Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

28
Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed Alo Vallikivi, Rait Kondor September 2006, Tallinn

description

Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed. Alo Vallikivi, Rait Kondor September 2006, Tallinn. Aktsiaturu tsüklilisus. Aktsiate hinnad sõltuvad kahest elemendist: FUNDAMENTAALNE ELEMENT SPEKULATIIVNE ELEMENT Spekulatiivne mull versus efektiivne turg - PowerPoint PPT Presentation

Transcript of Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

Page 1: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised

seosedAlo Vallikivi, Rait Kondor

September 2006, Tallinn

Page 2: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

2

Aktsiaturu tsüklilisus

Aktsiate hinnad sõltuvad kahest elemendist:o FUNDAMENTAALNE ELEMENTo SPEKULATIIVNE ELEMENT

Spekulatiivne mull versus efektiivne turg

“Aktsiaturg on kasiino” John Maynard Keynes

Page 3: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

3

Majanduse indikaatorid

•Majanduskasv (SKT kasv)•Tööstustoodangu kasv•Inflatsioonimäär•Tööjõuturu olukord•Lühiajaline intressimäär

Tarbijausaldus. Majade müüginäitajad. Kestvuskaupade tellimused. Toornafta varud. Tootjahinnaindeks. Maksebilanss.

Page 4: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

4

Aktsiaturg ja majandustsükkel

Aktsiate hinnad sõltuvad tulevastest rahavoogudest.

Aktsiaturg on majanduse juhtiv indikaator:• mõju avaldavad samad tegurid (intressimäär)• rikkuse efekt• ootused tuleviku osas

“Aktsiaturg on prognoosinud üheksat, kuid tegelikulttoimus viis majanduslangust” Paul Samuelson

Page 5: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

5

Intressimäär kui majandustsükli indikaator

Föderaalreservi rahapoliitika võib olla:• stimuleeriv• neutraalne• kitsendav

• Mis on intressimäär?Föderaalreservi poolt kehtestatud lühiajalineintressimäär, millega liikmesorganisatsioonid

saavadFöderaalreservilt raha laenata (federal fund target rate).

Page 6: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

6

USA Föderaalreservi intressimäära siht aastatel 1990-1996

Page 7: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

7

USA Föderaalreservi intressimäära siht aastatel 1998-2004

Page 8: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

8

Aktsiaturu klassifikatsioon

• Intressitundlikud aktsiadPangad, suure finantsvõimendusega ettevõtted

• KasvuaktsiadRaudteefirmad (19. saj), arvutitööstus(1980.ndad), internet

(1990.ndad), nanotehnoloogia (?)

• Kaitsvad aktsiadFarmaatsia, esmatarbekaubad, kommunaalteenused

• Tsüklilised aktsiadKestvuskaubad, kapitalikaubad

Page 9: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

9

Aktsiaturu 10 sektorit

• Toormaterjalid• Esmatarbekauba

d• Kestvuskaubad• Energiasektor• Finantssektor

• Tervishoid• Tööstus• Tehnoloogiasektor• Telekommunikatsioo

n• Kommunaalteenuse

d

Page 10: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

10

Stardipauk- intressimäära esimene tõstmine

• Eelfaas: 6 kuud enne intressimäära tõstmistIntressitundlikud aktsiad ja kaitsvad aktsiad väheatraktiivsed. Keskmiselt on turg kukkunud 1,5%.

• Keskmine faas: Esimese ja kolmanda intressimäära tõstmise vaheline periood

Keskmine turu tõus 2,4%.

• Lõppfaas: Neljanda ja kuuenda intressimäära tõstmise vaheline periood

Hirm majanduskasvu pidurdumise ees. Rotatsioon kaitsvatesseaktsiatesse. Keskmine turu tõus 1%.

Page 11: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

11

Eelfaas: 6 kuud enne intressimäära tõstmist

• Household Goods

• Oil & Gas

• Personal Care/Household Products

• Software & Computer Services

• Steel & Other Metals

• Support Services

• Telecom Services

• Tobacco

• Transport

• Health

• Aerospace/Defense• Auto & Parts• Chemicals• Construction & Building

Materials• Diversified Industrials• Electricity• Engineering & Machinery• Food Processing• Forestry & Paper Products• Gas Distribution

Page 12: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

12

Keskmine faas: Esimese ja kolmanda intressimäära tõstmise vaheline periood

• Media & Photography• Mining• Pharma & Biotech• General Retail• Software & Computer

Services• Steel & Other Metals

• Auto & Parts• Chemicals• Electrical Equipment• Gas Distribution• Tech-Hardware• Leisure, Entertainment &

Hotels

Page 13: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

13

Lõppfaas: Neljanda ja kuuenda intressimäära tõstmise vaheline periood

• Leisure, Entertainment & Hotels

• Life Assurance• Oil & Gas• Pharma & Biotech• Personal Care/Household

Products• Real Estate• Support Services• Tobacco

• Insurance

• Beverages• Electricity• Electrical Equipment• Food & Drug Retailers• Food Processing• Gas Distribution• Health• Tech-Hardware• Transport• Aerospace/Defense

Page 14: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

14

Vahefiniš – intressimäära esimene langetamine

• Märkimisväärne tõusu allikas

11 intressimäära langetamise perioodi algust (1960-1998) tõid 8 korral

aktsiaturule tõusu, kuue kuu keskmine tootlus 12,3%.

Parim sektor: kestvuskaubad. Nõrgim sektor: toormaterjalid.

