Jootmine

Tööõpetuse osakond Lekt Andry Kikkull 2009

Jootmine

Jootmine on metallide ühendamine erisulami-JOODISE – abilJoodistena kasutatakse värvilisi metalle ja

nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega ja tahkestumisel annavad tugeva ühenduse.

Joodiste nõuded1. Joodise sulamistemp. peab olema madalam

joodetavate detailide sulamistemperatuurist;2. Joodis peab sulas olekus hästi ühinema

joodetavate detailidega ja olema voolav;3. Joodis peab olema küllaldase mehaanilise

tugevusega, et tagada liitekoha tugevus;4. Joodis peab juhtima elektrit ja olema

korrosioonikindel (elektritöödel).

Joodiste liigitamine olenevalt sulamistemp.

Pehmejoodised

kõvajoodised

Pehmejoodised Tina-plii sulamid1. Sulamistemp ja kasutusala sõltuvad metallide

kaalulisest vahekorrast.2. Sulam 40% Sn ja 60% Pb. Sulamispunkt 230 °C.

Kasutatakse erinevateks terase ja teiste metallide jootmiseks (va alumiinium).

3. Sulam 60% Sn ja 40% Pb. Sulamispunkt 180 °C. Kasutatakse elektrotehnika ja raadioelektroonika jootmisel.

Hõbepehmejoodis

Sulam 97/3 (tina/hõbe)

Erijoodis külma- ja soojaveetorude jootmiseks sisaldab plii asemel natuke vaske või hõbedat.

Kõvajoodised

Messingjoodis 410/410FC - sobib terase, malmi, vase ja vasesulamite jootmiseks.Hõbejoodis S-44 – kaadmiumivaba

hõbejoodis, sisaldab 44% hõbedat. Töötemp. ca 730°C. Vase ja vasesulamite, terase ja roostevaba terase jootmiseks.

Räbusti

Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks.

1. Happelised räbustid

2. Neutraalsed räbustid

Happelised räbustid

Tsinkkloriid- kasutatakse terase, vase, valgevase, pronksi ja plii jootmisel.Lahjendatud soolhape- kasutatakse tsingi

ja tsingitud pleki jootmisel.Ammooniumkloriid (salmiaak) -

kasutatakse terase ja vaskesemete jootmisel ja tinatamisel.

Neutraalsed räbustid

Kampol- kollakaspruun klaasjas aine, mida saadakse männivaigu destilleerimisel. Tema eelis on, et ta ei korrodeeri jootekohta ja seetõttu kasutatakse teda elektro- ja raadiotehnikas. Kõvajoodiste puhul kasutatakse räbustina

booraksit.

JootmistööriistadJootekolbJootepliiatsGaasipõletiJootejaamJoodiseimurJootevedelik

Jootmise tööetapid

Detailide ja jootekolvi ettevalmistamine (valmendamine).Jooteliite valmistamine (jootmine).Jooteliite puhastamine.

Detaili ettevalmistus jootmiseksPuhasta jootepinnad mehaaniliselt mustusest ja

oksiidist. Selleks kasuta terasharja ja lihvpaberit.Rasvavabaks muudetakse joodetavad pinnad

lubjapastaga, mis hõõrutakse detailidele ja seejärel pestakse veega ning kuivatatakse. Kooli tingimustes sobib pindade puhastamiseks atsetoon, bensiin jt lahustid.

Sobita detailide ühenduskohad ja veendu, et need asetsevad üksteise vastas välise surveta.

Jootekolvi ettevalmistus jootmiseks

Sõltuvalt joodetavate detailide suurusest vali vastava võimsusega jootekolb.Puhasta kolvi ots tagist.Kuumuta jootekolb 60ºC üle joodise

sulamispunkti. Kata kolviots räbustiga ja tinata kolb.

Jootmine Kanna jootekohale räbusti. Joodisega kaetud kolb aseta jootekohale ja kuumuta jootekohta

seni, kuni joodis hakkab laiali valguma. Liiguta jootekolbi mööda jooteõmblust edasi ja lisa vajadusel

joodist. Joodetavad detailid peavad olema liikumatult paigal, kuni joodise

täieliku tardumiseni. Liigne joodis ei lisa jootekohale tugevust. Üleliigne joodis eemalda joodiseimuri või joodise

eemalduslindiga. Erineva paksusega detaile jootes tuleb rohkem kuumutada

paksemat detaili. Peale jootmist jootekoht jahutatakse, pestakse ja kuivatatakse.

Ohutusnõuded jootmiselJootekolbi hoia ja kuumuta selleks ettenähtud alusel.Jootekolbi ei tohi üle kuumutada.Jooda ventileeritavas ruumis kindlal alusel.Happeline räbusti kanna jootekohale pintsliga.Happelise räbusti sattumisel nahale eemalda ta

pestes seebivee või pesusoodaga.Ära jooda detaile käe vahel, detail kuumeneb.

Defektid jootmiselRäbusti ebapiisav aktiivsus- joodis ei märga

materjali viimase oksiidikelme, rasva või mustuse olemasolul.

Joodisevoldid- ja nired- tekivad detaili alakuumutamise tõttu.

Joodisõmblus tuleb krobeline- liiga pikk kuumutusaeg või kõrge temperatuur.

Praod jooteõmbluses- tekivad metalli ja joodise suurest soojuspaisumisteguri erinevusest.

Detailid on kiivas ja jootekoht tuhm- detailid on jootmisel liikunud.