Finantsjuht, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus, raamatupidamine

Tere tulemast koolitusele:

RAAMATUPIDAJA – TULEVANEJUHTIMISARVESTAJAJA FINANTSJUHTTallinn, 14-17.02.2011.a.

Sander Karumitmete finants- ja juhtimisraamatute autor,

koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate

juurutamisel praktikasse

tel. 5043202

[email protected], skype: sanderkaru

www.sanderkaru.ee; www.rafiko.ee

http://et.wikipedia.org/wiki/Sander_Karu

http://www.hot.ee/sanderkaru/


http://www.rafiko.ee/

UUS! Raamatupidamise aastaaruande finantsanalüüs juhile, 1. märts 2011, 1 päev

Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs (mittefinants)juhile 2-4. märts 2011, 3 päeva,

Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 28-30. märts 2011; kolm päeva

UUS! Raamatupidamine, juhtimisarvestus, finantsprognoosimine ja finantsjuhtimine edukalejuhile, 31. märts 2011, 1 päev

Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 5-6 aprill 2011, 2 päeva

Projektijuhi finantsprogramm – projekti tulude, kulude ja rahakäibe eelarvestamine, juhtimine ja analüüs, 7-8 aprill 2011, 2 päeva

Eelarved ja eelarvestamine nüüdisaegses organisatsioonis. 26-27 aprill 2011, 2 päeva,

UUS! Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs. 28-29 aprill 2011, 2 päeva,

Controllingu juurutamine ja arendamine organisatsioonis 23-24. mai 2011, 2 päeva

UUS! Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht 23-26. mai 2011, 4 päeva

Müügijuhi, turundusjuhi ja ostujuhi finantsprogramm, 6-7. juuni 2011, 2 päeva,

Eelarvestamine ja hinnakujundus nüüdisaegses organisatsioonis, aeg täpsustub, 3 päeva

Tegevuspõhine kuluarvestus (activity-based costing, ABC) - juurutamine ja arendamine organisatsioonis , aeg täpsustub, 2 päeva

Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel www.sanderkaru.ee

Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused

2©SANDER KARU www.sanderkaru.ee [email protected]

http://www.hot.ee/sanderkaru/raamatupidamise_aastaaruande_finantsanalyys.html

http://www.hot.ee/sanderkaru/mittefinantsjuhi_programm.htm




http://www.hot.ee/sanderkaru/kulude juhtimine ja arvestus.html

http://www.hot.ee/sanderkaru/raamatupidamine juhtimisarvestus.html














http://www.hot.ee/sanderkaru/finantsanalyys.htm

http://www.hot.ee/sanderkaru/projektijuht_ja_finantsprogramm.html





http://www.hot.ee/sanderkaru/eelarvestamine.htm

http://www.hot.ee/sanderkaru/rahavoogude_prognoosimine.html












http://www.hot.ee/sanderkaru/controlling.htm



http://www.hot.ee/sanderkaru/raamatupidaja_finantsjuht.html




http://www.hot.ee/sanderkaru/turundus_ost_finants.htm

http://www.hot.ee/sanderkaru/eelarvestamine ja hinnakujundus.htm

http://www.hot.ee/sanderkaru/abc kuluarvestus.htm
















http://www.sanderkaru.ee/

PRAEGUNE TÖINE TEGEVUS: koolitaja (avalikud ja tellimuskoolitused), konsultant, mentor finantsjuhtimine, juhtimisarvestus, raamatupidamine strateegia juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine õnnelik ja tulemuslik meeskond

www.sanderkaru.ee ja www.hot.ee/sanderkaru/ osalemine juhtimises EELNEV TÖINE TEGEVUS:

2002-2008 International University Audentes, finantsjuhtimise õppetooli hoidja, lektor

1993-2002 AS Invicta, juhtimis- ja finantstreener 1992-1993 Tartu Kommertspank, juhatuse esimehe asetäitja 1987-1992 AS Baltika, Valga Õmblusvabriku direktor; AS Walko peadirektor 1985-1987 Valga Mööblivabrik, peainsener 1982-1985 Tartu Mööblikombinaat, meister ja vanemmeister

HARIDUS RAAMATUTE KIRJUTAMINE

Enesetutvustus


http://www.sanderkaru.ee/



1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest 2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk 2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi

organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele,

äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest 2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336

lk2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk (ka digiraamatuna)2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu

Läätsega (ka digiraamatuna)