Tugevad tsüklilised aktsiad.Nõrgad kaitsvad sektorid.

Page 15: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

15

Suurimad võitjad pärast intressimäära esimest langetamist

Page 16: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

16

Suurimad “kaotajad” pärast intressimäära esimest langetamist

Page 17: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

17

Kus oleme hetkel? Millele tähelepanu pöörata?

• Realistlikud tootluse ootused• Riskitaluvuse kontroll

• Riskide hajutamineo Riikide lõikeso Sektorite lõikes

Page 18: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

18

Mida vaadata?

Page 19: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

19

Mis huvitab aktsiaturul osalejat?

• Aktsiaturul osalejat huvitab ettevõtete kasumid.

• Ettevõtete kasumid (maksueelsed) on SKT üheks komponendiks selle arvutamisel sissetulekute meetodil.

Page 20: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

20

Kas SKT kasv on riiki investeerimiseks piisav info?

• Turul ei piisa ainult majanduskasvu jälgimisest. Lisaks on vaja vaadata riigi: maksebilanssi (olulisim selle seas jooksevkonto bilanss), välisvõlga, riigieelarve bilanssi, riigi valuutareserve.

• Jätkusuutlikku majandust suudavad hoida need riigid, kellel on stabiilne fiskaal- ja majanduspoliitika.

• Need asjaolud on olulised riigi üldise riskitaseme vähendamiseks. Kui maailma majandusega juhtuvad strukturaalsed või äkilised muutused, siis selliste muutuste osas on paremini kaitstud tugeva valuutareserviga riigid. Samas USA-l näiteks pole tugevat valuutareservi, kuid tema krediidivõime on sedavõrd hea, et paljud riigid ostavad endale riigireservi USA dollareid ehk sisuliselt laenavad USA-le raha.

Page 21: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

21

Arenenud ja arenevad turud

Investeerimismaailma jaoks on oluline jagada riigid kaheks:1) arenenud majandusega riigid;2) arenevad turud (riigid, mille majandus on üleminekufaasis

jõudmaks arenenud tööstusriikide sekka).

• Areneva majandusstruktuuriga riigid on riskantsemad ning seetõttu on välistele mõjutustele rohkem avatud. Nemad peavad hoolitsema oma valuutareservide eest, et tagada rahaliste ressursside olemasolu ka maailmamajanduse languse korral.

• Arenenud majandusega riikidel on oma majandusstruktuuri küpsuse tõttu majanduslangusest kergem üle saada.

Page 22: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

22

Maailmamajanduse prognoos 2007. a

• Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstis 2007. a majanduskasvu prognoosi 4,9%-ni (4,7%-lt)

• Samas rõhutati, et majanduskasvu risk on läinud suuremaks, seda seoses kõrge inflatsiooniga ning kõrgete naftahindadega.

• Alates 2003. aastast on maailma majandus viimase 30 aasta kõige tugevamas kasvutsüklis.

Page 23: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

23

Maailma majanduse areng 2004. – 2007. a

  2004 2005 2006*

2007*

Maailm 5,3% 4,9% 5,1% 4,9%

Arenenud majandused

3,2% 2,6% 3,1% 2,7%

Arenevad majandused

7,7% 7,4% 7,3% 7,2%

* IMF-i prognoos

Page 24: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

24

2007. a arenenud majandustega riikides 1/2

Suurima majanduskasvuga riigid(sulgudes 2006. a prognoositav kasv):

Iirimaa 5,6% (5,8%)Kreeka 3,5% (3,7%)Kanada 3,0% (3,1%)Hispaania 3,0% (3,4%)

Page 25: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

25

2007. a arenenud majandusega riikides 2/2

Majanduskasv langeb oluliselt:• USA 3,4% -> 2,9%• Saksamaa 2,0% -> 1,3%• Jaapan 2,7% -> 2,1%• Šveits 3,0% -> 1,9%• Rootsi 4,0% -> 2,2%

Majandus tõuseb või langeb vähe:• Austraalia 3,1% -> 3,5%• Holland 2,9% -> 2,9%• Suurbritannia 2,7% -> 2,7%• Prantsusmaa 2,4% -> 2,3%• Kanada 3,1% -> 3,0%

Page 26: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

26

2007. a arenevatel turgudel 1/2

Suurima majanduskasvuga riigid (sulgudes 2006. a prognoositav kasv):

• Hiina 10,0% (10,0%)• India 7,3% (8,3%)• Pakistan 7,0% (6,2%)• Bangladesh 6,2% (6,2%)• Indoneesia 6,0% (5,2%)• Argentiina 6,0% (8,0%)• Malaisia 5,8% (5,5%)

Page 27: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

27

2007. a arenevatel turgudel 2/2

Majanduskasv langeb oluliselt:• Singapur 6,9% -> 4,5%• India 8,3% -> 7,3%

Majandus tõuseb või langeb vähe:• Indoneesia 5,2% ->6,0%• Tšiili 5,2% -> 5,5%• Tai 4,5% -> 5,0%• Brasiilia 3,6% -> 4,0%

Page 28: Makromajanduse ja aktsiaturgude vahelised seosed

28

Lisaküsimused alati oodatud

Seminaride kava: www.lhv.ee/seminar

Telefon: 6 800 400E-mail: [email protected]: Pärnu maantee 25, Tallinn

Koduleht: www.lhv.ee

Investeerimisõpik: www.lhv.ee/help/schoolFoorumid: www.lhv.ee/forums