1Uudiskiri nr 2

Uuenduslikud praktika-mudelid / lk 9-13

Tegevõpetaja kaasamine õpetajate koolitusse / lk 20-21

Uudiskiri nr 209/2012

Väärtuskasvatus õpetaja-koolituses / lk 26-28

2 Uudiskiri nr 2

Programm EdukoProgramm Eduko tegut-seb Eesti haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendami-se ning populariseerimise nimel. Aastatel 2009-2014 toetame valdkonna arengut 5,1 mln euroga.

Eesmärgi täitmise ni-mel töötavad üheskoos SA Archimedes ja partne-rid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriaka-deemia, Tallinna Tehnika-ülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

SA ArchimedesEduko bürooKoidula 13a, 10125 Tallinn

eduko.archimedes.eeeduko@archimedes.ee Tel 699 9396

SisukordToimetaja veerg ................................................................. 3Kõik on uus septembrikuus!

Lühiuudised .................................................................... 4-5Tallinna Pedagoogiline Seminar ühines Tallinna Ülikooliga, õpeta-jakoolituse arutelu toimub Riigikogus novembris, didaktikakeskuste e-keskkonna eestvedaja on selgunud

Pedagoogiline praktika ................................................ 6-8Ülevaade pedagoogilise praktika lähiaja arengusuundadest.

Uuenduslikud praktikamudelid ............................... 9-13Tutvustame nelja uuenduslikku praktikamudelit.

Õpetajakoolituse populariseerimine ..................... 14-15Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia algatus Muusikalaboratoorium.

Noorte õpetajate suvekool ........................................ 16-17Seekordse suvekooli teemaks oli õpipädevus.

Tegevusuuringu projekt ............................................ 18-19Lõppes tegevusuuringu metoodikat tutvustav koolitussari.

Tegevõpetaja õpetajakoolitajana ........................... 20-21Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Toomas Jürgenstein juhendas üliõpilasi.

10 küsimust Eduko doktorandile .......................... 22-23Vastab Tartu Ülikooli doktorant Regina Soobard.

Uuringute suvekool ................................................... 24-25Augustis toimus ESF programmide Eduko ja Primus ühine suvekool.

Väärtuskasvatus õpetajakoolituses ...................... 26-28Tutvustame analüüsigrandi VÄÄRTUSED tulemusi.

Eelteade ............................................................................. 29Novembris toimub järjekordne meistriklass.

Sisukord

3Uudiskiri nr 2

Toimetaja veergSeptembrikuu toob sel aastal endaga kaasa mit-meid uuendusi – Eduko programmil on senise kuue asemel viis partne-rit, Eduko büroo alustab suures osas uue mees-konnaga, ka Tartu Üli-koolis võttis teatepulga üle uus programmijuht. Tere tulemast kõikidele uutele liitujatele Eduko perre!

Monika MaamägiEduko uudiskirja toimetaja

Septembrikuus on paslik vaadata tagasi ka selleaastas-tele tegemistele.

31. mai 2012 seisuga oleme kasutanud 29% aastaeelar-vest – oleme õpetajakoolitu-

se arengut toetanud 348 112 euroga.

Võime igati rahul olla, kuna oleme planeeritud tegevusi ja kulutusi teinud prognooside-ga võrreldes 90% ulatuses. Jätkame samas tempos!

September on ka viimane aeg alustada 2013. aasta tege-vuskava ja eelarve ettevalmis-tusega.

Maikuus kinnitas nõukoja uus koosseis järgmise aasta tegevuskava prioriteedid ja

eelarve, mida tut-vustasime juunikuus Eduko partnerkõrg-koolide koordinaato-ritele. Dokumendiga saab tutvuda aadres-sil http://eduko.arc-himedes.ee/koordi-naatorile

Partnerite 2013. aasta tege-vuskava ja eelarve I versiooni esitamise tähtaeg on 5. oktoo-ber 2012.

Jõudu ja jaksu aktiivseks panustamiseks Eduko tege-vuste elluviimisel ning indu uueks õppeaastaks!

31. mai 2012 seisuga oleme kasutanud 29% aastaeelarvest – kokku 348 112 eurot.

Toimetaja veerg

Foto: Terje Atonen

Muudatused Eduko büroo meeskonnas

Juulikuus oli viimane töö-päev senisel õppekavaaren-duse koordinaatoril Liis Revellil, kes suundus elama Inglismaale.

Temalt võttis teatepulga üle Liisa Lumiste, kes alustas augustis tööd programmi te-gevuste 3, 4 ja 5 koordinaato-rina. Liisa on lõpetanud Tal-linna Ülikoolis klassiõpetaja eriala.

Pärast kuuajast töötamist arvab Liisa, et: „Õpetajaha-riduse õppekavaarenduse te-gevuste koordineerimine on suur ja põnev väljakutse. Pla-neeritud tegevused annavad olulise panuse õpetajakoolitu-se arendamisse ja minu jaoks on oluline olla üks osa selles protsessis“.

Septembrist suundus lapse-hoolduspuhkusele programmi kommunikatsioonitegevuste, uuringute ja õpetajakoolitu-se populariseerimistegevuste koordinaator Monika Maa-mägi.

Tema tööülesanded võtab 11. septembrist üle Maarja Karjaherm.

Eduko büroo töötajate te-gevusvaldkonnad ja kontak-tandmed on leitavad aadressil http://eduko.archimedes.ee/kontaktid

4 Uudiskiri nr 2

Tallinna Pedagoogiline Seminar ühines Tallinna Ülikooliga

27. augustist 2012 on Tallinna Pedagoogiline Seminar Tal-linna Ülikooli kolledž – amet-liku nimega Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar.

“Tallinna Pedagoogilise Se-minari ühinemine Tallinna Ülikooliga seab Eesti Euroo-pa haridusmaastikul esiri-dadesse – nüüdsest toimub Eestis õpetajakoolitus vaid ülikoolides,“ ütles Tallinna

Ülikooli rektor Tiit Land.Tallinna Pedagoogilise Se-

minar rektori Koit Nõlvaku sõnul säilitab Tallinna Peda-googiline Seminar Tallinna Ülikooli kolledžina oma tu-gevused – õppekavad, aka-deemilise võimekuse ning lõpetajate maine tööturul. Juurde loodetakse saada lisa-ressursse rahvusvahelistumi-seks ja arendustegevuseks.

Seoses ühinemisega on Eduko programmil nüüdsest üks partner vähem – kokku viis partnerit.

Olenemata ühinemisest jätkub kõikide Tallinna Pe-dagoogilise Seminari planee-ritud tegevuste elluviimine. Programmiga seotud koordi-neerimine hakkab toimuma Tallinna Ülikooli kaudu.

Lühiuudised

Uudiseid Tartu Ülikoolist

Juulist suundus uuele ame-tipostile senine Tartu Üli-kooli Eduko programmijuht Maarika Muuga. Maarika jätkab tööd Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuses Socialia.

Tema tööülesanded võttis augustikuust üle Ines Ke-rikmäe. Tasub tähele panna, et Eduko programmijuht töö-tab nüüdsest ülikooli peahoo-nes Ülikooli 18, ruum 117.

Reedel, 7. septembril 2012 valiti Eduko programmi Tar-tu Ülikooli poolne juht, Tartu Ülikooli Pedagogicumi ju-hataja kohusetäitja Margus Pedaste tehnoloogiahariduse professoriks.

Eduko büroo õnnitleb Mar-gus Pedastet professoriks va-limise puhul!

Kultuurikomisjon toob õpetajakoolituse riiklikult tähtsa küsimusena Riigikokku novembris

Juunis 2012 toimus Riigiko-gu kultuurikomisjoni avalik istung, mille teemaks oli õpe-tajakoolituse hetkeseis, prob-leemid ja ootused.

Juunikuise avaliku istun-gi videosalvestist on võima-

lik vaadata aadressil http://www.riigikogu.ee/index.php?id=173588&parent_id=169304

Kultuurikomisjoni nõu-nik-sekretariaadijuhataja Angelika Bergi kinnitusel on

kultuurikomisjonil kavas ette valmistada õpetajakoolituse kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus novembrikuus.

Margus Pedaste Foto: Erakogu

5Uudiskiri nr 2

Selgusid kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimad

Selleaastasel kasvatusteadus-like tööde riiklikul konkursil tunnistati õpikute kategooria parimaks programmi Eduko toel välja antud õpik „Õppi-mine ja õpetamine mitmekul-tuurilises õpikeskkonnas“.

Õpiku autoriteks on Maia Muldma (TLÜ), Jelena Nõm-me (TÜ Narva Kolledž), Mai-re Kebbinau (Integratsiooni Sihtasutus MISA) ja Urve Aja (TÜ Narva Kolledž).

Konkurssi korraldavad Ha-ridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teadusagentuur ning Eesti Akadeemilise Pedagoo-gika Selts. Konkursi eesmär-giks on kasvatusteadusliku uurimistöö väärtustamine ja tunnustuse avaldamine pari-mate tööde autoritele erineva-tes kategooriates.

Kogumiku esimene osa an-nab ülevaate erinevatest kul-tuurikäsitlustest ja tutvustab õpetamisstrateegiaid mitme-kultuurilises õpikeskkonnas toimetulekuks.

Raamat on veebis kättesaa-dav aadressil http://issuu.com/eduko/docs/mitmekul-tuuriline_opikeskkond_1

Kogumiku teine osa kesken-dub praktilisele toimetulekule mitmekultuurilises õpikesk-konnas, toetudes seejuures ühele levinumale metoodikale – keelekümblusmetoodikale.

Raamat on veebis kättesaa-dav aadressil http://issuu.com/eduko/docs/mitmekul-tuuriline_opikeskkond_2

Lühiuudised

Didaktikakeskuste e-keskkonna eestvedajaks on Tallinna Ülikool

Didaktikakeskuste e-kesk-konna hange kuulutatakse välja 2012. aasta sügisel.