KUIDAS OSTA? www.rafiko.ee koolitusel osalejatele 6 € soodsamad koolituse vaheajal digiraamatud: http://www.sunsetsoftware.ee/bookshop/app/new

Sander Karu raamatud


http://www.rafiko.ee/raha2.html

http://www.rafiko.ee/juhtimine.html

http://www.rafiko.ee/juhtimine2.html

http://www.rafiko.ee/eelarve.htm









http://www.rafiko.ee/eelarvejuhend.htm










http://www.rafiko.ee/kuluarvestus sisukord.htm

http://www.rafiko.ee/amortisatsioon_tutvustus_uus.pdf

http://www.sunsetsoftware.ee/bookshop/app/new

http://www.sunsetsoftware.ee/bookshop/app/new

Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA ARVESTUSE ÜLESANNETSander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts

5www.rafiko.ee; [email protected]

Uue raamatu tutvustus Rafiko Kirjastus OÜ, september 2010 www.rafiko.ee [email protected]


mailto:[email protected]

Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:

värskendanud nüüdisaegse tulemuslikkusele suunatud organisatsiooni raamatupidajale, majandusarvestajale ja finantsjuhile vajalikke teadmisi ja oskusi läbi praktiliste näidete

teadvustanud trende majandusarvestuses ja finantsjuhtimises, millele keskenduda oma töös tagamaks vajalik info eesmärkide saavutamiseks

lahti mõtestanud ja praktiseerinud olulisemaid tegevusi seoses controllinguga, eelarvestamisega (finantsplaneerimisega), kulude juhtimise ja kuluarvestusega, rahavoogude juhtimisega, investeeringute tasuvusega ning eesmärgistatud analüüsiga nüüdisaegses tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis

koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks.

KOOLITUSE EESMÄRK: (vajalikud) teooriad praktikasse!


Milline on raamatupidaja, majandusarvestaja ja finantsjuhi roll nüüdisaegses organisatsioonis?

Tulemuslikkuse juhtimine Kas liigitus finantsarvestus versus juhtimisarvestus jätkuvalt asjakohane? Finantsjuhtimise probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas Ettevalmistused nüüdisaegseks finantsjuhtimiseks organisatsioonis Otsustusprotsess nüüdisaegses organisatsioonis Praktiline analüüs: finantstegevused organisatsioonis Muutused majanduskeskkonnas ja nende mõju majandusarvestusele Väärtustel põhinev juhtimine Majanduslik lisandväärtus (economic value added, EVA) Visiooni ja missiooni elluviimine Eesmärkide, strateegiate ja kriitiliste edufaktorite olulisus Eelarvekeskselt juhtimiselt strateegilisele juhtimisele Organisatsiooni väärtusahel ja väärtusahela analüüs Põhi-, tugi- ja osaprotsesside kujundamine Kuidas luua ja arendada controllingusüsteeme? Interaktiivsed ja diagnostilised controllingusüsteemid Strateegiline, taktikaline ja operatiivne controlling Tulemuslikkuse mõõtmine Kriitiliste edufaktorite valik Kuidas leida asjakohaseid mõõdikuid tulemuslikkuse mõõtmiseks?

KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (1)


Miks on tulemusmõõdikud ja juhtmõõdikud olulised? Millele keskenduda info- ja aruandlussüsteemide loomisel ja arendamisel? Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide loomine Tasakaalus tulemuskaart (BSC, Balanced Scorecard) – mood või praktiline

kasu? Kuidas ringleb raha organisatsioonis? Rahakäibe tsükkel ja selle seosed bilansi ja majandustegevusega Investeeringute eelarvestamine ja tasuvusarvestused Kuidas investeerida raha nii, et selle väärtus oleks maksimeeritud? Kuidas planeerida ja eelarvestada investeeringuid? Kuidas leida kapitali keskmist hinda (WACC)? Investeerimisprojekti riskide hindamine Kuidas hinnata investeeringute tasuvust? Sensitiivsusanalüüs Investeeringu tasuvuse hindamise meetodid Raha aegväärtuse kontseptsioon ja selle tähtsus Kuidas leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust? Diskonteerimismäär ja kuidas seda leida? Investeeringute tasuvuse arvestamine erinevatel meetoditel Eelarvesüsteemi arendamine organisatsioonis Miks ja kuidas koostada eelarveid, millest on töös kasu? Eelarvestamine ja finantsprognoosimine



Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine, koondeelarve

Eelarvete koostamise meetodid Eelarvekorraldus Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine Kuidas juhtida kasumlikkust - tulusid ja kulusid nüüdisaegses

organisatsioonis? Miks ja kuidas kuluarvestuselt kulude, kasumlikkuse ja tulemuslikkuse

juhtimisele? Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi? Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi? Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus Kuidas leida toodete/teenuste/projektide kasumlikkust ja omahinda

(kulusid)? Toote kuluarvestuse protsess Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid? Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse probleemid ja võimalikud

lahendused Täiskuluarvestus ja osakuluarvestus Miks, kas ja millal eelistada osakuluarvestust või täiskuluarvestust? Kuidas jaotada üldkulusid kuluobjektidele?



Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine Milline on investeeringute mõju omahinnale? Kuidas mõjutavad ostjate tasumata summad kulusid? Traditsiooniline ja tegevuspõhine (activity-based costing, ABC) kuluarvestus Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse võrdlus Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus (TDABC) Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust? Toote kulude erinevus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel kuluarvestusel 3 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamisel Osakuluarvestus. Jääktuluarvestus Jääktulupõhise kasumi kujunemine Kulu - maht - kasum analüüs Tasuvuspunkt ja tasuvuspunkti diagramm Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel Kulude arvestus spetsiifilistel eesmärkidel Elutsükli kulude arvestus Kliendiväärtusel põhinev kuluarvestus Sihtkuluarvestus Kaizen kuluarvestus Kulude arvestus piirangute tingimustes



Kuidas kujundada hinda? Mis on hind? Kliendiväärtus ja kulud Hinnakujunduse meetodid ja nende praktilised rakendused Hinnakujundus, kui uue toote müük mõjutab vana toote müüki Transferthindade kujundamine Kuidas juhtida rahavoogusid (rahakäivet) ja käibekapitali nüüdisaegses

organisatsioonis? Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk? Käibekapital ja selle tähtsus majandustegevuses Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet? Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine Täiendava raha vajaduse määramine Kuidas juhtida käibekapitali? Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine Varude juhtimine Lühiajaliste kohustuste juhtimine Raha konversiooniperioodi leidmine Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil



Eelarvete koostamine Praktiline ülesanne: Olulisemate eelarvete koostamine

(finantsplaneerimine) Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas

konkurentsikeskkonnas Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB) Paindlikud eelarved controllinguks Miks eelarvetest ei ole kasu? 15 soovitust eelarvete koostamiseks Nõuded organisatsiooni info- ja aruandlussüsteemile Koodide ja klassifikaatorite süsteemi loomine Kuidas viia läbi tulemuslikkusele suunatud finantsanalüüsi? Eesmärgistatud analüüside läbiviimine Kas eelistada analüüsil absoluutarve, hälbeid või suhtarve? Controllingu aruannete analüüs Hälvete analüüs Vastutuskeskuste aruandluse kujundamine ja analüüs Väärtust lisavate ja väärtust mittelisavate tegevuste analüüs Maksukoormuse arvestamine ja analüüs



Palun, kas on veel sissejuhatusega seoses:


MIDAGI

HINGELMÕTTEID

KÜSIMUSI

MIDAGI

LISADA

ETTE-

PANEKUID

TEST 3


8. Finantsanalüüsil on prioriteetne keskenduda:

A. eelarvete (eelarveprojektide) analüüsile

B. jooksva perioodi tegevustulemuste analüüsile

C. möödunud perioodi tulemuste analüüsile

9. Olulisemad eelarved koostatakse:

A. lähtuvalt baasist (baasperioodi tulemustest)

B. nullbaasist (eelmise perioodi tulemused teisejärgulise tähtsusega)

C. pole oluline, kas baasist või nullbaasist

10. AS "MÕMMI" 201X. aasta puhaskasum oli 300000 €. Eeldades, et töötatakse

alates 201X.a. algusest, on raha konto lõppsaldo 201X.a. lõppbilansis:

A. 300000 €

B. 300000 EEK miinus tulumaks 78000 €

C. 300000 EEK pluss tulumaks 78000 €

D. 147895 €

E. vastused A-D võivad olla õiged väga väikese tõenäosusega

F. vastused A-D võivad olla õiged väga suure tõenäosusega

KULUDE JUHTIMINE

KASUMLIKKUSE JUHTIMINE

TULEMUSLIKKUSE JUHTIMINE

Tulemuslikkuse juhtimine


Tulemuslikkuse juhtimise (performance management) eesmärgiks on tagada, et

organisatsioon ja selle kõik allsüsteemid (protsessid, allüksused, meeskonnad,

töötajad jne) saavutaksid koostöös organisatsiooni ette püstitatud eesmärgid.

Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 49

http://www.rafiko.ee/kuluarvestuse sisukord.html

FINANTSJUHTIMINE, JUHTIMISARVESTUS, RAAMATUPIDAMINE


Minevik Olevik

Raamatupidamine

Finants-

juhtimine

Finantsjuhtimine

Juhtimis-

arvestus

Juhtimisarvestus

Raamatu-

pidamine

AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI) ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu


Praktilised soovitused ja näited +CD amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks

Täpsem info ja müük otse kirjastusestRafiko Kirjastus OÜ,[email protected]



EELDUSED FINANTSJUHTIMISEKS JA TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE (3)


JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT

JA ARUTELU

G1: MIDA TEEN JUHINA SELLEKS, ET LUUA EELDUSED TULEMUSLIKUKS FINANTSJUHTIMISEKS

ORGANISATSIOONIS?

G2: KUIDAS MÕÕTA ORGANISATSIOONI TULEMUSLIKKUST?

G3: KUIDAS ARVESTADA INVESTEERINGUTE TASUVUST?

Majanduskeskkonna ja olemasoleva olukorra analüüs

Missiooni, visiooni ja väärtushinnangute formuleerimine ja kommunikeerimine

Äriidee/tegevusvaldkond/põhikirjalised ülesanded

Väljundi määratlemine: kas väljundiks on toode, teenus või projekt

Strateegiliste eesmärkide püstitamine, strateegiate väljatöötamine ja valik

Kriitiliste edufaktorite määratlemine

Väärtusahela analüüs

Protsesside ja tegevuste kujundamine ja kaardistamine

Controllingusüsteem ja tulemuslikkuse mõõtmine

Info- ja aruandlussüsteem, sh raamatupidamise printsiibid, sise-eeskirjad ja kontoplaan

Vastutuskeskuste kujundamine

Tööülesannete, õiguste, kohustuste ja vastutuse määratlemine

Meeskonna kaasamine ja väljaõpe

Audiitori soovitused

Juurutamine ja arendustegevus projektina: Miks?, Mis?, Kuidas?, Kes?

Tulemuslikkust toetavate motivatsioonisüsteemide juurutamine

ETTEVALMISTUSED JUURUTAMISEKS 2011


MUUTUSED MAJANDUSKESKKONNAS


MBO

VBM

Just-In-Time

Total Quality Management

Process Reengineering

Theory of Constraints

Adaptive processes & beyondbudgeting

Uue

tööriistad

juhtidele!

Ülesanne: EVA LEIDMINE


Investeeritud

kapital

x

kaalutud

keskmine kapitali

hind

-Tegevuskasum

pärast makseNet Operating Profit

After Taxes (NOPAT)

=EVA

Tegevuskasum peale makse 10 mlj €

Investeeritud kapital 50 mlj €

Kaalutud keskmine kapitali hind 16%

VASTUS:

Tegutsemispõhimõtteid kirjeldav dokument (kokku 30 - 50 põhimõtet), mis võib koosneda järgmistest osadest: meie üldised väärtused või põhimõtted kuidas näeme klienti ja tarbijat kuidas suhtleme konkurentidega hoiakud suhtumises organisatsiooni ja suhtlemisel omanikega koostöötamise põhimõtted missugused on ja kuidas toimivad sisemised regulatiivid (bürokraatia piirid paika) dokumendis olevate uute mõistete definitsioonid

Juht peab tegelema sellega, et kõigil oleks selged “mängureeglid” ja neist saadakse üheselt aru praegu ja tulevikus. See on oluline sellepärast, et inimesed saavad tihti erinevatest lingvistilistest väljenditest erinevalt aru, samuti võivad tõlgendada erinevalt sise- ja väliskeskkonna infot (OlariTaal)

JUHTIMISPÕHIMÕTTED (TEGEVUSPÕHIMÕTTED)


Allikas: Karu, S. (2001). Juhtimise võlu ja valu, I osa

http://www.rafiko.ee/juhtimine.html

EESMÄRKIDE JA KRIITILISTE EDUFAKTORITE MÕÕTMINE


Määratle pakutava toote/teenuse/projekti:

kvantiteet (mida ja kui palju?)

kvaliteet (millistest kvaliteedinõuetest

lähtutakse?)

aeg (mis tähtajaks või millise perioodi

jooksul?)

kasumlikkus, kulu, hind, väärtus (kui palju

kasumit, lisaväärtust, kasulikkust, tulu või kulu?)

Defineeri väljund (kliendile

pakutav

toode/teenus/projekt):

toode (tooted) või pooltoode

(pooltooted)

teenus(ed)

projekt(id)

avalik(ud) teenus(ed)

siseteenus(ed)

OODATAVA VÄÄRTUSE MEETOD


AS MÕMMIL on kolm alternatiivset müügistrateegiat, mis tagavad alljärgneva kasumi: Alternatiiv A Alternatiiv B Alternatiiv C

Tõenäosus Kasum, € Tõenäosus Kasum, € Tõenäosus Kasum, €0,1 2 500

0,2 6000 0,2 5000 0,4 80000,6 10 000 0,4 9000 0,6 11 5000,2 12 500 0,2 11 500

0,1 16 000Milline alternatiivne müügistrateegia valida?

Lahendus

PROTSESSIDE KUJUNDAMINE


PÕHI-

PROTSESSID

TUGIPROTSESSID

ORGANISATSIOONI EKSISTENTSIKS JA ARENGUKS (STRATEEGIATE

VÄLJATÖÖTAMISEKS) VAJALIKUD PROTSESSID JA TEGEVUSED

KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu


Uue raamatu tutvustus Rafiko Kirjastus OÜ www.rafiko.ee [email protected] ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas) ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)



MÕISTED – TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE


Mõõdik (measure, indicator) - (majandus)näitaja tulemuslikkuse mõõtmiseks (performancemeasurement), mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid.

Sihtväärtus (target) - mõõdikule või näitajale lisatud täpsustav (arv)väärtus, mis seatakse eesmärgiks.

Mittefinantsmõõdik (nonfinancial measures) - mitterahaline näitaja, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid.

Finantsmõõdik (financial measure) - rahaline näitaja, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid.

Tulemusmõõdik (lag indicator, lagging indicator, outcome measure, result measure) - näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste (väljundi) mõõtmiseks.

Võtmemõõdik (key performance indicator, KPI) - olulisem mõõdik eesmärkide ja tulemuste mõõtmiseks ja hindamiseks.

Väärtuskäiturid (tulemuslikkuse käiturid) (value drivers, performance drivers) – valdkonnad, perspektiivid, mõjurid, sündmused, koefitsendid, tegurid või tegevused, mille abil mõjutatakse tulemuslikkust ning genereeritakse lisandväärtust ja kasumit

Juhtmõõdik (lead indicator, driver measure, process measure) - näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste (tulemusmõõdikute) saavutamiseks vajalike protsesside, tegevuste ja toimingute mõõtmiseks.

Võrdlevanalüüs (benchmarking) - protsess, mille käigus organisatsioon teeb kindlaks oma kriitilised edufaktorid, uurib, kuidas teistel edukamatel organisatsioonidel (või organisatsiooni allüksustel) on õnnestunud neid faktoreid saavutada ning viib tegevusse sisse vajalikud täiustused

Tippmõõdik (benchmark) - võrdlevanalüüsi aluseks olev parim näitaja, mõõdik või tulemus.

MAJANDUSNÄITAJATE ARV JA SIHTVÄÄRTUSED


1 kuni 3 näitajat – 25%

4 kuni 6 näitajat – 37,5%


10 kuni 12 näitajat – 0%



ei kasuta ühtegi näitajat – 12,5%

igale näitajale sihtväärtus – 62,5 %

Sander Karu uurimistöö (2004) “Strateegiliste majandusnäitajate mõõtmine Eesti ettevõtetes”

KULUDE KODEERIMINE


Koodi all mõistetakse sümbolite, tunnuste, klassifikaatorite, dimensioonide, artiklite, või objektide süsteemi, mis on koostatud selleks, et anda lühikest täpset viidet, mis kergendaks erinevate näitajate ja majandustehingute sisestamist, võrdlust ja analüüsi. Koodi abil antakse infosüsteemi sisestatud näitajatele lühikene täpne viide, mis kergendab näitajate edasist kasutamist organisatsiooni infosüsteemis. Kuluarvestuse eesmärgil lisatakse majandustehingutele erinevate kuluobjektide, kulukohtade, tegevuste ja kululiikide koode.

Kulude kodeerimine on tegevus, mille käigus lisatakse igale kulutusele ja kulule kood. Kodeerimise eesmärgiks on:

konkretiseerida erinevad kuluartiklid, kuna kulu ei ole alati täpselt ja lühidalt kirjeldatav,

hoida ära kulutuste kirjeldustest tulenevat ebamäärasust, luua võimalused erinevate aruannete ja analüüside sünteesimiseks, lihtsustada andmete töötlemist, vähendada andmete kuhjumist ja muuta infosüsteem ülevaatlikumaks, sest enamasti on kood palju lühem kui

vastava artikli kirjeldus.

Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 144

http://www.rafiko.ee/kuluarvestuse sisukord.html

“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,

Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,AhtiKallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)


Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka äriühingutes

Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2007 www.rafiko.ee [email protected]



KONTOPLAAN (KLASSIFIKATORID, KOODID) CONTROLLINGUKS


AS MÕMMI müüb kahte erinevat tüüpi aabitsaid: aabitsat X - 17 tk ja aabitsat Y - 18 tk

Aabitsaid müüakse kolmes erinevas müügiüksuses MÕMMI A, B ja C alljärgnevalt:

MÕMMI A - aabitsat X 6 tk ja aabitsat Y 7 tk,MÕMMI B - aabitsat X 1 tk ja aabitsat Y 9 tk,MÕMMI C - aabitsat X 10 tk ja aabitsat Y 2 tk,Ühe aabitsa sisseostu hind on aabitsal X 7 € ja aabitsal Y 2 € ja

müügihinnad vastavalt 10 ja 5 €.

Eesmärgiks on koostada kontoplaan (lisada klassifikaatorid, koodid), mis võimaldab saada alljärgnevat infot:

1. Kasumi (jääktulu) kujunemist erinevate aabitsate ja müügiüksuste lõikes

2. Kui palju jääktulu saab aabits X ja aabits Y müügist?3. Kui palju jääktulu saab iga müügiüksus aabitsate müügist?4. Kui suur on AS MÕMMI jääktulu?

KONTOPLAAN (KLASSIFIKATORID, KOODID) CONTROLLINGUKS


AS MÕMMI KASUM AABITSATE X JA Y LÕIKES

AS MÕMMI KOKKU AABITS X AABITS Y

€ % € % € %

MÜÜGITULU 260 100 170 100 90 100

Müüdud toodete kaupade kulu 155 60 119 70 36 40

JÄÄKTULU 1 105 40 51 30 54 60

Üldhalduskulud 46 10 36

Muud kulud 10 4 6

JÄÄKTULU 2, ÄRIKASUM 49 37 12

Intressitulud 1

Intressikulud 2

Kasum majandustegevusest 48

Erakorralised kulud 1

Kasum enne tulumaksustamist 47

AABITS

ÜLDHALDUS-

KULUD

MUUD

KULUD

AABITS X 10 4

AABITS Y 36 6

rohkem slaide osalejatele...

Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest siin

Soovitame koolitustel osalemiseks kasutada erinevaid toetusmeetmeid: Kuigi uusi koolitusosakute taotlusi käesoleval ajal enam vastu ei võeta,

on võimalik väljastatud koolitusosakuid ümber vormistada ja kasutada kehtivusajal koolitustel osalemiseks. Koolitusosak on sihtotstarbeline toetus tööalase täiendkoolituse ostmiseks, mille eesmärgiks on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu koolitusteenusele. Koolitusosaku abil saavad FIEd, mikro- ja väikeettevõtted Rafiko OÜ / Sander Karu finantskoolitustel tehtud kuludest refinantseerida kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 959 eurot (15000 kr).

Töötutele koolituskaart kuni 959 eurot (15000 kr). Täpsema info koolituskaardi taotlemisest leiate Töötukassa kodulehelt. Koolituskaarti on võimalik kasutada Rafiko OÜ / Sander Karu koolitus-ja koostööprogrammides

Aitame Teid meeleldi erinevate toetusmeetmete taotlemisega tekkivate probleemide lahendamisel. Küsimused ja ettepanekud teretulnud [email protected]





http://www.tta.ee/








Finantsjuht, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus, raamatupidamine

Education

Transcript of Finantsjuht, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus, raamatupidamine