Majandusprognoos aastaks 2013 - Eesti Pank · 2017-03-17 · Ebakindlus euroala majandusarengu...
Transcript of Majandusprognoos aastaks 2013 - Eesti Pank · 2017-03-17 · Ebakindlus euroala majandusarengu...
Majandusprognoos aastaks 2013
Ardo Hansson
Eesti Pank
26. september 2012 Äripäeva konverentsil “Äriplaan 2013”
Esitluse teemad
• Makroarengud väliskeskkonnas
• Eesti majanduse lähiaastate prognoos
• Euroala keskpankade roll kriisi lahendamisel
• Majanduspoliitilised järeldused
2
VÄLISKESKKOND
Globaalne majanduskasv on taas aeglustunud
Allikas: IMF, World Economic Outlook Update, July 2012
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
globaalne majanduskasv arenenud industriaalmaad
euroala arenevad riigid• Erinevates riikides on majanduse areng väga ebaühtlane
• Euroalal on majanduse maht kahanenud
• Kiiret paranemist ei ole oodata
• Majanduskasvu riskid on pigem allapoole
4
Toormete hinnad on tagasi ajalooliste rekordite lähedal
Euro on nõrgenenud Toidutoormete hinnatase kerkis suve lõpul ca viiendiku võrra. Püsib toormehindade kõrge volatiilsus
5
Inflatsioon on maailmas aeglustumas
• Edaspidist hinnakasvu piirab üleilmse majandusaktiivsuse vähenemine
• Risk: toormete hinnatõus
Allikad: IMF WEO juuli 2012, ECB staff projection 2012 september
6
Euroala majandust mõjutab usaldamatus probleemsete riikide suhtes
• Euroala riiklike võlakirjade turg on tugevasti fragmenteeritud: intressimäärad on väga erinevad 7
Eesti lähinaabrite kindlustunne on üldiselt püsinud euroala keskmisest suurem
70
75
80
85
90
95
100
105
110
115
120
1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7
2008 2009 2010 2011 2012
Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti
Majandususaldusindeks
Allikas: Euroopa Komisjon 8
Toodangu ootused on Rootsis kõrgemad kui Soomes, ehkki on viimastel kuudel alanenud
Tööstussektori 3-kuu ootused
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
juuli.0
3
jaan.0
4
juuli.0
4
jaan.0
5
juuli.0
5
jaan.0
6
juuli.0
6
jaan.0
7
juuli.0
7
jaan.0
8
juuli.0
8
jaan.0
9
juuli.0
9
jaan.1
0
juuli.1
0
jaan.1
1
juuli.1
1
jaan.1
2
juuli.1
2
Soome Rootsi
9
Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes on tavatult suur; lähinaabrite areng stabiilsem
• Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur
– Mitmed majandusnäitajad on tundlikud väikestegi uudiste suhtes
• Euroala majandus ei ole ikka veel tugevat kasvupinda leidnud
– Võlakriis on osutunud visamaks, selle lahendamine on keerukas ja aeganõudev
– Täiendavate Euroopa Keskpanga erakorraliste meetmete rakendamisel on selles tähtis roll
– Inflatsiooni riskid on tasakaalus
• Seevastu lähinaabritele (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa) prognoositakse selleks ja järgmiseks aastaks majanduskasvu jätkumist
• Eesti Panga juunikuise prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsused astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks
10
EESTI MAJANDUS
Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast vähem, kuid turud eeldavad madala intressimäära püsimist
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Eesti välisnõudluse kasv
Kevadprognoos 2012 Sügisprognoos 2011
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
4,0%
4,5%
5,0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
3 kuu EURIBOR
Allikas: EKP
12
Eesti kaubandussidemed probleemsete euroala riikidega on nõrgad
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18
Rootsi
Soome
Venemaa
Läti
Ameerika Ühendriigid
Saksamaa
Leedu
Nigeeria
Norra
Holland
Prantsusmaa
Taani
Suurbritannia
Hiina
Itaalia
Poola
Hispaania
Väliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%)
Allikas: statistikaamet
13
Peamised riskid tulenevad väliskeskkonnast
• Peamised ohud väliskeskkonnas:
– majandusraskustes euroala riikide korratu kohandumine
– nafta hinna tõus geopoliitiliste pingete tõttu
• Euroalal on SKP kasvu ümbritsevad riskid allapoole, inflatsiooni ohustavad riskid tasakaalus
14
Optimism pole Eestit maha jätnud
70
75
80
85
90
95
100
105
110
115
120
2008 2009 2010 2011 2012
Tööstus Teenindus Tarbijad Jaekaubandus Ehitus Majandususaldusindeks
Majandususaldusindeks
Allikas: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused
15
Eestis jätkub inflatsiooni alanemine
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
alusinflatsioon toit energia ühtlustatud tarbijahinnaindeks
Inflatsioon komponentide lõikes
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
16
Elavnev laenuaktiivsus põhineb üha enam kodumaistel hoiustel
Allikad: Eesti Pank
Laenuportfelli kvaliteet paraneb jätkuvalt Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellist alaneb
18 Allikad: Eesti Pank
Eesti areng on meie viimase prognoosiga kooskõlas
• Sisenõudlus püsib suhteliselt tugev
• Toormehindade kasv ähvardab sügisel kiirema inflatsiooniga
• Baromeetrid viitavad suurenenud palgasurve riskile
• Tööandjate ootused hõive kasvu suhtes on alanenud
• Laenukasv on olnud prognoositust kiirem
• Madal EURIBOR soosib laenamist
19
Riik peab toimetama mõistlikult
• Eesti riigirahandus on suhteliselt heas seisus ja põhiküsimused on seotud pigem kaugema tuleviku kui järgmise aasta riigieelarvega
• Tuleb tunnustada valitsust, et jätkuvalt on sihiks jõuda eelarvega ülejääki: tulenevalt Eesti väiksusest ja avatusest on meie majanduskasv ka edaspidi heitlik, mistõttu tuleb valmistuda halvemateks aegadeks
• Sama tähtis on strateegilistest arengukavadest kinnipidamine, et tagada ärikeskkonna stabiilsus ja hoida ära põhjendamatuid ootusi kulude poolel
• On tähtis teadvustada, et majanduskasv kujuneb lähiaastatel märksa aeglasemaks kui möödunud kümnendi kriisieelsetel aastatel
20
EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITILISED MEETMED
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed
Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärk on hinnastabiilsuse säilitamine:
euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskmisel perioodil alla 2%,
kuid selle lähedal
Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks
Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades
Rahapoliitiliste intressimäärade muutused mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Kogunõudluse muutused avaldavad omakorda mõju inflatsioonile
Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (intressimäärade muutmisest)
22
Euroopa Keskpanga nõukogu on viimase aasta jooksul intressimäärasid alandanud kolm korda
Allikas: Euroopa Keskpank
Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist:
1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra 2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra 3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra
23
EURIBORi languse tõttu alanevad ka Eesti intressimäärad
24
Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR
Allikad: Eesti Pank
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: erakorralised meetmed
Erakorralisi rahapoliitilisi meetmeid võtab keskpank selleks, et finantssektori probleemid ei pärsiks rahapoliitika mõju majandusele
Erakorralised meetmed on näiteks piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost
Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni
Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid
25
Nende arengutendentside tulemusena kasvas vajadus lisameetmete (sh rahapoliitiliste meetmete) järele
Septembri algul lepiti Euroopa Keskpanga nõukogus kokku uue meetme (ingl outright monetary transactions; ee otsesed rahapoliitilised avaturutehingud) rakendamine
Selle raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste järelturul, et tagada rahapoliitika tõhus ülekanne
Nende tehingute tegemise eeldus on tingimuslikkus – tehingud viiakse läbi üksnes riikides, mis on sõlminud sellise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) abiprogrammi, mille raames on võimalik EFSF/ESMi sekkumine riiklike võlakirjade esmaturul
Võrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl Securities Market Programme, SMP) on põhierinevus selge tingimuslikkuse olemasolu ja keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule
26
Kokkuvõte
• Väliskeskkonnaga seotud riskid on jätkuvalt aktuaalsed, kuid üleilmne kasv siiski jätkub. See tähendab, et Eesti ettevõtetel peaks lähiajalgi olema ekspordivõimalusi, kuid kiiret välisnõudluse kasvu ilmselt lähiaastatel oodata ei ole. Ebaühtlane üleilmne taastumine loob võimaluse panustada toodetele, riikidele ja partneritele, kes kosuvad keskmisest kiiremini.
• Ekspordi kõrval hakkab majanduskasvu järjest rohkem toetama sisenõudlus (taas on kosumas investeeringud ja tööhõive kasv on loonud võimalused eratarbimise suurenemiseks).
• Hetkeolukord toetab investeeringuid. Varajasematel investoritel on mitu eelist. Olulisemad on soodne intressitase ja tööpuudusest tingitud värbamise võimalused.
• Kuulumine euroalasse, madal riigivõla tase, ettevõtjasõbralik maksukeskkond ja euroala keskmisest kiirem majanduskasv muudavad Eesti majanduskeskkonna välisinvestoritele atraktiivseks.
27
Tänan tähelepanu eest!