Loodav e-keskkond peaks koondama Eestis kõikide erialavaldkondade didak-tikaalase infovahetuse, sh metoodilised materjalid, ja soodustama didaktikaga te-gelevate inimeste koostööd.

Didaktikakeskuste e-kesk-kond on üks osa didaktika-

keskuste võrgustikust. Di-daktikakeskuste võrgustik taotleb haridusteaduse ja õpetajakoolituse uuendami-seks ressursside koondamist ja õpetamise valdkonna kva-liteedi tõstmist.

Tänaseks on Tallin-na Ülikoolis tööd alusta-nud didaktikakeskuste e-keskkonna projektijuht Priit Tammets, kes koordi-

neerib e-keskkonna loomise protsessi.

Didaktikakeskuste e-kesk-kond otsib endale head nime, hetkel on välja pakutud eDidaktikum.

Kõik nimepakkumised ja arvamused on oodatud Priit Tammetsi meiliaadressil priit.tammets@tlu.ee.

6 Uudiskiri nr 2

Pedagoogilise praktika lähiaja arengusuunadÕpetajaid koolitavate kõrgkoolide koostöös ja Eduko programmi toel valmis pedagoogili-se praktika arendamise kava. Kava on aluseks arendustööde planeeri-misel ja annab ülevaate pedagoogilise praktika hetkeseisust, tuleviku-visioonist ehk hea peda-googilise praktika tun-nustest ja kõrgkoolide ühistegevustest praktika arendamisel.

Teibi Tormprogrammi Eduko tegevjuht

Pedagoogilise praktika kavas on ära toodud Poliitikauurin-gute Keskuse Praxis analüüs, mille käigus kaardistati peda-googilise praktika korraldus ja finantseerimine.

Analüüsi ja teoreetiliste seisukohade pinnalt lepiti kõrgkoolide koostöös kokku hea pedagoogilise praktika tunnused. Tunnused kirjelda-

vad nelja arenguvaldkonda, mille keskmes on olukorra loomine, kus üliõpilased saa-vad pedagoogilise praktika käigus rohkem tagasisides-tatud ja teooriaga seostatud praktikat.

Sealjuures on praktika- asutustel (nt koolid, lasteaiad, muuseumid) suurem vastu-tus pedagoogilise praktika läbiviimise ees, praktikaasu-tused tegutsevad partnerite-na, kus praktikakorraldajad ja juhendajad on koolitatud ning vastavalt panusele ta-sustatud.

Kuna märkimisväärne osa õpetajahariduse edendamisel sõltub pedagoogilise praktika arendamisest, siis on õpeta-jaid koolitavates kõrgkoolides juba praegu käimas arutelud, et taasmõtestada praktika-asutuste ja kõrgkoolide rolli õpetajate koolitamisel.

Võtmemuutusena nähak-se praktikaasutuste oluliselt suuremat kaasatust ja vastu-tust õpetajakoolituse korral-damisel.

Edasisteks ühistegevuseks on valitud kolm prioriteetset tegevussuunda.

Kõigepealt praktikaasutus-te ja kõrgkoolide ühtsete õp-pimis- ja õpetamiskogukon-dade loomine, mille sisuks on kogukonna tekkimist ja kujunemist toetavad selgelt määratletud koostööraamid, millest lähtudes kannavad osapooled ühist vastutust

Praktika

Kõrgkoolide prioriteedid pedagoogilise praktika arendamisel

1. Praktikaasutuse ja kõrg-kooli ühtse õppimis- ja õpeta-miskogukonna kujundamine.

2. Praktikajuhendajate töö sisu ja mahu määratlemine.

3. Praktika eesmärkide ja kut-seoskuste parem seostamine ning praktika hajutamine.

7Uudiskiri nr 2

praktika eesmärkide elluvii-mise eest.

Näiteks võiks praktikat juhendavatest õpetajatest saada selgema staatusega õpetaja-õppejõud, kellel on laiem vastutus praktika eest,

ning samas ligipääs kõrg-kooli koolitustele ja arendus- potentsiaalile.

Teiseks prioriteediks prak-tikaasutuste rolli suurenda-misel on läbi rääkida töö sisu, maht ja sellega seoses ka ta-sustamine.

Kolmandaks prioriteediks on õppetöö korralduse pa-rendamine, kus teooria ja praktika oleksid omavahel praktiliste ülesannete kau-du tihedalt seotud, praktika algaks esimesel semestril ja

toimuks läbivalt õpingute jooksul.

Kokkuvõtteks peavad kõrg-koolid oluliseks eelnimetatud eesmärkide poole liikumist.

Prioriteetide täitmiseks ja laiemate muudatuste algata-miseks peetakse vajalikuks koostööd ja kokkuleppeid

erinevate sihtrühmade vahel nagu kõrgkoolid, Haridus- ja Teadusministeerium, KOV-id, haridusasutused jne.

Järgmiseks konkreetseks sammuks on osaleda sügisest 2012 Eduko töörühma töös, mille käigus pakkuda 2013. aasta kevadeks välja, kuidas korraldada praktikaasutuste suuremat kaasatust õpetaja-koolitusse.

Eelnev on seotud ka soo-viga panustada Vabariigi Valitsuse tegevusprogram-mis 2011-2015 nimetatud eesmärki luua 2013. aastal nn harjutuskoolide kontsept-sioon.

Järgnevalt ülevaade kõrg-koolide lähiaja tegevustest pedagoogilise praktika aren-damisel.

Praktika

Soovime luua olukorra, kus üliõpilased saavad rohkem tagasisidestatud ja teooriaga seostatud praktikat.

Tartu Ülikool

Margus Pedaste, Pedago-gicumi juhataja kt

Tartu Ülikooli pedagoogilise praktika arendamise tegevus-kavas eristatakse kolme vald-konda: praktika väärtustami-ne, juhendamise kvaliteedi tõstmine ja praktikakorral-duse tõhustamine.

Käesoleva õppeaasta prio-riteetseid tegevusi vaatleme üle-eestilisel ja ülikoolispet-siifilisel tasandil:

• Koostöös teiste õpeta-jaid koolitavate kõrgkooli-de, HTM-i ning KOV-idega soovime ümber mõtestada praktikaasutuste ja ülikooli-de rollid ning neist lähtuvad osapooltele esitatavad kvali-teediootused ja töömahu.

Sealjuures peame oluliseks, et juhendajate rollide ja mii-nimumnõuete arendamine toimub kooskõlas uue õpeta-ja kutsestandardi koostami-sega.

• Ülikoolispetsiifilisteks esi-mesteks ülesanneteks on praktika eesmärkide, õpeta-ja kutseoskuste ja erinevates õppeainetes õpitava seosta-mine konkreetsete ülesanne-tega pedagoogilisel praktikal ning praktika rahastamise läbipaistvuse suurendamine.

Pikemalt Tartu Ülikooli pe-dagoogilise praktika arenda-mise kavast http://www.pe-dagogicum.ut.ee/et/praktika

8 Uudiskiri nr 2Praktika

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar

Maaja Mänd, alushariduse ja täiendusõppe osakonna vanemmetoodik

Koolieelse lasteasutuse õpe-taja õppekava on rakendus-kõrghariduse õppekava, mis-tõttu on praktikal selles suur osakaal.

Hetkel on üheks suuremaks väljakutseks praktika lähi-juhendajate (õpetajad laste-

aedades) koolitamine, uute praktikalasteaedade leidmine ning koostöö tugevdamine.

Seega oleme prioriteediks seadnud kõrgkooli ja prakti-kaasutuste toimimise ühtse kogukonnana ja harjutuslas-teaedade võrgustiku loomise.

Olulisemad ülesanded on lisaks eelpool toodule: • Kaugõppe praktika korral-duse ja juhendamise analüüs,

sest 2013 kevadel lõpetab esi-mene kursus, kes õppis uute praktikakavade järgi.• Uute kõrvalerialade (laste-aia haridustehnoloog ja laste-aia liikumisõpetaja) praktika korraldamine.• Elektroonilise praktikapäe-viku kasutusele võtmine.• Videovaatluste kasutamine praktika analüüsimisel.

Tallinna Ülikool

Inge Timoštšuk, pedagoo-gilise praktika keskuse juha-taja

Oleme välja töötanud kolm arengusuunda, millega soo-vime tegeleda: õppekavad ja õppeprotsess (nt kõigi õpe-tajakoolituse kutseõpingute õppeainetesse lisatakse töö-

keskkonnaga seotud prakti-lised ülesanded), õppejõud ja organisatsioon (nt juhen-damisalase täiendusõppe lä-biviimine) ning uuringud (nt praktika kohta küsitud taga-sisidet analüüsitakse teadus-likke meetodeid kasutades).• Loome aineõpetajatele või-maluse alustada õpetajaprak-

tikat juba bakalaureuseõp-pes. Üliõpilastel on võimalus osaleda kursusel „Õpetaja kutsesse sissejuhatav prakti-ka“.• Õpetajaks õppijate õpetami-sega seotud praktiliste tege-vuste maht suureneb.

Pikemalt: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=6228

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Kristi Kiilu, koolimuusika instituudi juhataja

Käesoleval õppeaastal käivi-tub EMTA ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia magist-riõppe ühisõppekava muu-sikapedagoogikas. Seetõttu tegeleme intensiivselt peda-googilise praktika ühtsete aluste väljatöötamisega.

• Tihendame koostööd prak-tikaasutustega. Siiani on see institutsiooni tasandil olnud formaalne, küll aga on kooli-poolsed praktikajuhendajad olnud kaasatud õppekava arendusprotsessi ja neilt tul-nud tagasiside on oluline si-send didaktika ainele. • Toetame tudengite kogu-konnatunde tekkimist. Sel-

leks planeerime enam tegevu-si koostöös muusikaõpetajate liiduga. • Alustame regulaarsete praktikaseminaridega prak-tikaperioodil. Lisaks koh-tumistele otsime võimalusi veebiplatvormi kasutamiseks igapäevaste õpetamiskoge-muste jagamiseks kaastuden-gitega.

