Avalik koolitus 12-16. detsember 2011 Tallinnas:RAAMATUPIDAMINE, MAKSUD, FINANTSJUHTIMINE, JUHTIMISARVESTUS JA CONTROLLING EDUKALE RAAMATUPIDAJALE JA FINANTSJUHILEI moodul: Raamatupidamine ja maksundusMaksude päevII moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling

Sander Karu, Mitmete finants- ja juhtimisraamatute autorkoolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel

praktikasseRaili Kuusik, Mitmete finantskavandamise ja –juhtimise valdkonna koolituste

lektor, eelarvestaja ja analüütikGaily Kuusik,mitmete maksunduse valdkonna koolituste läbiviija, konsultant, Eesti

Maksumaksjate Liidu jurist

Koolitajad:

2©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Controllingu juurutamine ja arendamine organisatsioonis 14-15.02.2012, 2 päeva Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht 14-17.02.2012, 4 päeva UUS! Ettevõtja finantskoolitus: raamatupidamine, finantsjuhtimine, analüüs ja omahinna arvestus, 20-21. veebruar 2012, 2

päeva, Tartus UUS! Raamatupidamise aastaaruande finantsanalüüs juhile, 20. märts 2012.a., 1 päev Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 21-23.märts 2012, kolm päeva UUS! Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile, 26-

30. märts 2012.a. Tallinn, 5 päeva I moodul: Raamatupidamine ja maksud edukale raamatupidajale ja finantsjuhile, 26-28. märts, 3 päeva maksude päev,, 28 märts II moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile, 29-30.märts, 2 päeva

Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile 10-12. aprill 2012, 3 päeva,

Eelarvestamine ja hinnakujundus nüüdisaegses organisatsioonis, 16-18.aprilll 2012, 3 päeva UUS! Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile, 23-

27. aprill 2012.a. Tartu, 5 päeva I moodul: Raamatupidamine ja maksud edukale raamatupidajale ja finantsjuhile, 23-24. aprill, 3 päeva maksude päev,, 25 aprill II moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile, 26-27. aprill, 2 päeva

Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, , 24-25. aprill 2012, 2 päeva Projektijuhi finantsprogramm – projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs, 22-23. mai 2012, 2

päeva Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs. 29-30. mai 2012, 2 päeva UUS! Raamatupidamine, juhtimisarvestus, finantsprognoosimine ja finantsjuhtimine edukale juhile, aeg täpsustub 2011, 1 päev Eelarved ja eelarvestamine nüüdisaegses organisatsioonis. , aeg täpsustub, 2 päeva Tegevuspõhine kuluarvestus (activity-based costing, ABC) - juurutamine ja arendamine organisatsioonis , aeg täpsustub, 2

päeva Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond),

aeg ja koolituse sisu kokkuleppel www.sanderkaru.ee

Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused

©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 3

Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena: saanud nüüdisaegsele ja edukale raamatupidajale ja finantsjuhile

vajalikke teadmisi ja oskusi läbi praktiliste näidete; teadvustanud trende raamatupidamises ja finantsjuhtimises, millele

keskenduda oma töös tagamaks tööalaste ja isiklike eesmärkide saavutamine;

praktiseerinud olulisemaid tegevusi seoses raamatupidamisega, maksuarvestusega, finantsjuhtimisega, controllinguga, eelarvestamisega (finantsplaneerimisega); juhtimisarvestusega, rahavoogude juhtimisega ning eesmärgistatud analüüsiga nüüdisaegses tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis;

koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks.

KOOLITUSE EESMÄRK: (vajalikud) teooriad praktikasse!

4©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Raamatupidamise algtõdede värskendamine. Olulisemad muudatused Raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise

Toimkonna juhendites. Terminoloogia. Raamatupidamise printsiibid. Praktilised näited. Aruanded ja nende sisu. Seoste tundmine. Praktiline näide. Bilanss ja selles toimuvad muutused. Praktilised näited. Kasumiaruannete skeemide teisendamine. Praktiline näide. Kasumlikkus versus kasulikkus. Praktiline näide. Rahakäibeplaan ja selle sisu. Praktiline näide. Rahavoogude analüüs ja juhtimine. Näide. Praktilised ülesanded lahendamiseks, tulemuste analüüs ja hindamine. Projektijuhtimine ja sihtfinantseerimine. Tulude ja kulude kajastamine aruannetes. Ülesanded lahendamiseks. Toetuste liigid ja nende sisu. Seosed aruannetega. Praktilised näited. Konsolideeritud aruannete koostamine. Praktiline näide Dokumentide vormistamine, aruannete koostamine, esitamine ja kontroll. Praktilised ülesanded aruannete koostamise ja aruannete süsteemi kohta.

