HEI 2011 01

Nr 27 (36) • Jaanuar 2011

mõttevahetus

ettevõtlikkus ei ole ainult äri tegemise oskus

muusika

helimaailm, mis tuli nagu torust

eetika

bioeetika ja biotehnoloogia

E E s t i i N N o v a t s i o o N i a J a k i r i

HEI internetis » hei.eas.ee

LK 28 » e-raamatukogu

lk 12 » euroUus raha, uued tuuled. Ja ka mured

lk 19 » andmebaasidIT-agentuur: Euroopa Liidu suurim infotehnoloogiline väljakutse?

Bibliograafid valmistuvad talletama hoomamatut veebimeediat

Aasta uuenduse auhinna võib vist juba välja anda

Erik Aru, Hei peatoimetaja

Selle aasta suurim uuendus on Eestis praeguseks tõenäoliselt juba toimunud – kasutusele tuli euro.

Üks sõber tõi välja, et vähem kui saja aasta jooksul on Eestis toimunud juba üle kümne rahareformi. Kõigepealt vahetus tsaarirubla Ajutise Valitsuse rublade, n-ö kerenskite vastu. Koos sakslastega tuli käibele okupeeritud territooriumide tarvis välja antud Ida-Laenukassa rubla. Kõige segasem aeg oli 1918. aasta lõpus ja 1919. aasta alguses, mil ühel ajal olid ringluses kõik eelmainitud, aga ka Nõukogude rublad, Saksa riigimargad ja Soome margad. Selle lõpetas 1919. aastal Eesti marga tulek, mis viis aastat hiljem krooniga asendati. 1940. aastal tuli rubla, järgmisel aastal Saksa Ostmark. 1944. aastal saabus koos Punaarmeega taas rubla, millel nii 1947. kui ka 1961. aastal üks null tagant vähemaks võeti. 1992. aastal tuli siis kroon. Ajaloolane Jaak Valge väidabki Horisondis, et üheski teises riigis ei ole 20.–21. sajandil nii palju erinevaid rahasid käibel olnud.

Kroon on nüüdseks läinud oma hästi väljateenitud vanaduspuhkusele. Mul endal puudub tema järele eriline nostalgia. Minu jaoks on kroon ikka olnud pigem midagi poe kinkekaardi taolist, mis teatavasti on peaaegu nagu raha, aga kehvem, kuna osta saab selle eest vaid ühes kohas. Kursi seotus Saksa marga ja euroga tähendas seda, et sisuliselt oligi meil oma väike euro, mille hulka ringluses ega intressimäära me kuidagi kontrollida ei saanud. Selle koha pealt ei ole seega midagi muutunud, peale aeg-ajalt pead tõstnud devalveerimishirmu kadumise.

Euro tulek muudab lihtinimese jaoks nii mõndagi lihtsamaks. Nagu üks teine sõber kostis – nüüd ei pea enam kusagil Hispaania kolkakülas muretsema, mis mündid need parajasti taskus kolisevad. Ega kusagile kaugele maale või kas või Brüsselisse sõites hoolitsema, et sularaha ikka vahetatud oleks. Teadmiseks neile, kes Euroopa pealinna ise sattunud ei ole – tegu on nimelt paigaga, kus Eesti deebetkaardiga tasuda ei saa, krediitkaardimakset aktsepteeritakse poodides alles alates 20 eurost. Pangaautomaate annab kesklinnas ühe käe sõrmedel üles lugeda, needki on tavaliselt kusagile nurga taha peidetud ja rikkis või tühjad. Viimati käisin küll Brüsselis paar aastat tagasi, kuid vaevalt seal midagi suurt muutunud on – selles linnas vist ei muutugi kunagi eriti midagi.

Euro annaks ka välismaale täiendava märgi stabiilsest keskkonnast, mis tekitab lootust välisinvesteeringute saabumiseks. Samuti muudab see odavamaks ja lihtsamaks välismaaga äri ajamise ning langetab pangalaenude intressimäära. Kavandatavale ettevõtlusaastale on sellega hea avapauk antud.

3Juhtkiri

Peatoimetaja: Erik Aru, [email protected]

Projektijuht: Raivo Murde, [email protected]

Kujundus: Timo Viksi, [email protected]

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS,

Narva mnt 13, Tallinn 10151

Trükk: Printall

Ajakirja tasuta tellimine: [email protected]

Hea Eesti Idee Nr 4 (13) • oktoober 2008

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel

innovatsiooniteadlikkuse programmi raames

Reklaam: Reemet Kaldoja, [email protected], tel 680 4628

LK 5 » uudisedEAS KUULUTAS VÄLJA ETTEVÕTLIKKUSPROJEKTIDE KONKURSI

LK 6 » uudisedSELGUSID AJUJAHI FINALISTID

LK 7 » uudisedUURING: KOHALIKUD ETTEVÕTJAD PEAVAD FESTIVALE OLULISEKS

LK 8 » uudisedTTÜ LEIUTIS SAI KA EUROOPA PATENDI

LK 12 » euroUUS RAHA, UUED TUULED. JA KA MURED

LK 14 » finantsinnovatsioonRAHA PANEB RATTAD KÄIMA

LK 16 » rahaKULD EI ASENDA HÄID SUHTEID

LK 19 » andmebaasidIT-AGENTUUR: EUROOPA LIIDU SUURIM INFOTEHNOLOOGILINE VÄLJAKUTSE?

LK 24 » mõttevahetusETTEVÕTLIKKUS EI OLE AINULT ÄRI TEGEMISE OSKUS

LK 28 » e-raamatukoguBIBLIOGRAAFID VALMISTUVAD TALLETAMA HOOMAMATUT VEEBIMEEDIAT

LK 32 » muusikaHELIMAAILM, MIS TULI NAGU TORUST

LK 34 » mit technology reviewVAIDLUS VANANEMISE ÜLE

LK 38 » mit sloan management reviewKLIENDITEENINDUSE PEHMEMA POOLE DISAINIMINE

LK 46 » eetikaBIOEETIKA JA BIOTEHNOLOOGIA

LK 50 » kolumnEUREKAS EUROSTAARIKS

4 SiSukord

EAS kuulutas välja ettevõtlikkusprojektide konkursi, mille raames oodatakse ette-võtlikkuse arendamisele ja ettevõtlikkus-teadlikkuse tõstmisele suunatud projekte. Projektid tuleb ellu viia ühe aasta jooksul. Ettevõtlikkusprojektide konkurssi rahasta-takse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Projekti esmaseks sihtgrupiks peaksid olema potentsiaalsed ettevõtjad, õpilased,

EAS kuulutas välja ettevõtlikkusprojektide konkursi

üliõpilased, õpetajad või õppejõud. „Ettevõt-likkuse arendamise all mõistame me ette-võtlikkusega seotud hoiakute ning oskuste ja teadmiste kujundamist, nagu loovus, avatus, julgus, koostöövalmidus, tegevuste eesmärgistatus, võime kriitiliselt mõelda, samuti algatus- ja juhtimisvõime,” selgitas EAS-i alustavate ettevõtete divisjoni direk-tor Dmitri Burnašev. „Ettevõtlusteadlikku-se tõstmisega tahame noortele inimestele

nende karjäärivalikul ja nende juhendajatele teadvustada ettevõtlusega seotud võimalusi ja ohte.”

Iga taotleja saab esitada kuni kaks projekti. Projektide esitamise tähtaeg on 21.01.2011.

Lisainfo: http://eas.ee/index.php/ettevotjale/alustamine/ettevotlusprojektide-konkurss

Majandus- ja kommunikatsiooniministee-rium ootab osale.ee keskkonnas arvamusi Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa Liidu ühtse turu akti kohta. Laekunud ettepane-kud aitavad kaasa Eesti lõpliku ametliku seisukoha kujundamisele.

Ühtse turu aktiga soovib Euroopa Komis-jon lihtsustada väikeste ja keskmise suuru-sega ettevõtete (VKE) tegevust, kuna need

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ootab arvamusi EL-i ühtse turu akti kohta

moodustavad üle 99% kõigist Euroopa firma-dest. Muu hulgas soovib komisjon vähenda-da ettevõtjate halduskoormust, lihtsustada VKE-de ligipääsu riigihangetele, julgustada avaliku ja erasektori partnerlust, arendada siseturu võimalusi elektroonilises keskkon-nas ning ühtlustada Euroopa Liidus kutsek-valifikatsioone.

Ettepanekuid saab esitada 2011. aasta

jaanuarikuu lõpuni. Aktiga tutvuda ja arva-must avaldada saab osale.ee veebilehel: https://www.osale.ee/konsultatsioonid/in-dex.php?page=consults&id=187

Oma seisukohad soovitame esitada ka otse Euroopa Komisjonile, osaledes veebrua-ri lõpuni online-arutelul veebikeskkonnas http://ec.europa.eu/internal_market/consul-tations/2010/smact_et.htm

Loov Eesti avas äsja e-poe, mille peamine eesmärk on tutvustada noorte disainerite loomingut ning pakkuda neile oma toodete müügiks sobiv kanal.

Noortel andekatel loomeettevõtjatel on tihtipeale keeruline leida sobivat koh-ta oma toodete müügiks, tavaliselt on va-jaka ka teadmistest ning ressurssidest oma loomingu tutvustamiseks. „Eestis on väga palju andekaid loojaid, kelle toodang on kvaliteetne ning vajalik. Arvame, et pal-jud inimesed eelistaksid masstoodangule

Loov Eesti Pood tutvustab Eesti disainerite loominguthoopis kodumaist toodangut, kuid kahjuks on vähetuntud väiketootjate kaupa üsna keeruline üles leida. Otsustasime, et Loov Eesti annab oma panuse, et mõlemad poo-led – nii kliendid kui ka tootjad – vastastik-ku kasulikud saaksid olla,” kommenteeris Loov Eesti Poe projektijuht Madli Merila.

Loov Eesti abistab loojaid oma toodete tutvustamisel, nõustades nii tootetutvus-tuste koostamisel kui ka illustreeriva ma-terjali valikul. Loov Eesti Poes on iga looja juures pilt ning lühike tutvustus, mille abil ostleja loojaga virtuaalse kontakti leiab.

Tootevalikus on Eesti keraamikat, klaasi, rõivaid, ehteid, sisustuskaupu, tekstiiltoo-teid, lauamänge ning arendavaid mängu-asju lastele. Praegu tutvustatakse 17 looja tooteid ning valik laieneb pidevalt.

„Aidates meie kunsti, moe ja käsitöö alal tegutsevaid loojaid ning väiketootjaid, saab nii Eesti loomeettevõtluse kui ka ma-janduse areng laiemalt hoogu juurde. Hea on ju teada, et ostuga oled andnud oma pa-nuse noorte loomeettevõtjate arengusse,” sõnas Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

LK 5 » uudisedEAS KUULUTAS VÄLJA ETTEVÕTLIKKUSPROJEKTIDE KONKURSI

LK 6 » uudisedSELGUSID AJUJAHI FINALISTID

LK 7 » uudisedUURING: KOHALIKUD ETTEVÕTJAD PEAVAD FESTIVALE OLULISEKS

LK 8 » uudisedTTÜ LEIUTIS SAI KA EUROOPA PATENDI

LK 12 » euroUUS RAHA, UUED TUULED. JA KA MURED

LK 14 » finantsinnovatsioonRAHA PANEB RATTAD KÄIMA

LK 16 » rahaKULD EI ASENDA HÄID SUHTEID

LK 19 » andmebaasidIT-AGENTUUR: EUROOPA LIIDU SUURIM INFOTEHNOLOOGILINE VÄLJAKUTSE?

LK 24 » mõttevahetusETTEVÕTLIKKUS EI OLE AINULT ÄRI TEGEMISE OSKUS

LK 28 » e-raamatukoguBIBLIOGRAAFID VALMISTUVAD TALLETAMA HOOMAMATUT VEEBIMEEDIAT

LK 32 » muusikaHELIMAAILM, MIS TULI NAGU TORUST

LK 34 » mit technology reviewVAIDLUS VANANEMISE ÜLE

LK 38 » mit sloan management reviewKLIENDITEENINDUSE PEHMEMA POOLE DISAINIMINE

LK 46 » eetikaBIOEETIKA JA BIOTEHNOLOOGIA

LK 50 » kolumnEUREKAS EUROSTAARIKS

5

jaanuar 2011 EEsti innovatsiooniajakiri HEI

uudiSed

HEI iganädalase innovatsiooniteemalise uudiskirja tellimiseks

saatke palun kiri aadressil [email protected]

Ajakirja tasuta tellimine: [email protected] tellimine: [email protected], tel 680 4628Kirjastaja Eesti Päevalehe AS

Innovatsiooniajakiri HEI ilmub nüüd 10 korda aastas!

Žürii valis miljonikroonise auhinnafon-diga ettevõtluskonkursi Ajujaht 20 fina-listi.

4. ja 5. detsembril kaitses Ülemist Citys tuntud ettevõtjatest ja organisatsioonide esindajatest koosneva žürii ees oma äri-ideed enam kui sada meeskonda.

Žürii silmis tõusid eriliselt esile järgmi-sed ideed: Hepatiidi viiruse C in vivo mudelid ravimite eelkliiniliseks testimiseks, Virtual Garden, Quotista.com, spordiüritusel osa-lejate reaalajas jälgimine ja eakatekodude kett väikeeramutes. Nende osas langetas žürii otsused kohe pärast ideedega tutvu-mist ning esitluse ärakuulamist. Ülejäänud edasipääsenud ideed valiti tulise arutelu tulemusena.

SEB Äriarenduse divisjoni direktor ja Aju-jahi žürii esimees Mart Maasik ütles: „Kaks põnevat päeva täis ettevõtlusvaimu. Mõne absoluutselt uudse lähenemisviisi kõrval eristusid ja pääsesid finaali tugevad mees-konnad, keda iseloomustas oma tulevase

Selgusid Ajujahi finalistid

kliendi vajaduste sisuline mõistmine ja väga selge nägemus lahendusest. Järgnevad kuud saavad olema tõehetk – ideedest pole Eestis puudust, aga on vaja ideid, mida ka ellu viiakse. Edu meeskondade laiendamisel ja elujõuliste äriplaanide arendamisel.”

Arengufondi investeeringute divisjoni juht Heidi Kakko tundis muret, et oodatust vähem oli kohe maailmaturule vaatavaid äriideid. Kakko soovitas kõigil äri alustajatel kindlasti kaasata kogemusega ettevõtjate hulgast head mentorid, kes toetaks mees-

konda ja aitaks aru saada, kuidas hästi-toimivat ärimudelit ehitada. „Äriprojektiga alustaja peaks enne idee omaksvõtmist või kõrvaleheitmist võimalikult palju oma ideed testima – eelkõige suhtlema potentsiaalse-te klientide, partnerite ja tarnijatega,” lisas Kakko.

Kõik 20 finalisti asuvad nüüd oma ideed edasi arendama ning plaanidest äri kasvata-ma. Maikuus selguvad konkursi võitjad, kelle vahel jagatakse ühe miljoni krooni suurune auhinnafond.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas andis kätte preemiad 2010. aasta üliõpi-laste teadustööde konkursi parimate töö-de autoritele, konkursi auhinnafond oli kokku veidi alla miljoni krooni.

Sel aastal laekus konkursile rekordili-ne arv teadustöid – 435 tööd –, kusjuures tööde tase on aasta aastalt üha tõusnud. „Mitmed konkursile kandideerivad tööd on leidnud publitseerimist mainekates rah-vusvahelistes teadusajakirjades,” rääkis konkursikomisjoni kuuluv Terje Tuisk siht-asutusest Archimedes. „Seega võib öelda, et konkursil osalevad juba praegusel het-kel arvestatavad teadlased.”

Konkursile laekus 149 bakalaureuse-, 200 magistri- ja 86 doktoritööd. Konkur-

Selgusid üliõpilaste teadustööde konkursi võitjad

sitöid hinnatakse neljas eri valdkonnas: ühiskonnateadused ja kultuur (204 tööd), loodusteadused ja tehnika (112 tööd), bio- ja keskkonnateadused (77 tööd) ning ter-viseuuringud (42 tööd).

Töid saatsid konkursile 35 eri kõrgkooli tudengid. Suur osa konkursil osalejatest (57%) õpib Tartu Ülikoolis, kuid aasta-aastalt on lisandunud ka teisi kõrgkoole. Lisaks neljale suuremale Eesti ülikoolile ja 15 muule Eestis asuvale kõrgemale õppeasutusele laekus 16 tööd ka välis-ülikoolides õppivatelt eesti tudengitelt – peamiselt Suurbritannia koolidest, aga ka Soomest, Rootsist ja USA-st.

Konkursi auhinnafond on 950 000 krooni, kokku anti laureaatidele välja

kokku 57 preemiat ja 36 tänukirja. Li-saks anti välja kaks valdkonnaülest 55 000-kroonist peapreemiat, mille pälvisid Egle Tafenau doktoritöö „Regionaalpoliiti-ka heaoluefektid konstrueeritud kapitali mudelis” ning Jüri Reimand doktoritöö „Geenigruppide, võrgustike ja regulatoor-sete süsteemide funktsionaalne analüüs” eest. Mõlemad peapreemiad läksid Tartu Ülikooli.

Üliõpilaste teadustööde konkurssi kor-raldab sihtasutus Archimedes koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga. Kon-kurss toimub alates 1991. aastast.

Konkursi tulemused on üleval sihtasu-tuse Archimedes veebilehel: http://archi-medes.ee/index.php?avaleht=1&id=406.

6

EEsti innovatsiooniajakiri HEI jaanuar 2011

uudiSed

86% Viljandi ettevõtjate arvates mõjus Viljandi Kitarrifestival kohalikule ette-võtlusele soodustavalt ja 93% küsit-letutest soovis edaspidigi festivaliga koostööd teha, selgus Loova Eesti ja kul-tuuriministeeriumi tellitud uuringust.

Loov Eesti ja kultuuriministeerium viisid septembris koostöös Eesti Konjunktuuri-instituudiga läbi uuringu „Kultuuri- ja spor-disündmuste regionaalse ja majandusliku mõju hindamine ja analüüs” Viljandi Kitar-rifestivali näitel. Uuringu eesmärk oli hin-nata Viljandi Kitarrifestivali mõju kohalikule ettevõtlusele. See oli suurema 2011. aastal toimuva üle-eestilise kultuuri- ja spordi-sündmuste majandusliku mõju uuringu pi-lootprojekt.

„Kasutasime rahvusvaheliselt tunnus-tatud sündmuste majandusliku mõju uu-

Uuring: kohalikud ettevõtjad peavad festivale oluliseks

rimise metoodikat ja valisime uurimiseks esialgu väikese, peamiselt kohaliku mõjuga sündmuse. Rõõm oli tõdeda, et ka väiksema mastaabiga festivali peavad ettevõtjad oma majandustegevusele oluliseks,” ütles kon-junktuuriinstituudi juht Marje Josing.

Kitarrifestival avaldas soodsat majan-duslikku mõju eelkõige festivaliga lähemalt seotud ettevõtetele-asutustele. Käibe suu-renemist võrreldes tavalise septembrinä-dalaga koges ligi 30% küsitletud asutustest, seejuures suurenes nende müügitulu kesk-miselt 17%. Kasumi suurenemist keskmiselt 25% tõdesid pooled ettevõtted-asutused neist, kelle käive oli kasvanud. 86% ettevõt-jatest pidas Kitarrifestivali oma asutusele oluliseks. Festivali muusikaalast haridust ja haritust edendavat mõju pidas oluliseks 64% vastajaist. Uuringu raames küsitleti 14 kohalikku ettevõtjat, kelle majandustegevu-

sele võis festival kõige tõenäolisemalt sood-sat mõju avaldada.

Loova Eesti tegevjuhi Eva Leemeti sõnul on paljud kohalikud omavalitsused alles ha-kanud mõistma festivalide majanduslikku tähtsust. „Kultuuri- ja spordiüritused avalda-vad mõju kohalikule elule ning toovad lisaks otsesele ka kaudset kasu, mida on keeruline mõõta. Ilmselgelt annavad nad suure pa-nuse piirkonna majanduslikku arengusse: elavneb ettevõtluskeskkond, luuakse uusi töökohti, arenevad loomeettevõtlus ja tu-rism ning tõuseb piirkonna tuntus,” ütles ta.

Järgmisel aastal on plaanis luubi alla võt-ta ka suuremad kultuuri- ja spordiüritused. „Selliste uuringutega soovime näidata kul-tuuriürituste olulisust mitte ainult inimeste kultuuritarbimisele, vaid ka majanduselule,” selgitas kultuuriministeeriumi arendusosa-konna nõunik Jorma Sarv.

2010. aasta noorte leiutajate riikliku konkursi võitjate vahel jagati preemiate-na kokku 400 000 krooni väärtuses.

Selleaastasele konkursile teemal „Aita-me abivajajaid!” esitati 588 tööd 75 koolist, neist 207 nooremas vanuserühmas (1.–4. klass), 334 keskmises (5.–9. klass) ja 47 vanemas vanuseklassis (10.–12. klass). Konkursile saadeti valdavalt leiutise joo-nised ja kirjeldused, kuid ka mõned valmis prototüübid.

Õpilased olid leidnud väga erinevaid lä-henemisi abivajajate abistamiseks. Näiteks pakuti välja suuskadega vanker, organismis erinevate ainete sisaldust mõõtev käekell või riietele pihustatav vedelik, mis toimib helkurina. Igipõlisele ühe soki kadumise teemale leiutati lahendusena sokinöör, kuhu kõik sokid enne masinassepanekut kinni-tada. Keskkooli parima töö autor Ott Soovik Võrust mõtles välja lamp-suitsuanduri, mis informeerib tulekahjust ka vaegkuuljaid.

Konkursi töid hindas kümneliikmeline komisjon AHHAA juhataja Tiiu Silla juhtimi-sel, kuhu kuulus nii disaini, tehnoloogia kui ka haridusega seotud inimesi. Välja jagati 400 000 krooni ulatuses rahalisi preemiaid nii leiutajatele kui nende juhendajatele ning 25 parimat leiutajat on oodatud 2011. aasta suvel toimuvasse noorte leiutajate suvekoo-li. Parimaks kooliks tunnistati Tallinna Reaal-

kool, kes saab esemelise preemia kuni 40 000 krooni väärtuses.

Kolmandat korda toimuvat konkurssi kor-raldasid SA Archimedes, SA Teaduskeskus AHHAA ning haridus- ja teaduministeerium, eriauhindu andsid lisaks välja Ameerika Suursaatkond ja inva-abivahendeid tootev ettevõte OÜ EQUA.

Selgusid parimad noored leiutajad

Ahhaa teaduskeskuse juhataja Tiiu Sild juhatas konkursikomisjoni

Foto: Kristo Nurmis


7


uudiSed

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas möödunud nädalal käskkirja, millega toetatakse viit kohaliku omavalitsuse projekti madalenergiamaja kriteeriumitele vastava avaliku hoone raja-miseks või renoveerimiseks.

Taotluste hindamise tulemusena määra-tud pingereast toetatakse viie projekti ellu-viimist. Neist kolm näevad ette uue hoone rajamist ning nendeks projektideks on:- Kernu valla Laitse külla energiasäästliku lasteaiahoone ehitamine;

TTÜ leiutis sai ka Euroopa patendiTallinna Tehnikaülikoolile anti välja Euroo-pa patent leiutisele, millega saab kiiresti ja lihtsalt tuvastada euromüntide ehtsust ning diagnoosida tervisehäireid.

Euroopa Patendiamet andis leiutusele „Meetod ja seade elektrilise bioimpedantsi mõõtmiseks” patendi number EP1575426. Varem on see saanud ka patendid Eestis ja USA-s. Selle autorid on TTÜ teadlased-elekt-roonikud professor Mart Min, vanemteadurid Raul Land ja Toomas Parve ning arstidiplomi-ga doktorant Andres Kink.

Leiutise sisuks on mitmesuguste ma-terjalide ja struktuuride (eriti bioloogiliste ja keemiliste) ning süsteemide analüüsi-mine elektriliste signaalidega võimalikult lihtsal viisil numbrilist signaalitöötlust kasutades. Patent võetakse kasutusele 1. detsembril 2010 allkirjastatud Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis SAFE-METAL. Projekti raames töötatakse välja aparatuur euromüntide ning nende valmis-tamiseks kasutatavate metallide ehtsuse kiireks tuvastamiseks lihtsal viisil.

Metallide ehtsuse kiire tuvastamise kõrval sobib see meetod suurepäraselt inimkehasse siiratavate tillukeste meditsii-niseadmete välja töötamiseks bio-MEMS- (bio-mikro-elektro-mehaanilised süsteemid) tehnoloogia baasil. Näiteks võiksid olla sü-damerütmurid ja -monitorid südamelihase isheemia varaseks avastamiseks, selle ras-kusastme hindamiseks ja infarkti ennetami-seks ning seadmed siirdamisele kuuluvate või juba siiratud kudede ja organite kohane-mis- ja eluvõime jälgimiseks.

Eesti filmi juubeliaasta eel hakatakse talgukorras filmi tegemaValmistumaks väärikalt Eesti filmi sajan-daks juubeliaastaks, toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel üleriigilised filmitalgud. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuu-tepunkte kompava eksperimendi eesmär-giks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.

„Filmitalgute käigus tahame pakkuda koostegemise rõõmu kodanikuühiskonnale ning jagada massiivset filmi- ja meediaõpet,” sõnas Kinobussi juht Mikk Rand. „Talgute

tulemusel valmib täispikk mängufilm, mis võtab kokku eestluse elujõu ning on kenaks kingituseks Eesti filmile, mis tähistab 2012. aastal oma sajandat juubelit.”

Kodanikuühiskonna aktiviseerimiseks viivad filmiprofid kõigis Eesti maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Kooli-tustel ning veebikeskkonna www.filmital-gud.ee, mis avatakse 7. jaanuaril, vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi alu-seks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel.

„Filmitalgute korraldusmeeskond on stse-naariumi kirjutamiseks andnud ka omapool-se lähteülesande, milleks on hüpoteetiline olukord Eestimaal, kui tehnika on lakanud töötamast ning kõik inimesed on kaotanud põhilise osa oma mälust,” kirjeldas Rand. „Millised on need lood ja legendid, mis meil, eestlastel, end uuesti leida aitavad?”

Filmivõtted 15 Eesti maakonnas on plaa-nis läbi viia 2011. aasta augustis, film esili-nastub novembris. Filmitalgute käiku kajas-tab erisaadetega ETV, filmi telelinastus on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.

Eesti-Šveitsi koostööprogramm toetab viie omavalitsuse madalenergiahoone ehitust

- Väätsa valla energiatõhusa eakate kodu rajamine;- Lasva valla Lasva lasteaiahoone ehita-mine.Lisaks saab toetust kahe olemasoleva hoone rekonstrueerimine:- Rakvere linna algkooli rekonstrueerimi-ne madala energiatarbega lasteaiahoo-neks;- Haapsalu linna lasteaia Vikerkaar reno-veerimine energiasäästlikuks hooneks.

Valitud projekte toetatakse Eesti-

Šveitsi koostööprogrammist kokku um-bes 80 miljoni krooniga.

Lõppenud aasta 9. aprillil välja kuulu-tatud kohalikele omavalitsustele suuna-tud taotlusvoorule esitas oma taotluse 40 omavalitsust. Laekunud taotlustest 30 nägi ette olemasoleva hoone rekonst-rueerimist. Taotlusi, mille puhul nähti ette uue hoone ehitamist või juurdeehi-tust olemasolevale hoonele, oli kokku kümme.

8


uudiSed


13.23 EUR

Mõne uudise põhjal võib tekkida tunne, et Eesti on euroalasse jõudnud just sel ajal, kui see vaikselt põhja hakkab minema. Tõepoolest, lähitulevik tõotab uusi kriise. Kas need aga kujunevad saatuslikuks?

Uus raha, uued tuuled. Ja ka mured

Näib, et osa Ida-Euroopa riike (ja ka Island) on huvi euro vastu vähemalt ajutiselt kaotanud. Poola keskpan-

ga president Marek Belka räägib, et euroala sees on riskid suuremad kui väljaspool, ja lubab liitumise lükkumist seni, kuni ühis-raha piirkonnas kord majja saadakse. Poolal õnnestus ju tänu zloti järsule odavnemise-le mullu ainsa EL-i riigina oma majanduse reaalkasvu näitaja positiivsena hoida.

Nõustamisfirma Capital Economics prog-noosi järgi on järgmised euroga liitujad Lä-ti-Leedu, kuhu ühisraha jõuab 2015. aastal. Nende riikide kohalik valuuta on aga jäigalt euroga seotud. Teised, kellel see piirang puu-dub, ühinemisega ei kiirusta. „Tšehhid on alati olnud ettevaatlikumad ja ka poolakad muutuvad ettevaatlikumaks,” sõnab Capital Economicsi vanemökonomist Neil Shearing. JP Morgan prognoosib, et euro võetakse Un-garis ja Poolas kasutusele 2019 ja Tšehhis pärast 2020. aastat.

Sakslased aga unistavat marga naasmi-sest. YouGov-Instituti küsitluse järgi tahab marka tagasi 49% sakslastest, 51% ei ole euroga rahul ja üle kolmveerandi süüdistab eurot oma heaolu languses.

Eestile tähendab euroga liitumine valuu-tavahetuse kulude säästmist. Aga esmakord-selt ka võimalust oma rahapoliitika kujun-damisel kaasa lüüa. Ja devalveerimishirmu kadumist. Samal põhjusel suureneb ka välis-maailma kindlustunne siia investeerimisel.

Autor: Erik Aru • Fotod: Reuters

Mitu analüütikut on viidanud Statoil Fuel & Retaili otsusele tuua Tallinnasse oma fi-nantskeskus, mille üheks oluliseks stiimu-liks oli ettevõtte finantsjuhi Klaus-Anders Nysteeni sõnul ka euro kasutuselevõtt Ees-tis. Kuigi esimese aasta jooksul loob firma siia vaid 5–6 finantsistikohta, võib samm olla märgilise tähendusega. „Kui Eesti Tele-komi ülejäänud aktsiate omandamine Te-liaSonera poolt sügisel 2009 märkis tsükli pöördepunkti, siis võib ka see tehing olla tu-levikukuulutaja,” lootis SEB Eesti ökonomist Hardo Pajula ühes oma detsembrikuises nä-dalakommentaaris. Välisinvesteeringutega peaks siiski kaasnema ju ka teadmistesiire ja muudki kasulikku.

Loomulikult hiilib tumedates varjudes ringi küsimus – mis saab euroalast endast? Lähikuud igatahes lootusrikkad ei tundu. Lähikuudel jõuab kätte nii mõnegi Euroopa ääremaa majandusraskustes riigi suurema võlakirjaemissiooni lunastamistähtaeg. Ehk eesti keeli – nad peaks osa võlgu tagasi maksma. Kuna seda raha kusagilt võtta ei ole, tuleb neil välja anda uus ports võlakirju, et vanad kohustused lunastada. Mõne hin-nangul tõusevad tuuled juba jaanuaris, kui Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia ja Portugal kavatsevad emiteerida üle 45 miljardi euro eest võlakirju. Igal juhul seisab euroalal ees tormiline aasta.

Igaüks, kes mõnda aega jälginud rah-vusvaheliste rahaturgude liikumisi, teab, et turuosaliste meeleolude vaheldumine mee-

nutab maniakaal-depressiivse psühhoosi all kannatava inimese omi – see, mida ühel hetkel üles kiidetakse, paisatakse järgmisel põrmu kui mitte millekski kõlblik. Euroala tekkides 1999. aasta hakul (reaalselt ini-meste rahakottidesse jõudsid eurod küll alles kolm aastat hiljem), oli üldine meelsus väga pessimistlik. Uuele vääringule ennus-tati peatset kadu. Vahepeal tunne muutus. Paari-kolme aasta eest patsutasid euroala liidrid üksteisele selja peale ja rääkisid üht-se valuuta „kujuteldamatust edust”. Nüüd on taas käes musta masenduse päevad.

Üks peamisi nuiasid, millega haritumad eurovastased ühisraha tümitavad, on op-timaalse valuutapiirkonna teooria, mille lõi Rootsi Riksbanki Alfred Nobeli mälestusme-dali majandusteadustes (mida tavaliselt No-beli majanduspreemiaks hüütakse) 1999.

10


euro

Autor: Erik Aru • Fotod: Reuters

aastal pälvinud Robert Mundell juba 1961. aastal. Selle järgi tasub eri piirkondadel võt-ta ühine valuuta siis, kui sellega liitumisest saadav tulu (ebakindluse ning arvutus- ja tehingukulude vähenemine) on suurem kui sellega kaasnev kulu (majandusliku stabiil-suse vähenemine iseseisva rahapoliitika kaotamise tõttu). Mida suurem on ühisraha

kasutusele võtvate piirkondade majanduslik integreeritus (ehk mida tihedam kaubava-hetus ja vabamalt liiguvad tootmistegurid ehk tööjõud ja kapital), seda suurem on tulu ja väiksem kulu.

Nagu aru saada, optimaalse valuutapiir-konna teooria järgi Eestil euroalaga liitudes kulu sisuliselt puudus, sest iseseisva raha-poliitika võimalus on siinmail alati pigem teoreetilist laadi olnud.

Mundelli loodud teooriat saab kasutada euro kritiseerimiseks aga sellepärast, et euroala ei ole kindlasti optimaalne valuu-tapiirkond. Loomulikult ei saa sedavõrd suurel maa-ala igas nurgas olla ühesugune majanduskasv ja inflatsioon, mis omakorda tähendab seda, et keskselt paika pandud rahapoliitika kõigile ei sobi. Keskpanga liiga

madal intressimäär stimuleerib ülemää-ra neid valuutapiirkonna osasid, kus kasv teistest kiirem, liialt kõrge intressimäär aga rõhub koormana neid alasid, kus majandus teistest kehvemas seisus. Ja loomulikult vahepealne intressimäär ei sobi kummalegi äärmusele.

Seda probleemi võimendab veel asjaolu, et Euroopa riikide majanduslikud struk-tuurid on äärmiselt erinevad – selles veen-dumiseks piisab näiteks Kreeka ja Soome või Suurbritannia või miks mitte ka teise murelapse, Iirimaa võrdlemisest. Lisaks kaubavahetuse tasakaalutus euroala sees. Saksamaa majandus on põhinenud suurel jooksevkonto ülejäägil (kaupade väljavedu ületab sissevedu, tänavu ületab riigi eks-pordi maht tõenäoliselt triljoni euro piiri), millest märkimisväärne osa on läinud üle-jäänud euroalasse. Suure ekspordi teine külg on raha väljavool (ekspordi eest tuleb riiki raha, mille siseriiklikuks paigutamiseks napib võimalusi), mis läheb maadesse, kes veavad rohkem kaupu nii sisse kui ka välja – investeeringute ja ka laenudena, et nad saaks ikka importida. Kui aga need riigid on nüüd ridamisi raskustesse sattunud, tekib probleem laenuandjatel – Saksa, samuti üle-jäänud maailma suurpankadel.

Samal ajal leidub ju maailmas suuri riike, kelle väga erinevates osades samuti üks va-luuta ja järelikult ka sama rahapoliitika kasu-tusel on. Kas või USA. Kui euroala kõrgeima tööpuudusega riik oli oktoobris Hispaania (20,7%) ja madalaimaga Holland (4,4%), siis novembrikuus oli USA osariikidest töö-tus suurim Nevadas (14,7%) ning väikseim Põhja-Dakotas (3,6%). Kui nüüd veel meele-valdselt otsustada, et Hispaania on erandlik, siis järgmisel kohal asus euroalas Slovakkia, kus oktoobris oli tööpuudus sama suur kui novembris Nevadas. Selle nurga alt vaadatu-na võiks tunduda, et euroala ja USA vahel ei olegi suurt erinevust.

Siin tuleb mängu paar suurt aga. USA on riik, mille föderaalvalitsus korjab makse ja annab välja võlakirju ning jagab riigieelarve kaudu raha ümber edukamatest osariikidest kehvemal järjel olevatesse. EL-i eelarve aga moodustab liikmesriikide sisemajanduse koguproduktist (SKP) vaid veidi üle ühe protsendi, millest ligemale pool läheb põllu-majanduse toetamiseks. Ülejäänust enam paljuks ei piisa. Kokku jääb EL-i aastate 2007–2013 büdžett ligi viiendiku võrra alla näiteks Itaalia ühe aasta riigieelarvele.

Optimaalse valuutapiirkonna teooria järgi Eestil euroalaga liitudes kulu sisuliselt puudus.


11


euro

Teine „aga” on tööjõu liikuvus. Hoolima-ta Euroopa ühisest tööjõuturust on kõvasti ebatõenäolisem, et töötu hispaanlane või slovakk otsib endale ameti Hollandis, kui see, et koha kaotanu uue ametiposti järele Nevadast Põhja-Dakotasse kolib. Selline lii-kumine aitab samuti valuutapiirkonna osa-de majandustsüklite faasivahet leevendada.

Euroopas tuleb asju lahendada kuidagi teisiti. Praegune päästeplaan seisneb Kree-kale ja Iirimaale raha laenamises intressi-määraga, mille tasumiseks kummalgi pi-kemaajaliselt tõenäoliselt võimalusi napib. Kuna neil puudub devalveerimise võimalus, saab konkurentsivõime taastada samal moel kui Eesti – riigieelarve- ja palgakärbete kaudu. Ehk tõsise masu.

Täiendavaid lahendusi on pakutud mitu. Nii mõnegi meelest on ainuke võimalus oma kohustuste vähemalt osaline hülgamine. „Kreekal ei ole „raha” laene täiesti või osa-liselt tasumata jätta – nagu ka EL-il –, kuid ta võib oma võlad restruktureerida,” leiavad Bardi Kolledži Levy-nimelise Majandusins-tituudi kolm teadurit*. Kreeka praegune võlgade koosseis ei luba nende hinnangul riigil oma kohustusi kestlikult täita, riik va-jaks pikemat maksetähtaega ja madalamaid intressimakseid. Võlakirjade ümberkor-raldamine lubaks ka Kreeka võlakirju oma bilansis nimiväärtusega hoidvatel Euroopa suurpankadel teha nägu, et nendel endil ei ole maksevõimega probleeme – kui nad väärtpabereid just enne lunastamistähtae-ga müüa ei taha, mida nad peaks tegema turu-, mitte nimiväärtusega, kandes siis ka vastavaid kahjumeid.

Teine päästekava seisneb raskustes rii-kide võlakirjade kokkuostmises Euroopa Keskpanga (EKP) poolt. Põhimõtteliselt tä-hendab see, et keskpank trükib juurde värs-ket raha ja ostab selle eest võlakirju. Trüki-tud raha eest saaks paremas olukorras riigid oma eelarveid puudujäägis hoida, kehvemas seisus maad saaks aga oma võlakoormat kahandada. Pikemaajaliselt tähendaks selli-ne lähenemine suure tõenäosusega hinna-tõusu kiirenemist.

Irooniline, et just Saksamaa on üks neist, kes säärast lahendust toetab. Nimelt oli euro asutamise üks tagamõtteid lootus, et Saksa Bundesbanki usaldusväärsus inf-latsiooni vastu võitlemisel kanduks üle ka nõrgematele euroala riikidele. Saksamaa on olnud 1920-ndate alguse hüperinflatsiooni

mälestuse varjus elades kogu sõjajärgse aja äärmiselt hinnatõusupelglik riik. Sõltumatu keskpank Bundesbank ajas alati üpris ran-get rahapoliitikat. EKP loomisel just sakslas-test eeskuju võetigi, nii saigi see ainsaks ra-hapoliitiliseks eesmärgiks hinnastabiilsuse tagamise.

Vahemärkusena, Hiinagi olla lubanud osta Euroopa riigivõlakirju ja investeerida raskustes riikidesse. Ilmselt on seal suuresti mängus asjaolu, et euro kadumisel haihtuks

ainuke tõsiseltvõetav alternatiiv dollarile (vähemalt seni, kuni Hiina enda renminbi rahvusvaheliselt kaubeldav ei ole).

Rahatrükk oleks lahenduseks vaid prae-gusele kriisile. Tulevikus läheks vaja püsi-vamat lahendust. Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ning Itaalia rahandusminister Giulio Tremonti käi-sid detsembri alguses Financial Timesis väl-ja idee asutada Euroopa Võlaagentuur, mis annaks välja kõigi euroala riikide ühiseid võ-lakirju. Iga riik saaks selliseid võlakirju emi-teerida kuni 40 protsendi ulatuses oma SKP-st. Kui mõne euroala liikme riigivõlg tõuseks suuremaks, peaks too uusi võlakirju välja andma juba oma nime all. See plaan põrkus aga sakslaste tugevale vastuseisule. Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble leiab, et erinevused euroala riikide võlakirjade int-ressimäärades on nii stiimuliks olla tublim kui ka karistuseks laisematele, kes peavad laenuraha eest rohkem maksma. Seetõttu ei

Euro asutamise üks tagamõtteid lootus, et Saksa Bundesban-ki usaldusväärsus kanduks üle ka nõr-gematele riikidele.

Euroopa Keskpanga nõukogu koosolek. Nüüdsest hakkab sellel osalema ka Eesti Panga juht Andres Lipstok

12


euro

tohiks tema meelest euroalale ühtset võla-kirja tekitada. Tegelikult muretsevad saksla-sed ilmselt peamiselt sellepärast, et nende endi võlakirjade intressimäär ühise võlakir-ja loomisel kerkib.

Selle kohta, kui suur peaks olema eu-roalas raha ümberjagamist teostav fiskaa-lstruktuur, leiab üsna erinevaid arvamusi. Levy-nimelise Majandusinstituudi teadurite hinnangul tuleks euroala sees ümber jaga-da 10–15% SKP-st. Igale Euroopa sisemist dünaamikat lähemalt jälgivale inimesele tundub säärane kava loomulikult üpris utoo-piline.

Financial Timesi kolumnist Wolfgang Münchau pooldab kolmeastmelist struk-tuuri. Ühelt poolt peaks kõigi liikmesriikide süsteemselt olulised pangad alluma EL-i ülevaatajale, kes vajadusel need laenudega ajutistest makseraskustest päästaks. Tei-seks, üleeuroopaline lühiajaline (kuni kuue-

kuune) töötuskindlustus, et võidelda lühi-ajaliste asümmeetriliste šokkidega (mille löök tabab üht liikmesriiki või väikest rühma neist). Kolmas abinõu oleks jooksevkonto liigselt suurte üle- ja puudujääkide mak-sustamine (mis aitaks osaliselt rahastada pankade võimalikku päästeoperatsiooni). Münchau meelest ei peaks kogu konstrukt-sioon üldse kuigi suur olema – ta toob välja, et Saksamaal kulub töötuskindlustuseks alla ühe protsendi SKP-st, üleeuroopaline skeem võiks tema meelest märksa tagasi-hoidlikum olla.

Igal juhul seni on Euroopa riigijuhid võt-nud kasutusele vana hea strateegia, mis EL-is on siiamaani alati toiminud – reagee-rida igale järgnevale hädaolukorrale mingi-suguse kompromissiga ja jääda lootma, et kõik mingil moel laabub. Ehk kokkuvõtlikult – kuidagi läbi muda sumbata.

Investeerimispanga Goldman Sachs endi-ne peaökonomist Gavyn Davies kahtleb, kas senine poliitika on isegi sakslaste – kes loo-mulikult ei taha rohkem raha välja käia kui hädapärast vaja – endi huvides. „Praeguse strateegia võtmeprobleem seisneb selles, et see lubab turgudel võtta asjad oma kätte,” kirjutab Davies oma blogis Financial Timesi kodulehel. Nimelt määrab rahaturg riigivõ-lakirjade intressimäära, see aga otsustab suuresti selle, kas riik on maksejõuline või mitte – kas laenuintresside tasumine on ikka jõukohane. Daviese sõnul nullib riigivõ-lakirja intressimäärade üheprotsendipunk-tine tõus täielikult igasuguse kasu, mida annab eelarve puudujäägi vähenemine ühe protsendi võrra SKP-st.

Endine liidukantsler Helmut Schmidt, tõsi küll, opositsiooniliste sotsiaaldemo-kraatide esindaja, heitis majanduslehele Handelsblatt antud intervjuus Saksa prae-gusele valitsusele ette majandusharituse puudulikkust, täpsemalt vähest arusaamist just panganduse ja rahaturgude toimimi-sest. „Praegune Saksa valitsus koosneb ini-

mestest, kes õpivad oma ametit tööpostil,” sõnas Schmidt, kelle meelest on Euroopas praegu tõsine liidrikriis.

„Pinged püsivad senikaua, kuni turuosali-sed näevad tõendeid, et võlgades riikidesse naaseb majanduskasv,” ütles maailma suu-rima võlakirjafondide kontserni Pimco port-fellihalduse juht Andrew Bosomworth ajale-hele Die Welt ja lisas kohe, et tema sellesse ei usu. Tema sõnul peaks Kreeka, Iirimaa ja Portugal euroalast lahkuma, devalveerimi-se läbi tegema ning pärast konkurentsivõi-me taastamist ja võlakoorma vähendamist ühisraha taas käiku võtma.

Üks stsenaarium, mis sageli mainimist leiab, on euroala jagunemine kaheks, „sikku-de” ja „lammaste” piirkonnaks. Riigirahan-duslikult eeskujulik Eesti koos Saksamaa ja Põhjamaadega jääks ilmselgelt „valgete” poolele. Frankfurter Allgemeines ilmuski 2. jaanuaril Hanno Mußleri kolumn, kus ta leidis, et Eesti võiks olla Saksamaa liitlane säärase ühenduse loomisel. Iseasi, kui kasulik see meile oleks. Gavyn Davies viitab, et säärane rahaühik kallineks tõenäoliselt väga kiires-ti, sest maailma raha voolaks tulvaveena „uude ja paremasse” euroalasse. Nii aga lan-geks selle piirkonna riikide ekspordikaupade konkurentsivõime maailmaturul.

Äärmuslik võimalus oleks muidugi euroa-la täielik lagunemine. See tähendaks ilmselt euroala riikide kokkulepet, et edasi nii enam ei saa, ja korrastatud lahknemisprotsessi. Ühe või ka Bosomworthi soovitatud kolme riigi lahkumine euroalast on võrdlemisi eba-tõenäoline, kuna see võib neis maades kaa-sa tuua täieliku kaose – enne üleminekut raha väljavoolu ja sellega pangakrahhi ohu, pärast devalveerimist aga kiire inflatsiooni. Euroala täielikult lagunedes kasvaksid kõigi praeguste liikmesmaade kulud – juba raha-vahetamise ja muude transaktsioonikulu-de tõttu, kannatada saaks tõenäoliselt ka rahvusvaheline kaubavahetus. Rääkimata EL-i kui sellise ideest üldiselt. Eks selle stse-naariumi tõenäosuse kohta annab igasugu arvutusi teha – küllap rehkendab seda keegi praegugi. Eeskätt jääb siiski lootus, et EL-il ka seekord õnnestub kuidagi „mudast läbi sumbata”.

* D.B.Papadimitriou, L.R.Wray, Y.Nersisyan. Endgame for the Euro? Without Major Re-structuring, the Eurozone is Doomed. Levy Economics Institute of Bard College. Public Policy Brief No. 113, 2010.

Suurinvestor: Pinged püsivad senikaua, kuni turuosalised näevad tõendeid, et võlgades riikidesse naaseb majandus-kasv.


13


euro

„Vanast Mesopotaamiast kuni tänapäeva-se Hiinani on raha olnud inimkonna prog-ressi üks taganttõukajaid: tegemist on terve keerulise innovatsiooni-, vahenduse ja integratsiooniprotsessiga, mille tähtsus inimsoo päästmisel Malthuse lõksu viletsu-sest ja algelise põllumajanduse orjusest on sama suur kui teaduse arengul või seaduse võimul,” kirjutab briti ajaloolane Niall Fergu-son möödunud aasta lõpus eesti keeldegi tõlgitud raamatus „Raha võidukäik”.

Ferguson, kelle raamat pole kaugeltki kiidulaul pankuritele, märgib, et raamatut kirjutades õppis ta – viletsus ei tule sellest, et ahned finantsistid nöörivad vaeseid, vaid viletsusel on palju rohkem tegemist sellega, et panka ei ole. Tervet lääne tsivi-lisatsiooni ajalugu läbival finantsistide vae-namisel on tema hinnangul kolm peamist põhjust. Esiteks, võlgnikke kipub ikka roh-kem olema kui võlausaldajaid ja esimesed ei ole viimaseid iial armastanud. Teiseks, finantskriisid ja -skandaalid on piisavalt sagedased, loomaks muljet, et finantste-gevus loob pigem viletsust kui heaolu. Ja kolmandaks on finantsteenuseid maailmas ebaproportsionaalselt sageli pakkunud et-niliste või usuliste vähemuste esindajad, keda nii-öelda ausatesse ametitesse ei lu-batud.

Finantskriisist kohutatute leeri näib olevat astunud ka rahandusminister Jür-gen Ligi, kes möödunud aastal lõpus üt-les LHV Panga ajakirjale Investeeri antud intervjuus, et „esimene asi on see, et me võiksime finantskeskuse jutu ära unus-tada”. „Kaks väga rikast riiki on juba selle õnge läinud: üks on Island, teine Iirimaa,” selgitas ta oma seisukohta. Vähe sellest,

2007 alanud suurejooneline finantskriis, mille järellaineid maailm siiamaani tunneb, tõi moodi pankurite ja muude finantsistide põhjamise. Eks sellel ole põhjust ka, mõnedki neist käitusid alatult klientidega ja vastutustundetult ühiskonna suhtes. Aga samal ajal on raha endiselt see asi, mis paneb rattad käima.

Raha paneb rattad käima

Autor: Villu Zirnask • Foto: Reuters

enamik poliitikuid ja asjassepuutuvaid riigi-ametnikke näib olevat kohutatud, eriti pä-rast üht sügisest Äripäeva artiklit, kus EAS sai võtta selle eest, et oli andnud paarile varahaldusfirmale toetust välisturgudele minekuks – toetamist väärib ju ainult „tõe-line” majandus.

Kuid finantssektori arendamisele rõhu-mine ei tähendaks, et Eesti sõidaks varem või hiljem samadele karidele kui Island või Iirimaa. Esimese lükkasid karile tavapära-se hoiuste-laenude äriga tegelenud pan-gad, mis liiga tormiliselt laienesid, Iirimaale sai saatuslikuks kinnisvarabuum. Eestis on finantskeskuse ideed propageerinud ennekõike varahaldusfirmad – see tähen-dab valdkond, kus investeerimisrisk jääb põhiliselt investorite endi kanda, mitte ta-gatisfondile, mida garanteerib riik.

Finantskeskus ei pea tingimata võrdu-ma ka varahalduse (Luksemburgi stiilis) või privaatpangandusega (Šveitsi stiilis), valida on teisigi radu.

Franklin Allen ja Glenn Yago jagavad mul-lu kevadel avaldatud raamatus „Financing the Future: Market-Based Innovations for Growth” finantssfääri või õigemini finant-sinnovatsiooni kolmeks:

Uued tooted ja teenused (olemasolevaid loetledes näiteks pangahoiused, futuurid, optsioonid, kõrge tootlusega võlakirjad, ris-kikapital, väärtpaberistamine jne);

Uued meetodid ja toimingud (nagu nüü-disväärtusel põhinevad hindamismeetodid, Black-Scholesi mudel, Monte Carlo simulat-sioon, finantsvarade hindamise mudel);

Uued organisatsioonilised vormid (näiteks piiratud vastutusega äriühing, eriotstarbeline investeerimisühing, era-

Finantsinnovatsiooni musternäide: mikrolaenude isa, Nobeli rahupreemia laureaat Muhammad Yunus saab president Barack Obamalt USA kõrgeima tsiviilautasu, Vabaduse medali

14


FiNANtSiNNoVAtSiooN

Autor: Villu Zirnask • Foto: Reuters

kapitalikompanii, börs, sotsiaalvõrgustik-fi-nantseerimiskeskkond).

Kõigi nende puhul on lisaks innovaatili-sele lahendusele endale vaja ka keskkonda, kus asi toimib, ja tehnilisi võimalusi, mida la-henduse rakendamiseks kasutatakse. Nobeli majanduspreemia laureaat Robert Merton on finantsinnovatsiooni kirjeldamiseks kasuta-nud analoogiat ülikiirrongide tehnoloogiaga: kiirus, mille ülikiirrong saavutab, sõltub pea-le rongi ka rööbastee ja muu tehnilise infrast-ruktuuri seisundist.

„Innovatsioon ei võrdu keerukusega ja fi-nantsvõimendus ei ole laenu sünonüüm,” üt-levad Allen ja Yago. „Tõelised kapitaliturgude ja rahanduse innovatsioonid teevad juurde-pääsu krediidile ja omakapitali kasvatamise paindlikumaks ja odavamaks.” Rahandus on rohkem kui lihtsalt kapitali jaotamise vahend, tal on võime juhtida sotsiaalseid, majandus-likke ja keskkonnamuutusi, muuta ideid uu-teks tehnoloogiateks, majandusharudeks ja töökohtadeks.

Allen ja Yago arvavad, et koduomand on endiselt üks sfäär, kus vajatakse finantsin-novatsiooni – uusi viise, mille abil inimesed saavad ellu viia unistusi omast kodust. Sa-muti tõstavad nad esile keskkonnarahan-dust, kus viimasel paaril aastakümnel on kasutusele võetud palju innovaatilisi lahen-dusi – cap-and-trade-üsteem, mis tegi lõpu happevihmade probleemile, laenud loodu-se vastu vahetustehingud (debt for nature swaps), mis on aidanud alles hoida mõned ohustatud maastikud ja loomaliigid jne –, kuid veelgi rohkem innovatsiooni läheb veel vaja, et vähendada CO2 emissioone ja rahas-tada rohelist majandust.

Veel märgivad Allen ja Yago tulevase pa-lava finantsinnovatsiooni alana ära arengu-rahanduse, mis kunagi oli vaid valitsuste ja abiorganisatsioonide pärusmaa, kuid köidab nüüd kasvaval hulgal erakapitali – näiteks väikerahastamine on päris hästi käima läinud (2006. aastal Nobeli rahupreemia saanud Muhammad Yunuse Grameen Bank ja selle kopeerijad, mobiilpangandus), kuid väike ja keskmiste ettevõtete rahastamises ootavad samaväärsed lahendused alles leiutamist.

Uusi innovaatilisi lahendusi vajab Alleni ja Yago hinnangul ka meditsiinisektori rahasta-mine, sest baasuuringutest ei jõuta ravimite valmistamiseni nii kiiresti ja ulatuslikult, kui paremate rahastamis- ja riskijagamislahen-duste olemasolul võiks.

Finantssfäär on vägagi tõeline majandus ja seal tasub uute võimaluste otsimisel ringi vaadata vähemalt sama palju kui tööstus-sektoris.


15


FiNANtSiNNoVAtSiooN

Paar kuud tagasi kirjutas Maailmapanga president Robert Zoellick Financial Timesis G20 valikutest maailma uue finants-süsteemi kujundamisel. Viiepunktilises reformikavas pälvis erilist tähelepanu lõik: „Süsteem võiks samuti kaaluda kulla rakendamist rahvusvahelise etalonpunktina inflatsiooni, deflat-siooni ja valuutakursside alaste ootuste ankurdamisel.”

Kuld ei asenda häid suhteid

Autor: Hardo Pajula, SEB ökonomist • Fotod: internet, Reuters

Esmapilgul suhteliselt süütuna näiv mõte kutsus esile väga tormilise vas-tukaja; nii nimetas California Ülikooli

Berkeley linnaku majandusprofessor Brad DeLong selle ettepaneku peale Zoellickit maailma kõige lollimaks meheks ja teine USA vasakpoolsete tuletukk, Princetoni Üli-kooli professor ja Nobeli majandusauhinna laureaat Paul Krugman arvas, et isegi see hävitav hinnang oli liiga lahke. Aga isegi siis, kui need käredad seisukohavõtud kõrvale jätta, olid ka erapooletumad kommentaato-rid üksmeelel sellest, et tagasipöördumine kullastandardi juurde on parimal juhul või-matu, halvimal juhul aga isegi veel väga oht-lik. Arutelu jälgimiseks oleks esmalt kasulik mõista mis tahes rahvusvahelise rahasüs-teemi sõlmprobleeme.

Vajadus rahvusvahelise rahasüsteemi jä-rele tuleneb lihtsast teada-tuntud asjaolust, et eri riikidel on erinevad valuutad, ja et kui nende riikide residendid omavahel kauple-vad, siis kaasnevad kaupade, teenuste, fi-nants- ja reaalsete varade liikumisega alati ka vastassuunalised rahasiirded. Kui kaup-levatel riikidel puuduvad väliskaubandus-monopolid, siis tekib tuhandete või miljonite eraõiguslike tehingute tulemusena alailma olukord, kus ühe riigi residendid tahavad teistelt riikidelt rohkem osta kui neil on sin-na müüa, mis viib selleni, et kõnealuse riigi maksebilanss läheb defitsiiti. Mingi riikide grupi puudujääkide peegelpildiks on aga mõistagi teiste riikide ülejäägid ja rahvus-vahelise kaubandus- ja rahandussüsteemi üheks peaülesandeks ongi tagada nende puudu- ja ülejääkide võimalikult valutu ta-

sakaalustumine. Selleks peab aga rahasüs-teem sisaldama endas mingit mehhanismi, mis sunniks puudujääkidega riigi residente vähem tarbima ja ülejäägiga riigi omi siis vastavalt jälle rohkem. 19. sajandi viimasel kolmandikul suure enamiku maailma riiki-de majanduslikku läbikäimist reguleerinud kullastandard oligi üks võimalikest seda ülesannet esialgu edukalt lahendanud raha-süsteemidest.

Kullastandardi olulisimaks iseärasuseks oli eri riikide rahatähtede vaba vahetatavus kindlaksmääratud kullakoguse vastu. Kõige üldisemalt rajanes see süsteem neljal põhi-reeglil:

• Iga vääringu nimiväärtus sõltub selle seaduslikult määratletud kullasisaldusest.• Kõiki vääringuid saab nende nimiväärtusega vabalt kulla vastu vahetada.• Kulla ekspordile ja impordile ei ole seatud mingeid piiranguid.• Keskpank ei püüa korrigeerida kulla ekspordist või impordist tingitud muutusi kodumaises rahapakkumises.

Nendest reeglitest kinnipidamine pidi siis kullastandardi pooldajate järgi tagama

selles osalevate riikide maksebilansside ko-hanemise ladususe ja iseeneslikkuse.

Kullastandardi puhul tuleks kõigepealt toonitada seda, et see oli oma ajastu laps, mille hiilgeaeg jäi esimesesse üleilmas-tumislainesse aastatel 1880–1914. Kolm Esimesele maailmasõjale eelnenud aasta-kümmet olid maailmamajanduse erakordse kasvu aastad. Sidevahendite areng sidus maailma järjest enam üheks tervikuks; nii kulus näiteks 1911. aastal telegrammi saat-miseks New Yorgis Londonisse 30 sekundit ning selle hind oli langenud poole protsendi-ni 1866. aasta tasemest. Sedamööda, kuidas 1870-ndate deflatsioon asendus 1890-nda-te kerge inflatsiooniga, leevendusid ühel ajal peaaegu kõikide riikide eelarvepinged, kuid pikaajalised intressimäärad jäid endiselt madalateks. Tolleaegsete tärkavate turgude riskimarginaalid alanesid järsult ning välis-

16


rAhA

kaubandus ja piiriülesed kapitalisiirded kas-vasid jõudsalt. Kõiki neid suundumusi toe-tas omakorda pikaajaline likviidsuse kasv, mida toetas nii oluliselt kasvanud kullatoo-dang kui ka rahaturgude areng. Aktsiaselt-sidena organiseeritud suurpangad andsid oma reservide vastu järjest julgemalt laenu ja hoiupangad kaasasid kasvava keskklassi säästud.

Kullastandardi toimemehhanismi teo-reetiliseks nurgakiviks oli klassikaline ra-hateooria, mida väljendab algebralisel kujul järgmine avaldis:

M × V = P × Q

kus M on majanduses ringlev rahamass (lihtsamal juhul siis kuld), V raha ringlemis-kiirus, P keskmine hinnatase ja Q perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maht.

Oma olemuselt on see avaldis tegelikult tau-toloogiline, majandusteoreetilise sisu an-navad sellele üksnes erinevate muutujate kohta tehtud oletused. Kullastandardi seisu-kohast on kõige olulisemaks oletuseks raha ringluskiiruse (V) muutumatus, mis tekitab otsese seose ringluses oleva rahamassi (M) ja rahvatulu nominaalväärtuse (P × Q) vahel. Konstantse ringluskiiruse korral on järgmiseks tähtsaks küsimuseks hindade ja palkade paindlikkus.

Kui nii hinnad kui ka palgad on mõlemas suunas täiuslikult paindlikud, avaldavad ringluses oleva rahamassi muutused mõju üksnes hindadele ning jätavad reaaltoodan-gu (ja tööhõive) taseme puutumata. Mak-sebilansi puudujäägi tagajärjel riigist välja voolav kuld toob alla kodumaiste kaupade hinnad ja taastab seega kiiresti eksportkau-pade konkurentsivõime. Sedamööda, kuidas kaupade väljavedu jälle hoo sisse saab ja sissevedu pidurdub, taastub maksebilansi tasakaal madalama hinnataseme, kuid en-dise reaaltoodangu juures. Usk turumajan-duse iseenesliku korrastumise võimesse oli suuresti ka kogu kullastandardi ideeliseks vundamendiks ja vajutas tugeva pitseri kogu esimese üleilmastumislaine mängu-reeglitele, mida iseloomustas nn Gladstone’i kolmainsus: range rahapoliitika, tasakaalus-tatud riigieelarve ja vabakaubandus.

Esimese maailmasõja lahingutandritel võitlesid laiad rahvamassid kätte ka endile hääleõiguse ja sundisid oma riikide valitsusi märksa enam tähelepanu pöörama sisemajanduslikele eesmärkidele.

Kullastandardi oli oma ajastu laps, mille hiilgeaeg jäi aastaisse 1880–1914.


17


rAhA

Kui hinnad ja palgad on aga jäigad ega ka-hane vastuseks maksebilansi puudujäägist tingitud kulla väljavoolule piisavalt kiiresti, ei mõjuta ringluses oleva rahamassi kokku-kuivamine mitte üksnes hinnataset, vaid ka toodangut ja tööhõivet. Hinnataseme jäikus võtab seega kullastandardilt tema iseenesli-ku korrastumisvõime ja võib viia krooniliste maksebilansi puudujääkide ning üha kasva-va töötuse ja langeva toodanguni. Kui hin-dade ja palkade paindumatus juba muudab maksebilansi kohanemise valuliseks, siis kerkib paratamatult üles küsimus kohane-misvalu jagamisest riikide vahel ja riikide sees. Kullastandardi korral langes kohane-mise põhiraskus puudujääkidega riikidele, kes pidid tasakaalu taastamiseks taluma kõrgemat töötust ja aeglasemat toodangu kasvu. Riikide sees langes kohanemisvaja-dus enamasti jällegi vaesemale elanikkon-nale, kelle poliitiline esindatus 19. sajandi teisel poolel järjest suurenes.

California Ülikooli Berkeley linnaku ma-jandusprofessori Barry Eichengreeni järgi olidki maailmasõdade vaheliste kullastan-dardile tagasiminekukatsete ebaõnnes-tumised põhjustatud lääne ühiskondade poliitilise struktuuri muutustest. Esimese maailmasõja lahingutandritel endile hääle-

õiguse kätte võidelnud laiad rahvamassid sundisid oma riikide valitsusi märksa enam tähelepanu pöörama sisemajanduslikele eesmärkidele, eelkõige muidugi tööhõive-le. Kui varasematel aegadel olid valitsused sise- ja välismajanduslike eesmärkide kok-kupõrgete korral siiski enamikul juhtudest oma rahvusvahelistele kohustustele kind-laks jäänud, siis uutes oludes seati tööhõive fikseeritud valuutakursist tihti ettepoole. Va-rasematelgi aegadel olid ebasoodsad aren-gud riigid aeg-ajalt kullastandardilt minema lükanud, ent ka sellistel juhtudel eeldati üldi-selt, et varem või hiljem tuleb ta sellele jälle tagasi. Seetõttu olid kullastandardi hiilgeajal valuutade vastu suunatud spekulatiivsed lained kui mitte just stabiliseeriva iseloomu-ga, siis vähemasti mitte nii ebastabiilsed kui sõdadevahelisel ajajärgul. Kui spekulandid eeldasid, et surve alla sattunud riik valib lõ-

puks fikseeritud kursi asemel siiski näiteks heldekäelise fiskaalpoliitika, tekkis end ise-täitev ootus, mis lõppeski siis kas devalvee-rimise või kullastandardist loobumisega.

Eelöeldu taustal oleks rahvusvahelise rahasüsteemi kullale üles ehitamine tõe-poolest ilmselt üsna lootusetu ettevõtmine: 21. sajandil on jõulised palgakärped lääne hoolekanderiikides väga problemaatilised ja kogu see praegune vaidlus maailma finant-sarhitektuuri põhijoonte üle on suuresti tingitud eri riikide soovimatusest oma sise-majanduslikke eesmärke rahvusvahelistele kohustustele allutada. Ent vaevalt Robert Zoellick nüüd seda täpselt silmas pidaski. Laiemas plaanis on küsimus ikkagi nn dek-reetraha (fiat money) seotusest millegagi, mis oleks veidikenegi püsivam kui valitsus-te lubadus oma rahatrükkimisvõimet mitte kurjasti ära kasutada. Iseasi, kas midagi sellist on üldse võimalik leida. Inglise ajaloo-lane Niall Ferguson defineerib raha kui lae-nuandja ja võlgniku kristalliseerunud suhet. See, kas kõnealune suhe on vormunud para-jasti kullaks või millekski veel kirevamaks, ei olegi võib-olla nii tähtis. Tõsiasi on see, et inimsuhted (ja võlgniku ja võlausaldaja omad iseäranis) on keerulised ja tagasimi-nek kullale ei muudaks neid lihtsamaks.

Rahvusvahelise ra-hasüsteemi kullale üles ehitamine oleks ilmselt üsna lootuse-tu ettevõtmine.

Maailmapanga presidendi Robert Zoellicki sõnavõtt kullastandardi teemal põhjustas raevukamaid sõnavõtte, kui asi tõenäoliselt väärt.

18


rAhA

Euroopa Liidu IT- agentuuri peakorteri Eestisse tuleku tähtsus ei peitu ainult agentuuris eneses, vaid selle kaasmõjudes.

IT-agentuur: Euroopa Liidu suurim infotehnoloogiline väljakutse?

Autor: Karol Kallas • Fotod: Reuters

Schengeni viisaruumi infosüsteem on Euroopa Liidu suurim ühine andmebaas ja seega üks tähtsaimaid. EL IT Agentuur haldab ka seda.


19


ANdMeBAASid

Ilmselt on mõni agentuuri tulevastest tippspetsialistidest valmis jagama oma teadmisi kohalike tudengitega, Tallinnas-

se luuakse Euroopa õppekavaga kool ja meie IT-inimesed saavad juurde hulga väärtuslik-ke suure mastaabiga kogemusi.

Kuigi sõna IT-agentuur kõlab kõikehõl-mavalt, on siiski tegemist suhteliselt kitsa valdkonna ehk Euroopa Liidu liikmesriikide politsei, tolli ja piirivalve koostööks vajalike andmebaaside arendamise ning haldamise eest hea seisva asutusega. Kübermaailma üldise heaolu parendamine jääb suuremas osas edaspidigi liikmesriikide endi teha.

Mis looM on EuRooPA liidu AgEntuuR?

EL-i agentuurid on iseseisvad üksused, mis luuakse spetsiifiliste ülesannete lahenda-miseks ja juhinduvad oma tööd eriseadus-andlusest. Agentuure on laias laastus kahte tüüpi: täidesaatvad ja reguleerivad. Esime-sed EL-i agentuurid loodi 1970. aastatel, tei-se põlvkonna agentuurid alustasid tegevust 1994. ja 1995. aastal ja alates 2003. aas-tast loodud ametid kuuluvad kolmandasse põlvkonda. Praeguse seisuga on loodud 37 agentuuri, mis asuvad 18 liikmesriigis. Kõi-ge rohkem leiab neid Belgiast (7) ja Hispaa-niast (5).

Agentuurid täidavad järgmisi üldisi ees-märke:

1) aitavad ühenduse meetmeid detsent-raliseerida ja hajutada;

2) annavad neile määratud ülesannetele kõrgema profiili, samastades need agentuu-ride endiga;

3) rahuldavad teadusliku või tehnilise oskusteabe arendusvajadusi kindlates mää-ratletud valdkondades;

4) kaasavad eri huvirühmi ning ärgitavad dialoogi Euroopa (näiteks tööturu osapoolte vahel) või rahvusvahelisel tasandil.

Agentuuri juhib (haldus)nõukogu, mille liikmed määratakse kindlaks agentuuri asu-

Kuigi sõna IT-agen-tuur kõlab kõike-hõlmavalt, on siiski tegemist suhteliselt kitsa valdkonnaga.

20


ANdMeBAASid

tamismäärusega. Nõukogudes on alati liik-mesriikide esindajad ja üks või mitu Euroopa Komisjoni esindajat, mõne agentuuri tööst võtavad osa Euroopa Parlamendi määratud liikmed. Agentuuri nõukogu või Euroopa Lii-du Ministrite Nõukogu määrab ametisse te-gevdirektori, kes vastutab agentuuri igapäe-vategevuse eest. Agentuure toetavad selle töös üks või mitu valdkonna spetsialistidest koosnevat teaduslikku või tehnilist komis-joni. Agentuure rahastatakse enamasti liidu eelarvest ja ainult viis (Ravimiamet, Sisetu-ru Ühtlustamise Amet, Ühenduse Sordiamet, Lennundusohutusamet ja EL-i Asutuste Tõl-kekeskus) elavad omatuludest.

Agentuuride ülalpidamine neelab Euroo-pa Liidu eelarvest 2011. aastal 2,4 miljardit euro. Võrreldes 2005. aastaga on agentuu-ride ülalpidamine kallinenud kolm korda ja koos numbritega on kasvanud ka kriitika agentuuride pihta: möödunud oktoobris ei kinnitanud Euroopa Parlament Cepoli (Eu-roopa politseikolledž) 2008. aasta eelarvet, kuna „asutuse juhtimine ei vastanud headele tavadele”. Kuigi kõik agentuurid on asutatud parimate kavatsustega, on bürokraatia mit-metes ametites nõudnud oma lõivu ja nii on mõnestki neist jäänud mulje kui bürokraatia taastootjatest. Nii leiab Suurbritannia euro-skeptilise loomuga mõttekoja Open Europe analüütik Sian Herbert, et „paljud agentuurid on vaid jututoad ja tegelevad asjadega, mis Euroopa Liitu ei peaks puutuma”.

Paraku valitseb agentuuride vahel kon-kurents ja olelusvõitlusesse on kistud loo-teseisundis olev IT-agentuurgi: ametit pole veel ollagi, aga juba saab Euroopa andme-kaitseinspektori (EDPS) Peter Hustinxi ar-vamusest lugeda, kuidas tulevane agentuur ennast üleval peaks pidama. Isikuandmete kaitse on loomulikult vajalik, aga kas ilmsel-get „ärge tehke Suurt Venda” peab seletama kahekümnel peenes kirjas leheküljel, on omaette küsimus. Ilmselt EL nõuab sellist käitumist.

Viimasena olgu lahti seletatud ka üks etümoloogiline mitmesus: eesti keeles ka-sutatakse siinkohal kirjeldatud Euroopa Liidu asutuste kohta kahte sõna: amet ja agentuur. Mõlema näol on tegu sisuliselt sama liiki organisatsioonidega ja nii võib IT-agentuuri nimetada lühemalt ka IT-ametiks.

ARguMEndid, MillEgA EEsti it-AgEntuuRi Püüdis

Hinnatõhusus: Eesti lubas agentuurile rät-sepatööna valminud tasuta ruume, samuti viidatakse taotluses madalamatele kommu-naal- ja tööjõukuludele. Agentuuri käivitami-se ja töötajate värbamise ajal ehk esimesel tegevusaastal asub agentuur rendipinnal, mille üürikulud tasub Eesti valitsus. Valitsus annab käivitamise perioodiks agentuuri kä-sutusse lisaks nõuandva meeskonna, kes aitab lahendada nii agentuuri üldiseid kui ka töötajate kohalikke probleeme.

Turvalisus: Eesti IT-taristu on turvaline ja usaldusväärne. IT-agentuuri hoone ehitami-se juures pühendatakse üldisele ja kommu-nikatsioonisüsteemide turvalisusele suurt tähelepanu. NATO Küberkaitsekeskus on Eesti IT kompetentsi hea näide.

Säästlikkus: agentuuri infrastruktuuri rajamisel rakendatakse võimalikult loodus-sõbralikke ja säästlikke lahendusi, kokku-hoiu eesmärgil kasutatakse võimaluse pii-res olemasolevaid hooneid, mida kavatseti kütta serverite jääksoojusega.

Uued agentuurid uutesse liikmesriiki-desse: 2003. aastal otsustasid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid, et Euroopa Liidu uued, nõndanimetatud kolmanda põlvkonna agentuurid rajatakse uutesse liimesriikides-se. See oli üks Eesti valitsuse tugevamaid argumente.

Euroopa kool: Eestisse luuakse Euroopa õppekavaga kool, mille esimese aasta rendi-kulud võtab valitsus vajadusel enda kanda.

Raha: Eesti lubas IT-Agentuuri investee-rida 17 miljonit eurot, lisaks 3,2 miljonit eurot rahvusvahelise hariduse omandamise võimalustesse. 17 miljonit eurot jagunes kaheks osaks: 5,11 miljonit eurot kavatseti kulutada administratiivhoone ehitamiseks ja 11,71 miljonit eurot serveriruumi(de) ehi-tamiseks. Mõlema asukohaks pakuti kahek-sahektarilist krunti Kose vallas 36 kilomeet-ri kaugusel Tallinnast.

Nii mõnestki agentuurist on jäänud mulje kui bürokraatia taastootjast.

IT-agentuuri hallata on ka EL asüülitaotlejate ja

illegaalsete immigrantide sõrmejälgede andmebaas.


21


ANdMeBAASid

it-AgEntuuRi Au, Mõistus jA südAMEtunnistus: sis, Vis jA EuRodAc

2012. aastal tööd alustaval Euroopa Liidu IT-agentuur on reguleeriv ehk nõndanime-tatud „tavaline” agentuur, mille täispikk nimi kõlab: Euroopa Liidu õiguse, vabadu-se ja turvalisuse valdkonna suuremahulis-te IT-süsteemide operatiivjuhtimise amet. Agentuuri põhiülesanneteks on andme-baaside SIS II, VIS ja Eurodac haldamine ning nii olemasolevate kui ka loodavate õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna andmebaaside arendustööd.

SIS – Schengen Information System; ee Schengeni piirkonna infosüsteem. Tagaot-sitavate ja kadunud inimeste, varastatud sõidukite ja vara (n relvad, registreeritud rahatähed, isikutunnistused) andmebaas. Praegu tegeletakse andmebaasi teise põlv-konna arendamisega. SIS-i keskserverid asuvad Strasbourgis ja haruserverid igas liikmesriigis. Andmebaaside varuserverid asuvad Austrias, St Johann im Bongaus.

SIS-i andmebaas koosneb Schengeni viisaruumi liikmete siseriiklikust tasan-dist (N.SIS) ja kesksest süsteemist (C.SIS). Kõigil siseriiklikel süsteemidel on turvatud sidevõrgu kaudu online-ühendus keskse süsteemiga. Andmebaasiga on ühinenud kolmkümmend viis riiki ja selles on üle 32 miljoni kirje. Sissekannete hulk suureneb ühes kuus keskmiselt kolm protsenti.

Statistikast võib välja tuua, et praegu on andmebaasis 332 028 sissekannet tu-lirelvade, 3 618 199 sissekannet sõiduau-tode ja 746 994 sissekannet illegaalsete immigrantide kohta.

VIS – viisainfosüsteem toetab ühise vii-sapoliitika rakendamist ja hõlbustab muu hulgas tõhusat piirikontrolli, võimaldades riikide volitatud ametiasutustel sisestada ja ajakohastada viisaandmeid, sealhulgas biomeetrilisi andmeid, ning nende andme-tega elektroonilisel teel tutvuda.

Eurodac – Euroopa Liidu asüülitaotlejate ja illegaalsete immigrantide sõrmejälgede andmebaas, mille eesmärk on asüülitaot-luste haldamine Dublini konventsiooni ko-haselt.

Schengeni viisaruumi infosüsteem on Euroopa Liidu suurim ühine andmebaas ja seega üks tähtsaimaid. SIS-i andmebaa-

sist on kasutusel versioon 1+ ja hiljemalt viie aasta jooksul peaks valmima andme-baasi teise põlvkonna versioon. SIS II pidi rakenduma juba 2006. aasta lõpul, kuid mitmesuguste probleemide tõttu on sel-le kasutuselevõttu aasta-aastalt edasi lükatud ja viimaseks tärminiks oli 2009. aasta 31. detsember. Praegu on komisjoni plaanidesse märgitud SIS II töölerakenda-mine 2013. aasta esimeses kvartalis. Kuni IT-agentuuri käivitamiseni vastutab SIS-i, VIS-i ja Eurodaci andmebaaside eest Euroo-pa Komisjon. Viimase haldamisega tegeleb komisjon otse, kahe esimese käitamine on delegeeritud Prantsusmaa ja Austria ava-lik-õiguslikele organisatsioonidele.

Praegu on SIS 1+ (numbri 1+sai and-mebaas pärast nn 2000. aasta problee-mi kõrvaldamist) andmebaas poliitilistel põhjustel piiratud kaheksateistkümne liikmesriigiga. Tehnilised katsed on näi-danud, et andmebaasi praegune versioon suudaks hallata kuni kolmekümmet rii-ki, kuid ometigi otsustati järk-järgulise andmebaasi täiustamise asemel ehitada täiesti uus versioon. Nii peavad viimati ühinenud riigid Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia ka-sutama Portugali piiri- ja välismaalaste teenistuse poolt kohandatud andmebaa-siversiooni SISone4all. Portugali SIS-ver-sioon võeti kasutusele 2007. aastal ja nüüdseks on sellega otsustanud ühineda ka Šveits.

SIS II eristab andmebaasi esimesest versioonist tolle suurem funktsionaalsus, näiteks suudab SIS II hallata biomeetrilisi andmeid.

SIS II senine arendamine on käinud üle kivide ja kändude ja pälvinud ohtralt kriiti-kat. Sellele on kulutatud üle seitsmeküm-ne miljoni euro ja nimetatud andmebaasi arendusprobleemid olid IT-agentuuri loo-mise üks peamisi põhjusi. Kõiki nimetatud kolme andmebaasi arendatakse eraldi, mis välistab vajaliku ja võimaliku sünergia ning andebaasid täidavad kohati kattuvaid ülesandeid, millest järeldati, et arendus- ja haldustööde ühitamine aitab tõsta efek-tiivsust ja annab märgatava kokkuhoiu.

IT-agentuur vastutab SIS II, VIS-i ja Eu-rodaci kesksete sõlmede opereerimise ja andmevahetuse eest, andmete sisesta-mine ja kohalike süsteemide haldamine jääb edaspidigi liikmesriikide ülesandeks.

IT-agentuuri käimatõmbamiseks on aas-tatel 2010–2013 ette nähtud 113 miljonit eurot.

it-AgEntuuRi tulEMinE

Euroopa Nõukogu otsustas 6. detsemb-ril 2001. aastal, et Schengeni viisaruum vajab uut keskset infohaldussüsteemi, mis sai nimeks SIS II ja pidi tööle hakkama hiljemalt 2006. aasta lõpus ning arendus-tööde korraldamine pandi Euroopa Komis-joni õlule. 29. aprillil 2004. aastal otsustas nõukogu oma määruses, et SIS II süsteem töötatakse välja Prantsusmaal ja Austrias

Euroopa Komisjoni president Jose Barroso põhjustas pahameeletormi, kui pidi 2009. aastal tunnistama, et uue Schengeni infosüsteemi teokssaamine lükkub veel aastaid.

22


ANdMeBAASid

ning 12. juulil 2006. aastal pikendati and-mebaasi arendamisaega 2007. aasta lõ-puni. 24. oktoobril 2008. aastal otsustas nõukogu, et SIS II andmebaas peab olema käigus hiljemalt 30. septembril 2009. aas-tal ja eelnevalt tuleb seda igakülgselt tes-tida.

SIS II arendamine on käinud üle kivide ja kändude ning europarlamendi saadi-kud said probleemide tõelisest ulatusest – andmebaas on vigane ja ebastabiilne – aimu alles 2009. aasta alguses ajakirjan-duse vahendusel. 2009. aasta 11. märtsil

tõmmati Euroopa Komisjoni president Bar-roso parlamendi ees liistule ja pidi tunnis-tama, et „SIS II arenduse hetkeseis ei vasta lepingulistele nõudmistele”. Saadikuid sel-line asjade käik loomulikult ei rõõmusta-nud ja see oli ilmselt ka koht, kus Euroopa Komisjon, mis siiani SIS II arendamise eest vastutas, alla andis.

Barroso meeskond käis välja õigusakti-de paketi, millega asutati 2009. aasta 24. juulil amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks.

Eesti esitas ametliku soovi saada IT-agentuuri asukohamaaks 9. aprillil 2010. aastal. Ainukeseks konkurendiks osutus Prantsusmaa, kus asuvad senised SIS-i ja VIS-i andmebaasid ning serverid. Eesti on küll pisike ja tubli, kuid euroliidu „suure poi-si” vastu meie kodumaa ei saanud ning pä-rast pooleaastaseid vaidlusi sündis kahe riigi vaheline kompromiss.

Prantsusmaa ja Eesti siseministrite Brite Hortefeux ning Marko Pomerantsi kokkulepe, mille kohaselt IT-agentuuri peakorter tuleb Tallinnasse ja nii olevad kui ka tulevad serverid Strasbourgi, kinnitati Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade komis-jonis 2. detsembril. Agentuuri formaalse käivitamisega alustatakse 2011. aasta al-guses ja 2012. aastaks peaks IT-agentuur olema valmis SIS-i, VIS-i ja Eurodaci and-mebaaside haldamiseks.

VäljAKutsEd

Sündiva IT-agentuuri ees seisavad suhte-liselt kolossaalsed väljakutsed ja tõsise-mad pole neist mitte tehnilist, vaid poliiti-list laadi. Kakskümmend seitse liikmesriiki moodustavad küll ühtse suure Euroopa Lii-du, kuid nende seadusandlus (näiteks isi-kuandmete kogumise ja talletamise kohta) pole sugugi ühtne.

Suur väljakutse on koostöö Prantsus-maagagi: SIS II andmebaasi arendamise lugu jälgides selgub, et Prantsusmaa, kel-le asutustele andmebaasi arendamine on komisjoni poolt delegeeritud, ei ole oma tööga siiani hakkama saanud. Kompromis-si on konflikt sisse programmeeritud: uuel organisatsioonil pole sugugi lihtne vanade „poiste” käest nende senise mängukanni ülevõtmine ja võib karta, et IT-agentuuris nähakse pigem konkurenti kui partnerit. Muidugi tuleb korrata, et esimeseks vastu-tajaks tööga mitte hakkama saamise eest on komisjon. Vähetähtis pole rahagi: siiani on andmebaasi arendamisele aastas kulu-nud keskmiselt kümme miljonit eurot.

IT-agentuuri nõukogusse määratakse need, kes Euroopa Nõukogu ja Komisjoni poolt sinna määratakse (poliitikud) ning töö ära tegemise koorem langeb tulevase direktori meeskonna kaela. Tegemist peab olema tugeva isiksusega, muidu arenda-takse SIS II veel kümme aastat ja seda olu-korras, kus vana andmebaas ei vasta juba ammu tänapäeva nõudmistele.


23


ANdMeBAASid

Nende eesmärk oli vahetada mõt-teid ettevõtluse arendamise alal ning sõnastada tegevussuunad

tänavuseks aastaks, mil majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võtab et-tevõtluse ja ettevõtlikkuse edendamise senisest veel tõsisema tähelepanu alla. Mõttevahetusel osales suur- ja väikeette-võtjaid, riigiametnikke, organisatsioonide esindajaid, koolitajaid ja õppejõude ning ajakirjanikke

„Ettevõtluse arendamine ja hea ette-võtluskeskkonna loomine on ühel poolt riigi ja asjassepuutuvate asutuste ning organisatsioonide ülesanne. Teisalt saab ja peab sellesse oma osa andma ka iga et-tevõtja ise. Miks me just nüüd sellest rää-kima peame? Aga seepärast, et kahe kee-ruka majandusaasta järel oleme kriisist väljumise alguses. Kui edukas on Eesti uues majanduse tõusutsüklis, sõltub täna tehtud otsustest,” ütles oma tervituskõ-nes minister Juhan Parts. „Me pole täna siin selleks, et unistada ja panna paika suuri visioone sellest, mis võiks kauges tulevikus juhtuda. Kutsusin teid siia, et arutelu käigus sõeluda välja tänase ette-võtluse absoluutsed kitsaskohad, sõnas-tada konkreetsed probleemid ning asuda neid lahendama nüüd ja kohe!”

„Ettevõtlusega alustatakse Eestis praegu pigem vajadusest, mujal maailmas pigem võimaluse nägemisest,” ütles Ees-ti Kaubandus-Tööstuskoja direktor Siim Raie, kes leiab, et ühiskond peab õppima väärtustama meie majanduse olulisi moo-toreid. Tema sõnul moodustavad enamiku Eesti ettevõtjaskonnast väike- ja keskmi-

Ettevõtlikkus ei ole ainult äri tegemise oskus

Autor: Piret järvis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi

avalike suhete osakonna peaspetsialist

Detsembri keskel kogunes Tallinnas Nordic Hotel Forumis palju tänapäeva Eesti ettevõtluse võtmeisikuid.

se suurusega ettevõtete omanikud, kelle alluvuses töötab keskmiselt üheksa ini-mest. Ometigi määrab ettevõtja kuvandit pigem Eesti suurettevõtja, kes on oluliselt rohkem pildis ja osaleb enam avalikes dis-kussioonides.

Ühiskonna ja ettevõtluse hetkesei-sust rääkides nenditi, et majandussurutis tõstis ettevõtluse taas eredalt inimeste huviorbiiti ja riigi poolt loodud makro- ja õiguskeskkond on ettevõtlusega tegele-miseks soodsad. Ometigi kimbutab Eesti ühiskonda väärarusaam ettevõtluse ja ettevõtjate olemusest, mis sunnib inimesi kõigesse äritegevusega seotusse skep-tiliselt ja eelarvamusega suhtuma. See omakorda pärsib inimeste saavutus- ja riskijulgust.

Ettevõtja Andrei Korobeinik kõneles mõttemallide muutmise vajadusest: „Ini-mesed peaks mõistma, et põrumine et-tevõtluses on loomulik asi. Sportlasel on alati mitu katset, ka Erki Nool astus küm-neid kordi üle, enne kui olümpiavõitjaks sai. Korra põrunud ettevõtjat vaadatakse aga kohe halva pilguga.” Tartu Ülikooli pro-fessor Tõnis Metsa arvates: „Võib viga olla terminoloogias ja ettevõtlust peaks nime-tama kuidagi teisiti. Ettevõtlikkus pole ai-nult äri tegemise oskus. Äri on lihtsalt üks eneseteostusvõimalusi. Eneseteostus-vajadus on aga üks oluline ettevõtlikkuse komponent. Väljendi „äriplaan” võiks va-balt ümber nimetada „eneseteostusplaa-niks”.”

Esile kerkis hulk lahendamist vajavaid alustavate ja väikeste ettevõtete küsimu-si. Leiti, et praegu on majandusse sisene-

EttEvõtlusaasta tulEkul

Majandus- ja kommunikatsioo-

niministeeriumi üks tuleva aas-

ta prioriteete on ettevõtluse ja

ettevõtlikkuse edendamine ja

kavas on kuulutada tänavune

aasta ettevõtlusaastaks Eestis.

Sellealast projekti juhtiv Jüri Pi-

hel kommenteeris, et tegevuste

kava on alles välja töötamisel.

Ideid on küll hulgaliselt, kuid lõp-

lik kinnitus on plaanidel veel saa-

mata, seetõttu ei saa konkreet-

setest sammudest veel rääkida.

Erik aru

Andrei Korobeinik Siim Raie

24


MÕtteVAhetuS

misbarjäär mikroettevõtjatele kõrge, mis tuleneb karmidest nõudmistest toetustele ja maksundusele. Toetusi ja meetmeid on palju, aga aeg-ajalt ei pole võimalik nende kaudu toetada uusi ja dünaamilisi ettevõt-misi ning sageli ei mõista taotlejad, miks nad toetusele ei kvalifitseeru. Vaja on luua uusi ja tugevdada olemasolevaid kompe-tentsikeskusi ning koondada ettevõtluse alustamise ja toetuste alast informatsioo-ni. Kõnelejad leidsid, et pereettevõtlus ja elustiiliettevõtted, mis on stabiilsed ja jät-kusuutlikud mudelid, vajaksid palju enam tutvustamist ning ühiskondlikku toetust.

Tallinn Music Weeki peakorraldaja He-len Sildna leidis: „Esineb väga palju sellist suhtumist, et kultuur ja raha kokku ei käi. Tegelikkuses aga peaks iga koolitatud loo-meinimene mõtlema oma klaverist kauge-

male ja vaatama üle oma molbertist.” Ta rõhutas, et loomemajandust tuleb võtta tõsiselt ja muudele majandusliikidele olu-list sisendit andva tegevusalana.

Väikeettevõtluse keskset kohta Eesti majanduses rõhutas palju esinejaid. Swed-banki juht Priit Perens kinnitas, et kriisist tulid kõige edukamalt läbi just väikeette-

võtjad, kes sotsiaalselt vastutustundli-kena annavad tööd ja loovad lisaväärtusi kogu riigis. Paljud suurettevõtted on võt-nud ettevõtlikkuse arendamist Eestis tõ-siselt. Nii Eesti Telekomi juht Valdo Kalm kui ka Eesti Energia algatatud programmi Entrum juht Darja Saar kõnelesid noortele suunatud praktilistest tegevustest. Osa-lejad rõhutasid sellise tegevuse parema koordineerimise vajadust, vaja oleks luua noorte ettevõtlikkuse üle-eestiline toe-tusskeem, sest projektipõhine tegevus ei pruugi olla jätkusuutlik.

Tulist arutelu tekitas hariduse ja ette-võtluse suhe, kus põhiprobleemina nä-hakse nii põhi- kui ka kõrgkoolide tasandil praeguste koolitajate jäikust ja eelarva-muslikku suhtumist kõige sellise suhtes, mis seotud majanduse või ettevõtlusega.

Andrei Korobeinik: „Inimesed peaks mõistma, et põrumine ettevõtluses on loomulik asi.“

Siim Raie Priit Perens Helen Sildna Valdo Kalm

Fotod: Ardo Kaljuvee, Arno Mikkor, Pille-Riin Pregel,

Rene suurkaev, terje lepp, Priit simson


25


MÕtteVAhetuS

Samuti on probleemiks vähene sidusus akadeemilise ja ärilise poole vahel. Ühe võimaliku lahendusena nähti ettevõtlus-hariduse riigipoolse tellimuse täpsusta-mist.

Kokkutulnute arvamused ulatusid sei-nast seina. Öeldi välja, et kogu haridus-süsteem ei toeta ettevõtlust ja keskmisel õpetajal puudub ettekujutus majanduse alustest. Koolis puudub süsteemne ette-võtlusharidus ja selle vajadust ei mõiste-ta, samuti on see ebapiisav kõrgkoolides. Liiga palju antakse kuiva, akadeemilist, teoreetilist haridust, mitte aga turul nõu-tavaid kutseoskusi. Arvati, et noorema generatsiooni võtmemõjutajad (lapseva-nemad, õpetajad, õppejõud) tõlgendavad tihti ettevõtluse olemust vääriti, mistõttu pole nad omalt poolt nõus panustama et-tevõtlikkuse edendamise toetamisse.

Samal ajal leidis mõni, et positiivseid nihkeid üldise majandushariduse parane-miseks on näha. Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Tiia Randma tutvustas ettevõt-

lusõppe edendamise kava „Olen ettevõt-lik!”, mille koostamisse oli kaasatud väga suur hulk eri valdkondade spetsialiste ja see lubab eeldada ka kava sujuvat elluvii-mist.

Paljud kõnelejad rõhutasid, et tuleb toetada süsteemset ettevõtlusharidust, mitte ühekordseid projekte. Toetust vajab juba algkooli ettevõtlusharidus. Ettevõt-jad tunnistasid, et koostöö kõrgkoolidega saab olla palju tihedam ning süstemaatili-sem. Näitena mainiti ühised inkubaatorid kõrgkoolide vahel – koostööprogramme disaini, ettevõtluse ja tehnoloogia eriala-de vahel.

Kõneks tuli ka praktika saamise va-jadus kooliajal. Ideedena käidi välja, et töövarjupäev võiks kujuneda töövarjunä-dalaks ja olla võimaldatud juba põhikooli lõpuklassidele. Ka võiks Eestisse luua et-tevõtlusõppe kompetentsikeskuse.

Mõttevahetuse käigus jäi kõlama kolm peateemat:

- Vajadus võtta kiirelt ette samme et-tevõtlusalase hariduse parandamiseks, sealhulgas tihendada koostööd pedagoo-gide ja lapsevanematega.

- Parandada senist ebapiisavat koos-tööd ettevõtlusega seotud organisatsioo-nide, asutuste ja algatuste vahel. Tuleb ära kasutada potentsiaali, mis peitub ettevõtjate endi, aga ka näiteks ettevõt-lussektori ja haridussfääri omavahelises koostöös.

- Ettevõtlik inimene üldse ja väike- ning keskmised ettevõtjad, meie ettevõtluse tõelised mootorid, vajavad oluliselt enam tunnustust ning esiletõstmist ühiskon-nas.

Toetust vajab juba algkooli ettevõtlusharidus.

26


MÕtteVAhetuS

Kõlas idee, et töövarjupäevast võiks saada töövarjunädal. Pildil vasakult Tarmo Uusmaa (kapten), Taavi Kukk (töövari).

LAE LOENGUD

ARVUTISSE,

TELEFONI VÕI

MP3-MÄNGIJASSE...

... JA VAATA

SEAL, KUS

ISE SOOVID!... JA VAATA

SEAL, KUS

ISE SOOVID!

Avarda silmaringi ja omanda uusi teadmisi videoloengutega oma ala tippspetsialistidelt!

ulikool.epl.ee

• Kuidas märgata ja püüda kinni võimalused?• Kuidas väljuda võitjana olukorrast, kus kõigile ei jätku?• Huvitavaid seoseid ja paralleele sõjanduse ning loodusega• Strateegiad, mis aitavad igaühel elus edasi jõuda ja otsuseid langetada• Millest sõltub ettevõtte näljatunne?• Läbimõeldud sõjaplaanid äris• Kuidas küsida oma toote eest kõrgeimat hinda?

EBS-i videokursus „Strateegiline juhtimine”

Kuidas saada edukaks?!

Eesti ühe tuntuma strateegi ja õppejõu PRIIT KARJUSE loeng on Estonian Business Schooli hinnatumaid magistrikursusi.

trateegiline juhtimine

Vaataavaloengut TASUTA!

trateegiline juhtimine

Vaataavaloengut TASUTA!


Üldjoontes on asi lihtne: arhiivis säili-tatakse digitaalselt koostatud teosed ja teoste digitaalsed koopiad.

Bibliograafid valmistuvad talletama hoomamatut veebimeediatViie aasta eest täiendatud sundeksemplari seadus pani rahvusraamatukogu veel ühe, lõpmatuna näiva ülesande ette. Kuidas koguda, säilitada ja kättesaadavana hoida eesti keeles, Eesti kohta või eestlaste poolt kokku seatud e-väljaandeid, sealhulgas ka kodulehti ja blogisid? Kust tõmmata piir?

Inimese jaoks, kes heameelega laua tagant ei lahkukski, on kõikvõimalikud veebilehtede arhiivid ja digitaalarhiivid

kui kirsid koogil. Lihtne näide: piisab vaid ajakirjandusest ning varasemast eluolust huvitatud eesti keele oskajal siseneda rahvusraamatukogu kodulehelt DIGAR-i- või DEA-nimelisse digitaalarhiivi, kui tema ette ilmub juba nüüd muljetavaldav kogus perioodikat, nii aastast 1821.

DIGAR-ist ja veebimaterjali kogust, mis on esimese kaudu kättesaadav, peaasja-likult juttu tulebki. Uue meedia pealetung tähendab bibliograafide jaoks seda, et

„riiulitele tuleb ritta seada” ka interneti keskkonnas ilmuvad ja levivad väljaanded. See ei tähenda üksnes ajalehtede-ajakirja-de online-versioone ja -väljaandeid. See tähendab ka kõige moodsamat meediat – blogisid ning Eesti kontekstis olulist in-formatsiooni edastavaid kodulehekülgi, eraisikute ja harvem ka ettevõtete omi. Igapäevaselt tähendab see lõputuna tun-duvat interneti seiret lootuses, et kõik va-jalik ja kõlblik saab tulevate põlvede jaoks säilitatud.

Nii ulatuslik arhiveerimise kohustus on Eestis seadusega pandud rahvusraa-matukogule (Eesti Rahvusraamatukogu seadus – toim), kes on appi palunud teised eestluse jaoks oluliste materjalide säilita-jad – Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Ülikooli raamatukogu, Eesti Keele Instituudi ja nii edasi.

2010. aasta augustis valmis rahvus-raamatukogu Digitaalarhiivi DIGAR põhi-määrus. Kiiresti muutuvas e-keskkonnas tuleb pidevalt täiustada digiarhiveerimise

Autor: Agne narusk • Fotod: Kristo nurmis, EPl arhiiv28


e-rAAMAtukoGu

Keerulisem on lugu kõikvõimaliku interne-ti keskkonnas ilmuvaga. Kes ütleb, et vali-jate valikud on need, mida me – ülejäänute enamus – tahame ja tunnustame?

sEAdus sunnib KoguMA

„Rahvusraamatukogud on seni eranditeta kogunud kogu kirjasõna, mis oma riiki ja rahvasse puutub. Digitaalajastul, kui iga veebis arvamuse avaldaja on autor, ei ole kõige kogumine ja säilitamine mõeldav,” ütleb Eesti Rahvusraamatukogu peadirek-tor Janne Andresoo. „Nii vaeme koos rah-vusarhiivi ja teiste mäluasutustega, milli-sed veebiilmingud väärivad säilitamist ja võivad tuleviku uurijatele huvi pakkuda. See on erakordselt vastutusrikas ülesan-ne.”

Üle-eestilisse töörühma kuuluvad lisaks esindajad rahvusringhäälingust, kirjandus-muuseumist, ülikoolidest, instituutidest, teistest raamatukogudest. Eesmärk on määratleda see osa teabest, mis on oluline Eesti ühiskonnale ja asub veebilehtedel.

süsteemi, märkis põhjusena rahvusraa-matukogu kogude direktor Ülle Talihärm. Digitaalarhiivi DIGAR põhimääruses on kirjas, mida tuleb ilmtingimata koguda ja säilitada ning kuidas vajalikku hankida.

Üldjoontes on asi lihtne: arhiivis säili-tatakse digitaalselt koostatud teosed ja teoste digitaalsed koopiad. Näiteks inter-netis avaldatud võrguväljaanded – ajale-hed, ajakirjad, jätkuväljaanded, kaardid ja noodid. Kahtlemata disketid ja CD-ROM-id, digiteeritud koopiad analoogkandjatest ning Eesti väljaannete trükifailid. Juhin-dutakse autoriõiguse seadusest: selle kehtimise ajal võib juurdepääs teosele olla piiratud.

Trükiajakirjandusega ongi asjad enam-vähem selged – vanematest pabervälja-annetest on nüüdseks tehtud digitaalsed koopiad (ja millest pole, tehakse niipea, kui rariteet raamatukogu skanneriruumi jõuab). Ja tänapäeva ajakirjanduse trüki-failid jõuavad rahvusraamatukokku vaat veel enne kui hommikulehed postkasti.

Rahvusraamatukogu skaneerimisruum. Parasjagu saab digitaalversiooni 1700. aastatest pärit raamat, mis leiab koha DIGAR-is.

RahvusRaamatukogu liigub vEEbi

Sellest sügisest saab rah-

vusraamatukogu kodulehelt

www.rahvusraamatukogu.ee

end lugejaks registreerida või

lugejana ID-kaar-diga sisse lo-

gida. Siis saab otsinguportaalis

http://portaal.nlib.ee salvesta-

da otsinguid ja pääseda paljude

andmebaaside täistekstideni,

mille vaatamiseks tuli varem

Tõnismäele kohale minna. Vee-

bi kaudu saab tellida koopiaid,

näiteks digitaalkoopiat ehk EOD

(eBooks on Demand) e-raama-

tut autoriõiguse alt vabadest

raamatutest. E-raamatukogust

saab pikemalt lugeda digitaal-

arhiivis DIGAR talletatud ajale-

hest: http://digar.nlib.ee/digar/

show?id=60968.


29


e-rAAMAtukoGu

Niisiis, kas poliitiku blogi peaks jääma tule-vastele põlvedele lugeda? Aga väikefirma koduleht, kus on muu hulgas ära toodud kodulooliselt huvitavaid fakte?

„Peamine kriteerium on see, kas mater-jal on seotud Eestiga,” ütleb Jaanus Kõuts, rahvusraamatukogu veebiarhiveerimise juhtiv spetsialist. „Inglise keeles, eriti mu-jal maailmas internetti jõudev Eestit puu-dutav ingliskeelne materjal jääb meie haa-rdeulatusest vähemalt praegu veel välja.”

Mis liiki materjalidega on ja saab olema arhiivis tegu, ütleb tegelikult must valgel ära ka rahvusraamatukogu seadus: „Rah-vusraamatukogu põhiülesanded on: (1) rahvuslike kultuuriväärtuste ja infovarade kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; (2) teadus- ja arendustegevus ning sellele tuginevate infoteenuste osu-tamine ühiskonnale.”

Veebiarhiveerimise üle-eestiline töö-rühm on loetlenud neli üldist põhimõtet. Tuginetakse kehtivale õigusruumile, seni-sele kogumistraditsioonile ja -kogemuse-le, mis peab arvestama näiteks sedagi, et rahvusraamatukogu on ka parlamendiraa-

matukogu, humanitaar-sotsiaalteaduslik raamatukogu ja muudki. Nii jõuab aastal 2011 jätkuvalt veebiarhiivi teave, mis puudutab avalikke ja erainstitutsioone, üksikisikute ja gruppide tegevust, mis on Eesti ühiskonna toimimise ja selle uurimi-se seisukohalt oluline. Teiseks kõik see, mis kajastab sotsiaal-, kultuuri, majan-dus- ja keskkonnavaldkonnas toimuvad – otsused, mõjud, tegevused. Mõistagi teave, mis väljendab kohalikku eripära, eriti kultuurinähtusi – ja sel peab olema püsiv kultuurilooline ja teaduslik väärtus. Neljandaks: veebiarhiivis leiab kindlasti koha igasugune oluline teave, mis täien-dab teadmisi ja arusaamist Eesti ühiskon-na kohta. Niisiis võivad tulevaste põlvede päralt olla meie kõigi personaalsed kodu-lehed, kui need sisaldavad rahvuskultuuri seisukohast midagi olulist, sest kokkulep-pe kohaselt säilitatakse veebiarhiivis ka eraisikute, asutuste ja organisatsioonide veebilehed. Mõistagi ajalehed ja ajakirjad HTML-vormingus; erateabe- ja uudiste-portaalid. Küsimus, kas arhiivis peaksid koha leidma ka foorumid ja fotosaidid, on praegu töörühmas arutlemisel. Kindlas-ti ei arhiveerita piiratud juurdepääsuga veebilehti (parooliga kaitstud, registreeri-

misnõudega vms), kuulutusteportaale, e-poode, jututubade sisu ja suhtlusportaale. Enamasti ka mitte firmade veebilehti, kuigi siin võib olla erandeid. Jaanus Kõuts viitab suurematele pankadele, mille kodulehtede sisu kirjeldab ühiskonnas toimuvat üsnagi hästi.

Oma panuse saavad anda inimesed väljastpoolt raamatukogu ja veebiarhi-veerimise ruumi: rahvusraamatukogu ko-duleheküljel on võimalik leitud või tehtud veebimaterjalist ankeeti täites teada anda – https://web3.nlib.ee/42946

„PunAsEd RAAMAtud” KõigEPEAlt

Paralleelselt veebimaailma igapäevase kammimisega käib rahvusraamatukogus kogude reprodutseerimine ning välja-annete kollektsioonipõhine digiteerimi-ne. Tegelikult peaksid kõik paberkandjal teosed ajast, mil trükifailide edastamise kohustust arhiivipidajale polnud või seda sõna üldse ei tuntudki, jõudma surinaga täidetud skanneriruumi kaudu digiarhiivi. Võimsust on vähe, nii skaneeritakse esi-meses järjekorras e-raamatuks trükised, mis on hävimisohus ehk kuuluvad trükiste punasesse raamatusse.

Rahvusraamatukogu veebiarhiveerimise juhtiv spetsialist Jaanus Kõuts viitab, et talletatav materjal peab olema Eesti jaoks oluline.

30


e-rAAMAtukoGu

mis on DigaR?

Eesti trükitud kultuuripärandi arhiiv:• Rahvusraamatukogu digitaal-

arhiivi DIGAR eesmärk on e-väl-

jaannete kogumine, säilitamine

ja kättesaadavaks tegemine.

DIGAR-is arhiveeritakse võrgu-

väljaandeid, trükieelseid faile ja

trükiste digiteeritud koopiaid.

Arhiveeritud väljaanded on

leitavad e-kataloogi ESTER ja

rahvusraamatukogus loodud

bibliograafiliste andmebaaside

kaudu.

• Arhiiv loodi 2004. aastal Eu-

roopa Liidu projekti ReUSE

raames. Projekti eesmärk oli

koguda, säilitada ja teha laie-

malt kättesaadavaks trükivälja-

annete digitaalkoopiad. Projekti

esmane sihtrühm oli kirjastami-

sega tegelevad avaliku sektori

asutused. Alates 2006. aasta

juunist kogutakse arhiivi Ees-

ti võrguväljaandeid (vastavalt

sundeksemplari seadusele).

• Digitaalsesse arhiivi kogutav

ja arhiveeritav ainestu peab

olema avaldatud (või kavatse-

takse avaldada) trükisena või

võrguväljaandena (internetis

avaldatud raamatud, ajalehed,

ajakirjad, jätkväljaanded, kaa-

rdid ja noodid. Arhiveeritud

väljaanded on internetis vabalt

kättesaadavad. Samal ajal on

failide loovutajal võimalik sä-

testada oma väljaandele kasu-

tuspiiranguid. Sellised failid on

kättesaadavad rahvusraamatu-

kogu sisevõrgus.

• Arhiivi erinevate liideste aren-

dus toimub rahvusraamatu-

kogus koostöös AS-iga Datel.

Arhiivi arendust on osaliselt ra-

hastatud Euroopa Liidu struk-

tuurifondidest.

suhtluspoRtaaliD aRhiivi?

Esialgu kahekümne viiest oma

valdkonna spetsialistist koosnev

rahvusraamatukogu valikulise

veebiarhiivi ülesehitamise töö-

grupp kaalub, kas on mõtet ar-

hiveerida:

• piiratud juurdepääsuga vee-

bilehti (registreerimisnõudega,

parooliga kaitstud jms); interak-

tiivseid veebilehti, mis eeldavad

kasutajapoolset dialoogi (õpi-

keskkonnad, online-sõnaraa-

matud jms); firmade kodulehti

(esineb erandeid, nt suuremad

pangad, kommivabrik Kalev); in-

fokatalooge, kuulutusteportaa-

le, e-poode (osta.ee, city24ee

jne); seadusevastaseid tegevusi

propageerivaid lehti (nt pommi-

valmistamine), pornograafilise

sisuga veebilehti; jututubasid,

suhtlus- ja meelelahutusportaa-

le; mänguportaale; internetikata-

looge (nt Neti, WWW-Wärk jne),

digiteeritud materjale (PDF-vor-

ming nt), digitaalarhiive (nt juba

gigiteeritud ajalehed); riiklikke

registreid (E-äriregister jt).

Esialgu ei arhiveerita auviseid/

multimeedia-väljaandeid.

Allikas: rahvusraamatukogu

dud nõuete kohaselt. Kõik digitaalsed tagatiskoopiad paigutatakse DIGAR-isse. Arhiveeritud teavikud varustatakse me-taandmetega ja seotakse e-kataloogiga ESTER (ester.nlib.ee – toim). Kogudest digiteeritakse praegu näiteks 1945. aas-tani ilmunud Eesti ajalehti, kollektsiooni suurus on ligikaudu 700 nimetust, neist juba digiteeritud ligi 90 nimetust.

Kui vaid oleks võimsust ja korralik ser-veriruum, viitab Janne Andresoo ummiku-le skaneerimisruumis. Praegu on nii-öelda kuhi ees: hulk raamatuid, vihikud ja muud säilikud, mis (veel ühel) restaureerimisel olematuks ähvardavad pudeneda. Kui rari-teedid digitaliseerituna veebiarhiivis „eest ära”, on aeg samas suunas liikuda ka kõigil teistel. Kuid veel detsembris tuli arhivee-rimistöös Andresoo sõnul ette tõsiseid häireid.

Uut rahvusvahelistele turvalisusnõue-tele vastavat serveriruumi ehitatakse – rahvusraamatukogul on kohustus hallata, arendada ja turvata arhiivi pidamiseks vajalikku riist- ning tarkvara. Kogu asja tehniline külg pole vähem oluline kui ar-hiivi sisu, millest tuleb regulaarselt varu-koopiaid teha. 2010. aastal kulutati serve-riruumi ehitamiseks 600 000 krooni ehk 38 347 eurot. Nüüd ootab serveriruum veelgi suuremat investeeringut sisustuse ja tehnika tarvis.

Fotograafilist reprodutseerimist te-hakse rahvusraamatukogus juba 1993. aastast ja mikrofilmidel olevate tagatis-koopiate kogu suurus on ligikaudu 2,6 miljonit kaadrit, mida säilitatakse rah-vusvaheliste standarditega paika pan-


31


e-rAAMAtukoGu

Tõsi, viimased 30 aastat ta peamiselt maalis ja tegutses just oma õige nime all. Aeg-ajalt korraldati tema näitusi,

ilmusid mitmed raamatud tema tööde rep-roduktsioonide ja luuletustustega. Ise ta elas täiesti tagasitõmbununa Põhja-Californias. Ta ei andnud intervjuusid, suhtles vaid väga vä-heste valitud inimestega. Põhjus on ka selge – sclerosis multiplex sundis ta ratastooli ega andnud võimalust muusikuna edasi tegut-seda. Oma viimase albumi ilmutas Captain Beefheart 1982 ja seejärel vaikis.

Enne kui me jätkame nüüd juttu Captain Beefheartist, pean oma kohuseks teid hoiata-da ühe jutuga elust enesest.

„Nägin poes plaati mille nimi oli Trout Mask Replica ja millel oli kujutatud kalapeaga meest, kaabu peas. Plaadi produtsendiks oli märgitud Frank Zappa. Loomulikult ma ostsin selle albumi. Viisin koju, panin peale… See oli kõige rämpsum lugu, mis ma elu sees olin kuulnud. Need sellid seal isegi ei üritanud mängida. Täiesti juhuslik tinistamine. Ei kan-natanud seda rohkem kui pool minutit. See-järel ma mõtlesin – ei ole lihtsalt võimalik, et Zappa mulle niisuguse jama keerab. Lõp-pude lõpuks on see duubelplaat ja maksab hulga raha. Ehk prooviks veel korra kuulata. Panin uuesti peale. See kõlas ikka veel lausa kohutavalt, aga mulle tundus, et need sellid seal tahavadki nii mängida, nagu see kostab. Mingil kolmandal või neljandal kuulamisel hakkas muusika mulle tasapisi pärale jõud-ma. Nii viiendal või kuuendal kuulamisel see lausa meeldis. Seitsmenda või kaheksanda kuulamise järel ma leidsin, et see on üldse kõige parem plaat, mis kunagi tehtud. Ja sel-lel arvamusel olen ma tänase päevani välja.“ Nii kirjeldas oma esmatutvust Captain Beef-hearti loominguga Matt Groening, Simpsonite sarja looja.

Autor: Avo Raup, Microlinki IT-konsultatsioonide juht, raadiohääl

Nii mõnedki muusikahuvilised ja kriitikud ühinevad Matt Groeningi arvamusega, pida-des Captain Beefhearti plaati Trout Mask Rep-lica kõige paremaks rokkalbumiks üldse.

Iseenesest hämmastav, aga teismelis-tena käisid ühes koolis California täielikus kolkas Lancasteris Frank Zappa ja Don Van Vliet. Donil oli kodus hea bluusiplaatide kogu, millede kuulamisega nad suure osa oma ajast täitsid. Nime Captain Beefheart sai Don Zappalt nende ühise ebaõnnestunud filmi-projekti käigus. Mõlemast poisist sai hiljem erakordne muusik ja kumbki neist lõi täiesti omanäolise muusikalise maailma, milledel

Helimaailm, mis tuli nagu torustNädal enne jõulu, 17. detsembril 2010 tuli teade, et 69 aasta vanuselt suri Don Van Vliet, kes oli rohkem tuntud kui Captain Beefheart, üks rokimaailma uuenduslikumaid muusikuid.

oli küll väliseid mõjutajaid, aga puudusid nii eellased kui ka järglased. Vahel harva nad ka esinesid koos, aga üldiselt arenesid nende teed eraldi. Mis neid aga tihti ühendas oli see, et mitmed Zappa ansambli muusikud mängi-sid hiljem Beefhearti ansamblis.

Zappa muusika on üldiselt palju „tsivi-liseeritum“ ja kuulajale arusaadavam kui Beefhearti oma. Nende lähenemine muusika tegemisele oli ka diametraalselt erinev. Zap-pa pidas oma kohustuseks võimalikult palju ise õppida ja teada muusikast, komponeeri-misest, instrumentidest, interpreteerimisest jne. Captain Beefheart seevastu just hoidus

32


MuuSikA

kommertsedu saavutamata. Nagu kõik suur-mehed, oli ka tema oma loomingus kompro-missitu. Albumist Trout Mask Replica näiteks pressiti vaid paarkümmend tuhat koopiat. Aga tuntus siiski tuli. Eriti populaarne oli ta 60-ndate lõpus ja 70-ndate alguses Inglis-maal, kus legendaarne raadiodiskor John Peel üritas teda kõigi vahenditega esile tõsta. Suuresti jäi Captain Beefheart siiski siseringi kuulsuseks. Teda teadsid ja teavad muusikud, kriitikud, raadiomehed ja radikaalsed fännid.

igasugu eelnevast teadmisest ja kõrvaliste kogemuste omandamisest. Tema arvates kunstialased teadmised vaid piiravad loojat ja ideaalne ning õige looming lihtsalt „tuleb nagu torust“.

Loomulikult ei tundnud Captain nooti. Komponeerimine nägi tema puhul välja nii, et ta üritas klaveril valmis toksida (klaverit ta muidugi ei osanud mängida) kõigi pillide täpsed partiid. Seejärel ülejäänud ansambli-liikmed õppisid ühekaupa tema esitatud par-tiid täiesti pähe. Muidugi osutus, et eri pillid mängisid eri taktimõõtudes ja eri helistikes. Ja ikkagi tuli miski imega sealt mingi tervik

välja. Soleerimist esines üliharva. Üldiselt oli täpselt paigas, mida ansambli liikmed mängisid. Ja ansambli liikmed said liitumisel Beefhearti ansambliga The Magic Band liidrilt endale uue artistinime.

Kui soovite, siis see, mida teeb Captain Beefheart ja tema Magic Band, on rokk, aga mingi teise paralleelmaailma rokk. Captain on nagu tulnukas, kes üritab ennast inimes-te vahenditega arusaadavaks teha. Kuid see tulnukas on heatahtlik, mitte mingil juhul vaenulik. Ta paistab loomadest isegi paremi-ni aru saavat kui inimestest.

Ja loomulikult jäi Captain Beefheartil

valik plaatE

Kui te peate muusikat oluliseks,

teil on piisavalt kannatust ja teie

kindel soov on oma muusikalist

maailma avardada, siis võiksite

võtta vaatluse alla mõne järgmi-

se Captain Beefhearti plaadi:

Trout Mask Replica (Straight,

1969) – Ükskõik milline oluliste

albumite nimekiri, mida igasugu

ajakirjad armastavad koostada,

sisaldab seda nime. Usutavasti

ei ole enamik neist ajakirjanikest

seda plaati kuulanud ja muu-

sikakriitika nagu ikka koosneb

liigutustest copy-paste. Aga

see plaat tegelikult väärib oma

kohta. Lugege uuesti üle Matt

Groeningi lugu.

Shiny Beast (Bat Chain Puller,

Warner Bros, 1978) – Väga uhke

plaat. Palad „The Floppy Boot

Stomp“ ja „Bat Chain Puller“

on kindlasti ühed paremad, mis

Captain on teinud. Muusikale

annavad väga mõnusa ilme ta-

vapäraste kitarride kõrval olulist

osa täitvad tromboon ja marim-

ba. Album sisaldab häid näiteid

igast Captain Beefhearti muusi-

ka küljest.

The Spotlight Kid (Reprise,

1972); Clear Spot (Reprise, 1972)

– Sooduspakkumine, kaks albu-

mit koos ühe CD peal uuesti

välja antud. Neil albumitel kõlab

Captain Beefheart ja tema Ma-

gic Band nii kommertslikult, kui

see nende puhul üldse kõne alla

tuleb. Nälg läks lihtsalt nii suu-

reks, et osalise kompromissina

üritati midagi laiemale publikule

kättesaadavamat teha. Siit ehk

tulekski Captain Beefhearti tut-

vumisega algust teha.


33


MuuSikA

Sirtris Pharmaceuticals oli kuni vii-mase ajani vananemisvastaste uuringute pailaps. Harvardi biokee-

miku David Sinclairi ja riskikapitalist Chris-toph Westphali asutatud ettevõtte teadus-uuringud viitasid millelegi, mis oli peaaegu liiga hea, et tõsi olla – punases veinis pei-tuv kemikaal aitab elada kauem ja terve-malt. Noorte fotogeeniliste asutajatega idufirma oli meedia lemmik, tosinate üli-võrretes ajakirja- ja ajaleheartiklite teema. Farmaatsiahiiglasele GlaxoSmithKline’ile avaldas see sedavõrd muljet, et ta kulutas 2008. aastal Sirtrise ostmiseks 720 miljo-nit dollarit.

David Stippi uus raamat „The Youth Pill” vaatleb seda meteoorilist tõusu ja teisi sünd-musi vananemisvastaste uuringute ajaloos, tuues välja, kuidas teadus ning isiksused sattusid kokku just õigel hetkel, et luua edu-kas firma. 1990-ndate keskel ja teisel poolel, selgitab Stipp, hakkas varem nišivaldkon-naks peetud harus kujunema fokusseeritud püüe selgitada välja vananemise biokeemia. Teadlased, sealhulgas California Ülikooli San Francisco ülikoolilinnaku Cynthia Kenyon ja MIT õppejõud Leonard Guarante, hakkasid avastama geene, mis olid seotud pikaeali-susega madalamates organismides, nagu pärm ja ussid, tekitades kontseptuaalse

Vaidlus vananemise üle

Autor: Karen Weintraub, vabakutseline tervishoiu- ja teadusajakirjanik Fotod: Mit technology Review, Reuters

Ravim, mis suurendab tervena elatud aastate arvu ja pidurdab allakäiku, on silmapiiril, ütleb mõni teadlane. Teised seda ei usu. Tõlge ajakirjast MIT Technology Review.

muutuse meie arusaamades vananemisest. Vältimatu allakäigu asemel, viitas nende uuring, oli vananemine geneetiliselt kont-rollitud protsess – ja järelikult saaks seda mõjutada.

Sirtris oli üks ettevõtteid, mis tärkas, kui see arusaam vananemisest hinda hakkas minema. Firma ravimiarendusprogrammi tuumaks oli klass ensüüme nimega sirtuii-nid: molekulaarsignaalid, mida need saada-vad, näivad nälgimise ajal vaigistavat va-nanemisega seotud geene. Sirtuiinide rolli tuvastasid esimestena 1993. aastal Gua-rante ja tema kolleegid (Sinclair liitus nende

2003. aastal pääses üle maailma uudistepealkirjadesse sõnum, et punase veini komponent resveratrool võib aidata vananemise vastu. Tegelikkus on kahjuks keerulisem.

34


Mit techNoloGy reView

laboriga hiljem postdoktorandina). Nagu Stipp selgitab, tundus nende ensüümide roll vananemisel mõistusepärane uurijatele, kes olid aastaid teadnud, et kalorikoguse piira-mine ehk toiteainetelt küllaldane dieet, mille kalorisisaldus on tavalisest 30 protsenti ma-dalam, võib pikendada pärmi, usside ja hiirte eluiga (sama efekti näidati hiljem ka reesu-sahvidel). Reaalselt suudab aga vähe inime-si sellisest dieedist kinni pidada. Nii oli üle kümnendi vananemisevastaste teadlaste põhisihiks tablett, mis jäljendaks kaloripii-rangute mõju, väljavaade, mida Stipp kirjel-dab sõnadega „suur tasuta lõuna”. Säärane ravim, kirjeldab ta, võiks teoreetiliselt ini-meste vananemist edasi lükata, pikendades nende tervena elatud aastaid ja vähendades allakäiguaastaid.

Aastal 2003 pääses Sinclair üle maailma uudistepealkirjadesse, kui teatas, et puna-se veini komponent resveratrool, mida oli varem seostatud südamehaiguste vähen-damisega, pikendas pärmi eluiga. Ta väitis, et ühend aktiveeris ühe sirtuiini, ja pakkus, et see imiteeris kalorikoguse piirangu mõju. Sinclair ja Westphal käivitasid 2004. aastal Sirtrise eesmärgiga arendada välja moleku-le, mis suudaks ensüümi tugevamalt stimu-leerida. Ettevõte ei arenda ravimeid mitte vananemise enda – mida USA Toidu- ja Ravi-miadministratsioon ei pea haiguseks –, vaid sellega seotud tõbede vastu, nagu diabeet, Alzheimer ja vähk.

Nagu Stipp meenutab, hõivas vananemis-vastaste ravimite võimalus meedia tähele-panu ja investorite kujutlusvõime. Kuid aka-deemilises kogukonnas toimus teistsugune keskustelu. Mõni teadlane kahtles, kas res-veratrool tõepoolest aktiveerib sirtuiine. Ra-vimitootja Pfizer teadlased avaldasid mullu jaanuaris samuti uuringu, pannes kahtluse alla, kas Sirtrise uuemad ühendid ensüümi käivitavad. Uuring ei suutnud kinnitada va-rasemates katsetes saadud tulemusi. Muut-maks asju veel hullemaks, on Sirtrise ühe resveratrooliühendiga seoses kerkinud esi-le ohutuseprobleemid. Mais teatas Glaxo, et ei laienda hulgimüeloomiga patsientidel läbi viidavaid kliinilisi katseid, kuni ei suuda pa-remini mõista, miks mõnel osalejal tekkis ohtlik neeruhaigus.

Vananemisvastaste uuringute valdkond on täis nurjumisi ja vaidlused Sirtrise ühen-dite ümber toovad välja, kui keeruline on olnud muuta vananemisprotsessi kohta teh-tud põnevaid teadusavastusi kasulikeks ra-

vimiteks. Nagu Stipp näitab, ei toiminud hulk lubavate vananemisvastaste omadustega ühendeid imetajate peal või andsid vastu-käivaid tulemusi.

Elixir Pharmaceuticals, mille asutasid 1999. aastal Kenyon ja Guarente, et tei-sendada oma avastused geneetika vallas tabletiks, oli kunagi „juhtiv kommertspüüe muuta vananemise uuringud vananemis-vastasteks ravimiteks”, ütleb Stipp. Kuid ettevõte on olnud raha ja huvi tekitamisel Sirtrisest märksa vähemedukas; täna hoiab see palgal vaid käputäit inimesi, kes uurivad

Autor: Karen Weintraub, vabakutseline tervishoiu- ja teadusajakirjanik Fotod: Mit technology Review, Reuters

endiselt sirtuiine, kuid on asunud arendama ka muud tüüpi ravimeid. (Nii Kenyon kui ka Guarante on Elixirist praeguseks lahkunud. Guarente asus 2007. aastal Sirtrise teadus-nõukogu liikmeks.) Elixiri teadusjuht Peter S. DiStefano ei ole rivaalide fänn, süüdistades neid kehvas teadustöös ja üleinnukates väi-detes. „Kuigi Sirtris oli Elixirist palju edukam ärilises mõttes, on minule vähemalt jäänud mu teaduslik ausus ning ma võin peeglisse vaadata ja öelda, et tegin õiget asja õigel moel,” lausub ta.

Isegi kui Sirtrise ühendid ei kujune ohutu-teks tõhusateks ravimiteks, on nende taga peituvatel ensüümidel suur meditsiiniline potentsiaal, sõnab Washingtoni Ülikooli pa-toloogiaosakonna dotsent Matt Kaeberlein, kes on samuti Guarante endine tudeng ja osa Sinclairi töö pidev kriitik. Need ensüü-mid on säilinud läbi evolutsiooni, ilmnedes ussides, kärbestes, hiirtes ja primaatides, ning need täidavad keskset osa raku biokee-mias. Guarante ütleb: „Kui ka terve maailm kaotaks sirtuiinide suhtes lootuse, asutaks ma ikkagi oma teadmiste põhjal firma uue põlvkonna sirtuiinravimite tarbeks.”

Pika ea labor – Harvardi Ülikooli teadlane David Sinclair testib hiirtel ühendeid, mida saaks kasutada vananemise aeglustamiseks inimestel.

Hulk lubavate vana-nemisvastaste oma-dustega ühendeid ei toimi imetajate peal või annavad vastu-käivaid tulemusi.


35



Kuid mõni teadlane kahtleb, et sirtuiini-des peitub võti elu pikendamiseks; näiteks ei ole suudetud tõendada, et sirtuiinide ak-tiveerimine pikendaks tervete loomade elu. Rida muid molekulaarmehhanisme vaadel-dakse samuti hoolega, et mõista nende mõju vananemisele. California Ülikooli San Francisco ülikoolilinnaku Hillblomi-nimeli-se Vananemise Bioloogia Keskuse direktor Kenyon viitab erinevale ravimile nimega rapamütsiin; nagu Stipp selgitab, on üks viise, kuidas see näib eluiga pikendavat, raku jagunemiseks vajalike proteiinide sünteesi pidurdamine. Mida rohkem pro-teiine sünteesitakse, seda enam tekib ka vigaseid proteiine, mis võivad rakkudesse akumuleeruda ja aidata kaasa sümptomi-tele, mida meie näeme vananemisena.

Kuigi rapamütsiin ei ole saanud pooltki tähelepanu või raha, mis on osaks lange-nud sirtuiinidele, usub mõni selle vanadust aeglustavat mõju palju rohkem. „Ma olen selles vallas tegutsenud umbes 35 aastat ja ausalt öeldes ei ole ma kunagi mõelnud, et minu eluajal oleks olemas midagi table-titaolist, mille võiks sisse võtta, ja millel

oleks säärane mõju vananemisele,” lausub Texase Ülikooli San Antonios asuva Ter-viseteaduse Keskuse Barshopi-nimelise Pikaealisuse ja Vananemise Uuringute Ins-tituudi direktor Arlan Richardson. Vanane-mine „ei pruugi olla nii allumatu probleem kui ma arvasin”, ütleb ta. Rapamütsiin toi-mis isegi täiskasvanud hiirtel, kelle vanus on võrreldav 60-aastaste inimestega.

Miks siis rapamütsiinist rohkem ei rää-gita? „Rapamütsiini uurimisega seotud teadlastel on palju vähem kalduvusi julge-te avaldustega esinemiseks,” sõnab Kae-

berlein. „See võib olla seotud sellega, et uuringud rapamütsiini mõjust hiirtele viidi läbi [riikliku] testimisprogrammi osana, seega puudub äriline huvi loo müümiseks.” Aga kui sirtuiinid ja rapamütsiin ei toimi, räägivad teadlased, leidub hulgaliselt muid uurimisvõimalusi, insuliinisignaalidest mi-tokondrite funktsioonideni.

Stipp ja teised on kindlad, et „noorus-pill” on silmapiiril – tulgu see Sirtriselt või mitte. Mõni teadlane on aga palju vähem optimistlik. Näiteks Thomas Perls peab vastutustundetuks vihjeid, et teadus on sellisele ravimile lähedalegi jõudnud. „Ma arvan, et inimesed lihtsalt ei saa pihta, kui uskumatult keeruline vananemine on,” ütleb Bostoni Ülikooli Meditsiinikõrgkooli dotsent Perls, kes viimased 16 aastast on uurinud üle saja-aastaseid inimesi. „Sõnu-mi edastamine, et vanaduse vastu võitle-mine on võimalik, ja et nüüd on parim aeg toimivate ainete valmistamiseks, on usku-matult vastutustundetu.”

Autoriõigused 2010 Technology Review, Inc. Levitaja Tribune Media Services

Rapamütsiin pikendab eluiga isegi täiskasvanud hiirtel, kelle vanus on võrreldav 60-aastaste inimestega.

Mõni teadlane peab vastutustundetuks vihjeid, et teadus on vananemist pidur-davale ravimile lä-hedalegi jõudnud.

36



L E O K U N N A SS T A L K E R 2 0 0 9 J A 2 0 1 0 V Õ I T J A

III OSA

R A H U

Leo KunnaseulmetriloogiaGort Ashrynkauaoodatudkolmas osanüüd müügil!

269.-17,19 €

289.-18,47 €

289.-18,47 €


Sriram Dasu on Lõuna-California Ülikooli Marshalli-nimelise Ärikõrg-kooli informatsiooni- ja operat-

sioonijuhtimise dotsent. Richard B. Chase on Marshalli-nimelise Ärikõrgkooli operat-sioonijuhtimise Justin Darti nimeline pro-fessor.

Kui inimesed mõtlevad innovatsioonile klienditeeninduse vallas, mõtlevad nad tavaliselt tehnoloogilistele uuendustele või protsessitäiendustele, mis muudavad teenuse kättetoimetamise kiiremaks või tõhusamaks. Viimastel aastatel on res-toranid kasutusele võtnud käsiseadmed, mis teatavad külastajatele, kui nende laud on valmis, ja supermarketid pakuvad klien-tidele iseteeninduskassasid. Kuigi sellised innovatsioonid võivad klientidele asju lihtsamaks muuta, peatuvad teenindus-organisatsioonid harva, et mõelda üldisele psühholoogilisele taustale, mis neid kok-kupuuteid vormib. Tõepoolest, hoolimata kliendikogemuse haldamisest kirjutatud artiklite ja raamatute üleküllusest, on pal-ju võtmetähtsusega psühholoogilisi muu-tujaid, mis mõjutavad kliendi taju – õrnad täiendused, mis aitavad tekitada positiiv-se kogemuse – veel defineerimata või täie-likult artikuleerimata.

Organisatsioonid sageli mõõdavad tee-ninduskokkupuudete tulemusi konkreetse-tes mõõtmetes, nagu õigeaegsete maandu-miste arv või kliendi kõne lahendamiseks kuluv aeg. Kuid subjektiivseid tulemusi – emotsioone ja tundeid – on keerulisem kir-

Klienditeeninduse pehmema poole disainimineTeeninduskeskkonnas on klientidel komplekssed vajadused. Isegi kõige harilikumate kokkupuudete taustal hiilivad emotsioonid. Teie töö on nende tunnete positiivseks muutmine. Tõlge ajakirjast MIT Sloan Management Review.

Autor: sriram dasu, Richard b. chase • Fotod: Reuters

jeldada: kas reisija nautis lendu? Kas klient, kes helistas kõnekeskusesse probleemiga, suhtus toru hargile pannes teenusepakku-jasse paremini? Samavõrd kui süsteemi-de dünaamikast ja protsesside analüüsist sügavama arusaamise omamine, võivad biheivioristliku otsustamise uuringud, ko-gnitiivne ja sotsiaalpsühholoogia osutada teenusepakkujatele ideid, kuidas teenindus-kokkupuudete psühholoogilisi või varjatud aspekte ümber kujundada.

Ühes varasemas artiklis toetusime ot-suseteoreetikute, nagu Kahneman, Ariely ja Loewenstein, olulistele töödele, pannes nende abil ette mitu teenusedisaini print-siipi.1 Märkisime näiteks, et hea teenuse-disain peab pöörama tähelepanu sünd-mustereale, millest teenus koosneb.2 Kui muud tingimused jäävad samaks, on hea komme lõpetada kokkupuude positiivselt – „lõpetada tugevalt”. Lisaks tuleb kasuks ebameeldivate osade varakult jalust saa-mine, et inimestel oleks sündmusi, mida oodata. Märkisime ka, et kuigi klientide või patsientide ootama panemine on nega-

Kui inimesed mõtlevad innovatsioonile klien-diteeninduse vallas, mõtlevad nad tavali-selt tehnoloogilistele uuendustele või prot-sessitäiendustele.

38


Mit SloAN MANAGeMeNt reView

tiivne, on parem konsolideerida ootamine ühte ajablokki („segmenteerida nauding ja koondada valu”), mitte sundida inimesi taluma mitut ooteaega. Osa neist printsii-pidest on tavaarusaamade vastased ning nendeni ei jõua kliendiküsitluste ega foo-kusgruppide kaudu.

Selles artiklis uurime, kuidas kolm täiendavat faktorit – emotsioonid, usal-dus ja kontroll – võivad mõjutada kliendi hinnanguid teenusekogemusele ning nen-de üldist suhtumist teenusepakkujasse. Need faktorid on enamiku teeninduskok-kupuudete võtmeelementideks – palju-del juhtudel nad kas tekitavad klientides kogemuse tunnetuse või võimendavad seda. Organisatsioonidele, kes kulutavad aega, et aru saada, kuidas need toimivad, avanevad võimalused uute pakkumiste vormimiseks, mis viivad positiivsemate teenindustulemusteni.

Emotsioonid mõjutavad seda, mida mäletame, kuidas hindame kokkupuuteid, ja otsuseid, mida langetame. Meil kõigil on sündmustest konkreetsed mälestused, millele me ligi pääseme, ja varjatud või alateadlikud, emotsionaalsed mälestused, mis iseloomustavad meie tundeid nende sündmuste ajal.3 Emotsionaalse laenguga sündmused (nii positiivsed kui ka negatiiv-sed) tulevad sageli hõlpsasti meelde.

Usaldus on primitiivne psühholoogili-ne muutuja, mis on ülioluline iga tugeva ja vastupidava suhte jaoks. Ilma usalduseta ei ole sageli kaasatust, ainult negatiivsed tunded, nagu ärevus ja frustratsioon. Usal-dusega kaasneb rahulolutunne.

Kontroll oma keskkonna üle ja tead-mine, kuidas sündmused arenevad, on fundamentaalsed psühholoogilised vaja-dused.4 Uuringud näitavad, et kontrolli-tunne (või selle puudumine) võib mõjutada tervist. Negatiivsed sündmused – näiteks raskest haigusest teada saamine või pen-sionifondi väärtuse suur langus – võivad meie kontrollitunnet vähendades tekitada tõsist psühholoogilist kahju. Kuid kontroll on seotud usaldusega ja suurem usaldus võib vähendada kliendi kontrollivajadust.

KogEMusE disAiniMinE

Viimastel aastatel on tootmisettevõtted saavutanud märkimisväärset tootlikkuse ja kvaliteedi kasvu, integreerides toot-missüsteemidesse uut tootmisteavet.

Kui Allstate Corp teatab, et tema kindlustusega „olete heades kätes”, tahab ta tugevdada turvalisuse ja lojaalsuse ideed.


39



Teenusepakkujad võivad saavutada sel-lise kasvutaseme, kui integreerivad oma klienditeeninduskokkupuudetesse psüh-holoogilise teabe. Nad võivad selle saa-vutada, kui rakendavad emotsionaalseid, usalduse ja kontrolli faktoreid aktiivselt disainimuutujatena.

EMotsioonidE disAiniMinE

Ettevõtted näevad vaeva, et valida emot-sioone, mis moodustavad nende konku-rentsipositsiooni. Meie viitame sellele kõrge taseme positsioneerimisele kui „emotsionaalsele platvormile”. Kui Allstate Corp teatab, et tema kindlustusega „olete heades kätes”, tahab ta tugevdada turva-lisuse ja lojaalsuse ideed. MGM Resorts Internationali turundushüüdlause kasii-nohotelliketile MGM Grand, „Maximum Ve-gas”, peab edastama põnevuse ja erutuse tunde.

Organisatsiooni pühendumine emotsio-naalsele platvormile võib hõlbustada ot-suseid, mis puudutavad tema protsesse, inimesi ja füüsilisi varasid. Võtame näiteks kasiinooperaatori Harrah’s Entertainment. Arvestades, et firma tegutseb meelelahu-tus- ja majutusäris, võinuks ta oma emot-sionaalseks platvormiks valida lõbu ja eru-tuse. Kuid juhtkond avastas, et rohkem kui lõbu ja erutusega samastusid tema kõige hinnatumad kliendid vedamisega. Kuna võidu tõenäosus sõltub hasartmängu liigist ja on reguleeritud, pidi juhtkond mõistma, kuidas kliendid vedamisetundeid kogesid. Nad said teada, et lisaks ebausule uskusid hasartmängurid rituaale: nad tahtsid kont-rollida kõike, alates sellest, kuhu nad oma auto parkisid, kuni masinateni, mida nad kasutasid, ja selleni, kaua nad söögisaalis ootama pidid. Nad nägid viivitusi mittete-retulnud takistustena. Vastusena sellele hakkas Harrah’s pakkuma tippklientidele personaalseid teenuseid. Nendel kundedel on juurdepääs oma lemmikmasinatele, par-kimiskohtadele ja numbritubadele; eraldi järjekorrad söögikohtades; ja mängusaalis spetsiaalsed teenindajad, kes mõistavad nende rituaale ja eripärasid. Täna, kui ta-valine Harrah’si klient saab peavõidu, tuleb 90 sekundi jooksul keegi teda abistama.

EMotsioonidE jälgiMinE

Kui ettevõte on oma emotsionaalse plat-vormi valinud, on järgmiseks sammuks suhtluse disainimine, mis pidevalt haldab emotsioone kooskõlas platvormiga. See eeldab, et juhtkond mõistaks protsessi-

voogude, tehinguajaloo ja emotsioonide arenevaid suhteid. Enamikus kompleks-setes teenindusolukordades viivad eri teenindustsükli etapid ning eri teenuse-pakkumised ja -tooted erinevate emot-sioonideni. Näiteks üldhaiglas on terve vastsündinu vanemad hoopis teistsugu-ses emotsionaalses seisundis kui just intensiivravisse vastu võetud patsiendi sugulased. Samamoodi on Hawaiile puh-kusele sõitjad tõenäoliselt erutunumad kui Chicagost Dallasesse suunduval äri-reisil viibijad. Nüansseerituma lähenemise arendamiseks emotsionaalselt tundlike protsesside disainile peab mõistma emot-sioonide põhjuseid. Üldiselt muutuvad inimesed emotsionaalseks, kui nad avas-tavad muutuse oodatavas tulemuses, olgu see potentsiaalne või reaalne. Inimesed tõenäoliselt tunnevad hirmu, kui kiirteel nende ees liikuv veoauto pöörab ohtlikult nende ritta. Töötaja võib tunda rõõmu, kui ta saab teada, et tema boonus on oodatust suurem. Meie emotsioonide tugevus vas-

tab üldiselt suhtelisele olulisusele, mille me omistame tulemusele. Hindamisteoo-ria järgi panevad meid emotsiooni või min-git emotsioonide kombinatsiooni tundma viis faktorit:5

1. Muutus tulemuses parandab või halven-dab meie olukorda.2. Uus tulemus seostub karistuse või au-hinnaga.3. Uus tulemus on kindel või lihtsalt võima-lus.4. Kausaalne sündmus on oluline või tu-gev ja selle tulemusel sündiva muutusega on raske toime tulla; teine võimalus on, et sündmus ei ole kuigi oluline ja muutustega on kerge toime tulla.5. Teie vastutate sündmuse ja tuleva muu-tuse eest; teine võimalus on, et sündmuse ja muutuse eest vastutab keegi väline.

Hindamisteooria teeb võimalikuks analüüsida süsteemselt klientidega suht-

Hawaiile puhkusele sõitjad tõenäoliselt on erutunumad kui Chicagost Dallasesse suunduval ärireisil viibijad.

