TÖÖ ERIALASE KIRJANDUSEGA
description
Transcript of TÖÖ ERIALASE KIRJANDUSEGA
TÖÖ ERIALASE TÖÖ ERIALASE KIRJANDUSEGAKIRJANDUSEGA
ESTER SÕRMUSESTER SÕRMUS
INFOKIRJAOSKUSE VAJADUSINFOKIRJAOSKUSE VAJADUS
1.1. Informatsiooni hulk on kasvanud tohutu Informatsiooni hulk on kasvanud tohutu kiirusega. 1970-2005 rohkem kiirusega. 1970-2005 rohkem informatsiooni kui 5 000 aasta jooksul informatsiooni kui 5 000 aasta jooksul kokku.kokku.
2.2. Infoedastamise võimalused on Infoedastamise võimalused on avardunud tänu infotehnoloogia arenguleavardunud tänu infotehnoloogia arengule
3.3. Juurdepääs informatsioonile on Juurdepääs informatsioonile on muutunud kergemaksmuutunud kergemaks
INFOVAJADUSE LIIGIDINFOVAJADUSE LIIGID
ARGIELU INFOVAJADUSARGIELU INFOVAJADUS VABA AJA INFOVAJADUSVABA AJA INFOVAJADUS ERIALANE INFOVAJADUSERIALANE INFOVAJADUS KODANIKU INFOVAJADUSKODANIKU INFOVAJADUS
ERIALAKIRJANDUSE MÕISTEERIALAKIRJANDUSE MÕISTE
TEATRI-KUNST
KUJUTAV KUNST
MUUSIKA
SPORT
SOTSIAALTÖÖ ----------------------NOORSOOTÖÖ
PSÜHHOLOOGIASOTSIOLOOGIA
ÜLDHARIDUS
HUVI-HARIDUS
FOLKLOORTAVANDID
HARIDUS
ERIALASE KIRJANDUSE OTSING/KASUTAMINE ERIALASE KIRJANDUSE OTSING/KASUTAMINE UURIMISTÖÖSUURIMISTÖÖS
UURIMISTÖÖ TEEMA VALIKUURIMISTÖÖ TEEMA VALIK
Erialase kirjandusega tutvumine (kas antud teemal leidub kirjandust?)Erialase kirjandusega tutvumine (kas antud teemal leidub kirjandust?)
UURIMISTÖÖ KAVA KOOSTAMINEUURIMISTÖÖ KAVA KOOSTAMINE
Kirjanduse otsing (põgus tutvumine antud teema probleemistikuga)Kirjanduse otsing (põgus tutvumine antud teema probleemistikuga)
KAVA TÄPSUSTAMINEKAVA TÄPSUSTAMINE
Kirjanduse otsing (laialdane – kogu teemat hõlmav)Kirjanduse otsing (laialdane – kogu teemat hõlmav)
UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE/KIRJUTAMINEUURIMISTÖÖ KOOSTAMINE/KIRJUTAMINE
Kirjanduse otsing (teema kitsenemine, lisamaterjalid)Kirjanduse otsing (teema kitsenemine, lisamaterjalid)
UURIMISTÖÖ VORMISTAMINEUURIMISTÖÖ VORMISTAMINE
Kirjanduse otsing, andmete täpsustamineKirjanduse otsing, andmete täpsustamine
UURIMISTÖÖ KAITSMINEUURIMISTÖÖ KAITSMINE
Faktiotsing (retsensendi küsimustele vastuste leidmine)Faktiotsing (retsensendi küsimustele vastuste leidmine)
ALLIKMATERJALI OTSIMINEALLIKMATERJALI OTSIMINE
Uurimistööks teoreetilise allikmaterjali otsimine Uurimistööks teoreetilise allikmaterjali otsimine toimub vastavalt koostatud plaaniletoimub vastavalt koostatud plaanile. .
Allikmaterjali otsimine on uurimistöö kõige pikem Allikmaterjali otsimine on uurimistöö kõige pikem ja töömahukam protsess. Teemakohase ja töömahukam protsess. Teemakohase materjali otsimine võtab kaks kolmandiku kogu materjali otsimine võtab kaks kolmandiku kogu uurimistööle pühendatud ajast.uurimistööle pühendatud ajast.
Materjali võib koguma jäädagi, sest kogu Materjali võib koguma jäädagi, sest kogu maailmas on ilmunud väga palju uurimisteemet maailmas on ilmunud väga palju uurimisteemet käsitlevaid teavikuid/dokumente. Mingil käsitlevaid teavikuid/dokumente. Mingil ajal/momendil tuleb lihtsalt otsustada, et kogutud ajal/momendil tuleb lihtsalt otsustada, et kogutud allikatest piisab töö kirjutamiseks.allikatest piisab töö kirjutamiseks.
OTSINGUSTRATEEGIADOTSINGUSTRATEEGIAD
ÜLIÕPILANE
INTERNETRAAMATUKOGUD
MUUSEUM
JUHENDAJA
ARHIIVNOORTEKESKUS,
NOORSOO-ORG.
ERIALA-SPETSIALISTID
iNFO
KES
KU
S
ERIALANE INFOOTSINGERIALANE INFOOTSING
RAAMATUKOGU INTERNET
RM
TK
KO
GU
D
RM
TK
-H
OID
JA
VA
HEN
DU
SEL
AN
DM
E-
BA
AS
IDES
T
TEAVIKUTE NIMESTIK
TEAVIKUD, TÄISTEKST, INFO
ELEK
TR
ON
-
KA
TA
LO
OG
ID E-T
EEN
US
ED
VIR
TU
AA
LR
AA
MA
TU
KO
GU
D
ON
LIN
E
TEA
VIK
UD
ON
LIN
E A
JAK
.
EB
SC
O J
T
BIBLIOGRAAFIAD
TEATMETEOSEDUURIMUSED
KAS.KIRJTEOSEDKAS.KIRJ
ARTIKLIDKAS.KIRJ
RAAMATUKOGUDRAAMATUKOGUDTEADUSLIKUD
RMTK
17KESK-RMTK
HARU-,LINNA-,VALLLA-
RMTK~ 550
RAHVUS-RMTK
RAHVA-RMTK
KOOLI-RMTK
ERIALA-RMTK
TLÜ AKAD.RMTK
TTÜRMTK
KIRJANDUSMRMTK
EMÜRMTK
TÜRMTK
ÜLDAHARIDUS-KOOLIDE RMTK
KUTSEKOOLIDERMTK
KÕRGKOOLIDERMTK
HUVIKOOLIDERMTK
ASUTUSTERMTK
ORGANISAT-SIOONIDE
RMTK
TALLINNA ÜLIKOOLI AKADEEMILINE TALLINNA ÜLIKOOLI AKADEEMILINE RAAMATUKOGURAAMATUKOGU
1. 1. TEADUS RAAMATUKOGUTEADUS RAAMATUKOGU Rävala pst 10, Tallinn 115042 Rävala pst 10, Tallinn 115042
AvatudAvatud:: EsmaspäevEsmaspäev - - reedereede 10 – 20 10 – 20LaupäevLaupäev 10 - 17 10 - 17
2.2. ÕPPERAAMATUKOGUÕPPERAAMATUKOGU Narva mnt 29 (TLÜ keeltemaja II korrus)Narva mnt 29 (TLÜ keeltemaja II korrus) AvatudAvatud::
EsmaspäevEsmaspäev - - reede reede 99 – – 1616LaupäevalLaupäeval 10 - 1 10 - 155
Elektronkataloog InternetisElektronkataloog Internetis http://ester.nlib.ee/http://ester.nlib.ee/
RAHVARAAMATUKOGUDRAHVARAAMATUKOGUD TALLINNA KESKRAAMATUKOGUTALLINNA KESKRAAMATUKOGU Estonia pst. 8Estonia pst. 8 Elektronkataloog InternetisElektronkataloog Internetis http://ester.nlib.ee/
RIKS RIKS http://www.deltmar.ee/riks/http://www.deltmar.ee/riks/ Ida-Virumaa Ida-Virumaa Hiiumaa Hiiumaa
Jõgevamaa Järvamaa Jõgevamaa Järvamaa SaaremaaSaaremaa ValgamaaValgamaaVõrumaaVõrumaa
URRAM URRAM http://urram.urania.ee/kasutajad.htmlHarjumaaHarjumaa LäänemaaLäänemaaLääne-VirumaaLääne-VirumaaPärnumaaPärnumaaPõlvamaaPõlvamaa RaplamaaRaplamaaTartumaaTartumaa ViljandimaaViljandimaa
KAVA KOOSTAMINEKAVA KOOSTAMINE
LIIGENDUSVIISIDLIIGENDUSVIISID1.1. Ajaline e kronoloogilineAjaline e kronoloogiline järjestus – järjestus – kasut. koos teiste võimalustega.kasut. koos teiste võimalustega.
2.2. Kohast lähtuvKohast lähtuv liigendus - EV ja välismaal liigendus - EV ja välismaal – kasut. koos teiste – kasut. koos teiste võimalustega.võimalustega.
3.3. Loeteluliigendus Loeteluliigendus – üldiselt üksikule või oluliselt ebaolulisemale - – üldiselt üksikule või oluliselt ebaolulisemale - kasut. koos teiste võimalustega.kasut. koos teiste võimalustega.
4.4. Temaatiline Temaatiline e teemat eri peatükkides eri aspektidest arendav e teemat eri peatükkides eri aspektidest arendav liigendus – võib olla raamistikk, milles saab eelnevaid liigendusi liigendus – võib olla raamistikk, milles saab eelnevaid liigendusi kasutada. kasutada.
5.5. DialektilineDialektiline e võrdlusel, vastanditel ja vastandamisel põhinev e võrdlusel, vastanditel ja vastandamisel põhinev liigendus (küsimusi võrreldakse punkt-punktilt või nähtus-liigendus (küsimusi võrreldakse punkt-punktilt või nähtus-nähtuselt).nähtuselt).
6.6. Liigendus Liigendus tuttavast tundmatunituttavast tundmatuni e lihtsalt keeruliseni. e lihtsalt keeruliseni.7.7. Liigendused Liigendused põhjus – tagajärgpõhjus – tagajärg või nähtus – põhjus. või nähtus – põhjus.8.8. Liigendus Liigendus probleem – lahendusprobleem – lahendus või küsimus – vastus. või küsimus – vastus.
PEA MEELES!PEA MEELES!
Kasuta pealkirjas vaid peatüki sisu avavaid Kasuta pealkirjas vaid peatüki sisu avavaid sõnu, st ei tohi olla liiga üldine – lugeja peab sõnu, st ei tohi olla liiga üldine – lugeja peab saama ettekujutuse, millist probleemi saama ettekujutuse, millist probleemi käsitletaksekäsitletakse
Kontrolli, et iga alapeatükk kuuluks selgelt Kontrolli, et iga alapeatükk kuuluks selgelt planeeritud üldpeatükki, oleks selle mingi planeeritud üldpeatükki, oleks selle mingi sisuline aspekt. Üldpeatükk ja alapeatükk ei tohi sisuline aspekt. Üldpeatükk ja alapeatükk ei tohi sõnastuselt olla liiga sarnased.sõnastuselt olla liiga sarnased.
Alapeatükke peab olema rohkem kui üks. Ühe Alapeatükke peab olema rohkem kui üks. Ühe alapeatüki korral tuleb üldpeatükk ümber alapeatüki korral tuleb üldpeatükk ümber sõnastada.sõnastada.
Kasuta pealkirjastamisel samatüübilisi vorme ja Kasuta pealkirjastamisel samatüübilisi vorme ja samasuguseid sümboleid.samasuguseid sümboleid.
Märgi pealkirjades ainult olulisi asju.Märgi pealkirjades ainult olulisi asju.
NÄIDISNÄIDIS
SISSEJUHATUSSISSEJUHATUS1. TALLINNA TEISMELISTE VABA AEG1. TALLINNA TEISMELISTE VABA AEG 1.1. Vaba aja teooriad1.1. Vaba aja teooriad
1.1.1. Vaba aja käsitlused filosoofias1.1.1. Vaba aja käsitlused filosoofias 1.1.2. Vaba aeg kui sotsiaalne fenomen1.1.2. Vaba aeg kui sotsiaalne fenomen 1.1.3. Vaba aeg erinevas vanuses inimestel 1.1.3. Vaba aeg erinevas vanuses inimestel
1.2. Teismeliste vaba aeg1.2. Teismeliste vaba aeg 1.2.1. Vaba aja suurus1.2.1. Vaba aja suurus 1.2.2. Vaba aja kasutamine1.2.2. Vaba aja kasutamine
1.3. Teismeliste vaba aja veetmise võimalused Tallinnas1.3. Teismeliste vaba aja veetmise võimalused Tallinnas 1.3.1. Huvitegevus Tallinna koolides1.3.1. Huvitegevus Tallinna koolides 1.3.2. 1.3.2. HuviHuvitegevuse võimalused väljaspool koole tegevuse võimalused väljaspool koole
Tallinnas Tallinnas 1.3.3. Võimalused osaleda noorsooorganisatsioonide töös1.3.3. Võimalused osaleda noorsooorganisatsioonide töös
KOKKUVÕTEKOKKUVÕTEKASUTATUD KIRJANDUSKASUTATUD KIRJANDUS
ANALÜÜSI!ANALÜÜSI!
ANALÜÜSI!ANALÜÜSI!
REFEREERIMINEREFEREERIMINE
VIITAMINEVIITAMINE
KASUTATUD KIRJANDUSE NIMESTIKKASUTATUD KIRJANDUSE NIMESTIK
REFEREERIMINE KUI TSITAATIDE KOGUMREFEREERIMINE KUI TSITAATIDE KOGUM
SISULINE REFEREERIMINESISULINE REFEREERIMINE
REFEREERIMINE TEADUSTÖÖSREFEREERIMINE TEADUSTÖÖS
VIITAMINEVIITAMINE TSITAADIDTSITAADID
Tsitaadid peavad vastamaTsitaadid peavad vastama originaaltekstile originaaltekstile ja esitatakse ja esitatakse jutumärkides.jutumärkides. Sõnasõnalist tsiteerimist kasutatakse vaid Sõnasõnalist tsiteerimist kasutatakse vaid definitsioonidesdefinitsioonides ja ei tohiks olla pikem kui ja ei tohiks olla pikem kui 1-2 lauset. 1-2 lauset.
Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke.Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Viites näidatakse, millisel Viites näidatakse, millisel leheküljel/lehekülgedel leheküljel/lehekülgedel tekst tekst asus!asus!
NÄIDENÄIDE““Tallinnas eelistavad suurema sissetulekuga pered üha enam Tallinnas eelistavad suurema sissetulekuga pered üha enam erakoole”erakoole” (Kapp 2000: 4).(Kapp 2000: 4).
Tartu Ülikooli üldpedagoogika professor Edgar Krull Tartu Ülikooli üldpedagoogika professor Edgar Krull (2000: 104)(2000: 104) on on defineerinud arengut järgmiselt: “Areng on süsteemi (sh ka organismi)defineerinud arengut järgmiselt: “Areng on süsteemi (sh ka organismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole”.korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole”.
VIITAMINEVIITAMINE REFEREERINGREFEREERING
Refereering on teise autori Refereering on teise autori mõtetemõtete, arvamuste konspekteeriv või kommenteeriv , arvamuste konspekteeriv või kommenteeriv esitus. Refereerimise puhul jutumärke ei kasutata.esitus. Refereerimise puhul jutumärke ei kasutata. Viide võib olla refereeritava Viide võib olla refereeritava teksti sees või järgneda vahetult refereeringule.teksti sees või järgneda vahetult refereeringule.
Viide pannakse ümarsulgudesse refereeritud või tsiteeritud lause või lõigu Viide pannakse ümarsulgudesse refereeritud või tsiteeritud lause või lõigu
lõppu enne punkti.lõppu enne punkti.
NÄIDENÄIDEAreng on süsteemi (sh ka organismi, näieks inimorganismi) korrapärane liikumine Areng on süsteemi (sh ka organismi, näieks inimorganismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole suurema diferentseerituse ja integreerituse poole (Krull 2000).(Krull 2000).
Refereeringu puhul Refereeringu puhul lisatakse lehekülglisatakse lehekülg siis, kui refereeringus esitatakse siis, kui refereeringus esitatakse arvandmeid, fakte, loetelusidarvandmeid, fakte, loetelusid (st kui viidatakse infole, mis on seotud (st kui viidatakse infole, mis on seotud konkreetse autoriga). konkreetse autoriga).
NÄIDENÄIDE TTallinna suurema sissetulekuga pereallinna suurema sissetulekuga peredest eelistab 48%dest eelistab 48% erala eralakoolekoole ((Kapp Kapp 2000:2000: 4).4).
VIITAMINEVIITAMINE 2-3 autorit2-3 autorit - - (Kapp(Kapp,,Tool 2000).Tool 2000).
4 - ja enam4 - ja enam – – (Kapp jt 2000).(Kapp jt 2000).
Ilma autoritaIlma autorita - - tuuakse enne aastaarvu allika tuuakse enne aastaarvu allika pealkiri pealkiri (Lastekaitseseadus 1992).(Lastekaitseseadus 1992).
Korduv viitamineKorduv viitamine samal lehel - samal lehel - (ibid(ibid..).).
AAutori utori mitu mitu töödtööd on ilmunud ühel ja samal aastal on ilmunud ühel ja samal aastal - - (Tool 2000a, 2000b).(Tool 2000a, 2000b).
KASUTATUD KIRJANDUSKASUTATUD KIRJANDUS Selles struktuuriüksuses tuuakse Selles struktuuriüksuses tuuakse tähestikulises tähestikulises
järjekorrasjärjekorras ära kõik (ja ära kõik (ja ainult needainult need) tööd, millele on tekstis ) tööd, millele on tekstis viidatud.viidatud.
KirillitsasKirillitsas kirjutatud tööd esitatakse samuti tähestikulises kirjutatud tööd esitatakse samuti tähestikulises järjekorras omaette rubriigis pärast ladina tähestiku loetelu.järjekorras omaette rubriigis pärast ladina tähestiku loetelu.
Ühe autori tööd esitatakse Ühe autori tööd esitatakse ilmumisaasta järgiilmumisaasta järgi, alustades , alustades kõige vanemast.kõige vanemast.
Kui andmed sama raamatu kohta jätkuvad järgmiselt realt, Kui andmed sama raamatu kohta jätkuvad järgmiselt realt, siis teise rea algusest jätta siis teise rea algusest jätta kolme tähemärgikolme tähemärgi ulatuses ulatuses vabaks.vabaks.
Väljaannete nimedVäljaannete nimed (raamatute pealkirjad, ajalehtede ja (raamatute pealkirjad, ajalehtede ja ajakirjade nimetused) kirjutatakse ajakirjade nimetused) kirjutatakse kaldkirjaskaldkirjas ( (ItalicItalic).).
ESITATAVAD andmed: autori(te) perekonnanimi, ESITATAVAD andmed: autori(te) perekonnanimi, eesnime esimene täht; ilmumisaasta; eesnime esimene täht; ilmumisaasta; pealkiripealkiri ning ning alapealkirialapealkiri, kui see on tiitellehel (ei tohi lühendada); , kui see on tiitellehel (ei tohi lühendada); trüki trüki number kordustrükkide puhulnumber kordustrükkide puhul; ; lõputööde puhul töö liiklõputööde puhul töö liik; ; ilmumiskoht ja kirjastusilmumiskoht ja kirjastus
NÄIDENÄIDETulving, E. (1994). Tulving, E. (1994). Mälu. Mälu. Tallinn: Kupar.Tallinn: Kupar.Elango, A. (1984). Elango, A. (1984). Pedagoogika ajalugu. Pedagoogika ajalugu. 2. parand. 2. parand.
trükk.trükk. Tallinn: Valgus. Tallinn: Valgus.SollSoll, , M. (2004). M. (2004). Massikommunikatsiooni mõju lapsele.Massikommunikatsiooni mõju lapsele.
Diplomitöö.Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Seminar. Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Seminar.Pittelkow, K., Jacob, A.Pittelkow, K., Jacob, A. (2004). (2004). Andekas lapsAndekas laps. Puhja . Puhja
vald: Väike vanker. vald: Väike vanker. Murelapsed.Murelapsed. (2001). Tallinn: Sünnimaa. (2001). Tallinn: Sünnimaa.
TervikteosedTervikteosed
ArtiklidArtiklid
ESITADA andmed: autori(te) ESITADA andmed: autori(te) perekonnanimi, eesnime esimene täht; perekonnanimi, eesnime esimene täht; ilmumisaasta ilmumisaasta (ajalehtede puhul ka (ajalehtede puhul ka kuupäevkuupäev); pealkiri; ); pealkiri; ajakirja, ajalehe või ajakirja, ajalehe või kogumiku pealkirikogumiku pealkiri ja numberja number ning ning leheküljed.leheküljed.
1. AJAKIRJANDUSEST1. AJAKIRJANDUSEST
AJAKIRJADAJAKIRJAD
Saar, A., Õun, T. (1995). Koolieelne Saar, A., Õun, T. (1995). Koolieelne kasvatus kasvatus Euroopa Liidu riikides. Euroopa Liidu riikides. Haridus 2Haridus 2, , 58-60.58-60.
AJALEHED AJALEHED
Tõnso, T. (2000). Õppekavas on Tõnso, T. (2000). Õppekavas on proportsioonid paigast ära. proportsioonid paigast ära. Õpetajate Õpetajate Leht Leht 21. jaanuar21. jaanuar, , 6-7.6-7.
2. Kogumikust2. KogumikustVeisson, M., Tuisk, I., Laane, M. (1999). Lapse tähelepanu Veisson, M., Tuisk, I., Laane, M. (1999). Lapse tähelepanu ja ja
intelligentsuse areng imiku- ja väikelapseeas. intelligentsuse areng imiku- ja väikelapseeas. Haridus ja Haridus ja kasvatusväärtused ühiskonnaskasvatusväärtused ühiskonnas. . Tartu: TÜ Kirjastus, Tartu: TÜ Kirjastus, 222-222-
228228..
Tuulik, M. (1998). 120 aastat Peeter Põllu sünnistTuulik, M. (1998). 120 aastat Peeter Põllu sünnist. . Peeter Põllu Peeter Põllu päevad. päevad. Teaduskonverentsi ettekannete kogumik VTeaduskonverentsi ettekannete kogumik V. . Tallinn: Tallinn:
Riigikaitse Akadeemia kirjastusRiigikaitse Akadeemia kirjastus..
TEATMETEOSESTTEATMETEOSESTErelt, T. (2002). Keelekorraldus. Erelt, T. (2002). Keelekorraldus. Eesti Eesti entsüklopeedia. entsüklopeedia. 11. kd.11. kd. Tallinn: Eesti Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, Entsüklopeediakirjastus, 596-596-597.597.
SeadusedSeadused
Õigusaktide (seadused, määrused) puhul Õigusaktide (seadused, määrused) puhul märgitakse ära artikli nimetus, märgitakse ära artikli nimetus, ilmumisaasta, vastuvõtmise aeg ja allikas, ilmumisaasta, vastuvõtmise aeg ja allikas, kus see on avaldatud. kus see on avaldatud.
NÄIDENÄIDE
Lastekaitseseadus. (1992). Lastekaitseseadus. (1992). Riigi TeatajaRiigi Teataja I, 28, 370.I, 28, 370.
InternetimaterjalidInternetimaterjalid
Internetimaterjalide kasutamise korral tuua Internetimaterjalide kasutamise korral tuua autori perekonnanimi ja initsiaal; artikli pealkiri; autori perekonnanimi ja initsiaal; artikli pealkiri; aasta; interneti aadress aasta; interneti aadress ning ning lõppulõppu materjalide kasutamise kuupäevmaterjalide kasutamise kuupäev..
NÄIDENÄIDE
Rosental, M. (2005). Noorsootöö prioriteedid. Rosental, M. (2005). Noorsootöö prioriteedid.
http: //www.ut.ee/PS/haridus.html.http: //www.ut.ee/PS/haridus.html. 25.02.2005. 25.02.2005.