Mare Räishttp://www.erakonnad.instituut.ee/1992.html

Paremäärmuslus Kölnis

Punane nelk – vasakpoolsete sümbol

Majandusedu liberaalidelt

Ka see võib olla ideoloogia

Poliitiline konservatism

Sotsiaalprogrammid - vasakpoolsus

Ideoloogia mõiste

Ideoloogia on korrastatud ideede süsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda.

Poliitilised ideoloogiad on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse.

Kolm olulist

Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit.

Tekib 19. saj liberaalide vastandina ja on alul monarhiat toetav.

Liberalism

Locke, Montesquieu, Smith, Mill.

Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud.

Tekkis 19. s esimesel aastakümnel seoses rahulolematusega nn vana režiimi suhtes.

Sotsialism - Marx.

Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud.

Töölisparteid kujunevad pärast 1948. arev Euroopas.

Alternatiiv Roheline maailmavaade. Ideoloogiana 1970.

aastatel. Protest majanduskasvule orieenteeritusele.

Fašistlikud parteid – võitlus demokraatia ja autokraatia vahel

Kristlikud erakonnad

Kommunistid

Protestiparteid

Sõltumatud Kuningriiklased oli Eesti valimisliit, mis 1992. aastal VII Riigikogu valimistel võitis 8 kohta.

Enamasti on seda peetud naljaga pooleks tehtud protestiaksiooniks, mis osutus ootamault edukaks. Kuningriiklaste hulka kuulusid mitmed tuntud naljamehed (Priit Aimla, Kirill Teiter), nende juhiks oli aga Kalle Kulbok. Hiljem liitusid paljud kuningriiklased (Aadu Must, Vilja Laanaru) Keskerakonnaga ning kuningriiklased kadusid Eesti poliitmaastikult.

Kuningriiklaste ametlikuks programmiks oli Eestis päritava võimuga monarhia kehtestamine Põhjamaade eeskujul.

Kuningriiklased riigikogus

RAHVUSASSAMBLEE

REVOLUTSIOONI, VABARIIGI

POOLT

AUTORITAARSE MONARHIA TOETAJAD

KIRIKU VÄÄRTUSTAJAD

SOO

Partei või erakond

Pars – ladina k osa.

Meie keelde partei saksa keele vahendusel.

Omakeelne erakond.

Seega partei= erakond

L. D. Epstein – partei on igasugune rühmitus, kes taotleb valimiste teel teatud ametikohtade täitmist teatud firmamärgi all. (1982)

LOOGIKA VERSUS RETOORIKAKolm veenmistehnikat Aristoteleselt1) arutle loogiliselt2) Mõista inimese iseloomu ja headust nede

erinevates vormides3) Mõista emotsioone, pane in liikuma, tea

emotsioonide põhjusi ja viise , kuidas neid esile kutsuda.

Ideoloogiad moonutavad tegelikkust teataval määral –emotsionaalse mõju tõhustamiseks.

Ideoloogiad suudavad Õigustada poliitilisi institutsioone

Miks mingile grupile peab alluma? Näite kommunism- partei on tööliste avangard

Mobiliseerida poliitilisi liikumisi. Propaganda sümbolid. Lihtsad vastused küsimustele. Plaan vaenlasele vastu asumiseks jmt

Luua teatud mõttelise korrastatuse poliitilise elu tavapärases segaduses.

Ideoloogiad alluvad tsüklilisele liikumisele. Kui mõned probleemid kaotavad oma teravuse, tekib uus olukord ühiskonnas, mistõttu taas vaja selgeid seisukohti ja väljaütlemisi, mistõttu ideoloogiatele hauakõnet pidada ei saa.

POLIITILISE PARTEIGA SEOSTUMINE

NELI PEAMIST HOIAKUT

Jaotuse aluseks suhtumine poliitikasse ja majandusse

Mõned teoreetikud väidavad, et parem- ja vasakpoolsus on mõõdetavad vaid dualistlikes ühiskondades st ühiskonnas, kus peamisi parteisid 2.

Poliitiline vasakpoolsus ehk uuenduslikkus Aluseks usk, et inimkond muutub üha

täiuslikumaks. Soosiv suhtumine uuendustesse, eesmärgiks suured kodanikuvabadused ja poliitiline võrdsus, internatsionalismi propaganda.

Mõistus ja teadus on kõrgemalseisvad traditsioonidest ja religioossetest dogmadest. Tinglikult võib nimetada radikalismiks.

Poliitiline parempoolsus ehk konservatiivsusVõimalusse muuta inimloomust poliitiliste

vahenditega ei ususta. Kinnistada olemasolevat sotsiaalset, poliitilist ja moraalset korda.

Kuivõrd on suveräänsus seotud vaid rahvaga?

Sotsiaalsel ja majanduslikul ebavõrdsusel on ka plusse, rahvuslikkus IN.

Tendents ühendada ratsionaalsus ja irratsionaalsus.

Majanduslik vasakpoolsus Seistakse hea nii maa- kui ka

linnatööliste eest, toetatakse riigi sekkumist

turumehhanismi, peetakse õigeks tagada vaestele ja

viletsatele majanduslik ja sotsiaalne julgeolek.

Majanduslik parempoolsus Toetakase vabaturumajandust riigi

minimaalse sekkumisega. Õigeks peetakse vabatahtlikku

kindlustsut ja ise endaga toimetuleku süsteemi kõikjal , kus see vähegi võimalik.

Vasak-parempoolsus majanduslike kriteeriumite alusel Tootmisvahenidte eraomandus või riiklik

kuuluvus Riigi roll majanduse planeerimisel tugev

või nõrk Ühiskondliku rikkuse ümberjagamise

toetamine või vastuseis selleleriiklike sotsiaalsete abiprogrammide leiendamine või vastuseis sellele.

Mis erakond? EesmärkEesti XXX lähieesmärk on saavutada Eesti rahva

väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas.

MissioonXXX missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev

heaoluriik, milles iga inimene tunneb end väärtuslikuna. VisioonXXX näevad Eesti riiki meie rahva koduna. Kodus ei ole

kodutuid ja tõrjutuid, pole võitjaid ja kaotajaid. Kodus on igaüks väärtuslik, koduelust saavad kõik võrdväärselt osa. Kodus on tagatud jõukohane töö kõigile, kes jaksavad ja oskavad. Kodus hoolitakse neist, kes ei jaksa. Kodus õpetatakse neid, kes ei oska.

VäärtusedXXX väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö

väärtustamisele tuginev majandusmudel.

Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. XXX peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva

Eesti välis- ja julge olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist.

2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on XXX keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass.

3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. XXX mõistab turvalisuse all nii sise julgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset.

Eristav 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on

sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rah vuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla.

5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus.