikas ro-

heline ja Marteni oma lausa si-

nine.

Üle Varese silla marssisime

Pärimusmuusika Aita. Istusime

maha ja tegime saabuvast vahe-

ajast regilaulu. Igaüks tegi ühe

rea. Ühislaul salvestati CD

plaadile, mille endale saime.

Lossimägedes soovisime kassi

käpajäljes salasoovi, kuulasime

natuke ajalugu. Piilusime suur-

de kaevu ja vaatasime ilusat

vaadest Viljandi järvele. Ripp-

sillal kõndides mõõtsime silla

pikkuseks 50 meetrit.

Johan Laidoneri ratsakuju oli

vägev. See on sama suur kui

onu ja hobune kunagi olid.

Pargis imetlesime ilmapuud ja

näppisime pirakat Hiiu kannelt,

mis maas lebas.

Lõpuks läksime veetorni juur-

de ja hakkasime üles ronima.

10 reisijutt/omalooming

Mees jooksis kähku oma vae-

se pere juurde ja näitas oma sõ-

najalaõit. Kõik olid väga õnne-

likud ja lootsid, et saavad peagi

rikkamaks. Paari nädala pärast

oligi vaesest perest saanud oota-

matult küla jõukam pere. Rik-

kaks jäid nad oma elupäevade

lõpuni.

Tuuli Dimitrijev

5. klass

Pildil olevad võilille-

pärgadega rõõmsad

1. ja 2. klassi lapsed

soovivad kooliperele

HEAD SUVEPUHKUST!

Sõnajalaõis

Ühel ilusal jaanipäeva õhtul

läks üks vaene mees sõnajalaõit

otsima. Ta kõndis ja kõndis, kuni

jõudis metsa. Otsis ja otsis, kuid

ei leidnud midagi. Järsku ilmus

ta ette kolm haldjat, kes ütlesid,

et nad näitavad mehele kätte õige

tee, mis viib sõnajalaõie juurde.

Enne aga peab mees täitma nen-

de antud kolm ülesannet.

Esimeses ülesandes pidi mees

kolme päevaga metsale tiiru pea-

le tegema. Maad oli kõndida 159

kilomeetrit. Kui mees seda üles-

annet ei täida, lendavad haldjad

lihtsalt minema. Mees hakkas

kiiresti ümber metsa jooksma.

Esimesel päeval segas ta liiku-

mist karu. Teisel päeval oli ta ees

kari vihaseid hunte, kellega tuli

võidelda. Napilt jõudis ta kol-

mandaks päevaks tagasi haldjate

juurde.

Teisena pidi mees ühe päevaga

raiuma maha sada puud. Ta asus

otsekohe tööle, ei pidanud ainsat-

ki puhkepausi. Mees oli nõrk,

kuid sai ka teise ülesandega

hakkama. Kolmas haldjate soov

oli, et vaene mees korjaks suure

tammepuu lehed kokku kolme

tunniga. Mehike oli päris kõrgel

ja oleks puu otsast peaaegu alla

kukkunud, kui haldjad uudista-

ma tulid, kuidas mehel töö ede-

neb. Seegi töö sai õigeaegselt

tehtud.

Üks haldjatest juhatas mehele

kätte õige tee,

mis pidi viima

sõnajalaõieni.

Ta lausus veel,

et kui mees juh-

tub eksima, siis

tagasiteed enam

ei leia. Mees

võttis südame

rindu ja läks. Ta

otsis ja otsis.

Lõpuks leidis ta

otsitava, kuid

tagasitee oli meelest läinud.

Ristteel luges mees kümneni ja

valis selle tee, mille peale näpp

jäi. Mees hakkas mööda teed

astuma ja nägi peagi oma maja.