9Uudiskiri nr 2 Praktikamudelid

Algas nelja uuendusliku praktikamudeli piloteerimineEduko programmi kaudu piloteeritakse ajavahe-mikus september 2012 kuni juuli 2014 uuendus-likke mudeleid praktika korraldamiseks õpetaja-koolituse esmaõppe ma-gistriõppe õppekavadel Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Eesti Kunsti-akadeemias.

Teibi Tormprogrammi Eduko tegevjuht

Pedagoogilisel praktikal on võtmeroll õpetajate kutseala-ses ettevalmistuses.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis pedagoogilise praktika analüüs (2012) tõstis esile, et praktikaasutustele on pan-dud suured ootused õpetajate kutsealaseks ettevalmistu-seks, kuid osapoolte rollid ja ülesanded ei ole alati selgelt kokku lepitud. Seetõttu võib

juhtuda, et kutsealane ette-valmistus on kohati erineva tasemega ning ei kasuta ära kogu ülikoolide ja praktika-asutuste koostööpotentsiaali.

Uute lahenduste leidmiseks viidi Eduko raames jaanuar- mai 2012 läbi “Uuenduslike pedagoogilise praktika mu-delite konkurss”. Konkursil otsustati toetada nelja uuen-duslikku lahendust.

Iga mudel sisaldab esiteks praktika uudset korralda-mist, nt praktika ja teooria ai-nekursuse seostamist, prakti-ka korraldamist läbivalt kogu õpetajakoolituse õppekava jooksul jne. Teiseks, oluliselt suuremat koostööd ülikooli-de ja praktikaasutuste vahel praktika planeerimisel, ra-kendamisel ja arendamisel.

Kahe õppeaasta jooksul arendatakse piloteeritavaid ideid pidevalt. Kõikide pro-jektide lahutamatuks osaks

on arendusuuring, millega uuritakse uuenduste mõju ning tehakse vastavad muu-datused praktikakorralduses.

Piloodid on oluliseks teetä-hiseks kogu õpetajakoolituse õppekava uuenduste katseta-misel, praktikamudel ei ole vaid õpetajakoolituse prakti-kaaine(te) ümberkorralda-mine – see on kogu õppekava ümbermõtestamine lähtuvalt praktika rolli muutusest.

Järgnevalt lühiülevaade iga praktikamudeli kohta.

2012-2014 piloteeritakse 4 uuenduslikku pedagoogilise praktika mudelit 3 ülikoolis koostöös 17 praktika-asutusega.

10 Uudiskiri nr 2Praktikamudelid

Pedagoogiline praktika praktikakoolides ehk P3

Kirsti Kislenko, Tallinna Ülikooli teadur, õpetajakoo-lituse õppekavade arendus-juht

Projekti eesmärgiks on pilo-teerida uut loodusainete õpe-tajakoolituse praktikamudelit füüsika-, bioloogia-, geograa-fia- ja keemiaõpetaja (kõrva-leriala) õppekavadel.

Uut praktikamudelit ajen-das välja töötama hetkel koolis praktikal viibitava aja ebapiisavus, mille tõttu omandavad üliõpilased eba-piisava koolikogemuse enne tööle asumist.

Samuti soovime toetada iga üliõpilase praktikal osalemist lähtuvalt tema eelistustest ja isiklikust eripärast.

Praktikamudeliga kat-setatakse alljärgnevaid uuendusi:• praktika pikendamine ja hajutamine – üliõpilased vii-bivad regulaarselt koolikesk-konnas, sh esimesed kolm semestrit toimub praktika ühel päeval nädalas ning nel-jandal semestril kuus nädalat järjest;• uute praktikaainete välja-töötamine – üliõpilane alus-tab vaatlejana vaatlusprakti-kal, seejärel toimub õpetaja assistendi praktika ja edasi partnerõpetaja praktika;

• praktikaainete integreeri-mine – põhikooli, gümnaa-siumi ja kõrvaleriala prak-tika toimub partnerõpetaja praktikas paralleelselt ning ainedidaktika-alased ained seotakse nii ajaliselt kui ka si-suliselt koolipraktikaga.

Piloodi elluviimiseks on moodustatud laiapõhjaline meeskond, kuhu kuuluvad Tallinna Ülikooli üliõpilased, peametoodik, õppeassistent, üldkasvatusteaduslike aine-te ja ainedidaktika õppejõud ning Rocca al Mare Kooli, Tallinna Ühis-g ü m n a a s i u m i , Tallinna Saksa Gü mnaas iu mi , Viimsi Keskkooli, Tallinna Reaal-kooli, Kohila Gümnaasiumi ja Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õppealajuha-tajad ja õpetaja-mentorid.

Koostöö kõikide kaasatud osapoolte vahel toimub arut-luskoosolekute ja ühissemi-naride käigus, kus luuakse koostööna üliõpilaste prak-tikaplaanid, tunnivaatluste tagasisidemaatriks ja uus praktikajuhend. Üheskoos redigeeritakse didaktikaaine-te ainekavasid ning iga prak-tikaperioodi lõpus toimuvad ühisseminarid.

Lisaks on praktikaasutus-

tega välja kujunenud koos-töö kontekstis uuendusli-kuks lähenemiseks koolide kaasamine ülikooli õppeka-vaarendusse ning üliõpilas-tele tagasiside andmine õpe-taja-mentori ja õppejõudude koostöös.

Kuna koolisüsteemis ek-sisteerib vajadus õpetaja as-sistendi järele, võtsid koolid üliõpilaste pikema praktika-perioodi idee hea meelega vastu. Viimane andiski tõuke õpetaja assistendi praktika väljatöötamiseks.

Õpetaja assistendina viibib üliõpilane koolis ühe semest-ri jooksul ühe päeva nädalas. Tema ülesanneteks on näi-teks õuesõppe läbiviimine, õppetöö diferentseerimine jne, aga ka väikeses mahus iseseisev õpetamine.

2012.-2013. õppeaastal on üheks peamiseks eesmärgiks üliõpilaste vaatlus- ja õpetaja assistendi praktika läbivii-mine praktikaasutustes ning koostöö käivitamine erineva-te osapoolte vahel.

Koolisüsteemis eksisteerib vajadus õpetaja assistendi järele.

11Uudiskiri nr 2 Praktikamudelid

3 in 1 – praktikakogukonnapõhine kolmesuunaline kunstiõpetaja pedagoogilise praktika mudel

Annely Köster, Eesti Kuns-tiakadeemia dotsent, kunsti-pedagoogika osakonna juha-taja

Projekti eesmärgiks on pi-loteerida praktikakogukon-napõhist kunstiõpetaja ma-gistriõppekava pedagoogilise praktika mudelit.

Eesti Kunstiakadeemia kunstiõpetaja üliõpilased on reeglina tugeva kunstni-kuidentiteediga tegevkunst-nikud. Magistriõpingute jooksul toetatakse õpetaja-identiteedi kujunemist ja sel-le loomulikku sulandumist tegevkunstniku minapilti.

Praktikamudeliga kat-setatakse alljärgnevaid uuendusi:• kolme eritüübilise osaprak-tika seostamine omavahel ja teooriaainetega – omavahel seotakse üldhariduskooli, hu-vikooli ja muuseumipedagoo-gika praktika; • praktikakogukonna loomi-ne – õppejõudude, üliõpilaste ja tegevõpetajate kogukonnas koostatakse praktika juhen-damise kvaliteedi- ja käsit-luspõhimõtted, viiakse läbi seminare ja koolitusi, paku-takse veebituge. Võrgustiku liikmed vastutavad ühiste

väärtuste kujundamise ja nendel baseeruvate tegevus-te praktikasse rakendamise eest.

Kunstiakadeemia ja prakti-kaasutuste praktikakogukon-na liikmeteks on akadeemia

tudengid ja õppejõud ning Pelgulinna Gümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium, Viimsi Keskkool, Rocca al Mare Kool, Sally Stuudio kunstikool ja Eesti Kunsti-muuseum.

Väga oluliseks uuenduseks peame praktikakogukonna ühiste väärtuste rakendamist kogu praktika läbiviimisel: • Loovus – loome teadlikult tingimusi loova ja kriitilise mõtlemise arenguks ning hindame eelkõige nutikaid, innovaatilisi ja eesmärgipä-raseid lahendusi.• Üksteiselt õppimine – ot-sime koos sisukaid lahen-dusi, jagame kogemu-si ja teadmisi ning oleme pidevas õppivas olekus.

• Vastutuse võtmine – taha-me ja julgeme võtta vastutust, oleme motiveeritud panusta-ma ühise eesmärgi nimel. • Hooliv koostöö – märka-me ja oleme koostöövalmid, vahetame adekvaatset infot

ning arvestame üksteisega prob-leemide lahenda-misel.• Loov reeglipära-sus – tegutseme paindlikult, avatult ja riskivalmilt kok-kulepitud piires, et

saavutada kõigi osapoolte, sh kooliõpilaste, loovuse areng praktika tulemusel.

2012.-2013. õppeaasta pea-mine eesmärk on praktikako-gukonna tugevdamine ja kõi-gi tegevuste väärtuspõhine joondamine läbi ühiste koo-lituste ja töötubade. Samuti kahe osapraktika – muuseu-mipedagoogika ja huvikooli praktika – väljatöötamine ning piloteerimine.

Suurimaks väljakutseks saab olema praktikavajadus-tega arvestava õppekorraldu-seni jõudmine nii akadeemias kui ka praktikaasutustes.

Väga oluliseks peame ühiste väärtuste rakendamist praktika läbiviimisel.

12 Uudiskiri nr 2Praktikamudelid

Õpetaja kutseõpingute lõimitud praktika ja teooria

Inge Timoštšuk, Tallinna Ülikooli pedagoogilise prak-tika keskuse juhataja

Projekti käigus piloteeritak-se praktikamudelit Tallinna Ülikooli matemaatikaõpetaja õppekava raames, kus teoree-tilised õpingud ja praktika on lõimitud uuel moel.

