Sotsiaalpedagoogika I loeng

Sotsiaalpedagoogika II loengKristel TammAntiikajalSotsiaalpedagoogiline mte ja tegevus sndis juba antiikajal, juba siis mistsid paljud silmapaistvad hiskonnafilosoofid alates Platonist ja Aristotelesest kasvatuse keskset thendust hiskonna arengule. (Hmlinen 2001:35)Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust.Idee poliitika, pedagoogika ja eetika seotusest sisaldub olemuslikult ka sotsiaalpedagoogika mistes.Pedagoogika Antiik-KreekasInimesed ttasid spetsialistide-petajatena ( specialisteducators). Ateenas loodi koolid Pedagoogid olid nagu pereabilised, enamasti orjad, kellelesanne oli valvata ja olla koos perepoegadega. Pedagoogid saatsid lapsi nii koolis kui mujal ja nende lesanne ei olnud vaid turvalisuse tagamine.

Pedagoogid petasid ka suhtlemist ja kitumist.Kust sai alguse sotsiaalpedagoogilinetraditsioon?Rousseau Emilie hariduslik ideaal- asetas lapse keskmesse, oli teerajajaks lapsepshholoogilistele uurimustele Petalozzi arendas Rousseau ideid edasi ja tuli vlja ideega, et:-HARIDA TULEB TERVET LAST-PPIJA PEAB OLEMA PPIMISSE AKTIIVSELTKAASATUD-PETADA TULEB KOLME LAPSE OSA:KED, SDA, PEA.-HARIDUS JA SOTSIAALNE ARENG ON OMAVAHELSEOTUD (Petrie 2004)16.sajand:Selleks ajaks misteti pedagoogika all tegevust, mida tegid petajad ning tuutorid...19. Sajandi algul Inglismaal: Educators of the poor vaeste petajad/harijad vaestes linnapiirkondades (agulites). Development aid workers kombinatsioon petajast, kogukonnattajast ja sotsiaalttajast. petasid ka igapevaoskusi.19. sajandil Saksamaal:1848 Revolutsioonide aasta Euroopas Sellest tulenevad uudsed ideed ka Saksamaal Diesterweg: Sotsiaalpedagoogika peaks vljendumahariduslikus tegevuses, mille eesmrk on aidata vaeseidhiskonnas(Infed 2005).

Heaolu lbi sotsiaal-hariduslike strateegiate ehk siisHariduslikud lahendused sotsiaalprobleemidele, mida onrhutanud ka HmlinenSaksa filosoof Paul Natorp (1854 1924)Leidis, et oleks olulinesulgeda lhe vaesuse jarikkuse vahel Saksamaal

Leidis, et haridus onoluline kikides vanuseastmetes ning igasuguse hiskondlikustaatusega inimeste jaoks.Natrop-i jrgi peab kogu pedagoogika olema sotsiaalpedagoogika.

Herman Nohl (1879-1960)

Nohl pras thelepanu sotsiaalpedagoogika arendamisele ametialase tegevusena ja erilise hiskondliku tegevssteemina. Tema jrgi peab olema kogu pedagoogikaoma olemuselt sotsiaalpedagoogika.Ksitles sotsiaalpedagoogikat ldisest pedagoogikast eraldiseisva teadusalanavi pedagoogika he valdkonnana.

Nohl rhutas indiviidi,Natorp kollektiivi

otimaal:1841 Aberdeenis esimene Feeding-school kool kustoideti, treeniti tharjumusi ning anti ka baasharidus Sai tuntuks kui Aberdeeni-mudel Algul vabatahtlik, hiljem kohustuslik Mary Carpenter teerajaja ts probleemsete lastega.Mary Carpenter:Rajas kooli Bristoli slummisSeisis silmitsi vaeste ja probleemsete lastega, ent oli edukas kuna suutis kita 1851 Mary Carpenter andisvlja essee: ReformatorySchools for the Children of thePerishing and DangerousClasses and for Juvenile

Tegeles ka heategevusega, uuris koolissteemiInglismaal Offenders korraldas ka konverentsi,et arutada alaealiste igusrikkujateinstitutsionaalse hoolduse vimalusi

Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (1768 1834)Teoloog ja filosoof Pidas oluliseks kogukonnaharidust

ks tema teooriatest:inimesel on loomulik juba temavajadus sotsialiseeruda ja soovpelda universaalsetesotsiaalsete eesmrkide poole. Ainult demokraatiavimaldab individuaalseltahtel areneda. Tema ideid arendasid edasihiljem Dewey ja Freire.

19.sajandil:Miste sozial pdagogik vttis 1844 kasutusele Karl Mager(1810-1858) Kasutati ka vastandlikke misteid 'Collectivpdagogik' ja'Individualpdagogik Kontseptsioon 'learn to do by doing' thenduses ppimine lbitegemise. 18. sajandi lpul ja 19. sajandi algul Euroopat vapustanudindustrialiseerumine ja sellega tekkinud tlisksimus ratasprobleemide lahendamiseks ja hiskonnarahu silitamiseks niisotsiaalpoliitilist kui ka sotsiaalpedagoogilist aktiivsust.Karl Mager (1810-1858)ppis filosoofiat Bonnis, Berliinis ja PariisisTalle thendas sotsiaalpedagoogika eelkige ksikisiku kasvatamisele keskendunud individuaalpedagoogika alternatiiviMistis sotsiaalpedagoogika all seda kasvatusliku uurimise osa, milles ksitletakse kasvatuse hiskondlikke seoseidFriedrich Adolph Wilhelm Diesterweg (1790 1866)Inimesed on vimelised arenema,austama ning hoolima teistest jattama hiskonna heaks. Soovis reformida koolissteemi eemaldada sealt kiriku ja poliitikamjud ning muuta kool kohaks,kust algab sotsiaalne muutus. LDHARIDUS PEAKS OLEMAKTTESAADAV KIGILE

19.Sajandi lpupooleVeti kasutusele termin sotsiaalharidus (social education) Dewey ttas vlja lapsekeskse lhenemise Vitis, et ppimise eelduseks on osalemine kogukonnaelus Ka klassi vaatas ta kui vikest kogukonda.

INIMESED PIVAD LBI SUHTSLUSE SOTSIAALSES KESKKONNAS20.sajandil:20. sajandi teisel poolel hakati sotsiaalpedagoogikat he enamseostama sotsiaaltga ja sotsiaalharidusega. Rhuasetus oli siis juba inimese HEAOLUL ja NNELIKKUSEL (holistiline lhenemine) Tekkis huvi SOTSIAALSETE GRUPPIDE vastu ning sellevastu, kuidas nendega thusalt ttada. Juba 20-ndatel aastatel rhutas Herman Nohl, et sotsiaalabistuleks inimesi aidata nii, et nad edaspidi end ise aidatasaaksid. Probleeme ei tule karta, nendega peab vitlema.

Kikidel inimestel peab olema vimalus elada iseseisvalt jaloovalt.TaustastSotsiaalne norm, ige ja vale piiri tunnetus, arusaamine,kuidas antud konkreetsetes oludes tuleb olla ja kituda,snnib hiskonnale, sotsiaalsele ruumile loomuomastesprotsessides ja suhetevrgustikes. See, kuidas inimene asju kogeb, mrab selle, kuidas ta neb oma olemasolu keskseid ksimusi, vidab Vrri (2000).20. sajandilInglismaal:Oluliseks said kogukonnaharidus, kogukonnat, noorsoot jneNoorsootd hakati nimetama sotsiaalhariduse andmiseksHariduslike erivajadustega inimeste keskusi hakati samuti kutsuma sotsiaalhariduse keskusteks

Tekkis huvi inimese heaolu ja nne vastu.

