HEI 2012 01

Nr 37 (46) • Jaanuar 2012

lk 24 » eesti firmacreative mobile kavatseb tänavu veelgi hoogu lisada

lk 44 » haridusainult faktide õppimisest ei piisa

lk 63 » kultuurars electronica keskus viib otse tulevikku

E E s t i i N N o v a t s i o o N i a J a k i r i

HEI internetis » hei.eas.ee

LK 8 » algus

startup ongi innovatsioonLK 16 » eesti teadus

Mart Min: innovatsiooniks on vaja reaalseid samme

LK 20 » eesti firma

Fits.me lubab jätkuvalt eelistada investeerimist kasumile

kes lõimib endas vana ja uue, püsiva ja kiire, külma ja sooja. Me oleme heas mõttes vastuoluline maa, mis on täis positiivseid üllatusi.

brand.estonia.eu

Me oleme väike, kuid uhke maa,

Lõpp ja algus

Erik Aru, Hei peatoimetaja

H ea lugeja, hoiate käes ajakirja HEI viimast numbrit. HEI väljaandmiseks korraldatud riigihange nimelt saab selle numbriga läbi ja ärilistel alustel seda ajakirja välja anda ilmselt ei õnnestu.

HEI sai omal ajal 2005. aastal alguse kvartaalse väljaandena, kuukirjaks muutus ajakiri 2008. aastal. Nagu HEI esimene peatoimetaja Kristjan Otsmann selles numbris ilmuvas intervjuus nendib, on nende aastate jooksul paljugi muutunud. Nii ongi HEI aeg sellisel kujul praeguseks lihtsalt ümber. Info, mille edastamiseks ajakiri loodi, saavad eestlased praegu kätte teistestki allikatest.

Nagu esikaanelt näha, ilmus kokku 46 numbrit. Tellijaid oli lõpuks üle 6000. Lisaks paberväljaandele ilmus ajakiri ka veebis, kus osa artikleid on mp3-faili-degi kujul kättesaadavad. HEI oli ka Baltimaade esimene ajakiri, mis andis välja oma iPad-versiooni – tõsi küll, vaid ühe numbri.

Viimases numbris heidame pilgu erinevatele siinsetele innovaatilistele et-tevõtetele. Mõni neist on ennast turule juba sisse söönud, suur osa aga ei ole veel oma ärimudelitki päris paika saanud, on alles startup’i faasis – tundus sobilik viimases numbris rääkida just sellistest firmadest, kes päris esimesi samme astuvad.

On rõõm, et innovaatilisi ettevõtteid on praegu Eestis sedavõrd palju, et suhteliselt keeruline oli valida, milliseid neist võtta, milliseid jätta. Välja vali-tud sai eeskätt neid, millest HEI-s seni millegipärast eriti ei ole räägitud. Aga ka mõni säärane, mis iseäranis ikoonilise mainega, nagu Click & Grow ja Fits.me – pealegi on neid mõlemat HEI-s käsitletud nii ammu, et juba käes aeg uurida, mis neist vahepeal saanud on.

Teine oluline teema selles ajakirjanumbris on haridus. Maailmas on küll üsnagi levinud arvamus, et uuenduslikel ettevõtjatel ei pruugi haridust alati ülemäära palju olla – ja tuuakse ka hulgaliselt näiteid poolelijäänud kooliteega edukatest innovaatoritest. Samavõrd võib aga ka tuua näiteid, kus mõni üli-kooli professor millegi uuega turule tulnud. Eks eri inimestel avaldub ka uuen-duslikkus ja loovus erinevalt. Ja enamasti läheb ka poolelijäänud haridusega innovaatoritel vaja kedagi, kes nende ideed ellu viiks. Hariduse juures on aga äärmiselt oluline see, millest räägib selles numbris energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer – kuidas seda anda nii, et laste loovus säi-liks, mitte koolitada fakte peast laduvaid roboteid?

Kaanepildil olevad Tallinna Reaalkooli 1.b lapsed loodetavasti täiendavad peagi Eesti startup-ettevõtjate peret. Mõni aga ehk sirgub äkki innovatsiooni-ajakirjanikukski?

3Juhtkiri

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames

KOLLEEGIUM

lk 8 » algusStArtup ongi innovAtSioon

lk 12 » eesti firmaclick And grow’ lillEpottE on müüdud 40 riiki

lk 14 » eesti firmadEfEndEc pürib AmEErikASSE jA AASiASSE

lk 20 » eesti firmafitS.mE lubAb jätkuvAlt EEliStAdA invEStEErimiSt kASumilE

lk 24 » eesti firmacrEAtivE mobilE kAvAtSEb tänAvu vEElgi Hoogu liSAdA

lk 28 » poliitikakoSmoSEStrAtEEgiA püüAb tAgAdA EEStilE Edu mAAilmAruumiS tEgutSEmiSEl

lk 36 » ärikiirendiStArtup’i mAjAnduSE kiirkurSuS tArifA pAlmidE All

lk 38 » intervjuukriStjAn otSmAnn HEi-St, innovAtSiooniSt, infoSt jA väärtuStESt

lk 42 » hariduskivirAiumiSESt jA linnAEHitAmiSESt innovAtSioonikommunikAtSiooni võtmES

lk 44 » haridusAinult fAktidE õppimiSESt Ei piiSA

lk 46 » haridusmit kuulutAS väljA uuE vEEbiõppE AlgAtuSE

lk 48 » koolitusõppErEiS kui vägA intEnSiivnE õppEvorm

lk 50 » intervjuuSirlE SAlmiStu: EnAmiku mAAStikuArHitEktuuriSt on tEinud ArHitEktid

lk 54 » uuringEdukAS it-projEkt AlgAb SuHtluSESt jA AvAtuSESt

lk 63 » kultuurArS ElEctronicA kESkuS viib otSE tulEvikku

lk 66 » kolumnHüvASti, HEi

Priit Karjus, Ajutrust Konsultatsioonid, juhtiv partner

Aavo Kokk, Catella Corporate Finance, partner

Kitty Kubo, Eesti Arengufond, arenguseire divisjoni juht

Ahti Kuningas, majandus- ja kommunikatsiooni-

ministeerium, asekantsler

Leev Kuum, Eesti Konjunktuuriinstituut, juhtiv teadur

Juku-Kalle Raid, riigikogu liige,

ajalehe KesKus peatoimetaja

Toomas Tamsar, Balti Juhtimiskonverents,

partner, tegevjuht

Aivo Vaske, siseministeerium, regionaalministri nõunik

Madis Võõras, EAS, innovatsioonidivisjoni nõunik

peatoimetaja: Erik Aru,

[email protected]

projektijuht:Raivo Murde,

[email protected]

kujundus: Timo Viksi, [email protected]

väljaandja: Eesti Päevalehe AS,

narva mnt 13, tallinn 10151

trükk: Printall

EEsti innovatsiooniajakiri HEI jaanuar 2012

4 SiSukord

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas paremaid üliõpilasteadlasiHaridus- ja teadusministeerium andis üliõpilaste teadustööde riikliku konkur-si laureaatidele kätte 56 rahalist pree-miat ja 24 tänukirja. Tunnustuse said ka auhinnatud teadustööde juhendajad.

Valdkondade- ja tasemeteülesed 3600 euro suurused peapreemiad said Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstiakadee-mia) konkursitöö „Viisipäraselt ehi-tatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitek-tuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881)” eest ning Leopold Parts (Cambridge’i Ülikool) konkursitöö „Raku omaduste geneetiline kaardistamine” eest.

USA suursaadik Michael C. Polt ja riigikogu esimees Enne Ergma kuulutasid möödunud neljapäeval Eesti-Ameerika 2011. aasta innovatsiooniauhinna võitjaks GrabCAD-i. Ettevõte, mille peakorter asub Bostonis ja arenduskeskus Tallinnas, on rajanud veebikogukonna ja -turu, mis ühendab me-haanikainsenere ettevõtete ning inimeste-ga, kellel on vaja midagi ehitada – alates autoosadest ja mootorratastest kuni eri-tellimusel mööbli, mänguasjade ja mobiil-

seadeteni. Võitjale anti kätte autahvel ja 10 000 eurot.

Teise kohaga kaasnenud autahvli ja 5000 eurot sai Tartu Ülikooli füüsika instituut, mis koostöös Michigani Ülikooliga arendab kaht kaasaskantavat digitaalseadet kae ja teiste silmahaiguste oluliselt suurema täpsusega diagnoosimiseks ja jälgimiseks.

Suursaadik Polti sõnul oli kandidaatide tase erakordselt kõrge. Ta kiitis osalejaid, et need ei ole lasknud tuhandetesse kilomeet-

Tänavu laekus konkursile 368 teadus-tööd 29 kõrgkoolist, mis on mõnevõrra vähem, kui eelmiste aastate kasvutrend lubas oodata. Bakalaureuse tasemel esitati 126, magistri tasemel 163 ja dok-toriõppe tasemel 79 tööd. Võrreldes eel-mise aastaga suurenes paari protsendi võrra doktoritööde osakaal.

Võrreldes varasemate aastatega kas-vas 51 protsendini ühiskonnateadus-te ja kultuuri valdkonna tööde osakaal (veel 2009. aastal oli see 41 protsenti, mullu 47 protsenti). Nii bio- ja keskkon-nateaduse kui ka loodusteaduste ja teh-nika tööde osakaal on aga vähenenud

Esimese Eesti-Ameerika innovatsiooniauhinna pälvis GrabCAD

protsendi kuni paari võrra. Terviseuurin-gute valdkonnas on töid olnud alati kõige vähem ja nende osakaal langes ka sel aastal ühe protsendi jagu.

Traditsiooniliselt moodustasid suure osa kõigist konkursil osalenutest Tartu Ülikooli üliõpilased. Kuigi sel aastal esitati Tartu Ülikoolist töid ligemale 60 võrra vä-hem kui eelmisel aastal, kattis see ikkagi üle poole esitatud tööde koguarvust ehk 51 protsenti. Teiste ülikoolide esindatus jäi enam-vähem eelmiste aastate tasemele. Välisülikoolides õppivad Eesti noored said kokku kolm preemiat ja tunnustust. Kon-kursi auhinnafond on 62 080 eurot.

ritesse ulatuvatel vahemaadel ja logistilistel raskustel takistada koostööd partneritega USA-s.

Lisaks GrabCadile ja Tartu Ülikooli füüsika instituudile jõudsid finaali FitsMe, KPA Scien-tific, Let’s Do It ning ZeroTurnaround. Kuus finalisti valiti välja 30 kandidaadi hulgast. Tänavu esimest korda jagatavat preemiat annavad välja USA suursaatkond, Ameerika Kaubanduskoda Eestis ja Balti-Ameerika Va-baduse Fond.

Eesti rikastus 32 akrediteeritud konsultandi võrraEesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Et-tevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) andsid üle kutsetunnistused 32 konsul-tandile, kellest 29 läbisid eelnevalt ka 2011. aasta konsultantide arenguprog-rammi. Konsultantide arenguprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni (EKA) juhatuse esimehe Andro Kullerku-pu sõnul püüeldakse olukorra poole, kus konsultandina töötamiseks on vajalik

kutsetunnistus. „Arvame, et selleks pole vaja seadusandlikku regulatsiooni, vaid usume, et teenuse tellijad mõistavad ise kutsetunnistuse omamise tähtsust. Ette-võtjad ja juhid võivad kutsetunnistusega konsultante palgates olla kindlad, et nad on kompetentsed ja eetilised,” selgitas Kullerkupp.

2011. aastal osales konsultantide arenguprogrammis kokku 35 konsultanti: 18 eraturu, 12 maakondlike arenduskes-

kuste ja inkubaatorite konsultanti ning viis EAS-i konsultanti, kellest 29-le an-takse täna kutsetunnistus. Lisaks omis-tatakse kutsetunnistus kolmele kon-sultandile, kes läksid otse hindamisele. Koolitused toimusid eelmise aasta märt-sist septembrini. Lisaks oli osalejatel võimalus saada täiendavat nõustamist ja juhendamist koolitajatelt ning praktisee-rida õpitut nii harjutusgruppides kui ka igapäevatöös.

5

EEsti innovatsiooniajakiri HEI jaanuar 2012 jaanuar 2012 EEsti innovatsiooniajakiri HEI

uudiSed

Karjäärinõu.ee on Euroopa Sotsiaalfon-di toetusel loodud karjäärinõustamise ja tööotsingu e-kursus, mis on mõeldud parandama elanike tööhõivet ja teadlik-kust erinevatest karjäärivõimalustest.

E-kursus annab tööotsijatele nõu, kuidas hinnata oma oskusi ja võimeid, suurendada väljavaateid tööturul ja leida rahuldustpakkuv töö. Kursus si-saldab praktilisi nõuandeid CV koos-tamiseks ja kandideerimisoskuste lihvimiseks ning aitab valmistuda töö-intervjuuks. Samuti leiab sealt juhiseid karjääriplaneerimiseks ja tuge enese-teostusel.

Kursuse lektoriks on ERR Tööotsija saatest tuntud karjäärinõustaja Tiina Saar. Õpetajateks on mitmed oma ala spetsialistid – psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga, terviseteaduste dot-sent Kristjan Port, tööinspektsiooni pe-ajurist Meeli Miidla-Vanatalu ja teised. Kursuse käigus saab küsida nõu karjää-riekspertidelt, teha harjutusi ja talletada tulemused oma portfoolios.

Karjäärinõu.ee on esimese nii suure-

EAS otsustas toetada teadusasutuste ja ettevõtjate koostöös tegutsevate raku-ravi ning mööblitööstuse klastrite aren-damist. Sellega toetab EAS juba 13 täisk-lastri arendamist. Klastrite arendamise programmi rahastatakse Euroopa Regio-naalarengu Fondi vahenditest.

Rakuteraapia ehk rakuravi on regene-ratiivse ja esteetilise meditsiini osa, kus ravi põhineb rakkude kasutamisel hävinud kudede asendamiseks ja regeneratiivsete protsesside kiirendamiseks, kasutades tervete rakkude siirdamist haigesse orga-nisse. Rakuravi klastri missioon on kujun-dada regeneratiivse meditsiini ja rakuravi valdkond Eesti biotehnoloogia ekspordi lipulaevaks. Rakuravi klastris osalevad et-

tevõtted on innovaatiliste ravimeetodite ja -tehnoloogiate loojad, juurutajad, tootjad, kasutajad ja teenusepakkujad.

„Rakuravi klaster tahab Eestis välja arendada rahvusvahelisel tasemel rakute-raapia meditsiinikeskuse, ühendades Ees-ti ja Läänemere piirkonna kompetentsi ja koondades kokku selles piirkonnas tegut-sevad valdkondlikud ettevõtted, haridus- ja teadusasutused ning avaliku sektori organisatsioonid,” selgitas EAS-i klastrite programmi koordinaator Tiiu Evert.

Projektis osaleb 13 partnerit. EAS toetab klastrit 495 585 euroga, mis moodustab 70% taotlusest.

Teine klaster, mida otsustati toetada, on mööblitööstuse klaster. 2010. aas-

Tööotsijatele avanes tasuta e-kursus karjäärinõu.ee

EAS toetab rakuravi ja mööbli-tööstuse klastrite arendamist

tal toodeti Eestis 329 miljoni euro eest mööblit, millest eksporditi 80 protsenti. „Mööblitööstus kui metsaressursi üks kõrgema lisandväärtusega lõpp-pro-dukte on Eesti jaoks olulise tähtsusega majandusharu, mille kaubandusbilanss on viimasel viiel aastal olnud positiivne,” ütles Evert.

Klastri missiooniks on Eesti mööbli-tööstuse konkurentsivõime tõstmine, mis väljendub aktiivses ühisturunduses ja ekspordi arendamises. EAS toetab klastrit 666 400 euroga, mis moodustab 70% taotluse mahust.

Perioodil 2009–2011 on EAS toeta-nud kuraditosina täisklastri arendamist kogusummas 5,6 miljonit eurot.

nib kursust kasutada ka oma klientide tööotsingute nõustamisel. Kursus on eesti ja vene keeles.

mahuline interaktiivne e-koolitus Ees-tis. Kursuse töötas välja OÜ Valge Kass koostöös Eesti Töötukassaga, kes plaa-

6


uudiSed

Ettevõtted tahavad rakendada kiiremaid makselahendusiPangad ja tehnoloogiaettevõtted alus-tasid koostööprojekti, eesmärgiga pak-kuda Eestis senisest kiiremaid ja laiema kasutusvõimalusega elektroonilisi mak-selahendusi.

Rakendusuuring peab andma vastuse küsimustele, kuidas saaks Eestis rakenda-da kontaktivaba pangakaarti, kontaktiva-ba virtuaalset pangakaarti mobiiltelefonis (NFC-telefon) ja laiapõhjalist kontaktivaba piletitoodet ühistranspordis. Kontaktiva-bade maksesüsteemide kasutuselevõtt aitaks oluliselt tõsta elektrooniliste mak-sete sooritamise kiirust, mis omakorda laiendab kaupmeeste ringi, kes oleks hu-vitatud sularahavabast arveldamisest. Näiteks on käimasoleva rakendusuuringu

EAS otsustas toetada nelja uue regio-naalse kompetentsikeskuse rajamist.

3,19 miljoni euroga toetatakse pui-dutöötlemise ja mööblitootmise kompe-tentsikeskuse rajamist Väimelasse, 3,19 miljoni euroga Targa Maja kompetentsikes-kuse rajamist Rakverre, 3,19 miljoni euro-ga tervise edendamise ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse rajamist Haapsallu ja kolme miljoni euroga põlevkivi kompetent-sikeskuse rajamist Kohtla-Järvele.

fookuses kontaktivaba pangakaardi ja NFC-telefoni kasutuselevõtu võimalused ühiskondlikus transpordis, kus kiire ar-veldamine on olulise tähtsusega. Rakendusuuring peab omama ka riikidevahelise ühilduvuse mõõdet ehk võimalikud uued lahendused ei tohiks jääda vaid Eesti keskseteks.

NFC rakendusuuringu projektis osale-

vad neli Eesti suuremat panka, ELIKO Teh-noloogia Arenduskeskus, EMT ja Ühenda-tud Piletite AS. Rakendusuuring valmib 2012 keskel. Tulemused avalikustatakse rakendusuuringu lõppedes OÜ ELIKO Teh-noloogia Arenduskeskuse kodulehel.

Regionaalminister Siim Kiisleri va-litsemisalas välja töötatud kompetent-sikeskuste meetme projekte rahasta-takse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Regionaalministri sõnul on kom-

petentsikeskustest otsene kasu nii Eesti erinevate sektorite ettevõtetele kui ka piirkondade arengule ter vikuna. „Senistest teadus-arendustegevuse-

Neli uut kompetentsikeskust saavad tuule tiibadesse

le suunatud toetustest on Eestis ligi-kaudu 90 protsenti läinud Tallinnas ja Tar tus asuvatele organisatsioonidele ja kui me vaatame, kes on olnud toe-tatud projektides tööde teostajad, siis ehk isegi 99 protsenti. Kompetentsi-keskuste loomisega saavad ka muude Eesti piirkondade ettevõtted vajalikku uuenduslikku valdkondlikku infot oma tegutsemiskohale lähemalt,” selgitas Kiisler.

Nielsen SoundScani ja ajakirja Billboard andmeil moodustas failid ühikutena möö-dunud aastal USA-s 50,3 protsenti muu-sika müügist. Maailma suurimal turul ei ole varem juhtunud, et failikujul müüdaks muusikat enam kui füüsilisel kandjal.

Mullu kasvas albumite müük USA-s esmakordselt pärast 2004. aastat.

USA-s müüdi mullu muusikat failikujul rohkem kui füüsilisel kandjal

faili kui eraldi singelplaadina, ent näi-teks Suurbritannias on vaid iga neljas kaubaksläinud album digitaalne. Samal ajal jäävad ameeriklased tublisti maha Aasiast. Hiinas, Indoneesias Lõuna-Koreas ja Taimaal moodustas failikujul muusika enamiku müügist juba 2009. aastal.

CD-de müük aasta varasema ajaga kahanes viis protsenti, mis on märk-sa väiksem langus kui 2010. aasta ligi 20-protsendiline.USA-s müüakse digitaalselt üks album kolmest. Selle poolest edestab USA märkimisväärselt enamikku Euroopa maadest, kus küll üksikuid lugusid müüakse hulga enam

7


uudiSed

UUs hingamine

Midagi toredat on õhus Eesti ärimaastikul. Eesti startup’id on maailmas läbi löömas ja paljud on saanud pailapseks nii rahvusvahe-lise meedia kui ka investorite silmis. Aga just viimane seltskond peaks teadma, kuhu oma raha paigutada. Ja kui ta paigutab seda Eesti firmadesse, siis on neis ilmselt midagi head.

Võõrapärane sõna startup on eesti kõ-nepruuki sisse tunginud alles viimase paari aasta sees. Miks siis see ja miks ei võiks ka-sutada eesti keeles olevat mõistet „alustav ettevõte”? Aga just sellepärast, et eristada startup’i alustavast ettevõttest.

Startup – ajUtine ettevõte

Kui alustavat ettevõtet võiks vaadata kui suure firma väikest versiooni, siis startup seda ei ole. Startup on ajutine ettevõte, mis tegutseb äärmise ebamäärasuse tingimus-tes. Kui tavaline ettevõte ekspluateerib enam-vähem tuntud ärimudelit, siis startup otsib uut ärimudelit.

Kui see otsing lõpeb edukalt ja uus ärimu-del on valmis, hakkab ta tegema sama, mida teevad ka kõik teised olemasolevad ärid – teenima raha, pakkudes klintidele seda, mida neil vaja on ja mille eest nad on nõus maksma.

ebaõnnestUmine on normiks

Kuna aga tegutsetakse tundmatuses, siis enamik katsetusi ei õnnestu. Ebaõnnestu-mine on startup-äri lahutamatu osa. Seega startup-ettevõtja on eriline ettevõtja – ta loob uut, teades, et see võib olla pikk otsing. See on veel eriti kiiduväärt tegevus seetõttu, et nad tegutsevad vastuvoolu. Avalik arva-mus peab ebaõnnestumist fataalseks veaks ja sellistest inimestest tuleb kõrvale hoida kui roojastest.

Startup ongi innovatsioonStartup on ettevõte, mis alles otsib oma äri ja edumudelit. Sageli see nurjub. Seepärast olekski hea, kui startup’e oleks võimalikult palju.

Ebaõnnestumise hirm ei ole ainult Eesti probleem, vaid see on tegelikult kogu vana Euroopa suur häda. Kiile sellesse kultuu-rikonteksti hakatakse aga juba ka lööma ja hea näide on Soome ebaõnnestumis-päev (Kansallinen Epäonnistumisen Päivä http://epaonnistumisenpaiva.fi/), kus pöö-rati rahva tähelepanu sellele, et ebaõnnes-tumine on innovatsiooni lahutamatu osa. Ja kui majanduse edu sõltub uudsusest ja inno-vatsioonist, siis tuleb teha muutus ka rahva kollektiivses mõtlemises ja hakata tolereeri-ma ka ebaõnnestumist.

Startup loob sariettevõtjaid

Startup ei kesta igavesti. Uue ärimudeli ot-singud lõpevad kord. Kas siis ebaõnnestu-nult või õnnestunult. Kui õnnestunult, siis hakkavad seda ärimudelit ekspluateerima teist tüüpi inimesed kui need, kes selle leiutasid. Startup’i asutajad saavad siis oma tasu ja on vabad alustama järgmise ärimudeli loomisega.

Selliselt tekivad niinimetatud sariette-võtjad (ingl serial entrepreneur). Sellised inimesed on kogu startup-liikumise sool. Praktiliste kogemustega on nad asendamatu ressurss värsketele startup’idele. Nad muu-tuvad mentoriteks ja sageli ka investoriteks. Tuletame meelde, mis sai meie Skype’i asu-tajatest.

ÄrimUdel

Aga mis asi on siis see ärimudel, mida startup’id leiutavad? Alexander Osterwalder on välja pakkunud üheksast valdkonnast koosneva raamistiku oma äri kirjeldamiseks. See katab põhilised teemad, millega peab äris arvestama alates kliendi vaatest kuni ressurssideni, millega ettevõte kliendile väärtust loob.

Autor: tõnis mäe, EAS-i Start-Up Eesti programmijuht • Fotod: erakogu8


alguS

See on asendamatu tööriist startup’idele ideede süstematiseerimiseks ja tekkinud oletuste kontrollimiseks. Just nimelt ole-tuste, sest innovatsioon tähendab uue leiutamist ja selle juures ei ole olemas usal-dusväärseid andmeid, millele toetuda. Uues ärimudelis tehakse rida oletusi ja see Os-terwalderi mudel tuleb appi nende oletuste loogilisse ritta seadmisel ja osapooltele kom-munikeerimisel.

Kuigi Osterwalderi mudel ei ole ideaalne ärijuhtimistööriist, on see piisavalt lihtne ja kattev selleks, et mõelda ja rääkida läbi ning katsetada erinevaid variante uue äri kokku-panekul.

Startup’i Äriplaan

on oletUste kontroll

Kui ettevõte tahab näiteks EAS-ist toetust, siis ta peab ühe taotluse osana esitama ka äriplaani. „Startupi äriplaan” on ebaloogili-ne mõiste. Kuigi ka paljud Eesti startup’id on püüdnud ennast sellesse äriplaani raami sobitada, siis see on pigem ilukirja

harjutus kui tõsiseltvõetav plaan. Kuna startup’il ei ole kusagilt võtta fakte, siis ta lähtub oletustest. Ja oletused jäävad oletusteks, kuni ei saa kinnitust reaalsest maailmast.

See on suurim lõks, mille nahka on läi-nud palju startup’e. Oletustele toetudes panustatakse liiga palju aega ja raha toote väljatöötamisele teadmata, kas see üldse kellelegi vajalik on. Eriti keeruline on olu-kord, kus luuakse äriga täiesti uut turgu. Sellises olukorras on väga vähe kaasa võt-ta isegi oma MBA õpingutest.

Tuntud Lean Startup’i mudeli väljatöö-taja Eric Ries kasutab sageli oma jutus lauset – „Don’t waste my time”. „Ära raiska

minu aega” tähendab seda, et te ei panus-ta oma oletustesse teiste aega ja raha, enne kui olete neid kontrollinud.

võrgUstik

Ja kontrollima peab reaalses maailmas. Teine lõks, kuhu startup’id astuvad, on arvamus, et internetis on kogu teadmine. Mõnusam on istuda toas ekraani taga, kui minna välja ja rääkida inimestega. Aga just võrgustiku olemasolu on see, mis eristab edukaid ja vähem edukaid startup’e. Siin tuleb mängu mentorlus. Luues suhteid kogenud ettevõtjatega, kas siis selles ma-jandusvaldkonnas, kuhu lähete või selles tehnoloogiavaldkonnas, mida kasutate, loote endale abilisi.

Needsamad „sariettevõtjad”, kes on paljudest äridest juba väljunud, kas siis selle maha müümise või ka ebaõnnestu-mise kaudu, ongi parimad mentorid. Nad annavad hea meelega nõu uutele alusta-jatele, sest nad on sellist nõu kunagi ka ise saanud. Aga nad tuleb kõigepealt üles otsida ja nende juurde tuleb minna. Selline suhtlemine inimeste vahel ja suhtevõrgus-tiku loomine on startup’i põhitegevus.

raha

Ettevõtlus loob rikkust. Startup loob inno-vaatilist ja eristuvat äri. Ja kui see veel es-kaleerub, siis on rikkuse juurdevool sellest ärist piiritu. Seda mõistavad investorid, kes otsivad oma rahale võimendust. Ja kui suuremat tulu lubavad innovaatilised äri-mudelid, siis on selge, miks investorid nii aktiivselt startup’ide ümber tiirlevad.

Startup ja investor on kaks lahutama-tut mõistet, kuigi mitte iga startup ei vaja kindlasti välist raha ärimudeli välja tööta-miseks. Kuna paljud tänased uued ärid ei vaja eksistentsiks suuri põhivahendeid, siis on selle äri käima lükkamiseks vajali-kud investeeringud ka väiksemad, kui nad olid seda mõni kümnend varem. Ja kui veel see äri saab kohe taha ka maksvad klien-did, siis on kliendid ise need, kes selle fir-ma kasvu investeerivad.

Siiski on see ise hakkama saamine (ehk ingl bootstrapping) pigem meeldiv erand kui reegel. Enamik startup’e vajab siiski lisaraha ärimudeli katsetamiseks. Seega investorite olemasolu on äärmiselt vajalik komponent selles võrrandis. Kohati võib isegi tunduda, et see startup’indus ongi mingi investorite mäng ja salasepitsus oma rikkuse suurendamiseks. Siiski on see pigem selline win-win kooslus, kus kasu saavad kõik osapooled.

Steve Blank – Eesti startup’ide kohtumine startup-guru Steve Blankiga tema rantšos. Tema põhisõnum oli: „Teie ideed on kõik fantastilised, aga ärge unustage, et need kõik on vaid oletused“

9


alguS

Sariettevõtjad on kogu startup-liikumise sool.

riskivad investorid

Kuna startup-äri on seotud suurte riskidega ja startup pigem liigub ebaõnnestumiselt ebaõnnestumisele kui õnnestumiselt õn-nestumisele, siis nimetatakse neid investo-reid ka riskikapitalistideks (ingl Venture Ca-pitalist ehk lühendatult VC). Sageli toimuvad sellised VC-investeeringud fondide kaudu, kuhu on koondunud erinevad rahaallikad.

Investoreid, kes paigutavad isiklikku raha startup’idesse, nimetatakse ingelin-vestoriteks. Kuigi ka nemad tegutsevad sageli koos, tuleb see raha ikkagi põhiliselt varakatelt eraisikutelt. Sageli on sellisteks isikuteks startup’i maha müünud ettevõt-jad. Ingelinvesteeringud toimuvad põhiliselt startup’i varajases arengufaasis ja summad ei ole siin suured.

Aga ka ingelinvestorid ei paiguta raha startup’idesse, mil ei ole piisavalt kaugele arendatud ärimudelit. Selleks, et arendada startup nii kaugele, et sellesse usuvad ka in-vestorid, tuleb startup’il harilikult kasutada niinimetatud FFF allikast saadud raha. Lü-hend FFF tuleneb ingliskeelsest sõnakom-binatsioonist „Friends, Fools and Family” – eesti keeles võiks see olla SSS ehk sõbrad, sõgedad ja sugulased. Kui nii ingelinvestorid kui ka riskikapitalistid saavad raha pikas perspektiivis ikkagi tagasi, siis jääb just see SSS rahastamisallikas sageli pika ninaga.

Startup’i looja ei ole

tUlevase ettevõtte jUht

Investorid, kes paigutavad raha startup’i, teevad seda sellepärast, et oma raha kuh-jaga tagasi teenida. Startup, kes raha vastu võtab, vajab seda selleks, et kiiresti kasva-da. Raha on mõlema jaoks kiirema kasvami-se vahend.

Siiski ei tohi startup unustada seda, miks investor raha firmasse pani. Teatud startup’i arenguetapil lõpeb innovatsioon ja algab selle ärimudeli ekspluateerimine – raha teenimine. Enamik loojaid ei ole head ekspluateerijad. See on koht, kus startup’i loojad peaksid prot-sessist väljuma. Väljumisplaan on startup’i osanike vaheline tähtsaim kokkulepe, mis sageli jääb tegemata. Tuleb anda endale aru, et startup’i loojad ei ole enamasti selle õn-nestunud ärimudeli ekspluateerijad. Need on erinevad oskused ja vajavad seega erinevaid inimesi.

eesti

Eesti startup’id on täna kasvufaasis ja peale Skype’i ei ole eriti ühtegi, kel oleks ette näi-data edukas väljumine. Läbi väljumiste tekib

turule raha ja kogemuse võrra rikkamaid ettevõtjaid, kes saavad alustada uute äridega. Vaadates täna nende kasvavate startup’ide edu võime aga olla kindlad, et Skype ei jää meil ainukeseks edulooks.