Olulisemad teemad I ja II koolituspäev. Raamatupidamine. Lektor Raili Kuusik

5©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Ülevaade Eesti maksusüsteemist. Olulisemad muudatused maksuseadustes, aktuaalsed

probleemid maksuseaduste rakendamisel. Palgaarvestus ja maksundus käsikäes. Olulisemad nõuded lähtudes seadusandlusest. Praktilised näited - palgaarvestus põhikohaga töötajale ja osalise

tööajaga töötajatele. Töövõtuleping ja selle eripära. Praktiline näide. Käsundusleping ja selle eripära. Praktiline näide. Sotsiaalmaksu arvestus põhikohaga töötajale ja osalise tööajaga

töötajale. Praktiline näide. Töövõtuleping, käsundusleping ning sotsiaalmaksu arvestus.

Praktiline näide. Sotsiaalmaks ja FIEd. Erisoodustused. Töölähetused. Kingitused. Litsentsitasud. Käibemaks ja maksukohustuslaseks registreerimine. Praktilised näited case study põhimõttel

Olulisemad teemad: III koolituspäev. Maksundus. Lektor Gaily Kuusik

6©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Milline keskenduda raamatupidaja ja finantsjuhi töös, et olla edukas? Tulemuslikkuse juhtimine Finantsjuhtimise ja juhtimisarvestuse probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas Eesmärkidele ja strateegiatele suunatud finantsjuhtimise ja juhtimisarvestuse süsteemi loomine ja

arendamine Praktiline analüüs: finantstegevused organisatsioonis Eesmärkide, strateegiate ja kriitiliste edufaktorite olulisus Millist strateegiat valida? Eelarvekeskselt juhtimiselt strateegilisele juhtimisele Organisatsiooni väärtusahel ja väärtusahela analüüs Põhi-, tugi- ja osaprotsesside kujundamine Kuidas luua ja arendada controllingusüsteeme? Interaktiivsed ja diagnostilised controllingusüsteemid Strateegiline, taktikaline ja operatiivne controlling Tulemuslikkuse mõõtmine ja kriitiliste edufaktorite valik Kuidas leida asjakohaseid mõõdikuid tulemuslikkuse mõõtmiseks? Millele keskenduda info- ja aruandlussüsteemide loomisel ja arendamisel? Nõuded organisatsiooni info- ja aruandlussüsteemile Koodide ja klassifikaatorite süsteemi loomine Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide loomine Tasakaalus tulemuskaart (BSC, Balanced Scorecard) – mood või praktiline kasu? Kuidas leida kapitali keskmist hinda (WACC)? Eelarvestamine ja eelarvesüsteemi arendamine organisatsioonis Miks ja kuidas koostada eelarveid, millest on töös kasu? Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine, koondeelarve Eelarvete koostamise meetodid ja selle tähtsus meeskonna kaasamisel eelarveprotsessi Eelarvekorraldus Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi? Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi?

Olulisemad teemad: IV-V päev – Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling. Lektor Sander Karu

7©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus Kuidas leida toodete/teenuste/projektide kasumlikkust ja omahinda (kulusid)? Toote kuluarvestuse protsess Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid? Kuidas arvestada kaudkulusid ja üldkulusid kuluobjektidele? Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused Miks, kas ja millal eelistada osakuluarvestust või täiskuluarvestust või tegevuspõhist kuluarvestust (ABC

costing)? Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine Tegevuspõhine kuluarvestus Jääktulupõhise kasumi kujunemine Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel Otsuste puu Kuidas juhtida rahavoogusid (rahakäivet) nüüdisaegses organisatsioonis? Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet? Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine Täiendava raha vajaduse määramine Eelarvete koostamine Praktiline ülesanne: Olulisemate eelarvete koostamine (finantsplaneerimine) Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas konkurentsikeskkonnas Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB) Kohanduv eelarvestamine (beyond budgeting) Miks eelarvetest ei ole kasu? 15 soovitust eelarvete koostamiseks Mineviku finantsanalüüsidelt eesmärgistatud ja controllingu aruannete analüüsidele

Olulisemad teemad: IV-V päev – Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling. Lektor Sander Karu

8©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

 .............................– aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;

..........................raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus;

........................................– raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe;

.......................................................– raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;

............................– raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg;

........................................ aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.

