Ezempilo Health Matters : May 2012 - isiZulu version

8
WUQAPHELE UPHARAFINI, VIMBELA IMILILO Khetha Kahle Ube Nomfutho Wegazi Okahle: NCIPHISA USAWOTI! AKE SIDINGIDE: IZINGOZI ZOKUKHULELWA Ephreli 2012

Transcript of Ezempilo Health Matters : May 2012 - isiZulu version

Page 1: Ezempilo Health Matters : May 2012 - isiZulu version

WUQAPHELE UPHARAFINI,

VIMBELA IMILILO

Khetha Kahle Ube Nomfutho Wegazi Okahle:

NCIPHISA USAWOTI!

AKE SIDINGIDE: IZINGOZI ZOKUKHULELWA

Ephreli 2012

Page 2: Ezempilo Health Matters : May 2012 - isiZulu version

UMLAYEZO OVELA KOPHETHE EMNYANGWENI Wezempilo E-KZN, u-Dkt. Sibongile Zungu

Ukushintsha indlela yokunakekelwa kwempilo: isikhungo esisodwa ngesikhathi

Ezokunakekelwa kwempilo kuyaguqulwa futhi lokhu kuzobe kuqala emlandweni wezwe lethu. Ngesikhathi izinkulungwane zabantu zihlangene ngo-Agasti 1955 ukuze zibhale phansi umbono wazo wokuba nomphakathi ohlukile onokulingana kuyo yonke imikhakha, abaningi bacabanga ukuthi lokho kwakungeke kwenzeke. Ngakho kujabulisa inhliziyo ukubona ukuthi enyangeni edlule kwaqalwa isigaba sokuqala sokufezeka kwalowo mbono wokuba nohlelo lwempilo olulinganayo. Isifundazwe sase-KZN yiso ikakhulu ebesinemibiko emibi kakhulu maqondana nempilo kuleli zwe isikhathi eside, futhi sinenkinga enkulu yezifo nengcosana yosizo. Luselude ukhalo futhi kusekude phambili. Kodwa, yize kunjalo, singahalalisela ingqophamlando yokuthi sesi� ke kuleli qophelo esikulo manje. Kuningi esesikufezile esiziqhenya ngakho, okungasifaka ugqozi futhi kusinike amandla njengabahlinzeki bezempilo ukuze siqhubeke nohambo lwethu size si� ke lapho siphokophele khona: ukwakha uhlelo lwamahhala lokunqanda ukugula, olusetshenziswa yiwo wonke umuntu ngokulinganayo nokunakekela ngokukhethekile omama nezingane ezincane.

Ukuze sifeze lokhu, kumelwe sibe nesi� so, sibe nesineke futhi sizimisele kakhulu ukuze siphumelele – sinqobe ubunzima nezinselelo nezinkinga eziningi eziphambi kwethu. Yize sintula izinto, nemali incane futhi beyindlala abantu abanamakhono, njengabomnyango wezempilo e-KZN, siyaqhubeka sizimisele ukutholela wonke umuntu impilo engcono. UMnyango usazibophezele ekusebenziseni izinto ngendlela eqotho futhi songe ngokwakha imitholampilo eyengeziwe ezonciphisa ukuthwala kanzima kwezibhedlela zethu futhi kunike imiphakathi yethu ugqozi lokusebenza ndawonye ukuze sikhuthaze indaba yokunqandwa kwezifo. Sizonezela nemitholampilo engomahamba-nendlwana ngoba zinikeza usizo oluningi ikakhulu ezindaweni zasemaphandleni lapho ukuma kwendawo kuba yinkinga ekwakhiweni kwemitholampilo nezibhedlela ngenxa yokungabi bikho kwenqalasizinda nezinsiza ezinkulu Ngeke sihlale sisonge izandla ngenxa nje yokuthi abanye abantu bahlala ezindaweni ezinga� nyeleleki. Ukunqandwa kwezifo wukunakekelwa kwempilo okuyinhloko, futhi kusho ukuya emiphakathini. Masikwenzeni lokhu!

Ukulwa Nezifo, Ukulwa Nendlala, Ukunika Ithemba

FUDUMALA KULOBU BUSIKA,

KODWA GWEMA UMONAKALO ODALWA UMLILO

UKUPHEPHA EZINGOZINI ZIKAPHARAFINI

• Ngaso sonke isikhathi wuphathe ngokucophelela upharafi ni, ngoba uwushevu futhi ungashisa isikhumba sakho ngisho noma ungavuthi.

Imvamisa upharafi ni uthengiswa ngezigubhu ezisuke ziphethe amakhemikhali anjengophethiloli, noma axutshwe namanye amak

hemikhali abizwa ngokuthi ama-methylated spirit. Lokhu kungenza ube namalangabi ayingozi noma uqhume nokuqhuma

• Upharafi ni ungabangela ukusha okubi kakhulu, futhi izitofu zikapharafi ni eziwayo noma eziqhumayo zilimaza abantu kakhulu zibangele

nemililo emijondolo.

• Ungalokothi ushiye umshini osebenza ngopharafi ni wodwa. Umoya nje noma ingane ingawuwisa

• Ungabeki indwangu ngaphansi komshini osebenza ngopharafi ni – ingane ingase iyidonse bese kuthungeleka umlilo.

• Hlale unebhakede elinomhlabathi eduze uma usebenzisa umshini kapharafi ni. Amanzi ngeke acishe umlilo odalwe upharafi ni futhi

angenza amalangabi abe makhulu.

Page 3: Ezempilo Health Matters : May 2012 - isiZulu version

OKUPHAKATHIEPHRELI 2012• AKE SIDINGIDE IZINGOZI ZOKUKHULELWA

• UKUSONGELANA ISISU

• SIGXILA EMDLAVUZENI WEZINGANE

• IZINDABA ZEMPILO E-KZN

• WUQAPHELE UPHARAFINI, VIMBELA IMILILO

• IZINSUKU ZOKUQWASHISWA KWABANTU

Siyababonga laba abalandelayo ababe neqhaza:UMNYANGO WEZEMPILO E-KZN

UPHIKO LWEZEMPILO KUMASIPALA WASETHEKWINI

UZOHRA MOHAMED TEKE (UMHLELI)

ULIZ CLARKE (UZAKWABO WOMHLELI)

ABABHALI

UCOLIWE ZULU

UDERICK MATSENGARWODZI

ULAISHA MOODLEY

USIPHILILE SHELEMBE

OWENZE IKHATHUNI

UDUDLEY VIALL

TANYA CAMPHER

Sinike uvo lwakho, noma usitshele ukuthi ucabangani ngalo magazini!P O Box 25439, Gateway, 4321, UCINGO-031 825 6790. I-EMAIL: [email protected] ILUNGELO LOBUNIKAZI

Konke okushicilelwe kulo magazini kuyilungelo le-Ezempilo… Health Matters futhi kungase kuphinde kukhiqizwe futhi kusakazwe mahhala ngezinjongo zokufundisa kuphela.

Zonke izikhangiso ezikulo magazini akukona ukuthi zisekelwa ngokusemthethweni uMnyango Wezempilo Wase-KZN, uMasipala WasEthekwini noma Ezempilo Health Matters

Isiqondiso Sanyanga Zonke:…

UKUSONGELANA ISISU

Wazi nini ukuthi uphethwe ukusongelana kwesisu ngempela?

Uma kudlula izinsuku ezingaphezu kwezintathu

umuntu engayanga endlini encane ukuze azikhulule,

lokhu imvamisa kubizwa ngokuthi ukusongelana

kwesisu. Kubantu besifazane abakhulelwe

njengoTholakele, umntwana ukhandla kakhulu

umzimba kamama bese ngezinye izikhathi kuba

nzima ngowesifazane ukuzikhulula kalula.

Kuyisifo yini ukusongelana kwesisu?

Cha, wukugula nje okuvamile kubantu abaningi

ikakhulu kubantu besifazane abakhulelwe

nakubantu abagugile.

Izimpawu zokusongelana kwesisu

Ukuba nenkinga njalo yokungakwazi ukuzikhulula,

noma ukuya endlini encane izikhathi ezingaphansi

kwezintathu ngesonto

Ukukhipha indle eqinile okuhambisana nezinhlungu

“Selokhu kwaba yimi angikaze ngizwe

ubuhlungu obungaka nokulimala uma ngiye

endlini encane, kodwa kwaqala ukwenzeka

uma ngikhulelwe. Ngezinye izikhathi ngize

ngikhale nokukhala ngaphambi kokuya

endlini encane ngoba ngisuke ngazi ukuthi

kuzoba nzima. Angikhulumi ngalokhu

ngoba kubangela amahloni, ngakho ngifa

ngedwa nje.” Lawa amazwi kaTholakele

Mkhize, owesifazane okhulelwe, obhekene

nenkinga yokusongelana kwesisu

njengabanye abaningi. Kodwa akufanele

kube njena ngempela, kulula ukwelapha le

nkinga, ngakho tshela abasemtholampilo,

bazokunika zonke izeluleko ozidingayo.

Isisu esivuvukele; ubuhlungu besisu

noma i-haemorrhoids ebuhlungu kanye

nokuhlanza ngezinye izikhathi.

EZINYE IZIMBANGELA ZOKUSONGELANA KWESISU:

Ukungaphuzi amanzi neziphuzo ezanele

Ukudla ukudla okungenayo i-� bre

eyanele njengemi� no

Ukungavivinyi umzimba okudala

ukukhuluphala ngokweqile

Ukudla kakhulu imikhiqizo ye-dairy

njengobisi noshizi

Ukukhathazeka nokucindezeleka

emoyeni

Kulula ukuvimbela ukusongeleka

kwesisu kunokukwelapha!

Vivinya umzimba njalo, phuza amanzi

amaningi futhi udle ukudla okune-� bre

(ubhontshisi, izithelo, imi� no okunye

kwalokho kudla) ukuze uye kalula

endlini yangasese – futhi nciphisa

ukudla okugayisisiwe njengama-fast

food!

Izinkinga zokudla

Umdlavuza we-colon

Imiphumela eseceleni engathandeki

yeminye imithi

Ukukhulelwa okuhambisana

nokukhandleka komzimba kumama

okhulelwe.

Page 4: Ezempilo Health Matters : May 2012 - isiZulu version

Ukukhula Komntwana Ethunjini Imvamisa iqanda lihlala esibelethweni

somuntu wesifazane (indawo emzimbeni

wowesifazane eyenzelwe ukukhula

kwengane). Uma iqanda lihlala ngaphandle

kwesibeletho, lokho sikubiza ngokuthi

ukukhula komntwana ethunjini.

Ngokuvamile lokhu kwenzeka ethunjini

elibizwa ngokuthi yi-Fallopian tube. Uma

ingane ikhula kuleli thumbu, owesifazane

angezwa izinhlungu ezinzima ohlangothini

lwesisu, noma ehlombe. Yiya emtholampilo

ngokushesha uma lokhu kwenzeka ngoba

ithumbu lingase liqhume, bese wophela

ngaphakathi.

Ukuchitheka KwesisuKuyinto evamile ukuthi wophe

emasontweni okuqala ayishumi nane

ukhulelwe. Kodwa uma wopha kakhulu,

kube namahlule, futhi ube nezinhlungu

eqolo, ungase ube semathubeni

okuchithekelwa yisisu.

Imvamisa isisu sichitheka ngoba kusuke

kukhona okungahambi kahle ngengane

noma kwezinye izimo ingane ishonela

esibelethweni, kodwa isesengaphakathi

emzimbeni. Ungase uzwe ukuthi kukhona

okushaya amanzi noma ukuthi ingane

ayisanyakazi. Uma abasemtholampilo

bekuqinisekisa ngokuthi uchithekelwe

yisisu, kungase kudingeke bakuhlinze ukuze

bakhiphe umntwana.

I-Placenta PraeviaI-placenta inamathela olwelwesini

lwesibeletho phakathi nesikhathi

sokukhulelwa. Yenza ukuphakelwa kwegazi

lakho kungahlangani nokwengane.

Ngezinye izikhathi, i-placenta iyehla ize

ivale ingxenye engezansi yesibeletho

phecelezi i-cervix (ingxenye yomzimba

wowesifazane evulekayo phakathi

IZINGOZI ZOKUKHULELWA nokubeletha ukuze ingane ikwazi

ukuphuma). Uma lokhu kwenzeka,

kungadala ukopha okubi kakhulu

phakathi nesikhathi sokukhulelwa

futhi kungase kudingeke umama atete

ngomthungo. Igazi elihambisana ne-

placenta libomvu kakhulu futhi akubi

nazinhlungu, futhi ungase wophe

kakhulu. Lokhu kopha kuyaqala kubuye

kunqamuke. Uma wopha, ungase

ulaliswe esibhedlela phakathi naso sonke

isikhathi sokukhulelwa, noma ungase

ukwazi ukuya ekhaya uma uhlala eduze

kwesibhedlela. Kudingeka ungazikhandli

kakhulu futhi ungayi nhlobo ocansini.

What to watch for:Ukopha ngaphambi kwamasonto angu-20:

Uma wopha kancane – lokho akunankinga kodwa

sitshele isisebenzi sezempilo.

Uma kunamahlule futhi wopha kakhulu – thinta

abasemtholampilo ngokushesha ngoba lokho kungase

kube ukuchitheka kwesisu.

Uma igazi limnyama futhi linjengamanzi – tshela

abasemtholampilo ngoba kungenzeka ukuthi

umntwana ukhulela ethunjini.

Ukopha ngemva kwamasonto angu-20:

Ukopha ngasemaphethelweni okukhulelwa – Kungenzeka

ukuthi usuyateta, yiya esibhedlela ngokushesha.

Ukulunywa esiswini ngezansi:

Lokhu kubangelwa ukunwebeka kwesikhumba futhi kuvamile

ikakhulu ngasemaphethelweni okukhulelwa. Sebenzisa

i-Vaseline noma ukhilimu ongenawo amakhemikhali ukuze

kudambe ukuluma.

Ukulunywa ezintendeni zezanda /ematheni onyawo noma

emzimbeni wonke:

Thinta umtholampilo ngoba lokhu kungaba wuphawu

lwenkinga yesibindi sakho.

Okufanele ukugade:ngaphakathi. ngaphakathi.

ISIKHATHI SOKUKHULELWA SINGABA

MNANDI, SIBE YINJABULO NOMA SINGAKHATHAZA UMA UKUKHULELWA BEKUNGAHLELIWE. YISIKHATHI FUTHI

WENA, NJENGOBA UZOBA UMAMA, OKUFANELE WAZI NGASO NGANOMA

YIZIPHI IZINGOZI ONGAZITHOLA NOMA IZINGOZI EMPILWENI YENGANE YAKHO.

GCINA LEZI ZIYALEZO EZIWUSIZO UKUZE UKWAZI UKUBONA IZIMPAWU EZIYISIXWAYISO FUTHI WAZI UKUTHI

UNGAMTHINTA NINI UMBELETHISI WASEMTHOLAMPILO

NGOKUSHESHA:

AKE SIDINGIDE

KHUMBULA!

UKUYOBHALISA KUSENESIKHATHI KUSINDISA IZIMPILO. THINTA ABASEMTHOLAMPILO WANGAKINI NGOKUSHESHA NJE UMA SEWAZI UKUTHI

UKHULELWE. UNGABA NENGANE ENEMPILO, NGISHO NOMA UNE-HIV.

Page 5: Ezempilo Health Matters : May 2012 - isiZulu version

Kuyakhathaza kakhulu. I-High blood pressure ivame kakhulu kubantu baseNingizimu Afrika.

Kulula ukubeka abazali bethu icala

ngoba ngokwengxenye iyisifo esisithola

ngofuzo kumajini ethu, okusho ukuthi

iyadluliselwana ngokomndeni. Nokho, leso

akusona isizathu esikhulu. Indlela esiphila

ngayo nesidla ngayo inegalelo elikhulu

nelibalulekile ekutheni unjani umfutho

wethu wegazi. Yingakho uMphathiswa

wase-KZN uDkt Sibongiseni Dhlomo

eqhubeka eshaya icilongo lokudla ukudla

okunempilo nokuvivinya umzimba. Lena

yindlela ebaluleke kakhulu yokuba nempilo

enhle, nomfutho wegazi osezingeni

elifanele. Ukukhuluphala ngokweqile

kukubeka engozini enkulu yokuba ne-high

blood pressure, ngakho landela iziqondiso

ezilandelayo ukuze ugcine umzimba

wakho unempilo nomfutho wakho wegazi

ulawulekile:

Usawoti ubangela i-high blood pressure

Yize usawoti oyingcosana udingeka ukuze

ube nempilo, abantu baseNingizimu Afrika

badla usawoti ongaphezu kophindwe

kathathu nsuku zonke. Abantu abadala

badinga ithispuni elilodwa likasawoti nsuku

zonke. Usawoti omningi wenza izinso

zisebenze kanzima okungase-ke kudale ne-

high blood pressure.

Yeka ukubhema!

Ukubhema kuwulimaza kakhulu umzimba.

Akugcini nje ngokubangela i-high blood

pressure, kodwa kwandisa namathuba

okushaywa yinhliziyo nonhlangothi (stroke).

Kungani-ke udlala ngengozi? Yeka namuhla,

wandise amathuba okuba nempilo ende

uwumqemane.

Utshwala bukhuphula i-blood pressure

Akudingeki ukuthi uze ube yisidakwa bese

utshwala bulimaza impilo yakho. Ukuphuza

kakhulu akugcini nje ngokukuphundla

ephaketheni nokukwenza ube nomkhaba,

kungandisa amathuba e-high blood

pressure ngokuphindwe kabili.

Ukhulelwe? Hlolwa njalo!

I-high blood pressure kubantu besifazane

abakhulelwe ingaba yingozi kumama

nasenganeni engakazalwa. Izingane

eziningi siyashona ngenxa yalokhu.

Uma wazi ukuthi unenkinga yomfutho

wegazi, kufanele uhlolwe ngaphambi

kokukhulelwa, bese ubekwa iso phakathi

nokukhulelwa, ngakho hamba uyohlolwa

njalo.

Hamba Uyohlolwa Umfutho Wakho Wegazi!

Lokhu kubaluleke kakhulu uma usunayo

vele i-high blood pressure.

I-HIGH BLOOD PRESSUREKUNGANI

BEBANINGI KANGAKA ABANTU

ABANE-HIGH BLOOD PRESSURE?

UKUZE UTHOLE ULWAZI

OLUTHE XAXA, THINTA I-KZN

HEALTH KU-0800 00 51 33.

AKE SITHI NHLA:

ZANELE MNCWABEWayegada Izimoto Manje Useyi-ARV Support Offi cer:

Indaba Yethemba

Ukufeyila Umatikuletsheni Akusho Ukuthi Sekuphelile

UZanele wafeyila umatikuletsheni wakhe

ngo-2002. Yize abanye kithi babengavele

baphonse ithawula, yena wathi ngeke

akwenze lokho. Ngesikhathi efeyila futhi,

waqala ukugada izimoto, okuwumsebenzi

ovame ukwenziwa amadoda. Uthi, “Lona

kwakuwumsebenzi wami wokuqala ngqa

futhi ngawuthatha ngoba ayikho enye into

engangingayenza futhi kwakudingeka

ngisize ekhaya. Ngangisebenza amahora

ayishumi nambili futhi engikhathaza

kakhulu kodwa kwakudingeka ngondle

umndeni. Ngisho noma imali yayincane

kodwa kwakudingeka ngithuthukise impilo

yami.”

Ukuya Phambili

Ngemva kokugada izimoto izinyanga

eziningi, uZanele wanquma ukusebenza

njengomhlanzi ngemva kokubona

isikhangiso eMnyangweni Wezempilo.

Iminyaka emithathu eyalandela wasebenza

kanzima ehlanza indawo. “Ngangisebenza

ewadini labatetayo, ngiqoqa amashidi

nezinto zokulala, ngikorobha phansi

futhi ngihambisa omama abasanda

kuteta. Ngangiwuthanda lo msebenzi

nezinselelo zawo ngoba wawuhlukile futhi

uhloniphekile, ungafani nowasekuqaleni.

Futhi ngangihola kahle,” esho ejabula.

UZanele wabe esephumelela

kumatikuletsheni ngo-2004 – futhi lokho

kwabangela ushintsho olukhulu empileni.

“Ngo-2010, kwavuleka esinye isikhala,

befuna ama-ARV Support Offi cers. Ngafaka

isicelo bangamukela, ngajabula ngafa

ngoba ngabona ukuthi kukude lapho

ngiphuma khona, ngenxa yokuzimisela

kwami,” esho enezela nokuthi okwamanje

ufundela i-diploma ye-safety management.

“Abantu, kanye nabasha kufanele bangazesabi

izinselelo empilweni. Uma sithola amathuba kumelwe sisebenze ngokuzikhandla futhi sizithuthukise,” esho

ngolukhulu ugqozi.

Lena yindaba ethinta inhliziyo ebonisa

ukuba nethemba naphezu kobunzima,

okufakazela nje ukuthi kudingeka

ukuzimisela nokusebenza kanzima!

Ukuya Phambili befuna ama-ARV Support Offi cers. Ngafaka

Lawo amazwi aqinisa idolo ashiwo umama oneminyaka engu-28 onezingane

ezimbili, uZanele Mncwabe, osebenza njenge-anti-retroviral support

offi cer e-Boom Street Clinic e-Pietermaritzburg. Lena yindaba yomuntu

waseNingizimu Afrika enika ithemba, ebonisa ukuzimisela nesi� so sokwenza

umahluko emphakathini.

“Ukuze ufi nyelele izinto

ozifunayo empilweni

kumelwe uthande

imfundo nezinselelo.”

Lawo amazwi aqinisa idolo ashiwo umama oneminyaka engu-28 onezingane Lawo amazwi aqinisa idolo ashiwo umama oneminyaka engu-28 onezingane

ezimbili, uZanele Mncwabe, osebenza njenge-anti-retroviral support

offi cer e-Boom Street Clinic e-Pietermaritzburg. Lena yindaba yomuntu

waseNingizimu Afrika enika ithemba, ebonisa ukuzimisela nesi� so sokwenza

imfundo nezinselelo.”

Page 6: Ezempilo Health Matters : May 2012 - isiZulu version
Page 7: Ezempilo Health Matters : May 2012 - isiZulu version

IZINSUKU ZOKUQWASHISA

NGO-EPHRELI

7Ngamunye wethu unesibopho ngempilo yakhe. Nakuba

izibhedlela, imitholampilo, odokotela, nonesi besisiza

baselaphe futhi baseluleke, ekugcineni yithi ngabanye

okufanele sinakekele imizimba yethu. Uma singawaphuzi

amaphilisi nemithi yethu ngendlela efanele, futhi

singenandaba nokuthi sidlani, umzimba wethu ngeke

ufune ukusinakekela. Imithi eminingi ayisasebenzi kahle

njengoba amasosha omzimba wethu eba buthaka,

yingakho kubalulekile ukudla kahle nokunamathela

endleleni yokwelashwa lapho ulwisana nezifo.

Usuku Lwezempilo Emhlabeni

endleleni yokwelashwa lapho ulwisana nezifo.

endleleni yokwelashwa lapho ulwisana nezifo.

17I-haemophilia yisifo sokopha esikuphatha ukuphila konke esihlasela abantu besilisa. Sibangela ukopha okuyingozi ngaphakathi emzimbeni, emalungeni nasemisipheni. Lesi sifo sidinga uthenge imithi ebizayo nokuthi umphakathi usazi futhi aselapheki. Okuhle ukuthi ikhona indlela yokusidambisa njengoba ososayensi belokhu befunda okuningi ngaso. ENingizimu Afrika isifo se-haemophilia sesenziwe ukuthi saziwe futhi abezempilo bakhuthaza ukunikela ngegazi ukuze kubhekanwe nokuntuleka kwegazi.

Usuku Lwe-Haemophilia Emhlabeni

23−29

25

Ngokokuqala ngqa, amazwe ase-Afrika ahlangene ukuze asungule kulo nyaka iViki Lase-Afrika Lokugoma. ngaphansi kwesihloko esithi “Ziningi izingane ezingagonyiwe. Masiluqedeni nya uvendle.”

Ukusuka e-Algeria eNyakatho Afrika kuya eKapa phansi eNingizimu, amakhulu ezinkulungwae ezisebenzi namavolontiya azohamba ngezinyawo, ngamabhayisikili, ngamakalishi nangamahhashi; ngezimoto nangemifula futhi bandize ukuze bahambise imithi yokugoma esindisa izimpilo ezigidigidii zezingane, abesifazane nabesilisa base-Afrika. Isizathu salokhu ukunciphisa igciwane lovendle, kukhuthazwe ukusetshenziswa kwemithi yokugoma ekhona kakade futhi kuthuthukiswe ukusetshenziswa kwemisha, ukuze kuthi ku� ka u-2015 kube sekuhlangatshezwane ne-Millennium Development Goal yokunciphisa ngezilinganiso ezimbili kwezintathu ukufa kwezingane ezingaphansi kweminyaka emihlanu.

Kunzima ukukholelwa ukuthi isinambuzane esincane

njengomiyane singabangela isifo esiyingozi kangaka.

Kodwa ngenxa yemizamo eyenziwa eNingizimu Afrika,

uMnyango Wezempilo kuzo zonke izifundazwe ukwazile

ukusilawula. Kodwa lokhu akusho ukuthi akusafanele

siqaphe. Empeleni kufanele siqaphe nakakhulu ukuze

siqinisekise ukuthi omiyane abaphinde badale ingozi.

U-Ephreli 25 usuku lokukhumbula imizamo yomhlaba

wonke yokulawula umalaleveva. Inhloso ukusebenzela

ukuthi kube kungasekho muntu obulawa umalaleveva

ngo-2015. Usuku Lukamalaleveva Emhlabeni yithuba

lethu sonke lokwenza umehluko. Siza uphawule lonyaka

ngokugqamisa intuthuko yakho futhi ubale amagxathu

esesiwahambile sonke ukuze sigcine siwuqedile

umalaleveva. Yenza ukuphila kwawo wonke umuntu,

owesilisa, owesifazane nengane kubaluleke.

IViki Lase-Afrika Lokugoma

Usuku Lukamalaleveva E-Afrika

Ukulwa Nezifo, Ukulwa Nendlala, Ukunika Ithemba

‘UKUSIZA KAHLE AMAKHASIMENDE KUQALA NGOKUBA NENHLONIPHO’ – UMPHATHISWA UDHLOMO

Lo mlayezo kaMphathiswa wezempilo KwaZulu-Natal uDkt SM Dhlomo wacaca ngesikhathi ekhuluma muva nje e-Public Relations O� cers Workshop ebiseThekwini e-Durban’s Addington Hospital.

“Isevisi ehambisana nokuphakelwa kwezinsiza zempilo ibaluleke kakhulu ezigulini zethu. Zi� ka eziphethweni kuye ngezinga lokunakekelwa ezikutholayo,” kusho uMphathiswa uDhlomo ngesikhathi ekhuluma nama-Public Relations Offi cer (PRO) acishe abe yikhulu, avela kuzo zonke izibhedlela zomphakathi neZikhungo Zomphakathi Zokunakekelwa Kwempilo. Injongo yomhlangano yayiwukuqinisekisa

ukuthi bayakwazi ukwenza imisebenzi yabo kangcono futhi kuqinisekiwe ukuthi kunikezwa izinsiza zempilo ezisezingeni eliphezulu.

“Insiza yonakekelwa kwempilo egxile ezigulini yindaba yawo wonke umuntu. Iziguli zingamakhasimende futhi amakhasimende ayisihluthulelo sempumelelo yomnyango ekunikezeni zonke izakhamuzi ukunakekelwa kwempilo okusezingeni eliphezulu,” kwanezela yena uMphathiswa uDhlomo ngesikhathi ekhuluma nama-PRO esidlweni se-Metropolitan Life Insurance esasixhaswe yi-Networking. Wathi ukuthuthukisa ukusizwa kwezakhamuzi ezikhungweni zempilo zomphakathi wumsebenzi wama-PRO.

UMphathiswa wabe esegagula ezinye izinto ezibalulekile ekunakekelni kangcono amakhasimende. UMphathiswa uDhlomo wachaza, “Silindele ukuthi nihlale nivule amehlo njalo futhi ninakisise wonke umuntu ongena emnyango. Isikhathi senu esiningi kufanele nibe lapho kunabantu khona futhi kumelwe nazi uma umuntu eselinde isikhathi eside kakhulu.”

UMphathiswa wanezela wathi ama-PRO kumelwe aqale umsebenzi wokuya emakhasimendeni ngokushesha okukhulu. Waqhubeka wathi lokhu kusho ukuqinisekisa ukuthi izakhamuzi ziseqhulwini. Umuntu oyi-PRO kumelwe ayeke noma yini ayenzayo anakekele izakhamuzi.

Umsebenzi wesibili wama-PRO wukufundisa izakhamuzi. Lokhu kusho ukunika izakhamuzi ulwazi oluzokwenza zikwazi ukusebenzisa kangcono izinsiza ezikhona zokunakekelwa kwempilo. Kusho futhi ukutshela izakhamuzi ngezinyathelo ezilandelayo, nokuzisiza ukuthi zicabange kusengaphambili ukuze zihambisane nenqubo futhi zigweme izinkinga. Nokuzibuza uma zinemibuzo yini.

UMphathiswa uDhlomo wagcizelela; “Abantu bafuna izixazululo – HHAYI izaba!” Wathi kubi kabi ukuzithela ngabandayo nokubeka abanye icala. “Ngisho noma

inkinga yekhasimende kungelona iphutha lakho, ukulungisa inkinga wumsebenzi wakho ngoba nguwena omelele uMnyango. Gwemani amagama ababeka icala abantu abasebenzisa izinsiza zokunakekelwa kwempilo.”

Ama-PRO anxuswa ukuba aphathe amakhasimende ngobuqotho, ngenhlonipho, nangendlela ebonisa ukusebenza okuhle. UMphathiswa wabuye weluleka nangendaba yokugqoka kahle kuye ngomsebenzi owenzayo, ukukhuluma imisho engcwele usebenzisa ulimi olufanele nokungahlafuni intshungamu.

Nazi ezinye izinto uMphathiswa akhuluma ngazo;

• Ukuba nozwela: okusho ukuzifaka ezicathulweni zesiguli. Isakhamuzi kufanele sibone ukuthi usizwa kahle;

• Ukuqapha: amakhasimende nabasebenzi ababekezelayo, abathobekile, abanomusa, abaqotho nabacabangelayo

• Ukubambisana: ukusebenza ngokubambisana nabanye abasebenzi ukuze kunikezwe isevisi enhle kakhulu.

UMphathiswa waphetha ngokunxusa ama-PRO ukuthi aphathe abantu emphakathini njengezivakashi zabo. “HLONIPHA umuntu osebenzisa isikhungo sezempilo ngendlela nawe ongathanda abangane bakho nomndeni wakho bahlonishwe ngayo! Isiguli ngasinye ohlangana naso kufanele wakhe ‘ukwethembana’ okuyosho ukuthi wenza isiguli silwethembe uhlelo lokunakekelwa kwempilo lomphakathi noma cha. Ukukhulumisana okuhle – ukulalelisisa nokuphendula – yinto ebaluleke kakhulu ekuphakeleni izinsiza zempilo ezisezingeni eliphezulu.”

Ukulwa Nezifo, Ukulwa Nendlala, Ukunika Ithemba

KZN HEALTHNEWS

Ezivela ehhovisi lePhini Lemenenja,

i-Media Liaison, u-Chris Maxon

Ophethe EMnyangweni Wezempilo E-KZN, uDkt. Sibongile Zulu neThimba Lokuthuthukiswa Kwezikhungo lakwa-National Health Ministry. Leli thimba lizogxila ekuthuthukiseni izinga lokunakekelwa kwabantu nokulungisa izikhungo zempilo oPongola. Lokhu kuhlanganisa abantu, abasebenzi nokulungisa ukucabanga komphakathi, ukunakekela impilo, ukusebenza ngempumelelo, ukuphathwa kwezimali, ukuqiniswa kwezinhlelo zempilo, izinga eliphezulu, inqalasizinda, ukulawula, ukuhlaziya nokuphatha ulwazi.

Page 8: Ezempilo Health Matters : May 2012 - isiZulu version

Amalungelo Akho Njengekhasimende

Maqondana Nophara� ni Nezinye Izimpahla

Zasendlini• Ilungelo lokuba nezimpahla eziphephile nezisezingeni elihle

• Ilungelo lokunxephezelelwa ngezinga eliphezulu – kodwa lokhu akuhlangene nokuba budedengu kwekhasimende nokusebenzisa kabi izimpahla.

• Ilungelo lokuthola izixwayiso maqondana neqiniso nesimo sezingozi

• Ilungelo lokuhlolwa kwemikhiqizo ukuthi iphephile kanye/noma nokubuyiswa

• Ilungelo lokukhalaza ngokulimala okudalwe yizimpahla ezingaphephile nezilimele

Uphara� ni kufanele uthengiswe usemabhodleleni afanele futhi kubhalwe isixwayiso sokuphepha futhi kube nesivalo esingeke sivulwe kalula yizingane.

Imishini esebenza ngophara� ni kufanele ibe sezingeni elihle, ingalimali futhi kufanele ihambisane nemigomo yezwe

Imishini kumelwe ibe nezixwayiso zokuphepha ezifanele kanye neziqondiso zokuthi isetshenziswa kanjani.

Uma ingane iphuza uphara� ni ngengozi, ungayiniki lutho oludliwayo noma oluphuzwayo. Yiphuthumise emtholampilo noma esibhedelela ngokushesha.

Ungalokothi uzame ukwenza umuntu ophuze uphara� ni ukuthi awuhlanze. Lokho kungenza uphara� ni udlule emaphashini bese wenza umonakalo omkhulu.

ImishiniThenga kuphela imishini kapharafi ni ehloliwe futhi kwatholakala ukuthi iphephile. Imishini engekho emthethweni nengaphephile ingakulimaza ize ikubulale imbala.

Zibeke kude izinto ezisha kalula zingasondeli eduze kwemishini evuliwe – okungenani kufanele ziqhele ngemitha elilodwa nohhafu.

Imishini kaPhara� ni kumelwe icishwe futhi ipholiswe okungenani imizuzu engu-15 ngaphambi kokufaka uphara� ni noma ukuyishenxisela kwenye indawo.

IzinganeIzingane eziningi ziyasha emakhaya. Zibeke iso njalo izingane, ikakhulu ojahidada nabantwana abancane – lesi yisinyathelo sokuqala sokuba nekhaya eliphephile.

Beka upharafi ni ngendlela ephephile kude nezingane emabhodleleni abhalwe ngokucacile nanezivalo ezivaleka ngqi.

Fundisa izingane ukuthi zingadlali ngomeshisi, ama-lighter noma zidlale eduze komlilo. Beka lezi zinto kude kakhulu nazo.

IZINDLELA ZOKUPHEPHA ENDLINI• Ungaphuzi utshwala ube upheka. Lokho kungafaka wena nomndeni wakho engozini enkulu yokulimala.

• Qiniseka ukuthi wonke umuntu ekhaya uyazazi izinombolo zezimo

eziphuthumayo uma kuba nomlilo nezinombolo ze-ambulense.

• Uma isitofu noma ibhodwe ligqamuka umlilo, wucime ngomhlabathi owomile noma ngengubo emanzi.

• Uma usebenzisa izitofu zomlilo noma amahitha, kumelwe kube nendawo engenisa umoya endlini. Lokhu kubaluleke kakhulu, kungabulala noma kungasindisa ukuphila.

• Upharafi ni uwushevu futhi ungakugulisa kakhulu, ngisho nokufa uma ugwinyiwe.

• Ungashisa isikhumba ngisho noma ungakhanyisiwe.

• Uma uxutshwe nezinye izinto njengophethiloli, ngisho noma umncane kanjani, ungadala umlilo omkhulu

– UNGALOKOTHI UBHEME EDUZE KUKAPHARAFINI!

WUQAPHELE UPHARAFINI,

VIMBELA IMILILO!

Sesi� kile leso sikhathi sonyaka esiba nezingozi eziningi

zemililo emakhaya ethu. Imvamisa sikuthatha kancane ukusebenzisa

uphara� ni, sikhohlwe ukuthi ngokuphazima kweso nje ungashisa

imizi yethu, ubulale abantu futhi ushwabadele yonke into esinayo. Zama ukufundisa wonke umuntu

ekhaya nasemphakathini ngezingozi zemililo edalwa uphara� ni, usebenzise

okulandelayo njengesiqondiso sakho:

Indlela yokunqanda izingozi ezidalwa uphara� niUngalokothi usishiye sodwa isitofu sikaphara� ni.Hlale unebhakethe elinomhlabathi eduze. Amanzi ngeke awucishe umlilo kaphara� ni – azowubhebhethekisa amalangabi abe makhulu.

Ukwelapha izilonda zokushishwa uphara� ni:Umuntu ovuthayo kufanele awele phansi abese eziginqaginqa ukuze kucishe amalangabi. Ukugijima kuzowenza abhebhetheke. Yiya kudokotela, emtholampilo noma esibhedlela ngokushesha.

Ukudla ushefu - ukunqandaUngazishiyi zodwa izingane futhi qiniseka ukuthi ziyazi ukuthi uphara� ni uyingozi

Ungalokothi uthele uphara� ni ebhodleleni lobisi noma lebhodlela likakhodilinki ngoba ingane ingase iwuphuze ngephutha.

Qiniseka ukuthi kunomoya omningi ongenayo endlini ukuze ingane ingadonsi umusi oyingozi