1

Koolitus: Dr Richard M. Felderi ja dr Rebecca Brenti „Mõjusa õpetamise õpitoas“ Tallinna Tehnikaülikoolis osales 128 õppejõudu ja õpetavat doktoranti

VÕTA: Valminud on VÕTA käsiraamat, et pakkuda õppe-

asutustele tuge VÕTA põhimõtete rakendamisel

Kolme aasta jooksul on kõrgkoolide kvaliteedijuhtimise protsessis osalenud 17 kõrgkooli või nende

struktuuriüksust ja Eesti Üliõpilaskondade Liit

Primus11/2011 nr5

2

Sisukord

toimetaja

Oo, kõrghariduse kvaliteet... 3-4

kvaliteet

Kvaliteediarendused Sisekaitseakadeemias 5-7

Eesti Maaülikool - pideva parenduse teel 8-11

Mõeldes kvaliteedist 12-13

koolitus

Mõjusa õpetamise õpituba 14-19

Koolituste ja pädevuste veeb 23

VÕTA

VÕTA ja kvaliteet 20-22

SA ArchimedesProgramm Primus

Tel: 730 0800E-post: primus@archimedes.ee

http://primus.archimedes.ee

Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus

51013 Tartu

Primus

Primus 11/2011 nr5

3toimetaja

Oo, kõrghariduse kvaliteet...Meedias räägitakse sageli kõrghariduse

kvaliteedist. Nii teadlased, ametnikud ja üli-

õpilased kui ka uuringud viitavad sellele, et

just kvaliteet tagab kõrghariduse hea maine

ja jätkusuutlikkuse ning seetõttu on elutähtis

kvaliteediteemaga tegeleda.

Lähtudes kõrgkoolide soovidest ja vajadu-

sest valmistuda 2011 aasta sügisel algavaks

institutsionaalseks akrediteerimiseks kutsu-

ti Primuse programmi raames 2008. aastal

kokku töörühm, kes käivitas mõttevahetuse

teemal, millega ja kuidas saaks mõõta kõrg-

hariduse kvaliteeti. Töö aluseks võeti oma

töökindluse ja usaldusväärsuse tõttu nii Ees-

tis kui ka rahvusvaheliselt aastaid laialt kasu-

tatud EFQM- (European Foundation Quality

Management) mudel, mille abil on hinnatud

ettevõtete ja avaliku sektori (sh gümnaasiu-

mid, lasteaiad jne) kvaliteeti. Töörühma põhi-

liseks ülesandeks jäi kohandada EFQM-mudel

ja selle sisu kõrghariduse jaoks.

Kohandatud EFQM-mudeli alusel alustati

tööd, et kaardistada kõrgkoolide tugevaid

külgi ja parendusvaldkondi ning tõsta õppe-

asutuste töö tulemuslikkust.

Esimesed kaheksa kõrgkooli (sh üks üli-

kool, neli rakenduskõrgkooli ja kolm ülikooli

struktuuriüksust) alustasid kohandatud mu-

deli järgi sisehindamist 2009. aasta sügisel.

Sellele järgnes välishindamine assessorite

poolt, kes koostasid lõpliku aruande ja esita-

sid selle kõrgkoolile.

2010–2011 alustasid järgmised kuus kõrg-

kooli (sh kaks ülikooli, üks ülikooli struktuuri-

üksus ning neli rakenduskõrgkooli), kes tegid

põhimõtteliselt läbi samasuguse protsessi,

ainult kriteeriumid olid veel täpsemalt ümber

sõnastatud vastavalt kõrgkoolispetsiifikale,

ühest kõrgkoolist koolituse läbinute koolitu-

nute hulk oli suurem ning aeg enesehindami-

seks ja välishindamiseks oli pikem.

Samal ajal käivitus 2009–2010 aastal osa-

lenutele jätkuprotsess, mille eeesmärk oli ellu

viia kolm parendustegevust ja saada sellele

valideerijate hinnang.

2011 liitusid Primuse programmi raames

kvaliteediprotsessiga veel kolm kõrgkooli ja

Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Kuigi 2010. aastal tõstatas TÜ rektor prof.

Karis rektorite nõukogus esimese protsessi

tulemuste tutvustamisel küsimuse kvalitee-

diprotsessi raames söödud saiakeste hulga

kohta, on õppeasutused saanud protsessist

väga palju sisulist kasu. Osalised on mõist-

nud, et „oluline on teha nii, nagu ma tahaksin,

et mulle tehakse“ – õppeasutusel teha ene-

seanalüüsi ning assessoritel anda tagasisidet

nii, et see oleks edasiviiv ja arengule suuna-

tud. Protsessi käigus on kõrgkoolid saanud

4

tegeliku ja sisulise ülevaate oma tugevus-

test ja kitsaskohtadest, käima lükatud pa-

rendustegevused hõlmavad mitmeid vald-

kondi finantsanalüüsidest ja tagasiside

kogumisest kuni õppejõudude hindamise

süstematiseerimise ja turundusstrateegiate

väljatöötamiseni.

Rahalise külje pealt on Primuse 2. tegevuse

raames kvaliteedi arendamiseks (sh kõrg-

koolidele parendustegevusteks eraldatud

summad) kasutatud 447 214 eurot. Võttes

arvesse partnerite tagasisidet tegevuste te-

geliku kasuteguri kohta võib öelda, et raha on

kasutatud eesmärgipäraselt ja kõik osalejad

– kõrgkoolid, struktuuriüksused, assessorid,

valideerijad – on sellest ainult võitnud. Vaa-

dates suuremat pilti, tuleb aga tunnistada,

et tegelikult on suurimaks võitjaks kogu Ees-

ti kõrgharidus ning tudeng, kes siin haridust

omandab.

Aitäh kõigile, kes on keerulisse ning kohati

tuliseid vaidlusi tekitanud kvaliteedijuhtimi-

se protsessi oma panuse andnud! Primuse

poolt loodan kogu südamest, et sellistele

ettevõtmistele antakse võimalus jätkuda ka

tulevikus.