Kuna Eesti kapitalistlik kultuurikiht on alles suhteliselt õhuke, siis on siin õhuke ka rahvuslik investeerimiskultuur. Siiski hakkavad ka siin tekkima alged kõigis kol-mes rahastamiskategoorias. Vaja on vaid natuke lisateadmisi ja tuge, et ka näiteks varakad eraisikud julgeks panna oma raha majanduse kasvuveduritesse.

Ka siin, rahvusliku investeerimiskul-tuuri tekke juures, võib täheldada tüüpilist muna-kana efekti. Need vähesed Eesti investorid kurdavad selle üle, et neil ei ole oma raha tegelikult kuhugi paigutada, sest puuduvad piisavalt kvaliteetsed äriideed. Samas näeme, et parimad äriideed lähevad täna raha otsima mujalt maailmast. Siin ei olegi midagi muud teha, kui kogu seda ko-halikku investeerimiskeskkonda samm-sammult läbi õppimise üles ehitada.

Eesti startup’id on viimase paari aasta jooksul astunud pika sammu edasi. Aeg

on ka kohalikul investorkogukonnal see samm astuda.

riik ja Startup’id

Eestis on võimalus saada tuge ka riigi käest (USA-s näiteks ei ole sellist võima-lust). Erinevad ettevõtluse toetusprog-rammid on samuti koht, kust tärkavad ärid saavad mingit abi. Kahjuks need abi andmise kriteeriumid on välja töötatud tegutsevate ettevõtete kaudu ja ka alus-tava ettevõtte toetused lähtuvad eeldu-sest, et alustav ettevõte on suure ette-võte väike mudel. Küsides aga äriplaani startup’i käest, lähtume me fundamen-taalselt valedest alustest. Aga mismoodi peaks siis riik otsustama startup’ile toe-tuse andmise üle? Kes väärib seda ja kes mitte?

Riik ei ole riskiinvestor. Kui riik annab toetust, siis püüab ta anda selle sinna, kus on tõestatud (äriplaani alusel), et riski ei ole. Kui siiski mõni toetuse saaja ebaõnnestub, siis on see kaotatud raha. Aga kaotatud on see raha ka siis, kui keegi õnnestub. Kaudselt saab riik küll töökohti

10


alguS

ja majandus edeneb, aga seda investeerin-gut firmasse ta tagasi ei saa.

Ka riskiinvestorid ebaõnnestuvad in-vesteeringutega. Kuna startup’indus on ebaõnnestumistele loodud, siis lausa pal-judega. Aga õnnestunud investeeringud toodavad neisse panustatud investeerin-gud see eest kümneid kuni sadu (mõnikord isegi tuhandeid) kordi tagasi.

Seega, kui riik tahab mingil moel toe-tada startup’e, siis võiks ta seda teha näiteks koos ingelinvestoritega. Kui inge-linvestor otsustab raha panna mingisse startup’i, siis on see signaaliks ka riigile, et see startup on midagi väärt. See inge-linvestori hääletamine oma rahaga ongi

valikukriteeriumiks, millist startup’i toe-tada ja millist mitte. Muidugi kahjuks see täna nii ei käi. Ehk kunagi tulevikus.

maailm

Tänased Eesti edukad startup’id tegut-sevad põhiliselt mobiili ja interneti vald-konnas. Selle valdkonna keskus on USA-s Ränioruks nimetatud piirkonnas. See on koht, kus selle valdkonna startup’id saa-vad parimat tuge.

Ränioru maagia seisneb ettevõtlusko-gemuse ja investorkogukonna kontsent-ratsioonil. Kuigi selliseid ettevõtjaid ja investoreid leidub igal pool maailmas, on selles piirkonnas võimalik nendega lihtsalt kõige kergemini kontakti saada. Ja sealne ettevõtluskultuur lähtub vastastikusest abistamisest.

Ka piirkonnas olev Stanfordi ülikool ai-tab selle maagika tekkele kaasa. Erinevad ülikooli praktilised ettevõtlusprogrammid on tihedalt seotud piirkonna ettevõtetega.

Stanford panustab ka teadussaavutus-te kommertsialiseerimisse. Innovatsiooni aluseks on ju uus teadmine. Edukate tea-

dusuuringute tulemused ei jää seal riiulile lebama, vaid ülikool teeb kõik selleks, et need jõuaks ettevõtjate kätte.

Kolm põhilist startup-kogukonna poolt heaks kiidetud fundamentaalteost: Steve Blank „The Four Steps to the Epiphany”, Eric Ries „The Lean Startup” ja Alexander Osterwal-der „Business Model Generation”. Need raa-matud peavad olema iga startup’i laual.

See keskkond USA läänerannikul on unikaalne ja tekkinud pikkade aastate jooksul. Samal ajal on see avatud kõigile ja ka Eesti startup’id on selle piirkonna enda jaoks avastanud. Isegi mõnenädalane ko-halviibimine seal ja kõikvõimalike ürituste külastamine suurendab startup’i kontakt-võrgustikku määral, mida Eestis arvuti taga istudes kunagi ei saavuta. Ja otsesed kontaktid valdkonda ja turgu tundvate ini-mestega annavad hindamatut tagasisidet startup’i ärimudeli otstarbekuse kohta. Selle kaudu on võimalik hoida kokku nii raha kui ka aega vale asja tegemisest.

lõpetUseks

Startup tähendab innovatsiooni. Innovat-sioon on konkurentsieelis. Konkurentsiee-lis loob suuremat rikkust.

Eesti on startup-maailmas leidnud kindla koha. Mõne spekulatsiooni järgi ole-me isegi esimene riik maailmas startup’ide arvu järgi tuhande elaniku kohta. Kuigi see ei ole statistiliselt tõestatud, on seda tore mõelda ja see innustab.

Eesti startup’id on praeguse edu saavu-tanud julgusega minna kohe sellele turule, kuhu nende tooted või teenused on sihi-tud. Me ei ütle nende kohta, et nad teevad eksporti sihtturule, vaid see turg ongi nen-de toodete koduturg.

Selleks, et hoida ja kasvatada posit-siooni, on vaja, et Eestist kasvaks peale uusi innustavaid ideid ja meeskondi, kes särasilmselt neid maailmale tutvustaks. See juurdekasv tekib noortest, kes on omandanud ettevõtlikkuse alused kodust ja koolist ning miks mitte juba lasteaiast. Kuna loomulik ettevõtluskiht on Eestis alles õhuke, siis aitavad laiema vunda-mendi tekkele kaasa ka mitmesugused ettevõtluskoolitused. Ja seda ei pea me ootama haridusprogrammidest. Iga star-tup-ettevõtja on täna potentsiaalne pe-dagoog. Ja kindlasti peavad need kolm mainitud raamatut olema iga startup’i laual.

Ettevõtlus loob rikkust. Startup loob uusi ärimudeleid, seega uut ettevõtlust. Seega uut rikkust.

Stanfordi Ülikool Räniorus, kus teaduse tegemine käib käsikäes ettevõtlusõppega ja mis sihipäraselt tegeleb teadussaavutuste viimisega ettevõtlusesse.

11


alguS

Kuna Eesti kapitalist-lik kultuurikiht on alles suhteliselt õhuke, siis on siin õhuke ka rahvuslik investeerimiskultuur.

Autor: kaire talviste • Foto: vallo kruuser

Click and Grow’ lillepotte on müüdud 40 riikiIntelligentne lillepott Click and Grow on saanud sooja vastuvõtu osaliseks nii Eestis kui ka välismaal. Müüginumber jääb praegu veel alla 10 000 eksemplari.

2010. aasta ettevõtluskonkursi Ajujaht võitnud Click and Grow on nüüd juba mõned kuud tarbijaile kättesaadav

reaalsus. Lisaks Eestile on nende toodet müüdud veel 40 riiki. „Müük läheb päris ilu-sasti, tooteid kipub puudu jääma,” ütleb ko-duse taimekasvatuse imelihtsaks muutnud Mattias Lepp. Eriti agaralt on läinud müük Rootsis.

Miljonäriks pole Lepp veel saanud ja suu-rest edust on tema meelest ka vara rääkida. Paari aasta pärast võiks selle küsimuse juur-de naasta, arvab ta. Siiani on kõik kulgenud vastavalt äriplaanile. Kui veel rääkida miljo-nitest, siis järgneva viie aasta jooksul võiks Lepa nägemuses tema tootele nõnda palju kasutajaid tekkida.

Peamised riigid, millele praegu keskendu-takse, on Inglismaa, USA, Saksamaa, Brasiilia ja Jaapan. „Esmalt ingliskeelsed turud, sealt edasi vaatame suurema potentsiaaliga tur-ge,” selgitab Lepp valikut.

Eesti müüginumbritele eriti suuri ootusi ei seata, kuigi kaasmaalased on Lepa häs-ti vastu võtnud. „See on kindlasti Ajujahi pärast. Toode on Eestis välja mõeldud ja di-sainitud ning sellepärast kindlasti ka meie inimestele erilisem,” arvab Lepp. Ajujahi osa asjade praeguses käigus on raske alahinna-ta – see pani kõike uue nurga alt vaatama ja andis häid kontakte.

Mattias Lepa ja tema lillepoti vastu on ela-

vat huvi üles näidanud ka välismeedia ja ta arvab, et on välismaal juba isegi kuulsam kui Eestis. Eriti huvitatud on olnud Austraalia ja Brasiilia meedia, viimati oli ta ka Balkani TV-s ja tema toote kohta ilmus artikkel mainekas USA ajakirjas Techcrunch.

CliCk and grow’ tUlevik

Praegu maksab lillepott umbes 40 eurot ja selles saab kasvatada kindlaid taimesorte. Lepp tahab järgmiseks muuta poti disaini lihtsamaks ja tehnoloogia seeläbi massturu-le kättesaadavamaks.

Esimese potimudeliga pole võimalik kasvatada taimi, mis ajavad juuri väga sügavale. Soov on tehnoloogiat aga edasi arendada nõnda, et selles saaks kasvata-da kõikvõimalikke aiasaadusi: porgandeid, tomateid, kartuleid, salatit ja nii edasi.

Istutuspotid saaksid olema erinevates mõõtudes, neid võiks näiteks paigutada korrusmajade keldritesse, kus kasvaks terve majarahva jaoks vajalik aiasaaduste varu. Veelgi suurejoonelisem tulevik oleks eraldi taimekasvatusmajad, korrusmaja-desse integreeritud taimekasvatusalad, taimekasvatamisele spetsialiseerunud poed, et poleks vaja värskeid saadusi sa-dade kilomeetrite tagant kohale transpor-tida. „Korrusmajadesse tekiksid nii-öelda kileta kasvuhooned ehk linnafarmid. Teh-noloogia võimaldab seda teha,” kinnitab Lepp.

Kõrgtehnoloogilise poti omanikul pole vaja teha muud, kui varustada taime teatud aja tagant veega. Pott annab sellest märku. Taime kasvuks vajalik teave on komplektis kaasas olevas kassetis. Lillepotis mulda ei ole.** Kassett sisaldab tarkvara, taimi ja toitaineid. Kui kassett on potis, tu-leb lisada vett ja taim hakkab kas-vama.** Taim tahab kasvuks ka valgust, seepärast tuleks see tõsta kõige valgemasse kohta. Esimesed tai-med tõstavad pea juba paari päeva pärast. Kasvutsükkel lõppeb vasta-valt kooslusele.** Stardikomplektis on virkliisu, ba-siiliku või kirinõgese seemned, eral-di kassetiga saab juurde osta tšilli-pipart ja madalat peiulille.

Click and Grow praegu

12


eeSti firma

Nõmme mändide all asuvast hallist puumajast on alguse saanud viima-se aja suurim Eesti IT edulugu. Majas

toimetab igapäevaselt 26 inimesest koosnev ettevõte, kelle viimase kolme aasta sisse mahub konkursi Seedcamp võitmine. Aasta pärast võitu tegid riskikapitalistid Index Ven-tures (Suurbritannia) ja Redpoint (Ameerika Ühendriigid) firmasse kahe miljoni dollarilise investeeringu rahvusvahelise laienemise kiirendamiseks. IT-inimeste kultussait Tech-Crunch on ettevõtet äritarkvara Skype’iks ni-metanud ja möödunud aasta sügisel väisas USA-sse laienenud ettevõtte kontorit New Yorgis president Toomas Hendrik Ilves.

Saage tuttavaks – ettevõtete ressursihal-dussüsteemi arendaja Erply. Firma juhatuse liige ja Erply Eesti firma juht Martti Paju ütleb, et koostöös sündinud veebipõhine majan-dustarkvara tehti sellepärast, et see vald-kond meeldis ning selles nähti suurt potent-siaali. „Seedcampil osalemine polnud firmale omaette eesmärk. Meil oli timmitud toode ja tunne, et meil läheb päris hästi. Teadsime, milleks meie tarkvaralahendus võimeline on,” kirjeldab ta.

Erply pakub majandustarkvaratoodet väikesele ja keskmise suurusega ettevõtte-le, mis katab Paju sõnul kõik kliendi halduse vajadused, sealhulgas laoarvestus, müügiar-vete võimalus, laekumiste import pangast ja kõik muu see, mida üks toimiv firma vajab. Kuna töö käib üle interneti, pole vaja midagi arvutisse installida. Seega on veebipõhise rakenduse eelis keskne ja kiire hallatavus. Sama süsteemiga võib müüa ühest väike-poest, aga ka tervest poeketist, selgitab Paju.

sUUr kasU eestile

Paju sõnul on Erplyl Eestis 1400 klienti – nende seas on suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid. Siiski peaks tema meelest Ees-

Erply meelest võiks konkurente enamgi olla

Autor: vilve torn • Foto: erply

Tänavuselt aastalt suurt läbimurret lootva Erply majandustarkvara lubab iga ettevõtte töö oluliselt lihtsamaks muuta.

tis Erply tarkvara kasutajaid rohkem olema, sest innovaatilistest lahendustest saab praktilist kasu iga firma, ja ka meie majandus tervikuna.

Paju toob näiteks ühe Võrumaa väikepoe, kelle müük paranes tunduvalt pärast seda, kui ta Erply poole pöördus. „Me teeme ette-võtetele kõige olulisemat töövahendit, mis valmis aastatepikkuste äritarkvara arenda-mise kogemuste ja klientide tagasiside baa-silt,” räägib Paju.

Võrreldes Ameerika kogemusega ütleb Paju, et eesti ettevõtja on USA ettevõtjast pal-ju konservatiivsem ja kaalutletum. „Eestlane on harjunud töötama 15 aastat vana tarkva-raga ja ta ei hakka seda niisama muutma. Kui ettevõte mõistab ühel hetkel, et aeg areneb pidevalt ja uus tarkvara aitab tal paremini kliendi vajadusi mõista, käivet suurendada ja efektiivsust tõsta, valib ta ka uue tarkvara. „Suur efektiivsus tuleb müügist, mitte laoar-vestusest. Mida rohkem kauplused müüvad, seda edukamad nad on,” lausub Paju.

Konkurentsi Erply ei karda. Paju kinnitu-sel võiks see isegi suurem olla, sest aitab paremini edasi minna. Uuel aastal on Erplyl väga selge visioon, kuidas majandustarkvara

veelgi kasutajasõbralikumaks teha ja töö-protsessi lihtsustada.

Selleks, et tarkvara järjest lihtsamaks muuta, tuleb muidugi eelnevalt teha keeruli-si lahendeid. Aga seejärel läheb laoarvestus paremaks, ostutehingud ja müügitehingud on paremini hallatavad, klient on rahul ja nii edasi. Samuti ei ole veebipõhisus absoluutne.

Erply tegeleb ka rakendustega, nagu näi-teks iPadi versioon, mis hakkab toetama väikse sordivalikuga äride müüki, näiteks tänavamüügis. Samuti kaasnevad tulevikus uue tehnoloogiaga e-tellimused, raadiokiibid, iPhone-lahendus ja nii edasi. Erply asutaja Kristjan Hiiemaa ütles aasta alguses antud intervjuus, et tema usub ettevõttesse väga: „Ilmselt saab 2012 olema oluline läbimur-deaasta, kui õnnestub ükski suur tehing (näiteks PayPal, Groupon või muu selline). Siis on tulevik väga helge ja rahavoog garan-teeritud.”

ERPLY on veebipõhine majandus-tarkvara, mis on suunatud hulgi- ja jaemüügi ning teeninduse valdkon-nale. Kõik vajalik on standardla-henduses olemas ning lihtsalt juu-rutatav. ERPLY majandustarkvara areneb pidevalt edasi ja versiooni-uuendused on alati tasuta.

ERPLY tarkvara katab kõik olulisemad ärivajadused:• laoarvestus (FIFO, EDI)• ostuarved ja suhted hankijatega• tellimused ja müük (elektrooniline formaat, PDF-arve)• kassamüük• kliendihaldus ehk CRM• projektiarvestus• põhjalik aruandlus ja aruande- generaator• eksport raamatupidamis- programmidesse• e-poe liides

Erply veebipõhise majandustarkvara abil võib müüa ühest väikepoest, aga ka tervest poeketist.

13


eeSti firma

Lõppenud aasta oli ettevõttele Defen-dec OÜ raske, aga väga hea. Aprillis lõ-petas tarku seiresüsteeme tootev et-

tevõte edukalt Tallinna Teaduspark Tehnopoli äriinkubatsiooni. Septembris sõlmis ettevõ-te USA tehnoloogiafirmaga Infrax Systems koostöölepingu, mille alusel saab Infrax Systems ametlikuks Smartdeci tehnoloogia edasimüüjaks Põhja-Ameerikas. Novembris 2011 andis Eesti politsei- ja piirivalveamet firmale üle teenetemärgi. Defendeci juhatuse esimees ja firma üks asutajaid Jaanus Tamm ütleb, et firmal on suur au olla tunnustatud partner Eesti Vabariigi piiri turvaliseks muut-misel. „Teenetemärk näitab, et meie põhi-väärtus – turvalisem maailm – on saavuta-tav tehnoloogilise innovatsiooni abil.”

Alanud aasta suhtes on Jaanus Tammel aga konkreetsed plaanid – eksport, eksport ja veel kord eksport. Virtuaalse piirivalvuri tehnoloogia äriline menu peab kasvama ning käivet tuleb eelmise aastaga võrreldes viis kuni kuus korda kasvatada. On aeg realisee-rida potentsiaal ja rakendada turult kogutud turuinfo.

Et eestlaste idee välismaal tugevalt kan-da kinnitaks, võeti möödunud aastal ette tootetutvustusreisid 30 riiki Kagu-Aasiast Lõuna-Ameerikani. Klientidele on ette val-mistatud live-demonstratsioon, mis näitab, kuidas väljatöötatud kaitsesüsteem reaal-selt töötab ja kui tõhusalt saab suunata pilte ka läbi õhu, ilma kilomeetritepikkusi juht-meid vedamata ning pidevat mehitatud val-vet kasutamata.

Rahvusvahelist haaret aitavad laienda-da ka rahvusvahelised messidel osalemine ja konverentsidel esinemised ning firma müügikontorid Washingtonis ja Singapuris. Tamme sõnul on USA tohutu suure potent-siaaliga, kuid hästi nõudliku kliendiga ja kon-

Defendec pürib Ameerikasse ja AasiasseDefendec OÜ targad seiresüsteemid võimaldavad riigipiiri ja kriitilist infrastruktuuri väga säästlikult valvata.

Autor: vilve torn • Fotod: defendec

kurentsitihe turg. Samal ajal on aga nii, et kui õnnestub ühes osariigis juba oma toodet müüa, on hiljem teises osariigis palju liht-sam. Nüüdseks on eestlased ameeriklastele nutika süsteemi võlusid juba tutvustatud ja loodetavasti esitavad jänkid ühel päeval De-fendecile tellimuse ka USA piiri valvamiseks. Samuti võib e-piirivalvur tulevikus toimeta-da näiteks keerulisel Afganistani-Pakistani piirjoonel või teistel kaugaladel. Panete aga targad sensorid perimeetrile mägedesse või metsatukka ja soovimatu külaline enam märkamatult läbi ei lipsa.

eesti on jUba võitnUd

Targa seiresüsteemi peamine eelis on ka see, et lisaks riigipiirile aitab see kaitsta ka õlitorusid või muud kriitilist infrastruktuuri. Targa seiresüsteemi sees olevat tuumik-tehnoloogiat saab aga rakendada ka mujal valdkondades, mistõttu ei välista Tamm tu-levikus laienemist näiteks meditsiini-, aga ka põllumajandussektorisse, elektrivõrkude jälgimisse või hakata suurlinnu targemaks ja kuluefektiivsemaks muutma võrgustatud sensorite abiga.

Eestis teeb Defendec koostööd politsei- ja piirivalveameti, Eesti Energia ja Jõelähtme

golfiväljakuga. Riigi väiksus ei võimaldagi enam väga kaugele oma tootega minna, kuid vaatamata sellele on juba praegu võimalik Eesti majandusele tulenevat kasu mõõta. Defendeci turundusjuht ja PR-esindaja Raili Somelar ütleb, et tänu nutikatele sensorite-le saab piiririkkuja kohapeal kinni võtta ja ta kohe oma koduriiki tagasi saata. Ära jäävad kurikaela edasi-tagasi sõidutamised, kaas-nevad menetlus- ja kohtukulud ja nii edasi. Virtuaalne piirivalvur toob kaudselt tagasi ka aktsiisitulu, mis salasigarettide, -alkoholi või -kütuse puhul saamata jääb. Rääkimata töö-jõu- või opereerimiskuludest.

Arenduskeskust Mustamäelt ei plaani et-tevõte lähitulevikus kusagile liikuda. Jaanus Tamme sõnul toodetakse sel ja arvatavasti järgmiselgi aastal endiselt kõik seadmed Eestis. Niisama riiulisse aga Defendec asju ei tooda.

Defendeci rahvusvahelisse meeskon-da kuulub 18 spetsialisti ja kuueliikme-line rahvusvaheline nõukoda. Lisaks Eestile kasutavad Defendeci aren-datud seadmeid Albaania, Moldova ja Ukraina piirivalveametid ning mitu teist Ida-Euroopa riiki ja ettevõtet.

Defendeci asutajad (vasakult) Jürgo Preden, Jaanus Tamm, Tauri Tuubel

14


eeSti firma

EAS Innovatsioonireaktor 2012Tegevuskava

Innovatsioonireaktor on ettevõtjate kogukond, kes soovivad ellu viia uuendusi

Kutsume ettevõtete juhte ja omanikke omandama uusi kogemusi ja jagamaolemasolevaid teadmisi

I teema: ärimudeli innovatsioon1. seminar: 25.01 10.00-16.00

2. töötuba: 29.02 14.00-17.00

3. õppereis: Rootsi 26.03-30.03

II teema: väärtuseahela innovatsioon:bränd ja disain1. seminar: märts

2. töötuba: aprill

3. õppereis: Prantsusmaa 21.05-25.05

III teema: tootearendusprotsesside juhtimine:1. seminar: juuni

2. töötuba: august

3. õppereis: Jaapan september

IV teema: tootearenduse juhtimine:1. seminar: september

2. töötuba: oktoober

3. õppereis: Sloveenia november

Osalemissoov ja küsimused saada:[email protected]äiendavat infot saab:www.eas.ee/innovatsioonireaktor


Tallinna Tehnikaülikooli elektrooni-kaprofessoril Mart Minil on ette näi-data mitu innovaatilist saavutust

ja patenteeritud seadet, mis inimeste elu parandavad. Näiteks elektroonikainsti-tuudi töörühmaga töötati välja impedant-sil (aine, materjali või struktuuri takistus vahelduvale elektrivoolule) põhinev la-hendus südamerütmuri jaoks. Eestis pai-galdatakse aastas tuhatkond rütmurit. Seda meetodit saab kasutada ka südame-lihase isheemia varaseks avastamiseks, siiratud kudede ja organite jälgimiseks, aga ka näiteks euromüntide ehtsuse kii-reks tuvastamiseks (töö jätkub Euroopa Liidu projekti FP7-SME-Safemetal raa-mes).

Teaduslike aluste loomise eest pälvis Mart Min tänavuse Eesti Vabariigi teadus-preemia ning koos töögrupiga valiti ta Eu-roopa Leiutaja 2011 auhinna nominendiks

Mart Min: innovatsiooniks on vaja reaalseid samme

Professor Mart Min ei soovi oma leiutistega kiidelda, sest tema meelest on kombeks ülearu palju hõisata, aga liiga vähe korda saata. Eriti Eestis.

Autor: kaire talviste • Fotod: vallo kruuser

Oxfordi füüsikute ja Belgia geneetikute kõrval.

Mart Mini osalusel on idee tasandil väljatöötatud ka kiiplabor, mis analüüsib inimeselt saadavaid biosignaale ja või-maldab nendega kaudselt diagnoosida inimorganismi seisundeid. Tegu on tiku-toosi suuruse laboriga, mis võtab analüüsi jaoks vajaminevat verd või teisi vedelikke väga väikesel hulgal. Näiteks läbi naha nii, et inimene seda ei tunnegi. Analüüsi vas-tus tuleb mõne minutiga, mis võimaldab inimese organismi seisundimuutustest kiiret teavet saada.

Ometi ei taha Min nende tulemustega enam kiidelda, sest tema sõnul on küll palju hõisatud, ent liiga vähe reaalselt korda saadetud. Eriti Eestis, sest tööstus-likud rakendused on seni vaid välismaal tehtud, eriti just USA meditsiinitehnoloo-gia kontsernides. Teadustöö tulemuste majanduslikult tulus rakendamine nõuab kompetentseid tegijaid mitmest vallast, eriti aga loovaid insenere ning hulgaliselt raha vajalike kulutuste katmiseks. Tema sõnul oleks suhteliselt lihtne leida raha välismaalt, aga siis peab Eesti arvestama ka seda, et välisinvestor eestlaste saavu-tused kaasa viib, see tähendab omandab õigused intellektuaalomandi kasutami-seks. Just nii on seni läinudki, kuid Min ja tema kaaslased – insenerid ja arstid – ei soovi enam samal viisil jätkata.

Mart Min on kriitiline Eesti riigi suhtes tervikuna, sest tema meelest püüame

16


eeSti teaduS

Tehnoloogia arenduskeskused on lausa hädavajalikud.

liiga agaralt kujundada endast klantspilti maailmale näitamiseks. „Reaalne innovat-sioon on Eestis nõrk,” kinnitab ta. „Enam meil Nokia otsimisest ei räägitagi. Nüüd vist loodetakse, et äkki leiame peidus ole-va rahapaja üles rahvaste mütoloogiaid analüüsides või õpetab meid rehepapp re-healusest või kratt kraavinurgast, kuidas edukaks ja rikkaks saada. Oleme vaimus-tusse sattunud oraalverbaalsest tegevu-sest ja näilise pildi loomisest.”

Otseselt oma töös tunnetab Min, et haridus- ja teadusministeerium pelgab toetamast sisulist innovatsiooni. Ta kaht-lustab, et see idee on võõras ja muretki tekitav, ehk hirmutavgi. Seepärast rahas-tatakse kasinate võimaluste piires kül-laltki korralikult baasteadust ja teadlaste artiklite kirjutamist, mitte aga igapäeva puudutavate ja majanduselu parandavate leiutiste arendamist, milleks on vaja reaal-seid tegusid – projekteerimist ja disaini ning valmistamist, katsetusi ja eksimisi koos parandustega. Need tegevused on aga tunduvalt kulukamad kui baasteadus oma artikliloomega.

„Haridus- ja teadusministeeriumi prak-tika on mõneti mõistetav, sest pigem juba võimalikult hea alusteadus, kui mitte mi-dagi,” leiab Min. Väga tarvilikud institut-sioonid uute baasteadmiste saamiseks on haridus- ja teadusministeeriumi init-siatiivil loodud teaduse tippkeskused, lausa hädavajalikud on aga majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi haldus-se kuuluvad tehnoloogia arenduskesku-sed, mida rahastavad nii tööstus kui ka Eesti riik EL-i struktuurifondide kaudu. Just viimased rakendusteadusele orien-teeritud organisatsioonid võiksid olla põhiliseks vahendiks, millega teadlased saaksid Eesti ettevõtlust ja majandust toetada.

Samal ajal on aga teadlastele peale pandud piirangud. Nad ei tohi kulutada

eraldatud raha isegi mitte esmaste pro-totüüpide valmistamiseks oma raken-dusuuringute tulemuste põhjal, sest sel moel nagu rikutaks ausa turu printsiipi (andes vabaturul mõnele firmale konku-rentsieelise maksumaksja raha suunatud kasutamise kaudu). „See seisukoht pole just väga veenev Euroopa erapankade miljardite kaupa turgutamise taustal,” arvab Min.

Eesti ettevõtted on vaid rakendusuu-ringute alusel uuenduste väljatöötami-seks liiga väikesed ja finantsiliselt nõrgad. Nii katkeb side teaduse ja tootmise vahel. „Oleme tööstust aidanud, ent mitte vajali-kul määral. Meie tegevus jääb tööstusest liiga kaugele ja kui see nõnda väga kaua kestab, siis ei oskagi me enam kuidagi

aidata. Kardan, et tänasel moel jätkates ootab ees krahh Eesti toodete nõrga kon-kurentsivõime ja vähese majandusliku tu-lususe tõttu maailmaturul,” selgitab Min.

Mini sõnul pole Eestis lootust edule, kui ei teki paradigma muutust, et rääkimise kõrval tuleb ka tegutsema hakata. Loo-tustandvaid märke juba on, sest ta näeb palju murelikke inimesi, kes mõtlevad sarnaselt nii Eestis kui ka Euroopa Liidus (Min on kõige muu kõrval ka Euroopa Pa-tendiakadeemia – European Patent Aca-demy – lektor). Tema meelest on oluline arendada ka piirkondlikku rahvusvahe-list koostööd ja siinkohal peavad ka meie teadlased ise tragid olema. „Majandusedu on vaja, muidu jääme me jänni muredesse mattunud Euroopa Liidus,” ütleb Min.

17


eeSti teaduS

Eesti ettevõtted on vaid rakendusuuringute alusel uuenduste väljatöötamiseks liiga väikesed ja finantsiliselt nõrgad.

Autor: signe kalberg • Foto: tiit blaat

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) raa-dio- ja sidetehnika instituudi mik-rolainetehnika õppetooli juhataja,

professor Andres Taklaja ning sama insti-tuudi vaneminseneri Priit Kinksi kaheme-hefirma on aga kasvanud Eestis juhtivaks raadiosageduslike elektroonikaseadmete disaini, tootmise ja hulgimüügiga tegele-vaks ettevõtteks, kus töötab 25 inimest, neist kümme disainerit-inseneri.

TTÜ spin-off-firma Rantelon OÜ aren-dusdirektor Andres Taklaja tunnistab, et ettevõte ei alustanud tühjalt kohalt. Koos-töö väliseestlase, firma Miteq ühe asutaja ning presidendi Aksel Kiissiga avas Amee-rika turu Eestis valmistatud satelliitma-ajaamade seadmetele. Tihedad sidemed USA kõrgtehnoloogia firmaga Miteq Inc. andsid olulise kiirenduse arenguhüppele. Nimelt on Miteq maailmas liidriks madala müratasemega eelvõimendajate valmis-tajana radarite, kosmose-sideseadmete, raadioluure seadmete ja optiliste ülikiire-te kiudliinide vastuvõtjatele.

„Ligi kahe aasta jooksul valmistasime umbes 200 filtrit, mis jõudis Miteqi kaudu üle maailma, siis muutus aga standard ning meie seadmeid ei saanud enam ka-sutada,” selgitab Taklaja. Ta rõhutab vä-liseestlasest tehnikateadlase Aksel Kiis-si suurt panust Eesti kõrgtehnoloogilise tootmise arendusse. Aksel Kiiss toetas nelja miljoni krooniga mikrolainetehnika õppe- ja teadustöö arendamist TTÜ-s. Üli-

Võimendid, segajad, jagajad väikese firma suur jälgRanteloni kumbki asutaja ei kujutanud 1995. aastal ette, mis saab viie või kümne aasta pärast.

–

koolis loodi 1993. aastal mikrolainetehni-ka õppetool, mille esialgne seadmepark ja disainitarkvara saadi Ameerika Ühendrii-kidest.

Küsimusele, kui mitmes riigis võib eestlaste valmistatud raadiosagedusli-ke elektroonikaseadmeid kasutusel olla, jäävad Taklaja ja Kinks vastuse võlgu, sest Rantelon pole masstoodangu, vaid eelkõige prototüüpide ja eriseadmete val-mistaja. See tähendab, et kui klient laiast maailmast avaldab soovi mõne seadme valmistamiseks, panevad firma disaine-rid-insenerid pead tööle ning üsna peagi on soovitud seade valmis tehtud.

„Meil on olemas kõik tootmiseks va-jalikud seadmed, kuid suured partiid tellime alltöövõtu korras. Viis aastat ta-gasi paigaldasime oma tootmisliini, mis võimaldab pakkuda elektroonikaskee-mide pindmontaaži teenuseid. Kolmest põhiseadmest koosneval liinil saab too-ta väikese ja keskmise tootmismahuga elektroonikatooteid,” selgitab Kinks.

Nii, kuidas arenevad raadio, televisioon ja mobiilside, arenevad ka raadioelektroo-nika-seadmed.

„Meie toodeteks on ka televisiooni vas-tuvõtuantennide võimendid ja filtrid, mit-mesugused antennid (GSM, Wi-Fi), CATV seadmed, kaasaarvatud seadmed inter-neti organiseerimiseks kaabel-TV võrgus. Näiteks kõik Starmani kliendid kasutavad

meie poolt välja töötatud signaali jagamis-filtreid. Ekspordiks teeme mitmeid kee-rukaid raadiosageduslikke võimendeid ja seadmeid. Kliendid esitavad meile tehni-lised spetsifikatsioonid, meie insenerid töötavad välja lahendused ja tootmises toimub seadmete valmistamine. Samuti valmistame GSM-repiitereid nii kohalikule kui ka välisturule,” kõneleb Taklaja. Ran-teloni suurimate klientide seas Eestis on näiteks EMT AS, Elisa AS, TELE 2 AS, Star-man AS, Kaitsejõud.

jammerid pÄÄstavad

kaitsevÄelaste elUsid

Juba üheksa aastat on Ranteloni tege-

Priit Kinks

18


eeSti firma

vussuunaks olnud militaartoodete di-sain ja tootmine. Teaduslikum eeltöö on tehtud seejuures kaitseministeeriumi teadusgrantide raames TTÜ raadio- ja si-detehnika instituudi mikrolainetehnika laboris. Rantelon pakub rangetele mili-taarnõuetele vastavaid tooteid. Tuntuim neist on kahtlemata jammer, mis takis-tab pommide õhkimist raadio teel. Tegu on seadmega, mis rehitseb raadioeetrit ja leiab üles saatjad, mida varem seal polnud. Nii autosse paigaldatav kui ka seljaskantav kohver-segaja võimalda-vad vastase raadioside avastamise jä-rel pealt kuulata käsklusi või ka segada levi, kui tekib kahtlus, et raadiosignaal

käivitab isevalmistatud pommi. Seade tekitab turvalise kaitseala ega võimalda eemal asuvast raadioseadmest pommi plahvatama panna – jammer blokeerib raadiosagedused. Kui pommi juurest eemalduda ja segav signaal jääb nõrge-maks, alles siis toimub plahvatus.

Kuigi Eestil endal puudub kaitsetöös-tus, on Eestis toodetud jammer just see seade, mis aitas ühe väikeriigi suurtega ühele redelipulgale, pakkudes konkurent-si USA, Suurbritannia, Saksamaa, Iisraeli ja Venemaa vastavatele toodetele.

Tsiviilkasutuses saab seda lahendust

rakendada näiteks sideametis, et kont-rollida, ega raadiosagedusi varastata. „Esimese segaja valmistamiseks ideest prototüübini kulus Ranteloni inseneridel vaid kaks nädalat. 2003. aastast alates on Eesti kaitsevägi tellinud eriloa alusel val-mistatava toote edasiarendust, lisasead-meid ning uute jammerite valmistamist,” märgib Taklaja. „Meie eeliseks on väiksus, paindlikkus ja kiire reageerimine muutuva turu nõudlusele,” lisab ta.

vÄikefirma oli maailmas esimene

Kaabel-TV võrkudes kasutatakse mitut Rantelonis disainitud ja välja töötatud lisaseadet, mis täiendavad võrku lisavõi-malustega või parandavad ülekandeliini parameetreid. Toiteliitjate abiga on võima-lik teostada võimendite kaugtoidet. Üle-pingekaitsed kaitsevad aktiivseadmeid voolutõugete ja pikselöögi eest. Eramaja digitaaltelevisiooni filtervõimendid on ettenähtud Eesti (ja Soome) digi-TV kana-lite paremaks vastuvõtmiseks. 2,4 GHz WLAN/Wi-Fi vahenditega saab suurenda-da juhtmeta kohtvõrgu tööulatust näiteks ladudes ja elamuhoonetes või kahe hoone vahel. Samuti saab selliste seadmetega jagada interneti püsiühendust läheduses elavate naabrite või sõpradega, kuid kel-lel pole võimalik paigaldada LAN-kaableid liiga suure vahemaa või muude takistuste tõttu.

GSM-repiiter kujutab endast kahesuu-nalist võimendit, mis võimendab signaa-le mobiiltelefoni ja tugijaama vahel. Selle seadmega saab parandada mobiiltelefo-ni levi kaubanduskeskustes, hotellides, tootmishoonetes ja mis tahes muudes si-seruumides, kus raadiosignaalide levitin-gimused on halvad. GSM-antennid ja jagu-rid on mõeldud hoonesisese antennivõrgu ehitamiseks.

„Repiiter on raadioside vaheseade, mille ülesandeks on nõrgenenud signaa-lide võimendamine ja edasi saatmine ilma informatsiooni muutmata. Oleme arendanud aktiivselt uusi suundi. Mul-lu hakkasime pakkuma täiesti uudsel tehnoloogial tuginevat, maailma esi-mest neljaribalist digitaalset repiiterit DR900, mis võimaldab muuta repiiteri filtrite omadusi kaugjuhtimise teel. See tähendab, et paigaldatud seadmeid ei pea enam maha võtma ja tooma ümber-seadistamiseks tootja juurde,” selgitab Taklaja. Digitaalse repiiteri arenduspro-jekt sai ka toetust EAS-ilt.

Andres Taklaja

19


eeSti firma

Fits.me lubab jätkuvalt eelistada investeerimist kasumile Läinud suvel sai virtuaalse proovikabiini arendusega tuntust kogunud Fits.me-l valmis naisrobotmannekeen, kuu aega hiljem kirjutati välja esimesed klikipõhised arved klientidele.

Sel aastal on investeerida plaanis nii palju, et jooksvasse kasumisse ettevõte ei jõua, ütleb Heikki Hald-

re, Fits.me kaubamärgi tooteid arendava firma Massi Miliano juht. Investeerida ikka selleks, et maailmaturul end sisse süüa. Jätkuvalt on kõige olulisem eesmärk uute klientide juurde toomine.

Fits.me loo helge pool näib olevat see, et ometi kord hakati läinud augustis välja kirjutama klikipõhiseid arveid ja midagi teenima, käivitades enne oma teenuse USA Gilt Grouppe’i internetipoes. Koos-tööd alustati ka mitme Suurbritannia kliendiga.

Varju heitev pool aga see, et kõik ma-jandusaastad on Fits.me omanik Massi Miliano seni lõpetanud põhitegevusest tuleva müügikäibeta ning kahjumis. 2010. aasta kahjum lähenes Äripäeva andmetel seitsmele miljonile kroonile, viis aastat robotmannekeenide ja virtuaalse proovi-kabiini arendamist on neelanud kümne-tes miljonites kroonides investorite raha ja riiklikke toetusi, kirjutab ajaleht.

Rõivatööstuse Skype’iks tituleeritud idufirmasse ei peljanud investeerida Ees-

ti Arengufond ja mainekad erainvestorid, rääkimata EAS-i toest. Ei saa salata, et tegemist on läbi aegade enim rahvusva-helist tähelepanu saanud ja saava Eesti start-up’iga. Kuid majandusedu?

haldre: majandUsedUst

võib jUba rÄÄkida

Eelmine aasta oli edukas turul kanda kinnitamise aasta – ette on näidata hulk mõjukaid lepinguid veebikaubandusest – ning liigume jõuliselt edasi, vastab sel-lele Heikki Haldre, Fits.me kaubamärgi tooteid arendava firma Massi Miliano juht. Küsimusele, kas Äripäeva kahjuminumb-rid on tõesed, vastab ta: „Ei ole. Fits.me-l pole kahjumit, on investeeringud.”

„Me võime vabalt toota jooksvat kasu-mit – eelmisel aastal olnuks see meil juba ette näidata. Samas oleme otsustanud selle asemel investeerida tootearendus-se ja turupositsiooni kindlustamisesse,” täpsustab ta. Jah, midagi ei saa välistada, nagu ka seda, et ühel hetkel investorid enam oma osa anda ei taha. „Kuid praegu oleme kokku leppinud kasvamisse pa-nustamises,” lisab Haldre.

Aga ikkagi, millal tuleb majandusedu? „Majandusedust võib juba rääkida, kui vaadata, mida me oleme saavutanud,” kinnitab Haldre. „Oleme maailmas enim kasutatav virtuaalproovikabiin. Kliendid on aru saanud, et meie lubadus vähenda-da kulusid peab paika. Enamasti lubatak-se suuremaid tulusid, meie lubame väik-semaid kulusid. See lubadus töötab.”

Haldre räägib, et kui ettevõte tegeleb põhjaliku ja aeganõudva teaduspõhise tootearendusega, siis ei saa tal olla sa-mad majandustulemused, mis hoobilt midagi müüma hakkaval või teenust pak-kuval firmal. Esimesed aastad on kulunud puhtalt arendusele. Eelmisel aastal tulid esimesed suured kliendid ja teeniti raha, näis, mida võib Fits.me käekäigust kirju-tada 2012. aasta lõpus.

Ajaks mil käesolev HEI number trükist tuleb, on selle artikli kirjutamata lõpp ilmselt juba lugejale teada. Nimelt viitab Haldre, et paari nädala pärast (intervjuu toimus 6. jaanuaril – A. N.) on oodata fir-mat puudutavaid häid uudiseid, kuid sa-laduseloori enne õiget aega kergitama ei soostu.

Autor: agne narusk • Foto: tiit blaat20


eeSti firma

Fits.me lugu

•• Mai 2009. „Kujuta ette, et astud riidekauplusesse, näed

ilusat asja, ent seda selga proovida ei lubata. Müüja ütleb:

kui tahad, osta ära, vii koju ja proovi seal! Sa ju ei ostaks

sellisest poest!” tutvustab visionäär Heikki Haldre Äripäe-

vas uut teenust, millega saab riideid enne veebipoest ost-

mist selga proovida. Ta usub, et rõivaste ostmine veebist

kasvab hüppeliselt: kui praegu on maailmas veebikaupluste

osa vaid seitse protsenti riiete kogumüügist, siis 2015. aas-

taks ennustatakse kasvu 40 protsendile. Veidi enne seda

õnnestus Haldrel robotmannekeeni projekti kaasata suur

summa raha, sealhulgas 11 miljonit krooni EAS-i toetusena

ja kümme miljonit erainvestoritelt.

•• Juuni 2009. Eesti Arengufond paigutab 9,6 miljonit

krooni OÜ Massi Miliano arendatavasse robotmannekee-

ni projekti. Sellest loodetakse otsustavat tõuget: esimene

testlahendus peab jõudma rahvusvahelisse internetikauba-

majja veel samal suvel.

•• September 2009. Quelle internetipoodi jõudis Fits.ee

virtuaalne rõivaste proovikabiini lahendus. Kui testiperiood

eestimaises Quelles on edukas, loodetakse üle 20 miljoni

kroonise investeeringu mahuga leiutise jalg uuel aastal ukse

vahele lükata internetikaubamajade mekas – USA-s või Su-

urbritannias. Kolitakse Tallinna äsjavalminud loomeinku-

baatorisse.

•• Veebruar 2010. Koostööst Quellega lõpeb viimase

majandusraskuste tõttu, kirjutab HEI. Fits.me teenuse tu-

rupositsiooni hinnates leiab Haldre, et nende suurimaks

konkurendiks on postisüsteem. Tegijad usuvad, et suure

tõenäosusega pääseb asi paisu tagant välja siis, kui Fits.me

teenuse võtab kasutusele mõni globaalselt üldtuntud kau-

bamärk. Äriplaanides nähakse ette, et eeloleva kahe aas-

taga suudetakse teenus maha müüa ligi viieteistkümnele

globaalselt suuremate hulka kuuluvale rõivamüügikanalile.

•• Märts 2010. Eesti start-up Fits.me saavutas Euroopa et-

tevõtluse ja innovatsioonikonverentsi raames korraldatud

Plugg.eu Startups Rally 2010 konkursil esimese koha. Fits.

me teenus kuulutati konverentsil aasta lootustandvaimaks

ärialgatuseks.

•• Aprill 2010. Meesrobot virtuaalse proovikabiini tarbeks

on valmis.

•• August 2010. Briti Nõukogu andis välja rahvusvahelise

noore loomemajanduse Eesti konkursi auhinna interaktiiv-

se meedia vallas. Võitjaks tuli Heikki Haldre, Fits.me te-

gevjuht. 2008. aastal esindas Eestit Suurbritannias Rate.

ee looja Andrei Korobeinik, kes võitis samuti rahvusvahe-

lise auhinna.

•• September 2010. Fits.ee saab lisaraha. Eesmärk on vir-

tuaalse proovikabiini täiustamine, naistele mõeldud proo-

vikabiini väljatöötamine ning agressiivsem kasv välisturgu-

del. Massi Miliano OÜ saab Ettevõtluse Auhinna konkursil

aasta innovaatori tiitli.

•• Juuni 2011: turule tuleb virtuaalne proovikabiin naistele.

Naisrõivarobot on üles seatud internetikaubamajja Hawes

& Curtis ja esimesed nädalad näitavad, et naised on märksa

agaramad virtuaalse proovikabiini kasutajad kui mehed.

•• August 2011: Fits.me hakkas välja kirjutama klikipõhi-

seid arveid. Arengufondi investeeringute divisjoni juhi Heidi

Kakko sõnul tähistavad esimesed maksvad kliendid olulist

arenguetappi. Kakko lisas, et tavapäraselt järgneb sellele

kiire kasvu faas, mida tuleb piisava ressursiga toetada, seal-

hulgas täiendavalt finantseerida.

Fits.me-l on potentsiaali muuta inimeste harjumusi

Taavi Kotka, Webmedia Eesti tegevdirektor:Webmedia on üks Fits.me investoritest ja ekslikult on

ajakirjanduses ühest kontekstist välja rebitud lausest jä-

reldatud, nagu eelistaksime kasumit investeeringutele.

Fits.me on teinud teadusrevolutsiooni ja läbinud mee-

letu arengu kogu oma eksistentsiaalse perioodi jooksul.

Nagu Skype muutis inimeste sidepidamise harjumusi, on

Fits.me-l täna olemas potentsiaal muuta neid harjumu-

si, kust ning kuidas inimesed oma riideid ostavad. Web-

media usub jätkuvalt selle start-up’i õnnestumisse. See

projekt ei ole arengufaasilt enam ainult teadusprojekt,

vaid samaväärselt turunduse- ja müügiprojekt. Eestla-

sed on head insenerid, kuid suurtel turgudel müümise ja

rahvusvaheliste äride ülesehitamise kogemusi meil napib.

Seetõttu on ülioluline mitte magada maha hetke, kus har-

jumuspärase konnatiigi kogemustest enam ei aita ning

meeskonda on vaja täiendada järgmiseks arenguhüp-

peks vajalikku teadmust omavate inimestega. See aga ei

tähenda, et seni tehtud töö on mõttetu ning asutajad on

vaja välja osta. Ei midagi sellist – Fits.me meeskond on

teinud head tööd ja teeb seda kindlasti edaspidigi. Liht-

salt kogemust on juurde vaja ja kui seda ei õnnestu leida

või kaasata – oleme läbikukkunud.

KOMMENTAAR

Heikki Haldre

21


eeSti firma

Täispuidust põrandalauad, mille omanäolisus seisneb selles, et lau-dade lõikamisel järgitakse loodus-

likku tüvekontuuri, on disainpõrandatena juba mõnda aega populaarsust kogunud. Mõistagi on tegu väga kalli käsitööga, mis maksab 400 eurot ruutmeeter, sest meister peab omavahel kokku sobitama erineva kujuga laudasid.

Eesti ärimeestel tekkisid neid põran-daid nähes küsimusi: kas oleks võimalik neid toota tööstuslikus mahus, säästa enam materjali ja tuua hinda alla, et põ-randad oleks kättesaadavad suuremale tellijaskonnale?

Kolm-neli aastat tagasi, kui idee sündis, oli olemas tehnoloogia, millega sai lõigata kõverjooni. Lahendada tulid aga küsimu-sed, kuidas lauad omavahel kõverjoonipi-di kokku sulatada, kuidas leida omavahel kõige paremini sobituvad lauad, kuidas muuta tootmine kiiremaks, automatiseeri-tumaks ja kvaliteetsemaks?

Idee elluviimiseks asutasid mehed ettevõtte Bole OÜ (bole tähendab inglise keeles tüve ja ümarpuitu) ja pöördusid toetuse saamiseks EAS-i poole. Kaks aastat kestnud infotehnoloogiasuunaline arendustöö on andnud oodatud tulemusi.

Esmalt skannitakse kõik lauad arvu-tisse ja leitakse Tallinna Tehnikaülikooli küberneetikainstituudis välja töötatud

Esimene tüvekontuuriga põrandate tööstuslik tootja sündis EestisAastaid on sellest unistatud, uusi algoritme välja töötatud ja uudishimulikele uue põranda tulekut lubatud. Mullu septembrist jõudsid OÜ Bole kõverad põrandad lõpuks müügile.

algoritmide ja optimeerimise valemitega laudadele parimad naabrid. „See süsteem võimaldab omavahel võrrelda tuhandeid laudasid, samas kui meistril on käepärast ehk vaid neli-viis lauda, mida omavahel sobitada,” selgitab Bole OÜ arendusjuht Hannes Tarn. „Mida paremini sobivad lauad omavahel kokku, seda väiksem on puidukulu ja seda loomulikumalt saab lõi-kejoonega järgida puu kuju. See ongi meie eesmärk ja pingutuste vili.” Optimeeri-misvalemite väljatöötamisel seati eeldu-seks materjali kokkuhoid kümne protsen-di ulatuses, ent kohati on saavutatud 20 protsenti.

Eesti firmade uute süsteemide aren-duse võime on suhteliselt piiratud. Tarni sõnul oli neil seda lihtsam, et ühelt poolt ei kammitsenud neid olemasoleva töös-tuse püstihoidmise vajadus. Teisalt tegid arenduse lihtsamaks esialgsete uuringu-te tulemused, mis kinnistasid, et see on võimalik. „Ühelegi osapoolele pole siiani tegu olnud arusaamatu arendusega, see on meid palju edasi aidanud,” arvab Tarn.

Aasta eest tutvustati põranda proto-tüüpi juba maailma suurimal põranda-messil Domotex 2011, tegu oli arvesta-tava uudisega. Pole ka imestada, sest kui seisad kõrvuti 400 sirge põrandalaua müüjaga, on kõvera põrandaga oluliselt lihtsam tähelepanu saavutada. „Turul meid juba teatakse ja jälgitakse põnevu-sega, kuidas meil läheb,” lisab ta.

Euroopa jaeklientidele on põrand Bolefloor kaubamärgi nime all mullu sep-tembrist kättesaadav. Hinnad algavad sajast eurost ruutmeetri eest, täiskirss ja -pähkel maksavad 200 eurot ruutmee-ter. Turunduslikust aspektist lähtuvalt on Bole OÜ oma esimesed eesmärgid saa-vutanud. Ka Eestis on ligi kümnes majas sellised põrandad maha pandud. Tüvepõ-randaid müüakse peamiselt põrandasa-longides.

„Euroopas on meie toode hästi vastu võetud. Inimestele meeldib uudsus ja visuaalne külg,” tunnistab Tarn, et posi-tiivne emotsioon on osutunud oodatust paremaks. Müüginumbrites kajastub esi-algu ka parajalt ettevaatust, sest paljudel on hirm, et põranda mõõtmine, paigalda-mine ja transport võivad kujuneda liialt keeruliseks.

Hannes Tarni sõnul võib põranda mõõtmisega ehk kümme minutit enam aega kuluda, aga edasine on sellevõrra lihtsam. Kõik lauad sobitatakse oma-vahel kokku vastava programmi abiga konkreetse ruumi suuruse ja kuju järgi.

Autor: kaire talviste • Foto: marko mumm22


eeSti firma

Turistidele meeldivad rahvusteemalised veiniklaasieristajad

Veiniklaaside eristajad on kasutusel juba pikemat aega, selleks, et peo käigus korra käest pandud klaasi

teiste hulgast üles leida. Enamasti lüki-takse traadist rõngale helmeid või kivike-si. Väikeinvesteeringutega tegelev Oja tuli mõttele teha need kaunistused puidust ja Eesti sümboolikaga. Huvi puidutöö vastu peab mees rohkem oma hobiks, nikerdab huvitavaid asju ja käib suvel roigasaedu rajamas.

„See oli paljude asjade kokkulangevus. Teadsin veiniklaaside eraldajatest. Mõt-lesin siis, et neid võiks teha ka puidust ja rahvussümboolikaga nagu vapilõvi, tam-meleht, suitsupääsuke ja rukkilill,” sel-gitab ta aastatagust ideed. Praeguseks on tema peas sündinud mõttest saanud reaalsuseks kaks komplekti: üks rahvus- ja teine Eesti riigi sümboolikaga. Neid on toodetud umbes 2000 komplekti ja müüakse edukalt lennujaamas, Viru täna-val ja disainisalongis.

Kuulsa näitleja nimekaim, ettevõtja Peeter Oja, mõtles välja rahvussümboolikaga veiniklaasiklaasi eristajad, mis on püüdnud nii turistide kui ka kodumaiste firmade tähelepanu.

Tootest on vaimustunud ka Eesti firmad, kes on tellinud neid jõulukinkideks. Oja sõ-nul on huvi arvestatav, sest eks ole veinijoo-jaid palju. Turist saab komplektiga kaasa ka hea ülevaate Eestist: veiniklaasieristajatele on lisatud selgitused sümboolika ja oluli-semad märksõnad Eesti kohta. Ka paljud Oja tuttavad on neid kingituseks saanud ja naljatanud, et kui pidu on juba seal maal, et enam ei mäleta oma klaasikaunistuse kuju, siis ongi õige aeg koju minna.

Valmistamiseks kasutatakse laser-lõikureid ja spetsiaalselt Oja tellimusel valmistatavat tammevineeri. Tooted laki-takse üle poolloodusliku mattlakiga ja kui neile peakski veini peale loksuma, ei kah-justa see puitu. Poes maksab komplekt umbes kümme eurot.

Oja tahab tootmisega jätkata, kuni huvi on. Ka midagi uut on tal juba mõttes mõlkumas, midagi, mis järgib looduslikku puidujoont. Täpsemalt ei taha ta aga enne rääkida, kui asi valmis on.

Tänu sellele metoodikale saab iga ruum kordumatu põranda. Lauad (20 või 13 millimeetri paksused) kinnitatakse igast küljest punnisoonega.

Tänavu jaanuarist hakkab OÜ Bole ette valmistama esimese tootmisliini püsti-tamist Ameerika Ühendriikides. „Arengu-ruumi on meil palju, vaikselt valmistume,” lisab Tarn. Tehnoloogia vastu on huvi tun-tud ka Lõuna-Aafrika Vabariigist, Koreast ja Jaapanist, aga neil suundadel pole Bole veel aktiivset tööd teinud. Samuti jätkub tehnoloogia arendamine ikka suunal: kii-remini ja kvaliteetsemalt.

•• OÜ Bole asutati 2010. aastal.

•• Töölisi on 18, edasimüüjaid 35.

•• Prioriteetsed on Euroopa ja

Põhja-Ameerika turud. Mujal

kaalutakse enda tootmisliini loo-

mise asemel teisi koostöövorme.

•• Arenduskulud umbes 950

000 eurot, sellest EAS-i inno-

vatsioonitoetused kokku 378

343 eurot.

Autor: kaire talviste • Foto: vallo kruuser 23


eeSti firma

Creative Mobile kavatseb tänavu veelgi hoogu lisadaKiiresti edu saavutanud mobiilimängude tootja Creative Mobile tahab sel aastal välja tulla kümne uue tootega ja hakata kõrgkoolides mobiilimängude arendust õpetama.

Operatsioonisüsteemide Android ja iOS turul oma mobiilimängu-dega ilma teinud Eesti firma

populaarseimat mängu Drag Racing on alla laaditud 34 miljonisse seadmesse ja mängitud 700 miljonit korda. Mängijad on veetnud üle saja miljoni tunni võidu sõites ja oma autosid kohandades.

„Alustades ei seadnud me oma ootusi väga kõrgele, kuid uskusime, et suudame luua kasumit teeniva ettevõtte. See hoidis meie motivatsiooni,” selgitab firma üks asutajaid Vladimir Funtikov.

Drag Racing tagas verinoorele firmale plahvatusliku ja ootamatu edu ning aren-gu. Mehed otsustasid täita lünga Androidi võidusõidumängude valdkonnas ja lõid viiekesi kuue nädalaga Drag Racingu. Kolm nädalat hiljem oli mäng installeeri-tud enam kui miljonisse seadmesse. Sel-lest sai kiiresti võidusõidurakendus num-ber üks, mis jõudis mängude pingereas tipp kümnesse ja on seal siiani. Mullu ok-toobris väljastas Creative Mobile ka iOS-versiooni, mis jõudis 50 riiki ja sai miljon allalaadimist esimese nädalaga.

„Edu kohta on raske öelda, sest ambit-sioonid on meil samuti kasvanud. Oleme valmis uuteks väljakutseteks ja oleme nüüd oma eesmärgid isegi kõrgemale seadnud,” lisab Funtikov.

Nüüd on firmal 26 töötajat ja tänavu plaanis avaldada vähemalt kümme sot-siaalset ja mobiilimängu. Pooled neist peaks reaalsuseks saama järgmise kolme

kuu jooksul. Samal ajal jätkatakse prae-guste mängude toetamist: töötatakse uue Basketball Shots 3D ja Drag Racingu detailide kallal. Lisaks tahavad nad aval-dada mõne rakenduse koostöös teiste meeskondadega. „Igatahes jätkame kas-vamist, laieneme uutele tasemetele, opti-meerime tootlust ja turundusprotsessi,” lubab Funtikov.

Creative Mobile peab oluliseks mängu toetamist ka pärast selle väljatulekut. „Mõned firmad tuginevad ärimudelile, mis on keskendunud müügi maksimumi-ni viimisele paaril esimesel nädalal. Meie strateegia võimaldab meil teenida tulu pikemas perspektiivis,” selgitab Funtikov. Näiteks on Drag Racingut vähemalt 50 korda kontrollitud, et säilitada kasutajaid ja toote kvaliteeti.

Oma peamise eelisena näeb Creative Mobile’i meeskond paindlikkust. „Me rea-geerime muutustele kiiresti, ja kuigi see teeb meie elu vähem mugavaks, ja meie äri vähem etteaimatavaks, on see ainus viis ellu jääda ja edeneda kiiresti kasvavas valdkonnas,” ütleb

Funtikov, selgitades, et mobiilimän-gude äris sarnaselt kirjanduse ja filmiga ei võistle erinevad mängud omavahel. Mängija ei pea valima kahe mängu vahel, sest ta saab proovida mõlemat. Väljakut-se seisneb selles, et hoida teda mängimas nii kaua kui võimalik. Aga siin sõltub kõik peamiselt mängu žanrist ja protsessist.

Funtikovi sõnul on nullist mängu loo-mine keeruline protsess, mis nõuab

valdkonnaalaste spetsiifiliste oskustega programmeerijate, kunstnike, mängudi-sainerite ja tootejuhtide meeskonda. Iga projekti olulisimaks osaks on sellega seo-tud inimesed. Mõni mäng sünnib paari nä-dalaga, teine neelab kuid.

Mängu loomist on Funtikovi sõnul suhteliselt raske hallata. Ühe rakenduse tegemisel tuleb lahendada mingi kindel probleem. Selle saab jagada väikesteks

Autor: kaire talviste • Fotod: annika haas24


eeSti firma

Creative Mobile’i strateegia võimaldab teenida tulu pikemas perspektiivis.

ülesanneteks ja kui olete need kõik lahen-danud, ongi projekt lõpetatud. „Mängude puhul on probleemiks inimeste meele la-hutamine ja kuidas sa tükeldad „lõbu” väi-kesteks osadeks? Alati on risk, et mängu „maagia” kaob töö käigus,” selgitab Funti-kov.

Creative Mobile’i arendusjärkudes on olnud mitmesuguseid raskusi. Alguses piiras tegevuste planeerimist kindla sis-setuleku puudus. Kui Drag Racingust sai toore prototüübi pealt kõige enam män-gitud võidusõidumäng maailmas, tuli lahendada tehnilisi ja organisatoorseid väljakutseid. Ent siiani peab Funtikov suurimaks raskuseks õigete inimeste palkamist. Kuna Eestis ei õpetata män-gude arendajaid ja -disainereid, tahab Creative Mobile selle lünga täita. Praegu käivad läbirääkimised, et sügisest saaks Tallinna kõrgkoolides pakkuda mängua-renduse ja IT-tootejuhtimise valikaineid.

AJALUGU•• Creative Mobile lõid 2010.

aasta augustis kolm endist kol-

leegi, kes töötasid USA firma

Eesti harus, mis pakkus teenu-

seid mobiilimängude loojatele.

Kõigil kolmel on kõrgharidus

IT- ja majandusvaldkondades

ning üle 7 aasta kogemusi mo-

biilitööstuses.

•• Kui äriühing lõpetas oma te-

gevuse, nägid mehed, et Androi-

dide turg on piisavalt küps või-

maldamaks selle pinnale rajada

eduka äri.

•• Esimesed mängud tulid välja

juba septembris. Esimene neist

oli Basketball Shots 3D, mis on

siiani üks populaarsemaid And-

roidi sportmänge enam kui viie

miljoni allalaadimisega.

•• See mäng tõi piisavalt sisse, et

sai rentida väikese kontori ja pal-

gata esimese töölise, kes on siia-

ni Creative Mobile’i juhtkunstnik

(varem töötas ehitusel).

•• Turundusjuht liitus tasuta

internina ja viiekesi tegid nad

mängu Drag Racing.

•• Praegu on firmal 26 töölist ja

kavas välja tulla kümne mänguga.

25


eeSti firma

Myoton ootab kliiniliste uuringute tulemusiEestlaste leiutatud müomeetrit saaks tulevikus kasutada nii meditsiinis (näiteks spordimeditsiinis, veterinaarias) kui ka mehitatud kosmoselendudel.

Jaanuari alguses pakkis AS-i Myoton juhataja Aleko Peipsi taas kohvrid ja sõitis koos kahe kolleegiga kolmeks

nädalaks Euroopa tuntud teaduskeskus-tesse ringreisile. Eesmärgiks Eesti me-ditsiinilise diagnostikaseadme Myotoni ehk müomeetri tutvustamine ja rahvus-vahelistesse uuringutesse kaasamine.

Tartu Ülikooli emeriitprofessori dok-tor Arved Vainu leiutatud meetod töötab väga lihtsal põhimõttel ja mõõdab lihaste toonust, elastsust ja jäikust. Müomeeter annab löökotsikuga lihasele kerge löögi ja selle tulemusel registreerib seade lihase reaktsiooni kustuva võnkumisena ja ar-vutab sellelt ülalnimetatud parameetrid.

Aparaat teostab kogu protsessi reaalajas, kulutades ühele mõõtmisele umbes 0,2 sekundit.

Nutika aparaadi kasutusvaldkond on Peipsi sõnul tohutult lai – tervishoiusek-torist ja tippsportlastest kuni mehitatud kosmoselendudeni, ühesõnaga kõikjal, kus on vajadust hinnata pindmiste ske-letilihaste seisundit. Peipsi toob näiteks ajuinsuldi tagajärjel tekkiva lihaste spas-tilisuse. Siingi tuleb rehabilitatsioonis appi nutikas abimees, mis aitab lihaste pingeseisundi ja biomehaaniliste para-meetrite abiga mõõta ravi efektiivsust enne, kui senituntud hindamismeetodid seda määrata suudavad. Tippsportlased näevad aga Myotoni mõõtmistulemus-test, milline on nende lihaste seisund treening-, võistlus- ja puhkeperioodidel või millal on tegemist võtmelihaste ület-reeninguga.

Firma n-ö köögipoolt tundmata võib nii mõnigi aga ekslikult arvata, et kui mobiil-telefoni meenutav seade on valmis, polegi

enam muud vaja teha, kui see ärilistel kaalutlustel müüki

paisata. Paraku on me-ditsiinis uute meeto-

dite meditsiinisead-mete ja ravimite k a s u t u s e l e v õ t t pikk, keeruline ja suuri investeerin-guid nõudev prot-sess.

„Täna on valmis teatud kogus uusi müo-meetreid, kuid me ei saa seadet tervis-hoiusektoris ja ka muudes valdkondades tarbijatele müüa seni, kuni pole avaldatud vastavaid usaldusväärus- ja konkreet-sete kliiniliste rakendustega seonduvaid kliinilisi uuringuid,” ütleb Peipsi. Rahvus-vaheliselt tunnustatud teadusinstitut-sioonides on käimas mitu uuringut, mis on edaspidi aluseks meditsiinivaldkondades. Seni müüakse seadet vaid teadus- ja kliini-liste uuringute teostamiseks.

sUUr lÄbimUrre

Viimaseid suuri õnnestumisi oli müo-meetri katsetamine kaaluta olekus no-vembris 2011. Kolm paraboollennupäeva Bordeaux’s ja 90 parabooli andsid tões-tuse, et seade töötab kaaluta olekus nii, nagu see oli algul planeeritud. Mõõtmis-tulemused olid väga head ja seade suutis korratavalt mõõta lihaste pingeseisundi ja biomehhaaniliste parameetrite muutust 1G versus 0G gravitatsiooniväljas, räägib Peipsi. Vastavad raportid ja statistilised analüüsid on Euroopa Kosmoseagentuu-rile esitatud.

On märkimisväärne, et paraboollennul osalemise avalduse hetkest kuni seadme testimiseni kulus vaid kaheksa kuud – ta-

Autor: vilve torn • Fotod: myoton26


eeSti firma

Põnevaid fakte

Myoton AS-i suurimad teadusalased koostöö-partnerid praegu: •• Southamptoni ülikooli

terviseteaduste kateeder;

•• Euroopa Kosmoseagentuur;

•• Saksamaa Spordiülikool

Kölnis;

•• Schulthess Klinik Zürichis jt.

EAS toetas seadme rakendust

kosmosemeditsiinis 250 000

euroga.

Viimase põlvkonna müomeeter

on arendatud koostöös Artec

Desing OÜ-ga ja tööstusdisaini

autor on Tiit Liiv.

Lisainfo: www.myoton.com

teadusajakirjades jõuda peamise eesmär-gini, milleks on suure nõudluse tekkimine kõikides meditsiinivaldkondades, kus on vajalik tõenduspõhine info lihastraumade ennetamise, ravi, rehabilitatsiooni, tree-ningefektiivsuse ja taastuse kohta.

Peipsi tõdeb, et Eestis on müomeetri varasemate versioonidega tehtud umbes poolsada teadusuuringut, kuid ülemaa-ilmse tuntuse ja laiaulatusliku rakendus-te saavutamiseks on vältimatu raken-dusuuringute läbiviimine maailma kõige tuntumates teadusasutustes. Ülalt alla strateegia kohaselt nähakse Myotoni ka-sutust eelkõige kliinilises meditsiinis, siis vähem reguleeritud spordimeditsiinis ja töötervishoius ning siis tavatarbijatele mõeldud masstootena. Ettevõtte juhina mainib Peipsi, et nad liiguvad teadlikult selles suunas, et ühel päeval leiaks Myo-toni apteegist ja spordipoodidest kõikjal maailmas.

Alanud aastal jätkab ettevõte arendus-tööd ning tehnilise toe, seadme ja kooli-tuse pakkumist rahvusvahelisel tasandil. Peipsi on väga tänulik EAS-ile, kes on neid siiani igas mõttes toetanud. Samuti usub ta, et viljakas koostöö jätkub ka tulevikus, sest nutikast seadmest tõuseb kunagi tulu ka Eesti majandusele tervikuna.

valiselt võib võtta selline protsess aega paar aastat või enam. See on selge märk, et lihaste mõõtmise valdkonnas valitseb tühimik ja potentsiaalne nõudlus tehno-loogia järele, mis oleks täpne, kiire, lihtne ja usaldusväärne.

„Seadme edukad testimistulemused kaaluta olekus kiirendavad selle reaal-set rakendust kosmosemeditsiinis ja rahvusvahelist tunnustatust,” on Peipsi tulemusega väga rahul. Samuti aitavad tu-levased publikatsioonid kõrge reitinguga

Viimaseid suuri õnnestumisi oli müomeetri katsetamine kaaluta olekus novembris 2011.

27


eeSti firma

Kosmosestrateegia püüab tagada Eestile edu maailmaruumis tegutsemiselKosmosepoliitika sihiks on integreeritus Euroopa kosmosestruktuuridesse eeskätt koostöö kaudu Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA), kaasates Eesti ettevõtjaid ja teadusasutusi kõrgtehnoloogilisse arendustöösse.

Eesti kosmosepoliitikat korraldab majandus- ja kommunikatsioonimi-nisteerium, kellele andis valitsus

ülesandeks välja töötada kosmosevald-konna strateegia ja kosmoserakenduste tegevuskava. Seetõttu koostati aastateks 2011–2013 strateegia, mille täpsem ni-metus on kosmoserakenduste innovat-sioonistrateegia kõrgtehnoloogiliste tee-nuste arendamiseks.

miks vajas eesti kosmose-

valdkonnas eraldi strateegiat?

Kui vaadata ajas tagasi, siis antud vald-konnas tegutsemine ei ole Eestile mi-dagi uut. Nii kohalikel teadusasutustel kui ka tööstusettevõtetel jagub koge-musi kosmosetehnoloogiate loomises ja kosmoseaparatuuri väljatöötamises alates 1960-ndatest. Vajadus konkreet-se strateegia järele tekkis aga viimastel aastatel, mil sai selgeks, et tänapäeva kosmosetehnoloogiate maapealsed ra-kendused ja kosmosesüsteemid hakka-vad järjest enam mõjutama ka tavakoda-nike igapäevaelu. Näiteks satelliitside, satelliittelevisioon, ilmaennustus, Maa kaugseire, targad turva- ja transpordi-süsteemid ning erinevad navigatsioo-ni- ja positsioneerimisteenused on vaid lühike valik rakendusi, mida kasutavad sageli nii riigiasutused, kohalikud oma-

valitsused, ettevõtted kui ka üksikisi-kud.

Just kosmoserakenduste laiem kasu-tusele võtmine oli peamine põhjus, mille tõttu lõi Eesti 2007. aastal suhted Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Koostööalga-tus viis Eesti Vabariigi ja ESA vahelise ra-humeelse koostöö kokkuleppe sõlmimise-ni, millest tulenevalt viis ESA 2008. aasta septembris Eestis läbi tehnoloogiaauditi. Auditi lõppraport – Eestile suure tähtsuse-ga – oli positiivse mõjuga. Selles tunnusta-ti meie ettevõtete ja teadusasutuste teh-noloogilist võimekust, ühtlasi tehti Eestile ettepanek sõlmida ESA-ga viieks aastaks Euroopa koostööriigi leping (ECS), mille eduka täitmise korral on Eestil võimalik saada ESA täisliikmeks.

Kuid tulles tagasi kosmosevaldkonna strateegia juurde – oli selge, et nii kos-moserakenduste laiem kasutuselevõtt, koostöö ESA-ga kui ka kuulumine EL-i

avaks uusi võimalusi kosmosevaldkonnas potentsiaaliga ettevõtetele ja aitaks tuge-valt kaasa tehnoloogiamahukate välisin-vesteeringute sissevoolu kasvatamisele. Samal ajal olime aga riigi tasandil teadli-kud, et uute võimaluste tekkimisel suure-neb automaatselt vajadus kogemustega spetsialistide järele ning tekib tarvidus soodustada teaduse ja ettevõtluse sünk-roonis tegutsemist. Lisaks vajame teist-suguse kogemusega tööjõudu ning seega peame inspireerima noori järjest enam õp-pima loodus- ja tehnikateaduseid, paran-dades interdistsiplinaarse valdkonnana ka teaduse ja ettevõtluse sünkroniseeritust.

Võimaldamaks riigil saavutada mak-simaalne kasu kosmosega seotud stra-teegilistes valdkondades tekkis tarvidus püstitada ühtsed arengueesmärgid ja kavandada kooskõlastatud tegevused nii riigi, ettevõtluskeskkonna kui ka teadus-tegevuste tasandil. Just seetõttu vajas Eesti kosmosepoliitikat ja strateegiat lähi-aastateks.

Strateegias on püstitatud kolm kesk-set eesmärki. Esmalt tuleb julgustada avalikku sektorit ja ettevõtteid võtma kasutusele kosmoserakendusi, et tõhus-tada eesmärgiga tõhustada nende tööd ja parandada ühiskonna heaolu. Teiseks tuleb arendada kosmosevaldkonnaga seotud ettevõtlust ning suurendada kon-

Kosmoserakenduste laiem kasutusele võtmine oli peamine põhjus, mille tõttu lõi Eesti ESA-ga.

Autor: kristiina kitsik, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist

Foto: reuters

28


poliitika

kurentsivõimet innovaatiliste hange-te ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Ja kolmandaks on oluline tugevdada Eesti looduse- ja tehnikateaduste osa-tähtsust haridussüsteemis ning toe-tada kosmoseteaduse arengut ja leida uute teadmiste rakendusvõimalusi nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris. Lisaks on läbivaks eesmärgiks tõhus piiriülene koostöö, mis on Eesti kui väi-keriigi jaoks üks olulisemaid eelduseid kosmosevaldkonna strateegias sea-tud eesmärkide saavutamiseks.

Siinkohal tasub mainida, et Eesti kosmosepoliitika abiga ei kavandata riikliku kosmoseagentuuri loomist ja kitsalt riikliku kosmoseuuringute prog-rammi rakendamist, vaid püütakse tagada Eestile kui väikeriigile edu kos-mosevaldkonnas. Pigem eeldab see integreeritust Euroopa kosmosest-ruktuuridesse eeskätt koostöö kaudu ESA-ga, mille käigus kaasatakse Eesti ettevõtjaid ja teadusasutusi kõrgteh-noloogilisse arendustöösse. Seeläbi luuakse uusi võimalusi nii teadlastele, inseneridele kui ka pedagoogidele.

strateegia finantseerimine

Lisaks ESA-ga sõlmitud koostööleppe raames kosmosevaldkonna projektide rahastamiseks planeeritud eelarvele, on strateegia ellu viimisel täiendavaks allikaks ka eraldatud osaeelarve EAS-i rakendatavast „Ettevõtlus- ning innovat-sioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmist”. Kuna strateegia raames on kavas ka avaliku sektori ja ettevõtete kosmose-valdkonna teadlikkuse tõstmine ning koolitustega seotud tegevused, siis eral-dati antud programmi eelarvest selleks ligikaudu 400 000 eurot.

Peale selle on strateegia eesmär-kide täitmise tegevuste rahastamine perioodil 2011–2013 võimalik ka ole-masolevate horisontaalsete finantseeri-misinstrumentide kaudu. Samal ajal val-mistatakse ette tegevusi ja meetmeid järgmise struktuurifondide perioodi jaoks, arvestades strateegia eesmärke ning prioriteetseid rakendusvaldkondi. Seega on valitsuse kinnitatud strateegia esimeseks sammuks pikaajalises plaa-nis tõsta Eesti teadusasutuste ja ettevõ-tete võimekust kosmosevaldkonnas ja seeläbi mitmekesistada kohalikul turul arendatavaid tehnoloogilisi lahendusi ning kaasata väliskapitali ja kasvatada eksporti.

PECS toob Eestile osamaksed tagasi

Mis on PECS? Lühidalt lahti seletatu-

na on tegemist koostööleppe ECS-iga

kaasneva programmiga, mille käigus

on Eestil kohustus igal aastal tasuda

osamaksetena ESA-le kindlaks mää-

ratud summa (keskeltläbi 1,3 miljo-

nit eurot) ja esitama kava, mis koos-

neb võimalikest kosmosetehnoloogia

arendusprojektidest. ESA kohustub

vastutasuks aga Eesti poolt maksta-

va summa ulatuses projekte tellima

ja oma töös rakendama. Eesti esitas

esimeses kokkuleppega kaasnevas

kavas ESA-le 12 kosmosetehnoloogia

arendusprojekti, millest suurem osa

on sel aastal juba käivitatud. Tegevust

on juhtinud EAS, kelle ülesandeks on

ka PECS-i projektide ettevalmistuse

võimekuse edendamine, suurenda-

maks ESA tellimusi Eesti ettevõtjatelt

kõrgtehnoloogiliste projektide aren-

damiseks, ning ESA täisliikmelisuse

ettevalmistamine, mis on suunatud

pikaajaliste, konkurentsivõimeliste ja

Eestile olulistes võtmevaldkondades

vajalike projektide portfelli kujundami-

sele.

Kosmosestrateegia ei tähenda sugugi seda, et mõnel eestlasel lähiajal rahvusvahelisele kosmosejaamale asja oleks.

29


poliitika

Molekulaarbioloog Mart Ustav on Tartu Ülikooli tehnoloogiainsti-tuudi professor. Viimasel neljal

aastal on ta taandanud end administra-tiivtööst, et pühenduda teadusele, aren-dustegevusele ja ettevõtlusele. Tema uu-rimistöö on suunatud viiruste paljunemise mehhanismide väljaselgitamisele ja nende teadmiste rakendamisele biotehnoloogias ja bioloogiliste ravimite väljatöötamisel. Ta on töötanud peamiselt nende viirustega, mis inimestele kõige enam kahju põhjus-tavad: HIV, C-hepatiit ehk maksapõletiku põhjustaja ning HPV ehk inimese papilloo-miviirus. See ei tähenda siiski, et inimeste-le või loomadele vähem kahju põhjustavad viirused oleksid talle ebahuvitavad.

Üheks oluliseks teadustulemuste ra-kenduseks peab Ustav HIV1/AIDS-i vakt-siini väljatöötamist FIT Biotech Oy Eesti filiaalis. See HIV-vaktsiin on praeguseni testimise järgus. „Siiani on testimine läi-nud edukalt ja praegu käivad läbirääkimi-sed suurte farmaatsiafirmadega kliiniliste inimkatsete faasi IIB ja III alustamiseks,” selgitab Ustav asjade seisu. Testimine on kallis ja aeganõudev. „Tahame olla kindlad, et vaktsiin aitab inimestel HIV nakkusega paremini toime tulla, et nakatunud inimese elu oleks sama kui tervetel. Teeme nii ruttu kui võimalik, aga üle jala pole seda võimalik teha.” Vaktsiini saab kasutama hakata, kui see on läbinud kõik kliinilised katsetused ja on saadud kõigi ekspertide poolt heaks-kiit selle kasutuselevõtuks. Millal see juh-tub, seda ei taha Ustav ennustada.

Ustavi sõnul pole ülikoolidel enamasti võimekust muuta saadud teadmised käe-ga katsutavaks tooteks. Ülikoolide ülesan-ne on aga valmistada ette kõrgharidusega spetsialiste ja viia läbi teadustegevust. Tootearendus on kõrgtehnoloogilise ette-

Akadeemik Mart Ustav on edukas teadlane ja ettevõtja. Mõlemal rindel on tema eesmärk aidata inimesi kahjulike viirustega toimetulekul.

võtluse ülesanne. Seepärast on akadee-mik tosin aastat juba tegev ka kõrgtehno-loogilises ettevõtluses.

HIV1/AIDS vaktsiini arendus toimus Soo-me investorite finantseeritud FIT Biotech Oy raames aastatel 2000–2011. Nakkushai-guste molekulaardiagnostikafirma Quatt-romed alustas tegevust 2000 ja nüüd on suurim diagnostikafirma Eestis. Kolme aas-ta eest võõrandas Ustav oma osaluse medit-siinilise molekulaardiagnostikaga tegelevas ettevõttes Quattromed AS ja käivitas bioteh-noloogiafirma Icosagen Grupp, mis tegeleb ravimiarendamiseks oluliste tehnoloogiliste platvormide väljatöötamisega, samuti im-muunanalüüsi-, molekulaar- ja rakubioloogi-liste toodete ning teenuste arenduse, toot-mise ja müügiga.

Icosageni väljatöötatud terapeutiliste

Autor: kaire talviste • Foto: jassu hertsmann

Akadeemikust ettevõtja võitleb viirustega

valkude tootmistehnoloogiad on patentee-ritud ja suured rahvusvahelised farmaat-siafirmad nagu Novartis, Bayer, Sanofi-Pasteur, Wyeth/Pfizer, GSK ja teised on litsentseerinud need tehnoloogiad oma ra-vimiarenduse tarvis. Icosageni tehnoloo-giad võimaldavad toota kiirelt ja efektiiv-selt kõrge saagikusega terapeutilisi valke.

„Me oleme kindlad, et Icosagenil läheb hästi. Kuivõrd meie poolt väljatöötatud tehnoloogiaid kasutavad suured ja tuntud farmaatsiafirmad, on see kinnituseks, et oleme suutelised panustama ülemaailm-sesse ravimite arendamisse. Peaksime oma tegevust laiendama ja seadma ambit-sioonikamaid eesmärke,” leiab Ustav.

Ettevõtte intellektuaalomandi portfel-lis on kolm kaubamärki, kaheksa patenti ja patenditaotlust ning üks rahvusvaheline standard. Icosagenis töötab põhikohaga 32 inimest ja töövõtulepinguga 25 inimest.

30


teaduS

Raamat on saadaval kõigis hästi varustatud raamatukauplustes üle Eestining tellides telefonil 680 4444 või meilitsi aadressil [email protected].

Ööbikut ei tohi reeta.Rein Marani elu fi lmidesAlo Lõhmus

Rein Maran on loodusfi lme teinud juba üle 40 aasta. Rohkem kui poolsada fi lmi – ühe mehe elutööks on seda arvatavasti küll ja küll. Nüüd saame lugeda, kuidas see suur fi lmikimp on valmis saanud ja mis fi lmide tegemise juures sündinud.Raamatule, kus Marani fi lmijutte vahendab ajakirjanik Alo Lõhmus, on lisatud “ekstrakt” Rein Marani mahukast fi lmiloomingust: DVD-l leidub neli värskelt restaureeritud fi lmi: “Rabadevaikuses”, “Tutkad”, “Tavaline rästik” ja “Nõialoom”.

KAASAS DVD!

KAASAS DVD!


eesmÄrgid

Tühjalt kohalt alanud konkurss on aastate jooksul kasvanud ja küpsenud. Algusest peale on Ajujaht olnud sunnitud nii-öelda teenima kahte jumalat. Ühelt poolt kutsuti Ajujaht ellu kui ettevõtlusteadlikkuse kas-vatamisesse panustav programm, millel peaks avalikkuses olema võimalikult lai kõlapind. Selleks on viimase kolme hooaja jooksul konkursist regulaarselt ka mitme-tes telekanalites ülevaateid tehtud.

Kuid teisalt on Ajujahis osalevatelt meeskondadelt oodatud ka uute innovaa-tiliste ettevõtete loomist. Selleks on igal hooajal 20 parimal meeskonnal olnud või-malik osaleda Ajujahi arengu- ja mentor-lusprogrammis, mida võib pidada konkur-si selgrooks. Lisaks toetab motiveeritud Ajujahi vilistlasi konkursi jätkuprogramm, mis samuti peaks tagama, et suuremast hulgast konkursil osalenud projektidest saaksid reaalsed toimivad ettevõtted.

tUlemUsed

Konkursi elluviimise juures seisjad tõe-näoliselt nõustuvad mõttega, et kahte ülalnimetatud eesmärki ühel ajal saavu-tada on olnud väga keeruline. 2010. aasta kevadel eetris olnud Ajujahi saatesari ko-

EAS alustas ettevalmistusi Eesti esimese üleriigilise äriplaanide konkursi Ajujaht käivitamiseks juba viis aastat tagasi, 2006. aastal. Meenutagem toonaseid uudiseid Eestist: kinnisvarabuumi lagi ei olnud veel saabunud, Skype oli omanikke vahetanud ainult korra, eestikeelset sõna „idufirma” ei olnud tõenäoliselt veel leiutatud ja majanduses tundus tulevik olevat üsna roosiline.

Ajujaht – tuhanded uued ideed ja sajad uued töökohad

gus näiteks sadu tuhandeid televaatajaid. Kriitilisem vaatleja võis aga väita, et kõrge reitingu taga oli ettevõtluskonkursi ülekal-lamine paksu kastmega, mille peamiseks koostisosaks oli masse peibutav vürtsi-kas show-element. Vürtsikas või mitte, ent suure tõenäosusega teadis pärast nimeta-tud saatesarja iga vähegi ettevõtluse vas-tu huvi tundev (noor) inimene Eestis, mis konkurss on Ajujaht, ja loodetavasti mõl-gutas ka mõtteid à la „äkki ettevõtja elu ei olegi kõige kehvem karjäärivalik?”.

Ettevõtluses on Ajujahi abiga aastate jooksul kätt proovida üritanud ligi 3000 inimest. Just nii palju on olnud neid, kes eri hooaegadel on kas individuaalselt või eri meeskondade koosseisus konkursile esitanud kokku umbes 3000 äriideed. Üle viiesaja inimese on osa saanud aga Ajujahi koolitustest ja seminaridest.

panUs majandUsse

Toodud arvud võivad kõlada uhkelt, ent pessimist võib ometi küsida, millist mõõ-detavat kasu tõuseb ühest noorte ettevõt-luskonkursist näiteks Eesti majandusele? Statistika ütleb, et kasu on käegakatsu-tav ja konkreetne. Ajujahi vilistlaste seas läbi viidud uuring raporteeris nimelt, et

konkursil osalenud (see tähendab Ajujahi arenguprogrammi läbinud) inimeste osa-lusega ettevõtete käive oli 2011. aastal ligi kuus miljonit eurot. Need ettevõtted pakkuvad tööd 126 inimesele.

Ajujahi-sarnaste programmide kogu kasu ei ole aga kunagi võimalik mõõta, sest iial ei või teada, millised tulevased edukad äriinimesed oma ettevõtluspisiku just näiteks Ajujahist saanud on.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht ellukutsuja on EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Konkurssi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Ettevõtluses on Ajujahi abiga aastate jooksul kätt proovida üritanud ligi 3000 inimest.

Autor: arvo anton • Foto: erakogu32


konkurSS

Ettevõtluskonkursi Ajujaht žürii valis välja 20 tänavust tugevamat äriideed, mis võistlevad 95 000-eurosele auhin-narahale. Need meeskonnad saavad osaleda Ajujahi koolitusprogrammis ja oma äriideid mentorite käe all edasi lihvida. Seejärel valib žürii välja kahek-sa finalisti, kes saavad juba enne lõpp-võistlust 2000 eurot, mida vastavalt oma äranägemisele idee arendami-seks kasutada. Võitja selgub maikuus.EAS-i innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul olid Ajujahi žüriile hindamiseks esitatud projektid väga erinevatest valdkondadest – alates teistes riikides tehtud olemasolevate lahenduste kopeerimisest kuni päris hullude originaalideedeni välja. „Kuigi enamik noori leiutajaid mõtleb täna veel liialt lokaalselt, siis usun, et valitud ideede hulgast kerkib pärast program-mi läbimist esile ka mitu säravat äri-mudelit, millel on maailmavallutuslikku potentsiaali,” ütles Pralla.Harjumaalt jõudis ettevõtluskonkursi Ajujaht finaali 16 ideed. Ajujahi pro-jektijuhi Lo Rihvki sõnul moodustasid kolmesajast tänavu konkursile esita-tud ideest valdava enamiku tulevikku suunatud IT-lahendused. „Kahekümne finalisti hulka pääsesid aga need ette-võtted, millel nii Eestis kui naaberriiki-

des suurimat arengupotentsiaali nägime,” rääkis Rihvk. Nendeks on näiteks meelela-hutuslik 3D veebirakendus Ajaturist, mille abiga taasluuakse virtuaalselt ajaloolised paigad ja vaatamisväärsused, veebi- ja mobiilirakendusena töötav reisijuht Like A Local Guide ning üliõpilastele mõeldud töö- ja praktikabörs WorkBook.ee. Lisaks veebirakendustele on finalistide hulgas ka tööstuse, keskkonna ja energeetikaga te-gelevaid ettevõtteid.Žürii esimehe, SEB äriarenduse divisjo-ni direktor Mart Maasiku sõnul on idee-portfell kirev ja žürii eelistus sai tasakaa-lukas. „Finalistide hulgas on nii tugevaid meeskondi lihtsa ideedega kui ka suuri ja riskantseid plaane, mille elluviimiseks tuleb tiimi täiendada. Mõlema kategooria projektidel on eduks tegelikult võrdsed võimalused. Eelmiste aastate võitjad on hinnanud auhinnarahast kasulikumaks kogemusi ning kontakte, seega soovitan edasipääsejatel võtta arenguprogram-mist ja mentorite toest maksimum,” lisas Maasik.

Üliõpilased valisid tudengielu aastatoetajaks AjujahiEesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) valis tudengielu aastatoetajaks ettevõtlus-konkursi Ajujaht, mis edendab noorte ettevõtlikkust ja aitab kaasa uuendus-

Ajujahi 20 paremat äriideed valitud

like ja teaduspõhiste ettevõtete loo-misele.Aasta tudengisõbraks valisid üliõpi-lased Rein Raua, kes on tugevalt väl-jendanud ja kaitsnud üliõpilasliikumise jaoks olulisi seisukohti nagu akadeemi-line vabadus, tasuta õpe ja tudengite sotsiaalsed garantiid. Aasta ettevõt-teks valisid üliõpilased Microsofti, kes on üliõpilastele pakkunud ISIC-kaardi alusel mitmeid tarkvaraprogramme tasuta või väga soodsa hinna eest.Aasta sündmus 2011. aasta kõrghari-duspoliitikas on tudengite hinnangul kõrgharidusreformi debati käivitumi-ne. „Samas on reform jäänud venima ja lõppeva aastaga ei suutnud riigiko-gu tudengisõbraliku reformi käivita-mises kokku leppida,” kommenteeris EÜL-i esimees Eimar Veldre.Aasta sündmus tudengielus on üli-õpilaste hinnangul Tallinna Tehnika-ülikooli tudengimaja avamine. Aasta partneriks valisid üliõpilased Rektorite Nõukogu ja Eesti Õpilasesinduste Lii-du, kes on toetanud tudengisõbraliku kõrgharidusreformi seisukohti.Tunnustused omistas EÜL-i tunnus-tamise komisjon, kuhu kuulusid EÜL-i vilistlaskogu juhatuse, EÜL-i juhatuse ja volikogu esindajad ning staažikaim EÜL-i töötaja.

33


konkurSS

„Proovime teha nii, et mängijad ei saaks ise-gi aru, et püüame neile midagi õpetada,” üt-leb osaühingu Liisalex omanik Jaanus Laa-ne. Asi, millest Laane räägib, on tegelikult üks nutitelefonidele mõeldud mänguprojekt, millele ta sai detsembri keskpaigas 4000 euro suuruse innovatsiooniosaku toetuse. Ideeks on teha mänge, selle sõna klassikali-ses mõttes, põnevaid ja seikluslikke mänge, mille aga varjus jagatakse infot looduse ja teaduse kohta. „Tahame tõsta inimeste huvi teaduse vastu,” kirjeldab Laane „Võiks öelda, et missiooniks on propageerida loodustea-duseid.”

See mõte ise sai alguse ühest väike-sest seitsmeliikmelisest sõpruskonnast, kellest enamikul on väikesed lapsed just

Loodusteaduslik mobiilimäng kasvatab huvi teaduse vastuEesti firma loob nutitelefonimängu, millega propageerida teadust, õpetada loodusseadusi ja tekitada huvi teadmiste vastu.

parajasti kooli minemas. Paratamatult tekivad küsimused, kuidas lapsi õpeta-da, kuidas kasvatada nende huvi teaduse vastu. Laane samas lisab, et kui projekt läks konkreetseks, siis polnud enam foo-kuses ainult lapsed. „Mäng võiks olla kõi-kidele vanustele,” leiab Laane.

Liisalexi innovatsiooniosaku reali-seerimise partneriks on Tallinna Ülikool, kellega sõlmiti 19. detsembril koostööle-ping. Ülikooli matemaatika ja loodustea-duste instituut kirjeldab kuni 15 mate-maatika, 20 keemia ja 15 füüsika seadust ning valemit, mida on võimalik kasutada nende valdkondade teadmiste kasvu toe-tava arvuti- ja nutitelefoni mängu stse-naariumis. Koostatav materjal sisaldab

iga seadme ja ülesande kohta teoreetilist kirjeldust, kasutusvõimaluste näiteid, kasutuse analooge ja teoreetilist taus-ta. Võimalusel lisatakse ka ettepanekud, kuidas seadust või valemit mängus ka-sutada ning millised võiks olla ülesan-nete ja seaduste rakenduse terviklikud komplektid mänguprotsessis. Seaduste ja ülesannete arusaadavust testitakse. „Kolm toredat professorit kontrollivad meie mängu üle,” lisab Laane.

Ülikoolipoolne töö peaks lõppema jaanuari lõpul, siis järgneb Androidi plat-vormile programmeerimine, testimine, katsetamine. Laane ütleb, et mängu val-mimine jääb pigem ikka 2012. aasta teise poolde.

Noor ema valmistas ratastega kelguTulemaks toime talvise linnaeluga, kuhu kuuluvad nii lumehanged, asfalt kui ka siseruumid, valmis kelgu ja ratta hübriid – reguleeritavate ratastega igal pool kasutuskõlblik sõiduvahend.

„Praegu on kõik seisnud patenditaotluse taga,” alustab osaühingu Kelk ja Ratas omanik ja juhataja Lilian Promet juttu. Tõsi, firma enda nimi annab siiski ise vihje, mil-lega tegu on. Nimelt valmistab Promet kel-gu ja ratta vahepealset seadelist ning soo-vib seda nüüd siis patenteerida. See pole tõukekelk ega tõukeratas. Tegu on ikkagi lastekelguga, millele on lisatud reguleeri-tavad rattad ja ka mõned teised lisasead-med. Samas, just patendiprotsessi tõttu, lisab Promet sedagi, et päris detailidesse ta toote kirjeldamisega minna ei saa.

Igatahes sai Kelk ja Ratas 2. detsemb-ril EAS-i 4000 euro suuruse innovatsioo-niosaku toetuse. See raha läheb paten-

divolinikule, kes ajab ratastega kelgu õiguste kaitset. „See pole tegelikult kee-ruline, patendibüroo on väga kenasti meid aidanud, ka EAS-ilt tuli toetuse saamise otsus kiiresti,” kiidab Promet.

Promet räägib, et ta õpib Tallinna Teh-nikaülikoolis majandust, lisaks sellele on ta kaheaastase lapse ema. Eelmisel talvel lume sees ringi ukerdades sai ta aru, et mugavamaks liiklemiseks on vaja mingit uut tüüpi vahendit. Lapsevankriga ei saa lumes korralikult liikuda. Kelk muutub jälle takistuseks, kui vaja minna siseruu-midesse. Nii tekkiski küsimus, kas oleks võimalik teha midagi vahepealset, kahe asja sümbioosi. Kuna Promet pidi parajasti

ülikooliõpingute kontekstis koostama ka äriplaanil, siis sealt sündiski loogiline ot-sus – teha äriplaan mitte teoreetiline, vaid täiesti reaalsele asjale.

Niimoodi kõik algas. Kodus valmis esi-mene proovimudel. „Töötab küll,” räägib Promet. Siis arendati mõtet edasi. Insener aitas projekteerida ja teha jooniseid. Jõu-ti patendivoliniku juurde, kes omakorda soovitas EAS-iga rääkida. Kui patendiasjad korda saavad, siis tuleb teha järgmine ot-sus. „Üks võimalus on litsentsi müümine, et keegi teine hakkaks ratastega kelku tootma, ja teine võimalus, mida ma samuti kaalun, on ikkagi ise tootmine püsti pan-na,” räägib Promet.

Autor: mikk salu, Postimees34


eeSti firma

Uus romaan KADRI KÕUSAARELTSAADAVAL RAAMATUKAUPLUSTES ÜLE EESTI!Telli 680 4444 või [email protected]


Startup’i majanduse kiirkursus Tarifa palmide allEesti sotsiaalvõrgustikuprojekt Majakaja pääses saja kandideerija seast kuue väljavalitu hulka, kes said osaleda möödunud sügisel Hispaanias toimunud ärikiirendis Spanish Village.

Autor: erik aru • Fotod: erakogu

Ärikiirendi korraldajaks oli Vene investeerimisfond Open Priority. Programm otsustati läbi viia His-

paanias, kuna Venemaale on küllaltki kee-ruline meelitada inimesi väljastpoolt Ve-nemaad. Hispaania aga on pärast hooaja lõppu üsna odav riik elamiseks, seal on mõnus kliima ja meeldiv keskkond ning hea infrastruktuur. Samal ajal on see ka piisavalt kaugel ja natuke eksootiline, et saaks unustada koduelu ja sealsed mu-red ning keskenduda tootearendusele. Ärikiirendi toimus Hispaania lohesurfi-pealinnas Tarifas, mis asub riigi tehnoloo-giapealinna Malaga lähistel, kus paikneb Euroopa üks suuremaid, Andaluusia teh-noloogipark.

Majakaja ühe looja Zahhar Kirillovi sõ-nul oli tegemist väga tõsise õppe- ja men-torlusprogrammiga. „Nüüd tean, kuidas üldse see startup’ide maailm töötab, tean selle mängureegleid,” kirjeldab ta kõige kasulikumat programmist saadud koge-must.

Kirillov luges ärikiirendi kohta Vene-maa juhtivast IT-blogist habrahabr.ru ja täitis seepeale oma ettevõtte Baltic IT So-lutions nimel avalduse. Projektiks valis ta Majakaja, mis oli ettevõttel toppama jää-nud, kuna oma jõust ja nõust kippus nap-pima. Peagi tuli vastus, et projekt pääses järgmisesse vooru ja pärast Skype’i teel toimunud vestlust jõudis ka kuue välja-valitu hulka. Nii veetiski Kirillov koos oma äripartnerite Andrei Filimonoviga ja Dmi-tri Semirenkoga sügise Tarifas, kus maja-aknast paistis Maroko.

Kuigi ärikiirendi eesmärgiks oli viia osalejad nii kaugele, et programmi lõpuks oleks pakutava pilootversioon valmis, Majakaja siiski nii kaugele ei jõudnud. Esi-mest korda toimunud ärikiirendi korral-dajad olid lihtsalt kogenematusest kooli-tusprogrammi ülearu pingeliseks ajanud. „Asi on veel suhteliselt kaugel turust – prototüübi tasemel, mis ise ka ei ole veel nii küps, et avalikkusele näidata,” tunnis-tab Kirillov. „Peame praegu läbirääkimisi teise etappi investoritega ning töö jätkub siis, kui mingi kokkuleppe on olemas.”

Lisaks Majakajale viibisid sügisel äri-kiirendis üks meeskond Gruusiast (noor-tele mõeldud ajakiri www.ifamous.me), kaks tiimi Moskvast (üks neist on www.magru.ru – Issuu ja Scribdiga sarnanev dokumendihoidla; teine Grouponi meenu-tav interneti ühisostude projekt MyByCo

36


ärikiirendi

Autor: erik aru • Fotod: erakogu

http://www.mybuyco.com/), üks mees-kond Tverist (MS Datamarketi laadne and-mebaasidega kauplemiskeskkond) ning tiim Peterburist (Oh, My Gyide – mobiilne rakendus turistidele, mis tuvastab vaa-tamisväärsusi ja loeb ette nende kohta teksti. Pilootrakendus Androidile: http://atwapp.ru/ ).

Päev algas kell kümme, kella kaheni kestsid loengud. Järgnes kahetunnine lõunapaus ja siesta, seejärel käis kella kaheksani iseseisev töö või toimusid kee-lekursused. Sellist tampi said osalised kümme nädalat järjest, 15. septembrist 1. detsembrini. Lisame veel siia juurde, et septembrikuus oli pidevalt väljas üle 25 kraadi sooja – edasi läks õnneks jaheda-maks.

Loengutes räägiti turundusest, finant-sidest startup-maailmas, investorite otsimisest, meeskonna rajamisest, äri-plaani koostamisest ja selle presenteeri-misest ning juurast ja autoriõigusest, nii EL-is kui ka USA-s. Lisaks toimusid inglise ärikeele praktikum, hispaania keele alg-kursus ja esinemisoskuse praktikum.

Töökeeleks oli vene keel, lektoriteks inimesed, kes Venemaalt lahkunud Iisra-eli, USA-sse või Kanadasse ja neis riikides üle kümne aasta elanud ning startup’ide vallas tegutsenud, lisaks külalised Hol-landist, Hispaaniast ja USA-st.

Kirillovi sõnul said korraldajad isegi aru, et koolitundidega pingutati üle ja

praktiline tulemus kannatas selle all. Nii ongi järgmises Spanish Village’i prog-rammis, mis toimub tänavu märtsist maini, koolituse ja praktilise töö tasa-kaalu muudetud. Ärikiirendis osalemi-seks hakati avaldusi vastu võtma muide eelmisel nädalal leheküljel www.spanis-hvillage.com, avaldusi võetakse vastu 15. veebruarini.

MAJAKAJA•• Tegu on sotsiaalvõrgustikuga,

mis ühendab naabreid: inimesi,

kes asuvad samas korteriühistus,

ridaelamus, garaaži- või aiandus-

kooperatiivis, ärikeskuses, külas-

asulas ja nii edasi. Eesmärgiks

on koos hallata-hooldada oma

ühiskasutuses olevat kinnisvara,

suhelda omavahel ning haldajate-

ga, korraldada konkursse töövõt-

jate ja teenusepakkujate leidmi-

seks ning varustada iga maatükk

või hoone digitaalse passiga, nii

et igal potentsiaalsel ostjal või

rentnikul oleks info selle hetkei-

su, ajaloo ja arenguplaanide koh-

ta. Majakaja on veebilahendus ja

mobiilne rakendus, mis lihtsustab

suhtlemist nende naabrite vahel,

kellele ei ole ükskõik, mis ümber-

ringi toimub ja kes soovib muu-

ta keskkonda ennast ümberringi

meeldivamaks kohaks.

•• Lähimaks konkurendiks on

Community Tools. Erinevalt Com-

munity Toolsist ei vaja Majakaja

allalaadimist. Baaskonto on kõiki-

dele tasuta, lisafunktsionaalsuse-

ga kontod saavad olema väikese

lisatasu eest.

•• Majakaja loojate hinnangul on

võrgustikul kõige enam potent-

siaali EL-i riikides, Ida-Euroopas

ja SRÜ-s, kus korterelamud moo-

dustavad suurema osa elamispin-

nast, ning nii suvilad kui ka garaa-

žikooperatiivid on laialt levinud.

Eesmärgiks on, et kolme aasta

möödudes rakendataks Majaka-

ja äriotstarbel kümnes tuhandes

hoones neljas riigis – Eestis, Soo-

mes, Rootsis ja Venemaal. Seejä-

rel saaks selle eskaleerida ülejää-

nud maailma.

Majakaja asutajad Andrei Filimonov (vasakul), Zahhar Kirillov (vasakult teine) ja Dmitri Semirenko (paremal) ning OpenPriority Fundi juhtiv partner Dmitri Parshkov (paremalt teine).

37


ärikiirendi

•• Idee panna käima üks innovatsiooni tutvustav ajakiri tuli omal ajal just sinult ja tänaselt EAS-i innovatsioonidivisjoni nõunikult Madis Võõraselt. Palun räägi neist tagamaadest natuke, mis HEI-d te-gema ajendasid.

HEI ellukutsumine oli ajendatud päris mitmest asjast. Esiteks pandi just sel ajal käima innovatsiooniteadlikkuse prog-ramm. Selle mõte oli teha tavainimestele ja ettevõtjatele selgeks, et jätkuv kasv ning areng võiks tulla eelkõige sellest, kui me loome lisaväärtust, teeme midagi paremini, kui seda on seni tehtud – mis tegelikult ju ongi innovatsioon kõige laie-mas mõttes. Asja teine pool oli viia ini-mesteni sõnum, et meil kõigil läheks olu-liselt paremini, kui tähtsustada haritud inimeste tööd.

•• Aasta 2005, kui HEI käima pandi, ja in-novatsioon. Mis seis toona valitses?

Erinevalt praegusest olid sellised glo-baalset innovatsiooni ja laiemalt sotsiaal-set innovatsiooni käsitlevad arvamusar-tiklid meedias väga harva esindatud. Ka

Kristjan Otsmann HEI-st, innovatsioonist, infost ja väärtustestOtsmann, vana hea ekskolleeg, pani 2005. aastal käima ajakirja HEI ehk lõi Hea Eesti Idee paberil – innovatsioon on talle alati hingelähedane teema olnud. Aasta on 2012 ja HEI lõpetab tegevuse. Otsmann ütleb, et on aeg. Aeg lõpetada HEI. Kuna innovatsiooniinfo uudisruum on teisenenud – töö on tehtud.

maailma tasemel väga head tõlkeartiklid olid vähem kättesaadavad kui praegu.

Ja kui me nüüd vaatame infoühiskonna arengut selle seitsme aastaga, siis toona ei hankinud inimesed veel infot nii globaalselt kui praegu. Nii tuligi innovatsiooniprogram-mi eestvedajatele idee, et võiks teha ühe ajakirja, mis räägiks, kui vahva ja tore asi on innovatsioon ja miks seda on vaja.

Samal ajal sai valmis uuring, mis kä-sitles seda, kuidas kommunikeerida in-novatsiooni nii, et sellest oleks kasu. Ja üks, mida see uuring ütles – see oli minu mäletamist mööda Praxise ja Hill and Knowltoni uuring –, oli see, et tuleb välti-da kramplikku positiivsust. Kui sa vaatad pesupulbrireklaame, siis näed, et need on kramplikult positiivsed. Siis tahtsimegi teha ajakirja, mis räägiks asjast, kuid mis poleks kramplikult positiivne. Et ei saaks kirjutada iga lehekülje peale tahtmise korral „reklaamtekst”.

•• See õnnestus päris hästi.Aitäh.

•• Kui ajakiri käima pandi, oli sul selle esimese toimetajana võimalus rääkida väga paljude ettevõtjatega. Kui palju toona innovatsioonist omavahel ja ette-võtetes avalikult kõneldi? Oli teadlikkus madal?

Ei, sugugi mitte. Küsimus ei olnud sel-les, et Eesti ettevõtjad polnuks piisavalt

KRiSTJAN OTSMANN

•• Aja- ning projektijuhtimise

koolitaja ja coach, oli 2005–

2008 ajakirja HEI toimetaja.

•• Töötanud ajakirjanikuna Eesti

Päevalehes, Postimehes, Eesti

Ekspressis.

Autor: agne narusk • Fotod: terje lepp38


intervJuu

selt kokkulepe, mis on innovatsioon. Mis on iseenesest tore, ka on see väga inim-lik. Kui me püüame defineerida kunsti, siis juhtuks täpselt sama. Et kas näiteks kaamera käes läbi poriloigu jooksmine ja selle Youtube’i ülespanek on kunst või mitte ?

•• EAS-i kodulehe innovatsiooniplokis on muu hulgas üles seatud mõte, et inno-vatsioon on omamoodi religioon. Oled sa täheldanud, et ettevõtjatel, kes on end kuulutanud innovaatiliseks ja kuuluvad nii-öelda sekti, läheb paremini kui teis-tel?

Oleneb, mis mõttes paremini.

•• Majanduslikult paremini.Ma ei tea, seda peaks mõõtma, et kas

nad teenivad omanikele rohkem kasumit või mitte. Osa kindlasti teenib. Kui vaata-me maailma tippettevõtteid, siis suurem osa neist on harukordselt innovaatilised, neil on tohutud inseneride ja disainerite väed. Järeldus – jah, neil läheb paremini. Aga Eestis – mulle meeldiks mõelda, et neil läheb paremini. Osal lähebki ja osal läheb väga halvasti majanduslikult. Sest äpardumine on elu loomulik osa, nagu ka õnnestumine.

Minu jaoks on innovatsiooni tähendus kuskil mujal. Inimkonna mõte ei ole omani-kele kasumit teenida. Inimkonna mõte on arendada heas tahtes seda maailma, kus me elame, paremaks. Ja kui me vaatame selles võtmes, et kas innovaatilised ette-võtted toovad kasu, siis suurem osa tõesti toob. See kasu on pigem kultuuriline ja kul-tuurilooline ning raha tekib sinna juurde. Aga see on maailmavaateline küsimus.

•• Tundub, et innovatsiooniinfo liigub väga kitsastes ringkondades ja tavaini-mene ei saa seda kätte.

Ma ei ole sellega nõus. Vaatasin „Ak-tuaalset kaamerat”, seal räägiti elektri-autodest, mida meil nüüd usinalt kasuta-takse – see on innovatsiooniuudis, kuigi need pole Eestis toodetud. Kapitali saa-detes näiteks on minu arvates vähemalt igas teises innovatsioonist juttu. Kooli-noortele mõeldud „Raketi” teadussaade on väga tore. Tegelikult on seda innovaa-tiliste toodete ja mõtlemise kajastamist oluliselt rohkem, kui oli kümme aastat tagasi. Või vaatame kas või seda, kui palju räägitakse Skype’ist või Apple’i disainist, mis näib juba enamusele korda minevat.

innovaatilised. Pigem oli see olukord liht-salt veidi teine kui praegu. Regio innovaa-tilised infosüsteemid oma headuses olid juba olemas, Fortumo idud olid olemas – mõtlen Mobi; siis veel Vertex ja teised. Isegi müomeeter, mis lõpuks on saanud jalad olla, oli siis olemas, ainult et nägi välja toona kole nagu öö.

Ettevõtted olid innovaatilised, aga suur osa neist ei teadvustanud, et vaat see ongi innovatsioon. Innovatsiooni mõiste oli võõram, kui see on praegu. Tegutsemi-ne ei olnud nii teadvustatud, ei olnud veel nii selget seost inseneriliku lähenemise ja disaini vahel – ehk siis seda terviklikku lä-henemist oli vähem kui praegu. Aga muidu – ettevõtjad olid „väga paadis”.

•• Ja aastal 2012 ettevõtjad teavad, mil-lest räägitakse, kui sõna „innovatsioon” kõlab?

Ma loodan, et suurem osa teab. Kas nad sellest õigesti aru saavad, on oma-ette ooper. Innovatsiooni puhul on ju nii, et kogu selle aja vältel, mil me oleme lää-nemaailmas kasutanud väljendit „inno-vatsioon”, on meil puudunud – ja puudub siiani – ühtne arusaam, mis see innovat-sioon siis on. Kui sa küsid teadlase käest, saad ühe, inseneri käest teise vastuse. Riskikapitalisti käest saad kolmanda va-riandi, aga kui küsid oma start-up’i käima tõmmanud „mees ja koer” tüüpi ettevõt-jalt, kes nikerdab oma garaažinurgas, saad hoopis neljanda vastuse – kõik need vastused on erinevad. Meil puudub endi-

Kristjan Otsmann oli esimene ajakirja HEI toimetaja

39


intervJuu

•• Väidad, et siseringi, kus tarbitaks nii-öelda enne teisi olulist innovatsiooniinfot ja muud samalaadset, pole?

Näen koolitajana hästi erinevaid ettevõt-teid. Jah, mõnes mõttes on sul õigus, osa innovatsiooniga seotud infot liigub väga pii-ratud kanalites. Aga see ei peagi liikuma laie-malt, sest see ei paku kellelegi teisele huvi – inimesed hangivad infot, mida neil on vaja. Ja kui me räägime rakendusuuringutest või innovatsiooni rahastamise meetmetest, siis seda infot läheb vaja tõesti vaid teatud valdkondades ja nii on loomulik, et see liigub kitsamas ringis.

Samal ajal aga võtavad Eesti ettevõtted üha enam kasutusele nutikaid ja koostööd suurendavaid lahendusi. Kui me vaatame kas või kommunikatsiooni või arvutitark-vara arengut ettevõtetes, siis see on olnud meeletu areng. Ma tean üha vähem neid et-tevõtteid, kes hoiavad mingit failirägastikku kõvakettal. Üha sagedamini on informat-sioon süstematiseeritud – mis on ju tegeli-kult innovatsioon.

Innovatsioon ei hakka silma. Selle üks näide on Tammsaare ärikeskus Tallinnas, milles on Yoga süsteem, mis reguleerib õhku ja temperatuuri ning valgustust. See on selline maja, et vaata ja imesta – tal on ajud. Ta veel ei ole nii nutikas kui tavaline ini-mene, aga liigub tasapisi sinnapoole.

•• Arvad ka, et kui me räägiks varjatud in-novatsioonist meedias rohkem, polekski eriprogramme innovatsioonist vaja. Piisab, kui lihtsalt näidata, millega oleme hakka-ma saanud.

Jaa.

•• Innovatsiooniaasta on läbi. Inno.ee juba lõpetas ja ajakiri HEI paneb ilmumisele punkti käesoleva numbriga. Enam pole in-novatsiooni teema tähtis?

See pole nii. Innovatsiooni kommunikat-sioon on muutunud – minu jaoks – nii loo-mulikuks elu koostisosaks, et seda ei ole vaja kunstlikult turgutada.

•• On see nii ka ettevõtjate jaoks? Seda peab neilt küsima, aga minu kui et-

tevõtja jaoks – jah.

•• Sinu kui Eesti elaniku jaoks?Jah. Saan piisavalt infot. See on jõudnud

tavameediasse.

•• Nii et me ei peaks väga muretsema, kui

asjad Eestis toimuvad väga projektipõhi-selt ja kampaania korras?

Kogu seda innovatsiooniinfot on meie infoväljas praegu piisavalt. Ka info liiku-mine on oluliselt muutunud. Kui mõne aja eest tarbisime peamiselt ajalehte paberil, siis nüüd on iPadid olemas. Ja see on alles algus.

Info muutub üha kitsamaks ja täpsemini sihituks. Kui vaatan, kuidas ma ise pisiette-võtjana infot tarbin, siis suurem osa sellest tuleb minuni kanaleid pidi, mida kümme aastat tagasi veel polnudki. Väga täpselt si-hitud infot saan Twitteri vahendusel – mind saab innovatsiooniinfo sealt kätte.

Ses mõttes kaob massiväljaande vajadus mu jaoks kahel põhjusel – üks on see, et ini-mese infotarbimise viis on muutumas, info muutub üha täpsemaks, ehk siis ajakiri HEI ei ole enam piisavalt täpne. Põhjus on väga lihtne – innovatsioonivaldkond on kasva-nud nii plahvatuslikult laiaks. Seal on üha vähem infot, mis pakub mulle huvi, ma saan selle kätte teisi spetsiifilisi kanaleid pidi. Teisalt taas – laiatarbeinfo on meil peavoolu-meedias sees ilma, et seda oleks vaja turgu-tada eurorahadega. Selle kanali (HEI – toim) aeg on läbi. Iga asi sünnib, iga asi hääbub ja tulevad uued asjad.

Mis ei tähenda, et Hea Eesti Idee esma-ses tähenduses oleks oma aja ära elanud. See HEI aeg ei ole läbi. Nagu ka HEI ajakirja sisu aeg ka pole läbi, aga HEI vormi aeg on läbi, arvan. Mis iseenesest on tore. Sest see oli suurepärane loomulikult arenev toode, millel oli algus ja mille järele kaob lõpuks vajadus.

•• Läks ajakiri omal ajal edasi nii, nagu sa lootsid ?

Jaa! Mul on olnud seda heameel lugeda. Valdava osa ajast on ajakiri olnud professio-naalne ja huvitav, nii sisu kui ka vormi poo-lest.

•• Kui palju su süvendatud kokkupuude innovatsiooniteemaga on mõjutanud su praegust tegevust – teed sa koolitajana midagi teisiti, oled sa sama valdkonna teiste inimestega võrreldes innovaatili-sem?

Kindlasti ma olen rakendanud seda oma tegevuses ja osa sellest tegevusest on ma-janduslikult võttes arulage, aga on pakku-nud seda suuremat rahuldust. Innovatsioon ongi lühiajalises perspektiivis majandusli-kult arulage, sest sa ei saa mõõta kogu in-novatsiooni vaid eurodes ja sentides, vaid väärtuses, mida sa laiemalt lood.

Mida ma teen teistmoodi kui mõned mu kolleegid – ma uuendan oma koolitu-si keskmisest rohkem. Muudan õige veidi oma koolitusi paar korda aastas. Mõnikord olen heade kolleegide najal tulnud välja hullumeelse projektiga, mida on olnud väga vahva teha ja mis on meile toonud oluliselt kahjumit. Ennustasime turgu va-lesti. Hiljem parandasime vea, muutsime toodet – see on taas innovatsiooni osa – ning jäänud nii rahaliselt, lisaväärtuse loomise poolelt kui ka töömõnu poolest võitjaks.

Võib-olla HEI-ga alustamine on andnud mulle rohkem julgust teha hullumeelseid asju. Loodan küll, et olen keskmisest in-novaatilisem.

40


intervJuu

„Kes oleks võinud arvata, et Taska

on sellise nauditavalt nõtke sulega ja stiilne

kirjamees?!”Tiina Lokk

„Kõige hinnatavamaks peangi

nende lugude novellilisust, enamasti kõigis neis on olemas

see, mis lugejal enesel tuleb juurde mõelda, avastada, taibata, see „vaev” või mõttevälgatus, omaenese leiutis

teeb lood lugejale iseäranis meeldivaks.”Arvo Valton

„Tulemus on nii hea, et

lugejal on põhjust tänulik olla.”Andres Laasik

Raamatud on saadaval raamatupoodides üle Eesti ning tellides [email protected] või 680 4444.


1960-ndatel tuntuks saanud disainiguru Dieter Rams on oma manifestis „Hea disaini kümme põhimõtet” kõige esimese põhimõttena nimetanud nõuet, et hea disain peab olema in-novaatiline. „Innovatsiooni võimalusi pole mingil moel võima-lik ammendada,” kirjutas Rams. „Tehnoloogiline areng pakub alati uusi innovaatilise disaini võimalusi. Ent innovaatiline disain areneb alati paaris innovaatilise tehnoloogiaga ning ei saa ku-nagi olla lõppeesmärgiks iseeneses.”

Kiviraiumisest ja linnaehitamisest innovatsiooni-kommunikatsiooni võtmes

Meenutades hetkeks innovatsioo-ni definitsiooni – tegemist pole üksnes uute tehnoloogia leiuta-

misega, vaid ka olemasoleva teadmise ja tehnika kasutamisega uuel, majandusli-kult efektiivsemal moel – võime rääkida toodete, teenuste ja miks mitte ka terve riigi disainimisest. Üheks heaks näiteks Eestist võiks olla meie e-pangandus, e-maksuamet ja ettevõtete asutamine inter-netis, mis on kiirendanud Eesti ettevõtlu-se arengut.

Ajal mil kõneldakse vajadusest sõnas-tada Eesti riigi arengukava pärast seniste suurte eesmärkide saavutamist, võiks üheks tööriistaks kava sõnastamisel ja el-luviimisel olla innovatsioonikommunikat-sioon. See aitaks erinevate valdkondade esindajatel üksteist paremini mõista, kõi-ge lihtsama näitena aitaks inimestel mõis-ta uute toodete kasutusvõimalusi ning tootearendajatel mõista inimeste vajadu-si. Eduka innovatsioonikommunikatsiooni toimimine aitaks kujundada terviklikku Eesti edulugu, mida on senini kandnud

Autor: mart raudsaar, Tallinna Ülikooli ajakirjanduslektor, Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor

makromajanduslikud reformid ning mõned (rahvusvaheliselt) edukalt käivitunud fir-mad.

eestis hakatakse õpetama

innovatsioonikommUnikatsiooni

Kevadsemestrist alustab Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituut ettevalmis-tusi innovatsioonikommunikatsiooni õp-pesuuna käivitamiseks 2013. aastal. Nõu ja jõuga on lubanud appi tulla David Nord-fors, kes on USA-s Räniorus asuva inno-vatsiooni- ja kommunikatsioonikeskuse kaasasutaja ja tegevjuht. Võib eeldada, et doktor Nordfors toob kaasa oma visiooni ja läbiproovitud õppemeetodid, millest võis aimu saada 8. novembril Tallinnas Nordic Hotel Forumis toimunud innovatsiooni-kommunikatsiooni konverentsil, kus ta pidas programmilise sõnavõtu pealkirjaga „Innovatsioonikommunikatsioon: innovat-siooni, ühiskondliku ajupotentsiaali ja kon-kurentsivõimelise demokraatia käivitaja”.

Kuna Tallinna Ülikooli kommunikatsioo-ni instituudis magistritasemel loodava

42


raha

hel korral David Nordforsi eestvedamisel Stanfordi Ülikoolis korraldatud innovat-siooniajakirjanduse konverentsil ja on saa-nud näha innovatsioonikommunikatsiooni õppemudelit, kus on oma koht nii teoorial kui ka praktikal. Stanfordi innovatsioo-ni- ja kommunikatsioonikeskuse õppurid peavad läbima praktika mingi ettevõtte juures, tutvuma innovatsiooniga, sellest aru saama ja seda kajastama, kusjuures arvestades kommunikatsioonivahendite arengut võib kajastus ise olla samuti inno-vaatiline.

Professor Tampere usub, et innovat-sioonikommunikatsiooni õppesuund võiks tänu koostööle doktor Nordforsiga, samuti Soome, Rootsi ja USA partneritega kujune-da regionaalseks kompetentsikeskuseks. Tallinna Ülikooli peahoone kõrval, Narva maanteel suvel valmivas õppehoones algav tegevus evib kindlasti lisaks prak-tilisele koostööle erinevate valdkondade esindajatega ka teaduspoolt. „Enne, kui hakkame tudengitele seletama ja õpeta-ma, peame ise aru saama, milliste prot-sessidega on tegu ning mis neid mõjutab ja suunab,” ütleb Tampere.

Tampere räägib veel pikemalt innovat-siooni tähendusest enese jaoks, seos-tades teemat kommunikatsioonikultuuri arenguga Eesti Vabariigis. Ta toob näiteks doktoritööde valmimise ülikoolides, mil-le avalikkusele tutvustamine jääb sageli konstateerivaks. „Selline asi juhtus ja kogu lugu. Keegi ei seleta aga ära, mida see [üks või teine doktoritöö] tähendab Eesti riigile. Aga igas doktoritöös on väike innovatsioon.”

Võib-olla aitab innovatsioonikommuni-katsioon kaasa ka fundamentaaluuringute ja rakendusuuringute paremale seosta-misele Eesti riigis. Oluline on see, et kõik tegijad väljuksid valdkondlikust elevandi-luutornist ja suudaksid oma tegemistest arusaadavalt kõneleda partneritele, ja et neil partnereil jaguks koostöövaimu ühistes aruteludes sõnastatud tegevus-eesmärkide täitmiseks. Ülikool üksi seda ei suuda, kuid ülikool koos ettevõtjatega, mittetulundusühingutega, omavalitsuste ja riigiga aga küll.

Ülikooli väärtuslik roll peaks olema õpetada nägemis- ja mõtlemisvõimet. Tampere toob võrdluse kiviraiumise ja lin-na ehitamisega: „Ülikoolis õpime nägema, et ehitame linna. Tõepoolest, õpetame ka kive raiuma, ent kiviraidur saab sealjuures aru, et ehitab linna ning mitte ei raiu üks-nes kive.”

õppesuuna eesmärk on tuua Eesti majan-dusellu ja ühiskonda üksteisest paremat arusaamist ja paremat sünergiat, on õp-pesuuna arendajad instituudi juhi profes-sor Kaja Tampere sõnul avatud koostööks kõigi valdkondadega. Kindlasti osalevad innovatsioonikommunikatsiooni õppesuu-nas Tallinna Ülikooli loodusteadlased, aga ka ettevõtlusõppe edendajad.

„Meile on väga oluline, et innovatsiooni-kommunikatsiooni tuleksid õppima niisu-gusedki inimesed, kes ei ole igapäevaselt kommunikatsioonivaldkonnas tegevad,” ütleb Tampere. „Nad õpiksid oma tööle pa-remini tähendusi andma.”

Seega pole õppimise eelduseks vaja süvateadmisi ajakirjanduse või suhte-korralduse valdkonnas, ehkki mõlemad õppesuunad saavad 2013. aastal Tallin-na Ülikooli kommunikatsiooni instituudis nii bakalaureuse- kui ka magistritasemel olema. Innovatsioonikommunikatsioon ei hõlma pelgalt ajakirjanduse või suhtekor-ralduse tegevust, vaid tervet kommunikat-siooniahelat, alustades toote või teenuse pakkujast ja lõpetades tagasisidet andva majapidamisega. Veelgi laiemas mõttes hõlmab innovatsioonikommunikatsioon mittemateriaalse ressursi maksimaalset rakendamist ühiskonnas (vaimsed väärtu-sed, inimsuhted ja nii edasi).

„Suured asjad saavad tähenduse kom-munikatsiooni kaudu,” lausub Tampere. „Eestis on praegu pudelikaelaks suhtumi-ne mittemateriaalsetesse ressurssides-se, mida muidugi katsuda ei saa ning mida oskame nigelalt mõõta. Võiksime maail-male eeskuju näidata nende ressursside innovaatilises kasutuselevõtus.”

UsaldUs, koostöö ja sünergia

Riigina võiks meil õnnestuda see, mis on õnnestunud USA-s Californias Räniorus, mille ökosüsteemi nurgakiviks on kõrg-koolide, ettevõtete ja omavalitsuste hea koostöö. Teisisõnu, lisaks finants- ja intel-lektuaalsele kapitalile on vajalik sotsiaalne kapital, mis võrsub paremas suhtluses.

Kõige parem suhtlus sünnib ühises koostöös ühise eemärgi nimel. Käesoleva loo autor on koostöös EAS-iga käinud ka-

Suured asjad saavad tähenduse kommunikatsiooni kaudu.

• Fotod: erakogu

Innovatsioonikommunikatsiooni õpetamine algab eelda-tavasti 2013. aastal uues Tallinna Ülikooli Narva maantee

õppehoones, mis valmib aga juba eeloleval suvel.

Olemasoleva ressursi innovatiivse kasutamise heaks näiteks on allveelaev Lembitu

maaletõmbamine eelmise aasta juulis.

43


raha

„Ega me siin jalgratast leiuta,” nendib ta. „Kui võtame lahti mõne inimese käitumise kohta käiva uurimustöö, on väidetud ühe-selt, et inimene pole võimeline fakte vastu võtma. Kuidas me lapsi õpetame – ütleme, et see värv on sinine ja ta kordab järele? Või laseme tal avastada, kogeda? Miks on elektroni mass selline, nagu ta on? Kui küsin seda gümnaasiuminoortelt, ei oska nad vastata, kuigi peaks. See pole üksnes Eestis tekkinud õpetamise metoodika vas-tuolu, see on inimese õpetamisega tihe-dalt seotud filosoofiline vastuolu – kas me lõppkokkuvõttes kasvatame inimest, kes õpivad fakte esitama, või kasutame ära inimese aju olemust olla uurija selle sõna otseses mõttes?

Koolis hindeid jagades tundub meile, et lapsel on asjad peas ja ta liigub korralikult edasi klassist klassi. Aga mis saab temast 30-aastaselt? Ta hoiab küll ühiskonda käigus, täidab ametikoha ja nii edasi, kuid

Ainult faktide õppimisest ei piisa

uuenduslikke ideid ootame ja ilmselt jää-megi ootama.

ülesÄratatUd mõistUs

Oma aastatepikkuse katsete tulemusena võin öelda, et 30 lapsest üks on praegu nõus kohe avastamisega tegelema. Ülejää-nud kõhklevad või suhtuvad lausa eitavalt teisitimõtlemisse. Kui hakkan energiakes-kuses katseid läbi viima, viskan õhku peo-täie küsimusi ja vaatan, kuidas nad rea-geerivad. Ootan, et nad vastaksid, aga on klasse, kus õpilasi on dresseeritud hästi kuulama. Sest nii on lihtsam hulka inimesi kontrollida – suruda nad raamidesse. Ent kui läheb vaidluseks, saavad nad aru, et on protsessis osalised. Mõistus on võimeline ülesäratamisel teadmisi omandama! See ongi teaduskeskuste eesmärk – luua nar-ratiiv, lugu faktide kohta, mida esitame.

Neljanda-viienda klassini on lapsed uu-rijad, aga kui jõuavad kuuendasse klassi,

„Tahad teada, milline on 20 meetrit sekundis puhuv tuul?” kü-sib energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Ba-umer keskuse teadusteatri „Avasta loodusnähtused” toolidel istet võtnud publiku käest. Vastust ootamata suunab ta venti-laatorist tormava õhujoa ükshaaval teatrit uudistavatele lastele, pannes nende juuksed hoogsalt lehvima ja nad õhku ahmima. Seejärel tekitab ta elektripliidi ja veega aurupilvi, laseb prožek-tori vahendusel publiku peale paista juulikuisel päiksel, müris-tab äikesega ning torkab lastele pihku sahisevad indiaanlaste vihmamasinad. Et lapsed – ja mitte üksnes lapsed – saaksid ilmastikunähtustest reaalse kogemuse. Kuna pelgalt faktide esitamisest õppimiseks ei piisa, vaja on faktiga seotud lugu, kinnitab Aare Baumer.

Autor: kristiina viiron • Fotod: terje lepp44


hariduS

ei saa neilt enam uurivat vaimu kätte. See on aeg, mil laps hakkab ütlema, et see või too on vale, sest on tekkinud abstraktse mõtlemise võime ja see ütleb meile ette eksperimendi tulemuse!

Ehk teisisõnu, kasutades siin ühe nobe-listi lühikest kokkuvõtet – „tudengitega on nüüd nii, et kui mõõduriist annab mõõtes ebahariliku tulemuse, siis arvab ta, et kasu-tatav seade on katki...”

mina imestan,

miks teadlane imestab

Õpetajad küsivad – millal jõuan avastamis-tega tegeleda, mina jälle ütlen – tulge meile! Meie interaktiivne näitus ja teadusteatri-programm „Avasta loodusnähtused” on ta-banud täpselt kümnesse – meil on lood fak-tide kohta! Teatrietendus kestab 20 minutit ning selle külastaja saab kogemuse, kuidas mõjub tema kehale 20 meetrit sekundis pu-huv tuul, 50-kraadine külm või kui palav on kontsentreeritud päikesekiirguse all istuda. Seome faktid looga!

Siinkohal tuleb tähele panna, et üks as-jassepühendunud faktidele tuginev loodus-teadlane võib selle nii-öelda lugude vestmise üle imestust avaldada, sest eks ole ju jutud ja jutustamine „mitteteaduslik tegevus”. Kuid mina imestan omakorda, miks täppis-teadlased imestavad.

Puhas fakt ongi vaid puhas ja rikkumatu fakt. Selle toimet indiviidile saame mõõta vaid kogemuse kaudu. Ja teadusteatris loo-megi õppimiseks võimaluse, kus fakt ja selle saamise lugu põimitakse omavahel tihedaks koeks, mis seejärel omandab koha meie iga-päevaelus.

Faktipõhine teadmine eeldab kindla fakti olemasolu ja sellest tuleneva probleemi lõp-likku lahendust mingil kujul. Aga maakera ja sellel elav inimeste kogum ju ei ole kinnine termodünaamiline süsteem. Lahtises termo-dünaamilises süsteemis on aga nii, et lõplik lahendus puudub. Toimub vaid kohanemine, pidev ja vältimatu kohanemine uute oludega, uute teadmistega.”

Teadusteatris loome õppimiseks võimaluse, kus fakt ja selle saamise lugu põimitakse oma-vahel tihedaks koeks.

45


hariduS

MIT loodab uue õppeplatvormi-ga parandada oma tudengite hariduskogemust, andes neile

vahendid, millega täiendada tundides saadavat. MIT loodab ka, et keskkonnas osaleb lõpuks miljoneid õppureid üle kogu maailma.

Keskkonnas on kursuse materjalid antud kujul, mis lubab õppuritel ainetes osaleda endale sobivas tempos. Kesk-kond on interaktiivne, see hõlmab vee-bilaboreid ja tudengitevahelist suhtlust. Tudengite sooritusi hinnatakse indivi-duaalselt, kursuste edukad läbijad saa-vad selle kohta tunnistuse. Keskkonna tarkvara on avatud lähtekoodiga ja seda võivad rakendada ka teised haridusasu-tused omaenda veebikursuste tarbeks.

Instituut kavatseb MITx-i prototüüp-versiooni välja tuua tänavu kevadel. Kui lahendus on muutunud stabiilseks, kavatseb MIT ka selle lähtekoodi ava-da ning pakkuda teistele ülikoolidele ja huvitatud eraisikutele võimalust seda täiendada. MITx pakub alguses rühma valitud kursusi, mille arv ajapikku kas-vab. Kursuste valik sõltub MIT tudengite ja veebiõppurite huvidest.

MITx on osa MIT teadusalgatusest

MIT kuulutas välja uue veebiõppe algatuseMassachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT) andis teada uuest veebiõppe algatusest nimega MITx, mis pakub hulka MIT kur-suseid interaktiivse veebiõppe keskkonna kaudu. Mõni õppe-jõud pelgab, et sellised programmid toovad kaasa tavapärase õppetöö lõpu. MIT enda kinnitusel seda ei karda.

veebiõppe uurimiseks. Instituut on juba kümme aastat võimaldanud veebi kaudu juurdepääsu oma õppematerjalidele.

MIT kinnitusel on eesmärgiks paran-dada hariduse taset nii instituudi enda tudengitele kui ka ülejäänud maailmas. „Veebiõppe vahendid, mida MITx aren-dab, tulevad kasuks tudengite haridus-kogemusele, täiendades ja võimendades klassi- ning laborikogemusi,” teatab ins-tituudi veebileht. Need vahendid peaks aitama õppejõududel muuta automaat-seks pidevat kordamist vajavad ja vä-hemloomingulised töölõigud, andes nei-le sel kombel rohkem aega tudengitega tegeleda ja oma ainet arendada. Sarnane eesmärk on ka Eesti e-Õppe Arenduskes-kusel, mis toetab elektrooniliste abiva-hendite kasutamist siinsetes koolides.

Autor: erik aru • Fotod: reuters

MIT loodab uue algatusega haarata miljoneid õppureid üle maailma.

On ju suur hulk alusaineid sellised, mida aastast aastasse õpetatakse täpselt sama materjali põhjal, mistõttu õppejõu aja efektiivsemaks kasutamiseks ta-suks need ühe korra salvestada, mitte igal semestril uuesti ette kanda.

Arvatagi on nii mõnigi õppejõud vähe-masti naljaga pooleks arvamust avalda-nud, et säärased algatused pööravad üli-koolimaailma pea peale ja võtavad leiva suurelt osalt praegustest haridustöötaja-

46


hariduS

test. Samal ajal kinnitab MIT ise vankuma-tut usku auditooriumipõhisesse õppesse. „MIT uus veebiõppe initsiatiiv peab mitte ainult parandama tavapäraste MIT tuden-gite kogemust läbi jätkuva innovatsiooni uusimate pedagoogiliste tehnoloogia-tega, aga ka alandama barjääre ülikooli-linnakute ja miljonite õppurite vahel üle maailma,” kinnitab instituut.

MIT diplomit veebiõppe platvormi kau-du ei saa, küll aga saavad oma tublidust

USA-S TEKib AiNA ENAM ViRTUAALKOOLE•• USA kergemalt reguleeritud niinimetatud tšarterkoolide hul-gas kasvab kõige kiiremini sel-liste arv, kus pakutakse veebipõ-hist õpet. •• Uudisteagentuuri Associated Press andmeil õpib 40 osariigis üle 200 000 lasteaialapse ning põhi- ja keskkooliõpilase täis-koormusega virtuaalsetes tšar-terkoolides, kus kogu õpe toi-mub üle interneti. Kui arvestada aga neidki, kes sellisest koolist vähemalt ühe kursuse on võt-nud, paisub arv kümnekordseks.•• Sääraste koolide efektiivsuse kohta puudub küll piisaval mää-ral usaldusväärseid andmeid, kuid eri osariikides võetakse vastu seadusi, mis lubavad sel-liseid koole rohkema asutada. Georgia osariigis on näiteks ole-mas nutitelefonirakendus, mis lubab keskkooliõpilastel võtta tunde mobiili teel. Viimase aasta jooksul on uusi koole asutatud Ohio, Utah’ ja Virginia osariiki-des. Florida osariik nõuab, et keskkooliõpilased võtaks vähe-malt ühe veebikursuse, Idahos on nõudeks kaks.•• Virtuaalkoolide turgu valitseb USA-s viis firmat, neist suurim on K12 Inc, mille hingekirjas on 94 000 koolilast – see arv on nelja aastaga enam kui kahekor-distunud. Sellised ettevõtted pa-kuvad õppematerjale, hindavad tudengeid ja palkavad õpetajad. Arvatagi toetavad need firmad energiliselt koolide asutamisele kehtestatud reeglite lõdvenda-

mist.

Veebiõpe peaks aitama õppejõududel rohkem tudengitega tegeleda ja oma ainet arendada.

demonstreerinud õppurid kunagi tulevi-kus kursuse läbimise kohta tunnistuse. Kui veebiõpe ise on tasuta, siis tunnistu-se eest hakatakse tulevikus tõenäoliselt vähemalt mõnevõrra raha küsima. „Ees-märgiks on muuta tunnustamine äärmi-selt taskukohaseks,” teatab MIT. Neid tunnistusi ei annaks siiski välja instituut ise, vaid MITx-i haldamiseks loodud ka-sumitaotluseta allüksus, mille nimi saab segaduste vältimiseks õppeasutuse omast piisavalt erinev olema.

47


hariduS

Luksusjahivalmistaja, kelle toodang vaid välismaal ostjaid leiab. Kalla Mööbel, kes hämmastas IT-sõbra-

likkusega. Saaremaa Piimatööstus, kes oli välja visanud kõik vanad seadmed ja leidis fookuse kvaliteetse juustu tootja-na. Kõnnu robotlüpsifarm, kus elu kulges stoilises rahus, olles märkamatult, aga kindlalt arvuti poolt juhitud. Samuti Incap Electronics – moodne, laiendamisplaane pidav elektroonikatööstusettevõte saa-rel. Tekitas kahtluse, kas Eesti ettevõtja on ikka nii väike ja saamatu, kui mõni ar-vab.

milline on eesti ettevõtja?

Kindlasti on kõigil ettevõtjail sisimas teadmine, miks ta äri ajab ja millised on tema isiklikud eesmärgid firma osas vä-hemalt lühiperspektiivis. On ka neid, kellel on pikaajalised strateegiad paika pandud ja kellel terendab silme ees kaugeleulatuv visioon. Kes meist on oma plaanide välja-ütlemises ambitsioonikamad, kes vähem.

Siiski suures plaanis iseloomustatak-se Eesti ettevõtjat kui endasse tõmbunud individualisti, kes parema meelega selgi-tab välja suuremad konkurendid, kellega võistelda. Miks aga mitte kasutada kon-kurentide analüüsimiseks kulutatav aeg hoopis oma firma arendamiseks, maailma trendidega kurssi viimiseks või hoopis leidmaks viise, kuidas konkurentsist edu-kas koostöö välja voolida?

õppereisid – milleks?

Olen veendunud, et paljudele toob sõna

Õppereis kui väga intensiivne õppevormAasta lõpus sai paarikümneliikmelise ettevõtjate grupiga käi-dud Saaremaal õppereisil, kus võtsid kolleege vastu uskuma-tult huvitavad ja tublid ettevõtted.

„õppreis” kohe muige näole. Eks see ikka üks pidu ja pillerkaar ole! Miks peab käima tootearendust või ärimudeli innovatsioo-ni õppimas Itaalias või Hiinas? Õppreis Eestis – naerukoht! Mida õppida – kui mul huvi on, siis loen parem ühe õpetliku raa-matu läbi, käin seminaridel ja koolitustel!

Sellised arvamused on elust ja inimes-telt enestelt. Julgen väita, et sellised ar-vamused on väga küünilised ja kitsarin-nalised. Mul on olnud võimalus osaleda EAS-i korraldatud õppreisidel nii Eestis kui ka välismaal, mis kummutab mõlemad müüdid.

eesti õppereis vs vÄlismaa

Minu esimene reis oli välisreis, millest au-salt öeldes ei osanud midagi oodata ega loota. Ainuke siseinfo oli teada moderaa-tor/koolitaja, kellelt võis eeldada häid päe-val nähtust tehtavaid analüüse. Nii ka oli.

Tagasivaatena välisreiside peale julgen väita, et olulist rolli mängivad külastata-vad firmad, kuid õige täpi i-peale paneb siiski koolitaja professionaalsus. Keegi ei või ette aimata, milliseks kujuneb võõrus-tava firmaga kohtumine, kuid kogu päeva saab väga apetiitseks ja õpetlikuks muuta koolitaja loova ning meisterliku lähenemi-sega. Seega soovitaksingi leida koolitajaks isik, kes teadmistele lisaks oskab ettevõt-jatega suhelda ja tunneb samuti rõõmu sellest, mida ta reisile tegema tuleb.

Kuidagi enesestmõistetav on see, et välismaale ettevõtetega tutvuma minnes

Autor: Ulvi kala, Baltic Intertex OÜ juhatuse liige • Fotod: erakogu

Ulvi Kala

48


intervJuu

vaatame neile firmadele natuke alt üles. Kindlasti on nad Eesti firmadest kõrgemal tehnilisel tasemel ja nii edasi. Kuid see müüt murdus Eesti ettevõtete külastamisel.

See oli lausa uskumatu, kui vahvaid asju me ise oma kodukamaral teeme. Ja kõike ilma kisa ja kärata. Kui palju meist teab, et väikeses Eestis valmistatakse üle saja tonni kaaluvat survemahutit, mis tarnitakse Uruguaysse, nagu teeb Estanc. Kas me oleme kursis, et Saaremaal val-mistatakse maailmas hinnatuid luksus-jahte? Kuidas toimub Salvestis retseptide väljatöötamine? Kas meil on piisavalt ku-jutlusvõimet kujutamaks ette, kuidas on omavahel ühendatud lehmad ja tehnika automaatlüpsifarmis?

Seda küsimustejada võib jätkata pikalt. Mis on aga kokkuvõte – neid kõike asju

ajavad vahvad ettevõtjad eestlasele oma-se tagasihoidlikkuse ja tõsidusega. Mis aga iseloomustas neid kõiki ühtemoodi – sära silmades, kui oma ettevõtte tegemis-test räägiti.

kUs on õppereisi tUlemUsed?

Sagedamini esitatud küsimus nii õpperei-sil olles kui ka naastes on: „Mis või kus on õppereisi tulemus?” Siinkohal soovin tsi-teerida Estanci nõukogu esimeest Raigo Tammot: „Kõik võtab veidi rohkem aega, kui loodetakse, mõtlen numbriliste näita-jate saavutamiseni.”

Lühinägelik on arvata, et reisilt naas-tes teedki kohe midagi suurt või revolut-sioonilist ära. Kui see nii oleks, seaks see minu jaoks kindlasti kahtluse alla ettevõt-ja senise tegevuse ja tema tõsiseltvõe-tavuse. Aeg annab arutust ja aitab välja setitada oma firma jaoks parima lahen-duse või kummutada senise geniaalsena tundunud idee.

Samaväärselt on liiga kitsarinnaline püstitada reisiks mingi kindel eesmärk (näiteks koostööpartnerite leidmine või midagi samalaadset). Mida suuremat pilti suudate õppereisil haarata, seda õpetli-kum see on. Eesti ettevõtlusmaastik on maailma mastaabis väga väike, mistõttu läbilöömiseks peame olema seda paindli-kumad ning leidlikumad, ütleb laevaehitaja SRC nõukogu esimees Hannes Lilp. Siin tu-leb väga kasuks rahvusvaheliste ettevõt-lusmudelite ja -traditsioonide tundmine.

mis on õppereisi tegelikUd

tUlemUsed?

Igal osalenul on kindlasti nägemus saa-dud resultaatidest. Leian, et aina enam hakkavad ärimaastikul tooni andma peh-med väärtused, mida ei osata veel piisa-valt hinnata. Sellest johtuvalt ka allpool koostatud pingerivi.

•• Suhtevõrgustik Reiside järel kõige sagedamini kõlama jäänud ja väärtuslikuma tulemusena väl-ja toodu oli huvitavate Eesti ettevõtjatega tutvumine ja sellest välja kasvanud suht-lusvõrgustik. Silme ette tuleb mälestus õh-tusöögist, kus „metallimehed” istuvad koos ühe laua taga. Kas konkurendid? Kindlasti mitte! Spontaanselt oli sündinud hoopis me-talliklaster, mis on edukalt tööle läinud.

Olenemata sellest, kas töötate metalli-

või tekstiilivaldkonnas, juhtimisega seo-tud probleemid on ülekantud tähenduses ikkagi analoogsed. Olen veendunud, et kõige pädevamat vastust ettevõtlusega seotud probleemide puhul saab siiski et-tevõtjatelt, kes igapäevaselt samade as-jadega tegelevad.

•• Suhted Suhted on inimeste vahel, mitte organisat-sioonide vahel, leiab Hannes Lilp, mis on retseptiks nendele ettevõtjatele, kes karda-vad oma ettevõtte tegevuse kopeerimist. Ei maksa unustada, et ettevõtet võib võrrelda elava organismiga, mida on võimatu sada protsenti jäljendada. Kui see õnnestub, on firma lihtsalt laisaks läinud ja loorberitele puhkama jäänud. Tavaliselt suureneb ava-tus koos ettevõtlusstaažiga.

•• Pildi avardumineNäha enda ettevõtet teiste mätaste ot-sast annab parema analüüsimisoskuse, usub Kalev Allik, mille põhjal julgete teha otsuseid, milles enne kõhklesite. Näiteks just Alliku firma Trans Chemicals lugu kuulates langetasin otsuse teha täiendav tehnoloogiline investeering aastal 2011, ennetamaks probleemi, millega oleksin seisnud silmitsi 2012. aasta kevadel!

Külastades tootmisüksusi, kellest iga-ühel on strateegia ja innovaatiline idee konkurentsieelise leidmiseks, tekitab kindlasti teatud mõtteid, mida rakendada oma firmas.

Kogutud mõtteterad või ideed, mis võib olla esialgu ei tundugi kuigi aktuaalsed, kuid kerkivad esile teatud aja pärast.

•• Vana tõde uues kuuesIseenesestmõistetavate teooriate või mõtete ülekordamine. Näiteks oskus olla innustunud firma arengust ja tegevusest ka kümne aasta pärast.

Ettevõtjatevahelise intensiivse ajurün-naku tulemuslikkus vabas keskkonnas on kordades suurem kui lühiseminaridel.

müüdi mUrdmine

Kas Eesti ettevõtja on kinnine individualist? Ei – minul oli õppreiside raames suur rõõm tutvuda avatud suhtlusega tegusate ini-mestega, kes ei kaitse kiivalt oma teadmisi ega kogemusi. Õppereis – kas naerukoht? Ei – tegu on väga intensiivse õppevormiga, mis aitab omanda rohkem teadmisi, kui üksi studeerides või loengutes istudes.

49


intervJuu

Autor: mikk salu, Postimees • Foto: aldo luud

•• Küsin kõige esimese asjana, et mis asi see maastikuarhitektuur üldse on?

Maastikuarhitektuur on selline kunsti ja teaduse sümbioos, mis tegeleb maas-tiku ruumilise kujundamisega. Maastik on mis tahes väliruum, on ta siis linnas või on ta maal. See on ruumi kujundami-se eriala.

•• Kus seda õppida saab?Praegu Eestis õpetatakse seda mit-

mes kohas. Esiteks maaülikoolis juba 16 aastat. Teiseks Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis. Ja nüüd ka kunstiakadee-mias magistri tasemel. Kokku seega kol-mes või kahes ja pooles ülikoolis.

•• Oletame, et keegi õpib seda eriala ja lõpetab ülikooli, siis kus kohas maas-tikuarhitektid tööle hakkavad?

Päris palju erinevaid töövaldkondi. Suurematest valdkondadest võiks maini-da väliruumi projekteerimist, on see siis linnade või maakohtade või väiksemate alevite linnaruumi projekteerimine. Või siis vanade parkide või ajalooliste alade rekonstrueerimine. Teiseks, detailpla-neerimine ja üldse ruumiline planeeri-mine, aga ka rohkem maastikulisemad projektid, näiteks maastikuhooldamise kavade koostamine. Töökohad võivad olla suured inseneri- ja projekteerimisbürood, planeerimisbürood, aga ka kohalikes omavalitsustes mõned ametikohad või

Sirle Salmistu: enamiku maastiku-arhitektuurist on teinud arhitektidEesti Maastikuarhitektide Liidu juhataja Sirle Salmistu räägib maastikuarhitektide tööst Eestis, miks sellest veel vähe tea-takse, kus saab seda õppida ja milline on maastikuarhitektuuri tulevik.

siis teatud ametites, näiteks keskkonna-ministeeriumis, on mitmeid meie inimesi tööl.

•• Eestis on see kokkuvõttes ikkagi uus ala?

Eestis on see suhteliselt noor eriala. Samas eriala ise pole noor, mujal Euroo-pas on maastikuarhitekte pea sada aas-tat õpetatud. Meie oleme lihtsalt ajast maas.

•• Tavainimene saab aru, millega te-geleb arhitekt – teeb maju. Räägiks veel korra üle, millega tegeleb maastikuarhi-tekt?

Tõsi, sellest veel väga hästi aru ei saa-da. Sagedane arusaam on see, et maas-tikuarhitekt on haljastaja või haljastuse planeerija, aga see pole nii või siis on see ainult üks osa meie tööst. Me tegeleme ikkagi ruumiga, aga meie ei kavanda hoo-neid, vaid seda ala, mis jääb hoonete va-hele. See tähendab selle ruumi loogikat, proportsioone, kus kohas asuvad teed, kus kohas asuvad mingid olemise kohad, kus asuvad ehitised, kus asuvad pargid ja haljasalad.

•• Kui palju Eestis on maastikuarhi-tekte?

Ma päris täpselt ei tea, aga Eestis on 90–100 maastikuarhitekti, kes ka oma erialal töötavad.

•• Kas Eesti linnad, eelkõige Tallinn ja Tartu, kas need näevad välja nagu linnad?

Ma arvan küll, et näevad. Mis on üldse linn, võiks küsida vastu, mis on linna tun-nused?

•• Linn on see, kus on palju maju ja ini-mesi tihedalt koos...

Oleneb, millega võrrelda. Kui võrrelda Euroopa suurlinnadega, siis Tallinn, am-mugi mitte Tartu, ei küündi selleni, et neid võiks linnadeks nimetada. Aga kui võrrel-da väikelinnadega, siis on nad küll linnad. Linnade puhul ei ole tähtis ainult majade kontsentratsioon, vaid ka see mis on seal majade vahel. Linnades ei ela ju robotid, vaid inimesed.

Jah, teinekord me diskuteerime tee-mal, et linnasid võiks rohkem tihendada, et võiks ehitada rohkem hooneid, et linn võiks välja näha rohkem linnana, siis mina sellega lõpuni nõus ei ole.

50


intervJuu

•• Mina ise olen Tartust pärit ja tõsi, Tartu on viimastel aastatel muutunud rohkem linna nägu, aga väga palju on seal ikka veel ka sellist suurt küla, tuul ulub keset linna ja liiv tuiskab näkku... Ja Tallinnaski on seda tühja ruumi tohu-tult...

Jah, linnas, sealhulgas ka kesklinnas, on neid kohti, mis tunduvad tühjana. Sa-mas tuleb ka mõelda tasakaalustatult. Kui inimesed, vähemalt suurem osa ini-mesi, on rahul selle ruumiga, siis milleks seda nii väga muuta? Kui pole neid inime-si, kes neid majasid sisustaks, siis kellele peaks neid ehitama? Ma pole vastu selle-le, et mõned kohad Tartus võiks olla tihe-damad, aga me ei saa üldistada.

•• Kas Tartusse Emajõe äärde võiks hakata maju ehitama?

Ma ei tea. See on keeruline küsimus. Puhtalt minu isiklik arvamus on see, et

ma ei näe selle jaoks väga suurt vajadust. Tartus on teisi kohti, kuhu võiks ehitada. Samas ma toetan seda, et mingil kujul võiks seda elutegevust Emajõe äärde rohkem luua. Kas see on aga just majade ehitamine, see on teine asi. Minu arvates on päris vahva, et Tartus on Emajõgi ja seda ümbritseb roheline vöönd, kus kõik saavad liikuda. Teisalt on muidugi küsi-mus selles, kui aktiivselt seda ala kasu-tatakse, ja tõsi on see, et Emajõe ala pole Tartus väga aktiivselt kasutusel.

•• Ma ei peagi silmas, et kogu Emajõe äärne tuleks täis ehitada, aga jõgi voolab läbi linna mingi 10–15 kilomeetrit ja selle ääres pole midagi. See tundub ka imelik.

No kellele imelik, kellele mitte imelik. Nagu ma ütlesin, siis mingisugusel moel mingit uut tegevusruumi ja funktsioo-ne Emajõe äärde tekitada oleks täiesti mõistlik. Kui jutt käib aga sellest, kas

peaks jõe äärsetesse parkidesse maju ehitama, siis tuleb ka küsida, milliseid maju. Kas avalikke hooneid või privaat-hooneid, elumaju...

•• Kui suvi välja jätta, siis praegu on jõe äär ju päris tühi, peale partide pole kedagi...

Seda küll jah. Aga meil ongi küsimus, mida teha, et inimesed sinna läheksid ja ruum aktiveeruks. Võib juhtuda ka see, et loome jälle ühe surnud ruumi.

•• Üks lahtine küsimus. Mis on üldse maastikuarhitektuuri seis Eestis?

Nii ja naa. Eriala Eestis on ikka veel noor ja teadlikkus meist võiks olla suu-rem. See, mis senimaani on Eestis välja ehitatud, see on enamasti kas arhitekti-de või muude spetsialistide loodud ruum. Maastikuarhitektide loodud asjad on alles valmimas ja tulemust on veel vähe näha.

51


intervJuu

Mingis mõttes oleme ikkagi veel kasvu-raskustes. Praegu ei reguleeri veel midagi seda, kes võiks maastikuarhitekti tööga tegeleda. Praegu on lõpusirgele jõudmas kutsestandardi valmimine.

•• Te ütlesite, et tulemust on veel vähe näha, aga ikkagi, mis näiteid saab tuua?

Ma ei taha öelda, et maastikuarhitek-tuuriga pole Eestis üldse tegeletud, aga nendega on pigem arhitektid tegelenud, mitte maastikuarhitektid. Näidetena võib tuua Pärnu rannapromenaadi, rannapargi või kas või Tallinnast Vabaduse väljaku, Rotermanni kvartali ruumi. Ma ei anna siin hinnanguid nende kvaliteedile, aga tõin lihtsalt näiteid sellest, mis on maas-tikuarhitektuur.

Üheks kõige värskemaks maastiku-arhitektuuri näiteks on Tartus Fortuuna tänava äärne kõnnitee lõik koos platvor-midega Emajõele. Projekti põhiautoriks on maastikuarhitekt (lisaks on veel auto-reid).

Üldtuntud tegijad maastikuarhitektuu-ri vallas Eestis on Kersti Lootus ja Ülle Gri-šakov, kuid nemad on hariduselt arhitek-tid. Maastikuarhitektide tehtud või nende osalusel valminud töödest võiks mainida

veel Pae parki Lasnamäel, Tamula ranna-promenaadi Võrus.