Praktikamudeliga kat-setatakse alljärgnevaid uuendusi:• praktikaülesannete mit-mekesisemaks muutmine ja mahu suurendamine – prak-tikaülesannetesse lisanduvad uuenenud riiklike õppekava-de üldosa rakendamisele suu-natud tegevused, ülesannete täitmine toimub nii mitme-nädalastel iseseisvatel õpeta-mispraktikatel kui ka paral-leelselt teoreetiliste ainetega individuaalse tegevuskava alusel. Praktiliste ülesannete osakaal suureneb senisega võrreldes 1/3 võrra;• individuaalse juhendamise mahu suurendamine – kuna ülesannete maht suureneb, siis suureneb ka üliõpilaste koostöö tegevõpetajatega; • ainedidaktika kursuste hin-damissüsteemi muutmine – hindamise üheks komponen-diks saavad praktiliste tööde eest saadud hinnangud.

Tallinna Ülikooli ja prakti-kaasutuste meeskonda kuu-luvad ülikooli õppejõud ning Tallinna Lilleküla Gümnaa-siumi ja Tallinna Tehnika-gümnaasiumi matemaatika-õpetajad.

Nendes koolides on tule-muslikult juhendatud Tallin-na Ülikooli erinevate erialade praktikat ning tehtud väga head tööd matemaatikahari-duse edendamisel. Seetõttu usume, et õpetajate otsene kaasamine tagab praktilise koolitegelikkuse ning pari-mate praktikate väga hea ka-jastamise esmaõppes.

Praktika mahu suurenda-miseks täiendatakse ainedi-daktika kursusi õppejõu ja õpetajate koostöös indivi-duaalsete praktiliste tööde-ga. Individuaalseid praktilisi ülesandeid viiakse läbi prak-tikakoolis tegevõpetajate ju-hendamisel, kelle juures toi-mub ka hilisem põhipraktika.

Lisaks saavad lõpphinde üheks komponendiks prak-tiliste tööde eest saadud hin-nangud.

Ainedidaktika kursuste raames valminud üliõpilase praktilistest töödest koos-tatakse õpimapp, mille sisu analüüsitakse üliõpilaste, õpetajate ja õppejõudude koostöös iga semestri lõpul.

Õpimapp sisaldab prakti-list eeltööd põhipraktikaks, nt tundide konspektid, õppe-töö individualiseerimise või-malused, hindamisjuhendid, näitvahendid jms. Seejuures peame väga oluliseks õpe-

tajate osalemist õpimapi prakti-liste ülesannete väljatöötamises.

Algaval õppe-aastal on meie olulisemaks ees-märgiks käivita-da projektimees-konna ladus ja eesmärgipärane

töö ning kaasata tegevustesse kõik sellel aastal matemaati-kaõpetajaks õppima asuvad üliõpilased.

Usume, et algava õppeaas-ta lõpuks on üliõpilased väga hästi ette valmistatud oma esimeseks pikemaks iseseis-vaks õpetamispraktikaks.

Ainedidaktika aine lõpphinde üheks komponendiks peavad saama praktilised ülesanded.

13Uudiskiri nr 2 Praktikamudelid

Harjutus- ja praktikakooli võrgustik

Margus Pedaste, Tartu Ülikooli Pedagogicumi juha-taja kt

Projekti käigus piloteeritakse uuenduslikku praktikamude-lit TÜ põhikooli mitme aine õpetaja õppekava raames.

Piloteeritav mudel seab esi-kohale koostöise õppimis- ja õpetamiskogukonna tekkimi-se ning taotleb praktikavor-mide ja ülesannete mitmeke-sistamist praktika ja teooria sidususe suurendamiseks.

Praktikamudeliga kat-setatakse alljärgnevaid uuendusi:• praktika aja pikendamine ja hajutamine – praktika toi-mub läbi magistriõpingute nelja semestri;• uute praktikaainete väl-jatöötamine – erinevaid praktika osasid on seitse, nt klassivarjupraktika, aineõpe-tajapraktika jne;• praktika läbiviimine vald-kondlikes gruppides – üli-õpilased täidavad suure osa ülesandeid 2-3-liikmelistes gruppides: võõrkeeled, loo-dusained, eesti keel ja kirjan-dus, kus lisaks põhivaldkon-nale võib üliõpilane valida ühe õppekavasuuna valdkon-naväliselt; • gruppides toimuva juhen-damise mahu suurendamine

– igat valdkondlikku gruppi juhendab läbi magistriõpin-gute püsiv mentor-juhenda-ja, lisaks kaasatakse veel üks mentor ülikoolist ja vajadusel ka koolist;• koostöise õppimis- ja õpeta-miskogukonna loomine – ka-vandatud on aktiivne suhtlus seminaride ja koolituste kau-du projektimeeskonna ja üli-õpilaste vahel.

Tartu Ülikooli ja prakti-kaasutuste õppimis- ja õpe-tamiskogukonna liikmeiks on üliõpilased, õppejõud ning Tartu Kivilinna Gümnaasiu-mi ja Tartu Descartes’i Lüt-seumi õpetajad.

Projekti raames on põhi-kooli mitme aine õpetaja õp-pekavalt valitud 10 üliõpilast, kes läbivad õpingud erinevalt kehtivast õppekavast.

Testgrupil on praktika maht 24 EAP ja kontrollgru-pil 18 EAP. Testgrupil haju-

tatakse praktika läbi magist-riõpingute nelja semestri (vt joonis), teistel on see ühes osas.

Peamine erinevus test- ja kontrollgrupi vahel ei ole mitte praktika mahus vaid si-sus, kus vaatlejast areneb läbi praktika iseseisev õppetöö lä-biviija.

Magistriõpinguid toetavad üle nädala toimuvad mento-riarutelud, praktikaga seon-duvad seminarid ja ülikoolis toimuvad praktikumid, mille analüüsifaasis osalevad ka koolipoolsed juhendajad.

Piloodi tulemuslikkuse korral on kavas muuta õppe-kava, suurendades praktika mahtu magistritöö arvelt, sest praktikaülesannetesse integreeritakse uurimistöö komponendid, mis võimalda-vad osaliselt saavutada ma-gistritöö õpiväljundeid.

Joonis. Pedagoogilise praktika erinevad osad.

14 Uudiskiri nr 2Populariseerimine

Lähemal suurele muusikale!*Eesti Muusika- ja Teatri-akadeemia koolimuusika instituut on alates 2010. aastast korraldanud Edu-ko programmi toel Muu-sikalaboratooriumit.

Kristi KiiluEesti Muusika- ja Teatriaka-deemia koolimuusika ins-tituudi juhataja, Muusika- laboratooriumi eestvedaja

Muusikalaboratoorium on kohtumispaik muusikaõpe-tajatele, (muusika)õpetaja-koolituse üliõpilastele ja õp-pejõududele ning võimalikele uutele üliõpilaskandidaatide-le õpetajakoolituse popula-riseerimiseks ja kogukonna-tunde kasvatamiseks.

Kolme aasta jooksul on toimunud kümme erineva sisuga õpipäeva, millel on osalenud üle 300 huvilise.

Muusikalabora-tooriumi lahutama-tuks osaks on mu-sitseerimine – seda tehakse nii rütmi- kui ka rahvamuusi-ka instrumentidel, samuti käsitletakse erinevaid muusikainterpretatsioonilisi küsimusi.

Osalejate suure huvi tõttu on kõikides laboratooriumi-

des toimunud rütmimuusika ansambli töötuba, mida viib läbi tuntud muusik ja õppe-jõud Teet Raik koos muusi-kapedagoogika tudengitega. Helisalvestamise saladusi

on uuritud elektronmuusika stuudio õppejõudude Malle Maltise ning Raul Aani eest-vedamisel. Õpetaja põhilise töövahendi – hääle – töökor-

ras hoidmist ja kasutamist käsitles hääleseadja Vilja Sli-ževski.

Uued õpetamis- metoodikadPopulaarseks ja harivaks ka töötavatele muusikaõpeta-jale on osutunud erinevad liikumise ja improvisatsiooni töötoad, mida on läbi viinud EMTA dotsent Monika Pulle-rits ning tudengid Teele Utt ja Kaja Kaus.

Viimane neist tõi välisõpin-gutelt kaasa J.-E. Dalcroze’i muusikakasvatuslikud ideed, mis siiani Eestis laiemat kä-sitlemist pole leidnud.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi abituriendid Muusikalaboratooriumis omaloomin-gut salvestamas. Fotod: Kristi Kiilu

Kolme aastaga on Muusikalaboratoo-riumis osalenud üle 300 huvilise.

15Uudiskiri nr 2 Populariseerimine

Dalcroze-rütmika lähtub arusaamast, et rütm on muu-sika põhielement ning kõiki-de muusikaliste rütmide läte peitub inimese keha loomu-likes rütmides. Meetodi tut-vustamine muusikaõpetajate kogukonnale on olnud väga oluline.

Sinasõbraks häikimisegaMuusikalaboratooriumis said osalejad lähemalt tutvuda kaasaegse improvisatsiooni ühe suuna hääleimprovisat-siooni ehk häikimisega.

Häikimises avastatakse hääle kasutamise erinevaid võimalusi ning ühendatakse laulmisele, deklamatsioonile ja näitlemisele omaseid joo-ni koostöises loomingulises

protsessis. Hääleimprovisat-siooni kasutatakse aktiivselt nii kontsertlavadel kui ka muusikapedagoogilisetel ees-märkidel klassiruumis.

Häikimise on loonud EMTA dotsent Anne-Liis Poll ning seda tutvustati labora-tooriumis Ivi Rausi eestveda-misel.

Järgmine Muusikalabo-ratoorium ootab huvilisi novembris. Täpsem info www.ema.edu.ee.

TudengiklubiLisaks Muusikalaboratooriu-mile tegutseb EMTA-s Edu-ko toel tudengiklubi, mille eesmärk on populariseerida õpetajakoolituse õppekavu bakalaureuseõppe tudengite seas.

Tudengiklubis toimu-vad artueluõhtud erinevatel muusikaõpetajakoolitusega seotud teemadel. Näiteks arutlesid Eesti ja Rootsi muu-sikaõpetajakoolituse sarna-suste ja erisuste üle Malmö Muusikakõrgkooli rütmika-pedagoogika tudeng Sophie Falkenström ning EMTA tudeng Kaja Kaus, kes viisid üheskoos läbi ka rütmika pe-dagoogika töötoa.

Muusikaõpetajakoolituse oluliseks osaks professionaal-se õpikeskkonna kõrval on kogukonnatunde tekitami-ne – seda eesmärki täidavad suurepäraselt nii Muusikala-boratoorium kui ka tudengi-klubi.

*Lähemal suurele muusi-kale! on Muusikalaboratoo-riumi tunnuslause.

Õppejõud Teet Raik (paremalt teine) bändi ohjamas.

16 Uudiskiri nr 2

Tee õpioskusteni – kross või ringrajasõit?Augustikuu viimasel nä-dalal toimus järjekordne noorte õpetajate suve-kool, sedakorda Nelijär-vel. Tallinna Ülikool on Eduko programmi raa-mes korraldanud juba kolmel aastal oma töö-alast karjääri alustavate-le õpetajatele õppeaastat sissejuhatava koolituse mõnel päevakohasel ning alguses ehk keerulisena tunduval teemal.

Katrin Poom-ValickisTallinna Ülikooli kasvatus-teaduste instituudi dotsent, suvekooli korraldaja

Seekordne suvekool kandis pealkirja „Tee õpioskusteni – kross või ringrajasõit?“ ja keskendus ühele olulisemale õpitulemusele, milleni õpi-lased koolis jõudma peavad – õpipädevusele. Suvekoo-li juhtisid Tallinna Ülikooli doktorandid Kati Aus ja An-na-Liisa Jõgi.

Suvekooli eesmärgiks oli arutada noorte õpetajatega, millised hoiakud ja uskumu-sed on õpipädevuse omanda-mise eelduseks ning millised kognitiivsed ja metakogni-tiivsed õpioskused on vajali-

kud tulemuslikuks õppimi-seks.

Püüan algaval õppeaastal õpilastele rõhutada, et võimed on arendatavad, ning kui tahta ja uskuda, on kõik võimalik.

Koolituse käigus sai iga õpetaja analüüsida õppija-te õpioskuste arenemist just oma õppeaine kontekstis ning otsida võimalusi õpios-kuste õppimise ja õpetamise teadvustamiseks igapäeva-töös.

Ühiselt leiti, et tundes õpioskuste omandamist ta-kistavaid uskumusi, saab püüda neid muuta; et huvi te-kitamine ainetunnis on mit-metahuline ning pidevat tööd nõudev protsess; et õpioskus-te arendamisega tegelevad kõik õpetajad, kuid erinevus on õpioskuste omandamise teadvustamises.

Õpioskuste õppimine ja õpetamine on märkimisväär-selt mõjusam, kui õpetaja

neid teadlikult suunab ning õpilane neid teadlikult õpib.

Noored õpetajad pidasid koolituse kõige intrigeeriva-maks osaks võimekuse ja õp-pimisega seotud uskumuste teemat, millele igapäevaselt koolis ehk niipalju ei mõelda.

Koolituselt lahkuti nii teo-reetiliselt kui ka praktiliselt põhjendatud tõdemusega, et õpilane, kes usub, et või-mekus on fikseeritud ning õppimisest ei ole eriti mida-gi tolku, ei saa ka väga tule-muslikult õppida, ning sama kehtib õpetajate ja õpetamise kohta.

Õppisin, et tegelikult olen õpioskusi varjatud kujul ka varem oma tundides õpetanud, kuid on tõhusam, kui pööran sellele ka õpilaste tähelepanu.

Tagasisides toodi välja va-jadus korraldada just noorte-le suunatud koolitusi, mis ar-vestavad noorte veel värskete teoreetiliste teadmistega ning

Noored õpetajad

17Uudiskiri nr 2

aitavad neil oma praktilist kogemust teoorias lahti mõ-testada.

Leiti ka, et üldpädevuste arendamisele suunatud koo-

litused, kus teooria on ühen-datud praktilise töö ja selle analüüsiga, peaksid olema pikemad ning andma ehk va-hepeal võimaluse omandatut koolitundides rakendamas käia.

Lisaks konkreetsetele õpioskustele sai põlevilsilmi arutatud kooli üldiste ees-

märkide ja koolisüsteemi või-maluste üle õpilaste arenda-misel ja arengut soodustava keskkonna loomisel.

Ehkki koolitusel hoiti küll akadeemilist joont, andsid kaks koos-veedetud päeva noortele ka üldist indu ja usku oma töö ja tegemiste va-jalikkusesse, hoid-sid n-ö silmad sära-

mas: „Meie töö on väärtuslik ja meie teha on nii mõndagi!“

Omavaheliste kogemuste vahetamise foonil ja koolita-jate toetusel sai kinnitust nii mõnigi positiivne laste aren-guvõimalusi toetav uskumus, mis pahatihti mittetoetavas keskkonnas kõikuma võib lüüa.

Nii näiteks lahkusid kõik noored õpetajad Nelijärvelt teadmisega, et julge hundi rind on rasvane, õpioskus-te arendamiseks tuleb jär-jekindlalt ja teadlikult tööd teha, ning et ka üldpädevus-tena omandatavad õpitule-mused vajavad õpilaste seas pidevat teadvustamist.

Püüan algaval kooliaastal õpilastele rohkem teadvustada, mida nad igas tunnis ning iga ülesandega õpivad ja arendavad.

Noored õpetajad suvekoolis. Foto: Katrin Poom-Valickis

Meie töö on väärtuslik ja meie teha on nii mõndagi!

Noored õpetajad

18 Uudiskiri nr 2Tegevusuuring

Õppejõudude koolitus: tegevusuuringut avastamasEduko programmi toel läbi viidud tegevusuurin-gu projekti eesmärgiks oli arendada õppejõudu-de oskusi tegevusuurin-guna koostatud magist-ritööde juhendamisel ja suurendada tegevusuu-ringu metoodika kasuta-mist õpetajakoolituses.

Katrin Poom-Valickis, Jaana Taar, Regina ReinupTallinna Ülikool, tegevusuu-ringu projekti eestvedajad

Tegevusuuringu koolitus korraldati õppejõududele eelkõige seetõttu, et paljud õpetajakoolituses õppijatest töötavad tegevõpetajatena ja magistritöö raames oleks üli-

õpilastel palju kasulikum uu-rida ja arendada enda isiklik-ku praktikat kui teiste oma.

Tegevusuuringu metoo-dika kasutamine võimaldab

lahendada õpetaja igapäeva-töös ette tulevaid probleeme teaduslikke meetodeid kasu-tades.

Tegevusuuringualaseid magistritöid on Eestis seni kaitstud üksikuid ning tead-misi, kuidas sedalaadi töö uurimisprotsessi kavandada, läbi viia ja juhendada, on sa-muti vähe.

Rõhutades õpetajakoolitu-se õppekavades õpetaja kui uurija rolli oma professio-naalse arengu ja igapäevatöö arendamisel, on vaja tule-vastele õpetajatele anda kaa-sa ka vastavad teadmised ja oskused. Tegevusuuring ehk action research just seda või-maldab.

Projektis osales üheksa õp-pejõudu ja kuus üliõpilast

Tallinna Ülikoo-list, Haapsalu Kolledžist, Tartu Ülikoolist ja Vil-jandi Kultuuri-akadeemiast ning kaks tegevõpe-tajat. Kokku ju-hendati viite ma-

gistritööd, mille kaitsmised toimuvad 2012. aastal.

Ühistel koolitustel õpiti tundma tegevusuuringu loo-gikat ja ülesehitust ning te-

gevusuuringu juhendamise eripära.

Koolitus oli kavandatud selliselt, et paralleelselt tead-miste omandamisega tege-vusuuringu metoodikast oli õpitut võimalik juhendamis-protsessis koheselt rakenda-da.

Õppejõud väärtustasid õpi-tut kõrgelt ning rõhutasid, et õppimist toetas võimalus koolitusel õpitut koheselt praktikasse rakendada. Õp-pejõudude tagasiside näitas, et koolituse käigus kujunes kindlustunne ja tekkisid kon-taktid, et tulevikus tegevus-uuringuga edasi tegeleda.

Käesolev projekt oli esi-mene samm tegevusuuringu põhimõtete tutvustamiseks ja juurutamiseks õpetajakooli-tuses ning vajab jätkamist.

Tegevusuuring ehk action research võimaldab arendada õpetaja kui uurija rolli.

Tule koolitusele!

Soovime Tallinna Ülikoolis 2012/2013. õppeaastal alus-tada uue tegevusuuringu ju-hendajate rühmaga, kõik hu-vilised on oodatud.

Lisainfo: Katrin Poom- Valickis, katrinpv@tlu.ee

19Uudiskiri nr 2 Tegevusuuring

Küsisime projektis osalenutelt, millised on nende muljed

Haapsalu Kolledži algõpetuse didaktika lektor Sirje Piht: Oma kogemusele tuginedes julgen soovitada kõigile õppejõu-dudele, kes puutuvad kokku lõputööde juhendamisega – osa-lege projektis, te õpite palju ja saate veelgi kompetentsemaks!

Ja parim kogu protsessi juures oli see, et ma sain koos üli-õpilasega õppida! Super!

Kärt Kask, Jõhvi Gümnaasiumi käsitöö ja kodunduse õpetaja: Minule kui õpetajale oli selline koostöö väga oluline ja vajalik, hea on teada, et sul on igapäevatöös kõrval keegi, kellega koos mõelda ja planeerida.

Projekti käigus uurisime teemat, mis on mulle õppeprotsessi seisukohalt väga tähtis ja eluline. Eelkõige tekkis mul aga taht-mine koos edasi tegutseda.

Meliita Proosa, Haapsalu Kolledži tudeng:Pärast esimest koolituspäeva Rakveres leidsin, et tegevusuu-ring on tõepoolest huvitav ning sobib minu ideedega. Samas pean tunnistama, et mingil hetkel tekkis minus ka vastumeel-sus – mõnele probleemile otsisin lahendust kauem, kui olin eeldanud, mõni tundus lausa lahendamatu.

Nii need mured ja rõõmud vaheldusid. Kõhklusi sel teel ja-gus. Minu soovitus üliõpilastele olekski, et alati tuleb kõhklus-test hoolimata edasi astuda!

Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste ins-tituudi dotsent Tiina Elvisto: Minu jaoks oli kõige väärtuslikum eelkõige see, et õppejõu-dudel oli võimalus arutada uurimuse läbiviimist samm-sam-mult oma kolleegide ja üliõpilastega, kuulata kogenud uurijate poolt esitatud erinevate tööetappide lahtiseletust, saada toeks kirjalikke materjale.

Tegevusuuring on hästi sobiv uurimismeetod tegevõpetaja-tele ning õppevahendite väljatöötajatele oma töö mõtestami-seks.

Projekti raames koostas Hel-singi Ülikooli dotsent Erika Löfström eestikeelse tegevus-uuringualase juhendmater-jali.

“Tegevusuuringu käsiraa-matu” eesmärgid on:• aidata mõista tegevusuu-ringu olemust, sh selle kulgu, uurimismeetodeid ja andme-te kogumist;• anda tegevusuuringust huvitatud üliõpilastele põ-hiteadmised sellest, kuidas alustada tegevusuuringu kava koostamist;• pakkuda juhendajatele üle-vaadet tegevusuuringu kava võtmeelementidest, et neil oleks võimalik üliõpilasi al-gusest lõpuni juhendada.

“Tegevusuuringu käsiraa-mat” on kättesaadav veebi-aadressil http://issuu.com/eduko/docs/tegevusuurin-gu_kasiraamat

20 Uudiskiri nr 2

Kogemus: tegevõpetaja kaasamine õpetajate koolitusseToomas Jürgenstein võt-tis Eduko konkursil “Te-gevõpetajate kaasamine kõrgkooli õppetöösse” vastu väljakutse õpeta-da Tartu Ülikooli aine-kursusel “Usundiõpetu-se metoodika” dr Olga Schihalejevi tudengeid. Ta viis läbi seminarid teemadel “Koostöö teiste ainetega”, “Töö andekate lastega” ning “Uurimis-töö juhendamine”.

Toomas JürgensteinHugo Treffneri Gümnaasiu-mi religiooniõpetaja

Oma esimeseks eesmärgiks seadsin dialoogi saavutamise üliõpilastega. Tegevõpetajana soovisin hoiduda üliõpilaste-le sisendamast mingitki laadi muutumatuid seisukohti stii-lis “kuidas asjad koolis tegeli-kult on“.

Vastupidi, lootsin tekitada avatud arutelu, mille käigus oleksin valmis ka enda pe-dagoogilisi seisukohti korri-geerima ning oma harjumus-pärastesse töömeetoditesse midagi lisama või midagi neist eemaldama.

Mulle näib, et eriti olulised on kokkupuuted tudengitega

õpetajatele, kes on koolis oma ainevaldkonnas üksi (näiteks matemaatikas, võõrkeeles jne on koolis tavaliselt mitu õpe-tajat, kes saavad omavahel mõtteid vahetada).

Usuarusaamade mitmekesisusTeiseks üritasin eelkõige vaatlemiseks valitud tundide abil luua tudengitele võimali-kult reaalse pildi gümnaasiu-miklasside usualastest aru-saamadest.

Tahes-tahtmata tekivad tudengitel sõltuvalt seltskon-nast, kus nad liiguvad, tea-

tud üldistused sellest, kuidas ümbritsevad inimesed reli-giooni mõistavad.

Mulle näib, et gümnaasiu-miõpilaste hulgas ette tulevad huvid, usulised tõlgendused, suhtumised jne on mitmeke-sisemad, kui paljud tudengid seda eeldavad.

Samas peaksid end tulevi-kus õpetajaametiga siduvad üliõpilased väga erinevate ja sageli kriitiliste arusaamade-ga klassi ette minekuks val-mistuma.

Näidete analüüsKolmandaks üritasin tuden-gitega analüüsida mõningaid

Toomas Jürgenstein Foto: Erakogu

Kogemus

21Uudiskiri nr 2

näiteid, probleemiasetusi ning küsimusi, mida klassi ees kasutada.

Küllap toimub hea õpetaja puhul pidevalt oma õpetus-meetodite, küsimuste ja näi-detevaramu täiustamine ning küllap pole võimalik neid näi-teid teistel õpe-tajatel niisama lihtsalt üle võtta.

Siiski oleks hea, kui tööd alustav õpetaja omaks „tagatas-kus“ vähemalt teatud hulka tunnis töötavaid skeeme, millega õpilastes huvi äratada ning nende mõtlemises seoseid te-kitada.

Nõnda oli mu program-mi oluliseks osaks ka teatud hulga minu poolt kasutatud konkreetsete näidete ja prob-leemipüstituste analüüs.

Üheks valdkonnaks, kus tõenäoliselt algajal õpetajal on raske, on koostöö teiste õppeainetega. Ehkki on ilmu-nud paljuski ainetevahelisele lõimingule pühendatud vald-konnaraamatud nii põhikoo-lile1 kui ka gümnaasiumile2, läheb algajal õpetajal tööle

1 Põhikooli valikaine USUNDIÕPE-TUS; http://www.oppekava.ee/index.php/P%C3%B5hikooli_valikaine_USUNDI%C3%95PETUS

2 Valdkonnaraamat gümnaasium USUNDI-ÕPETUS; http://www.oppekava.ee/index.php/Valdkonnaraamatud_g%C3%BCmnaasium_USUNDI%C3%95PETUS

tulles aega, enne kui ta teiste ainete kokkupuutepunkte jul-geb kombata.

Näidete analüüsi juures püüdsingi ma tudengitele pakkuda ideid religioossete nähtuste seostamisest muude aladega.

Analüüsisime sellel teemal minu rohkem kui kümne aasta tagust näidet IT-maailma ning religiooni võrdlusest: „Kuidas siis ikkagi võiks väliselt vaid tehniliseks vahendiks oleva arvutimaailma taga näha tä-napäevast religiooni. Alguseks võiks tuua rida esmapilgul mänglevaid paralleele: kiriku-pea - Bill Gates, Eesti piiskop - Linnar Viik, reformaator - Linus Thorvalds, kirik - inter-netiklass või e-punkt, altar või ikooninurk - arvuti, piht või hingehoid - jututuba, ketser - häkker, usuhull - arvutisõltla-ne, arvutiguru nimetuse kasu-tuselevõtt viitab religiooniga seose tunnetamisele.“3

Ning tudengid esitasid hul-galiselt leidlikke ettepane-

3 Jürgenstein, Toomas. Tänapäeva kirikupea Bill Gates. Õhtuleht, 17. august 2000.

kuid, kuidas seda näidet kaas-ajastada ning iPadi ajastusse tuua.

Õpetamise eesmärkNing viimaks püüdsin rõhu-tada, et metoodika ning de-tailidega tegeledes ei lastaks silmist õpetamise üldist ees-märki.

Soovitasin üliõpilastel sõ-nastada selline eesmärk enda jaoks meeldejäävalt või valida selleks mõni mällu süüviv tsi-taat.

Mulle lähedane eesmärgi sõnastus, kus ilmneb reli-gioosse hariduse mõju mõt-lemisele ja mille olen võtnud Hermann Hesse „Siddhart-hast“, meeldis ka tudengitele: „Kord kui Kamasvami talle selgeks teha püüdis, et kõike, mida Siddhartha oskab, on ta õppinud temalt, vastas Sidd-hartha: „Säästa mind sellis-test naljadest! Sinult olen ma õppinud, kui palju maksab korv kala ja kui palju protsen-te võib nõuda väljalaenatud rahalt. Mõtlemist ei õppinud ma sinult, armas Kamasvami, seda võiks sa parem minult õppida.““

Kokkuvõtteks võin öelda, et kooliõpetaja ja tudengite kok-kuviimine oli värskendav ning loodetavasti kasulik mõlemale poolele.

Kooliõpetaja ja tudengite kokkuviimine oli värskendav ning loodetavasti kasulik mõlemale poolele.

Kogemus

22 Uudiskiri nr 2

10 küsimust Eduko doktorandile

Regina Soobard

Tartu Ülikooli loo-dusteadusliku hari-

duse doktorant, töötab Eduko uuringugrandis

LOTEGÜM

Miks astusid haridus-teaduse doktorantuuri?

Doktorantuur oli loomulik valik pärast magistriõpin-guid.

Magistriõppes õppisin geo-graafiaõpetajaks ja tundsin soovi tegeleda haridusvald-konna küsimustega põhja-likumalt. Samuti huvitavad mind rahvusvahelised suun-dumused loodushariduses.

Doktorantuur annab mulle võimaluse tegeleda kõige sel-lega, mis mind teaduses het-kel huvitab.

Olen juba gümnaasiumi lõ-petamisest alates teadnud, et ma soovin jõuda doktoritöö kaitsmiseni mind huvitavas valdkonnas.

Milline on õnne-lik doktorant?

Õnnelik doktorant teab, mis

on tema eesmärk teadustöö tegemisel ja kuhu ta tahab välja jõuda.

Ta oskab planeerida oma aega nii, et lisaks teadustööle jääb aega ka iseenda ja oma pere jaoks.

Õnnelikul doktorandil on toetav uurimisrühm.

Kuidas kirjeldaksid kogemust uurimis-rühma liikmena?

Uurimisrühma liikmeks olek annab väga hea aluse edaspi-diseks teadustööks Eestis ja välismaal.

See annab kindlustunde, et igale tekkivale probleemile on lahendus ja alati on võimalus pöörduda kogenuma kolleegi poole mistahes tööalases kü-simuses.

Tunnen, et minu kolleegid toetavad mind.

Mida naudid tea-dustöö juures?

Naudin pidevat arengut ise-endas ja oma teadustöös. Hindan ka teadustööga kaas-nevat vastutustunnet ja või-malust ise oma aega planee-rida.

Millest tunned doktoran-tuuris enim puudust?

Minu jaoks on doktorantuur pakkunud mitmeid võimalusi ennast teostada.

Eriline tänu kuulub Ee-duko programmile – osalen programmi finantseeritavas uurimisprojektis, mul on doktoritöö tegemiseks toetav uurimisrühm, kaasjuhenda-ja välisülikoolist ja võimalus läbida osa õppeajast välisüli-koolis.

Doktorant

23Uudiskiri nr 2 Doktorant

Eduko uuringugrant LOTEGÜM

Regina kirjutab oma dok-toritööd Eduko rahastatud uuringugrandis “Loodustea-duslik kirjaoskus gümnaasiu-milõpetajate karjäärivaliku mõjutajana” (LOTEGÜM).

Uuringugrandi hoidja on Tartu Ülikooli professor Miia Rannikmäe, uuring kestab

01 .09.2009-31 .03.2014, grandi eelarve on ca 167 000 eurot.

Uuringu tutvustus aadres-sil http://eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud/rahastatud-uuringud

Regina doktoritöö teemaks on “Gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse monitooring”.

Tema juhendajaks on prof Miia Rannikmäe ja kaasju-hendajaks prof Jari Lavonen Helsingi Ülikoolist.

Kõige selle taustal ei tun-ne ma puudust millestki, mis puudutaks doktorantuuri korralduslikku poolt ja dok-toritöö tegemiseks vajalikke tingimusi.

Mida on andnud koos-töö kaasjuhendaja-ga välisülikoolist?

Koostöö välisjuhendajaga (prof Jari Lavonen Helsingi Ülikoolist) on andnud eel-kõige rahvusvahelisust minu teadustööle.

Olen saanud tagasisidet tehtud tööle ja soovitusi edaspidiseks. Vastastikustel külaskäikudel oleme pida-nud maha pikki vestlusi minu doktoritöö teemal.

Mida plaanid teha pä-rast doktorantuuri?

Pärast doktorantuuri olen kindlasti ka edaspidi seotud loodusteadusliku haridusega ja jätkan sellel teemal teadus-tööd.

Kavatsen ennast täiendada ka järeldoktorantuuris välis-maal.

Milline oli viimane eri-alane lugemiselamus?

Minu viimane erialane lu-gemiselamus oli Patrick Griffini, Barry McGaw, Est-her Care’i “Assessment and Teaching of 21st Century Skills”.

Selles raamatus on põhjali-kult kirjeldatud õpilasele va-jalikke kompetentsusi, mida peab kujundama loodusaine-te tundides. Need kompetent-sused on vajalikud hakkama-saamiseks kiiresti muutuvas majandus- ja elukeskkonnas. Raamatu artiklid põhinevad teadustööl.

Sellest raamatust on otse-selt kasu minu teadustööle, mis on seotud gümnaasiu-miõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete määrat-lemisega läbi erinevate kom-petentsuste.

Millised muudatu-sed oleksid vajalikud õpetajakoolituses?

Õpetajakoolitus peab olema lisaks praktiliste oskuste ku-jundamisele ka teadustööpõ-hine.

Minu arvates võiks õpeta-jakoolituses enam kasutada nii õpetajate kui ka õpilaste kohta tehtud teadustööde tu-lemusi.

Uurimistöid tehakse erine-vates valdkondades ja nende tulemused peaksid jõudma kindlasti ka õpetajakoolituse esmaõppesse.

Millega tegeled lisaks doktorantuurile?

Lisaks doktoritöö tegemisele osalen aktiivselt uurimisrüh-ma igapäevatöös ja õpetaja-koolituses.

Septembrist jätkan õpin-guid ka Vanemuise Tantsu- ja Balletikoolis Tartus.

24 Uudiskiri nr 2

Kriitiline sissevaade tänapäeva teadus- ja rakendusuuringute rahastamisse23.-24. augustil 2012 toi-mus ESF programmide Eduko ja Primus toel professor Aaro Toome-la koolitus “Uuringu või analüüsi finantseerimise taotlemine: Kes peale ei löö, see väravasse ei saa”. Koolitusel osalesid ha-ridusuuringutega tege-levad Eduko ja Primuse partnerkõrgkoolide töö-tajad.

Äli Leijen Tartu Ülikooli haridustea-duste instituudi vanemtea-dur

Kahepäevase koolituse sis-sejuhatuses näitas Aaro Toomela kuivõrd oluline on tänapäeva akadeemilises maailmas mitmesuguste for-maalsete kriteeriumite täit-mine, nt publikatsioonide arv ja kategooriad, viidete arv, H-index, rahastatavate pro-jektide arv.

Samuti tõi ta välja mitme-suguseid negatiivseid ten-dentse, mis liigselt jäikade ja formaalsete kriteeriumitega kaasuvad. Kriitilisest vaate-nurgast käsitles Toomela ka

teadus- ja rakendusuuringute hindamis- ja rahastamisprot-sessi.

Koolituse käigus analüüsiti üksikasjalikult Eesti Teadus-fondi poolt rahastatavate pro-jektide hindamiskriteeriume. Kriteeriumite sisu aitasid avada koolituse kodutööna hinnatud kolm uuringupro-

jekti ning koolitaja ja osale-jate senised kogemused uu-rimisprojektide kirjutamisel.

Süsteemikriitilise sissevaa-te kõrval avas Aaro Toomela teadus- ja rakendusuuringute sisulisi nõudeid ning tutvus-tas uurimisküsimuse ja uuri-mismetoodika funktsioone ja põhikriteeriume.

Fotod: Monika Maamägi

Uuringute suvekool

Suvekoolis käsitleti kriitilisest vaatenurgast ka teadus- ja rakendusuuringute hindamis- ja rahastamisprotsessi.

25Uudiskiri nr 2 Uuringute suvekool

Teiste teemade seas arutles professor Toomela põhivoolu ja kõrvalvoolu metoodikate üle sotsiaalteadustes ning esitas mitmesuguseid kriitili-si tähelepanekuid psühholoo-gia ja kasvatusteaduste põhi-voolu metoodikate kohta, nt tutvustas P. C. M. Molenaari kriitikat grupikeskmise ja sel-le rakendamise kohta.

Uurimismetoodika kirjel-damist käsitledes näitas Too-mela, kuidas tihti eksitakse korrektse uurimisobjekti va-likul, nt inimeste hoiakuid uuritakse massimeediat ana-lüüsides (nt jututoad, ajale-heartiklid), käitumise asemel uuritakse arvamusi, sekku-mise mõju asemel uuritakse arvamusi, teiste rühmade asemel uuritakse tudengeid, koolide toimimise taset uuri-takse väljundnäitajate alusel, käitumise põhjusi uuritakse

inimeste teadvustatud ar-vamuste alusel (intervjuu, ankeet). Uurimismetoodika kõrval käsitleti ka uurimis-tulemuste ja järelduste prog-noosimist.

Kokkuvõtteks tuleb märki-da, et kirjeldatud kahepäeva-ne koolitus oli omanäoline ja väärtuslik mitmetasandilise

käsitluse tõttu. Ühelt poolt analüüsiti kriitiliselt ole-masolevat süsteemi ja teiselt poolt püüti leida võimalusi, kuidas olemasolevas puu-dustega süsteemis kvaliteet-semaid teadusuuringuid läbi viia ja nendeks rahastust taotleda.

26 Uudiskiri nr 2

Õpetajate väärtuskasvatusalase pädevuse arendamine õpetajakoolitusesProgrammi Eduko raa-mes on valminud Tartu Ülikooli eetikakeskuse analüüsiprojekt “Õpe-tajate väärtuskasvatuse alase pädevuse arenda-mine õpetajakoolituses”.

Katrin VelbaumTartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht

Eesti hariduse üheks suu-reks väljakutseks on liikumi-ne teadmistekeskselt koolilt väärtuspõhisele koolile. Õpe-tajate tegevuse eesmärgiks ei tohiks olla ainult teadmiste andmine, vaid ka isiksuse ku-junemise toetamine.

Üha enam saadakse aru, et lisaks heale teadmiste tasemele vajab Eesti noor põlvkond just kriitilise mõt-lemise, analüüsimise ja prob-leemilahendamise ning koos-tööoskust.

Seoses põhikooli ja güm-naasiumi uute riiklike õppe-kavade rakendumisega on väärtuste teema ja väärtus-kasvatus tõusnud üldhari-duskoolis tähtsale kohale

Õppekava eeldab, et õpe-tajad oleksid valmis toimima

teadlike väärtuskasvatajate-na, käsitlema väärtusi läbi-va teemana ja integreerima väärtusi aineõpetusse.

Õpetajalt oodatakse väär-tuspädevust – oskust ref-lekteerida enda ja teiste (õpilaste, kaastöötajate, las-tevanemate) väärtushoiakute ja -hinnangute üle, võimet korraldada arutelu väärtus-te üle, suutlikkust märgata ja analüüsida koolikultuu-ris avalduvaid väärtusi ning

väärtusarendust koolis tead-likult suunata.

Programmi Eduko finant-seeritud Tartu Ülikooli eeti-kakeskuse analüüsiprojekt „Õpetajate väärtuskasvatuse alase pädevuse arendamine õpetajakoolituses” (oktoober 2009-oktoober 2011) seadis endale kaks sisulist eesmärki:• kaardistada Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õpetaja-

koolituste hetkeseis väärtus-kasvatuse alal;• katsetada üht või mitut meetodit, mille abil saaks õpetajakoolitust muuta sel-liseks, et tulevased õpetajad saaksid ülikoolist kaasa suu-rema väärtuskasvatusalase pädevuse.

Selleks viidi läbi järgnevad analüüsid:• õpetajakoolituse õppeka-vade analüüs, fookusgrupi intervjuud programmijuhti-

de ja praktikajuhendajatega ning intervjuud õppejõudu-dega ja õpetajakoolituse tu-dengitega;• õpetajakoolituse tudengite väärtuskasvatusalase päde-vuse testimine koolipraktika käigus – koostati kursus väär-tuskasvatuse analüüsimiseks koolipraktika ajal ja korral-dati standardiseeritud kahe-osaline küsitlus nii väärtus-

Analüüs

Uuringu käigus toodi välja peamised kitsaskohad ja tuvastati väärtuskasvatuse hariduse head praktikad.

27Uudiskiri nr 2 Analüüs

kasvatuse kursusel osalenute kui ka teiste õpetajakoolituse tudengite seas enne ja pärast koolipraktika sooritamist.

Uuringu käigus toodi välja peamised kitsaskohad ja tu-vastati väärtuskasvatuse ha-riduse head praktikad.

Uuringu tulemusedUuringu üldine järeldus oli, et õpetajate tegevust väärtus-kasvatuse valdkonnas on nii õpetajakoolituse õppekava-des kui ka sisulises õppetöös veel vähe silmas peetud ning kajastatud on üldjuhul üksi-kuid väärtuskasvatuse aspek-te.

Kõige enam on õppekava-des esindatud õpetaja kutse-eetika ning mõnel juhul ka õpetatava valdkonna eetika. Pedagoogilise praktika aine-kavades on Tallinna Ülikoolis kajastatud ka tegevus klas-sijuhatajana, paljudes Tartu Ülikooli praktika ainekavades ei ole klassijuhatajatööd esile tõstetud. Samas on klassiju-hataja väärtuskasvatuse võt-meisik.

Õpetajakoolituse õppejõu-dudega tehtud intervjuud näitasid, et kuigi arusaam väärtuskasvatusest on erinev, ollakse küllaltki ühel meelel selles osas, et väärtuskasva-tust viiakse läbi oma õppete-gevusega nii teadlikult kui ka

teadvustamata. Põhiline inst-rument seejuures on õppejõu isiklik eeskuju, nii otseses mõttes kui ka õppeformaadi tähenduses.

Intervjuudest koorus välja, et väärtuskasvatuse peamise eesmärgina nähakse seoste tekitamist erinevate nähtuste vahel ning faktide mõtesta-mise ülesannet. Info ja faktid on kõige kergemini omanda-tavad emotsioonidega seotud viisil ja väärtused on kahel-damatult emotsionaalselt laetud.

Koolipoolsete praktikaju-hendajate fookusgrupi ana-lüüsist tuli välja, et senine praktikaformaat ei ole väär-tuskasvatuslike pädevuste arendamisele suunatud.

Praktikajuhendajad kinni-tasid vajadust tihedama kaa-samise järele ülikoolipool-sesse praktikajuhendamisse. Samas mööndi, et koolipool-sete juhendajate ülekoorma-tus koolitööga seab kaasami-sele omad piirangud.

2009. aastal loodi kursus „Väärtuskasvatus kooli kon-tekstis”, et katsetada, kas praktikante toetav aine suu-rendab väärtuskasvatusalast pädevust. Projektis kutsuti üles osalema erinevate õpeta-jakoolituse erialade üliõpilasi nii Tartust kui ka Tallinnast.

Kursuse käigus valmisid väärtuskasvatuse portfooliod, mida kasutati õppe-metoo-

“Väärtuskasvatus õpetajakoolituses”

Projekti raames koostas Olga Schihalejev metoodilise va-hendi “Väärtuskasvatus õpe-tajakoolituses”.

Õppematerjal viitab vald-kondadele, mida on oluline õpetajakoolituses käsitleda, et täita väärtuskasvatusega seotud ülesandeid.

Materjal on suunatud õp-pejõududele, kes tegelevad tulevaste õpetajate etteval-mistusega, peamiselt ainedi-daktikutele ja koolipraktika juhendajatele.

Õppematerjal on kättesaa-dav aadressil http://issuu.com/eduko/docs/vaartus-kasvatus_opetajakoolituses

28 Uudiskiri nr 2

dilise materjali väljatööta-misel. Portfooliod sisaldasid näidiseid koolikonteksti ana-lüüsist, tudengite analüüsi väärtuskasvatuse tegemisest aineõppes – mis õnnestus, mis mitte ning miks. Portfoo-lioid analüüsides jäi silma, et kõige vähem osatakse praegu koolides toetada õpilaste aru-telu väärtuste üle.

Standardiseeritud küsitlu-sed Tartu Ülikooli tudengite-ga viidi läbi enne praktikale minekut ja vahetult pärast praktika lõppemist. Lisaks võrreldi aines „Väärtuskas-vatus kooli kontekstis” osa-lenud üliõpilaste hinnanguid teiste praktikal osalenud tu-dengite arvamustega.

Uuringus osalenutel paluti nii eel- kui ka järelküsitlu-ses hinnata semantilise dife-rentsiaali meetodil erinevaid

õpetaja omadusi bipolaarsete sõnapaaride abil.

Väärtuskasvatuse aine lä-binud tudengid nägid õpetaja rolli väärtuskasvatuses vä-hem „moraalipolitseina“, kel on monopol „õigete väärtus-te“ üle – mitte ükski neist ei

arvanud, et väärtuskasvatus oleks kindlasti eelkõige „õi-gete väärtuste õpetamine“ või „õigete väärtuste kontrollimi-ne“, kusjuures ainet mittelä-binute hulgas oli taolise sei-sukoha väljendajaid umbes neljandik.

EttepanekudUuringu tulemustest järeldu-sid järgmised ettepanekud:1. Pöörata õpetajakoolitu-ses tähelepanu õpetaja kui väärtuskasvataja rolli tead-vustamisele ja väärtuskasva-tusalaste pädevuste arenda-misele.2. Õpetajakoolituses tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata tulevaste õpetajate dialoogi- ja eneseanalüüsios-kuste kujundamisele.3. Õpingute jooksul tuleb

arendada tulevaste õpetajate eneseref-leksiooni oskust ning kolleegidelt (ja ka ju-hendajatelt) tagasi-side saamise ja and-mise valmisolekut ja oskuseid.4. Võimaldada õpeta-

jakoolituse üliõpilastel oman-dada alusteadmised väärtus-test, väärtuskasvatusest ja väärtuskasvatuse metoodika-test ning oskused analüüsida ja kujundada koolikultuuris avalduvaid väärtusi.

Analüüs

Eduko analüüsigrant VÄÄRTUSED

Grandihoidja oli Tartu Ülikooli professor Mar-git Sutrop, analüüs kestis 01.10.2009-01.10.2011, gran-di eelarve oli ca 26 000 eurot.

Grandiprojekti täitjad olid filosoofiakandidaat Jüri Gin-ter, professor Margit Sutrop, doktor Halliki Harro-Loit, doktor Tiiu Kuurme, doktor Olga Schihalejev, magistrid Nelli Jung, Maili Karindi, Andu Rämmer, Mari-Liisa Parder, Külliki Seppel, Mats Volberg.

Analüüsigrandi aruanded ja valminud materjalid on lei-tavad aadressil http://eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud/rahastatud-ana-luusid

5. Integreerida väärtuskas-vatusalased ülesanded kooli-praktikasse.6. Õpetajakoolituse õppeka-vade täiendamine peaks ole-ma pidev protsess ning toi-muma paralleelselt riiklikes õppekavade, kutsestandardi jt normatiivdokumentides tehtavate muudatustega ning neid isegi ennetades.7. Koolipraktika kontsept-sioon vajab üldisemat väär-tuskasvatusalast läbimõtle-mist.

Väärtuskasvatuse põhiinstrument on õppejõu isiklik eeskuju.

29Uudiskiri nr 2 Eelteade

MEISTRIKLASS

Kooskõlaline klass: klassi kui grupi juhtimine

27.-29. november 2012 / Rahvusraamatukogu nurgasaal

Olete oodatud osalema meistriklassis, mille viivad läbi Koidu Tani-Jürisoo ja Ene Velström.

Meistriklassid on avatud kõigile õpetajakoolituse õppejõududele ja didaktikutele, kes otsivad uusimat teavet ja meetodeid, millega oma seminarides erinevaid õpetajahari-duse teemasid praktiliselt käsitleda. Meistriklass on kogemuste vahetamise koht, mis annab võimaluse aruteludeks ja õppimiseks tegevuslike meetodite kaudu.

Koolituse eesmärgiks on luua aktiveeriv ja arendav õpikeskkond, mis või-maldab osalejal: • teadvustada ja analüüsida õpetaja rolli grupiprotsessi juhtijana koolis ning õppe-

jõu võimalusi grupiprotsessi teadlikuks juhtimiseks seminarides;• reflekteerida omaenda kogemust grupiliikme ja -juhina;• harjutada grupi juhtimiseks vajalikke suhtlusoskusi;• arutleda noore õpetaja arenguvajaduste üle grupiprotsessi suunajana ja käitumi-

se juhtijana klassis;• leida viise õpetaja kui grupijuhi teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks oma

seminarides.

Koolituse põhiteemad on: • sissejuhatus klassi kui grupi psühholoogilisse arengusse ja selle teadlikku juhti-

misse;• sõltuvusfaasi iseloomustus ja õpetaja kui grupijuhi võimalused selle läbiviimi-

seks;• koolispetsiifilised ülesanded ja tegevused sõltuvusfaasis;• konfliktifaasi iseloomustus ja vastupanu ilmingud;• grupijuhi hoiakud ja suhtlemisoskused konfliktifaasi läbimiseks ning käitumise

juhtimiseks grupis;• eraldumisfaas ja koostööfaas kui produktiivsed grupi arenguetapid;• koostööoskused ja nende harjutamise võimalused.

Lisainfo ja registreerimine kuni 13.11.2012 programmi Eduko kodulehel http://eduko.archimedes.ee/uudised/meistriklass-grupi-juhtimine

30 Uudiskiri nr 2

http://eduko.archimedes.ee