Anneli LorenzKoordinaator õppekava arenduse

valdkonnas

Kvaliteedijuhtimise protsessi eesmärgid

• aidata kaasa kõrgkoolide kvaliteedijuhti-

mise süsteemsele arendamisele ja kõrgkooli-

de töö tulemuslikkuse tõstmisele

• võimaldada kõrgkoolil selgitada välja oma

tugevad küljed ja parendusvaldkonnad, mille

põhjal saab planeerida parendustegevusi ja

jälgida edusamme

• võimaldada kõrgkoolil viia ellu kõige oluli-

semad parendustegevused

• jagada kogemusi kõrgkoolide kvaliteedi-

juhtimise süsteemidest

• suurendada Eesti kõrgkoolide konku-

rentsivõimet tervikuna ning tõsta/toetada

kõrgkoolide läbilöögivõimet Euroopa Liidus

ja muus maailmas

2009-2012 (sisaldab 3 protsessi)

Kokku on osalenud 17 kõrgkooli/ülikooli

struktuuriüksust ja Eesti Üliõpilaskondade

Liit, sealhulgas:

• 3 ülikooli (TTÜ, EMÜ, EKA)

• 5 ülikooli struktuuriüksust (TÜ LOTE, TÜ

Narva kolledž, TTÜ Mehaanikateaduskond,

TLÜ Haapsalu kolledž, TTÜ Kuressaare kol-

ledž)

• 9 rakenduskõrgkooli (EEK Mainor, Tartu

Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu

Kõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Eesti Mere-

akadeemia, Infotehnoloogia Kolledž, Lää-

ne-Viru Rakenduskõrgkool, Tartu Kõrgem

Kunstikool, Tallinna Tehnikakõrgkool)

• Eesti Üliõpilaskondade Liit

toimetaja

5

Krista Haak, õppeprorektor

Sigrit Lilleste, kvaliteedijuht

Kuidas lähenesime?

Parendusprojektide määratlemise ja

prioriseerimise aluseks olid kokkulepitud

valikukriteeriumid:

Rektori käskkirjaga määrati kindlaks

projektid ja vastutajad. Viidi läbi 14 üleaka-

deemialist parendusprojekti, millest jätku-

protsessi valideerimiseks esitati need kolm

projekti, mis olid seotud kõige olulisemate

huvigruppide – üliõpilaste, õppejõudude ja

tööandjate – ning nendega seotud arendus-

tegevustega. Projektijuhid valiti valdkonna

eest vastutajate hulgast, juht kaasas võtmei-

sikute meeskonna. Projekti tegevuskava pla-

neerimiseks ja tulemuste esitamiseks töötati

välja ühtne vorm. Lõpptulemusi ja parendus-

ettepanekuid esitleti akadeemia arengupäe-

val, kust tehti videoülekanne akadeemia kõi-

gisse asukohtadesse. Projektide juhid andsid

tegevusest aru kord kuus rektoraadi nõupi-

damisel ning materjalid koondati Intraneti

kausta.

Mis sai tehtud?Õppejõudude atesteerimissüsteemi pro-

jekti raames koostati atesteerimise kord koos

juhendmaterjaliga, korraldati pilootatesteeri-

mine, ajakohastati ametijuhendeid, katseaja

vestluse- ning arenguvestluste läbiviimise

kord viidi kooskõlla atesteerimissüsteemiga,

toimusid seminarid protsessi tagasidestami-

seks. Esimesel vabatahtlikul pilootatesteeri-

misel veebruaris 2011 osales planeeritud 20%

asemel ligi 60% õppejõududest. Hoolimata

sellest, et töömaht suurenes seetõttu ligi

kolm korda, püsiti ajagraafikus.

KvaliteediarendusEesti Sisekaitseakadeemias

• seos arengukava eesmärkidega

• seos kvaliteedijuhtimise protsessis

assessorite tehtud parendus-

ettepanekutega • ülevaate valmimine teatud valdkonnas

või uue lähenemise juurutamine • mõju põhiprotsessi arendamisele • seos huvipooltega

• seos edasiste parendustegevuste

kavandamisega • tulemused on sisendiks institutsionaal-

se akrediteerimise aruandele.

2010/11. õppeaastat võib Sisekaitseakadeemias (edaspidi akadeemia) nimetada kvali-teediaastaks. Osalesime Primuse programmi kõrgkooli kvaliteedijuhtimise II jätkuprotsessis, mis oli mõeldud enese- ja välishindamise tulemuste põhjal oluliste parendustegevuste ellu-viimiseks ja kõrgkoolide kvaliteedijuhtimise süsteemse arendamise toetamiseks.

kvaliteet

6

Projekti mõjuna on esimestel edukalt ates-

teeritutel tõusnud töötasu, neil on olnud või-

malus saada lihtsustatud korras valitud õppe-

jõuks ning võtta vaba semester.

Et sõnum atesteerimise olulisusest jõuaks

kõigi õppejõududeni, on protsessi vaja veel

paar korda läbi viia ning süvendada prakti-

list kogemust. Õppejõududel, kes on ates-

teeritud ehk saanud tööandjalt konstruk-

tiivse tagasiside töö tulemuslikkuse kohta,

on akadeemias mitmekesisemad tööalased

võimalused.

Tööandjatega seotud projekti raames

kaardistati nelja kolledži koostöökogemus

tööandjatega, koostati tööandjate rahulolu-

küsitlus, mis on kasutatav ka edaspidi, sisejul-

geoleku magistrandi uurimistööna viidi läbi

tööandjate rahulolu-uuring ning korraldati

koostööseminar tööandjatega. Tööandjate

rahulolu uuriti esmakordselt, valimi moo-

dustasid praktikajuhendajad, ametkondade

personalitöötajad ja tööandjate esindajad

kolledžite nõukogudes. Tulemused näitasid,

et tööandja ootused akadeemia lõpetaja

teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste osas

on väga kõrged. Koostööseminaril oli 93 osa-

lejat, sh 60 tööandjate esindajat. Seminaril

esitleti uuringu tulemusi, tutvuti kolledžite

koostöökogemusega, arutati koostöövõima-

lusi töötubades ning tunnustati tööandjaid

panuse eest akadeemia arendamisel.

Õppijate rahulolu õppekvaliteediga uu-

riti kolmest vaatenurgast – tagasiside õppe-

protsessile, praktikakorraldusele ja väljun-

dipõhiste õppekavade toimimisele. Projekti

raames ühtlustati või uuendati olemasolevad

küsimustikud, viidi läbi rahulolu-uuring pilo-

otrühmades, anti küsitluses osalenutele ta-

gasisidet uuringu tulemuste kohta. Praktika

töögrupp ühtlustas praktikakorraldust regu-

leeriva dokumentatsiooni kolledžites, vaatas

üle kõikide õppekavade praktikaprogram-

mid ja hindamiskriteeriumid , koostas ühtse

tagasisidevormi, mida testiti pilootgruppi-

des. Väljundipõhiste õppekavade analüüs

(fookusintervjuud väljundipõhise õppekava

lõpetanud gruppidega) näitas, et õppekava

õpiväljundid ei ole alati tegelikult õpituga

kooskõlas, ning andis asjakohast infot õpiväl-

jundite muutmiseks.

Kuidas edasi?Projektide tulemused on sisendiks õppe-

jõudude hindamise/tagasisidestamise, töö-

andjatega koostöö, praktikakorralduse, täien-

duskoolituse ja õppekavade arendamisel.

2011/12. õppeaastal muudame pilootvooru

tulemuste põhjal õppejõudude atesteerimis-

süsteemi, korraldame õppejõududele enese-

analüüsi koolituse, hakkame õppeainete ja

praktikate kohta õppuritelt uutel alustel taga-

sisidet koguma jne. Kolledžites hakkab prakti-

kakorralduse eest vastutama üks inimene,

Et sõnum atesteerimise olulisusest

jõuaks kõigi õppejõududeni, on

protsessi vaja veel paar korda läbi viia

ning süvendada praktilist kogemust.

kvaliteet

7

kellel on tervikülevaade praktikate sisust ja

kvaliteedist.

Mida õppisime?Rektoraadi ja projektijuhtide kokkusaami-

sel 2011. aasta augustis analüüsisime paren-

dusprojektide protsessi tervikuna. Tõdesime

üksmeelselt, et oluliste teemade arendami-

sel oli motiveeriv tegutseda meeskonnana

ning selged lähteülesanded ja süsteemne

vahearuandlus aitasid hästi n-ö reel püsida.

Akadeemiale parendusprojektide meetod lä-

henemisviisina sobis, sest see konkretiseeris

vastutajad. Oluline oli meie-tunde tekkimine,

juhtkonna toetus ja tegijate tunnustamine.

Endiselt valmistab probleeme aja ja töökoor-

muse planeerimine ning edaspidi oleks pro-

jektijuhtidele vaja sisekoolitust ja kogemuse

jagamise võimalusi, samuti tuleks enam kaa-

sata õppejõude ja kadette. Eesti Kvaliteedi-

ühingu konkursil „Kvaliteedi Tegu 2010“ saime

nominendiks teoga „Akadeemia parenduste-

gevused kui õppetunnid enese- ja välishin-

damisest“. Rõõmustab, et oleme akadeemias

tervikuna suutnud tekitada huvi kvaliteedi-

temaatika vastu ning meie töötajad osalevad

aktiivselt erinevates kvaliteediprojektides.

Juunikuus toimus kvaliteedi-projekti tagasisideseminar, kus üheks ülesandeks oli osalejatel luua visioon ideaalsest kõrgkooli juhtimiskvaliteedi arendamise protsessist.

kvaliteet

8 kvaliteet

Eesti Maaülikool pideva parenduse teel

Oleme avatud jagama teistega meie üli-kooli kvaliteedikindlustamise head prakti-kat, aga samuti kitsaskohti, millega oleme protsessi käigus kokku puutunud. Kvalitee-diprotsess on mõõdupuuks liikumisel pare-muse suunas. Oleme oma organisatsiooni juhtimisel ja selle toimimise korraldamisel seadnud eesmärgiks pideva arengu ja soo-vinud kvaliteediprojektide kaudu häid koge-musi omandada ja rakendada.

Aastatel 2005–2008 osalesime ESFi toel elluviidud projekti „Ülikooli lõpetajate kon-kurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse kvaliteedi arenduse“ (LÜKKA) alaprojektis, mille tulemusena:

• kaardistasime ülikooli kvaliteedisüsteemi alased ootused ja vajadused sihtgrupiti kü-sitluse põhjal

• selgitasime välja sihtgruppide koolitusva-jaduse ning hindasime lõpetanute pädevust

koostöös Tööandjate Keskliiduga• korraldasime kvaliteedijuhtimise koolitusi ja seminare

• koostasime kvaliteedikäsiraamatu.

EMÜ kvaliteedikindlustamise välishindamised

EMÜ osales vabatahtlikult Eesti kõrgkoo-lide välishindamiste projektides, mis korral-dati ESF programmi Primus eestvedamisel.

2009/2010. õppeaastal analüüsisime oma organisatsiooni institutsionaalset võimekust EFQM-mudeli põhjal. Olime Eesti avalik-õi-guslikest ülikoolidest ainus, kes selle välja-kutse tervikuna vastu võttis, samas kui teised ülikoolid osalesid EFQM-mudelist lähtuvas analüüsis ühe struktuuriüksusega. Meid hin-dasid ka välishindajad (assessorid), kelle ta-gasisideraport oli väga heaks töövahendiks parendustegevuste käivitamisel. Raportis

Eesti Maaülikool tegeleb süsteemse kvaliteediparendusega alates 2005 aastast. Koos-töös teiste ülikoolidega oleme allkirjastanud Eesti ülikoolide kvaliteedi hea tava leppe. Tänu pidevale kvaliteediparendusele läbisime edukalt kõrgkoolide üleminekuhindamise ning esimese Eesti ülikoolina seisame institutsionaalse akrediteerimise protsessi lävel.

Katrin Kreegimäe, Eesti Maaülikooli kvaliteedikomisjoni liige

9

olid välja toodud nii ülikooli tugevused kui arendatavad küljed. EMÜ tugevate külgede-na tõid välishindajad välja järgmise:

“Eesti Maaülikool on kahtlemata nii mit-meski valdkonnas heaks eeskujuks kõikidele teistele kõrgkoolidele. Assessoritena leiame, et meeskonnavaim, valmisolek muutusteks ja liikmeskonna pühendumine ülikoolile on teie tugevused!“

Parendusvaldkondadeks peeti EMÜ tun-tuse suurendamist ühiskonnas, ülikooli tege-vuste ja tulemuste ning mõju mõõtmist ja analüüsimist, saadud informatsioonist õppi-mist ning tulemuste esitlemist avalikkusele.

Tagasisideraportis esitatud parendus-valdkondade põhjal käivitasime 2010/11. õppeaastal kolm suurt parendusprojekti:

Parendustegevused kavandati ja raken-dati programmi Primus Eesti kõrgkoolide kvaliteeditagamise jätkuprotsessi raames. Jätkuprotsessis osales kokku kaheksa Eesti kõrgkooli.

EMÜ parendusprojektidesse olid kaasa-tud paljud ülikooli erinevate üksuste ja osa-kondade töötajad. Parendusprojektide vahe- ja lõpptulemusi jagati kogu ülikooliperega.

Projektide tulemusena töötati Maaülikoo-lis välja:

Turundusstrateegia, mis kinnitati EMÜ nõukogus 27. oktoobril 2011. Stratee-gia sätestab EMÜ turundustegevuse üld- ja strateegilised eesmärgid ning juhtimispõhi-mõtted. See dokument on nüüdsest kogu ülikooli turundustegevuse aluseks.

Personali rahuloluuuringu küsitlusme-toodika, mille põhjal viidi läbi EMÜ personali rahulolu-uuring. Uuringu tulemusi tutvustati oktoobris kogu ülikooliperele. Uuringu tule-mused annavad suuna töötajate rahulolu suurendamiseks tehtavale tööle. Töötajate rahulolu hakatakse nüüdsest uurima iga 2,5 aasta tagant ja saadud tulemused võimalda-vad hinnata eelmise uuringu tulemuste ana-lüüsile järgnenud otsuste kvaliteeti.