40



lemise probleeme ja ette aimata klien-di emotsioone. Me viitame teeninduse voograafikutele, mis kirjeldavad klienti-de tundeid, kui „emotsiooniprintidele”. Emotsiooniprindid on iseäranis kasuli-kud, kui klientide emotsionaalne olek on otseselt seotud teenindustsükli astme-tega. Näiteks on hästi teada, et tulevased vanemad kogevad kaks emotsionaalset tipphetke: esimese siis, kui nad näevad loote ultrahelipilti, ja teise siis, kui nad kuulevad vastsündinu kisa. Teistes vald-kondades on kogemustel oma mustrid. Kui autoomanikud avastavad oma sõidu-kil probleeme, on sündmuste ja emotsioo-nide muster etteaimatav.

EMotsioonidElE VAstAMinE

Kui juhid on defineerinud kliendi emot-sioonid, mis on omased teenuse kindlale etapile, saavad nad disainida sobilikud teenindusvastused. Vastus hõlmab infot, mida juhid jagavad, ja suhtumist, mida töö-tajad välja näitavad. Hotellid on juba ammu

mõistnud, et retseptsionistid ja jooksupoi-sid peaks klientidesse suhtuma nii, et need tunneks end teretulnuna. Muud teenindus-asutused on õppinud nende eeskujust, kirjutades teenindajatele ette suhtumise, mida nad peaks teenusepakkumise võt-memomentidel välja näitama. Suhtumisi saab lõhkuda käitumismallide või tegude komplektideks. Näiteks kutsuv suhtumine võib hõlmata silmsidet ja kliendile naera-tamist. Ergutav suhtumine võib sisaldada kiiduhüüdeid ja plaksutamist. Kaastundlik suhtumise juurde võivad kuuluda tähele-panelik kuulamine ja pehmelt rääkimine.

Emotsioone mõjutab ka kliendi ette-võttega läbikäimise ajalugu. Kliendil, kes helistab neljandat korda vigase arve kor-daajamiseks, on tõenäoliselt tugevamad tunded kui esimest korda selle murega te-lefoneerival kundel. See rõhutab, kui tähtis omada infosüsteeme, mis annavad klien-diteenindajatele ülevaatliku pildi ettevõtte suhtest kundega.

Empaatia võtmeks on teadlikkus, kui-das klient tunneb. Varasema läbikäimi-sega kursisolek võib aidata teenindajatel valmistuda kliendi vastusteks ja mõista, et kunde emotsioonidel võib olla alus. Selle infoga varustatuna on ettevõtetel võimalusi disainida läbimõelduma kliendi-suhtlus. Näiteks kõnekeskustes saab kõ-nesid suunata teenindusagentidele, kellel on lisavolitused ja kaugemalearendatud kliendihaldusoskused. Samasugust läbi-mõeldust saab kasutada kõrge laenguga kliendisuhtluses, nagu näiteks tulevaste vanemate puhul.

Rasedate naiste puhul on hästi teada, et geneetilised testid põhjustavad ärevust, ja testitulemused, mis viitavad võimalike-le geneetilistele häiretele, tekitavad tuge-vaid emotsioone. Hästidisainitud süsteem hoiataks teenuseosutajaid patsientide, kes võivad olla haavatavad, emotsionaal-se oleku eest, et koolitatud personal oleks vajadusel käepärast. Võimet ette näha patsiendi vajadusi ei saa üle hinnata. Ühes meie fookusrühmauuringus kuulsime pat-siendist, kellel oli nurisünnitus; järgmisel arstikülastusel päris õde tema käest, kas ta kavatseb rinnaga toita. Sääraste tee-nindusprohmakate vältimiseks paigutab kliinik nüüd patsiendikaartide külge lipud, et anda teenindajatele märku patsiendi emotsionaalse seisundi kohta.

EMotsioonidE MõjutAMinE

Protsessivoo ja läbikäimise ajaloo ühen-damine emotsioonidega aitab teenindus-organisatsioonidel piirata negatiivseid emotsioone ja rõhutada positiivseid. Äär-musliku näite võib leida profispordisünd-mustelt, kus meeskondade palgalised sti-muleerivad rahva kaasatust õigeaegsete sõnumitega (näiteks „Kaitsesse!”) suurtel ekraanidel. Kuid muud teenindusorgani-satsioonid jälgivad samuti seda võimalu-sala hoolikalt. Näiteks Los Angelese ida-osas asuv White Memorial Medical Center rakendas hiljuti ooteaja ja viivituste tar-beks patsiendijälgimissüsteemi. Kui pat-siendi ooteaeg ületab kindlaks määratud piiri, teavitavad töötajad patsienti, kui pikk on eeldatav ooteaeg, ja millised on viivitu-se põhjused. Süsteem on aidanud haiglal vähendada kaebuste arvu ja suurendada üldist rahulolu. Organisatsioonid on üldi-selt saavutanud edu teenusetsükli punk-tide tuvastamisel ja neile keskendumisel, kus emotsioonid üle keema kipuvad. Selle asemel, et hõlmata kõike, tuleb kasuks


41



lihtsustamine, keskendudes tugevalt po-sitiivsetele ja negatiivsetele tunnetele, ja määratledes, kas emotsioone põhjustab firma või mõni väline tegur.

Igas teenindusäris on oodata teenuse-katkestusi. Kuid ettevõtte reaktsioon on kriitilise tähtsusega. Teenusepakkujail, kes suudavad probleemid kiiresti kõrvaldada, on võimalus tekitada klientides tugev hea tahe. Kasu tuleneb suuresti katkestust ko-genud kunde paranenud emotsionaalsest olekust.

Hetkel keskendub teenusedisain tuge-valt teenuse taastamisele.6 Kuid teenus-eettevõtetel on muid, vähem silmanähta-vaid võimalusi kliendile väärtust pakkuda. Näiteks autoõnnetuse järel kogevad juhid sageli tugevaid negatiivseid emotsioone, mis ei ole seotud kindlustusfirma, vaid olukorrast tingitud stressiga. See annab kindlustajale võimaluse toetust näidates tugevdada sidet kliendiga. Minimaalselt võiks agent näidata üles oma hoolitsust sõnumi saatmise või helistamisega – või firma võib astuda täiendava sammu. Lisa-tasu eest pakub Allstate klientidele spet-siaalse poliisi, mis automaatselt „andestab õnnetuse” ja jätab preemiataseme samaks isegi siis, kui õnnetus toimus kliendi süül. Positiivsete emotsioonide pealt kasu lõi-kamiseks on samasugused võimalused.7 Ettevõtted võivad end positiivsete tunne-tega siduda, näiteks restoranid õnnitleda püsikundesid sünnipäeval.

usAldusE disAiniMinE

Püsivalt tõhus töö annab usalduse teki-tamisel suure panuse ja tavapäraste ope-ratsioonijuhtimislähenemiste, nagu kuus sigmat, rakendamine võib olla oluliseks teguriks. Usaldusevajadus on iseäranis suur siis, kui tulemus ei ole täielikult tee-nusepakkuja kontrolli all, ja kui kliendil ei ole võimalik teenusepakkuja teadmisi või oskusi hinnata. Nii on sageli äriteenuste-ga, kus klientidel on õigustatud küsimusi, kas teenusepakkujatel on nende teeninda-miseks vajalikud oskused, motivatsioon ja ressursid.

On olulisi erinevusi selle vahel, kuidas kliendid hindavad teenusepakkuja moti-vatsiooni ja kuidas nad näevad kompe-tentsi. Enamiku äriteenuste vallas on liht-sam hinnata motivatsiooni kui pädevust. Motivatsiooni nähakse suhtumise peegel-dusena, samal ajal sisulistesse vigadesse

suhtutakse kui tahtmatutesse või väliste tegurite tulemusesse (ja seega lihtsamini andestatavatesse). Ettekandja, kes teeb tellimuse täitmisel vea, kuid kompensee-rib selle hoolika teenindusega, saab tõe-näoliselt suurema jootraha, kui ettekand-ja, kes vigu ei tee, kuid näib ükskõikne. See aitab selgitada, miks hea teenindus tekitab lojaalsust. Kuigi diplomid, aukirjad ja soovitused on sageli usalduse oluline faktor, langetab hulk kliente oma otsused teistel alustel, mille hulka kuuluvad inime-se käitumine, probleemilahendusoskused, võime suhelda selgelt ja muud aseained, nagu suutlikkus sooritada kõrvalülesan-deid. Näiteks nõustaja põhiülesanne võib olla kliendi kõnekeskuse ümberkorralda-mine, aga töö ülioluline aspekt võib olla kliendikohtumiste logistika haldamine. Kui see korraldatakse tõhusalt, võib nõustaja

kasu saada pühapaisteefektist, mis võib aidata müüa kliendile muid nõustamis-teenuseid. Tõepoolest, on teisigi protses-simuutujaid, nagu reageerimisaeg, mida kliendid sageli kasutavad üldise pädevuse ja professionaalsuse indikaatorina. Järg-nevalt veel mõni:

PRofEssionAAlnE VäliMus

Kliendid vaatavad sageli füüsilisi vihjeid. Ühes uuringus pidasid katsealused sega-mini kontoriga reisiagenti vähem päde-vaks kui korras bürooga agenti.8 Inimese välimus võib samuti olla faktor. Mõne aasta tagune arstide uuring, millest kirjutas New York Times, näitas, et patsiendid usaldasid formaalselt rõivastunud tohtreid rohkem kui neid, kes olid vabaajariietes; selle tule-musel täitsid nad suurema tõenäosusega formaalselt riietatud arstide juhiseid.9

sElgE KoMMuniKAtsioon

Iga ameti juurde kuulub terminoloogia, mis toetab ekspertidevahelist kommuni-katsiooni. Kui spetsialistid kasutavad sel-gitusi, mis näivad ebatäielikud, panevad kliendid nende kvalifikatsiooni küsimärgi alla. Aga kui selgitused on liiga keerulised, kaebavad kunded selle üle. Võtmeks on su-helda klientidega nii selgelt, kui võimalik.

Emotsionaalsed momendid ja organisatsioonilised vastusedTeenusepakkujad peaks kategoriseerima sündmusi emotsioonitüübi ja –allika põhiselt. Kui ettevõte põhjustab negatiivseid tundeid, tuleb kiirelt tegutseda. Kui neid põhjustavad välised faktorid, saab ettevõte enda vastu head tahet tekitada, kas olles toeks, kui emotsioonid on negatiivsed, või tundes rõõmu koos kundega, kui tunded on positiivsed.

Ettevõtte tegevus

Emotsionaalse sündmuse

allikas

Väliste faktorite

mõju

Negatiivne Emotsionaalse sündmuse tüüp

Positiivne

Toibuge Kirjutage kasu oma arvele

Toetage Ühinege

Enamiku äriteenus-te vallas on lihtsam hinnata teenusepak-kuja motivatsiooni kui pädevust.

42



AKtiiVnE AsjAs osAlEMinE

Kliendid jälgivad pidevalt teenusepakkuja-te motivatsiooni. Kui seda näib nappivat, mõjutab see tahes-tahtmata klientide hin-nangut teenusepakkuja pädevusele. Tee-nusepakkujad peavad kindlustama, et nad ei näita kundele üles ükskõiksust sellega, kuidas nad korraldavad teenuse tarnet või jagavad töötajaile ülesandeid. Kui ettevõt-ted suudavad näidata, et kliendi tellimus on töös – nagu FedEx oma hästituntud saadetise teekonna jälgimise võimalu-sega –, tuleb see neile kasuks. Meie kut-sume seda „See on meil käsil! faktoriks”. Tervishoiu vallas on aktiivse osalemise ja kuulamise tähtsus uuringutega kindlaks tehtud.10 Farmers Insurance Group of Companies leidis, et kahjunõuete töötlemi-sega rahulolu oli tugevas korrelatsioonis sellega, kas kliendid uskusid kahjuagendi pühendumusse (motivatsioonilise usaldu-se üks aspekt). Rahulolu hinnati osalemise taseme ja selle põhjal, kas agendi käitu-mist nähti proaktiivsena.

nutiKAs jäRElKAjA

Väikesed žestid räägivad teenindaja moti-vatsiooni kohta palju. Nende hulka kuulub kliendiga suhtlemine ka pärast lepingulis-te kohuste täitmist.

MEEldiVus

Sageli kaob kliendisuhte haldamise elekt-roonikasse ära inimestevahelise tutvuse ja meeldivuse tähtsus kliendi kindlustun-de ja usalduse saavutamisel. Tõepoolest, meeldivus on kompleksne – see koosneb mitmetest muutujatest, sealhulgas sõb-ralikkusest, väärtuste kokkulangevusest, keelest ja, iseäranis äriteenuste vallas, taustade sarnasusest.

VAlMisolEK ollA suuREMEElnE

Enamikus teenindusolukordades on tee-nusepakkuja tugevamas positsioonis võimu ja/või info poolest ning klient on nõrgem. Meie meelest kasvab usaldus märkimisväärselt, kui domineeriv osapool annab märku, et ei kasuta teise haavata-vust kurjasti. Näiteks autorendifirma, mis loobub hiline-mistrahvist, või müügiagent, kes soovitab, et kliendid ei osta midagi, mille kasumlik-kus müüjale on teada, võib saada olulist kasu, nagu lojaalsus ja soovitused, mis võivad oluliselt üles kaaluda raha, mis mui-du oleks teenitud. Palju teenusepakkujaid ei soovi sel moel tegutseda, kartes, et neil on liiga palju kaotada. Aga kui ettevõte,

nagu Progressive Casualty Insurance mai-nib konkurentide hindu või meditsiinispet-sialist soovitab patsientidel ka teise arsti arvamust küsida, panustavad nad sellele, et plussid kaaluvad miinused üles.

KontRolli disAiniMinE

Iga teeninduskokkupuude, mille tulemuse või protsessiga seostub teadmatus, teki-tab klientides kontrollikaotuse kogemuse. Teenusepakkujad disainivad kontrolli ka-hel moel: lubades inimestel omada bihei-vioristlikku kontrolli tarneprotsessi osade üle ja kognitiivse kontrolli kaudu, kus kun-ded hoolimata võimetusest protsessi mõ-jutada, näevad süsteemi piisavalt palju, teadmaks, et see on hästi juhitud. Bihei-vioristlik kontroll on mängus, kui investo-rid saavad valida hulga pensioniinvestee-ringu võimaluste vahel; kui patsiendid saavad haiglas määrata oma toitumisrežii-mi; ja kui kaabeltelevisiooni tellijad saavad personaliseerida oma kanalinimekirja ning kodumeelelahutusvalikuid. Üldiselt, kui teenust ei tarnita kohe, eelistavad klien-did biheivioristlikku kontrolli ja võimalust valida, millal teenus tarnitakse; offline’is ootamine on eelistatum kui järjekorras oo-tamine. Kognitiivne kontroll tekitatakse, kui edastatakse kliendile infot protsessi või tulemuse kohta. Kui lennufirmad pane-vad välja info lennu edasilükkamise kohta, taastavad nad kognitiivse kontrolli.

info tulEMusE KoHtA

Klientidele info kättesaadavaks tegemine on kognitiivse kontrolli haldamiseks keskse tähtsusega. Kuigi võib tunduda teenusepak-kuja poolt abivalmis, kui ta annab kliendile nii palju infot, kui saab, on olukordi, kus rohkem infot ei muuda tingimata midagi paremaks ja võib muuta isegi halvemaks. Näiteks mõni surmahaige patsient ei taha oma prognoosi kuulda. Samuti eelistab mõni investor pärast hiljutisi aktsiaturu langusi, et talle ei tuletataks meelde tema pensioni-säästude kahanevat väärtust. Sündmuseid, mis tekitavad tugevalt positiivseid või ne-gatiivseid tundeid, tuleb käsitleda hoolikalt.

Sellistes olukordades on sageli võimalik lubada inimestel valida, kui palju infot nad saavad. Veebitehnoloogiad sobivad selleks hästi, lubades indiviididel pääseda juurde nii suurele või väiksele infohulgale, kui nad tahavad, selle põhjal, millega nad emotsio-naalselt suudavad toime tulla.

info PRotsEssi KoHtA

Isegi inimesed, kes ei taha tulemuste koh-ta palju üksikasju, tahavad sageli teada protsessi kohta nii palju kui võimalik. Üks moodus protsessiinfo edastamiseks on teenindusülevaated, mis võivad vähen-dada ärevust teenuse negatiivsete as-pektide üle ja valmistada inimesi ette po-sitiivseteks osadeks. Näiteks Californias Oaklandis baseeruv tervishoiufirma Kai-ser Permanente pakub seminare, mis on

Väikesed žestid räägivad teenindaja motivatsiooni kohta palju.


43


uuRingust

Kümne aasta eest hakkasime

huvi tundma selle vastu, mida

peame teenusedisaini viimaseks

kaardistamata alaks: kuidas

kliendid alateadlikult kogevad

teenindussuhtlust. Samal ajal

kui palju tähelepanu on osuta-

tud organisatsioonikultuurile

ja inimressursi juhtimisele, on

väga vähe uuritud, kuidas tee-

nindustoiminguid ja -protsesse

saaks disainida nii, et need an-

naks nähtava või psühholoo-

gilise tulemuse. Meie esialgne

teadustöö tegeles uurimisega,

mida kognitiivpsühholoogia

ja biheivioristliku otsustamise

uurijad olid eksperimenteeri-

mise ja teooriate konstrueeri-

misega teada saanud. Viisime

läbi ka hulga intervjuusid ja

töötubasid organisatsioonides,

nagu Harrah’s, MGM Resorts

International, Dell, Farmers In-

surance, Seattle SuperSonics

ning McKinsey & Co. Eesmärk

oli arendada välja uus moodus

teeninduskokkupuudete kujun-

damiseks. Oleme oma kont-

septsioonide testimiseks vii-

nud läbi välieksperimente ning

rakendame parajasti neid ideid

tervishoius, tehes ettevõtetega

koostööd protsesside ja süstee-

mide ümberkujundamiseks.


mõeldud patsientidele ülevaate andmi-seks, mis etappe nad peavad läbima. Bang-koki juhtiv meditsiinikeskus Bumrungrad International Hospital, mis teenindab pat-siente kõikjalt üle maailma, viib võimalikud patsiendid kokku ühesarnase taustaga hil-jutiste patsientidega. See lubab inimestel saada oma vajadustele vastavat infot.

KontRoll jA otsustAMinE

Info andmine tulemuste ja protsessi koh-ta lahendab põhimuredest ainult mõne. Teine kontrolliga seostuv võtmeteema on otsustamisõiguste jagamine klientide ja teenusepakkujate vahel. Mis otsuseid peaks ettevõte lubama kliendil langetada? Kasvavalt on näiteks autokindlustusfir-mad tunnistanud kliendikogemuse selle aspekti tähtsust enda ja klientide vahelise suhte defineerimisel. Näiteks Progressi-ve Insurance pakub klientidele võimalust osta lisateenust, kus õnnetusjuhtumi pu-hul tegeleb kindlustusfirma remondiprot-sessiga algusest lõpuni. Tavapärase po-liisi korral valib klient remonditöökoja ja tegeleb suhtlemisega; selle teenuse puhul

teeb kindlustusfirma kõik. Meie uuring tegi kindlaks, et klientide eelistused otsustus-õiguse koha pealt põhinevad otsuse oluli-susel ja teadmiste tasemel, mis kundedel on. Olulisematel otsustel eelistavad klien-did sageli anda kontrolli otsuse üle teenu-sepakkujatele, kellel on rohkem kogemusi. Olukordades, kus otsused on suhteliselt ebaolulised, võivad teenusepakkujad anda otsustamisõiguse klientidele, pakkudes neile suuremat kontrollitunnet. Olukorda-des, mis jäävad vahepeale, on mõttekas segmenteeritud lähenemine. Teenusepak-kujad peavad tasakaalustama otsustami-

se kulu tunnetusliku kontrolli eelistega. Me leiame, et ettevõtted ei suuda sageli optimeerida seda vahetustehingut, kas üle hinnates valiku kulu11 või mitte tun-nistades piisavalt kliendi kontrollivaja-dust. Näiteks tervishoius on mitu uuringut näidanud, et patsientide kontrollivajadus saab harva rahuldatud, sest arstid ei tun-nista adekvaatselt patsientide otsusta-misvajadust.

Organisatsioonid, mis püüavad hiilata klienditeeninduses, peavad uurima või-malusi oma teenindusprotsesse värsken-dada. Nad peavad ründama kliendihalduse „pehmet poolt” samasuguse fookusega, millega nad varem on ümber korraldanud töövoo ja tarneahela. Ei piisa oletusest, et organisatsioonikultuur või mõne eeslii-nitöötaja kangelaslikud sammud toovad korraliku tulemuse. Selle asemel peavad juhid hoolikalt läbi mõtlema teenindus-kokkupuudete emotsioonide, usalduse ja kontrolli psühholoogilised aspektid sellisel moel, nagu tööstusinsenerid lähenevad töö füüsilisele küljele. Kuigi mõni valdkond,

Olulisematel ot-sustel eelistavad kliendid sageli anda kontrolli otsuse üle teenusepakkujate-le, kellel on rohkem kogemusi.

44



Autoparanduse teine etapp - klient on toonud sõiduki töökotta ja ootab esialgset diagnoosi

nagu mobiiltehnoloogia, mis vahendavad pangandust või juurdepääsu meditsiinilis-tele andmetele, võib anda võimaluse teh-noloogiliseks innovatsiooniks, on esimene nõue igale teenusepakkujale selge arusaa-ma omamine, millist teenust ja isiklikku

viitED

1. B.L. Fredrickson ja D. Kahneman. „Duration Neglect in Retrospective Evaluation of Affective Episodes” Journal of Personality and Social Psychology 60 (July 1993): 45–55; G.F. Loewenstein ja D. Prelec. „Pre-ference for Sequences of Outcomes” Psychological Review 100 (1993): 91–108; ning D. Ariely ja Z. Carmon. „Ges-talt Characteristics of Experiences: The Defining Features of Summa-rized Events” Journal of Behavioral Decision Making 13 (2000): 191–200.2. R.B. Chase ja S. Dasu. „Want to Per-fect Your Company's Service? Use Behavioral Science” Harvard Busi-ness Review 79 (June 2001): 78–84.3. J.E. Ledoux. „Systems and Synap-ses of Emotional Memory” ptk. 8 raa-matus „Memory: Organization and Locus of Change” toim. L.R. Squire, N.M. Weinberger, G. Lynch ja J.L. McGaugh (New York: Oxford Univer-sity Press, 1991).4. R.S. Lazarus ja S. Folkman. „Stress, Appraisal, and Coping” (New York: Springer Publishing, 1984).5. I.J. Roseman, M.S. Spindel ja P.E. Jose. „Appraisals of Emotion-Eliciting Events: Testing a Theory of Discrete Emotions” Journal of Personality and Social Psychology 59, no. 5 (Novem-ber 1990): 899–115. 6. C.W.L. Hart, J.L. Heskett ja W.E. Sasser. „The Profitable Art of Service Recovery” Harvard Business Review 68 (July 1990): 148–156.7. V.S. Folkes. „Recent Attribution Research in Consumer Behavior: A Review and New Directions” Jour-nal of Consumer Research 14, no. 4 (March 1988): 548–565.8. M.J. Bit-ner. „Evaluating Service Encounters: The Effects of Physical Surroundings and Employee Responses” Journal of Marketing 54, no. 2 (April 1990): 69–82.9. E.N. Marcus. „When Young Doctors Strut Too Much of Their Stuff,” New York Times, Nov. 21, 2006, www.ny-times.com/2006/11/21/health/21essa.html.10. D.L. Rotter ja J.A. Hall. „Doctors Talking with Patients/ Patients Talking with Doctors: Improving Communica-tions in Medical Visits” (Westport, Connecticut: Auburn House, 1992).11. G.R. Bitran ja J. Hoech. „Huma-nization of Service: Respect at the Moment of Truth” Sloan Manage-ment Review 31, no. 2 (winter 1990): 89–96.

autoparanduse lainedEmotsiooniprintide abil saavad teenusepakkujad, nagu näiteks autoparandajad, kaardistada töötajate tegevusi ja emotsionaalseid vastuseid klientide eeldatavatele emotsioonidele.

