Fond kui kindel investeering?
-
Upload
mtue-aerikatel -
Category
Documents
-
view
229 -
download
1
description
Transcript of Fond kui kindel investeering?
Orienteeruv ajakava:
17.30 - 18.00 Investeerimisfondid
Sille Pettai, Swedbank Investeerimisfondid AS, fondijuht
18.00 - 18.30 Võlakirjad
Ljudmilla Suldina, finantstoodete spetsialist
18.30 - 19.00 Tuletisinstrumendid
Robert Uudisaru, finantstoodete spetsialist
Investeerimisfondid
Swedbank Investeerimisfondid6. detsember 2010
© Swedbank 3
Investeerimisfond (mutual fund)
• Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum(lepinguline fond) või aktsiaselts, mida või mille vara valitseb riski hajutamisepõhimõttest lähtudes fondivalitseja.
- Investeerimisfondide seadus –
• An investment vehicle that is made up of a pool of funds collected from manyinvestors for the purpose of investing in securities such as stocks, bonds, moneymarket instruments and similar assets. Mutual funds are operated by moneymangers, who invest the fund's capital and attempt to produce capital gains andincome for the fund's investors. A mutual fund's portfolio is structured andmaintained to match the investment objectives stated in its prospectus.
- investopedia.com –
• The common name for an open-end investment company. Like other types ofinvestment companies, mutual funds pool money from many investors and invest themoney in stocks, bonds, short-term money-market instruments, or other securities.Mutual funds issue redeemable shares that investors purchase directly from thefund (or through a broker for the fund) instead of purchasing from investors on asecondary market.
- Invest Wisely: An Introduction to Mutual Funds (SEC) -
© Swedbank 4
Avatud ja kinnine fond
• Avatud fond (open-end fund) on lepinguline fond[1], mille osakuid fondi tingimustekohaselt võetakse tagasi (lunastatakse) osakuomaniku nõudmisel (hiljemalt) ühe kuujooksul, arvates osakuomaniku poolt vastava nõude esitamisest.
St. varakogum
• Kinnine fond (closed-end fund) on, mis ei vasta avatud fondile sätestatudtingimustele.
St. Aktsiaseltsina asutatud fond[2] (juriidiline isik) või lepinuline fond, mille osakuid eivõeta tagasi fondi tingimuste kohaselt osakuomaniku nõudmisel ühe kuu jooksularvates osakuomaniku poolt vastava nõude esitamisest.
Näited: EfTEN Kinnisvarafond AS (aktsiaseltsina asutatud fond), Trigon Active AlphaFond (avalik kinnine lepinguline investeerimisfond) – kvartaalne lunastamine.
[1] Lepinguline fond on osakute väljalaske teel kogutud raha ja selle raha investeerimisest saadud muu vara,mis kuulub ühiselt osakuomanikele (osakuomanike ühisus).[2] Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse seadustesaktsiaseltsi kohta sätestatut, kui investeerimisfondide seadusest ei tulene teisiti. Selle fondi tegevusalaks võibolla üksnes aktsiate väljalaske teel saadud raha investeerimine tulu saamise eesmärgil investeerimisfondideseaduses sätestatud korra kohaselt. Tegutsemiseks sõlmib fond fondivalitsejaga valitsemislepingu, millekohaselt fond kohustub andma oma vara fondivalitseja käsutusse ja fondivalitseja kohustub vastavalt fondipõhikirjale investeerima fondi vara fondile tulu teenimise eesmärgil.
© Swedbank 5
Erinevad fondid
Fondi osakute pakkumise kohta koostatakse prospekt, mis peab sisaldama fondi riskitasemeselgitust. Prospektides avaldatav teave fondi investeerimispoliitika kohta peab sisaldamapõhimõtteid, mille järgi fondi vara investeeritakse.
Fondi riskitaseme (ja võimaliku tulususe) ning investeerimispoliitika alusel jagunevad fondid:
1. aktsiafondid
- globaalsed/regioonile/riigile orienteeritud
- sektorile orienteeritud
- small/mid/large cap ehk erineva suuruse ja riskitasemega ettevõteteleorienteeritud
2. võlakirjafondid
- valitsuse võlakirjad
- ettevõtete emiteeritud võlakirjad (kõrge/madala krediidireitinguga, krediidireitingutavõlakirjad)
3. rahaturufondid - lühiajalised kõrge krediidireitinguga võlakirjad, deposiidid
4. segastrateegia – investeeritakse erinevatesse varaklassidesse
- balanced fond, kus on erinevate varaklasside allokatsioon fikseeritud
- asset allocation fond, kus fondijuht saab vastavalt majandustsüklile strateegilistvarade allokatsiooni erinevatesse varaklassidesse muuta
5. indeksfondid – pakub turu tootlust ja madalaid valitsemistasusid
6. fondifondid – investeerib teiste fondide osakutesse
7. muud fondid – SRI, hedge-fondid, mezzanine, riskikapital jne (ei pruugi kvalifitseeruda nntavaliseks investeerimisfondiks)
© Swedbank 6
Erinevad fondid (2)
RISK
TULU
RAHATURUFOND
VÕLAKIRJAFOND
SEGASTRATEEGIA
AKTSIAFONDID
ALTERNATIIVSED INVESTEERINGUD
© Swedbank 7
Fondivalitseja• Fondivalitseja on aktsiaselts, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on
aktsiaseltsina asutatud fondi vara või lepingulise fondi valitsemine. Fondivalitsejana
tegutsemiseks peab aktsiaseltsil olema vastav tegevusluba, mille annab ja tunnistab
kehtetuks Finantsinspektsioon.
- Investeerimisfondide seadus –
• Fondi valitsemine on:
- fondi vara investeerimine, mis seisneb fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramises ja
investeerimisotsuste tegemises fondi vara paigutamisel;
- fondi osakute või aktsiate väljalaske ja tagasivõtmise või tagasiostmise korraldamine;
- fondi aktsionäridele või osakuomanikele vajaliku teabe edastamine ning muu klienditeenindus;
- fondi aktsiate või osakute turustamise korraldamine;
- fondi vara arvestuse pidamine ning lepingulise fondi raamatupidamise korraldamine;
- fondi vara puhasväärtuse määramine;
- fondi osakute või vajaduse korral aktsiate registri pidamise korraldamine;
- fondi tulu arvestamine ning tulu jaotamise korraldamine fondi aktsionäride või osakuomanike
vahel;
- fondivalitseja ja fondi tegevuse seadusele ja muudele õigusaktidele vastavuse jälgimine,
sealhulgas asjakohase sisekontrollisüsteemi rakendamine.
© Swedbank 8
Fondivalitseja (2)
Seadusega nõutu täitmine eeldab vähemalt järgmiste funktsioonide täitmist
fondivalitseja poolt või nõutud tegevuste edasiandmist kolmandatele isikutele:
• fondijuhtimine/portfellihaldus
• riskijuhtimine
• trading
• vastavuskontroll
• müük/turundus/investorsuhted
• raamatupidamine
• administratiivsed ülesanded
Seadus nõuab ka depositooriumi olemasolu, mis hoiab fondi vara ning täidab muid
talle seadusega pandud ülesandeid.
© Swedbank 9
Fondi kulud ja tasud
Fondi manageerimisega kaasnevate kulude katteks on fondivalitseja
kehtestanud vastavalt kehtivale seadusandlusele ja fondi tingimustele erinevad
tasud.
Investori paigutatud rahasummast arvestatakse järgmised tasud:
1. osaku väljalasektasu (front-end load) ca 1.5% osaku puhasväärtusest (NAV);
2. osaku tagasivõtmistasu (back-end load) ca 1% osaku puhasväärtusest
(NAV).
Fondi varast fondi puhasväärtuse arvutamisel arvestatakse järgmised tasud:
1. valitsemistasu ca 1-3% aastas;
2. depootasu ca 0.3% aastas.
Muud kulud (tehingutasud, ülekandetasud jms.)
Edukustasu (nt high-watermark, võrdlusindeksi ületamine vms)
© Swedbank 10
Fondi investeerimise eelised
• portfelli diversifikatsioon, riskide hajutamine;
• professionaalsus, vajalikud ressursid igapäevaseks investeerimiseks;
• mugavus, lihtsus;
• likviidsus;
• puudub või on madal minimaalne nõutav Investeering, ligipääs
“eksklusiivsetele” varaklassidele.
© Swedbank 11
Fondi investeerimise riskid
• investeeringuga kaasnevad fondi valitsemistasu, kulud;
• lihtne tõde – tootlus ei ole garanteeritud;
• piiratud kontroll investeeringu üle.
© Swedbank 12
Fondide juhtimine: aktsiate analüüs
• Aktsiate alanalüüs, mis katab makronäitajad ja ettevõtte
spetsiifilised näitajad, kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed
näitajad eesmärgiga leida aktsia väärtus, mida on
võimalik võrrelda hetkel kaubeldava hinnatasemega.