EMÜ õppekavagruppide jätkusuut-likkuse hindamise kvaliteediindikaatorid, mis on aluseks õppekavade sisehindami-seks ja omakorda annavad kvaliteetset infot õppekavade jätkusuutlikkuse tagamisega seotud otsuste tegemiseks. Projekti käigus sõnastati õppekavade jätkusuutlikkuse hin-damise kontseptsioon. Kontseptsiooni

• EMÜ turundusstrateegia

väljatöötamine

• töötajate rahulolu

uurimine

• õppekavagruppide

jätkusuutlikkuse analüüsimine.

kvaliteet

10

aluseks võeti põhimõte: „Tehes õiged asju õi-gesti oleme jätkusuutlikud“.

EMÜ tulemusi Eesti kõrgkoolide kvali-teeditagamise jätkuprotsessis hindasid vä-lishindajad. Valideerijate tagasisideraportis ülikoolile esitati meie tugevustena projek-tidesse kaasatud töötajate pühendumine projektide eesmärkide saavutamisele. Posi-tiivse eeskujuna tõid hindajad välja ülikooli juhtkonna selge toetuse ning initsiatiivi pa-rendusprojektide elluviimisel, samuti rektori ja teiste rektoraadi liikmete eestvedava rolli organisatsiooni liikmete kaasamisel.

Parendusvaldkonnana nimetasid hin-dajad vajadust töötada välja mõõdikud, mille abil jälgida ja hinnata püstitatud ees-märkide asjakohasust ja lähenemisviiside tulemuslikkust.

EMÜ 2012 kevadel institutsio-naalse akrediteerimise protsessis

EMÜ võttis vastu EKKA (Eesti Kõrgharidu-se Kvaliteediagentuur) esitatud väljakutse pi-loteerida Eesti kõrghariduse institutsionaal-set akrediteerimist, et EKKA saaks tagasisidet hindamisprotsessi toimimise kohta enne sel-le rakendamist kõikides kõrgkoolides.

Protsessis osalemiseks on EMÜ alates eelmise õppeaasta teisest semestrist inten-siivselt tegelenud eneseanalüüsiga, mis on akrediteerimise sisendiks. Tänu varasemate-le kvaliteedikindlustamise projektidele, kus oleme viimastel aastatel osalenud ja mille raames oleme end hinnanud, on meil täna-seks olemas ülikooli arenguid visualiseeriv materjal ja välja joonistumas ülikooli võt-metulemuste trendid. Ka institutsionaalse akrediteerimise ettevalmistamise protsessi on kaasatud kogu ülikoolipere: toimuvad tu-lemuste ülevaatus- ja aruteluseminarid ning töötavad võtmevaldkondade hindamiseks moodustatud töögrupid.

Kvaliteedikindlustamise projek-tide mõjust Eesti Maaülikooli arengutele

Kvaliteedikindlustamise projektides osa-lemine on aidanud Maaülikoolil käivitada pidevad kvaliteediparendusprotsessid, mis on aluseks ülikooli kui terviku jätkusuutliku-le arengule.

Positiivse eeskujuna

tõid hindajad välja

ülikooli juhtkonna selge

toetuse ning initsiatiivi

parendusprojektide

elluviimisel, samuti

rektori ja teiste rektoraadi

liikmete eestvedava rolli

organisatsiooni liikmete

kaasamisel.

kvaliteet

11

Me oleme:

• Õppinud paremini tundma oma ülikooli ja kolleege

• Õppinud paremini nägema oma võimalu- si ja tugevusi, aga ka ohte väliskeskkon- nast ja sisemisi parendusvaldkondi

• Positsioneerinud ennast kindalt Eesti tugevamate ülikoolide ridadesse

• Käivitanud parendustegevusi ja loo- nud süsteemid kvaliteedikindlustamiseks ülikoolis.

Läbitud projektide tulemusel oleme pa-remini aru saanud ka nendest külgedest, mida meil tuleb veel kogu ülikooliperega arendada.

Nendeks on:

• ülikooli tegevuste ja tulemuste mõju analüüsimine

• ülikooli tegevuste ja tulemuste oma- vaheline seostamine ning nende mõõtmine.

Positiivsete momentidena jäid projektidest meelde:

• töötamine ühtse meeskonnana

• juhtide eestvedav roll ja toetus mees- kondadele projektieesmärkide saavutamisel

• suurte projektidega hakkamasaamine lühikese aja vältel.

Takistavate teguritena koorusid projektide käigus välja:

• ebapiisav oskus planeerida detailselt ja pikaajaliselt tegevuskavasid nii, et arute- lus saaksid osaleda kõik projektiga seotud töötajad

• ebapiisav oskus defineerida probleeme ja projektide eesmärke nii, et kõik meeskon- naliikmed neist ühtmoodi aru saaksid

• ebapiisav oskus dokumenteerida nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

Eneseanalüüside

tulemuste ning

välishindajate tagasisidede

avalikustamisega tahame

anda Maaülikooli

huvipooltele kindlustunde, et

meie organisatsiooni liigub

paremuse suunas ning oleme

suutelised kvaliteeti hoidma

ja pidevalt parendama.

kvaliteet

12

Tihti arvatakse, et ärikoolil on kergem edu saavutada, sest vajalik teadmine peaks koolil olemas olema. Lihtne on öelda – „Tee õiged valikud” (C. Markides), „Hoia väärtusi” (P. Drucker), „Loo hea srateegia” (R. Koch), „Saa suurepäraseks” (J. Collins) jne. Kindlasti ongi need head ettepanekud, kuid õige teadmi-se kasutamine õigel ajal ja õigesti on oskus omaette.

Oleme Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mai-nor läbi teinud hulganisti enesehinda-misi ja välishindamisi (akrediteerimised vanas süsteemis, üleminekuhindamised vahepealses süsteemis, kvaliteediauhinna konkursid jne) ning need on meile ka edu toonud - mitmed edukalt läbitud akredi-teerimised, edasipürgiva organisatsiooni tiitel 2008. aastal, juhtimiskvaliteedi auhin-na konkursil parim keskmise suurusega et-tevõte 2010. aastal, äramärkimine projektis

„Kvaliteedikindlustamine Kõrgkoolis“ 2010. aastal jne. Me muudkui parendame ja pa-rendame ning oleme tänulikud iga hea idee eest, et mida veel annab parendada. Mõni aeg tagasi tekkis aga kahtlus: kui kogu aeg parendad ja parendad, siis äkki teed lõpuks väga hästi vale asja, kuid kasu sellest ju ei ole? Nagu ütles professor Etzkowitz, triple helix’i mudeli autor, Tallinna Tehnikaülikoo-lis avalikku loengut pidades:

Seega oleme tänulikud, et meil läheb häs-ti, sest väga raske on läbi murda, kui läheb halvasti.

Muutused kõrghariduses – uued reeglid, muutunud väliskeskkond, uute ootuste ja vajadus-tega üliõpilased jne – panevad eeldatavalt iga kõrgkooli mõtlema muutuste vajadusele ka kõrg-koolis enda sees. Meie jaoks on olnud oluline mõista, et „Mis iganes muutis sind edukaks minevi-kus, ei tee sind edukaks tulevikus” (L. Platt). Kui sellest aru saada, on ka edasiminek juba lihtsam.

Eneken Titov, kvaliteedijuht ja õppejõud, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Mõeldes kvaliteedist...

„Paljud kõrgkoolid

tegutsevad väga hästi

vanamoodi, aga paraku

pole vanamoodi enam

see, mis edu toob.”

kvaliteet

13

Muutustevajaduse äratundmine ei taba-nud üleöö, vaid pisiasjad (tagasiside üliõpi-laselt, õppejõu kommentaar, juhuslik kohvi-pausi-vestlus) panid meid seda märkama.

Head mõtted tekivad vähestes peades ja me oleme õnnelikud, et need inimesed on meil olemas. Teadmine, et on vaja muutust, kontsentreerus uue strateegia koostamise ajaks ning meie näeme oma uut võimalust, keskendudes strateegilistele eesmärkidele:

Esmapilgul justkui ei midagi uut, kuid läbimurde jaoks on oluline muuta süstee-mi – struktuuri, protsesse ja mustreid (Fr. Capra). Oleme asunud muutma oma „süs-teemi”, kuid arvestame, et tulemus ei pruugi ilmneda kohe ning oleme õppinud nägema perspektiivi. Muutused on meie jaoks kogu organisatsiooni orgaaniline osa.

Institutsionaalsele akrediteerimisele lähe-me vastu juba uue strateegiaga ja kuigi me mõistame, et oleme alles oma pikaajalise strateegia elluviimise alguses, loodame, et 2014. aasta kevadel on meie edusammud hindamiskomisjonile juba näha.

Üks suur ambitsioon on meil veel – me ta-haksime, et kvaliteet ei seisneks ainult kind-lates projektides ja kvaliteedijuhis, vaid oleks oluline osa kõigi meie töötajate igapäeva-tööst. Ainult nii võime saavutada pikaajalise strateegilise eesmärgi (aastaks 2020): „Olla Eesti haridussüsteemis igakülgselt tunnus-tatud, kaasatud ja võrdväärselt rahastatud partner”.

• EEK tagab kõigis oma õppe- ja arendus valdkondades rahvusvaheliselt ja siseriikli- kult tunnustatud taseme

• EEK on tänapäevane, kohanemisvõimeli- ne ja hästi toimiv organisatsioon

• EEK on rahvusvahelise liikmeskonnaga atraktiivne õpi- ja töökeskkond

• EEK mõjutab koostöös oma üliõpilaste, vilistlaste, õppejõudude, töötajate ning partneritega ettevõtluskeskkonda ja ühis konda tervikuna.

kvaliteet

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppeprorektor Tauno Õunapuu septembrikuus toimunud kvaliteedijuhtimise lõpuseminaril jätkuprojektide kokkuvõttest rääkimas.

14

Ija Stõun, TTÜ personaliosakonna koolitus- ja

arendusjuht

Dr Richard Felder on koos abikaasa Re-

becca Brentiga läbi viinud üle 600 mõjusa

õpetamise õpitoa ja seminari, olnud men-

toriks noortele õppejõududele, osalenud

konverentsidel USAs ja mujal maailmas.

Dr Felderile on omistatud hulgaliselt kõr-

geid autasusid ja 2010. aastal pälvis ta

Rahvusvahelise Insenerihariduse Ühingute

Föderatsiooni IFEES aastapreemia. Kõrge tun-

nustus ja koolitustel osalenute hea tagasiside

oli üheks põhjuseks, miks TTÜ Eesti Inseneri-

pedagoogika Keskuse juhataja, Rahvusvahe-

lise Inseneripedagoogika Ühingu IGIP Täitev-

komitee liige Tiia Rüütmann otsustas kutsuda

dr Felderi ja dr Brenti Eestisse, et neil oleks

võimalus kohapeal tutvustada klassikalise

pedagoogika meetoditest erinevaid, eelkõige

Mõjusa õpetamise õpituba17. ja 18. oktoobril toimus Tallinna Tehnikaülikoolis ESF programmide Primus ja Eduko ning

Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu IGIP toel „Mõjusa õpetamise õpituba“, millest võtsid

lisaks TTÜ õppejõududele osa ka mitmed programmide partnerkõrgkoolide õppejõud ja õpetajad.

Töötuba juhtisid dr Richard M. Felder ja dr Rebecca Brent. Fo

tod:

TTÜ

15koolitus

tehnikaaladel õppivate tudengite õpetamisel

kasutatavaid alternatiivseid õpetamisviise.

Veidi ajaloostTiia Rüütmanni sõnul oli 1950. aastateks

arenevas tehnikaõpetuses tekkinud olukord,

kus klassikaline pedagoogika ei suutnud

enam pakkuda piisavalt sobivaid lahendusi

tehniliste õppeainete õpetamiseks. Euroopas

ja Ameerikas tekkisid uued koolkonnad, ha-

kati looma erinevaid instituute, rajamaks in-

seneripedagoogika kui uue, noore teadusha-

ru aluseid. Selle tunnistuseks on populaarsed

iseseisvad haridusühingud, mis loodi vasta-

vate inseneriorganisatsioonide juurde (ASEE,

IEEE, IGIP) ja mis tänaseni tegelevad mõjusa

õpetamisega tehnikavaldkonnas.

Eestis algas inseneripedagoogika laiem

levik 2001. aastal, mil Tallinna Tehnikaülikoo-

lis loodi Eesti Inseneripedagoogika Keskus,

mida tunnustasid avalik-õiguslike ülikoolide

rektorid (M. Heidmets, A. Keevallik, J. Aavik-

soo) ning Haridus- ja Teadusministeerium

eesotsas toonase ministri Tõnis Lukasega, all-

kirjastades neljapoolse hea tahte protokolli ja

kinnitades sellega, et tehnikaõpetajate eda-

sist koolitust Eestis koordineerib TTÜ insene-

ripedagoogika keskus.

Täna korraldatakse õpetajate ja õppe-

jõudude (täiendus)koolitust põhiliselt Tartu

ja Tallinna Ülikoolides, inseneripedagoo-

gika keskuse missiooniks on aga jätkuvalt

reaalainete- ja tehnikaõpetajate järelkasvu

kindlustamine ja tehnikahuviliste noorte

koolitamine, et tagada jätkusuutlikku tehni-

list kõrgharidust Eestis.

Et üliõpilased ei „hääletaks jalgadega“Tsiteerides dr Richard M. Felderit: „Tehni-

kaülikoolides ja tehnikakõrgkoolides ei to-

hiks suures väljalangevuses süüdistada mitte

üksnes rumalat õppijat, vaid ka õpetajat, kes

ei valda tehniliste erialaainete õpetamise

spetsiifilist kunsti ja muudab tehnilised õp-

peained seetõttu tihti kuivaks, ebahuvitavaks

ja arusaamatuks. Nii kaotatakse väärtuslikke

õpilasi. Õpilased kaotavad huvi tehnikaeriala-

de vastu ja õppejõud kaotavad usu nii endas-

se kui ka oma üliõpilastesse...”

Mõjusa õpetamise õpitoas said osalejad

teavet selle kohta, milliseid õpetamisviise li-

saks traditsioonilistele õppemeetoditele ka-

sutada, et üliõpilased ei „hääletaks jalgadega“

ja jätkaksid õpinguid valitud ülikoolis.

„Tehnikaülikoolides ja

tehnikakõrgkoolides ei

tohiks suures väljalangevuses

süüdistada mitte üksnes rumalat

õppijat, vaid ka õpetajat, kes

ei valda tehniliste erialaainete

õpetamise spetsiifilist kunsti ja

muudab tehnilised õppeained

seetõttu tihti kuivaks,

ebahuvitavaks ja arusaamatuks.

Richard M. Felder

16

Professor Felder kritiseeris oma kodumaa

näitel süsteemi, kus doktoriõppes ja/või äsja

doktorikraadi saanud õppejõud võivad asuda

ilma täiendava koolituseta üliõpilasi õpeta-

ma, tekitades eelpoolmainitud olukorra, kus

tudengid leiavad endale õppimisvõimalusi

mujal ülikoolides. Koolitajad toonitasid õpi-

toa käigus korduvalt, et õppejõud peaksid

mõistma, et tänapäeval ei ole õppejõud ainu-

ke tark auditooriumis, vaid seda on ka paljud

üliõpilased.

Mõjusa õpetamise õpitoa saamisluguDr Felderi sõnul oli ta umbes 15 aastat

õpetanud, kui avastas, et midagi on valesti.

Tsiteerin professorit: „Seletasin materjali õppi-

jatele ära, tõin juurde näiteid, kuid järgmisel

päeval neile teema kohta küsimusi esitades

ei osanud nad vastata ning mitmed kukku-

sid eksamil läbi. Kuna teadsin, et õpilased on

intelligentsed, pidi probleem olema milleski

muus. Mõistsin, et keegi ei olnud mulle ku-

nagi õpetanud, kuidas õpetada. Sel hetkel

toimus muutus minu karjääris. Hakkasin uu-

rima hariduspsühholoogia-alast kirjandust.

Mõistsin, et inimesed kinnistavad teadmisi ja

arendavad oskusi ainult ühel viisil – ise tehes

ja saades tehtu kohta tagasisidet. Muutsin

oma õpetamisstiili – võtsin kasutusele aktii-

võppe, andsin avastatud teadmisi artiklite

kaudu ja õpitubades edasi kolleegidele. See-

järel sai õpetamisest minu prioriteet.“

Dr Felder lisas veel, et õpetamismeetodid

on kõikjal erinevad. Ameerikas kasutatakse

võrreldes teiste riikidega üha enam aktiivõ-

pet. Mõjusa õpetamise õpitubasid korralda-

takse kõikjal maailmas, kuid väga vähesed

neist on spetsialiseerunud inseneriteadusele

ja tehnikaaladele.

Küsimusele, kas insenerialade, keemia-,

füüsika- ja matemaatikaõpetajad peaksid

saama teistsuguse väljaõppe võrreldes hu-

manitaaralade õpetajatega, vastas koolitaja,

et mõjusa õpetamise põhimõtted on sarna-

sed. Siiski usub ta, et konkreetse pedagoo-

gikasuuna spetsialistide käe all on õpetaja-

te väljaõpe tõhusam. Hea tulemuse annab

STEM-alade (Science, Technology, Engineering,

Mathematics) ning humanitaar- ja sotsiaalala-

de õpetajate erinev väljaõpe. Tehnikaülikoo-

lid peaksid insenerialade õpetajaid koolitama

siiski ise. Oluline on efektiivselt õpetada igal

alal, aga kehv inseneriõpe võib viia selleni, et

õppijad loobuvad inseneriõppest ja kannatab

ka inseneeria õpetamine.

Dr Felder usub, et kui õppejõud ei saa pä-

rast tööle asumist regulaarselt väljaõpet, pea-

vad nad kõike ise õppima – uurimisprogram-

mide alustamist ja korraldamist, mõjusa

“Mõistsin, et keegi ei olnud

mulle kunagi õpetanud,

kuidas õpetada. Sel hetkel

toimus muutus minu

karjääris.”

Richard M. Felder

koolitus

17kokkuvõte

Pildiallkiri................................. jfhdsjka fndjksan .............. ................Foto: TTÜ

õpetamise tõdede avastamist, teadustöö

ja õppetöö tasakaalustamist, eraelu ühenda-

mist tööeluga jms. See võtab üldjuhul aastaid.

Isegi paar koolitust aitavad õppejõududel pa-

remat tööd teha. Lisaks ei ole hea õpetamine

keerulisem või ajamahukam kui kehv õpeta-

mine – see nõuab lihtsalt vastavaid teadmisi,

nendib ta.

Dr Richard Felderi ja dr Rebecca Brenti

õpitoad on eriti väärtuslikud seetõttu, et dr

Felder on erialalt insener ja dr Brent peda-

goog. Nende koostöö on loonud erilise süm-

bioosi, mistõttu „Mõjusa õpetamise õpituba“

on ainulaadne ja sobilik eelkõige ülikoolide

tehnika-, tehnoloogia- ja insenerivaldkonna

õpetajatele-õppejõududele.

Osalejate hinnang toimunud õpitoaleTTÜs korraldatud „Mõjusa õpetamise õpi-

toast“ võttis osa 128 õppejõudu ja õpetavat

doktoranti, neist kuni 1 aastase töökogemu-

sega 15%, 1–2 aastase kogemusega 18%,

2–5 aastase kogemusega 19%, 5–10 aastase

kogemusega 20% ja rohkem kui 10 aastase

kogemusega 28%.

Kokkuvõttes oli osalejate hinnang õpitoa-

le väga hea. Tagasisidelehtedelt võis lugeda

palju kiidusõnu nii saadud uute teadmiste kui

18

koolitajapaari suurepärase koostöö kohta.

Anne Villems, meie oma koolitusguru Tar-

tu Ülikoolist, vastas küsimusele, kas koolitus

täitis oma eesmärgi ja andis uusi teadmisi,

järgmiselt: „Tavaliselt väidavad õppejõud, et

aktiivõppe meetodid võivad töötada hästi

20 õppija grupis, aga mul on auditooriumis

100 tudengit, mina neid meetodeid seega

kasutada ei saa. Prof. Felder koolitusel oli ligi

130 õppijat ja kuna ta mitte ainult ei rääkinud

aktiivõppest vaid ka kasutas seda ise läbivalt

aktiivselt 130 inimesega, siis loodan, et kõik

kohalolijad võisid veenduda, et aktiivõpe töö-

tab auditooriumi suurusest sõltumata. Olin

enamikku nendest võtetest ka ise loengutes

kasutanud ja oma õpistiilide loengu just prof.

Felderi materjalidele üles ehitanud, kuid ma

ei ole suutnud aktiivõpet rakendada nii süs-

teemselt ja läbimõeldult. See, kuidas igal

hetkel viia kõigi osalejateni see, kus me ole-

me, miks me midagi käsitleme ja kuidas seda

aktiivselt teha,oli valgustav ka aktiivõpet ka-

sutama harjunud osalistele. Aktiivmeetodite

süsteemne rakendamine, nagu seda tegi prof.

Felder, on ideaaliks, kuhu pürgida iga oma

loengu ja praktikumiga.“

Küsimusele, milline on teie arvamus õppe-jõudude enesetäiendamisest väliskogemuse abil ja kas välisõppejõudude Eestisse kutsu-mine õigustab end või tuleks leida rohkem

19

võimalusi saata meie õppejõudude välis-maale stažeerima, vastas Anne Villems, et vä-lisõppejõudude sellised töötoad, nagu prof. Felderi oma, on ilmselt üks efektiivsemaid mooduseid õppejõudude täiendkoolituses üldse. Kui saata 130 õppejõudu välismaale näiteks kaheks nädalaks, pole üldse selge, et kõik sealt just aktiivõppe oskuse ja veendu-musega tagasi tulevad.

Raha aga kulub kümneid või isegi sadu kordi rohkem. Loomulikult tuleb esinejaid väga hoolikalt valida, et nende töötubadest tõesti kasu oleks. Prof. Felder oli igati õnnes-tunud valik.

Samal arvamusel oli ka koolitusel TTÜ üliõpilasi esindanud tudeng Robert Peet-salu, kes lisas, et koolitus võimaldas saavu-tada kõik planeeritud õpiväljundid ning an-dis innustust ja ideid paremate meetodite

kasutamiseks õpetamises. Ta lisas, et välisõp-pejõude on Eesti kõrgkoolidesse vaja tuua, kuid ainult siis, kui nad on tõepoolest head õppejõud, kes toovad endaga kaasa pare-ma õppemetoodika, ja kui Eesti kõrgkooli-de õppejõud on valmis nende kogemusest õppima. Seda kohtab väga harva ja ainult kohalike õppejõudude inglise keele oskuse parandamiseks pole neid mõtet siia kutsuda.

„Aktiivmeetodite süsteemne

rakendamine, nagu seda tegi

prof. Felder, on ideaaliks,

kuhu pürgida iga oma loengu

ja praktikumiga.“

Anne Villems, Tartu Ülikool

koolitus

20

VÕTA ja kvaliteetRaul Ranne, VÕTA koordinaator

VÕTA ei ole iseenesest väga uus teema. Reaalselt on varasemat õpi- ja töökogemust arvestatud juba pikka aega, kuid sihikindel VÕTA arendamine algas alles LÜKKA projektis ningon jätkunud Primuse programmi jook-sul. Palju on tehtud – on toimiv võrgustik, ju-hendid, e-kursused ja -portaalid, kogutakse statistikat, teavitustöö VÕTA nädalate ja teis-te ürituste raames. Samas on VÕTAga seoses endiselt üleval küsimusi ning viimastel aasta-tel on ehk kõige olulisem olnud VÕTA kvali-teedi temaatika.

On selge, et VÕTA süsteemis on riske. Liiga leebe suhtumine ning reguleerimine võib viia kvaliteedi languseni ning erineva-te probleemideni, nagu diplomipesu oht ning üldine kõrghariduse kvaliteedi langus. Teisest küljest võib VÕTA liiga range regu-leerimine, bürokraatia ja keerukus viia VÕTA kasutajate arvu vähenemiseni. Vajaliku tasa-kaalu leidmine ongi VÕTA kvaliteedi üheks võtmeküsimuseks.

Teiseks oluliseks küsimuseks on VÕTA kvaliteedi määratlemine. Seda on erinevatel aegadel püütud teha erinevalt, kuid ei jõutud pikka aega ühisele seisukohale.

2009. aastal kutsuti Primuse program-mi raames kokku töörühm, kuhu kaasati

ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse, Kutseko-ja, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning sihtasutuse Archimedes esindajad. Töörüh-ma ülesandeks seati VÕTA eesmärkide ja põhimõtete sõnastamine. Võtnud aluseks Hollandis kasutatava kvaliteedikoodeksi, sõ-nastas töörühm kuus VÕTA põhimõtet koos nende juurde käivate rakendusnormidega, mille alusel on võimalik hinnata põhimõtete rakendamist.

2010. ja 2011. aastal liideti VÕTA põ-himõtted ka Rektorite Nõukogu ja Ra-kenduskõrgkoolide rektorite Nõukogu kvaliteedilepetega.

VÕTA põhimõtete väljatöötamisega VÕTA kvaliteediprotsess ei lõpe. Üks asi on põhimõ-tete sõnastamine ja tunnustamine, kuid soo-tuks midagi muud nende järgi tegutsemine. Põhimõtete ellurakendamises võib ette tulla arusaamatusi ja teisitimõistmisi, samuti on meie õppeasutused VÕTAs erineval tasemel – see, mis võib tunduda lihtne ja arusaadav

Põhimõtete eesmärk

on tagada VÕTA

protsessi läbipaistvus ja

usaldusväärsus – ühe

sõnaga kvaliteet.

VÕTA

21

kõrgkoolis, ei pruugi sugugi seda olla näiteks kutsekoolis.

VÕTA põhimõtete ellurakendamisel toe-tab õppeasutusi vastvalminud VÕTA käsiraa-mat, mille autorid on Siret Rutiku ja Inga Vau.

Tegu on VÕTA põhimõtete rakendusju-hendiga, mis koondab peamise vajaliku info, mida õppeasutusel on vaja kvaliteetse ja läbi-paistva VÕTA süsteemi ülesehitamiseks.

Käsiraamatu abil on võimalik juba ole-masolevat VÕTA süsteemi täiendada ja pa-rendada või vajaduse korral süsteem nullist üles ehitada. Käsitletud on kõiki VÕTA etappe ning nendega seotud teemasid. Eraldi on väl-ja toodud VÕTA nõustaja ja hindaja kompe-tentsusprofiilid – teadmised ja oskused, mis nõustajatel ja hindajatel peavad olema. Pro-fiilid aitavad õppeasutustel paremini hinnata oma nõustajate ja hindajate koolitusvajadust ning ühtlustada koolituste õpiväljundeid. Kogu käsiraamatu kõik punktid ja soovitused on illustreeritud konkreetsete näidetega nii

kõrg- kui kutseharidusest.

Põhimõtete ning VÕTA käsiraamatu

valmimisega ei ole aga lõppenud VÕTA kvali-teediprotsess tervikuna. On tulemas kolmas etapp – VÕTA süsteemide välishindamine.

Välishindamine on praegu planeeritud 2012-2013 aastasse ning selle eesmärgiks on pakkuda õppeasutustele võimalus saada vä-liseksperdi hinnang oma VÕTA korrale ja selle vastavusele VÕTA põhimõtetega. Välishinda-mise vajadus on praktiline – sageli on õppe-asutusel endal oma tegevust raske hinnata ning seal kitsaskohti märgata.

2012. aasta jooksul koolitatakse esimene

grupp VÕTA assessoreid ja esimesed

Käsiraamat on kasulik

ja praktiline abivahend

kõigile, kes oma

õppeasutuses VÕTAga

kokku puutuvad, eriti aga

neile, kes vastutavad VÕTA

süsteemi ülesehitamise või

arendamise eest.

22

pilootprojektis osalevate koolide külastused peaksid toimuma 2012. aasta sügisel. Kui piloteerimine on edukas, siis laiendatakse koolide ringi 2013. aastal ning koolitatud assessorid saavad jätkata koostööd õppe-asutustega ka pärast Primuse programmi lõppu. Välishindajate külastusele eelneb õppeasutuse eneseanalüüs, seda toetav kü-simustik on juba lisatud VÕTA käsiraamatu kvaliteedipeatükki. Enesehindamise ning VÕTA assessorite kaasamise kaudu VÕTA kva-liteediprotsessi on õppeasutusel võimalus tagada oma VÕTA süsteemi usaldusväärsus ning sisuliselt ka valmistuda institutsionaal-seks akrediteerimiseks.

VÕTA ei ole asi iseeneses, vaid üks osa õp-peprotsessist. Kuigi ESFist toetatavad VÕTA arendusprotsessid võivad lõppeda 2013. aas-tal, ei tähenda see VÕTA lõppu, ning prob-leemid, mis jäävad praegu lahendamata, tuleb lahendada tulevikus. VÕTA põhimõtted jäävad kehtima, käsiraamat on olemas ja as-sessorid saavad jätkata koostööd koolidega, kuid kõik need abivahendid on üksnes nii head, kui pühendunud on õppeasutustes VÕTAga tegelevad inimesed. Ükski põhimõte ei kehti, kui seda ei järgita, ühestki käsiraama-tust pole kasu, kui seda ei loeta ja arvesse ei võeta ning ühestki eksperthinnangust pole kasu, kui selle järgi ei tegutseta. Abivahendid on olemas, süsteemid on paigas ning edasi-ne sõltub juba meist enesest.

Valmimas on STARR tehnika juhend

Üks suurimaid probleeme VÕTAs on olnud

see, kuidas taotleja saab kirjeldada oma töö-

kogemusest või muul mitteformaalsel viisil

õpitut nii, et hindaja saaks selle alusel lange-

tada kvaliteetse ja läbipaistva otsuse taotleja

teadmiste ja oskuste kohta. Selle probleemi

lahendamisel tuleb appi Hollandis VÕTA kon-

tekstis laialt kasutusel olev STARR-tehnika.

STARR-tehnika abil on taotlejal võimalik viie

lihtsa sammu abil analüüsida õpitut ning

panna see vajalikku õpiväljundite konteksti.

Situation – olukord. Taotleja kirjeldab

olukorda, kus õppimine aset leidis.

Tasks – ülesanded. Taotleja kirjeldab

ülesandeid, mida ta nimetatud olukorras

täitis.

Action – tegevus. Taotleja kirjeldab tege-

vusi, mida ta mingi probleemi vms lahenda-

misel tegi.

Result – tulemus. Taotleja kirjeldab oma

tegevuse tulemusi.

Reflection – taotleja analüüsib eelnevate

tegevuste ja olukorra kontekstis õpitut.

STARR-tehnikat võib kasutada nii õpimapi

täitmisel kui struktureeritud intervjuu läbivii-

misel, vastavaid koolitusi on võimalik tellida

koolituskeskustest. STARR-tehnika juhend

avaldatakse peagi Primuse koduleheküljel.

VÕTA

23koolitus

Mari-Liis Peets, EITSA, e-Õppe Arenduskes-

kuse koolituse projektijuht

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA)

e-Õppe Arenduskeskus alustas 2010. aastal

Primuse toel koolituste ja pädevuste veebi

loomist. Veeb on mõeldud õpetajatele, õppe-

jõududele, haridustehnoloogidele ja teistele

huvilistele oma haridustehnoloogiliste pä-

devuste hindamiseks ning koolitusvajaduse

planeerimiseks. Alates käesoleva õppeaasta

algusest on veeb avatud kõigile kasutajatele

Veebi eesmärk on toetada kasutajat

oma haridustehnoloogiliste pädevuste

analüüsimisel ning soovitada talle koolitusi.

Kuidas uus veeb aitab koolituse leidmisel?

• Veebis saab hinnata ennast õpetaja ja

õppejõu haridustehnoloogiliste pädevuste

enesehindamismudeli abil.

• Veebis saab registreeruda e-Õppe

Arenduskeskuse koolituskalendris olevate-

le koolitustele ja anda tagasisidet läbitud

koolitustele.

• Veebis saab pidada arvestust läbitud

koolituste kohta ja printida välja isikliku pä-

devuste koondtabelit.

Koolituste ja pädevuste veeb

Tutvu veebiga ja soovita seda teistelegi: http://koolitused.e-ope.eeRohkem infot õpetaja ja õppejõu haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeli

kohta:

http://www.e-ope.ee/opetajatele/e-oppe_taienduskoolitus/haridustehnoloogilised_padevused

http://primus.archimedes.ee/

Olulised kuupäevad november-detsember 2011

15.11 elektroonilise 19. VMT esitamise tähtaeg

15.-16.11 Praktika kõrgkoolis - koolitus kõrgkoolide praktikajuhendajatele

30.11 Programmi Primus juhtnõukogu koosolek

30.11-01.12 Akadeemiliste õpioskuste koolituse 2. osa 08.-09.12 Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, assessorite koolitus

15.12 Primuse koordinaatorite seminar