Emotsionaalne olek

positiivne (rõõm, erutus, õnn)

neutraalne

negatiivne (viha, ärevus, stress)

Klient avastab

probleemi

Toob auto

töökotta

Saab esialgse

diagnoosi ja jätab auto töökotta Lõpptulemuse

ootamine

Saab kõne, mis teatab, et remont

on tehtud

aeg

otsustusõiguse jaotusKliendi eelistused otsustusõiguste vallas sõltuvad otsuse olulisusest ja nende teadmiste tasemest. Suurte otsuste puhul eelistavad kliendid sageli anda kontroll neile, kes on asjatundlikumad. Kui otsused on võrdlemisi ebaolulised, võivad teenusepakkujad anda otsustusõiguse klientidele, andes neile sellega suurema kontrollitunnetuse.

Kõrge

vajalike teadmiste

tase

Madal

KõrgeMadal otsuse mõju

Klient langetab otsused

Klient ja ettevõte

jagavad otsustusõigusi

Ettevõte või ekspert langetab otsused

tähelepanu kliendid ootavad ja ka nende emotsionaalsetest vajadustest.

Autoriõigused © Massachusetts Institute of Technology, 2010. Kõik õigused reserveeritud


45



Elu olemus ja elu kogemus on muu-tunud aruteluteemaks kogu maa-ilmas. Nii kultuuri kui ka teaduse

huviorbiiti on tõusnud arvuti- ja informat-sioonieetika, bioeetika, aga ka religiooni ja propaganda ning poliitilise manipulatsioo-ni probleemid. Masinate ja arvutitehno-loogia edasiseks sammuks on kujunenud biotehnoloogia, mida üheselt avastada ja kirjeldada on pea võimatu, põhjusel, et tegemist on väga keeruka distsipliiniga. Seoses sellega on tõusnud esikohale loo-mulikult ka eetika küsimused.

Eetika vaidlusteemad elu küsimustes jagunevad üldjoontes kaheks: teoreetili-seks ja praktiliseks. Esiteks, teoreetiline osa puudutab seda, kuidas teha vahet „heal” ja „halval”, kas see on norm või liht-salt inimeste kujutlus, nii, kuidas mõistis Aristoteles teoses „Nikomachose eetikas” eetika küsimust. Praktilise poole all käsit-letakse just nimelt neid küsimusi, mis kuu-luvad tänapäeva kultuuriruumi ehk mida me võiksime teha parema tuleviku ja loo-mutäiuse nimel. Inimese loomutäiusest ei räägi me aga mitte seoses keha, vaid hin-gega (1102a1 15), ütleb Aristoteles. Selle loomutäiuse uuringutega uute elusorga-nismide, loomkatsete ja eugeenika ning

Bioeetika ja biotehnoloogiaMida tähendab mõiste „elu” meile aastal 2011 ja milline võiks olla see kultuuriline, tehnoloogiline ja ökoloogiline keskkond, milles elame ja kuhu me soovime edasi liikuda? Kas innovatsioon ja teadusavastused ei kujune tulevikus ohuks või on seda juba täna? Eesti geenivaramu ja geeniuuringud on tuntud maailmatasemel ning Tallinna Tehnikaülikooli erinevad laborid pakuvad mitmesuguseid eksperimente siin kodumaal päevast päeva. Seega ei ole vaja kaugele vaadata, et leida eri arengusuundi biotehnoloogias. Üha enam on esile kerkinud küsimusi elu mõiste, eetika ja tehnoloogia vahekorrast, kus inimene ise produtseerib uusi elusorganisme elu hüvanguks. Eestis aga uuritakse neid vähe.

teiste teadusvaldkondade eetika küsimust lahkabki bioeetika. Mõistena on bioeetika olnud kasutusel 40 aastat, käsitleb just elu väärtuseküsimusi bioloogilise ja teh-noloogilise kultuuri keskkonna kaudu, kus püütakse teha erinevaid teadusavastusi inimeste hüvanguks.

Mis on aga biotehnoloogia? Biotehno-loogia on vahend, uute elusorganismide tootmiseks elu hüvanguks, mitmesugustes mikrobioloogia laborites tehtavad eksperi-mendid ja katsetused ehk sumbuvad iga-päevaste infokanalite varju ja sügavamate vaatluste kaudu nähakse juba täna selles eksperimentaalsuses „surma” kultuuri või-mu „elu” üle. Möödunud sajandi mõtleja Mic-hel Foucault rõhutas korduvalt nn biovõimu teemat, kus bioloogiline (tehnoloogiline) allutab inimese enda valdusesse. Paavst Johannes Paulus II oma entsüklikas „Elu evangeelium” nentis, et tänast reaalsust iseloomustab surmakultuuri kujunemine,

Autor: Marge Paas, Tallinna Ülikooli kultuuriuuringute doktorant • Fotod: Reuters, internet

Marshall McLuhan

46


eetikA

„otsides elukultuuri ja surmakultuuri va-helist võitluse sügavamaid juuri, ei saa me piirduda ülalmainitud väärastunud ideedega vabadusest”. Meediateoreetik M. McLuhan 20. sajandi keskpaigas väljendas oma mõte-tes arusaama, kuidas tehnoloogia asendab elu olemust ning modifitseeritud inimkeha on üks võtmeküsimusi. Seega nüüd puutu-me kokku eetika küsimustega kokku kahest vaatenurgast. Esimene käsitleb elu küsimu-si ja millegi „uue” tootmist elu hüvanguks, nagu toimub bioloogia sfääris, ning teine olemasolevate elusorganismide mutatsioo-ne ning variatsioone inimkultuuris.

Visionäär Jeremy Rifkin hoiatab, et „mit-

te kunagi varem pole inimkond olnud hori-sondil kangastuvate uute tehnoloogiliste ja majanduslike võimaluste, väljakutsete ja ohtude suhtes vähem ettevalmistatud kui praegusel ajal”. Biotehnoloogiast on saanud tööstus, mis investeerib meeletult ressursse uutesse arengusuundadesse, inimressurssidesse ja uutesse biotehnoloo-gilistesse meetoditesse. Ainuüksi bioteh-noloogia arendustegevusse suunatud sum-made hulk on suur, näiteks OECD andmeil paigutati 2006. aastal USA-s biotehnoloogia teadus- ja arendustegevusse 25,1 miljardit dollarit (ostujõu pariteedile taandatuna), järgnes Prantsusmaa 2,35 miljardi dollariga.

Prantsusmaal on selleks uuringusektoriks eelkõige ravimitööstus.

Nüüdseks 12 aastat tagasi alustati tü-

veraku uuringutega ja toimusid esimesed embrüo isoleerimised uute inimorganismi-de loomiseks ning kunstviljastamiseks. Mis ei tähenda, et see oleks küllaltki uus tee-ma, kuna eelnevad mikrobioloogilised uu-ringud toimusid ammu juba varem. Näiteks MIT tõstab 2010. aasta uurimusvaldkon-nana üles hoopis närvirakkude uuringud ehk optogeneetika. 2010. aastal toimus la-boris uuring nimega „Geneetiline valguslü-liti” närvirakkude vigastuse vaatlemiseks,

Bioeetika teemal on peale eelmise paavsti Johannes Paulus II sõna võtnud ka tema järeltulija Benedictus XVI. Marshall McLuhan

Autor: Marge Paas, Tallinna Ülikooli kultuuriuuringute doktorant • Fotod: Reuters, internet


47


eetikA

et aidata halvatuid inimesi ning leida ravi-võimalusi seljaaju vigastuste ja kahjustus-te korral. Katse käigus asetati hiirtele när-vistimulaatori seadmed, kus oli võimalik elektrisignaale viia otse närvirakkudesse. Katsed viidi läbi edukalt loomadega. Kuid pidevalt sooritatakse inimeste endi när-virakkude uuringuid. Näiteks tuntuim on TMS (Transcranial magnetic stimulation), kus püütakse manipuleerida ühe väga kindla ja spetsiifilise närvipiirkonnaga ajus, et muuta kognitiivset ja emotsionaal-set funktsiooni ajutegevuses. Eesmärgiks on erinevate haiguste, sealhulgas vaimu-haiguste ennetuseks ja raviks mõeldud protsessiuuring. Loomulikult, näiteid ja katsetusi närvirakkude uuringute kohta võib välja tuua meeletult palju, sest on see geenitehnoloogia ning vähiraku-uuringute kõrval levinumaid uurimisdistsipliine.

Elu küsimuste positsioneerimiseks ja mõistmiseks tuleb tunda erinevate distsip-liinide kaudu inimväärtuse olemust ja tõsta bioloogilist teadvust. Ühtesulanud bioloogia ja teaduse vahekorda saab selgitada näiteks teaduse, kunsti, kommunikatsioonitehno-loogia kaudu jne. Kas 20. sajandil ulmekir-janduse ja sci-fi-filmide kujutletud maailm saab tõeluseks või jääbki see loodud kirjan-duslikuks utoopiaks? Samal ajal – inimkat-sed, geenieksperimendid, erinevad siirda-misoperatsioonid, elu alguse ja lõpuga seotu ehk uussaavutused niinimetatud parema elu nimel. Kas see „parim elu” ulatub ka loodusseadustesse? See küsimus hõlmab seda, kuidas inimene ise väärtustab loodust ja kuidas suhtub ümbritsevasse keskkonda – äkki soovib ta ise oma käe järgi viimast ümber kujundada ning kloonimine ja eugee-nika on selle teemavaldkonna lahutamatu osa. Praeguseks on keskkonna, bioloogia ning teiste teaduste küsimustega hakanud tegelema kunstnikud, tekitades omaette kunstiliigi, mida nimetatakse biokunstiks.

Biokunsti alguspunkti on raske paika

panna, võib ju nimetada kunstiks ka esi-mesi taimede ja inimeste ohverdusriitusi. Tänapäeval on paljusid kehakunsti riitusi nimetatud performance'iks, mille puhul kannab bioloogiline keha meediumirolli. Bio-kunst on kasvanud tõenäoliselt välja siiski meditsiinist. Kuid mitte ainult, 20. sajandi tehnoloogia ulatumine nii meditsiini kui ka kultuuri rajas biokunsti liigi kui sellise, mis on maailmas üks praktiseeritavamaid vald-kondi, aga võimalik, et mitte väga nähtaval kohal, põhjuseks just eetilised küsimused.

Lõuna-Korea kunagine heeros, tüvirakuteadlane Hwang Woo-suk läks lõpuks uuringutulemuste võltsimise, pettuse ja bioeetikarikkumiste eest kohtu alla.

48


eetikA

Üks tuntumaid kunstnike on Eduard Kac, biokunsti valdkonna pioneer. Ta leiutas ja võt-tis ise kasutusele niinimetatud transgeen-kunsti. Uus kunstivorm kannab eesmärki näidata, kuidas geenitehnoloogia kasutamisel luuakse uusi elusorganisme. Tema küsimu-seks ei ole niivõrd „inimene ja masin”, vaid „inimene ja bioloogia”. Uus meediakunst on tehnoloogilises uue meedia kunstis kandvam, kuid viimane, biokunst, siiski varjatud. Paljud kunstnikud on praegu ennast sulgenud eelkõi-ge uuringute tegemiseks laboritesse, et sealt saada materjali, infot või vahendit oma taies-tele. Kac taunis esimese kunstnikuna inim- ja loomkatseid. Kunstiteos „Bunny” (2000) oli Kacil esimene, mis tekitas Ameerikas küllaltki palju emotsioone ja ajakirjanduslikku kriitikat. Kui jänesele, kelle nimi oli Bunny, UV-lambiga sinist valgust peale näidata, muutus ta rohe-liseks transgeeni süstimise tulemusel. Oma kunstitaiesega rõhutas Kac, et „tegemist on sotsiaalsete haavanditega, mis ristuvad eri-nevate distsipliinidega ning pakuvad Elusat materjali tulevikuks”. Analoogne olukord tekib mõne meelest meil geneetiliselt muundatud toiduga, mida me kasutame oma toidulaual. Me ei märka muutusi väliselt vaadatud inim-organismis, kuid geneetiliselt muundatud toit võib saada tulevikus toidulaua olulisemaiks komponendiks ning hävitada mitmeid loomu-omaseid organeid inimorganismis.

Kui vaadelda, et biotehnoloogia uuringud püüaksid just kui abistada inimelu, siis on ka selle kalli distsipliini juures oma varjuküljed. Kac ei ole ainus omalaadne kunstnik. Pärast teda, pärast 2000. aastat on biokunsti hakatud kasutama nii keskkonnamõjude uuringute kui ka meditsiini küsimuste puhul. Samal ajal ker-kib küsimus, kas kunstnik küll avaliku tead-vuse tõstmise huvides ei lõhu loomuomaseid eetika reegleid? Kac ise on rõhutanud, et „töö-delda biomeediaga, tähendab manipuleerida eluga”. Pidevalt on ta oma laboritöödes rõhuta-nud, et tegemist on sotsiaalsete formatsiooni-dega, mis annavad aluse biotehnoloogia suu-rele kasutusele. Sotsiaalne tänane keskkond on see, millest sõltub biotehnoloogia. Näiteks Jaapanis kasutatakse veregrupi määramist enama kui bioloogilise indikaatorina. Verest on saanud identiteedi materjal, kus määratakse kindlaks personaalsust ja käitumist näiteks poliitiliste kanditaatide seas.

Inimese bioloogilise informatsiooni hulk on tohutu. Geneetilise infokogumise ja kaitsmise küsimuse kogemus ajaloolises praktikas puu-dub. Tegemist on ka uue intellektuaalse oman-di valdkonnaga, mis kätkeb ja vajab tugevat

seadusandlust, kuna olemasolevate DNA-and-mete põhjal, mida inimesed loovutavad medit-siinilistel eesmärkidel, on võimalik moleku-laarbioloogia laboris paljundada ning kloonida organisme. Mitte kõik infost ei lähe konkreet-seteks uuringuteks, vaid jaotatakse erinevate teadus- ja arendustegevusse. Nähtavaks muu-tus biomeedia temaatika Eestis e-tervishoiu ja digiretseptide kasutusele võtuga.

Kokkuvõtvalt on huvitav vastandada kah-te nähtust. Kui ühelt poolt rahvusvahelised eetikakomisjonid võitlevad elusorganismide kasutamise vastu, arutatakse elu küsimusi üleüldiselt, siis Eesti Vabariigis on koostatud majanduslikel eesmärkidel „Eesti biotehnoloo-gia programm” (BTP) aastast 2009. Kuidas aga seda siduda bioeetika küsimustega? Bioeetika küsimustega tegelev Tartu Ülikooli eetikakes-kus on ainus, kes põhjapanevalt seda käsitleb. Siiski moraalseid printsiipe ei rakenda üks kes-kus, vaid ühiskond ja selle väärtushinnangud. Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop on öelnud, et „kiired poliitilised ning majanduslikud refor-mid olid Eesti ühiskonnast 2001. aastaks ku-jundanud väliselt eduka üleminekuühiskonna, mida samal ajal iseloomustas sügav eetikakriis – moraalsete printsiipide allajäämine hedo-nistlike, majanduslikele või pragmaatilistele”. Järelikult, süvenenud eetikakriisist väljatule-miseks ei pea tingimata eitama kõiki teadus- ja tehnoloogilisi avastusi, vaid peab mõistma elu väärtust ja kvaliteeti ning selle koostoimimist ning inimene peab ise muutma oma moraalseid hoiakuid, et elukultuur ei muutuks niinimetatud „surma” kultuuriks. Kas see annab aluse pöör-duda ka praeguses eetikaküsimuses filosoof Aquino Thomase formuleeringu juurde looduse toimemehhanismidest kui millestki väljaspool meid endid asuvast või jätkab elu uurimussüs-teem kontrolli ja võimu looduse üle?

Aristoteles. Nikomachose eetika. Ilmamaa 2007. lk. 27.Johannes Paulus II. Entsüklika Elu Evangeelium. Elukultuuri Instituut 2010. lk. 37.Rifkin, J. Biotehnologia sajand. Kuidas geneetikaäri muudab maailma. OÜ Fontese Kirjastus 2000. lk. 21.Biotehnoloogia statistika 2009 - http://www.oecd.org/dataoecd/4/23/42833898.pdfKac, E. Life Transformation-Art Mutatation. Signs of Life. Bio Art and Beyond. The MIT Press 2007. lk. 163.Kac, E. Samas. lk. 3.Eetika. Interdistsiplinaarsed lähenemised. Eetikakriisist Eesti ühiskonnas. TÜ

Eetikakeskus 2006 lk. 490


49


eetikA

Autor: urmas uska, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus • Foto: EAs

Eurekas eurostaarikson projekti kaasatud mõni teine ettevõte või teadus-uurimisasutus. Projektitaotlusi hindavad osalejate asukohariikide rahas-tajad.

Eureka klastrid on pikaajalised, töös-tusvaldkonnas strateegiliselt tähtsad al-gatused. Klastri projektides on tavaliselt suurel hulgal osalejaid, et luua valdkon-naüleseid võtmetähtsusega tehnoloogia arendusi. Klastriprogrammid on ellu kutsu-tud infotehnoloogia ja kommunikatsiooni, energeetika ning hiljuti ka biotehnoloogia valdkonnas.

Eurostarsi ühisprogramm avati 2007. aasta lõpul ning see töötati välja koos-töös Euroopa Komisjoniga, kes osaleb ka rahastamisel. Eurostars on esimene toe-tusprogramm Euroopas, mis on suuna-tud teadus- ja arendustööd viljelevatele väikestele ning keskmistele ettevõtetele (VKE). Selles programmis on oluline, et projekti juhiks ja selles omaks vähemalt 50-protsendilist osalust T&A-d viljelev VKE. Eurostarsi projektide hindamist ja rahastamisjärjekorda seadmist korraldab Eureka sekretariaat ekspertide abil.

Miks peaks ettevõtja huvituma ja pin-gutama, et uue toote väljatöötamiseks toetust taotleda? Vastus on ilmne – toote-arenduseks on vaja raha ja kellel seda ikka piisavalt on. Lisaks rahalisele toetusele saab uusi teadmisi valdkonnast, koostöö-kogemusi rahvusvahelises töögrupis, ka-sulikke kontakte, infot uutest turgudest ja rohkem tuntust. Kokkuvõtvalt – see toob ettevõtjale tulu, loob arenguvõimalusi ja tõstab konkurentsivõimet.

Taotluste koostamisel saab nõu küsida EAS-i innovatsiooni divisjoni konsultanti-delt. Kui esimesel korral toetust saada ei õnnestu, ei maksa alahinnata saadud ko-gemust. Kindlasti tasub uuesti proovida – järgmine kord võib olla edukam. Eesti et-tevõtete osalusega Eurostarsi projekte on rahastatud juba kümmekond. Ka Eurekas võib saada eurostaariks.

Lisainfo: www.eurekanetwork.org

Teaduse hällis Vana-Kreekas oli teadustöö üksiküritajate harras-tus ja leib. Nii jätkus see ka hiljem

Euroopas, kus teadusalased kontaktid ja koostöö ei olnud tavaks ning tihti isegi välistatud. Just seetõttu on innovatsiooni ajalugu täis korduvaid jalgratta leiutamisi ning salatsemist. Teadusteave jäi hajuta-tuks ja isoleerituks.

Teadus- ja arendustegevus (T&A) on aga ressursimahukas ning investeeringute ta-suvusaeg sageli pikk. Riikide koostöö aitab üle saada kitsaskohtadest, kui endal napib raha katseseadmete ehitamiseks või infra-struktuuri arendamiseks. Samuti on tänu ühistööle võimalik teadusalane teabevahe-tus ja tegevuste koordineerimine.

Teaduskoostöö algas alles pärast Teist maailmasõda, kui muutus ühiskondlik-po-liitiline kliima ja arenesid majandusside-med. Alguse sai see just suurtest asjadest: esmalt alustati Lääne-Euroopas koostööd tuumafüüsika valdkonnas, järgnesid ast-ronoomia, molekulaarbioloogia uuringud ja kosmose valdkond. Selgeks sai, et T&A-d tuleb koos teha ka ettevõtete tasandil. Seda arvestas 1984. aastal eluõiguse saa-nud Euroopa Liidu teadusuuringute ning tehnoloogia arendamise raamprogramm, mis kannab praeguseks järjenumbrit 7. See programm toetab tänini liikmesriikide T&A-d fundamentaaluuringutest praktilise tootearenduseni välja.

Raamprogrammi mahust oluliselt roh-kem raha eraldavad T&A-sse ja innovat-siooni aga Euroopa riigid ise. Samal ajal tingib maailmaturu konkurents koordinee-rimisvajaduse ka riikide ressursside kasu-tamisel. See ongi põhjus, miks juba 1985. aastal kutsusid 17 riiki ellu T&A koostööor-ganisatsiooni Eureka.

Võrreldes 7. raamprogrammiga on Eu-reka koostöövõrgustiku prioriteet ette-võtluse toetamine uute teadusmahukate toodete, teenuste ja tehnoloogiate välja-töötamisel ning turule toomisel. Eureka on olnud igati edukas. Nüüdseks on liikmeid ja partnereid juba 40, nende seas alates

Lisaks rahale saab uusi teadmisi, rah-vusvahelisi koostöö-kogemusi, kasulik-ke kontakte, infot uutest turgudest ja rohkem tuntust.

aastast 2001 ka Eesti. Partnerite hulgas on riike ka Põhja-Aafrikast ja Aasiast.

Eureka reeglid on lihtsad: kõik T&A valdkonnad on võrdselt tähtsad, projekti-de lähtekohaks on ettevõtete vajadused (bottom-up) ning partnereid peab olema vähemalt kahest programmiga ühinenud riigist. Projektis osalejat toetab tema asu-kohajärgse maa rahastaja selles riigis keh-tivate reeglite alusel.

Koostöövorme, kus ettevõtted ja tea-dusasutused saavad koostööd teha, on kolm. Nendeks on individuaalprojektid, klastriprogrammid ja Eurostarsi prog-ramm.

Individuaalprojekt on üldjuhul ühe et-

tevõtte initsieeritud koostöö. Tavaliselt

50


koluMN

„Punane printsess” on lugu sellest, kuidas Tsaari-Venemaa ja Peterburi õukonna kõige kõrgema klassi plikakesest sai Briti kommunistliku partei liige. Sofka Zinovieff hakkab uurima oma vanaema meeletut ja skandaalirohket elu. Päranduseks saadud päevik, mis tegelikult kujutab endast vanaema Sofka kirglikke kirju oma elu suurele armastusele, avab lapselaps Sofka jaoks uksed, mille olemasolust ta varem midagi ei teadnud.

Saadaval parimates kauplustes üle Eesti!


Tellimine, teatamine ja reeglid: www.epl.ee/haridus, 680 4444 või [email protected]

Alates detsembrist loosime igal nädalal välja ühe EBS-i bakalaureuse- või magistriprogrammi või EBS-i Juhtimiskoolituse Keskuse täienduskoolituse. Õpinguid saab soovi korral alustada juba veebruaris ja võidu võib kinkida ka oma lähedastele.

Eesti Päevaleht ja EBS loosivad välja harukordse võimaluse omandada haridus Eesti parimas äriülikoolis.

Aastase tellimuse ja otsekorraldusega tellijad osalevad loosimisel topelthäältega!

Loosimisel osalemiseks: telli Eesti Päevaleht vähemalt 3 kuuks ja anna teada loosimisel osalemise soovist kui Sul on juba vastav tellimus, siis teata loosimisel osalemise soovist

Me ei loosi välja luksusautot, vaid võimaluse luua oma autosalong

HEI 2011 01

Documents

Transcript of HEI 2011 01