Raekoda

Raekoja platsRaekoja plats on Tallinna vana keskpunkt. Plats on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega. Aegade läbi on ta olnud seltskonnaelu keskus - kõige suurema rahvahulgaga koht linnas turulettide, majade ja häbipostidega. Platsil on toimunud hukkamisi, festivale, karnevale ja pulmatseremooniaid.

Tänavaid

Raekoja platsilt saavad alguse vanalinna vanimad tänavad: Apteegi tänav, Dunkri tänav, Kinga tänav, Kullassepa tänav, Saiakang, Vanaturu kael, Voorimehe tänav, Raekoja tänav.Apteegi tänavaks hakati tänavat nimetama seal asuva Raeapteegi järgi, mis on üks vanemaid apteeke Euroopas. Kinga tänav sai nime kingsepatöökodade järgi. Kullasepa tänava nimi kujunes sinna maju ostnud kullaseppade järgi.

Jõulud raekoja platsil Talvisel ajal on Raekoja platsil eriline roll jõulude ajal. Üha enam kogub populaarsust talvine jõuluturg. Oluline sündmus on jõulurahu väljakuulutamine. Jõulude tähistamine platsil on väga vana traditsioon. Esimestest jõulupidustustest on andmed juba aastast 1441, mil Mustpeade vennaskonna liikmed asetasid siia esimese jõulukuuse. Tegemist oli esimese linna jõulupuuga Euroopas. Vastavalt uutele kommetele süütab linnapea esimese küünla, alates sellest süüdatakse jõulutuli ka teistes linnades ja inimeste kodudes, et märkida jõuluhooaja algust detsembris.

Raekoja hoone

Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist ja seega vanim raekoda Baltikumis ja Skandinaavias. Hoone on 36,8 meetri pikkune ja tema laius on 14 ja15 meetri vahel.Tallinna raekoja torni tipus on1530. aastast tuulelipp- Vana Toomas, mis on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit.

Raekojast juhiti kogu linna poliitilist ja majanduslikku, isegi seltskondlikku tegevust. Raekoda oli ka kohtuhooneks ja kaupade tutvustamise kohaks. Mõnikord kasutati seda isegi teatriruumina . Seetõttu oli väga oluline, et raekoda asuks linna südames ja näeks välja esinduslik.Praegu on raekoja vanus 609 aastat.