– ettevõtete külastused, kohtumine juhtkonnaga
– tööstusharude analüüsid
– makroanalüüs
– võrdlus konkurentidega
– teiste investeerimispankade ja maaklerite analüüsid
© Swedbank 13
Fondide juhtimine: aktsiate analüüs (2)
© Swedbank 14
Fondide juhtimine: turud
© Swedbank 15
Fondide juhtimine: turud (2)
© Swedbank 16
Fondide juhtimine: turud (2)
© Swedbank 17
Fondide juhtimine: riskijuhtimine
Overview Fund Rankings
3Y SI 1M YTD Idate
CEE Swedbank Eastern European Equity Fund 9 9 4 2 78
CEE Benchmark: MSCI EM Europe ex Russia ECEUEUA East Capital Eastern European Convergence (Lux) 4 4 2 3 145
TRCEE Trigon Central and Eastern Europe Fund 6 6 9 6 88
Growth in Net Asset Value (NAV) - normalized TR2W Trigon Second Wave Fund 5 5 1 1 114
ROSTF Robur Östeuropafonden 2 1 3 5 24
SPKGF Danske Invest New-Europe Fund 1 2 7 8 27
SEBEEUA SEB Eastern Europe ex Russia 3 3 6 4 53
AVAEESA Avaron Areneva Eur. Väikeettev. Fond A 8 8 8 7
LHVTEA LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond 7 7 5 9
78
The above funds are compared on an EEK basis. 48
Risk Measures
3Y SI 3Y SI
CEE 38.2% 36.3% 0.97 0.97
TRCEE 29.5% 28.0% 0.75 0.75
TR2W 34.7% 32.9% 0.84 0.83
ROSTF 37.7% 35.9% 0.96 0.97
SPKGF 34.1% 32.3% 0.93 0.93
SEBEEUA 35.0% 33.0% 0.95 0.95
AVAEESA 27.1% 25.7% 0.63 0.63
ECEUEUA 33.4% 31.7% 0.87 0.16
LHVTEA 34.0% 31.9% 0.87 0.86
CEEBM 35.1% 33.2% 1.00 1.00
3Y SI
NAV CEE ECEUEUA TRCEE TR2W ROSTF SPKGF SEBEEUA AVAEESA LHVTEA -36 -41 Funds 3Y SI 3Y SI
31.okt 92.71 67.11 165.29 148.56 47.71 28.91 2.99 3.29 4.36 -32.0% -27.9% CEE (0.90) (0.84) -29.2% -25.3%
NAV normalized in graph above -1 -3 -12 -36 -60 -18.5% -18.5% -15.5% TRCEE (0.70) (0.65) -22.4% -18.9%
304 31 92 365 -20.6% -15.5% TR2W (0.66) (0.55) -20.9% -15.7%
-12.0% -12.0% -6.7% ROSTF (0.38) (0.26) -11.0% -6.0%
-10.5% -7.1% SPKGF (0.38) (0.30) -10.9% -7.3%
Fund Performance -12.0% -8.6% SEBEEUA (0.41) (0.34) -12.0% -8.7%
-10.5% -19.2% -18.2% AVAEESA (0.79) (0.81) -25.5% -24.3%
Funds YTD 1M 3M 1Y 3Y 5Y SI -17.1% -13.6% ECEUEUA (0.58) (0.51) -18.0% -14.3%
23.6% 3.1% 10.2% 28.6% -32.0% -11.0% -0.8% -23.4% -21.3% LHVTEA (0.76) (0.75) -24.2% -22.3%
ECEUEUA 21.2% 3.5% 8.9% 24.2% -17.1% -10.1% -10.0% -10.0% -6.7% CEEBM (0.35) (0.28) -10.0% -6.7%
TRCEE 18.8% -0.5% 3.8% 19.7% -18.5% -5.4% 6.1% Rfree 3Y RFreeSI Figures annualized. Inception for youngest competitor:
TR2W 31.6% 5.3% 15.3% 44.3% -20.6% -0.8% 6.1% 2.3% 2.6% LHVTEA inception date 31.05.2007 05/2007
ROSTF 18.9% 3.1% 3.4% 29.5% -12.0% 3.5% 7.3%
SPKGF 16.4% 1.9% 4.1% 20.1% -10.5% 4.3% 8.0% Excess Returns (Alpha), Tracking Errors (TE), and Information Ratios (IR)
SEBEEUA 20.5% 2.1% 8.9% 25.0% -12.0% 4.5% 12.4%
AVAEESA 16.5% 1.2% 7.5% 17.2% -19.2% -17.3% IR
LHVTEA 14.7% 2.8% 5.8% 13.8% -23.4% -21.3% Funds 3Y SI 3Y SI 3Y SI
By PerformanceThe Fund seeks long-term capital growth through investing in new EU members Estonia, Latvia, Lithuania,
Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovenia, and Slovakia, and in the next wave (Bulgaria, Romania,
and Croatia).
Standard Deviation Beta
CEE
By Sharpe, RAP
Alpha, % TE, bps
Sharpe Ratio RAP
0.96
0.98
1.00
1.02
1.04
1.06
1.08
1.10
1.12
1.14
1.16
1.18
1.20
1.22
1.24
1.26
1.28
1.30
1.32
1.34
dets
.09
jaan
.10
veeb
r.10
mär
ts.1
0
apr.1
0
mai
.10
juun
i.10
juul
i.10
aug.
10
sept
.10
okt.1
0
CEE
ECEUEUA
TRCEE
TR2W
ROSTF
SPKGF
SEBEEUA
AVAEESA
LHVTEA
© Swedbank 18
Fondide juhtimine: riskijuhtimine (2)
AVAEESA 16.5% 1.2% 7.5% 17.2% -19.2% -17.3% IR
LHVTEA 14.7% 2.8% 5.8% 13.8% -23.4% -21.3% Funds 3Y SI 3Y SI 3Y SI
CEE -22.0% -21.2% 1 737 1 674 (1.27) (1.27)
Benchmark YTD 1M 3M 1Y 3Y 5Y SI TRCEE -8.5% -8.8% 1 608 1 522 (0.53) (0.58)
CEEBM 25.3% 2.4% 10.1% 36.9% -10.0% 4.5% 14.2% TR2W -10.6% -8.8% 1 942 1 862 (0.55) (0.48)
EUETMR 12.2% 2.1% 7.2% 16.3% -14.6% 2.6% 13.5% ROSTF -2.1% 0.0% 1 710 1 616 (0.12) (0.00)
Returns are annualized for periods of longer than one year. SI here refers to specific fund. SPKGF -0.5% -0.4% 980 977 (0.05) (0.04)
RiskFree 0.5% 0.1% 0.2% 0.6% 2.3% 2.7% 2.9% SEBEEUA -2.0% -2.0% 1 445 1 391 (0.14) (0.14)
Comparison with Peer Group ECEUEUA -7.1% -6.9% 1 399 1 888 (0.51) (0.37)
AVAEESA -9.2% -11.5% 2 053 1 939 (0.45) (0.59)
LHVTEA -13.4% -14.6% 1 540 1 473 (0.87) (0.99)
Figures annualized. Inception for youngest competitor:
LHVTEA inception date 31.05.2007
Outperformance analysis - Fund (net) vs. Benchmark
1m% 3m% YTD 1y% 2y% Risk and Return Map
1. JPM Europe Convergence Equity Fund A(dist) 3.1% 8.1% 18.7% 26.4% 39.8%
2. SEB Eastern Europe ex Russia 2.1% 8.9% 20.5% 25.0% 58.6%
3. Danske Fund East Europe Converg 4.1% 9.9% 20.4% 23.0% 56.8%
4. FIM Emerging Europe Mutual Fund 2.1% 10.3% 12.3% 22.1% 39.0%
5. Lyxor CECE ETF 3.2% 5.7% 14.8% 20.8% 39.3%
6. Danske Invest New-Europe Fund 1.9% 4.1% 16.4% 20.1% 56.1%
7. Trigon Central and Eastern European Fund -0.5% 3.9% 18.8% 19.7% 49.6%
8. Generali Inv-C & E EU Eqy-AX 2.6% 6.7% 15.7% 18.8% 41.3%
9. Novara Aquilone-Eqt Cent EUR 1.3% 5.2% 10.5% 18.2% 39.2%
10. Mandatum Eastern Europe G 2.1% 6.1% 13.4% 17.9% 36.5%
11. Avaron Areneva Eur. Väikeettev. Fond A 1.2% 7.5% 16.5% 17.2% 36.1%
12. Parvest Converging Europe Classic Acc 1.7% 7.4% 11.0% 16.8% 31.2%
13. MC Premium Eastern Europe Eq 2.5% 0.9% 11.5% 16.7% 57.0%
14. Trigon New Europe Small Cap B -1.2% 4.1% 10.0% 15.2% 38.9%
15. LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond 2.8% 5.8% 14.7% 13.8% 30.6%
Swedbank Eastern European Equity Fund 3.1% 10.2% 23.6% 28.6% 22.9%
Peer Group Average (Median) 2.1% 6.1% 14.8% 18.8% 39.3%
CEEBM 2.4% 10.1% 25.3% 36.9% 56.0%
Rank 4 2 1 1 16Pct Rank* 20.0% 6.7% 0.0% 0.0% 100.0%
CEE Funds
Performance and standard deviation are annualized figures for the past 3 years. Data for each
compared fund is from the last five months, with the circles decreasing in size for older values.
Alpha, % TE, bps
*Pct Rank Formula: (n-1)/(N-1) where n is the raw rank of the portfolio in its peer group universe and N is
the total number of portfolios in the peer group universe.
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
5.0%
10.0%
15.0%
Nov-09 Dec-09 Jan-10 Feb-10 Mar-10 Apr-10 May-10 Jun-10 Jul-10 Aug-10 Sep-10 Oct-10
Monthly α Cumulative α
-50%
-45%
-40%
-35%
-30%
-25%
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
20.0% 25.0% 30.0% 35.0% 40.0% 45.0%
Standard Deviation
Pe
rfo
rma
nce
CEE
TRCEE
ROSTF
SPKGF
ECEUEUA
TR2W
SEBEEUA
AVAEESA
LHVTEA
-80%
-70%
-60%
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
1M 3M YTD 1Y 2Y
Pe
rfo
rma
nc
e (
%)
Max
3Q
Median
1q
Min
SEEEF
Aitäh kaasa mõtlemast!
Avaldatut ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena väärtpaberite omandamiseks. Isikul, kel on tekkinud
soov tutvustatud instrumentidesse investeerida, soovitame eelnevalt konsulteerida oma finantsnõustajaga. Nimetatud instrumentidesse
investeerimisega kaasnevad riskid ning nende ajalooline tootlus ei garanteeri samasugust tootlust tulevikus. Instrumentide väärtus võib
ajas kasvada või väheneda, mistõttu ei ole võimalik anda garantiid investeeringu algsummas tagastamise kohta. Kapitalikasv sõltub
erinevatest faktoritest, sh väärtpaberiturgude, intressimäärade ja valuutakursside liikumistest. Teenusepakkuja on Swedbank AS. Tutvuge
toodete tingimuste ja fondide prospektidega kodulehel www.swedbank.ee või külastades lähimat Swedbanki kontorit. Vajadusel
konsulteerige pangatöötajaga.
© Swedbank 20
VõlakirjadLjudmilla Suldina06. detsember 2010
© Swedbank 21
Mis on võlakiri?
• alternatiivne investeering, alternatiivne kapital
• fikseeritud tuluga väärtpaber
• riskide maandamise võimalus
• finantseerimise alternatiiv-”krediitkaart”
21
© Swedbank 22
Võlakirja omadused
• Võlakiri on kaubeldava väärtpaberi vormis esinev laen
• Võlakiri on likviidsem kui hoius,sest kaubeldakse turul
• Võlakirja kasutatakse portfelli riskide hajutamiseks
• Eestis on võlakirja intressitulu erainvestorile
tulumaksustatud
• Võlakirjad sobivad riskikartlikumatele investoritele
22
© Swedbank 23
Võlakirja liigid
Kõige üldisemalt võiks võlakirju jaotada nelja peamise
kriteeriumi järgi, milleks on:
kestus, emitent, intressimaksmise iseloom, tagatis.
Võlakirja kestus
1) lühiajalised – tähtaeg kuni üks aasta (kommertspaberid CP)
2) keskmise kestusega võlakirjad(1-10 aastat)
3) pikaajalised e. Kapitalituruinstrumendid(üle 10 aasta)
© Swedbank 24
Võlakirja emitendid
1) Riiklikud võlakirjad- on üks riigi rahaliste vahendite
hankimise meetodeid, riiklikel võlakirjadel on kindlasti
kõige väiksem riskitase.
2) Munitsipaalvõlakirjad- rahaliste vahendite hankimise
meetodiks kohalikele omavalitsustele, kuid ka
erinevatele riiklikele asutustele (koolid, haiglad jne).
3) Kommertsvõlakirjad(ettevõtete võlakirjad)- üldjuhul
suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest
muutuda maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see
väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga
suuremas võimalikus tootluses.
24
© Swedbank 25
Võlakirja komponendid
Nominaalväärtus (nimiväärtus - face value, par value) -
on rahasumma, mis tasutakse võlakirjade
lunastamistähtaja saabumisel
Lunastamistähtaeg (maturity)-päev, mil võlakirjade
emitent (väljaandja) maksab võlakirja omanikule tagasi
laenu põhisumma ehk nominaalväärtuse.
Intress (coupong)- väljendub aasta jooksul võlakirjade
eest makstavate intressimaksete summa
Tulusus (yield, bid yield, ask yield)-on seotud võlakirja
hinna ning makstava intressiga
25
© Swedbank 26
© Swedbank 27
Intressimaksete iseloom
Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad
jaotatavad:
1) Kupongvõlakirjad- toimuvad intressimaksed
perioodiliste maksetena.
2) Diskontovõlakirjad- tagatakse tulu võlakirja
ostuhinna ja nimiväärtuse vahena (investori tulu/kulu
on soetushinna ja müügihinna/lunastamise vahe).
3) Muutuva intressimääraga võlakirjad- pole intress
fikseeritud, vaid sõltuv mõnedest teguritest.(näiteks:
6 kuu Euribor + 2,5%)
27
© Swedbank 28
Kupongvõlakirja ja diskontovõlakirja näide
1) Kupongvõlakiri 2) Diskontovõlakiri
Näide: Näide:
Nimiväärtus 1000 EUR Nimiväärtus 1000 EUR
Võlakirja hind = nimiväärtus Võlakirja hind 90% nimiväärtusest
Kupong 4% Kupongi ei ole
Aastane tulu per võlakiri 40 EUR Tulu 10%, 100 EUR
*Näited on toodud eeldusel, et võlakirjad hoitakse tähtaja lõpuni
28
© Swedbank 29
Võlakirja hind
29
Clean price- võlakrja hind, millele ei ole arvestatud juurde vahepeal
kogunenud intressi.Näide: võlakirja nimiväärtus 1000 EUR
võlakirja clean price 97%
võlakirja maksumuse summa 970 EUR
Dirty price- võlakirja hind, mis arvestab juurde vahepeal kogunenud
Intressi. Näide: võlakirja nimiväärtus 1000 EUR
võlakirja clean price 97%
vahepeal kogunenud intress 2,5%
dirty price 99,5%
võlakirja maksumuse summa 995 EUR
© Swedbank 30
© Swedbank 31
Tagatis
Tagatise iseloomu järgi saab võlakirju liigitada:
Tagatiseta võlakirjade(debentuurid) alla kuuluvad
kommertspaberid ja muud lühiajalised kohustused, mida
saavad emiteerida eelkõige tugeva krediidireitinguga
ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega.
Sellisel juhul laenab võlakirjade ostja sisuliselt ettevõtte bilansi
vastu.
Tagatisega võlakirjade hulgas on võimalike tagatiste hulk väga lai.
Kinnisvaraga tagatud võlakirjad(hüpoteegid), samuti
mitmesugused tagatud struktureeritud võlakohustustega
tagatud võlakirjad.
© Swedbank 32
Teised võlakirjade tingimused
• tagasiostetavad võlakirjad (callable bond)- annavad
emitendile õiguse teatud hetkel võlakirjad tagasi osta
(emitent ei soovi enam võlakirjadega finantseerimist, või
soovib refinantseerimist),
• tagasimüüdavad võlakirjad (putable bond) – võlakirjade
omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist
võlakiri emitendile tagasi müüa.
• konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad (convertible bond),
mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad
vahetada emitendi aktsiate vastu.
32
© Swedbank 33
Võlakirja tulusus
33
.
• Kupongvõlakirjade tootlust mõjutavad võlakirja hind, kupongimäär
ning võlakirja pikkus.
• Diskontovõlakirja tootlus sõltub ostuhinna vahest nimiväärtusega,
eeldusel, et investor hoiab võlakirja selle eluea lõpuni. Kui investor
müüb võlakirja enne lunastusaega, siis tootlus (kahjum) sõltub juba
reaalselt müügihinnast.
© Swedbank 34
Mis määrab võlakirja hinna turul?
Võlakirja hind liigub alati vastupidises suunas tema tulususega.
Kui intressimäärad (valitsuse võlakirjadel) langevad, muutuvad varem emiteeritud
võlakirjad väärtuslikemaks.
Kui intressimäärad tõusevad, on varem emiteeritud võlakirjade intressitase madalam
ning vanemad võlakirjad võivad seetõttu kaubelda allapoole nominaalväärtust
34
© Swedbank 35
Võlakirjadega seotud riskid
Valuutarisk
Intressimäärarisk
Krediidirisk
Likviidsuse risk
Inflatsioon
Suuremate ettevõtete võlakirjadele annavad krediidiriski
suhtes reitinguid reitinguagentuurid (Moody's, S&P, Fitch)
© Swedbank 36
Võlakirja ja aktsia erinevused
• Aktsiat ostes muutub investor omanikuks
• Võlakirja ostja on kreeditor ehk võlausaldaja
• Pankroti korral on võlausaldajal suurem sõnaõigus firma
varade üle
• Võlausaldaja ei saa osa kasumi jaotamisest
© Swedbank 37
Abivahendid investorile
Investinginbonds.com
CNN Money
http://money.cnn.com/data/bonds/
Yahoo Bond Center
http://finance.yahoo.com/bonds
Bondsonline.com
37
Aitäh kaasa mõtlemast!
Avaldatut ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena väärtpaberite omandamiseks. Isikul, kel on tekkinud
soov tutvustatud instrumentidesse investeerida, soovitame eelnevalt konsulteerida oma finantsnõustajaga. Nimetatud instrumentidesse
investeerimisega kaasnevad riskid ning nende ajalooline tootlus ei garanteeri samasugust tootlust tulevikus. Instrumentide väärtus võib
ajas kasvada või väheneda, mistõttu ei ole võimalik anda garantiid investeeringu algsummas tagastamise kohta. Kapitalikasv sõltub
erinevatest faktoritest, sh väärtpaberiturgude, intressimäärade ja valuutakursside liikumistest. Teenusepakkuja on Swedbank AS. Tutvuge
toodete tingimuste ja fondide prospektidega kodulehel www.swedbank.ee või külastades lähimat Swedbanki kontorit. Vajadusel
konsulteerige pangatöötajaga.
Derivatiivid ehk
tuletisinstrumendid
Robert Uudisaru
06.12.2010
© Swedbank 40
Mis on derivatiiv?
• Derivatiiv ehk tuletisinstrument on finantsinstrument, mille hind sõltub ühe
või mitme alusvara hinna liikumisest.
• Finantsinstrumendid:
– optsioonid, futuurid, forwardid, swapid
• Alusvarad:
– aktsia, võlakiri, valuutapaar, tooraine, intressimäär vm.
Kõik tuletisinstrumendid on tulevikutehingud seetõttu sõltub iga
tuletisinstrumendi hind veel vähemalt ühest parameetrist – intressist.
© Swedbank 41
Tuletisinstrumentide funktsioon
Viimase 20-30 aastaga on tuletisinstrumendid kujunenud modernse
finantsturu olulisteks osadeks.
Tuletisinstrumentide tekke põhjuseks oli algselt riski maandamise
võimaluse puudumine.
Tuletisinstrumente kasutatakse peamiselt:
• Finantsriskide maandamiseks
• Finantsriskide juhtimiseks
• Tänapäeval järjest rohkem kasutatakse tuletisinstrumente
lisatootluse saamiseks ehk spekuleerimiseks.
Peamised finantsriskid: valuuta, intress, tooraine
© Swedbank 42
Finantsturgudel kaubeldavad derivatiivid
Tuletisinstrumendid jagunevad börsilkaubeldavateks ja börsivälisteks (OTC
over-the-counter market) finantsinstrumentideks.
• Aktsiainstrumendid – optsioonid, warrantid, forwardid, swapid
spreadswapid
• Valuutainstrumendid – Forward, swap, optsioon, futuur
• Intressiinstrumendid – intressioptsioonid (CAP ja FLOOR), IRS – interest
rate swap, FRA – forward rate agreement
• Tooraineinstrumendid – Futuur, optsioon, swap
• Krediididerivatiivid – krediidiswap (CDS – credit default swap) ja default
optsioonid
© Swedbank 43
Futuur
• Futuur on kohustus osta või müüa mingisugust tooret või muud futuuri aluseks olevat vara varem kindlaks määratud ajal ja hinnaga tulevikus (sisuliselt standardiseeritud forward).
• Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel.
• Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse.
Futuurilepingus on standardiseeritud järgmised parameetrid
– futuuri alusvara (nt valuuta, valuutapaar, tooraine vm)
– alusvara kogus ühes futuurilepingus
– futuuri alusvara kvaliteet, koostis ja muud karakteristikud
– futuurilepingu kehtivus
– futuuri alusvara kättetoimetamise kuupäev
– futuuri alusvara kättetoimetamise koht või rahalise arvelduse kord
© Swedbank 44
Saksa aktsiaindeks (DAX) futuurilepingu näide
© Swedbank 45
Futuuri omadused
• Futuuri hind – eriti toormefutuuri hind, on üldjuhul alusvara hinnast kõrgem.
See on seletatava asjaoluga, et alusvara kauplemisel lisanduvad ka näiteks
ostu finantseerimise, samuti alusvara veo ja hoidmise kulud. Futuuridega
kauplemisel neid kulusid ei teki.
• Futuuri aegumine – futuurileping kestab alati mingi ajani ning sellele
järgneb kas rahaline tasaarveldus (cash settlement) või füüsiline alusvara
tarnimine (physical delivery). Kuigi enamus futuure võimaldab ka physical
deliveryt, lõpetatakse üle 95% tehingutest vastupidise tehinguga,
indeksifutuurid kõik cash settlementiga, kuna indeksit deliverdada ei saa.
• Finantsvõimendus – futuuripositsiooni avades ei pea klient maksma mitte
kogu lepingu väärtuse eest, vaid selleks peab kliendi kontol reserveeritud
piisav tagatis võimalike kahjumite katteks
• Futuuri kordaja – näitab, kui palju maksab ühepunktine liikumine (nt nafta
puhul muutus 70dollarilt 71 dollarile, ühes barrelis on 1000 tonni ehk 1000$)
© Swedbank 46
Finantsvõimenduse näide diislikütuse futuuri põhjal
Futuuri positsiooni avamiseks ei pea klient omama raha kogu lepingu väärtuses ja isegi mitte osaliselt, vaid kliendil peab olema piisav tagatisvõimalike kahjumite katmiseks.
Näide: Investor avas täna futuuri postiooni, ostes (BUY) 1 lepingu (1 lot) detsembrikuu diiselkütuse futuuri (LGO) hinnaga 950$ (1 tonni hind), investor panustab hinna tõusule.
Kogu positsiooni väärtus 1 lot * 100t * 950$ = 95 000$, tagatis 15% ehk 14 250$
Investor sulgeb postisooni nädala pärast, müüb tagasi (SELL) stsenaarium 1: detsembrikuu futuuri turuhind hetkel börsil on 1000$seega positsiooni sulgemishind on 1 lot * 100t * 1000$ = 100 000$Investori kasum 100 000$ - 95 000$ = 5000$ stsenaarium 2: detsembrikuu futuuri turuhind hetkel börsil on 900$seega positsiooni sulgemishind on 1 lot * 100t * 900$ = 90 000$Investori kahjum 90 000$ - 95 000$ = -5000$
Mõlema stsenaariumi korral muutus futuuri hind börsil ca +/-5%, kuid esimesel juhul teenis investor 35% tulu ja teisel juhul 35% kahjumit. Investori tagatis oli 14 250$ seega võimendus oli ca 7 kordne.
© Swedbank 47
Optsioon
Optsioon on õigus osta (ostuoptsioon ehk call optsioon) või müüa
(müügioptsioon ehk put optsioon) kindel kogus finantsvara varem
kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike) kindlaks määratud ajal
tulevikus.
Optsiooni ehk õiguse eest makstavat tasu nimetatakse optsiooni preemiaks.
Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem
kaotada pole võimalik (va arvatud optsiooni müügi korral)
Standardiseeritud optsioone kaubeldakse lepingute kaupa börsil, nt aktsiate
puhul on üks optsioonileping sõlmitud enamasti 100-le aktsiale.
© Swedbank 48
Millest sõltub optsiooni hind (optsioonipreemia)?
• Alusvara (nt tooraine) turuhind (Market price) – optsioonitehingu aluseks
oleva finantsvara turuhind optsioontehingu sõlmimise hetkel
• Optsiooni tehinguhind (Strike) – hind, millega optsiooni omanik saab
optsiooni alusvara tulevikus osta või müüa
• Tähtaeg (Maturity) – viimane kuupäev, millal saab optsiooni kasutada.
Standardiseeritud aktsiaoptsioonidel iga kuu kolmas reede
• Intressimäär – riskivaba intress tähtajale, mis vastab optsiooni tähtajale
• Alusvara volatiilsus – hinnang tehingu aluseks oleva finantsvara turuhinna
muutumise suurusele.
Aktsiaoptsioonile lisaks
• Dividendimäär – oodatavad dividendimaksed optsiooni aluseks olevalt
finantsvaralt optsiooni kestuse jooksul
© Swedbank 49
Optsioonilepingu näide diislikütuse futuurile
© Swedbank 50
Börsivälised (OTC) tuletisinstrumendid forward ja swap
OTC – over the counter marekt ehk “üle leti” turg, kus kliendil on võimalik ise
määrata alusvara tehingumaht ja väärtuspäev(ad).
• Forward on kohustus osta või müüa kindel kogus finantsvara varem
kokkulepitud hinnaga kindlaks määratud kuupäeval tulevikus. Forward tehingu
hinna määravad ära finantsvara hetkehind (spot) ja kehtivad intressimäärad.
• Swap tehinguks nimetatakse tehingut, mis koosneb samaaegsest spot
tehingust ja esialgsele tehingule vastupidisest forward tehingust tulevikus.
Eesmärk on hoida kokku intressikulusid ja maandada intressi- ja valuutariski.
© Swedbank 51
Kokkuvõtteks
• Tuletisinstrumentide kastutmise eesmärgiks võivad olla nii riski
maandamine kui riski võtmine (spekuleerimine)
• Tuletisinstrumendid annavad finantsvõimenduse, väikese tagatise juures
on võimalik avada väga suuri positsioone.
• Tuletisinstrumentidega spekuleerimine on väga riskantne tegevus (va
optsioonide ost) ja sobib vaid professionaalsetele kauplejatele.
• Tuletisinstrumentidega positsiooni avamiseks peab omama klient
tagatist (initial margin) võimalike kahjumite katteks, kuna klient võtab
endale kohustuse (va optsiooni ost), tagatisnõuded erinevad alusvarade
lõikes.
Aitäh kaasa mõtlemast!
Avaldatut ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena väärtpaberite omandamiseks. Isikul, kel on tekkinud
soov tutvustatud instrumentidesse investeerida, soovitame eelnevalt konsulteerida oma finantsnõustajaga. Nimetatud instrumentidesse
investeerimisega kaasnevad riskid ning nende ajalooline tootlus ei garanteeri samasugust tootlust tulevikus. Instrumentide väärtus võib
ajas kasvada või väheneda, mistõttu ei ole võimalik anda garantiid investeeringu algsummas tagastamise kohta. Kapitalikasv sõltub
erinevatest faktoritest, sh väärtpaberiturgude, intressimäärade ja valuutakursside liikumistest. Teenusepakkuja on Swedbank AS. Tutvuge
toodete tingimuste ja fondide prospektidega kodulehel www.swedbank.ee või külastades lähimat Swedbanki kontorit. Vajadusel
konsulteerige pangatöötajaga.