•• Maastikuarhitektuuri saab Eestis päris mitmes kohas õppida. Miks see sellise nišieriala puhul nii on, kas lihtsalt ülikoolide vaheline konkurents, et tahe-takse üksteise tudengeid üle meelitada?

Ma võin ainult arvata, aga ilmselt see sellepärast nii on. Kuna eriala on uus, siis tõenäoliselt proovivad erinevad ülikoolid sellega tegeleda. Kuna maastikuarhitek-tuur on suhteliselt lai eriala, siis on seda samas ka võimalik erinevate vaatenurka-de alt õpetada.

•• Kas killustamise ja kvaliteediprob-leemide ohtu pole?

Kindlasti on. Samas on Euroopas kok-kulepitud need kvaliteedinõuded maasti-kuarhitektidele ja kõik ülikoolid, kes seda eriala õpetavad, peaksid neist lähtuma.

•• On siis Eestis maastikuarhitektide ületootmist?

Kui võrrelda mõne teise riigiga, kui pal-ju seal maastikuarhitekte erinevates koh-tades töötab, siis me oleme väga kaugel sellest. Praegu on Eestis ikkagi väga vähe maastikuarhitekte näiteks kohalikes

omavalitsustes. Ainus kohalik omavalit-sus, kus on maastikuarhitekti ametikoht, see on Tallinna linnavalitsus.

•• Kas maastikuarhitektid ja tavali-sed arhitektid on konkurendid?

Nii ja naa. Meie arhitektidele konku-rentsi ei paku, sest meie hoonete projek-teerimisega ei tegele. Arhitektid aga mei-le küll, tegelevad Eestis nii hoonete kui hoonete vahelise alaga. Nii, et nemad on küll konkurendid.

•• Peab see aga nii olema? Äkki võiks arhitektidele öelda, et tegelege oma ma-jadega ja jätke muu rahule.

Ideaalis oleks ehk küll nii, et igaüks jääb oma liistude juurde. Aga ma ei tahaks, et jääks kõlama mõte arhitektide ja maasti-kuarhitektide vastandamisest. Kuivõrd te-gemist on väga tihedalt üksteisega seotud erialadega ja meil on väga palju kokkupuu-tepunkte, siis on ka loomulik, et rääkides maastikuarhitektuurist, toimub pidev võrd-lemine arhitektuuri teemadega. Teatav kon-kurents muidugi jääb, näiteks linnaplanee-rimise teema, kuid ideaalis ma näeksin üha suurenevat koostööd, kus nii arhitekt kui maastikuarhitekt töötavad koos, kus vaja, tehes tööd enda kompetentsi piires.

52


intervJuu

Teeme Sulle ühe väga hea pakkumise: kui tellid lehe neljaks kuuks 44 euroga, lisame omalt poolt veel kahe kuu tellimuse – võidad 20,80 eurot.

Pakkumine kehtib 29. veebruarini 2012.Tellimuse saad vormistada www.epl.ee/hei või telefonil 680 4444.

Paberlehe tellija saab lisaks ka Eesti Päevalehe digilehe tasuta lugemisõiguse.

PROOVI

VÕIDAD 20,80

€

2 KUUD

TASUTA

ParimPäevaleht!


tellija mõistkU probleemi,

teenUsepakkUja tellija vajadUsi

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommuni-katsiooni Liidu (ITL) tellitud Eesti IKT la-henduste kasutamise uuringu tulemus kinnitab, et IT-süsteemi tellimisel tuleb soovitud eesmärgi saavutamiseks silmas pidada väga erinevaid tegureid, kuid ette-võtte ja IT-firma vaheline sujuv koostöö algab omavahelisest suhtlemisest. Sobi-va IT-lahenduseni jõudmiseks peab tellija esmalt aru saama oma äri arengut pärs-siva probleemi olemusest ning loodava süsteemi täpsest eesmärgist. IT-firma peab omakorda mõistma kliendi äriloogi-kat ja tegelikke vajadusi.

Põhjaliku uuringu käigus IKT tellija-te kogemusi analüüsinud Kalev Kaarna rõhutab kliendi ja teenusepakkuja ühi-selt sätestatud lõppvisiooni tähtsust. „Uuringut tehes leidis kinnitust tõsiasi, et IT-ettevõte ja tema klient võivad asju näha omal moel ja nende ootused eduka projekti osas võivad üksteisest erineda. Ettevõtetel on erinevad taustad, ootused ja kogemused ning IT-firmal võib esineda arusaam projekti normaalsest tulemu-sest, mis ei lange kokku tellija ettekujutu-sega,” tunnistab Kaarna.

Mitu uuringus osalenud ettevõtet kin-nitasid, et sobivat partnerit valides ei testi nad eeskätt mitte IT-teenusepakkujate ül-disi teadmisi ja suutlikkust, vaid oskust fir-

Edukas IT-projekt algab suhtlusest ja avatusestHea IT-lahendus on ettevõttele investeering, mille edu määra-vad tellija ning IT-firma vaheline aktiivne kommunikatsioon ja üksteisemõistmine.

Autor: indrek petersoo, Ericsson Eesti • Fotod: istockphoto

ma äriprobleemid ära kuulata ja neist läh-tuvalt ettevõtte juhile arusaadavas keeles lahendust pakkuda. Keerukamate projek-tide puhul on lisaks teineteise seisukoh-tadest arusaamisele ülioluline ka projekti-meeskonna pühendumus, isikutevaheline sobivus ja tiheda suhtluse juurutamine.

Nendel tingimustel suudetakse tagada projekti edukaks elluviimiseks vajalikud nõuded – olemasoleva olukorra ja ooda-tava lahenduse täpne kirjapanek, projekti etappideks jagamine ja mõlemapoolne ajakavast kinnipidamine. Pühendumuse ja vastastikuse mõistmise puudumisel võib projekti äriline fookus kiiresti kaduda.

Kaarna hinnangul võiksid nii teenuse tellija kui lahenduse looja juba projekti algfaasis ausalt võimalustest ja vastas-tikustest ootustest rääkida. „Tellija peaks IT-firmat teavitama projekti realiseerimi-seks ette nähtud finantsressurssidest ning IT-partner omakorda erinevatest võimalustest soovitud tulemuseni jõud-miseks. Üht ja sama ülesannet saab la-hendada väga erineva funktsionaalsuse ja hinnaga. Eesmärgiks peaks olema leida sobivaim ja tasuvaim, mitte kõige kallim lahendus ettevõtte probleemidele,” leiab uuringu koostaja.

it-firma olgU osavõtlik ja viisakas

Kõikides projektijuhtimise õpikutes on kirjas, et IT-projektide teostamisel on

kolm peamist riskifaktorit, milleks on soovitud eesmärgi saavutamine, eelar-ves püsimine ja tähtajast kinnipidamine. Suurima kitsaskohana rõhutasid uurin-gus osalenud ettevõtted aga IT-firmade üldist suhtumist ja suhtlemisoskust. Osapoolte vaheline puudulik kommuni-katsioon põhjustab ebarealistlike ootus-te teket, vastastikust möödarääkimist ja erinevaid arusaamu projekti eesmärgi osas. Taolises olukorras tekivad enamas-ti probleemid eelarvest ja ajakavast kin-nipidamisel.

Nagu uuringust selgub, algavad prob-leemid IT-ettevõttega sageli juba esi-mesel kohtumisel, kui oma lahendust esitlema kutsutud potentsiaalne partner pole piisavalt ette valmistunud. See väl-jendub nii kasutatavates materjalides, lahenduse tutvustamise viisis ja keeles kui ka kliendi ärivaldkonnaga arvestami-ses. Halvimal juhul ei saa firma juhtkond täpselt aru, mida neile tutvustatakse ja kuidas see süsteem peaks aitama neil edaspidi probleeme lahendada.

Teise suhtlusega seotud probleemina nimetasid ettevõtted IT-tegijate vähese kuulamisoskuse. Nii mõnelgi juhul esitleb

54


uuring

IT-firma pakutavat lahendust kui ainuvõi-malikku, süübimata seejuures vähimalgi määral kliendi probleemidesse ja neile võimalike lahenduste otsimisesse. Kõige drastilisem oli juhtum, kus IT-firma esin-daja suutis esimesel kohtumisel firma IT-juhiga tülli minna. Samavõrd tekitab usaldamatust valimatult kõike teostada lubav IT-ettevõtte esindaja – siis kahtleb tellija partneri suutlikkuses projekti si-sust aru saada või näeb vastaspoole te-geliku eesmärgina ainult müüginumbrite suurendamist. Kardetakse, et IT-ettevõte laseb sihilikult tekkida olukorral, kus pla-neeritavate töötundidega pole reaalselt võimalik töötavat süsteemi valmis teha ja soovitud eesmärgini jõudmiseks peab tellija juurde maksma.

Ettevõtete juhte häirib ka see, et mõni vähekogenud IT-ärimees alustab ärisuht-lust kliendi rahakoti paksuse uurimisega või tuletab tellijale otsekoheselt meelde, et IT-arendus on väga kallis. Pakkumise tegemiseks peab IT-ettevõttel mõistagi olema selgus tellija ootuste suhtes pro-jekti maksumuse kohta, kuid seejuures tuleks kindlasti vältida ülbet ja üleolevat hoiakut. Samavõrd pelgab tellija olukordi, kus IT-lahenduse looja ei mõista kliendi

äri- ega toimimisprotsesse ja seetõttu valmib toode, mis ei sobi ettevõttele või mida peab vajaliku funktsionaalsuse saa-vutamiseks mitu korda ümber tegema.

IT-firma esmaseks kohuseks on kont-rollida, kas klient sai terminoloogiast ja spetsifikatsioonist õigesti aru. Kui eeldatakse, et klient mõtleb nagu prog-rammeerija, siis on möödarääkimised ja edasised hädad kerged tulema. Suureks riskifaktoriks võib kujuneda ka olukord, kus ei peeta kinni projektisisesest rolli-jaotusest ja IT-firma projektijuhi asemel suheldakse otse programmeerijaga, kuna kardetakse, et vastasel korral ei mõisteta tellija soove piisavalt täpselt.

ühistUnde tekkimine

liidab meeskonda

Tellijale on kõige olulisem oskus IT-part-nerile selgeks teha ettevõtte vajadused ja ootused. Möödarääkimise vähendami-seks peavad mõlemad pooled aktiivselt kaasa mõtlema ja süsteemide toimimi-sest aru saama. Riskide maandamiseks peaks IT-firma tellija soovid kirja panema ja samuti suuliselt läbi rääkima. Füüsilise kokkusaamise korral on kõige tulemus-likum vajalikud protsessid ja skeemid pabertahvlil läbi joonistada. Samm-sam-mult protsesside joonise tegemine tagab parema arusaama kui valmis protsessi skeemi näitamine, samuti võimaldab see esitada iga etapi kohta täpsustavaid kü-simusi.

Võimalikku lahendust pakkudes tuleb IT-ettevõttel tutvustada seda lähtuvalt ettevõtte vajadusest, mitte arenduse võimalustest. Võime ennast vastaspoole olukorda panna tähendab esmalt kliendi ärakuulamist koos vajalike küsimuste esitamisega ja seejärel üldist arusaama omades lahenduse variantide väljapakku-mises. Sinna juurde peab käima ka oskus lasta tellijal „tagasi peegeldada”, millest aru saadi ehk erinevad IT-alased kirjeldu-sed oma sõnadega ümber rääkida. Mida varem suudab IT-ettevõte näidata tellijale tulevase tarkvara ekraanipilte või demo-versiooni ja lasta seda testida, seda väik-semaks muutub möödarääkimiste või va-les suunas arendamise tõenäosus.

Isikliku sobivuse ja „meie” tunde teki-tamiseks soovitasid mitmed ettevõtted kogu projektimeeskonna esimesed koos-olekud pidada kontorist väljas, kus ette-

võtte ja IT-firma töötajad saavad teineteist tundma õppida. Nii kaovad võimalikud suhtlusbarjäärid ja väheneb pingete tek-kimise risk. Väga suure mahuga projektide puhul võiks hea lahendus olla IT-firma pro-jektijuhi või arendaja töötamine ettevõttes kohapeal, et seeläbi paremini tunnetada esilekerkivaid probleeme ja tekkivatele tõrgetele kiiremini reageerida.

it aitab mUUta reegleid

Kaarna loeb uuringu käigus sündinud to-sinast eduloost kõige huvitavamateks neid juhtumeid, kus infotehnoloogia kaa-samine aitas ettevõtte juhil ja klienditee-ninindusel muuta senikehtinud reegleid. „Tavapärased tööprotsessid mõeldi hoo-likalt läbi ja kohandati nii, et uus info-süsteem võimaldas ühtlasi uusi reegleid järgida. Seeläbi avastati võimalused et-tevõtte efektiivsemaks tegutsemiseks. Näiteks ühes firmas ei olnud meistri üles-andeks enam keskmise tootlikkuse tõst-mine, vaid probleemide põhjuste leidmine

Eesti Infotehnoloogia ja Telekom-

munikatsiooni Liidu (ITL) tellitud

Eesti IKT lahenduste kasutami-

se uuringu tulemusena sündis 13

edulugu, milles eri valdkondade

ettevõtted kirjeldavad kogemu-

si ja tähelepanekuid õnnestunud

IT-lahenduste loomisel. Uuringu

tulemusel talletatud tarkuseterad

aitavad IT-teenuste tellijatel koos-

tööd IKT sfääris tegutsevate fir-

madega sujuvamaks muuta.

•• Kogemusi kordaläinud IT-pro-

jektide teostamisel jagasid Elisa

Eesti, Fortum Elekter, Jalax, Tal-

linna Kaubamaja, Logistika Pluss,

Marat, Piletilevi, Premia Foods,

Saint-Gobain Glass, Securitas

Eesti, Tridens, Äripäev ja ano-

nüümseks jääda soovinud rõiva-

tööstusettevõte.

•• Eesti IKT klastri projekti raa-

mes tehtud uuringu teostas Balti

Uuringute Instituut (IBS) ning ra-

hastas Euroopa Regionaalarengu

Fond.

•• Kõik uuringu käigus loodud

edulood ja projekti lühikokkuvõ-

te on saadaval ITL-i kodulehel

(www.itl.ee)

UURiNGUST

55


uuring

ja lahendamine,” kirjeldab Kaarna heas IT-lahenduses peituvat võimu.

Samuti tõstab uuring esile, et IT-lahen-duste tellijad ei soovi alati olemasoleva infosüsteemi hooldamist ja täiendamist, vaid lepingulised IT-partnerid peaksid ise aktiivselt oma klientidele uusi, äritulemu-si parandada aitavaid IT-võimalusi tut-vustama. Kuna üheks võimalikuks seletu-seks madalale IT-alaste investeeringute ulatusele võib olla ettevõtete juhtide pii-ratud arusaam IT-lahenduste rollist, siis peitub just siin IT-ettevõtete suur võima-lus teenuste edukamaks pakkumiseks.

„Uuringus osalenud ettevõtete kaasu-sed on head silmaringi avardajad – saa-me teada, milliseid juhtnööre ja selgitusi IT-firma tellijalt vajab, milliseid võimalusi peaks IT-ettevõte omakorda tellijale tut-vustama ning mida on vastastikuselt toi-miva koostöö tulemusel võimalik luua,” leiab Kaarna.

MÕiSTKE PRObLEEMi OLEMUST

Enne IT-firmaga kontakteerumist

peaks tellija ise oma äri arengut ta-

kistavast probleemist aru saama, et

osata seda detailsemalt kirjeldada.

LEiDKE SObiLiK PARTNER

Partneri puhul on lisaks hinnale

oluline, et IT-firma jõudlus ja kom-

petentsid vastaksid planeeritud

arendusele. Kõik IT-firmad ei ole

võrdselt head kõiges. Samuti on

kasulik eelistada IT-partnereid, kes

suudavad praktikas rakendada

moodsaid väleda IT-arenduse mee-

todeid. Sobiva partneri leidmine

võib osutuda pikaajaliseks protses-

siks.

KOOSTAGE ÜHiNE VERSiOON

Tellija ja IT-firma peaksid ühes-

koos määratlema projekti eesmär-

gid. Selleks peab tellija mõistma

probleemi olemust ja andma IT-

firmale selge ülesande, partner

omakorda peab suutma kliendi

mured ära kuulata ning pakkuma

välja sellise lahenduse, mis arves-

tab tellija ärist ja tegevusvaldkon-

nast tulenevate ükskasjadega.

NÕUANDEiD EDUKA iT-LAHENDUSENi JÕUDMiSEKS

LOOGE PÜSiV MEESKOND

Eduka projekti aluseks on tugev ja õpip-

rotsessi lühikesena hoidmiseks püsiv

meeskond – seda nii ettevõtte enda kui

ka teenuse osutaja poolt.

OLGE VASTASTiKKU AVATUD

Tellija peaks IT-firmat teavitama projekti

eelarvest ning partner omakorda reaal-

sest ajakulust, mis on tarvilik soovitud

tulemuseni jõudmiseks. Sellisel juhul tekib

partnerite vahel usaldus ja osatakse üks-

teise võimalustega arvestada.

PAiNDLiKKUS Viib EDASi

IT-firma ei pea nõustuma kõikide klien-

di soovidega, aga selleks ei tohiks klient

oma tahtmisest kümne küünega kinni

hoida. IT-firma tunneb enda süsteeme

ja nende võimalusi paremini ning võiks

ebamõistliku soovi puhul pakkuda ise

välja lahenduse. Samal ajal peaks IT-fir-

ma suhtuma kliendi soovidesse mõist-

valt ning olema valmis ka ise muudatusi

tegema.

TOOGE ARENDAJA FiRMASSE

Pikaajaliste ja keerukate projektide puhul

lihtsustab IT-firma projektijuhi või aren-

daja oma ettevõttesse toomine oluliselt

kommunikatsiooni ja lühendab aega,

mis on vajalik ettevõtte tundmaõppimi-

seks.

PANUSTAGE OMA AEGA

Kui ettevõttel ei ole inimest, kellel oleks

aega IT-firmale äri eripärasid selgitada

ja lahenduste valikul aktiivselt kaasa

mõelda, siis on IT-firmal oluliselt kee-

rulisem tellija vajadustest aru saada.

Samuti peavad aega panustama kõik

teised tellijapoolsed projektiga seotud

isikud, vastasel korral muutub hea tu-

lemuse saavutamine raskemaks.

KAASAKE TESTiMiSSE

ROHKELT iNiMESi

Mida rohkem on testijaid, seda suurem

on tõenäosus võimalikud vead enne IT-

süsteemi kasutusele võtmist üles leida ja

parandada.

MUUTKE REEGLEID

IT-lahendused võimaldavad ettevõtetel

hakata protsesse juhtima uutest põhimõ-

tetest lähtudes. Kuigi konkurentidel on

võimalik kasutusele võtta sama tarkvara,

siis reeglite muutmist nad tõenäoliselt

kohe järele ei tee ja see annab pikemaks

ajaks konkurentsieelise.

56


uuring

ImperfektsionistidTom Rachman

Sari Areeni bestseller

„Imperfektsionistid” on uue sarja „Areeni bestseller” esimene raamat. „Areeni Bestseller” toob Eesti lugejani ilukirjanduse uusi tuuli laiast maailmast. Sarjas ilmuvad romaanid

on hinnatud nii kriitikute kui ka lugejate seas oma kodumaal ning ka maailmas laiemalt.„Ajakirjanduses võib palju saavutada, kui sealt õigel ajal lahkuda,” ütles kunagi üks

Euroopa suurmees. „Imperfektsionistid“ on aga lugu inimestest, kes seda õigel ajal teha ei taibanud. Kunagi mõjukas ja rikas üle-euroopaline ajaleht on hääbumas. Koos sellega on

hätta sattunud toimetuse töötajad, kes igatsevad taga endisi aegu, ning inimpelglik vastu-tav väljaandja teiselt kontinendilt, kel pole aimugi, mida peaks tegema.

Priit Hõbemägi

areeni bestseller

areeni bestseller

TubaEMMA DONOGHUESarja „Areeni bestseller“ teine raamat.Kujuta ette, et kogu su elu on möödunud väikeses kambrikeses, millel ei ole ühtegi akent. Vaid killuke taevast headel päevadel. Emma Donoghue kirjeldab veenvalt ja usutavalt ses lukkude taha suletud maail-mas elava viieaastase Jacki tillukest elu, mis romaani käigus omandab täiesti uue ilme. „Tuba” on raamat, mis jääb hinge külge kinni. Kätlin Kaldmaa

Valge kuningasGYÖRGY DRAGOMÁNISarja „Areeni bestseller“ teine raamat.Ühel hetkel ääretult naljakas ja järgmisel õudusvärinaid tekitav „Valge kuningas“ koosneb novellidest, mis illustreerivad tõetruult suureks kasvamise rõõme ja alan-dusi, moodustades tervikuna paljutahulise ja unustamatu portree elust ängistavas riigis, mis tegelikult võiks olla mis tahes endise Nõukogude Liidu maa.

Nagu ikka juhtub. Top Geari seiklused laias maailmasRICHARD HAMMONDMahlakas Briti huumor, ilusad ja veidrad masinad, kõle Arktika pakane ja õudne kõrbe kuumus, põhja vajutatud gaasipedaal ja pikad pidurdusjäljed, hullumeelsed seiklused vee peal ning järelikult ka vee all. Seda kõike ja rohkemgi veel saad lugeda, näha ja tunda, kui avad lühikest kasvu, kuid vapra „Top Geari” saatejuhi Richard Hammondi raamatu.

Esimesed ampsud. Pisikeste silmaterade lemmiktoidudMARGIT KIRSIPUUNende kaante vahele on lastearsti nõuandeid meeles pidades kogutud pisikeste silmat-erade lemmiktoitude retseptid koos valm-istamisõpetustega. Rohkem kui 90 erinevat püreed, putru, suppi ja näputoitu, mis olid meie laste esimesteks ampsudeks. Peale selle sisaldab raamat ka teistelt emadelt saadetud beebitoiduretsepte ja ideid, kuidas erinevad köögiviljad maitsvaks muuta.

Pilates eestlaseleEVA PETTINEN„Pilates eestlasele“ on esimene Eesti oma autori raamat, mis tutvustab maailmas üli-populaarset pilatese matitreeningut.Raamat on praktiline abivahend nii algajale kui ka kesktasemel ja edasijõudnud har-rastajale iseseisvaks pilatese treeninguga tegelemiseks. Iga harjutuse juures on põh-jalik kirjeldus ning illustreeriv fotomaterjal, mis aitab teha harjutust korrektselt. Kokku üle 300 foto koos abistavate joonistega

Eesti ilu välimäärajaJOÃO LOPES MARQUESJoão Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle femini-insus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika.

Raamatud on saadaval raamatupoodides üle Eesti ning tellides [email protected] või 680 4444.EEsti innovatsiooniajakiri HEI jaanuar 2012

Valitsemise valvurid hakkavad jälgima valitsuse lubaduste täitumistTänasest avaneb veebikeskkond Valit-semise Valvurid www.valvurid.ee, kus saab jälgida valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva. Lubaduste täitmist hindavad eri elualade eksperdid ja arvamust saavad avaldada ka keskkonna külastajad.

„Valitsemise valvurid on sõltumatud vaatlejad, kes hindavad, kuidas lubadused ja tegevusplaanid tegelikkuses täituvad,” selgitab projekti eestvedaja Hille Hinsberg Praxisest. „Uues veebiväravas avaldatakse arvamused, milles iga ekspert või organi-satsioon väljendab oma seisukohta valit-suse tegevuse praeguse olukorra ja tule-muslikkuse suhtes. Hinnangute andmiseks koguvad valvurid infot avalikest allikatest,

näiteks riigikogu, valitsuse ja ministeeriu-mite veebidest, küsitlevad ametnikke ning suhtlevad kodanikuühendustega.”

„Valitsemise Valvurid annab märku mit-mest olulisest arengust Eesti vabakonnas – oleme ühekordsete ja senini peamiselt va-limisperioodi ümber keskendunud algatus-test välja kasvanud sisulise igapäevatööni valitsemise jälgimisel ja selles osalemisel,” lausus algatust toetanud Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. „Teiseks toob algatus ühise eesmärgi nimel kokku terve hulga Eesti vabaühendusi, mis on rõõmustav märk üha tihedamast koostööst ja vajadu-sest kaasa rääkida meid puudutavates po-liitilistes protsessides. Loodame, et kodani-kud tulevad sellega kaasa.”

Veebikeskkonna vahendusel saab jäl-gida 536 tegevuse elluviimise seisu. Te-gevused on jagatud 18 valdkonnaks ning iga tegevust kommenteerivad valvurite hinnangud, mida pidevalt uuendatakse. Oodatud on kõigi huviliste arvamused, lisainfo ja täiendused. Aadressil www.val-vurid.ee saab igaüks kommentaare aval-dada oma nime all.

Valitsemise Valvurid on poliitiliselt sõltumatu asjatundjate võrgustik, mis tegutseb kodanikualgatusena Praxise eestvedamisel. Praeguse seisuga on val-vureid on üle 30, nende hulgas on nii va-baühendusi, erialaliite, mõttekodasid kui ka iseseisvaid eksperte.

TTÜ ja Riigi Kinnisvara AS asuvad otsima tulevikulahendusi ehitusesTallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) innovat-siooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit allkirjastasid möödunud reedel kaks le-pingut, millega alustatakse koostööd energiatõhusate hoonete projekteerimise ja keskkonnamõjude hindamise kriteeriu-mite väljatöötamiseks. Koostöö kestab 2013. aasta märtsikuuni.

Uuringute esimeses etapis kesken-dutakse madal- ja liginullenergiahoonete rajamiseks vajalike hoonepiirete, fassaa-dide, päikesekaitse, tehnosüsteemide, automaatika ja taastuvenergia allikate osas uute lahenduste väljapakkumisele ning tehniliste lahenduste teaduslikule ja praktilisele analüüsile. Lepingute maht 71 847 eurot ja projekti kogumaksumuseks on planeeritud 152 226 eurot.

RKAS-i juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul kasutatakse uurimuste tulemusi nii olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmisel kui ka uute hoonete kavandamisel. „Alates 2020. aastast peavad kõik Euroopa

Liidus kerkivad hooned olema nn liginullener-gia majad, mis toodavad praktiliselt sama pal-ju energiat kui tarbivad,” lisas Saarniit.

„RKAS on Tallinna Tehnikaülikoolile väga huvitav partner ja selline innovaatiline koostöö rikastab mõlemaid osapooli,” lau-sus innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak.

Uuringu „Energiatõhusate hoonete projekteerimine ja keskkonnamõjude hin-damise kriteeriumid” peaeesmärgiks on madal- ja liginullenergiahoonete võimalike tehniliste lahendusvariantide välja tööta-mine büroo-tüüpi ja avalikele hoonetele. Uuring tehakse ka madal- ja liginullener-giahoonete tüüplahenduste kohta.

58


uudiSed

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja EAS-i juhatuse liige Maria Alajõe kuulutasid avatuks edukaks osu-tunud koolitusprogrammi Ekspordirevo-lutsioon teise hooaja, mille käigus värva-takse 25 keskmise suurusega ettevõtet, kes soovivad tõsta oma ekspordikäivet, ja 25 ekspordi müügijuhi tööd teha soo-vivat noort, kel on välismaal elamise või töötamise kogemus. Ekspordirevolut-siooni algatas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Partsi sõnul on aasta eest pilootprojek-tina alustanud Ekspordirevolutsioon tões-tanud end eduka programmina ja seetõttu tuleb ettevõtmist korrata. „Eksport on Ees-ti majanduse vedur – viimased kaks aastat kujunesid ekspordile rekordilisteks, kuid kasvuruumi on veelgi,” ütles Parts. „Meie ettevõtete toodang on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tootmine paindlik, ent pudelikaelaks on enamasti oskus oma kaupa välisturgudele müüa.”

Viis protsenti alustavatest ettevõtetest hakkab kohe eksportimaViis protsenti alustavatest ettevõtetest suu-dab juba esimesel tegutsemisaastal müüa tooteid või teenuseid välisturgudel. Teisel tegevusaastal välislaekumisi saavate uute firmade osakaal on juba kaks korda suurem, liginedes kümnele protsendile, näitab SEB 2011. aasta välisarvelduste statistika.

„Kui veel 2009. aastal oli rahvusvaheli-selt tegutsevate uute ettevõtete seas roh-kem neid, kes tegid ülekandeid välismaale, siis praegu on ülekaalus ekspordist tule-vad laekumised. Eelmise aasta kokkuvõte näitab, et välislaekumisi saavate alusta-nud ettevõtete arv ületab välismakseid te-gevate alustanud ettevõtete arvu 26 prot-sendi võrra,” märkis SEB jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit.

2011. aastal alustanud ettevõtted paistsid silma suurenenud tegevusak-tiivsusega. 17,6 protsendist 2011. aastal

asutatud ettevõtetest said sama aasta jooksul aktiivsed arveldajad. Seda on neli protsenti enam kui 2010. aastal ja kahek-sa protsenti enam kui 2009. aastal.

„Asutamise järgselt passiivseks jääva-te ettevõtete osakaal oli 2011. aastal mär-gatavalt madalam, jäädes 19,5 protsendi juurde. Võrreldes 2009. aastaga on pas-

siivseks jäävate uute ettevõtete osakaal vähenenud 50 protsenti. See tähendab, et ettevõtteid ei asutata riiulitele, vaid reaal-seks äritegevuseks. Võib öelda, et barjää-ride eemaldamine ettevõtete asutamiselt on olnud tõhus ja ettevõtlusega alustami-ne on soovi korral kättesaadav kõigile,” lisas Vaikmäe-Koit.

Populaarseks kujunenud Ekspordi-revolutsioon alustab uut värbamislainet

Seda, et Ekspordirevolutsioon 2 sündis tänu esimese aasta edulugudele, kinnitas ka Alajõe. „Juba aasta eest Ekspordirevo-lutsiooni programmiga algust tehes usku-sime, et sellest võib kujuneda oluline tõu-kejõud meie eksportivatele ettevõtetele,” rääkis ta. „Tegelikkuses osutus aga prog-ramm veelgi menukamaks nii ettevõtete endi kui ka töö leidnud andekate noorte jaoks. Sisuliselt kõik aastases programmis osalenud ettevõtted on hinnanud prog-rammi kasu väga kõrgelt, eriti ekspordi planeerimise, iseseisvate turu-uuringute läbiviimise, kasulike kontaktide jms osas.”

Ekspordirevolutsiooni programmi läbi viiva Marketingi Instituudi juhi Anu-Mall Naaritsa sõnul on programmi osalema oo-datud kõik noored, kel suus mitmed võõr-keeled, huvi müügitöö vastu välisriikides ning olemas välismaal elamise-töötamise kogemus. „Esimese aasta kogemustele tuginedes võin kinnitada, et nagu äris ikka, saadab ka meie programmis edu eelkõige neid ettevõtteid, kes on teistest kiiremad

ja julgevad riskida täiesti uut ja kogemus-teta inimest spetsialistiks värvates,” sel-gitas Naarits.

Ettevõtetele on osalemise piiranguks minimaalselt 20-liikmeline töötajaskond ja vähemalt 640 000-eurone ekspordimüük 2010. aastal. Samuti tuleb ettevõtetel panustada koolitusse 20 protsenti selle maksumusest ehk 2823 eurot. Ettevõte-te kohustuseks jääb ka vähemalt aastase töölepingu sõlmimine värvatava noorega ja lepinguperioodil palga maksmine.

Tulevastelt ekspordi müügijuhtidelt eel-datakse kõrgharidust, lisaks inglise keele valdamisele veel ühe võõrkeele valdamist ja töö-, elamis- või õpikogemust välismaal. Nii ettevõtted kui ka potentsiaalsed eks-pordijuhid valitakse välja märtsi lõpuks, aprilli lõpus algab aastane koolitusperiood.

2011. aastal kandideeris Ekspordirevo-lutsiooni programmi ligi 70 ettevõtet ja üle 500 noore. Programmi valiti 26 ettevõtet.

59


uudiSed

Kui agentuur S&P langetas Prant-susmaa ja Austria riigireitingut, andis see selge märgi, et alanema

peab ka raskustes riikide abistamiseks mõeldud Euroopa Finantsstabiilsuse Fon-di (EFSF) reiting – tuleneb see ju otseselt nende riikide krediidikõlblikkusest, kes fondi tagavad. See aga tähendab, et EFSF-il läheb turult laenuraha saamine kulu-kamaks, mis omakorda vähendab fondi maksimaalseid mõõtmeid – nii väheneb ka summa, mida võimalik probleemsetele maadele välja laenata.

Arvata võib, et S&P-le järgnevad peagi teised reitinguagentuurid. Fitch teatas juba detsembrikuus, et tema analüütikute hinnangul on „euroala kriisi kõikehõlmav lahendus tehniliselt ja poliitiliselt väl-jaspool käeulatust”. Erilise mureallikana märkis agentuur usutava finantstoe puu-dumist – teisisõnu, nimetas EFSF-i ebapii-savaks.

S&P ütles oma põhjendustes ka otse välja, et detsembris saavutatud kokku-lepe kirjutada eelarve tasakaalunõuded riikide põhiseadustesse ei ole piisav: „Me usume ka, et kokkulepe eelduseks on krii-sipõhjuste ainult osaline tuvastamine: et praegune finantstorm on põhjustatud eeskätt fiskaalsest priiskamisest euroala ääremaadel. Meie meelest aga on euroala probleemid samavõrd põhjustatud ker-kivast sisemisest tasakaalutusest ning erinevusest konkurentsivõimes euroala tuumiku ja niinimetatud ääremaa vahel. Seepärast usume, et reformiprotsessil,

Euroala võlakatel keeb ikka edasiEuroala riikide reitingute alandamine agentuuri S&P poolt pida-nuks küll olema ette teada – küsimus oli vaid ajastuses. Siiski tuli see paljudele üllatusena. Võlakriis jätkub taas pärast mõne-nädalast pausi.

Autor: erik aru • Foto: reuters

mis põhineb vaid fiskaalse kokkuhoiu sambal, on oht muutuda ennasthävita-vaks, kuna sisemaine nõudlus langeb seoses tarbijate kasvava murega töö-koha kindluse ja sissetuleku pärast, õõ-nestades rahvuslikku maksutulu.”

Iseasi muidugi, et detsembrikuist kokkulepet on vahepeal oluliselt lah-jendatud. Praeguseks sisuliselt ei erine see enam omaaegsest stabiliseerimis- ja kasvupaktist, millest niikuinii keegi kinni ei pidanud. Sama probleem säiliks aga tõenäoliselt igasuguse riigieelarve-te puudujääke piirata prooviva lepingu puhul. Financial Timesi kolumnist John Kay juhtis tähelepanu, et nii USA-s kui ka Suurbritannias on eelarvetasakaalu püütud seadustesse sisse kirjutada, ilma märkimisväärseid tulemusi saavu-tamata.

Vähemalt mingil määral ulatas euroala riikidele abistava käe Euroopa Keskpank (EKP), kui hakkas pankadele senisest pikemaajaliselt, kuni kolmeks aastaks laenu andma. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy hakkas kohe pilduma vihjeid, et pangad peaks selle laenuraha-ga euroala riigivõlakirju ostma. EKP pre-sident Mario Draghi ütles siiski, et peami-seks eesmärgiks on leevendada pankade raskusi raha leidmisel. Üheks sihiks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine – kuna kõige suuremad rahas-tamisprobleemid on väikestel ja kesk-mistel pankadel, kellelt säärased firmad esmajoones laenu võtavad.

Saksa keskpanga Bundesbanki juht Jens Weidmann kinnitas, et midagi ena-mat EKP teha ei saagi. „Kriisi lahendamine on valitsuste töö – reformide ja vajadusel teiste riikide abiga,” ütles ta Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungile. „Raha-poliitikal selgelt ei ole mandaati ümberja-gamiseks liikmesriikide maksumaksjate vahel. Ja liikmesriikide rahastamine raha trükkimisega on ja jääb [Maastrichti] lepin-guga keelatuks.”

Tõenäoliselt jääks väheks sellestki, kui EKP tõepoolest ostaks lihtsalt ääreala riikide võlakirjad kokku. Bundesbanki ju-hatuse liige Joachim Nagel kommenteeris Reutersile: „Turgudele meeldib näha tšek-ki laual. Aga kui EKP eksitataks seda te-gema, peaks turud lühidalt pidu ja hakkas seejärel esitama palju ebamugavamaid küsimusi… Nad muretseks, et see lahen-dus käib Saksamaale üle jõu. Nad hak-kaks kahtlema EKP usaldusväärsuses.

60


kriiS

Ja nad osutaks sellise poliitika suurtele riskidele.”

Draghi tõi intervjuus Financial Timesile välja neli punkti, mis on eelduseks kriisi lahendusele. Esiteks, rahvuslik majandus-poliitika, kuna kriis ja usaldusekadu said alguse täielikult kontrolli alt väljunud riigi-eelarvetest. Teiseks tuleks euroalas taas-tada eelarvedistsipliin, millega tegi algust detsembrikuine kokkulepe. Kolmandaks peab paika saama tulemüür, mis takistaks kriisi levikut, olles valmis riike häda korral toetama – ehk siis EFSF. Ja neljandana tuleb mängu kriisi teine algpõhjus lisaks eelarvedistsipliinile – nigel majanduskasv paljudes ääreala riikides. See eeldaks põh-jalikke struktuurseid reforme, mis kasvu kiirendaks – ehk siis esmajoones tööturu paindlikumaks muutmist ja ettevõtlus-keskkonna muul moel lihtsustamist.

Sellise rõhuasetusega kõik analüütikud

nõus ei ole. Nemad, nagu näiteks Financial Timesi kolumnist Wolfgang Münchau, rõhu-tavad hoopis seda, et riigieelarve ei olnud mitme kriisiriigi puhul üldse probleemiks, vaid hädad algasid hoopis end lõhki laena-nud ja konkurentsivõimetust erasektorist. Kriis kandus riigieelarve tasemele üle hoo-pis seetõttu, et ühel hetkel tekkis vajadus hakata toetama pankasid, mis olid erasek-tori raskuste tõttu keerulisse olukorda sattunud. Nii olekski kriisi lahendamise peamine küsimus hoopis selles, kuidas taastada majanduskasv ääremaadel. Sel-ge, et eelarvete kärpimine, mis majandust pidurdab, ei muuda selle lahendamist just lihtsamaks. Rahvusvahelise Valuutafondi IMF-i peaökonomist Olivier Blanchard nen-dibki, et liiga jõulised kärpeprogrammid võivad hoopis tagasilöögi anda. „Mõistliku võlakoormani tagasi jõudmiseks kulub üle kahe kümnendi,” usub ta.

Ka selles, milline peaks olema tule-

müür, lähevad arvamused lahku. Suure osa analüütikute arvates jääb praegune konstruktsioon, kus ajutise EFSF-i peaks välja vahetama – kas tänavu või järgmisel aastal, on veel lahtine – alaline Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), selgelt na-piks. Lahendusi on pakutud kaks. Ühe järgi annaks fondidele oma tagatise EKP – see aga sisuliselt tähendaks raha juurde trük-kimist ja sellega kaasneks samad problee-mid, mida Nagel esile tõi. Teiseks lahendu-seks oleks võlakirjade väljastamine, mille tagajateks on kõik euroala riigid ühiselt. Selle on Saksamaa praeguseni järsult vä-listanud, kartes omaenda laenukulu tõusu.

Seepärast peaks paljude meelest eu-roala koospüsimiseks liikuma tõelise po-liitilise liidu suunas, mis võimaldaks ka ühiselt võlakirju välja anda, kartmata, et mõni liige teiste turjal liugu laseb. Iseküsi-mus, mida Euroopa valijad sellest kõigest arvaksid.

Neil on (vähemalt esialgu) raha: Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ja Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble

61


kriiS

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) ja EAS esitlesid jaanuari teisel näda-lal rahvusvahelist konkurentsivõi-

me aastaraamatut. Riigi rahvusvaheline konkurentsivõime näitab, kuidas antud riik loob ja säilitab keskkonda, mis an-nab konkurentsijõudu selle ettevõtetele. Konkurentsivõimeliste riikide eeliseks on, et nad suudavad teistest enam rah-vusvahelistel turgudel kaupu ja teenu-seid müüa ning saavad enam välismai-seid otseinvesteeringuid, seetõttu tagab kõrgem konkurentsivõime riigis kiirema rikkuse kasvu ja heaolu tõusu.

„Konkurentsivõimeline riik on paind-lik ja suudab hakkama saada ka majan-duskriiside ning halvenenud rahvusva-helise majanduskeskkonnaga. Euroopa murelaps Kreeka on siin musternäiteks – 59 riigi valimis on nad 56. kohal. Ei saa nõustuda, et nende majandusraskused üllatusena tulid, kuna nende konkurent-sivõime on pikalt väga madal olnud, see-ga olid ohumärgid juba ammu nähtaval,” selgitas EKI direktor Marje Josing. „Ehkki enne majanduskriisi oli ka Eesti posit-sioon oluliselt parem, oleme viimastel aastatel siiski oma positsiooni hoidnud, tõustes küll vähehaaval, ent kindlalt.”

Eestit edestab tabelis India, ühe koha võrra jääb maha Poola. Ida-Euroopa riiki-dest asub Eestist tabelis eespool ainult Tšehhi 30. positsioonil. Aastaga on Ees-ti möödunud Poolast ja Kasahstanist, Eestist pääsesid ettepoole aga Araabia Ühendemiraadid, mis varem edetabelis ei osalenud. Majanduse üldise arengu poolest asub Eesti tabelis 51. kohal, va-litsuse tõhususe järgi aga hoiab 20. po-sitsiooni – see ongi läbi aegade Eesti tu-gevuseks olnud. Iseäranis kõrgelt hindab tabeli koostamisel kasutatud metoodika Eesti eelarvepoliitikat – Eesti asub maa-

Eesti hoiab riikide konkurentsivõime tabelis oma positsiooniAastaga on Eesti oma positsiooni konkurentsivõime edetabelis ühe koha võrra parandanud, kerkides 59 riigi seas 33.-ks. Möödunudaastane esikolmik mängis oma positsioonid ümber. Esikohta jagavad Hongkong ja USA, mullune liider Singapur langes kolmandaks.

ilmas teisel ja EL-i riikide seas esikohal. Äritegevuse efektiivsuse koha pealt on Eesti 32., infrastruktuuri tasemelt aga 33. Kõige kehvema hinnangu sai siinne tööturg – 56. kohal 59 riigi seas. Erilist uhkustamispõhjust ei anna aga ka sise-majanduse olukord (51.) ega teaduse inf-rastruktuur (46. koht).

Tabeli koostamisel rakendati 2010. aasta statistilisi näitajaid. Majanduse olukorra ja infrastruktuuri koha pealt asus maailmas esikohal USA, valitsuse tõhususe ja äritegevuse efektiivsuse poolest Hongkong.

2011. aasta arengud näitavad, et vae-valt suutsid riigid väljuda maailma halvi-mast sõjajärgsest majanduskriisist, kui mitmed neist seisavad vastamisi uute väljakutsetega, suure eelarvedefitsiidi ja kontrolli alt väljunud välisvõlaga. Võ-lakriisi oht on suurem USA-s ja Euroopas,

sealhulgas eriti euroala riikides. Riikide ja pankadevahelise usaldamatuse kiire levimine on põhjustamas olukorra, kus maailm on triivimas järjekordse languse suunas.

„On mõistetud, et riikide välisvõla kontrollimatu kasvu peamiseks põhju-seks on riikide üle võimete elamine. Kut-sudes võlgadesse sattunud riike kasi-nusele, võime aga sattuda olukorda, kus sellega vähendame rahvusvahelist nõud-lust ja suurendame veelgi uue majandus-kriisi ohtu,” ütles Josing. „Tänaseks on jõutud järeldusele, et kokkuhoiuga käsi-käes peaksid riigid tegema maksimaal-seid pingutusi oma konkurentsivõime tõstmiseks. See on ainuke tee, mis viib nõudluse tõusule, seda ka tingimustes, kus riiklikud investeeringud vähenevad.”

„Majanduse konkurentsivõime komp-leksne vaatlemine ja selle alusel uute arengueesmärkide püstitamine ning te-gevuste elluviimine on ainus võimalus Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet parandada. EAS jätkab ka tänavu Eesti ettevõtetele võimaluste pakkumist nii alustavate ettevõtete, innovatsiooni, uutele turgudele pürgimise kui koostöö arendamise valdkondades, mis aitavad suurendada Eesti konkurentsivõimet,” rääkis EAS-i juhatuse esimees Ülari Al-amets.

Aastaraamatu tellisid EAS ja Riigikant-selei, koostas EKI. Aastaraamat tugineb Lausanne’i Juhtimise Arendamise Insti-tuudi (Institute for Management Deve-lopment, IMD) 2011. a väljaandele „World Competitiveness Year-book 2011”. Eesti osaleb riikide konkurentsivõime tabelis alates 2001. aastast. Eesti seni kõrgeim positsioon on 2006. aastal saavutatud 19. koht.

Koht Riik Koht eelmise aasta tabelis

1 Hongkong 2

2 USA 3

3 Singapur 1

4 Rootsi 6

5 Šveits 4

6 Taiwan 8

7 Kanada 7

8 Katar 15

9 Austraalia 5

10 Saksamaa 16

ESiKÜMME

62


edetabel

See on ühe tavalise ajurünnaku kir-jeldus, mis toimub pea igal nädalal väikeses Austria linnas Linzis, kus

väidetavalt iga hetk on tulevik, kus sün-nivad uued kunstitaiesed ja sotsiaalpro-jektid, luuakse uusi teaduseksperiment-vorme, mis kõik põhinevad kohalike sõnul uuel teadmisel ja uuel kogemusel.

Enne Linzi aastat Euroopa kultuuri-pealinnana oli Doonau vasak jõekallas tühermaa, mida ümbritsesid paar väikest kirikut ja hoonet. Juba 8. sajandist pärit vana Linz ehk algupäraselt ladinakeelse nimega Lentia oli keskaegne kaubandus-linn, mis elavdas tugevasti Doonau-äär-set tegevust, kuid toona ei suutnud keegi ette kujutada, mis tulevikulinnakuks võib see jõe kallas sajandite möödudes muu-tuda. Tasub vaid astuda klaasbetoonis

Ars Electronica keskus viib otse tulevikkuVäikeses ülemise korruse aatriumis, vaatega üle Ülem-Austria, istuvad koos kümmekond noort inimest ja igaüks hõikab välja seda, mis meelde tuleb. Kõik, mida välja öeldakse, on õige ning läheb rakendusse.

modernsesse hoonesse ja seisate sil-mitsi uue Linziga, kus 16-meetrised ek-raanid võimaldavad sukelduda tulevikku. Tegemist on Ars Electronica keskusega.

Ars Electronica on maailma olulise-maid kunsti-, teaduse- ja tehnoloogiafes-tivale. 1987. aastal loodud festival on tänini väljundiks kõigile, kes kasutavad arvutit universaalse meediumi või väljen-dusvahendina loomingus, kus kohtuvad kunst, tehnoloogia ja ühiskond.

Praeguseks on festival laienenud suu-remahuliseks ning teedrajavaks mee-dia- ja kunstiorganisatsiooniks ja kes-kuseks, koosnedes auhinnast Prix Ars Electronica, festivalist Ars Electronica Festival, keskusest Arts Electronica Cen-ter, Tulevikumuuseumist (Museum of the Future) ja Tulevikulaboratooriumist (Fu-

turelab). Idee uue meedia kunsti keskuse loomiseks oli ammu, aga teostus tänu kultuuripealinna tiitli saamisega aastal 2009. Galileo Galilei (1564–1642) oleks kindlasti Itaaliast suundunud Futurelabi oma teaduslikke eksperimentide tegema, kui oleks näinud sellist laboratooriumite megapolist, mis peitub Ars Electronica sügavustes. See ei seisne kohapeal too-detud otsestes eksperimentides, uute organismide loomises, vaid Futurelabi üheks eesmärgiks on kasutada olemas-olevat teadmist tuleviku rakendustes, nii ulatub nende partnerite nimistu alates Hondast kuni kliiniliste kardioloogia või aju-uuringute keskusteni maailmas. Ga-lileo kuulus teos „Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta” (1632) saaks kindlasti täiendust tulevikulaboratooriu-

Autor: marge paas, Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant • Foto: erakogu 63


kultuur

mis, kuna peafookus on nimelt just uute maailmasüsteemide loomisel. Sisenedes tulevikulaboratooriumi muuseumi ruumi-desse – kui seda võib nimetada muuseu-miks – kohtub külastaja esmalt mitmedi-mensioonilise kosmosesüsteemiga. See suuremõõtmeline ekraan, mis ühelt poolt rakendub nii virtuaalse kui ka reaalse keskkonna vahel, annab tunnistust sel-lest, kuidas Futurelab astub ühes sam-mus CERN-i teadusuuringute keskusega. Möödunud aasta lõpus võitis kunstnik Julius von Bismarck Collide Cerni residen-tuuri preemia, mille raames viibib CERN-is kohapeal 2012. aastal, hiljem Futurelabis paar kuud residentuuris ja kasutades sealseid tuleviku-uuringute rakendusi loomingulistel eesmärkidel, loob kas siis multimeedia toote, lahenduse või esituse tulevikulaboratooriumi jaoks, mis kätkeb uusi avastusi tulevikukultuuridest. See annab tunnistust, et Ars Electronica Fu-turelabi põhifookus on osutatud kunsti, tehnoloogia ja ühiskonna kooseksistee-rimisele.

Laboratoorium uurib veel, kuidas eri tea-dusrakendusi kasutada ühiskonna huvides nii, et see oleks esitatud ühiskondlik-kultuu-rilise nähtusena. Näiteks väikesed robotid,

mis on muuseumis väljas ja ka külastajate-ga kokku jooksevad, on esitatud muuseumi eksponaadina, kuid selle projekti varjatud pool seisneb selles, mil moel käituvad erine-vates olukordades robotid ise ja milline on robotite tundeelu tulevik. Robotimaailm võib olla tehisintellekti üheks primaarsemaks uurimisvaldkonnaks, mida ehk külastaja es-mapilgul ei märka.

Keset tulevikulaboratooriumi asetse-vad kaks erinevat omaette keskkonda: materjalide uuringute keskus ja biolabo-ratoorium. 21. sajandil elame mitte ainult käsikäes tehnoloogiaga, vaid ka erineva-te aretatud materjalidega. Materjaliuurin-gute keskus on väike osa tulevikulabora-tooriumist, kus ei vaadata, millised oleks materjalitehnoloogia võimalused tulevi-kus, vaid kuidas saadud uusi materjali-

ühendeid kasutada nii sotsiaalses, ma-janduslikus kui ka kultuurilises võtmes.

Esiteks, materiaalselt toodetud asjad ja nende kasutus igapäevases kasutuses on tarbimisühiskonna võtmeks. Kui aga see nii-öelda võti ära võetakse ja seda enam ei kasutata, siis mis saab edasi? Futurelab on välja töötanud erinevad süsteemid, kuidas ise asju ja tooteid val-mistada või isegi printida. Koos USA teh-noloogiagurudega on välja töötatud tule-vikuprinter, millesse söödetakse erinevad materjalid ja mudelid ning valmistatakse erinevaid tooteid, mida on igapäevases tarbimises vaja. Seega, tarbimisühiskon-na hoiatuseks on tulevikutehnoloogiad, mis kasutavad käepäraseid materjale uute toodete valmistamisel ja mille tõttu ei pruugi enam suurtootmise järele ma-janduslikku nõudlust olla. Nii vähemalt arvavad futuroloogid ise ja mõne minuti või kuni tunniga võib masinast välja tul-la kas prügikast, sokid, mänguasjad või millest iganes parajasti majapidamises puudust on. Utoopilised leiutised nende endi arvates ei ole midagi uut. Lihtsalt vii-tavad, et see kirjanduslik fiktsioon astub reaalsusesse ja saab ühiskonna osaks, milles me kõik koos elame.

Ars Electronica Futurelabi põhifookus on osutatud kunsti, tehnoloogia ja ühiskonna kooseksisteerimisele.

64


kultuur

Biotehnoloogia, ehk isegi Eesti Vaba-riigi üks võtmesõnu täna, on ka kindlasti üheks primaarsemaks valdkonnaks Ars Electronica Futurelabis. Kuid mitte jällegi tehnoloogia ise, vaid bioloogia oma mit-mekesisuses. Tehnoloogia on vaid vahend nende uurijate jaoks, mis tuleb peale algai-nest ennast. Keset katseklaase kasvavad erinevad taimed, idanevad idud ja tõeline herbaarium on ümbritsetud Futurelabis valgetes kitlites laborantidest. Esmapilgul ulmefilmi reaalsust meenutav on tõeks saamas ja kunstvalgusega ümbritsevas tehismaailmas ei ole peaaegu midagi loo-mulikku. Peab siinkohal rõhutama, et ühelt poolt on tõesti tegemist muuseumiga, tei-salt aga teadusasutusega ja seega jääb enamik avastusi ka Futurelabis kinniste uste taha.

Kokku on rakenduses üle 60 erineva projekti. Olgu selleks kas sündiv uusim kunstivorm või päris ehtne produkt ma-jandusliku tootmise eesmärgil või lihtsalt eksperiment. Kuid sellesse teaduslikku tulevikuhoonesse on paigutatud ka paar praktilist objekti ja üsna tihti toimuvad esteetilist kogemust pakkuvad üritused. Näiteks, klassikalise muusika pärlid nagu Joseph Haydni 94. sümfoonia „Üllatus” ja

Dvořáki 9. sümfoonia „Uuest maailmast” said lisaks muusikalisele esitlusele ka visuaalse pildi. Tuleviku-uuringutega ehk esmapilgul ei tundu olevat seost, sest nõndanimetatud pildimeistreid muusikateostele on juba aastakümneid kasutatud. Aga Futurelabi kunstnikud ra-kendasid sümfooniate illustreerimiseks animeeritud pilte NASA-lt, seda põhjusel, et mõlemad sümfooniad kirjeldavad muu-sikalise väljenduse kaudu tuleviku maa-ilmu, mida Futurelabi kunstnike meelest on kõige parem esitleda kosmoseillust-ratsioonide abiga. See pole muidugi kõik, sest antud kontserti juures on kasuta-tud muusikalise etteaste juurde loodud tarkvara, mis vastavalt helikõlale ja rüt-milisele liikumisele asetab pildisüsteemi sellisesse olukorda, mis genereerib pildi visuaalse lahenduse lähtuvalt muusikali-sest olukorrast ettekandmise ajal. Seega kogu süsteem toimub saalis reaalajas ka pildimaailmas, mitte vaid sümfoonia ette-kandmisel.

Multimeediateose Le Sacre du Prin-temps esitlusel tuleb juurde veel üks di-mensioon, kus lisaks muusikale, visuaal-sele pildile lisandub liikumine, kehaline liikumine. Koreograaf Klaus Obermaier

töötas välja Le Sacre du Printempsi eten-dusele koos Futurelabi inimestega inter-aktiivse visualisatsiooni, kus pilt tekib lähtuvalt emotsioonidest, mida tekitab reaalajas muusika tantsijatele. Tantsijad on seotud sensorite läbi arvutiprogram-miga, mis salvestab eri impulsside saa-tel programmi erinevad meeleandmed, mis tekivad muusikast ja reaal ajas edasi andes muusikat tantsijates. Nii elavad kokku inimtunnetus, muusika ja uus teh-noloogia.

Kokkuvõtvalt on ühelt poolt tõesti te-gemist teaduskeskusega, mis on inter-distsiplinaarne ning samaaegselt ekspo-neerib ja eksperimenteerib. Teiselt poolt praktilise rakenduskeskusega, mis tee-nib ühiskonna huve ja esitab ühes suures saalis näiteks reaalajas interaktiivset Linzi linna aastaraamatut. Kolmandaks avatud stuudiod, ruumid koos uue mee-dia installatsioonidega, mida saavad ka kõik Futurelabi külastajad ise kogeda või isegi millegi loomises kaasa lüüa. Samas, kogu selle terviku vaatamisel teevad mõ-ningad asjad ettevaatlikuks ja tekivad eetikaküsimused. Kas? Ja miks? Aga jää-gu need ekspertide lahendada. Tere tule-mast tulevikku!

65


kultuur

Hüvasti, HEIA

valiku sektori roll on täita tühimik-ke, mida erasektor mingil põhjusel täita ei soovi. Näiteks alustada

arutelusid teemadel, millest veel piisa-valt ei räägita. HEI alustamise aegadel kirjutati Eesti ettevõtete põnevatest te-gemistest palju vähem ning sõnad inno-vatsioon ja arendustegevus, mis on täna Eesti ettevõtete käekäigust rääkimise la-hutamatuks osaks, vajasid toona laiemat lahtirääkimist. Ka selleks, et seadusand-ja mõistaks, kust ettevõtjal king pigistab ja millist abi ta vajaks.

Täna läheb Eestil hästi – mitte et me oleks maailma parimad, aga me liigume kiiresti. Eesti liigub mitmeski valdkonnas kiiremini kui paljud heal järjel riigid. Inves-teeringutelt teadusarendustegevusse on Eesti viimase kümne aasta Euroopa kiireim kasvaja. Sealjuures on viimastel aastatel Eesti erasektor avaliku sektori teadusarendustegevusse investeerimi-sel kinni püüdnud ja küll jõuab varsti ka ette – erasektori investeeringute kasv näitab avalikust palju kiiremat tõusu-joont.

Süsteemne investeerimine arendus-töösse on võimaldanud üha enamatel Eesti ettevõtetel seada sihiks müüa maa-ilmaturul väga kvaliteetset kaupa ja seda premium-klassi hindadega. Odavaima pakkuja positsiooni peetakse üha vähem ihaldusväärseks seisukorraks.

Selle tulemusena valmib Eestis üha rohkem maailmaturul unikaalseid tooteid ja teenuseid võimaldamaks suuremat sissetulekut nende pakkujatele. Nagu olema peakski! Ka Eesti start-up-ette-võtjad saavad üha rohkem ja rohkem tä-helepanu rahvusvahelistel konkurssidel ja võistlustel. Ka see kiiret arengut lubav ettevõtlusliik hakkab Eestis hoogu sisse saama.

Nüüd, kus maailmatasemel arendus-töö on Eesti ettevõtetes pea igapäevane

nähtus, on Eesti meediagi hakanud inno-vatsiooni vastu suuremat huvi tundma. Eesti ettevõtete põnevatest tegemistest kirjutavad kõik suuremad väljaanded pea iga päev. Ka mitu rahvusvahelist väljaan-net on üha rohkem ja rohkem toonud esile Eestit ja siinsete ettevõtete uuendus-meelsust: The Economist, The Wall Street Journal, TechCrunch ja paljud teised. Üha sagedamini saab ka EAS ajakirjanduselt palveid välja tuua Eesti ettevõtete kõige põnevamaid uusi saavutusi.

Teisalt on EAS toetanud ja suunanud Eesti ajakirjanikke liikuma innovatsioo-niajakirjanduse radadele. Professionaale on käidud kuulamas Stanfordis ja vaa-tamas Räniorus. Ka see töö on päädinud tühimiku likvideerimisega – Tallinna Üli-kooli juurde on loodud kommunikatsiooni instituut, mille õppekavva kavandatakse ka innovatsioonikommunikatsiooni. Õp-peprogrammi väljatöötamisel on abiks Stanfordi Ülikooli innovatsioonikommu-nikatsiooni ala professorid. Seetõttu saa-me loota, et lähiaastatel saab innovat-sioonilugude kirjutajate hulk olema veelgi suurem.

Aina vähem kasutatakse kirjutamiseks ja teabe vahendamiseks paberit. Tänasel päeval liigub suurem osa informatsiooni suhtevõrgustikke ja online-kanaleid pidi. Ettevõtted ja organisatsioonid loovad ja räägivad lookogude ja sotsiaalvõrgustike vahendusel ise oma lugusid.

Kõigest eelnevast tulenevalt jääbki ajakirja HEI käesolev number sellisel ku-jul viimaseks. Innovatsiooni kajastamise tühimik on Eesti meediamaastikul kadu-nud ning avaliku sektori roll on suunata tähelepanu järgmistele väljakutsetele ja järgmistele tühimikele. Kindlasti jääme aga oma hinges Eesti innovatsiooni ka-jastamise fännideks ka edaspidi ja hea meelega aitame meedial üles leida neid kõige põnevamaid lugusid siinsetest in-novatsioonitegudest.

Autor: ilmar pralla, EAS-i innovatsioonidivisjoni direktor • Foto: eas66


Eestis valmib üha rohkem maailmaturul unikaalseid tooteid ja teenuseid võimaldamaks suuremat sissetulekut nende pakkujatele.

kolumn

Vaata: www.digilehed.ee

Küsimuste ja ideede korral ootame Sinu tagasisidet: [email protected] või tel 680 4444.

VAATA ISE, KUIDAS SÕNA ELLU ÄRKAB!

Proovi Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi digilehti tasuta kuni veebruari lõpuni!

Alusta aadressilt ajaleht.epl.ee või ajaleht.ekspress.ee.

Kasuta ligipääsuks lugejakoodi„DIGILEHEDHEI“.

1. Mine veebilehele ajaleht.epl.ee või ajaleht.ekspress.ee.

2. Paremal veerus on kastike „Registreeru“. Täida registreerumiseks vajalikud väljad.

3. Pärast sisselogimist sisesta lugejakood „DIGILEHEDHEI” paremal veerus lahtrisse „Sisesta siia lugejakood“ ja vajuta nuppu „Aktiveeri”.

4. Asu digilehte proovima, vajutades nuppu „Loe“.

Pärast lugejakoodi aktiveerimist omad kehtivat lugemisõigust mõlemas keskkonnas. Lugejakoodi sisestamine on vajalik ainult esmakordsel digi-lehte sisselogimisel.

Digitaalse ajalehe kasutamiseks ja lugemiseks on vaja vaid interneti-ühendusega tava- või tahvelarvutit. Logi sisse ja loe, kus tahes Sa paras-jagu ka ei viibi.

Soovime Sulle põnevaid hetki digilehtede seltsis ja loodame, et sellest kujuneb tõeline elamus!

3.

4.

2.


SÕNA ÄRKAB ELLU!

Proovi ise: www.digilehed.ee

Sõna ärkab ellu Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe digilehtedes, mida on parim lugeda just tahvelarvutist. Digilehte lugedes saad puutetundlike ekraanide võimalused enda heaks tööle panna, sest ekraani puudutades avanevad Sulle liikuvad infograafi kud, pildiseeriad, 360° panoraamfotod, videointervjuud ning helifailid.

LEHELUGEMISE DIGIAJASTU ON KÄES.

HEI 2012 01

Documents

Transcript of HEI 2012 01