Kaks eeldust HARIDUS ja SOTSIAALNE TURVALISUS (sh sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne)20.sajandilSotsiaalpedagoogika ja sotsiaalne grupit Grace Coyle, sotsiaalse grupit teoreetik

Sotsiaalpedagoogika kohanes ning palju veti le sotsiaalse grupit teooriast

Olulised misted seoses grupitga:VastastikkusEneseabiDemokraatiaGrace Longwell Coyle (1892-1962)Arendas mrkimisvrselt grupit teooriat 1932 hakkas grupitd petama Ameerika Sotsiaalttajate Assotsatsiooni president 1942

Tema raamatud:Social Process in Organized Groups(1930), Studies in Group Behavior(1937), Group Experiences andDemocratic Values (1947), Group Work with American Youth (1948),and Social Science in the Professional Education of Social Workers (1958).Veel grupitst Social Process in Organized Groups (1930) Erinevad inimesed koonduvad gruppidesse oma huvi/tegevusala jrgi ning moodustavad nii suuremal vi vhemal mral stabiilseid suhteid.

Need on siis loomulikult moodustunud grupidSotsiaalpedagoogiline tegevus...Sotsiaalpedagoogiline praktika kujuneb teoreetilistele mistetele toetudes tegevuseks, mille eesmrgiks on eelkige sotsiaalse trjutuse pedagoogiline vltimine ja leevendamine ning nende inimeste hiskonda integreerumise toetamine, kellel on raske endale hiskonnas kohta leida. (Hmlinen 2001)KasvatusestKasvatuse phiksimus on alati indiviidi arengu mjutamine Immanuel Kanti jrgi vib inimene saadainimeseks vaid kasvatuse abil.Sotsiaalpedagoogika kujunemisestSotsiaalpedagoogilise enesemratluse aluseks on idee viletsuse vhendamisest ja hdasolija aitamisest pedagoogiliste vahenditega. Selle mtte ja tegevuse levik on seotud renessansi ja valgustuse ideedega ning neist alguse saanud eluviisi moderniseerumisega. Hakati mistma ning rhutama inimese vimalusi niiindiviidina kui ka hiskonnaliikmena vtta oma saatus enesektesse.Hans Thierschi

rhutab sotsiaalpedagoogika rolli keerukate argiprobleemidelahendamisel. Thierschi jrgi on sotsiaalpedagoogiline t eelkige inimestekonkreetne aitamine nende pingutustes parema argielusaavutamiseks, rhutades sotsiaalpedagoogilise tpraktikalhedust. Thiersch vidab, et sotsiaalpedagoogika kui akadeemilinedistsipliin ja ppeaine on sotsiaalpedagoogide hilisematpraktika seisukohalt osutunud vheeffektiivseks, viidatessellega raskustele sotsiaalpedagoogika teooria ja praktikahendamisel.Bengt MadsenPeamine on aidata hiskonda integreerumisele kaasa seal,kus see on ohustatud ja kus sotsiaalne kontroll ei ole oodatudmral taganud sotsialiseerumist hiskonda ningkvalifitseerumist tturul.Klaus Mollenhauer1959. aastal esitas ta neli tlgendusvarianti mistelesotsiaalpedagoogika: Sotsiaalpedagoogika kui teatud tegevus- ja tvaldkonda kirjeldavmiste. ldiselt ksitleb see tavaliste vi trjutud noorte kasvatustnii kodus, koolis kui ka vljaspool neid institutsioone, jaeesmrgiks on noorte integreerumine hiskonda. Sotsiaalpedagoogika kui kasvatuspe seisneb inimest kujundavateeluviiside eesmrgistatud muutmises ja rakasutamises. Sotsiaalpedagoogika kui petus kitumisest, hiskonnas kehtivatestsotsiaalsetest normidest. Sotsiaalpedagoogika kui kasvatustegelikkust hlmav kategooria.Eriti rhutatakse tihedat seost sotsiaaleetikaga.Thtsaid ideid:20-ndate aastate lpul mratles Gertrud Bumersotsiaalpedagoogika kigeks, mis on kasvatus, aga pole eikool ega perekond. Michael Winkler (1996) arvab, et sotsiaalpedagoogiline abithendab selliste tingimuste loomist, mille olemasolu korralinimese individuaalsus realiseeruks tegelikkuses.Thtsaid ideid:Kraft (1999) defineerib sotsiaalpedagoogika selle eripraseeesmrgi vi funktsiooni alusel sotsiaalpedagoogikaeesmrgiks on harida hariduse jaoks. Moser (2000) defineerib sotsiaalpedagoogika selle eripraseltfunktsionaalselt aluselt, milleks on pedagoogiline abi sltumata, kes on abi saajaks. Merten (2001) ei pea sotsiaalpedagoogika defineerimistvimalikuks, kuna kik pedagoogilised distsipliinid arenevadpidevas interaktsioonis, ilma et ks neist saaks olla limuslikteiste suhtes.?Jrgen Reyeri peab oma 2001. aastal ja 2002. aastal ilmunudartiklites kogu sptsiaalpedagoogika teooria arengut 1920.aastast alates psivaks allakiguteeks, mille tulemusenasotsiaalpedagoogika nime kandev teadus- ja koolitustegevuskoosneb meelevaldselt kokkuklopsitud ja omavahelhitamatutest pedagoogilistest kontseptsioonidest, millestpaljudel pole sotsiaalpedagoogika teooria arenguga olnudvhimatki pistmist Kui sotsiaalpedagoogikast eemaldada pedagoogika, millepoolest erineb see siis veel sotsiaaltst?Sotsiaalpedagoogika ei ole ksnes meetodipetus, vaidsuunab kasutama ja arendama, mille tulemusena peabkasvama inimese vime ise oma eluga toime tulla, iseotsuseid langetada ja otsustatut ka ellu viia. (Kraav,Kiv2001:17) Vib elda, et kui 1950. aastatel oli sotsiaalpedagoogikaeesmrgiks muuta inimene snakuulelikuks, 1960. aastatelkohanevaks ning 1970. aastatel passiivselt normaliseeruvaks,siis alates 1980. aastatest on phisihiks saanud inimesenormaliseerimine tema aktiveerimise kaudu. (Hmlainen2001:49)Mis see sotsiaalpedagoogika siis ikkagi on???sotsiaalpedagoogika kujutab endast terviklikku mudelitpedagoogilistest institutsioonidest, mis tegeleb sotsiaalsete japedagoogiliste probleemidega (Leino) kasvatusabi, noorsoot, nustamine. (Hmlinen) Sotsiaalpedagoogika pole ainult kitsalt piiritletud meetod,pitav vte ega tehnika, vaid eesktt suhtumine jamaailmavaade. (Leino 2002)sotsiaalpedagoogika peab pdma operatiivselt vastata ajastuaktuaalsusele ja mitmekesistele vljakutsetele. Sellises olukorras ei ole distsipliini hene defineerimine egaselge eristumine teistest distsipliinidest vimalik ega kavajalik. Kiirete muutustega toime tulemiseks peabsotsiaalpedagoogika samuti muutuma ning kohanema Elu on kestev loova probleemilahenduse harjutus (Gelb).Sotsiaalpedagoogika eemrkhiskonna tegevusssteemina on sotsiaalpedagoogikaeesmrgiks sotsiaalsete probleemide tkestamine jaleevendamine. Teadusena, koolitus- ja talana otsib see pedagoogilisivahendeid vaesuse, abituse ja hlbiva kitumisega seotudprobleemide ksitlemiseks ja lahendamiseks. Sotsiaalpedagoogika pab saavutada heaolu edendamist jasotsiaalsete probleemide pidurdamist ning leevendamistmjutades inimest ennast. (Hmlinen 2001:22)Sotsiaalpedagoogika eemrkSotsiaalpedagoogika taotleb sotsiaalsete hdade leevendamistja ennetamist pedagoogiliste vahenditega.Sotsiaalpedagoogika phiksimus on, mis peaks hiskondtegema oma sotsiaalselt trjutud liikmetega, kes mingilphjusel ei ole hiskonda integreerunud. (Kraav 2001:15)