§ 3. Seaduses kasutatavad mõisted

9©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

2011 oktoobris avaldati EL raamatupidamisdirektiivi eelnõu Eesmärk on olemasolevate direktiivide moderniseerimine ja

lihtsustamine väikeettevõtetele Direktiiv nõuab väikeettevõttelt kahte põhilist aruannet (bilanssi

ja kasumiaruannet) ja lisasid Lisade hulk sõltub ettevõtte suurusest (vähemalt kaks tegurit):

Raamatupidamisest ja selle arengust EL-is

10©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Ettevõte Varad Müügitulu Töötajad

Väike 5 mln 10 mln 50

Keskmine 20 mln 40 mln 250

Suur Enam kui 20 mln Enam kui 40 mln Enam kui 250

Praktilised juhtimiskogemused raamatus “JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor Sander Karu)

Täpsem info ja müük otse kirjastusestRafiko Kirjastus OÜ,www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee

www.rafiko.ee; rafiko@rafiko.ee11

6) aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;7) raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;8) raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;

Alusprintsiipide seletused (3)

12©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Bilanss ja selles peituv info Finantsseisundit puudutav informatsioon konkreetse kuupäeva

seisuga. Varade, kohustuste ja omakapitali seosed ja nende mõistmine. Kiirpilk möödunud perioodide tulemustele läbi bilansikirjete

muutuste majandusaasta jooksul. Kapitali kaasamise, kasutamise ja hindamise küsimused bilansi

lugemise põhjal.

Kasumiaruanne

Kasumiaruande skeem 1 ja skeem 2 seosed Kasumiaruanne kui juhtimisotsuste peegeldus konkreetsel

perioodil Tulude ja kulude võrdluspilt Omahind versus müügihind Otsustamine arvude põhjal

Kas juhtimises keskenduda rahakäibe prognoosile või rahavoogude aruandele?

Kuidas tekib olukord, et kasum on ja raha ei ole? Kas ja kuidas mõjutavad meie juhtimisotsused bilanssi,

kasumiaruannet ja rahavoogusid?

Rahavoogude aruanne ja selle sisu

15

Rahavoogude aruanne

• Tugineb raha reaalsel liikumisel ettevõttesse ja ettevõttest välja

• Kassapõhine printsiip

Otsene meetod

• On seotud alg- ja lõppbilansi muutuste arvutamisega

• Tekkepõhine printsiipKaudne meetod

Maksunduse võtmeküsimused

Ülevaade Eesti maksusüsteemist. Olulisemad muudatused maksuseadustes, aktuaalsed probleemid maksuseaduste rakendamisel.

Palgaarvestus ja maksundus käsikäes. Olulisemad nõuded lähtudes seadusandlusest. Praktilised näited - palgaarvestus põhikohaga töötajale ja osalise tööajaga töötajatele.

Juhtumite lahendamine.

Erisoodustuste maksustamine

Tulumaks maksumääras 21/79 Sotsiaalmaks 33% brutolt Käibemaksukohustuslasele lisaks ka käibemaks omatarbelt 20%

Case Study

Äriühing ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena ja esitab Teie äriühingule arve ehitustarvete müügi eest 16003 €.

Kas ja kuidas toimub maksustamine? Kas arvele tuleks lisada 20% käibemaksu? Mis saab siis, kui arvele on 20% lisatud?

TEST 2

20©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

 5. Tulemuslikkuse mõõtmisel on prioriteetne keskenduda:A. väljundite mõõtmisele B. sisendite mõõtmiseleC. protsesside mõõtmiseleD. meetmete mõõtmisele

6. Kuluarvestuse süsteemi arendamisel on kõige olulisem keskendudaA. kululiikide arvestuseleB. kuluobjektide (kulukandjate) arvestuseleC. kulukohtade arvestuseleD. tegevuste kulude arvestusele

7. Finantsanalüüsi alustatakse:A. analüüsitavate aruanne valimisestB. analüüsi eesmärkide püstitamisestC. analüüsi meetodite valikustD. analüüsitavate näitajate valikust

FINANTSJUHTIMINE, JUHTIMISARVESTUS, RAAMATUPIDAMINE

21©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Minevik Olevik

RaamatupidamineFinantsjuhtimineJuhtimisarvestus

1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest 2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk 2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis. 352

lk, koos Villu Zirnaskiga2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele. 322

lk, üks kaasautoritest 2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336 lk2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk (ka digiraamatuna)2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu Läätsega

(ka digiraamatuna)

KUIDAS OSTA? www.rafiko.ee koolitusel osalejatele 6 € soodsamad koolituse vaheajal digiraamatud: http://www.sunsetsoftware.ee/bookshop/app/new

Sander Karu raamatud

22©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

INTERAKTIIVSED JA DIAGNOSTILISED CONTROLLINGUSÜSTEEMID (RPFJ)

23©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

STRATEEGIA

STRATEEGILINEMÄÄRAMATUS

KRIITILISED EDUTEGURID

DIAGNOSTILISEDCONTROLLINGU

SÜSTEEMID(Diagnostic Control Systems)

INTERAKTIIVSEDCONTROLLINGU

SÜSTEEMID(Interactive Control Systems)

Simonds, Performance Measurement, p.208

Formaalsed juhtimissüsteemid, mida juhid kasutavad organisatsiooni

väljundite jälgimiseks ja hälvete korrigeerimiseks

Mitteformaalsed juhtimissüsteemid, mida juhid kasutavad pühendu-maks uute võimaluste otsimisse

ja süsteemide arendamisse

EELARVESTAMINE, KULUD (RPFJ)(2), RP5

24©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT

JA ARUTELU

G1: KUIDAS KOOSTADA EELARVEID (milliseid eelarveid, millest alustan, kuidas, kes jne)?

G2: KUIDAS JUHTIDA JA ARVESTADA KULUSID ORGANISATSIOONIS?

25©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

KULUDE KODEERIMINE

Koodi all mõistetakse sümbolite, tunnuste, klassifikaatorite, dimensioonide, artiklite, või objektide süsteemi, mis on koostatud selleks, et anda lühikest täpset viidet, mis kergendaks erinevate näitajate ja majandustehingute sisestamist, võrdlust ja analüüsi. Koodi abil antakse infosüsteemi sisestatud näitajatele lühikene täpne viide, mis kergendab näitajate edasist kasutamist organisatsiooni infosüsteemis. Kuluarvestuse eesmärgil lisatakse majandustehingutele erinevate kuluobjektide, kulukohtade, tegevuste ja kululiikide koode.

Kulude kodeerimine on tegevus, mille käigus lisatakse igale kulutusele ja kulule kood. Kodeerimise eesmärgiks on:

konkretiseerida erinevad kuluartiklid, kuna kulu ei ole alati täpselt ja lühidalt kirjeldatav,

hoida ära kulutuste kirjeldustest tulenevat ebamäärasust, luua võimalused erinevate aruannete ja analüüside sünteesimiseks, lihtsustada andmete töötlemist, vähendada andmete kuhjumist ja muuta infosüsteem ülevaatlikumaks, sest enamasti on kood palju lühem kui

vastava artikli kirjeldus.Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 144

26©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

OTSESED MATERJALIKULUD + OTSESED TÖÖJÕUKULUD+ MUUD OTSEKULUD= OTSEKULUD KOKKU

KOGUKULUDE KUJUNEMINE

+ KAUDSED MATERJALIKULUD + KAUDSED TÖÖJÕUKULUD+ PÕHIVARA AMORTISATSIOONIKULU+ MUUD PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD

= PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU + TURUSTUSKULUD

+ ÜLDHALDUSKULUD + MUUD ÄRIKULUD

+ FINANTSKULUD= KOGUKULUD (KULUD KOKKU)

Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 127

27©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Üldkulud (kaudkulud)1 2 K

TRADITSIOONILINEMEETOD

PÕHITEGEVUSE JA TUGITEENUSTE

KULUKOHAD1 2 N

I samm

Kuluobjekt(id)

II samm

Üldkulud(ressursside kulud)

1 2 x

PÕHI – JATUGITEGEVUSED

1 2 M

I samm

Kuluobjekt(id)

II samm

TEGEVUSPÕHINEMEETOD

Üldkulud (kaudkulud)

1 2 K

OTSENE JAOTAMINE

Kuluobjekt(id)

I samm

ÜLDKULUDE JAOTAMISE MEETODID

Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 139

ÜLESANNE: EELARVETE KOOSTAMINE - ALGINFO

28©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee

Koostada algbilanss Koostada müügieelarve toodete lõikes (ME) Koostada müügieelarve müügijuhtide lõikes (MEM) Koostada müügieelarve klientide lõikes (MEK) Koostada ühikuline tootmiseelarve (TEÜ), tükk Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VÕLU Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VALU Koostada materjalide ostu eelarve (TEMO) Koostada otsetööjõukulude eelarve (TETJ) Koostada turustuskulude eelarve (TKE) Koostada üldhalduskulude eelarve (ÜHKE) Koostada üldkulude eelarve (ÜKE) Jaotada üldkulud (TEÜJ) Koostada toodete VÕLU ja VALU eelarved (TET) Koostada varude eelarve (TEV) Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 1) Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 2) Koostada rahakäibe prognoos Koostada eelarvestatud lõppbilanss Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (kaudmeetodil) Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (otsemeetodil)

“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu, Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)

29www.rafiko.ee; rafiko@rafiko.ee

Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka äriühingutes

Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2007 www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee

rohkem slaide osalejatele...

Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest siin

Kohtumiseni koolitusel!

31©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee