Arvutimaailm 4/10

9 77 1021 936005

Inteli i5 ja i3 protsessorid võitlevad keskklassi pärast

OKIA loovjuht Kaupo Kalda räägib endast, tööst ja loodusest

Hind 39.90 Nr 4 (170), aprill 2010

Vaba äritarkvara: õunad on tasuta, kompott mittePositsioneerimisfirma Positium teab, mis lätlastele Eestis meeldib

Suures võrdlustestis pilveteenused ja veebitarkvara väikekontorile

kunas internet maale jõuab?Selgitame välja, mida täpselt kujutab endast hiigelprojekt EstWin

Loe aprilli Saldost:KRIISI ÕPPETUNNIDEttevõtjad ja juhid räägivad, mida nad kriisist õppinud on ja mida soovi-tavad siiani raskustega maadlevatele kolleegidele.

MILLAL KINNISVARAHINNADJÄLLE TÕUSMA HAKKAVAD?Maris Lauri põhjalik analüüs ja prognoos eluaseme kinnisvaraturust.

OLARI TAAL HOIATABEttevõtja Olari Taali sõnul muutub Eesti vanade ja väetite riigiks, kui maksusüsteemi ei muudeta.

FREAKONOMICS: INTERVJUU EKSPROSTITUUDIGAEndine prostituut Allie vastab lugejate küsimustele.

PARIM JA HALVIM INVESTEERINGTavidi nõukogu esimees Alar Tamming räägib oma rahapaigutustest.

HIILIV MAKSUTÕUSMaksumaksjad Tallinnast Ateenani peavad senisest suurema osasissetulekust maksudeks loovutama.

Saldo leiadhästivarustatud müügikohtadestüle Eesti.

Saldo saad tellidaveebiaadressilwww.telli.ee

Ettevõtja Olari Taal hoiatab: ilma maksureformita muutub Eesti vanade ja väetite riigiks

HIILIV MAKSUTÕUS

Euroopat räsib kaud-sete maksude tõusPARIM JA HALVIM INVESTEERING

Alar Tamming räägib oma rahapaigutustest

Ettevõtjad ja juhid räägivad, mida nad kriisist õppinud on, mida nad järgmisel korral teisiti teevad ja mida soovitavad siiani raskustega maadlevatele kolleegidele.

MIS SAAB KINNISVARATURUST?

Maris Lauri põhjalik analüüs

KRIISI ÕPPETUNNID

Ä R I K L A S S I A J A K I R I A P R I L L 2 0 1 0

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 3

aprill 2010

Kas internet jõuab ka maale?Hiigelprojekt EstWin on oma esimesi kaableid juba maara-joonidesse ajamas. Varsti on lootust, lubab sihtasutuse juht Olav Harjo. Lk 16

L A B O R

34 Inteli uued protsessorid i5, i7 jt

36 Testimisõlg proovis arvutikotti

37 Dell Vostro V13 – odavam, aga ikka stiilne

38 Hilinenud LCD-kuvarid said proovitud

40 Aceri tahvel – kas iPadi varjus või kõrval?

41 Airlive 3G – internet igasse nurka

42 Eestikeelne Android LGlt44 Pilveteenuste suur test

A R V A M U S6 Vastasseis: kas blokeerida neti-

kasiinod?7 Eksperdid hindavad: ERR.ee8 ITLi veerg: raha varsti pole

U U D I S E D10 Oracle soovitab pilveteenust11 SAP tuuritas Tallinnas14 Uus ja vanad: Chrome OS

F I R M A22 Positium jälgib liikujaid

R E P O R T A A Ž28 Kas iPad muudab meie maailma?

L A H E N D U S E D50 Tasuta äritarkvara52 Süstime SQLi54 Lifesize – videokonverents mitte nii

kallilt

I N I M E S E D56 Twitter, blogid ja foorumivaatlus58 Infoühiskonna konverents60 Kaupo Kalda, loovjuht66 Minu arvutimaailm: Valdur Laid

28Toimetusse saabus esimene iPad.

43 Sony Ericsson Xperia X10

Fo

to: K

ale

v l

ille

or

g

Foto: Kalev lilleorg

4 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Kontakt Liimi 1, 10621 TallinnTelefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post [email protected] Koduleht www.am.eeTwitter twitter.com/arvutimaailm

Toimetuspeatoimetaja Kaido [email protected]

keeletoimetaja Kairi [email protected]

kujundaja Holger [email protected]

Kaanepilt: scanpix

Eesti edulugu tuhmumas?Viimati Maailma Majandusfoorumi avalda-tud aruandes langes Eesti 25. kohale 133 riigi seas. Väikese ja majanduskriisis vaevle-va riigi kohta pole ju paha – paljud suured on veel seljataga. Kuid kaheksa kohta langust on alles algus, hoiatavad IT-valdkonna au-toriteedid. Näiteks 2009. aastal enim IT riigi-hankeid võitnud Webmedia juht Taavi Kotka pidas vajalikuks esineda koguni avaldusega, et vähene tähelepanu uutele tehnoloogiate-le viib Eesti majanduse teise liigasse.

Kas tiiger ongi juba väsinud? Ajal, kui muu maailm tutvus alles uute tehnoloogiate ja lahendustega, võtsid Eesti riik ja ettevõtted tühjalt kohalt kasutu-sele need kõige uuemad. Nüüd on olukord muutumas. Kiirest tiigrihüppest on aeglased karavanid mööda liikunud.

Lisaks firmade paigal-tammumisele on ka inter-netiühenduste leviku osas Eesti teistele alla jäämas. Tänase fookusloo teema – EstWini projekt – on ehk üks päästerõngas, kuigi ka lihtsalt internet külas pole innovatsioon. Sellega peab midagi peale hakka-ma – ja siin soovitavad Eestis käinud tähtsad väliskülalised (näiteks Graham Vickery): hakake end harima. Tehke IT-haridus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks.

KAIDO EINAMA

T O I M e T U S e K O L L e e G I U M

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

Valdo Kalm EMT juhatuse esimees

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse

esimees

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori

juht

Reklaam projektijuht Raimo Kõ[email protected] 661 6186

VäljaandjaPresshouse OÜTrükk Unipress

© Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

TellimineAjakirja tellimiseks:≥ helista 660 9797≥ saada e-kiri [email protected]≥ mine kodulehele www.telli.ee

Arvutimaailma tellimus maksab 399 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Tiit AnmannWebmedia

müügidirektor

toimetuse lehekülg

www.ut.ee/software [email protected] Tark

vara

teh

nik

a

TARKVARATEHNIKAMaailmatasemel haridus Eestist

Ühisõppekava: Tartu Ülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Ingliskeelne õpeÕppemaksu ei ole

rahvusvaheline magistriõppekavaTarkvaraarenduse juhtimine ja tarkvaraökonoomika

Süsteemide analüüs ja disain

Ettevõtte tarkvara

Sardsüsteemide ja reaalaja tarkvara


Kas Eesti teenusepakkujad peaks netikasiinosid blokeerima?

v õ i t j a j a k a o t a j a

∂ Sotsiaal-võrgustik

Facebook sai USAs hakkama tulemusega, mida mõni aasta tagasi ei osanud keegi kahtlusta-dagi – Facebooki külastuste arv ületas Google.com-i oma. USAs kulutasid inimesed 2009. aasta detsemb-ris 6,5 tundi Facebookis ja 2,5 tundi Google’i lehtedel.

Hasartmänguseaduse ja konkreetsete blokeerimist reguleerivate määrangute eesmärk on takistada hasartmänguteenuse pakkumist Eesti tarbijatele, kui korraldaja ei vasta Eesti seaduse nõuetele.

Blokeerimine on suunatud nende vastu, kes ei soovi oma tegevust Eesti seaduste-ga kooskõlla viia. Uuringud näitavad seost hasartmängude kättesaadavuse ning sõltu-vuse leviku vahel. Eestis on uuringud näidanud suurt sõltuvusega ini-meste hulka. Piirangud turustamisele ja klien-tide leidmisele on selle abinõuga saavutatavad. Oleme ka teadlikud, et tehnilistest piirangu-test saab mööda min-na. Mängijate käitu-mise suunamiseks on kasutatud ka teistpidi meetmeid – tulumaksu-vabastus üksnes litsent-seeritud korraldaja või-tudelt, mistõttu võiksid kliendid eelistada legaal-seid korraldajaid. Lisaks allutatus järelevalvele, maksude tasumise ko-hustus, mängijate kait-seks kehtestatud nõuete järgimine jne. Loodetavasti need, kes Eesti elanikele teenust pakkuda soovivad, viivad oma tegevuse seadusega kooskõlla.

On vahe sees, kas räägime konkreetselt netikasiinode piiramisest või siis internetis kui avalikus infrastruktuuris piirangute rakendamisest sõltumata valdkonnast.

Minu jaoks käib jutt kindlasti internetist, mitte netikasiinodest. Mul pole netikasiino-dest sooja ega külma. Tegutsegu ja müügu, kuni on ostjaid. Arvestades teenuse eripä-rasid on kindlasti mõistlik ja ka vajalik selle müüki teatud hulgas piirata. Kus aga tekib

probleem, on see, kui ühele tegutsejale luuak-se konkurentsieelis, kasutades selleks eba-mõistlikku viisi, millel on negatiivne kõrvalmõ-ju. Paralleeli tooks selle-ga, et kuna hulk kurite-gusid ja liiklusõnnetusi toimub alkoholijoobes, kõrvaldame siis alkoholi müügilt täielikult. Välja arvatud Hennessy VSOP või muu peenema margi, sest selle joojad oskavad end korralikult üleval pi-dada. Samas rää gi takse praegu palju netineut-raalsusest. Vabas maail-mas kipub peale jääma seisukoht, et teenuse-pakkujad ei peaks liik-lust piirama. Sõnastades

uuesti – minu jaoks ongi probleem selles, et blokeeritakse netiliiklust tasemel, mis tege-likult peab olema neutraalne.

∆ Eesti kaotas

Maailma Majan-dusfoorumi glo-baalses IT-ede-tabelis kaheksa kohta, langedes 25. kohale. See-peale võttis sõna mitu IT-organi-satsioonide juhti ja kutsusid üles Eestis tehno-loogia arengule rohkem tähele-panu pöörama. Olukord pole siiski väga traa-giline, sest ka 25. koht on hea.

SÖREN MEIUSRahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist

JAANUS KASEtarkvaradisainer

jah ei

v a s t a s s e i s

meius: Piirangud turustamisele

ja uute klientide leidmisele on

selle abinõuga saavutatavad.

Kase: Teenusepakkujad ei peaks liiklust

näppima või piirama.

arvamus


Tõnis HinnosaarAltex Marketingi partner

Gunnar Peipman Developers Team OÜ tegevjuht

KAUPO KALDAOKIA loovjuht

Soliidne ja hallivõitu ERRerr.ee on avaleht, mis koondab rahvusringhäälingu alamlehti ning pakub uudiseid lihtsas ja lakoonilises kuues. neid kahte soovitavadki eksperdid kõpitseda: alamlehed ühtsemasse stiili ja halluse asemel rohkem elevust.

e k s p e r d i d h i n d a v a d

hinne kokku: 3

ERR.ee uus veeb on soliidne ja liht-sa ülesehitusega. Häirib, et pealehelt viidatud alamdomeenid jooksevad ühtlustamata mallidel. Tore on näha, et veeb on üsna otsimootorisõbralik, samas tugifailide optimeerimine ai-taks seda oluliselt kiiremaks muuta. Lisaks TNSile soovitaks kasutada Google Analyticsit. Samuti võiks leht võimaldada RSS-filtreerimist.

Disainilt on ERR.ee veebileht natu-ke liiga teravate kontrastidega ja see muudab sisu haaramise pilguga ras-keks. Üldmuljelt meenutab see roh-kem mõne aasta taguseid moode. Ot-simootoritele optimeerimisele suurt rõhku pole pandud, kuigi teostamisel kasutatavad tehnilised vahendit või-maldavad seda suurepäraselt. Väga üleeilne.

Eesti uudisteportaalid kipuvad üks-teist kollase koledusega üle trumpa-ma. ERR on üks väheseid, mis jääb soliidseks ja asjalikuks. ERRi üldine kuvand on minu jaoks küll veidi liiga konservatiivne, külm ja inimkauge. Leht annab sisust hea ülevaate, samas ma ei näe lehel igapäevakasutamiseks mõtet, vaid kasutan alajaotusi eraldi (uudised, ETV jt).

4Alamdomeenid võiks olla ühtlustatud. 2Raske pilguga haarata,

üleeilne disain. 4Soliidne ja asjalik, liiga külm ja inimkauge.

Eesti Rahvusringhäälingu lehel err.ee on vähe vilkuvaid ribareklaame ja kirevat kraami, kõik jääb soliidsuse piiresse. Eksperdid soovitavad rohkem elu ja ka ERRi alamlehed mingit moodi põhilehega ühtlustada.

k u u t s i t a a t

„See projekt näitab, et kosmosetehnika ei ole mingi udu, vaid täiesti reaalne asi.”Teet Jagomägi satelliitide abil loodud Regio ujutustekaardist.


Veebruari lõpus kiitis valitsus heaks „Eesti infoühiskonna arenguka-va 2013” rakendusplaani aastateks 2010–2011. See on viimane suurem töödepakett riigi infosüsteemide arendamiseks, mida finantseeritakse struktuuritoetuste meetme „Infoühis-konna edendamine” kaudu. Samas ei saa ignoreerida Maailma Majanduse Foorumi raportis kinnitust leidnud fakti, et Eesti on maailmas IT-vald-konna esirinnas, seda eriti avaliku sektori teenuste osas. See, et meie rii-givalitsemine on üks efektiivsemaid, tuleneb paljuski sellest, et hulk tööd on juba tehtud ja IT-lahendusi on olu-lisel määral kasutusele võetud.

Aastate jooksul on eurotoetuste abiga finantseeritud selliseid suur-projekte nagu e-tervis, e-toll, e-toi-mik ja e-maksuamet. Rahastatud on kultuuripärandi digitaliseerimist, dokumendihalduse ja digiarhiivide teemasid. Toetust on saanud üsnagi mahukas elanikkonna koolitamis- ja teavitamistegevus. Lõpuks on liiku-ma saadud riigi ja kohalike omava-litsuste infosüsteemide ühisarendus. Raha on suunatud ka infrastruktuuri arendusse, alates riigi infosüsteemide baasinfrastruktuurist ja lõpetades nn Eesti lairibainitsiatiivi „100 Mbit/s igasse kodusse” ehk EstWini projek-tiga. Seega, toetatud on kõike.

Oleme aga nüüd jõudnud olukor-

Kuhu lähed, e-Eesti?Kui lisaraha ei leita, tabab e-eesti arendustegevust oluline tagasilöök. Juba aastatel 2012-2013 on seni sadades miljonites kroonides mõõdetud euro-toetus eesti infoühiskonnale üksnes sümboolne – loetud miljonid aastas.

da, kus enamikul ministeeriumidest ja ametitest on olulised infosüsteemid ja andmebaasid mingil kujul loodud. Ülejäänud ametkondadega võrreldes on investeeringud IKT-sektorisse olnud veidi tagasihoidlikumad ehk kultuuriministeeriumi haldusalas, kuid riigi funktsioneerimisele ei ole see seik õnneks suureks takistuseks olnud.

Kõige selle juures peame tähele panema asjaolu, et praegu on struk-tuuritoetused reaalselt ainuke rahas-tamisinstrument, mille abil on olnud võimalik luua ametkondadeüleseid teenuseid ja infosüsteeme. Minis-

teeriumide ja ametite eelarvetest finantseeritakse tüüpiliselt ametkon-nasiseseid töid ja riigil ei ole eraldi eelarverida ühisprojektide ja amet-kondadeüleste lahenduste loomiseks.

Infoühiskonna järgmine tase – hüperteenusedIKT suur eelis seisneb teadupärast selles, et infosüsteemid mitte lihtsalt ei automatiseeri inimeste tavapäraselt tehtavaid toiminguid. IT võimaldab kasutajate jaoks luua terviklikumaid ja suurema lisaväärtusega lahendusi ja teenuseid, kus re-disainitakse nii äri- kui ka otsustusprotsesse ning ku-

Urmas KõlliITLi juhatuse liigeASi Datel juhatuse esimees

E-teenuste abil saab paljusid e-riigi toiminguid juba teha kodust lah-kumata. Mis järgmiseks? Foto: scanpix

arvamus


jundatakse selleks vajalikke inimeste tasandi koostööstruktuure.

Infoühiskonna teenuste järgmine tase olekski püüd määratleda koda-nike ja juriidiliste isikute reaalselt va-jatavaid või ootuspäraseid integreeri-tud või hüperteenuseid ning teenuste ahelaid. Seejärel, kasutades IKTd ja korraldades vajalikul moel ümber organisatsiooni, need luua. Selline lähenemine tõotab arvestatavat ku-lude vähenemist ja efektiivsuse tõusu nii riigi kui ka tarbija poolel. Teisalt aga eeldab taoline lähenemine IKT arendustes ametkondadeülest vaadet ja lahenduste väljatöötamist. Selliste üleriigiliste lahenduste loomisega on meil aga mõni probleem.

Lisaks mõistmisele ja soovile luua uue taseme infoühiskonna teenuseid, on vaja ka valmidust ja ressursse.

Võtmeroll on aga perspektiivikal ja läbimõeldud infoühiskonna teenuste kontseptsioonil ja elluviimise realist-likul kaval. Jutt ei ole siin mitte üks-nes avaliku sektori teenustest, vaid ka äriteenustest, mis on loogilises seoses konkreetse teemaga. See on mahukas ja mitmetahuline töö, millesse tuleks kaasata, lisaks avaliku sektori ressurs-sidele, ka ülikoolid ja IKT-sektor.

Praegu on IKT-sektori ettevõtted valmis panustama infoühiskonna tee-nuste riigiülese lahenduse väljatöö-tamisse, osalema selles nii nõu kui ka jõuga. Ettevõtete jaoks on oluline, et taustsüsteem ja plaanid oleksid sel-gemad. See võimaldab firmadel pa-remini planeerida ettevõtte arengut, selgemalt spetsialiseeruda, muutuda efektiivsemaks ja konkurentsivõime-lisemaks. Samal ajal tekiks ka riigil selgem tervikpilti hõlmav mudel, mil-le pealt teha otsuseid ja valikuid ar-

Mida sellest kõigest on

kasu kodanikul? Kindlasti lihtsam asjaajamine riigi ja teiste osapooltega.»

vestades prioriteete ja rahalisi võima-lusi. Ilmselt on aeg see töö ette võtta.

Võtmeküsimuseks uued tee-nusedITL ja riigi infosüsteemide osakond (RISO) on teinud juba aastaid tihedat koostööd. Oleme käivitanud nende teemade arutelu ja loodetavasti jõua-me edasise osas peagi mingite ühiste seisukohtadeni. Usun, et moodsa in-foühiskonna teenuste projekti, kui seda nii võib nimetada, on meie IKT edasise rakendamise võtmeküsimus.

Muidugi võib tunduda selline lä-henemine tehnitsistlik ega arvesta suure harjumuste jõuga, ammugi mitte Murphi seadustega, kuid ainult mingil taolisel moel on võimalik riigi teenusekvaliteeti tõstes ka juhtimis-kulud mõistlikena hoida. Ehk siis see

on tee, mida mööda liikudes saame tõusta järgmisele kvaliteeditasemele.

Mida sellest kõigest on kasu koda-nikul?

Kindlasti lihtsam asjaajamine riigi ja teiste osapooltega, nii et inimese jaoks mingi konkreetse eluvajaduse-ga seotud teenused ja toimingud on hõlpsasti leitavad ja kasutatavad (nt eelkooliealine laps – temaga seotud registritoimingud, meditsiiniteenu-sed, kindlustused, lastehoid jne). Sel-lest tuleneb ajavõit ja muidugi ka kok-kuhoid, seejuures nii teenusepakkuja kui ka tarbija juures.

Mida veel – innovaatilisem elu-keskkond ja sellest tulenevalt ini-meste suurem konkurentsivõime glo-baalselt. Vähem rutiini ja rohke aega sisuliseks tegevuseks, puhkuseks jms – kokkuvõtteks parem elukvaliteet.

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine” indikatiivne meetmepõhine vahendite planeerimine 2007.–2013. aastal

Tulevik vähema rahaga

Riigieelarveseaduses kavandatud arenduste mahud

50

04

00

300

20

010

0

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

291

427

236

10 10 6

40

030

02

00

100

2007 2008 2009 2010

290

239

263

341

alliKas: riso


uudised

MTÜ arendab eestikeelset avatud platvormil maakaartiMTÜ Avatud Maakaardi Selts arendab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastusel eesti-keelset sisu avatud platvormil digitaalsele maakaardiplatvor-mile OpenStreetMap. Open- StreetMap.org on tasuta kasu-tatav ülemaailmne Wikipedia-stiilis kaardiandmebaas, mis on vabatahtlike looduna igaühe poolt täiendatav ning kasutatav.

50 AASTATJuba pool sajandit on Eestis õpetatud infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniala insenere. Nimelt pandi 50 aastat tagasi Tallinna Tehnikaülikoolis automaatika kateedri asutamisega alus nõrkvoolu erialade inse-neride ettevalmistusele Eestis ja kogu tulevaste IKT kõrgharidusega spetsialistide koolitusele. Automaatika-päeval toimus juubeliseminar ja näitus, kus oli näiteks väljas 1930ndatest pärit mõõtesild, mille peal tehti tööd kateedri alguspäevadel.

–46 PROTSENTIArvutiturg Eestis, Lätis ja Leedus kahanes 2009. aastal 46 protsenti võrreldes aastataguse ajaga, selgub värs-kest IDC turu-uuringust. Ka 4. kvartal kui arvutiostude kõrgaeg näitas langust 37,4%, siis müüdi kolme kuu jooksul vaid 95 000 arvutit. Eestis müüdi 4. kvartalis IDC andmetel 25 000 arvutit, mis on 39,7% vähem kui 2008. aastal samal ajal. Läti PC müük oli 26 000 (–47,0%) ning Leedus 44 000 (–28,2%). Mobiilseid seadmeid müüdi kokku 60% arvutitest.

Kuidas kirjeldate pilvand-metöötluse tulevikku väiksematele firmadele – on neil selle tehnoloogia juurde asja ja mis teenus-tega?

Siin tuleb vahet teha avali-kul ja privaatsel pilvel. Viimased on tõesti suurettevõtetele, pakkudes paindlikkust ja turvalisust. Avalik pilv aga on väikestele hea, nii saavad nad juurdepääsu suurtele arvutusvõim-sustele, vähendades kulusid IT infra-struktuuri omamisele ja haldamisele.

Oracle’i jaoks on kolm teenust, mida üle pilve pakkuda:

1) IaaS (Infrastructure as a service) ehk infrastruktuur kui teenus, kus väikefirma saab rentida baasarvutus-võimsust, salvestust ja netiühendust;

2) PasS (Platform as a service) ehk platvorm kui teenus, kus arendajad saavad luua äri- ja tootmisplatvormi pilveteenusega. Näiteks on selline olemas Amazonil. Oracle on Amazo-ni partner, kasutada saab Amazonis Oracle’i andmebaase ja tarkvara.

Alain Ozan: pilveteenus sobib ka väikesteleMärtsis külastas eestit oracle’i asepresident alain ozan, arvutimaailm tegi temaga intervjuu pilveteemadel.

3) SaaS (Software as a ser-vice) ehk tarkvara kui teenus on kõige tuntum mudel. Äritarkvara on hoiul teenu-sepakkuja serveris, heaks

näiteks on Oracle CRM on demand.

Oracle ja Sun ühinesid – milli-sed uued teenused sellest võivad tekkida?

Exadata Database Machine Ver-sion 2 on selle kohta parim näide: ee-lintegreeritud riist- ja tarkvara. Exa-data V2 on maailma kiireim masin andmehoiuks ja päringute töötluseks. See on ehitatud Suni FlashFire'i teh-noloogia ja Oracle Database 11g Re-lease 2 ning Oracle Exadata Storage Serveri tarkvara Release 11.2 baasil.Kas avatud lähtekoodiga MySQL, mille Oracle omandas, jääb vaba-varaks?

Kõikide MySQLi küsimuste kohta leiab vastuse Oracle’i vastavast tea-test, www.oracle.com/us/corporate/press/042364.

Arvutimaailm

Skype nüüd ka Symbianiga Nokia telefonidesSkype jõudis täielikult maailma enamlevinud mobiiliplatvormini ning pakub klienti Symbiani telefonidele. Nokia ja Skype’i koos arendatud tarkvara lubab Nokia nutitelefonide omanikel kasutada Skype’i liikvel olles kas traadita interneti või mobiilside-võrgu (GPRS, EDGE, 3G) kaudu.


Office 2007 ostjad saavad Office 2010 tasutaMicrosoft pakub neile, kes ostavad Office 2007 võimalust vahetada see hiljem tasuta välja MS Office 2010 vastu, mis tuleb turule juunis.

Tehnoloogiagarantii kehtib MS Office 2007 pakettidele, mis on os-tetud enne 30. septembrit. Office 2010 vastu vahetamine kestab 31. oktoobrini 2010.

Suurüritus oli ootamatult po-pulaarne – inimesed seisid saalis püsti, sest istekohti ei jätkunud. Kohal olid ka SAPi esindajad – Arvuti-maailm kõnetas maailma suurima äritarkvara ettevõtte, 170 miljardi kroonise käibega SAP AG asepresidenti Pascal Brosset’d.

Muidugi on Eesti ettevõtete pea-mine huvi tarkvarahiiglase portfelli kiigates leida sealt midagi, mis oleks väikestele tasku- ja jõukohane. Bros-set lubab, et nüüd, kui veel tarkvara on eestikeelne, saab ka keskmisest väiksem ettevõte SAPga lahedalt hak-kama. „Väikesed saavad olla kiiremad, aga SAP kasutamise eesmärk pole mitte niivõrd see, et teha neid efek-tiivsemaks, vaid et aidata neil kasva-da,” ütles Brosset. Muidugi – kui kiire kasv käes, siis on SAP-lt lihtne edasi võtta juba suurematele mõeldud la-hendusi.

Teine oluline asi on äritarkva-ra juures see, kui kiiresti asja käima saab. Tavaliselt paljud ei hakka suuri süsteeme üldse vaatamagi, sest need on väga kallid ja käivitamiseks läheb kuid või aastaid.

SAP maailmatuur peatus korraks ka TallinnasMärtsi lõpus pidas oma maailmatuuri ühe peatuse eestis üks suurimaid äritarkvaraettevõtteid sap. Üritus polnud juhuslik, sest eestis esitleti täieli-kult eestindatud äritarkvara all-in-one.

All-in-One proovib selle aegluse ja keerulisuse kõr-valdada, usub Brosset. Ees-tikeelne tarkvara sisaldab seaded parimatest prakti-

katest, kuidas ettevõtte tege-vusala järgi äritarkvara eelne-

valt seadistada.„Näitena toon ühe Itaalia toitlus-

tusasutuse, nemad said oma majan-dustarkvara käima kolme nädalaga,” toob Brosset näite. Kuidas see täpselt välja näeb? Asepresident toob näite Excelist: „Ütleme, et tahate endale majandustarkvara. Lihtsaim variant – ostate Exceli. Aga seal avate tühjad tabelid ja kõik tuleb nullist alustada. Meil on tabelid n-ö täidetud – vale-mid, muutujad, loogika. Vaja on vaid lisada mõned ettevõttele spetsiifilised

andmed või mõni ärisaladuseks olev protsess ja ongi valmis.”

Kiire juurutamise saavutas SAP tegelikult ka enda sisemiste üm-berkorraldustega. Brosset’ sõnul on suurimaks hüppeks tarkvara arengus suurkorporatsioonile see, et nad võt-sid kasutusele nobeda arendusmetoo-dika (agile development), mida seni kasutasid peamiselt väikesed tarkva-raarendajad. Tuhandete inseneridega SAP jagas arendusmeeskonnad väik-semateks gruppides, kus sai nobedat arendust kasutada – saja inimesega gruppidest said näiteks paljud küm-nekonna inimesega meeskonnad, arendusetapid uue tarkvaraversiooni väljatulekuks lühenesid kuuelt kuult kuue nädalani.

Mis on järgmine suur asi, mida meil oodata? Brosset näitab mälu-pulka. Arvuti RAM on 10 000 korda kiirem kui kettaligipääs. Kui on 20 plaatserverit, igal 500 GB mälu, siis andmed lähevad peagi kõvakettalt mällu. SAP toetab kuni 10 TB mälu. Äriprotsessid on nii kiireks läinud, et andmeid on vaja enamik aega mälus hoida, mitte kettal.

Arvutimaailm

Kui kiire kasv käes, siis on

lihtne SAPlt edasi võtta juba suurematele mõeldud lahendusi.»

Esimesed 3Dtelerid jõudsid EestisseMärtsis jõudsid Eestisse esimesed 3D-telerid Sonylt ja veidi hiljem ka Samsungilt. Mõlemit saab vaadata spetsiaalprillidega.

Sony toodab ise 3D-tehnoloogia jaoks kõik vajaliku – alates 3D-filmi-dest, -mängudest ja -kontsertidest ning lõpetades Blu-Ray-mängijate, Playstationi konsoolide ja teleritega. Full HD 3D tehnoloogia kasutab 200 Hz kaadrisagedust koos Active Shutteri prillidega. Topelt-kaadrisage-dus on vajalik, et „vilgutada” vaheldumisi vasaku ja parema silma kujutist, et tekiks kokku ruumiline pilt.

Suvel saabuvad Eestis müügile kaks Sony 3D telerit: BRAVIA LX900 ja HX900, hinnad algavad 32 000 kroonist. Elionis on müügil Samsungi 40tollised 3D LCD-telerid, mille hind on 27 999 krooni.


K a l e n d e r

CeBIT läbi aastaSelleks, et CeBIT ei jääks vaid keva-diseks kohtu-mispaigaks, tegi messikorraldaja Deutsche Messe virtuaalse „tut-vumistalituse”, kus külastajad saavad vastavalt oma huvidele otsida eksponen-te ning nendega aastaringselt kontakti võtta. Meet & Match Ce-bit.de kodulehel aitab sorteerida, otsida ja filtree-rida erinevate parameetrite järgi eksponente ja osalejaid. Sama tööriistaga saab järgmist CeBI-Tit planeerida, koostades oma ajakava.

Fits.me võitis alustava ettevõtte euroauhinna

16.–18.04Garage48 – ideest ettevõtteni 48 tunnigaGarage48 on ühe nädalavahe-tuse üritus, kus kokkutulnud meeskonnad üritavad 48 tunni jooksul käima panna võimali-kult palju startivaid tooteid või teenuseid. Garage48 üritust korraldab IT Kolledžis 2009. aasta alguses loodud MTÜ Eesti Startup Juhtide Klubi. Klubi eesmärk on ühendada Eestis tegutsevate alustavate ettevõte-te juhte.

20.04PHP Microsofti maailmasKui tavaliselt ei kohata sõnu „PHP” ja „Microsoft” ühes lau-ses, siis 20. aprillil on mõlemad esindatud samal sündmusel. Microsoft kutsub kõiki PHP platvormidel arendajaid semina-rile PHP Microsofti maailmas. Meriton Grand Hotelis räägitak-se PHP arendusvõimalustest Windowsi keskkonnas.

6.05„Space Downstream Services 2010”Swissôtelis toimub esmakord-selt Eestis Euroopa kosmose-valdkonna tipptegijate konve-rents, kus räägitakse, kuidas on võimalik kosmos oma ärieduks tööle panna.

Virtuaalse proovikabiini lahendusega maailma erõivapoode vallutav Fits.me saavutas Euroopa Plugg auhinnajagamisel parima alustava ettevõtte auhinna.

Lahendus on olemuselt lihtne, kuid peidab enda taga hulga inseneritööd: inimene mõõdab end ko-

dus üle, sisestab mõõdud veebivormis ja nende järgi kohandub robotmanne-keen täpselt inimese mõõtu ning e-poe füüsilises laos saab talle selga passitada erinevaid riideid.

Pahavara, raha ja uued asjad tulevad idast

Lotus ja Quickr iPhone’isIBM alustas suht-lus- ja koostöö-tarkvarade Lotus Connections ja Lotus Quickr pak-kumist iPhone’i, iPod Touch’i ja Macintoshi arvu-tite kasutajatele. iPhone’i klient aitab ka suhtle-misel firmasises-tes sotsiaalsetes võrgustikes.

a r v u t i m a a i l m

1 Linxtelecom laieneb Poolas

Telekommunikatsioonifir-ma Linxtelecom omandas sajaprotsendilise osaluse Poola firmas Warsaw DC, et saada oluliseks serveri-keskuste teenusepakkujaks Kesk-, Ida-Euroopa ja Kau-kaasia võtmepiirkondades. Warsaw DC aktsiate ostuga kaasnes 900ruutmeetrise serverikeskuse ehituse õigus Varssavi keskusesse. Serverikeskus on projektee-ritud nõudlike äriklientide teenindamiseks, kes otsivad lahendusi oma IT infra-struktuuri jaoks. Projekti valmimistähtaeg on 2010. aasta kolmas kvartal.

2 Shaoxing on pahavara pealinn

Turvatarkvara tootja Syman-tec nimetas oma viimastes teadetes pahavara pealin-naks Hiina linna Shaoxin-gi, sest üle 21 protsendi pahavararünnakutest tuleb sealt. Järgneb Taipei 16,5 protsendiga ja London 14,8 protsendiga.

uudised


Eesti domeenide uued reeglid said valmisPaar kuud edasi lükatud Eesti domeeniruumi reguleerivad uued reeglid said valmis. Eesti Interneti SA avaldas uued Eesti domeenireeglid, mis kiideti heaks Eesti Interneti SA nõukogus ja on organisatsioonis läbiviidava Eesti .ee maatunnusega domeenikorralduse uuendamise aluseks.

Eesti Interneti SA ju-hatuse esimehe Marek-Andres Kautsi sõnul võimaldavad reeglid viia Eesti tippdomeeni halda-mise vastavusse ELi tava-dega, sest senised reeglid piirasid registreerijate rin-gi ainult Eesti juriidiliste isikutega. Uus kord lubab Eesti domeeni registreeri-da ka füüsilistel isikutel ja välismaa juriidilistel isiku-tel, kuid domeeni omamine

muutub tasuliseks. Tasu põhjendatakse uute turva-meetmete väljatöötamise kulude katmisega. „Tur-valisuse seisukohalt tahan rõhutada vajadust tagada registreerija poolne vastu-tus domeenide kasutamise eest,” põhjendas Kauts.

Eesti Interneti SA nõu-kogu määrab lähiajal kind-laks ka domeenikasutuse tasud ja kinnitab uuele domeenikorraldusele üle-

mineku kuupäeva, mis esi-algsetel hinnangutel oli mai alguses.

Kuuajalise avaliku aru-telu tulemusena laekus Eesti interneti uute domee-nireeglite versioonile 456 ettepanekut, mille põhjal sihtasutuses kinnitati lõp-likud Eesti ee tippdomeeni reeglid.

31 eraisiku ja organisat-siooni poolt esitati kokku 164 unikaalset ettepanekut.

Pahavara, raha ja uued asjad tulevad idast

3 HP, Canon ja Xerox printimis

teenuste liidridPhotizos läbi viidud hal-latud printimisteenuste uurimuse kohaselt olid HP, Canon ja Xerox hallatud printimiseteenuste pakku-mises 2009. aastal Lääne-Euroopas liidrid.

4 Internet Explo rer 9 tahab saa

da kiireimaksLas Vegases konverentsil MIX tutvustas Microsoft es-makordselt Internet Explo-rer 9 platvormi. Praegu veel varases arengustaadiumis oleval brauseril on eesmärk saada kõige kiiremaks vee-bilehitsejaks.

5 3D plaadiltSamsung tõi märtsi

lõpus müüki maailma esimese 3D Blu-ray pleieri, mis sai ka CES-i 2010. aasta innovatsiooniauhin-na. Samsung BD-C6900 Blu-ray pleier mängib Full HD 3D plaate ja toob 3D ki-noelamuse kodukasutajani. Seade jõudis USAs müügile 11. märtsil ja on kohe müüki jõudmas ka Euroopas. Pleier toetab voogesitust üle võrgu ja sisaldab WiFi tuge. Lisaks mängib 3D pleier ka tavalisi Blu-ray plaate. WiFi tugi võimaldab Blu-ray mängija kaudu juurdepääsu Samsungi Internet@TV-le isegi siis, kui tarbijal pole Samsungi kõrglahutustelerit. Uus Internet@TV platvorm on värav mitmesuguse meelelahutuse – videote, muusika, suhtlusvõrgustiku ja uudiste – juurde.

6 Sülearvuti, mis asub pilves

IBM toob koostöös Cano-nicali ja Simmtronicsiga välja arengumaadele mõeldud sülearvuti, mille sisu on nuditud mini-maalseni, pakkudes kõiki tarkvarateenuseid üle võrgu pilveteenustena. Esialgu Lõuna-Aafrikas müüma hakatavas Simmbookis on IBMi tarkvaraklient Client for Smart Work, platvormiks Ubuntu ja hind tuleb arvutil paar tuhat krooni. Protses-soriks on Intel Diamondvil-le, võrguühendus käib üle LAN-kaabli või WiFi.


Brauser platvormiksgoogle tegi chrome’i – kiire veebilehitseja. et 90% ajast pidavat me vee-biteenuseid tarbima, siis sündis chrome os brauseripõhise operatsiooni-süsteemina. peagi jõuab see arvutitesse.

u u s j a v a n a d

Google Chrome Android 2.0 Ubuntu Linux

Hind

Vajalik kettaruum

Paari lausega

AMi hinnang

tasuta tasuta tasuta

700 MB kettaruumi 32 MB kettaruumi 4 GB kettaruumi

Saab odavaimate mini-sülearvutite platvormiks.

Pigem ei suuda arvutites Chrome’iga võistelda.

Kuulub parematesse sülearvutitesse.

Operatsioonisüsteem, mille südameks on brau-ser. Enamik asju saab ju veebis aetud.

Mobiilide operatsiooni-süsteem, mis sel aastal kipub ilmuma ka sülear-vutisse. Puudub mitme akna süsteem.

Täisvereline Linux, kon-kureerib nii Windowsi kui ka Mac OSiga. Lepib ka lahjemate minisülearvu-tite võimsusega.

Kiired tõusjad lähenevad tipuleKuigi edetabeli alguseots kippus juba igavaks minema, sest üle 10 000 fännini annab ikka Eesti kasutajate seas jõuda, on sel kuul huvitav jälgida uustulnukaid.

Kingakaubamaja on peaaegu poole võrra fänne juurde haaranud – neil on kõigi professionaalsete soo-

vituste järgi koostatud fän-nileht, aga niisama sinna ei tulda, ikka on kampaaniat vaja. Nagu pärispoes joos-takse tormi tasuta kingade-le, käib sama ka internetis. Kevadel hullutab veelgi rohkem aga aianduskauba-maja – mängus on 10 000 krooni ja fänne on juurde voolanud 95%.

ARVUTIMAAILM

Facebooki pingeridaKoostöös Metrix.station.eega avaldame iga kuu edukaimate Facebooki firma fännilehtede pingerea.

1 Forum Cinemas Kinoklubi

14 256 +2094 +17,2%

2 A. Le Coq 9623 +767 +8,7%3 SmartPOST 9358 +433 +4,9%4 Kingakaubamaja.ee 7241 +3273 +82,5%5 Cinamon 6511 +229 +3,6%6 Veinisõber 6290 +233 +3,8%7 Piletilevi 6152 +3689 +149,8%8 Aianduskeskus

Hortes4582 +2233 +95,1%

9 Lõunakeskus 3749 +1170 +45,4%10 ON24 Sisustus-

kaubamaja3371 +176 +5,5%

uudised


a m 1 0 a a s t a t t a g a s i

Elisa kattis Pärnumaa 3,5G levigaElisa kattis Tartumaa järel teise maakon-nana Pärnumaa kiire UMTS900 tehnoloogial m-internetiga. Kõik tugijaamad said UMTS900 andmeside toe. Arvutimaailm testis internetti Tallinna–Pär-nu maanteel ja sai reaalseid ühenduskiirusi kuni 7 Mbit/s. Tavaline oli siiski 3-4 Mbit/s. Soomaa kandis puudus aga endiselt nii levi kui ka andmesi-de, leviala piiril Jõe suus õnnes-tus aga leida vaid EDGE.

EMT Mobiil-ID tehinguid ca 3 miljonit

Reklaam hullutas kaameraostjaidKümne aasta vanuses Arvuti-maailmas olid esikaanel isuära-tavad puuviljad sama isuära-tavate digikaameratega – kuid ilus oli kõik vaid reklaamides. Tegelikkuses selgus, et aasta-tuhande vahetusel pole digid veel filmikaameratele väärilised konkurendid – käsitsikruttimise võimalused olid peaaegu süm-boolsed ja paarimegapiksline kaamera maksis terve varandu-se. Kuid trükikõlblikke pilte oli võimalik saada, kui ise osav olid.

Arvuti 200 dollarigaJuba 2000. aastal unistati odav-arvutist. USA insener sai üsna tagasihoidliku lauaarvuti kokku pandud vaid paarisaja dollariga, 180 MHz protsessor ning 32 MB mälu on aga nüüd lootusetult vähe ka mobiili jaoks. Platvor-miks jäi valida Linuxi ja Windows 98 vahel. Windows võitis, sest Linux ei suutnud veel piisavalt USB portide tuge pakkuda.

Uued tehnikaimedAprilli Arvutimaailm ennustas, mida siis alanud aastatuhat toob. Mõne aastaga lõpevad IPv4 süsteemis IP-aadressid, ennustati siis ja ennustatakse ka praegu – ikka lahutab meid otsalõppemisest aasta või paar.

EMT MobiilIDga tehtud tehingute arv hakkab lähenema kolmele miljonile.

„Et keskmiselt on vii-mastel kuudel tehtud EMT Mobiil-IDga üle 150 000 tehingu kuus, saab kolme miljoni piir ületatud eelda-tavalt aprilli keskel,” ütles EMT turundusdirektor Pi-ret Mürk-Dubout.

„EMT Mobiil-ID on tu-rul olnud ligi neli aastat ja tehingute arv on igakuiselt pidevalt kasvanud, mis näi-tab, et inimesed hakkavad seda mugavat võimalust in-ternetis oma isiku tuvasta-miseks ja digiallkirjastami-seks üha enam hindama.”

Mobiil-IDd pakuvad praegu ka Elisa ja Tele2.

ARVUTIMAAILM

Pilvevalmis server

Pilvandmetöötlus on saanud turunduses oluliseks sõnaks – paljud uued tooted hakkavad nüüd ja lähiajal sisaldama „Cloud Computingu” märget. Nii ka uus Fujitsu serveriplatvorm, mis peaks pilvetee-nuste jaoks sobima just sellepärast, et tarbib 20% vähem energiat ja 40% vähem põrandapinda.

IDkaardid tehakse Šveitsis31. märtsil sõlmi-sid valitsus ning Šveitsi firma Trüb AG lepingu uute Eesti ID-kaarti-de ja Euroopa Liidu direktiivi-dele vastavate biomeetriliste elamisloakaar-tide tootmiseks. ID-kaardil saab olema ka kontak-tivaba kiip.


Lahemaal elavate Kadri ja Tauno Seederi kodus ei aita ka katusele ronimine interneti kiirust tõsta. Ehk aitaks EstWini projekti pakutav ülikiire internetiühendus neidki. Foto: scanpix

fookus


6600 kilomeetritoptilist kaablit peab EstWini sihtasutus maasse panema järgmise viie aasta jooksul, et jõuda 98 protsendini Eesti majapidamistest ja ettevõtetest.

EstWin kaotab digitaalse lõhe maa ja linna vahelaasta tagasi kuulutas riik välja suurejoonelise lairibaprojekti estWin, mis püüab aastaks 2015 viia kiire interneti eesti iga elaniku ja asutuseni. arvuti-maailm uuris, mida see täpsemalt tähendab ja kuhu asi jõudnud on.

Kui märtsi teises pooles avaldati Maa-ilma Majandusfoorumi (World Eco-nomic Forum – WEF) maailma info-tehnoloogia raport, kus Eesti langes varasemaga võrreldes seitse kohta, 25. positsioonile, tuli Eesti Infotehno-loogia ja Telekommunikatsiooni Lii- dust (ITL) nukra tooniga pressiteade, mis kurtis Maarjamaa konkurentsi-võime langust. Siiski vilksatas selles ka vähemalt üks lootuskiir – et Eestil on kiire ja kõikjal kättesaadava inter-netiühenduse osas lähiaastatel kind-lasti oodata olukorra paranemist, kui töösse rakendub üle-eestilise kiire internetivõrgu EstWini rajamise pro-jekt.

98 protsenti elanikestMajandus- ja kommunikatsioonimi-nisteeriumi riigi infosüsteemide osa-konna juhataja Margus Püüa sõnul on Eesti selles osas ülejäänud Euroo-pa arengutest ees. Jõulude eel vastu

võetud ELi n-ö telekomipaketis viida-ti advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaadi Ave Piigi sõnul esmakordselt Euroopa seaduse tasandil interneti kasutamise õigusele kui inimese põhiõigusele. Pakett seab ka eesmärgiks, et aastaks 2013 saaks iga ELi kodanik soovi korral kasutada lairibainternetti. „EstWini eesmärk on aga sada megabitti sekundis ja see on juba järgmise põlvkonna lairiba-võrk,” ütleb Püüa.

„Eesmärk on täidetud, kui aastal 2015 on kõigil kodudel, ettevõte-

tel ja asutustel võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning sõl-tuvalt juurdepääsuühenduse tehno-loogiast saada andmesidekiiruseks kuni 100 Mbit/s,” kirjeldab sihtmärki valitsuse heakskiidu saanud „Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendus-visioon”. Aastaks 2015 peab seega olema valmis fiiberoptiliste kaabli-te võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis – see tähendab seda, et võrk

peab jõudma 98 protsendile majapi-damistest, ettevõtetest ja asutusest lähemale kui poolteist kilomeetrit. Selle eesmärgi saavutamiseks peab sihtasutus järgneva viie aasta jooksul välja ehitama üle 6600 kilomeetri op-tilisi kaableid ja looma üle 1400 võr-guühenduskoha.

Mitu võrkuLairibavõrgu võib jagada kolmeks osaks. Teenustevõrku kuuluvad sead-med, serverid ja andmehoidlad, mida kasutatakse lairibaühendusel põhine-vate teenuste pakkumiseks. Juurde-pääsuvõrk on kõige lõppkliendipool-sem osa, mis ühendab tema seadmeid lähima lairibavõrgu ühenduspunk-tiga. Transpordivõrk jaguneb oma-korda kaheks: magistraalvõrguks ja baasvõrguks. Esimene ühendab linnu ja suuremaid asulaid. Teine ühendab linnade ja suuremate asulate siseselt võrgusõlmi – kust algavad juurdepää-suvõrgud – ning ka väiksemate asula-te võrgusõlmi magistraalvõrguga.

Praegu ühendab Eesti suuremaid asulaid kaks fiiberoptilistel ühendus-tel põhinevat magistraalvõrku. Üks kuulub Elionile, teine Eesti Energia tütarettevõttele Telering. Väljaspool neid võrke paiknevate asulateni jõuab internet aga vaskkaablite või raadio-linkidega.

„Eesti uue põlvkonna lairiba-

aastaks 2015 peab olema

valmis optiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikjale.»

erik [email protected]


võrgu arendusvisiooni” hinnangul magistraalvõrgud praegu lisakaableid ei vaja, nende mahust peaks piisama veel kümneteks aastateks. Baasvõrk aga kujutab dokumendi sõnul endast praegu peamist kitsaskohta – kindlas-ti oleks vaja rajada magistraalvõrgu ja juurdepääsuvõrkude vahele fiiberop-tiline ühendus. Lõpuks peaks mui-dugi ka juurdepääsuvõrgud fiiberop-tikale üle minema, kuid see on juba tulevikumuusika.

Maal on tasuvus olematuSuuremates linnades enamasti juba on fiiberoptilised baasvõrgud raja-tud. „Maapiirkondades, nii asulates kui ka hajaasustuspiirkondades, ei ole seda alustatud ning sideettevõtjad seda ka lähiajal teha ei planeeri suure investeerimisvajaduse ning olematu tasuvuse tõttu,” nenditakse visioonis.

Sisuliselt tähendab see aga digitaal-set lõhet linnade ja maapiirkondade vahele.

Siin tulebki mängu projekt nime-ga EstWin, mis peaks selle turutõrke kõrvaldama. Eesti Lairiba Arendu-se Sihtasutuse (ELA) juhataja Olav Harjo sõnul kujutab projekt endast piltlikult öeldes seda, et fiiberoptiline kaabel viiakse ELi struktuurfondide rahaga küla keskväljakule. Sealt edasi tegutsevad juba kohalikud sideope-raatorid. Kliendid saavad EstWini

võrguga ühenduse kas olemasolevaid võrke pidi või ehitavad operaatorid välja uued. Kui aga peaks mõnes piir-konnas selguma, et ükski operaator ei taha millegipärast seda tööd ette võtta, siis sekkub riik uuesti ja juur-depääsuvõrgud rajatakse juba struk-tuurfondide rahaga. „Vajadus nende järele selgub siis, kui viimase ühen-duse ehitamine on käivitunud,” sõnab Püüa.

Kaheksa vaalaELA asutasid mullu augustis kahek-sa ITLi liiget Elion, Elisa Eesti, Eltel Net-works, EMT, Ericsson Eesti, Le-vira, Tele2 Eesti ja Televõrk just sel-leks, et EstWini projekt ellu viia. Siht-asutus jääb pärast võrkude rajamist neid ka edaspidi haldama ja arenda-ma. Põhiosa projekti rahast tuleb ELi struktuurfondidest, sihtasutuse osali-

Selline on EstWini projekti esimene etapp. Rohelise ja punasega on näidatud juba praegu olemasolevad võrgud, sinised on need võrgud, mida alles hakatakse välja ehitama.

Põhiosa projekti raha

tuleb ELi struktuurifondidest, eesti lisab pisku.»

fookus


sed lisavad vajaliku omafinantseerin-gu. Riigi osaks, kelle esindaja samuti sihtasutuse nõukogusse kuulub, jääb võrgu rajamiseks vajalike tingimuste loomine.

Rajatud baasvõrk peab olema võrdsetel alustel kasutatav ja li-gipääsetav kõigile Eestis tegutse-vatele sideettevõtjatele. ELA ise turul teenusepakkujana ei tegut-se. Algselt kaaluti kahte EstWini stsenaariumi. Lihtsama lahenduse korral oleks EstWini projektid ühen-

Lairibavõrgu arengut toetatakse riiklikult nii mõneski riigis, sest nagu juuresolevalt graafikult näha, on sellel üpriski märgatav mõju majanduskasvule. „Eesti uue põlvkonna lairibainterneti arenguvisioonis” tsiteeritud Maailmapanga teadlaste uuring, mille järgi lairibaühenduste kasutuselevõtu kümneprotsendiline juurdekasv suurendab SKPd elaniku kohta keskmiselt 1,21 protsendipunkti võrra, on küll üks optimistlikumaid, kuid selge seos tuleb välja teistestki uuringutest. Samuti kasvatab lairibainterneti suurem kättesaadavus tootlikkust.

Föderaalne Kommunikatsioonikomisjon esitas märtsi keskel USA Kongressile rahvusliku lairiba kava, mille eesmärk on saja miljoni ma-japidamise ühendamine soodsa 100 Mbit/s lairibavõrguga aastaks 2020. Iga USA kogukond peaks selleks ajaks pääsema sellistes asutustes nagu koolides, haiglates ja sõjaväebaasides ülikiirele internetile, kiirusega vä-hemalt üks gigabitt sekundis.

Leedus ehitati riikliku projekti RAIN käigus välja maapiirkondades 3357 kilomeetrit fiiberoptilisi kaableid. Praegu on teostamisel jätkupro-jekt RAIN II, mille käigus ehitatakse lisaks 5100 kilomeetrit kaableid. See tagab uue põlvkonna lairibaühenduste kättesaadavuse 98 protsendile elanikkonnast.

Soome on koostanud lairibastrateegia, mille eesmärk on uue põlvkon-na lairibaühenduste kättesaadavaks tegemine kõikidele elanikele aastaks 2015. Soome investeerib sellesse projekti 200 miljonit eurot.

Rootsi on alustanud projektiga „Ambient Sweden” eesmärgiga saada juhtivaks internetimaaks aastaks 2015.

Austraalia valitsus on otsustanud investeerida 43 miljardit Austraalia dollarit uue põlvkonna lairibavõrkude rajamiseks. Austraalia peaminister Kevin Ruddi sõnul on see Austraalia ajaloo kõige suurem infrastruktuu-ri projekt. Ta kommenteeris: „Nagu 19. sajandil ehitati raudteed tuleviku jaoks ja 20. sajandil ehitati elektriliine, esindab lairibavõrk tähtsaimat infrastruktuuri 21. sajandil.”

Singapur on võtnud eesmärgiks, et aastaks 2012 peab optiline võrk jõudma 95% majadesse ja sellel võrgul pakutava teenuse miinimumkii-ruseks on 100 Mbit/s. Selleks vajaliku sidevõrgu väljaehitamiseks korral-dati riigihange ning eraldati üksteisest infrastruktuuri-, võrgu- ja jaeäri. Singapur investeerib kokku 750 miljonit Singapuri dollarit.

u s a , l e e d u j a a u s t r a a l i a

Teised riigid samal teel

datud kahest siinsest magistraal-võrgust sellega, mis jääb lähemale – kas siis Elioni või Televõrgu omaga. Lõpuks otsustati aga teise stsenaariu-mi kasuks, kus võrgud ühendatakse mõlema magistraalvõrguga, et sellelgi turul konkurents tekiks.

Internetile kulub miljardeidEesti täielikuks üleminekuks uue põlvkonna lairibavõrgule kulub hin-nanguliselt viis-kuus miljardit krooni. EstWini teostamiseks peaks piisama

umbes 1,8 miljardist kroonist, millest 1,5 miljardit peaks tulema Euroopa struktuurifondide rahast.

Tegelikult on EstWin praegu ja-gatud kahte etappi, millest ainult esimese jaoks on praegu raha ole-mas. Esimene etapp peaks olema lõ-pule jõudnud 2011. aasta lõpuks, mil peaks valmis olema ligikaudu 2500 kilomeetrit uut baasvõrku. Selleks on valitsus struktuurfondide rahast eral-danud 350 miljonit krooni, millele lisandub ELA-poolne omafinant-

eesti täielikuks ülemine

kuks uue põlvkonna lairibavõrgule kulub viis kuni kuus miljardit krooni.»


seering 40 miljonit krooni. Teise eta-pi, mis hõlmab ligikaudu 3500–4000 kilomeetrit baasvõrku, tarbeks aga praegu veel raha eraldatud ei ole.

Märtsis tuli esimene hange„Struktuurifondide rahadega on asi nii, et heal juhul jääb kusagil ikka midagi üle, midagi kuskil puudu, mi-dagi mängitakse ümber,” ütleb Harjo. „Heal juhul saame kohe teise etapi alguses raha kätte ja saame jätkata.” Samas tunnistab ta, et halvemal juhul võib EstWin lükkuda edasi kuni 2014. aastani.

„Projekt on saanud valitsuse heakskiidu ja seega arvestatakse sel-lega järgmiste aastate eelarvete pla-neerimisel,” kinnitab Püüa.

Kulutused infoühiskonna arenguks moodustavad 2,5 protsenti struktuur-fondidest Eestile eraldatud rahast. See osakaal ei jää kordades alla ainult neile riikidele, kes ELis selle poolest esikohal, vaid pea kaks korda ka ELi keskmisele. Püüa sõnul on see tin-

gitud riikide infrastruktuuride eri-nevast tasemest. „Samuti on iga riigi sees paigas prioriteedid, kuhu on vaja rohkem investeerida,” lisab ta. „On arvestatud nii valitsusasutuste võimet arendusprojekte realiseerida kui ka arendustööde hindu Eestis.”

Märtsi keskel kuulutas ELA välja esimese riigihanke seitsme geograa-filiselt erineva objekti projekteerimi-seks ja ehitamiseks. Esimesed pak-kumised avati 31. märtsil. Aprillikuu esimese täispika nädala lõpetuseks pidanuks selguma iga objekti kolm parimat pakkujat ja kuu keskpaigaks kavatsetakse Harjo sõnul ka iga pro-jekti parim välja valida. Samaaegselt

toimub 11 järgmise projekti hangete ettevalmistus, millega Harjo loodab kuu lõpuks ühele poole jõuda.

„Hiljemalt suve jooksul tahame esimese etapi hanked ära teha,” ütleb ta.

Kaks suve veelEt projekteerimine ja maakasutuse seadustamine võtab oma aja, siis kõi-ge varasematel projektidel jõutakse sügisel kaevetöid alustada, ülejäänud peavad aga järgmist suve ootama – kui maa juba ära külmub, ei ole enam midagi teha. Seepärast ongi projek-ti esimese faasi tarbeks kavandatud kaks suve. „Loomulikult tahaks alati kõike kiiremini teha, aga praegu ole-me täiesti töödega graafikus,” sõnab Harjo.

Esimesed lõppkliendid peaks aga EstWini võrku saama kasutada juba üsna pea pärast esimese projekti val-mimist, sest baas- ja juurdepääsuvõr-kude rajamine toimuvad paralleel-selt.

Kõige paremal juhul jõutakse EstWini uue võrgu esimeste ehitustöödega alustada sügisel, ülejäänud pea-vad aga järgmist suve ootama, ütleb EestWini sihtasutust juhtiv Olav Harjo. Foto: scanpix

Märtsi keskel kuulutati väl

ja riigihange seitsme erineva objekti ehitamiseks.»

fookus


Esimese etapi, projekti EstWin, eesmärk – 2012. aasta lõpuks on kõikjal Eestis välja ehitatud fiiberoptiline baasvõrk arvestusega, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest asuvad baasvõrgule lähemal kui 1,5 kilomeetrit. Sellega tagatakse tehnilised ja majanduslikud eeldused sideettevõtjatele juurdepääsuvõrgu rajamiseks lõpptarbijateni ning nüüdisaegsete lairibaühendustel põhinevate teenuse pakkumine.

Teine etapp – sideettevõtjad arendavad ja loovad juurde-pääsuvõrkude teenused ning paigaldavad vajalikud sead-med. Kolmanda etapi, projek-ti EstWin 2, eesmärk – 2015. aasta lõpuks on välja ehitatud juurdepääsuvõrgud turutõr-kepiirkondades ehk seal, kus sideettevõtjad ei ole alustanud juurdepääsuvõrkude rajamist ja teenuste pakkumist.

k o l m s a m m u i n t e r n e t i n i

Lairibavõrgu arendamise programmi etapid

virtuaalserverid,privaatserverid,domeenide registreerimised,veebiehitaja

Majuta 5 domeeni, kasuta kõvaketast 10GB ja tarbi liiklust 200GB mahus, halda serverit cPanel administreerimisliidese abil ja ole kindel, et tõhus klienditugi on alati kättesaadav.Ei mingeid täitmata lubadusi, ei mingeid “liiga hea, et olla tõsi” pakkumisi - tagame korraliku, jätkusuutliku ja lihtsalt-kasutatava teenuse. Alustasime tegevust 2003. aastal ja

pakume teenust juba 2000 aktiivsele kliendile.

tttttataaarbrbrbrbrbrbbbiiiiiiii lilililililililiiiikikikkkikkklluuuul

Veebimajutuse Standard pakett

alates 59.-

treerimised,treerimised,

Parimad veebimajutuselahendused!

www.virtuaal.com

isto

cK

ph

oto


Arhitektide, planeerijate ja Tartu Ülikooli geo-graafide idee baasil loodud firmal Positium LBS on vastus olemas.

„90% Alexela rallit külastanud turistidest on hiljem tagasi tulnud,” ütleb firma juht Margus Tiru. Olgu, võrreldes paljude teiste sündmuste-ga, ei ole ühe Eesti teedel sõidetava ralli pealt-vaatajaskond just väga suur.

Kuidas nad seda teavad?„Suurkontsertidest on läbi ajaloo enim kor-duvkülastajaid toonud Metallica kontsert – iga kolmas kontserti kuulanud turist tuli siia tagasi. Metallicale järgneb selles arvestuses Madonna,” jätkab Tiru. 2007. aasta suvel Inglismaa vuti-koondisele kaasa elama sõitnud ning Tallinna vallutanud Inglismaa 4000 jalgpallituristist on hiljem siia tagasi jõudnud vaid viis protsenti. Ka südasuvine nimekas Viljandi folgifestival tu-ristide tagasimeelitamiseks parim üritus ei ole. Suurkontsertide kõrval on Eesti suurim „lätla-semagnet” nähtavasti aga hoopis talvejää. Ni-

melt tulevad külmadel talvedel, mil Peipsi järv on jääs, tuhanded lõunanaabrite kalamehed Peipsile kalastama.

Müstika. Kuidas Positiumi tegelased selliseid asju teavad? Lihtne: Positium LBS analüüsib EMT võrgus tehtud kõnede andmestikku: mis riigi SIM-kaardiga on tegu, millise masti piir-konnas telefon viibib jne. Loomulikult on info sellisel kujul, et ühegi inimese konfidentsiaa-lsed isikuandmed sealt välja ei paista. Kui sel-liseid andmeid on käes piisav mass, saab neid analüüsides teha vajalikke järeldusi. Selliste andmete töötlemiseks on juba 2001. aastal asu-tatud firmal eraldi leping EMTga. „EMTl pole nende andmetega mitte midagi teha. Meie aga vaatame neile teadlase pilguga ja see avab täiesti uued võimalused,” ütleb Tiru. Telefon on taskus sisuliselt igaühel ning peegeldab Tiru sõnul ini-mese elu vägagi täpselt.

„Kui muidu kasutatakse uuringute tegemi-seks eri registreid, küsitlusi, vaatlusi, siis meie lähenemine annab kätte palju kvaliteetse-

Mobiilnepositioneerija Positium LBS kiirustab aeglaseltKui turist ühe korra juhtumisi eestit külastab, siis mida peab ta siin kogema, et kõige tõenäolisemalt mõne aja pärast tagasi tulla ning oma reisiraha taas eesti peale kulutada?

90% Alexela rallit külastanud turistidest on hiljem tagasi tulnud.»

Margus Tiri Posi-tiumist teab palju huvitavaid asju

firma


Positium on väike firma, kes teeb suuri asju. Pildile on jäänud rohkem kui pooled kõigist firma töötajatest: seitsmest neli. Vasakult Mari-Liis Lamp, Liis Murov, Erki Saluveer, Margus Tiru. Fotod: Kalev lilleorg


ma info. Me kogume andmeid ja loome nende põhjal uusi teadmisi.” Ülalpool toodud teave välisturistide kohta on üks näide, kuidas Positi-um LBS koostöös EMTga passiivse andmestiku infot kasutab ning sellise turismiuuringu tellis neilt Eesti Pank. „Müüt, et turistid käivad ainult Tallinnas, ei kehti enam. Vähemalt viimase aja andmed näitavad, et mööda Eesti erinevaid pai-ku sõidetakse ringi palju.” Kuid lisaks turismi-le on võimalik samal moel uurida veel paljutki. Näiteks seda, kuidas ja kus planeerida liinibussi liiklust, et see arvestaks inimeste reaalsete käi-kudega, või seda, kuidas planeerida linnakesk-kond inimeste tegelike vajaduste järgi.

Saaremaa bussid sõidavad teistmoodiNii korraldatigi eelmisel aastal Positium LBSi uuringule tuginedes ümber Saaremaa maakon-naliinide bussiliiklus. Vana korraldus pärines veel 1984. aastast. „Praegu tundub, et maavalit-sus on uue liinivõrguga rahul, sest see vastab nii reaalsele vajadusele kui ka maavalitsuse majan-

duslikule olukorrale,” ütleb Tiru. Saaremaal on pooleli veel teinegi Positiumiga seotud projekt: Kuressaare linna ja Kaarma valla ühine üldpla-neering. Kuressaare linnaarhitekt Hannes Kop-pel selgitab, et ehkki väikelinna puhul tunduvad kõik elanike igapäevaste liikumistega seotud asjaolud lihtsad ja loogilised, siis ruumilise pla-neerimise jaoks sooviti ikkagi täpseid numbreid kõrvale.

„Positiumis läbi viidav mobiilpositsionee-rimine võimaldab Kuressaare-suuruses linnas üsna täpset ülevaadet inimeste igapäevasest liikumisest linnaosade ja ümbritsevate külade tasandil. Liikujate eristamine vanusegruppide põhjal ja turistide eristamine sise- ja välistu-ristideks annavad veelgi detailsema ülevaate linnaruumi kasutamise suundumustest,” räägib Koppel. Ta lisab, et ehkki uuringutulemused on alles esmased, leidus üllatavaid momen-te küll. Järelduste tegemiseks olevat aga veel vara. „Positiumi kogutud andmeid lahkavad edasi liiklusspetsialistid ja sotsioloogid, kes siis

Liis Murov ja MariLiis Lamp näitavad, et Positium ei tunne huvi vaidTallinna-kesksete uuringute, vaid ka väiksemate piirkondade vastu.

Positium oli esimene maailmas, kes tuli sellisele äriideele.»

Margus Tiru on firma üle uhke

firma


planeeringu koostamise osas oma ettepanekud sõnastavad.”

Koppeli sõnul saaks kindlasti hakkama ka ilma liikumisanalüüsita, ent lõpuks sõltub kõik sellest, mida ja kui põhjalikult teha tahetakse. „Algul arvasime ka ise, et viieteist tuhande ela-nikuga väikelinnas on kõik arvutamatagi selge – et liikumisanalüüs on midagi suurmatele linna-dele. Kuid esmaste tulemustega ja n-ö mobiili-masti täpsusastmega võib vägagi rahul olla.”

Positsioneerimine nagu geeniprojektTiru räägib, et Positium LBS oli esimene selts-kond maailmas, kes tuli ideele mobiiltelefoni massandmete põhjal uuringuid tegema hakka-ma. „Nüüdseks on see juba mõnda teisegi riiki levinud. Tahaks loota, et meie vaiksel innustu-sel,” lausub ta tagasihoidlikult ja toob näiteks Massachusettsi Tehnikainstituudi (MIT) USAs. Ta võrdleb Positiumi endamisi Eesti genoomi projektiga. „Kui nemad koguvad väga põhjalik-ku teavet eestlaste geenide kohta, siis meie

Mari-Liis Lambi töö on välja selgitada, kus liiguvad Eestisringi turistid.

ü k s i k k o d a n i k e i h u v i t a

Inimeste privaatsuse säilitamine esikohalMargus Tiru tunnistab, et kõige keerulisem ning Positium LBSi jaoks ka kõige olulisem küsimus on andmete töötlemisel privaatsuse säilitamine. „Me saame EMTlt andmed juba sellisel kujul, et ühtegi seost konkreetse inimesega ei ole võimalik tekitada,” kinnitab ta. Samuti ei jookse firmasse kokku kõigi EMT klientide andmed korraga, vaid ainult teatud valim.Tiru selgitusel jaotuvad EMTst saadavad andmed kaheks. Aktiivseks positsioneerimiseks, mida saab teha reaalajas, on vaja jälgitava inimese nõusolekut. Aktiivset positsioneerimist kasutatakse uuringutel enamasti koos küsitlusega, sest nii saab inimese kohta rohkem tunnuseid teada. „Passiivse positsionee-rimisega saame andmeid EMT võrgus toimunud kõnetoimin-gute kohta. Need andmed on üsna keerulised ning nendele on rakendatud EMT-poolsed „anonümiseerivad mehhanismid”,” selgitab Tiru.

„Meid kui teadlasi ei huvita üksikisik üldse, vaid ainult mass,” lubab ta ja lisab, et andmete töötlemine on tehtud nii auto-maatseks kui võimalik. Usaldusväärsust peaks lisama ka see, et Positiumis töötavad Tartu Ülikooli teadlased ning ülikooliga on ettevõttel sõlmitut ka spin-off-leping. See tähendab, et Positi-umil on ülikooliga teatud sümbioos: paljud uuringud jõuavad otsaga ka ülikooli akadeemiliseks kasutamiseks ning ettevõttel on võimalik kasutada TÜ nime ja logo.

Samal ajal on Positium LBSi netilehel juba aastaid võimalik reaalajas jälgida, kus firma töötajad parajasti asuvad. „Me ürita-me oma käitumisega tunnetada piire, et kui detailselt selliseid andmeid saab kasutada ja kust jookseb piir. Kõigele natukenegi kahtlasele ei saa ju öelda automaatselt „ei”,” selgitab Tiru.


töötame välja sisuliselt kogu Eesti rahva paikne-mise ja liikumise kaardid,” räägib ta. Ehkki and-mete saamiseks on firmal leping vaid EMTga ning mitte kõigi Eestis tegutsevate mobiiliope-raatoritega, peab Tiru sealt saadavat infot vägagi esinduslikuks. Julge võrdluse kinnituseks Eesti genoomiga näitab ta kaarti, mis iseloomustab seda, kui suur on Tallinna „tagamaa”. See näi-tab, kui suur osa iga Eesti omavalitsuse elanikest külastab Tallinna aastas vähemalt ühe korra. Tuleb välja, et peaaegu kogu Eesti jookseb ühel hetkel Tallinna kokku. „Oma andmetele tugine-des saame näiteks välja tuua, kui palju suureneb

eeslinnastumisel kodus töötajate arv või kui ho-mogeenne on erinevate Tallinna linnaosade ela-nikkond. Näiteks Lasnamäe inimesed käituvad üldiselt väga sarnaselt,” jätkab ta.

Ehkki Positium LBSi idee on uuenduslik ning originaalne, ütleb Tiru, et firma ei ole ag-ressiivselt Eesti turgu seni vallutanud. „Me ei ole tiigerfirma. Meie ärimudel ja tegevuse sisu on väga keeruline,” selgitab ta. See aga ei tähen-da, et pundil ei oleks ambitsioone. „Me tahame alguses ajada seda asja vaikselt ja kui korra-lik toode on päris valmis, siis seda võimalikele klientidele tutvustama hakata,” jätkab Tiru.

Visioon maailma vallutadaNagu innovaatilistel firmadel ikka, on ka Positi-umi visioon minna õigel hetkel maailma vallu-tama. „Kui saame Eestis hakkama, siis läheme

e m t j a o k s h u v i t a v p r o j e k t

Miks EMT seda teeb?Positiumi asutajad pöördusid EMT poole küsimusega, kas nende klientide asukohainfot oleks võimalik kasutada erinevates uuringutes. Teema tundus EMTle huvitav ja nii saigi alguse hea koostöö.„Meil olid koostööks olemas tehnilised võimalused ehk positsioneerimisplatvorm ja ka huvi anda oma panus sotsiaal-võrkude analüüsi. Otsustasime asja kaaluda,” meenutab EMT arendusjuht Argo Kivilo.

Positium LBSi seltskonda iseloomustab ta oma ala pro-fessionaalidena, kus projektidesse on kaasatud nii pikaajalise linnaplaneerimise kogemusega arhitektid kui ka Tartu Ülikooli professorid. Koostöö kõige esimese asjana käsitleti Kivilo sõnul isikuandmete kaitsmise poolt. „Kui sai selgeks, et EMT klientide huvid on kaitstud ja koostöö arvestab kõiki privaatsuse nõudeid, asusime juba tehnilisi lahendusi analüüsima.” Kui de-tailsed andmed EMT Positiumi kätte usaldab, sõltub konkreet-sest projektist. Mingi kindla küsitluse läbiviimiseks küsitakse Kivilo kinnitusel alati kõigepealt klientide luba ning andmed edastatakse Positiumile vaid siis, kui kliendi kirjalik nõusolek on selleks olemas.

„Lühiajaliste projektide puhul on võimalik ka õiguste and-mine SMSi teel,” ütleb ta. Turistide liikumise analüüsimiseks luuakse aga näiteks iga telefoninumbri kohta anonüümne ID, mida ei saa reaalse numbriga seostada. Analüüsiks vajalike andmete hulka kuuluvad sel puhul ka riigi nimetus, kõnekirje aeg ning kärje koordinaadid. „Soo või vanuse lisamiseks IDle on vajalik sõlmida eraldi leping, mis sisaldab konkreetset uuringu eesmärki ning kohustust tulemuste kooskõlastamiseks,” lisab Kivilo.

Milline on aga EMT kasu kõigest sellest? „Oleme peamiselt kaasa löönud erinevates sotsiaalsetes projektides,” võtab EMT arendusjuht lühidalt kokku.

firma


oma teenustega siit välja ka,” lubab Tiru. EASi toetuse abil valmistataksegi sellist hüpet praegu ette. Esimesed kontaktid-partnerid on Tiru kin-nitusel olemas näiteks Inglismaal ja Prantsus-maal, osaletud on ka Veneetsia biennaalil, kus uuriti, millised on arhitektide soovid ja kuidas Positium neid aidata saaks, ning USAs MITi konverentsidel. MITi uurijad on samamoodi käinud „retkedel” Tartus.

Veidi ka kosmosesEnt maailmavallutust alustatakse pigem idaplo-kist. „Kui mainid läänes sõnasid „mobiilne po-sitsioneerimine”, hakkab neil kohe privaatsuse koha pealt häirekell lööma. Seetõttu jääbki Ees-ti tõenäoliselt katsepolügooniks.” Lisaks ütleb Tiru, et Lääne-Euroopas on planeerimise kor-raldus ja süsteemid aastakümnete jooksul paika

loksunud, mistõttu seal Positiumi abi võib-olla nii palju vaja ei olegi. „Siin idapoolsemas osas on seis vastupidi: inimeste usaldust võita on lihtsam ning sellise planeerimise vastu on ka märksa suurem vajadus.”

Tegelikult on Positium LBS parajasti pistmas varvast vette ka kosmosevaldkonnas. „Me taha-me teada saada, kuidas kosmosetehnika saaks meie uuringutele kaasa aidata. Näiteks valglin-nastumine on nii kiire, et poole aastaga kerkib terve uus linnaosa. Satelliidipiltidega saaks jäl-gida, kuidas urban sprawl (linna laienemine – toim) tegelikult töötab.” Satelliidifotosid tehak-se juba nii tihedalt, et nendega on võimalik jäl-gida isegi autovoo liikumist, kinnitab Tiru. „Et me teeme selles valdkonnas tõesti alles esimesi samme,” ütleb ta aga.

Arvutimaailm

Kes ütles, et töö ja lõbu ei või käia käsikäes? Liis Murov,Mari-Liis Lamp, Erki Saluveer ja Margus Tiru arvavad vastupidi.

Ida pool on inimese usaldust lihtsam võita.»

Margus Tiru kogemused idas on head


Arvutimaailm otsustas omavahel tutvustada kahte maailma: läikivat, moodsat iPadi ning vanakooli IT-mehi. Kas iPad suudab võita Vei-ko Tamme südame? Kas meie Unixiga harju-nud kaasautor Marko Habicht suudab näha multitasking’ut mittetoetava läikiva vidina võlu? Kas nende töntsid, suurte klaviatuuridega har-junud näpud üldse suudavad iPadi kipakal ek-raanil toimetada?

Et asi kindlam oleks, võtsime appi ka Maci-fännist arvutiärimehe Margus Nurga. Just tema raske ülesanne oli iPadi itimeeste karmi-de hinnangute eest kaitsta ja vajadusel selgitada neile, et nad on kõigest valesti aru saanud.

Ah jaa, et kust me juba iPadi saime? Üks rahvusvahelise haardega IT-firma juht oli just naasnud USAst, tuliuus iPad kaenlas ja temalt me selle üheks õhtuks laenasimegi. See siin ei ole iPadi test, see on tutvumisõhtu.

On kolmapäev, 7. aprill ja kell on 18 õhtul. Vaid mõni tund varem olin enda kätte saanud sellesama, ühe esimestest Eestisse jõudnud iPadidest ning nüüd tutvustan ma seda Arvuti-maailma väljaandja Presshouse’i kontoris meie auväärsele itimeeste paneelile.

Veiko Tamm on elupõline IT-mees, kes ilm-selt meie lugejale pikka tutvustamist ei vaja. Ta armastab rääkida aegadest, mil internetiühen-dus käis ainult läbi satelliidi Rootsi või isegi veel varasematest aegadest, mil internetti üldse laiatarbekasutuses polnudki. Veiko elab maa-ilmas, kus tegijateks on protsessorid ja mälud,

gigahertsid ja gigabaidid. Veikol on kodus ainult üks ülivõimas lauaarvuti, tal pole ei sülearvutit ega nutitelefoni. Ta pole Maci peaaegu kunagi kasutanud.

Marko Habicht on, kui nii võib öelda, tuleva-ne elupõline IT-mees. Ta õpib koolis ja töötab IT-alal ning kirjutab Arvutimaailmale teste ning tooteülevaateid. Temagi pole mingi Maci-mees, vaid elab, nagu Veikogi, pigem gigahertside ja gigabaitide maailmas.

Veiko alustabJa siis Margus Nurk. Maci-fänn (Veiko ja Mar-ko kasutavad küll ühte teist sõna, aga seda me siin ära ei trüki). Valges T-särgis Margus jalutab tutvumisõhtule sisse, pole küll veel iPadi oma silmaga näinud, aga teab sellest absoluutselt kõike. Viimse detailini. Ja on veendunud, et tegu on – nagu kõigi Apple’i toodete puhul – kindlalt fantastiliselt geniaalse asjaga.

Astun ruumi sisse, iPad käes. Fotograaf Ka-lev on kaamera näo juurde tõstnud ja sellise il-mega, nagu ma oleks kaitseminister Aaviksoo ja hakkaks just uuesti valgustatud vabadussam-balt katet ära tõmbama. Auväärne paneel ootab. Panen iPadi nende ette lauale.

Veiko alustab, haarates raamatusuuruse vi-dina kohe enda kätte. „Kust ta selle sealt USAst kätte sai üldse?” uurib ta.

„Läks poodi ja ostis,” vastan mina.„Lihtsalt läks poodi ja ostis?” Veiko on ilmselt

lugenud uudiseid inimestest, kes Apple’i poo-

iPad saabus: Arvutimaailma esmamuljedsee on arvutite tulevik. see loob kõik uueks, mida me seni üldse itst teadnud oleme. Kui sulle see ei meeldi, siis oled sa hukule määratud dinosaurus. Jah, see on ipad.

lihtsalt läks poodi ja ostis?»

Veiko Tamm ei usu, et iPadi nii lihtsalt poest kätte sai.

reportaaž


Margus demonstreerib uskumatutele, kuidas iPadi mugavalt hoida. Fotod: Kalev lilleorg


dide juures terve öö sabas veedavad, et uut too-det endale saada. iPad ei toonudki mingit erilist möllu kaasa, isegi New Yorgis olevat poodides järgmisel päeval olnud väga rahulik ja iPade va-balt saada.

Veiko keerutab nüüd iPadi näppude vahel, Marko assisteerib.

„Võta ta lukust lahti kõigepealt, näed!” õpe-tab Maci-fännist (tegelikult kasutatakse tema kohta ikka veel seda teist sõna) Margus.

„Aa,” ütleb Veiko, kuid ilmselgelt ei saa selle-ga hakkama.

Margus tõmbab sõrmega üle iPadi ekraani ja masin avaneb. „Aga palun!” lausub ta võidukalt.

„Pole kunagi iPhone’i kasutanud või?” itsitab Marko.

„Ei, ma ei ole kunagi iPhone’i kasutanud,” vastab Veiko rahulikult.

Ei kuule vaimustushüüdeidPaneel uurib nüüd, kui palju iPad kaalub ja Mar-gus teab muidugi peast. 680 grammi meie käes olev ainult WiFiga mudel, 730 grammi veidi hil-jem turule jõudev 3G-ga mudel.

Marko teeb esimese järelduse. „Mina tulin selle pilguga, et kas see on suur iPod Touch või ei ole. Helistada sellega ju ei saa. Ne rõba, ne mjasa.”

Ma ei kuule vaimustusehüüdeid. Paneel vaa-tab iPadi nagu indiaanlane purjelaeva ega oska-gi nagu seisukohta võtta.

Veikol tuleb idee. „Anname Marguse kätte. Kui ikka Maci-masin, siis tuleb Maci-fänni kätte anda.” (Tegelikult kasutatakse Marguse kohta IKKA VEEL seda teist sõna.)

IPad antaksegi Marguse kätte.Margus uurib iPadi, kohe pikalt. Tähelepane-

likult. Veiko ja Marko arutavad, kui vastupidav see ikkagi on ja et Delli väidetavalt varsti tulev tahvelarvuti peaks ka ju sama äge tulema ning vast isegi kergem.

„Küsimus pole kaalus!” Margus on nüüd hoos. „Kui see Delli oma tuleb, kas ta kannatab niimoodi väänata? Kas ta kannatab niiiiiiiiiii tugevalt väänata? Kas sa tead, milline see iPad seestpoolt välja näeb? See on välja freesitud ühes tükis, külmfreesimisega, sfääriliselt frees-titud. Miks ta on nii raske? Pool sellest kolast on alumiinium ja just sellepärast, et sa saaksid seda väänata.”

Miks peaks keegi tahtma omaenda iPadi nii väga väänata?

„Ühel päeval, kui sa paned ta laua peale ja kogemata tagumikuga toetad selle peale, siis sa saad aru, miks sa seda väänata tahad. Mis tal siin sees on? Kaheks jagatud aku. Aku ei hoia mitte midagi, ainult püstipidi. Kogu emaplaadi osa on ka ainult ühes servas. Sees on põhimõt-teliselt ainult alumiinium, klaas ja siin vahel on puuteekraani osa ja LCD, mis on tegelikult üsna pehme.”

Marguse jutt avaldas paneelile muljet, aga

Anna siia, hüüab Margus Veikole, aga Veiko ei taha läikivast vidi-nast loobuda.

Kas iPadi saab ka telefonina kasutada? Veiko vähemalt proovis.

reportaaž


nüüd ründavad nad uuesti.„Kas iPod Touchid on lahjemad? Kui palju?”

uurib Marko.„Tal on sama palju mälu kui iPhone 3GSil.

RAMi. 256 MB.”„Vähe!” hüüatab Veiko võidukalt.Margus on kaitsesse tõmbunud. „No, oleneb

milleks. Mida see number sulle annab. Džii-bisõitjaid on ka nähtud ju, eks ole. Looduse vastu sa ei saa. Kui ta teeb seda, mis ta tegema peab ...”

See viimane oli viga. Marko torkab kohe va-hele: „No mida ta tegema peab?!”

„No mida sul vaja on,” vastab Margus.„No mida sul vaja on siis?” ei jäta Marko jon-

ni.„No veebi saab vaadata.” Margus haarab iPa-

di uuesti enda kätte. „Näed, võtame ERRi uudi-sed lahti, plaks, ja vajutame siia ja tulebki kohe ette.”

„Kuidas sa suureks said niiviisi?” uurib Veiko huviga.

„Topeltklõps. Näe, palun. Copy, paste. Et ta on tehtud näpuga suramiseks, siis see kõik eel-dab seda, et sul pole hiirt.”

„Kas tal pliiats on kaasas?” Veiko on ikka tõe-line vana kooli mees.

„Ei ole, ta ei olegi mõeldud pliiatsiga kasu-tamiseks. See siin on järgmine aste. Saad aru?” selgitab Margus, aga tema hääl reedab, et ta on kannatust kaotamas. „Kui sa natuke tead ka, kui-

das sellega ümber käia ...” jätkab ta.„Noo ... käi!” soovitab Veiko isalikult.Ja Margus toksib sõrmega raevukalt vastu

iPadi ekraani, nii et väike vapper masin vappub.„See masin on järelikult rähnide jaoks,” sum-

meerib Veiko. Me anname iPadi nüüd tema kät-te ja palume tal proovida brauserisse aadress sisestada. Veiko otsustab Facebooki minna.

Nii, esimese katsega saime „facebpo”. „See läks nüüd natuke nässu,” tunnistab katsetaja ise, aga jätkab lootusrikkalt.

Nüüd ei leia ta @-märki ja Margus peab aita-ma. Järgmine häda on see, et iPadi ekraan läigib hirmsasti ja Veiko ei näe midagi. Siis selgub, et ta trükkis ühe tähe valesti, aga ei leia nooleklahve, et kursoriga veidi tagasi liikuda.

Margus on ahastuses.„Ei ole mingeid nooleklahve! Ei ole! Saad sa

aru, see on näpuga kasutamiseks mõeldud! Va-juta lihtsalt sinna kohta, kuhu sa tahad kursorit saada!”

3000 krooniga ostaks küllVeiko pühib lõpuks higi ja teeb naeratava näo. „No näed! Henrik! Vaata!” Veiko on Faceboo-kist ette mananud oma Jaapanis viibiva tütre tehtud fotod õites kirsipuudest ja näitab neid võidukalt kõigile. iPad on talle vist veidi meeldi-ma hakanud, aga tähtsamad küsimused on veel ees. Mis protsessorit iPad üldse kasutab? Milli-ne on riistvara?

„Nad võtsid Arm A9, viskasid välja kõik mis oli general computing’uga seotud, sest see asi ei tee general computing’ut. Nad said tegelikult väga efektiivse protsessori. Nende enda A4 platvorm. Mis siin võtab üldse voolu? Ekraan ja WiFi,” selgitab Margus.

Hüva, tutvumisõhtu jätkub. Veikole ei anna rahu asjaolu, et iPadi ei saa häkkida, vaid isegi muusikat tuleb sinna läbi iTunesi laadida. Porte ei ole. Veebikaamerat ei ole.

Milline on siis järeldus? Paneel otsustab üsna üksmeelselt, et oleks iPad umbes 3000 kroo-niga kättesaadav, võiks osta küll. Veiko tahaks seda väga kasutada pikkadel lennureisidel filmi-de vaatamiseks, iPad on väike ja kerge. Ja, mis kõige tähtsam, iPadi ekraan on piisavalt suur, et vanainimese silmad sellel toimuvat näeksid. Te-lefoni ekraan on Veikole juba liiga väike.

Nii et see on siis mingi penskarimasin?„No on muidugi,” järeldab Veiko. Paneel on

lõpetanud.Henrik Roonemaa

Pole suur, pole väike, vaid mahub ka ühte kätte.

No milleks ma teda kasutan?»

Marko ei suuda näha, miks tal iPadi vaja oleks.

versiooniuuendus CS3 versioonilt 10499.-versiooniuuendus CS1/ 2 versioonilt 11619.-versiooniuuendus üksiktootelt 22959.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt 11379.-versiooniuuendus CS1/ 2 versioonilt 12999.-versiooniuuendus üksiktootelt 27389.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt 11379.-tooteuuendus Prod. Studio tootelt 15279.-versiooniuuendus üksiktootelt 22069.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt 17789.-tooteuuendus Suite tootelt 32349.-

Adobe Creative Suite 5 Design Premium

Adobe Creative Suite 5 Design Standard

Adobe Creative Suite 5 Web Premium

Adobe Creative Suite 5

Production Premium

Adobe Creative Suite 5

Master Collection

Adobe Photoshop® CS5 Extended ◆ ◆ ◆ ◆

Adobe Photoshop® CS5 ◆

Adobe Illustrator® CS5 ◆ ◆ ◆ ◆ ◆

Adobe InDesign® CS5 ◆ ◆ ◆

Adobe Acrobat® 9 Pro ◆ ◆ ◆ ◆

Adobe Flash® Catalyst™ CS5 ◆ ◆ ◆ ◆

Adobe Flash® Professional CS5 ◆ ◆ ◆ ◆

Adobe Flash® Builder™ 4 Standard ◆ ◆

Adobe Dreamweaver® CS5 ◆ ◆ ◆

Adobe Fireworks® CS5 ◆ ◆ ◆

Adobe Contribute® CS5 ◆ ◆

Adobe Premiere® Pro CS5 ◆ ◆

Adobe After Effects® CS5 ◆ ◆

Adobe Soundbooth® CS5 ◆ ◆

Adobe OnLocation™ CS5 ◆ ◆

Adobe Encore® CS5 ◆ ◆

Lisakomponendid

Adobe Bridge CS5 ◆ ◆ ◆ ◆ ◆

Adobe Device Central CS5 ◆ ◆ ◆ ◆ ◆

Adobe Dynamic Link ◆ ◆

Integreerub: Adobe CS Live Adobe CS Live Adobe CS Live Adobe CS Live Adobe CS Live

Täisversioon 32449.- 22199.- 30794.- 32449.- 49519.-

Versiooniuuendus CS4 versioonilt 11379.- 7879.- 10499.- 11379.- 17489.-

Versiooniuuendus CS2/ CS3 versioonilt 15729.- 10499.- 13989.- 14869.- 22719.-**

Tooteuuendus üksiktootelt 27099.- 13989.- 23599.- 21839.- 27979.-***

versiooniuuendus CS3 versioonilt 7879.-versiooniuuendus CS1/2 versioonilt 8999.-versiooniuuendus üksiktootelt 14899.-

versiooniuuendus (CS, CS2, CS3) 3479.-tooteuuendus PageMaker® 6.x või 7.x tootelt

3709.-

versiooniuuendus (CS, CS2, CS3) 3479.-tooteuuendus FreeHand® 9, 10 või MX versioonilt

3709.-

versiooniuuendus (CS, CS2, CS3) 3479.-tooteuuendus Photoshop Elements 4.0, 5.0, 6.0 või 7.0 tootelt

10429.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt 6999.-tooteuuendus Studio 8/ 2004 tootelt 7749.-tooteuuendus üksiktootelt 10609.-


laborp a r i m a t e m ä r g i d

5 Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

3 Harju keskmine. Tugevus-te kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused

2 Jätab soovida. Toode pi-gem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi

1 Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

AMi suures testis enim punkte kogu-nud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren-tidele.

m e i e h i n d e d

Clarki org ning Raudjärv saabusidi5 ja i3 protsessorid üritavad intelile tagasi võita keskklassi turgu. testisime neid uusi tehnoloo-giaid ordi solo ärikasutaja arvutikomplektil.

Jaanuaris tegi Intel teatavaks oma Westmere’i koondnime kandva 32 nm tehnoloogia ning erinevalt kõi-gist varasematest lansseerimistest, kus uusikud esmalt tipp-protsesso-rites ilmusid, tabas seekordne ava-pauk Clarkdale’i protsessoriseeriaga just odava ja keskklassitoodete nišši. Miks, on ka selge – kui tipus trooni-vad häirimatult Inteli Bloomfieldi ja Lynnfieldi seeriate protsessorid ja AMD seal mingit konkurentsi pak-kuda ei suuda, siis alates keskklassist on konkurent AMD Intelile valusalt varvastele astunud ning midagi oli vaja kiirelt ette võtta. Ettevõtmiseks saidki Westemere’i tehnoloogias il-munud Clarkdale’i lauaarvuti- ning Arrandale’i sülearvutiprotsessorid.

Ordi ladu puistates saime kokku viis uut LGA1156 protsessorit seitsmest, mille tulemused leiab tabelist.

Clarkdale’ide sise-eluUued protsessorid on Core i5 670, 661, 660 ja 650 ning Core i3 540 ja 530, aga ka valge varesena Nehalemi arhitektuuriga, kuid miskipärast Pen-tiumiks sõimatud G6950. Meie käe alt jäid läbi käimata nii i5 kui ka i3 kiirei-mad (670 ja 540) protsessorid, sest neid polnud testi ajaks veel saabunud, kuid seal on vahe ka vaid üks aste kii-remas taktsageduses ( ja oluliselt kõr-

gemas hinnas).Seda seitsmikku ühendab Nehale-

mile omaselt protsessorisse integree-ritud mälukontroller ja Lynnfieldide (45 nm tehnoloogia varasemad i7 ja i5) juurest teada protsessorisse integ-reeritud PCI-Expressi siinikontroller. Suurimaks üllatajaks on aga kõigi mu-delite juures protsessorisse integree-ritud graafikaprotsessor. Tegelikult ei saa me rääkida täielikust integreeri-tusest, sest kaitsva katte alt leiame me kaks eraldi ränikiipi (analoogselt In-teli esimeste neljatuumaliste protses-soritega, kus oli ühe kaane all ja ühes pesas kaks kahetuumalist). Kokku on pandud 78 mm2 suurune 32 nm teh-noloogiaga kahetuumaline protsessor ning 116 mm2 suurune 45 nm GPU ehk graafikaprotsessor. GPU on meil alati „tasuta” kaasandena kaasas nagu omal ajal Brežnevi pakikeses viineri-tega koos „Väike maa”.

Samas suurendab kahe eraldi kii-bi kasutamine saagikust ja alandab toote hinda, mis on eriti oluline just odavklassi juures. Tippklassi i7 prot-sessorites on uus ka taasilmunud HT (Hyper-Threading), kus operatsiooni-süsteem näeb ühte HT-tuuma kahe eraldi protsessorina. Seega, kuigi kõik on reaalselt kahetuumalised, näivad nii i5 kui i3 „virtuaalneljased” (välja arvatud vaeslapsest G6950). Erinevalt varasematest Nehalemidest aga on neis IMC (Integrated Memory Cont-roller, kahekanaliline mälukontroller) ning PCIE kontroller viidud graafika-ga samasse kiipi ning seetõttu ei saa valmistada graafikata protsessoreid.

Kuigi ka olemasolev P55 kiibistik lubab kasutada uusi protsessoreid, on graafikatoe jaoks vaja uute kiibis-tikega (H55, H57 või Q57) emaplaati. Tabelit uurides näeme, et kõigi komp-

Samas suuren dab kahe eral

di kiibi kasutamine saagikust ja alandab toote lõpphinda.»


Kuidas valime testitavad tooted?Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

t e h n i l i s e d a n d m e d

p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 4+

Lauaarvuti Ordi SoloHind: 7900 kr (Ordi)Protsessor: Intel Core i3 530 (Clarkdale), 4 MB L2 cache, 2,933 GHzEmaplaat: Gigabyte GA-H55M-S2HKiibistik: Intel H55 (Ibex Peak) + ICH8R (FSB 1066/800/533 MHz)Mälu: 4 GBGraafikakaart: Intel Graphics Media Acce-lerator HD (integreeritud)Kõvaketas: 500 GB, 7200 rpmVõrguliides: Realtek Gigabit EthernetKaardilugeja: 9-in-1 + ID-kaardi lugejaOptiline seade: DVDRAM

esimene kõik-ühes protses- +sor-graafika lahendusmadalam energiatarve +piisav jõudlus +

aeglasem suurt mäluliiklust –nõudvates rakendustesgraafikajõudlus multimeedia, –mitte kiire 3D tasemelveidi kõrge hind –

Clarki org ning Raudjärv saabusid

lektide GPU „kimab” samal 733 MHz taktsagedusel, v.a vaeslaps G6950 oma 533 megahertsiga ning imeliku koodiga 661, mil lausa raketikiirus 900 MHz. Kuid 661 ja 600 vahel on veel üks vahe, mida peab teadma – ni-melt ei toeta 661 Intel VT-d (ehk vir-tualiseerimist), vProd (nüüdisagsete profiplatvormide alustala) ega TXTd (Trusted Execution Technology).

Intel sai korraliku graafikaKui näiteks sama taktiga i5 ja i3 on enam-vähem sama kiired SHA256 krüpteerimisülesannetes, siis AES256 krüptimises edestab i5 üle 12 korra oma nooremat vennikest! Seda tasub profitöös kõrva taha panna.

Seni on Intel oma umbes 50% tu-ruosaga maailma suurim graafikakii-pide tootja, ent siiani olid need vaid emaplaadi kiibistiku põhjasilda integ-reeritud GPUd. Intel on iga põlvkonna ilmumisel pidanud innustavaid kõne-

sid, kuidas „uus graafika muudab elu teiseks”, ent kahjuks on nad jäänud kaugele maha ka antud hetkel turu odavaimast ja tavalisimast nVidia või ATI diskreetgraafikakaardist. Selgita-maks hetkeseisu, haarasin Ordist näp-pu ka vaid 450 krooni maksva nVidia GeForce 8400GS graafikakaardikaar-di – kes keda? Tabelis on selleks lahter 8400GS (CPU ikka i5-661, kuid välja-lülitatud IGP-ga). Tõesti – sedakorda oli Intel pea igas osas kiirem.

Katsetades Assassin Creed 2 män-gu, see osutus aga slaidi-show’ks ka miinimumi keeratud seadetega (lohu-tuseks – sama oli ka 8400GS puhul). Samas on aga väga heal tasemel HD video mahamängimine ja kodeerimi-ne, samuti toetab ta kahe sõltumatu HD striimi samaaegset mängimist (Blu-ray PiP ehk pilt-pildis). Unikaal-sena pakub Intel GMA HD pildi te-ravdamist (picture sharpening), mida pole siiani ei nVidia ega ATI ka kiirei-

matel kaartidel. Kahjuks ei saa koos integreeritud graafikaga kasutada eraldi graafikakaarti – BIOSis tuleb valida kas üks või teine.

Kokkuvõttes on nüüd Intel too-nud Nehalemi platvormi kõigisse turusektoritesse ning peatselt on oodata LGA775 Core 2 protsessorite väljasure(ta)mist. Kuigi LGA1366 jääb veel kestma, on ta vaid kalli tippklassi jaoks, mainstream aga peab joonduma LGA1156 lainele!

VEIKO [email protected]

TestimistulemusedMudel (Intel)

Core i5-661 i5-661 + 8400GS

Core i5-660 Core i5-650 Core i3-530 Pentium G6950

Hind koos KM (EEK)

3285 3285 2990 1930 1435

CPU taktsagedus (GHz)

3,33 3,33 3,33 3,2 2,93 2,8

PCMark 2005 Ver.1.2.2 Üldskoor (PCMarks)

8109 6885 6852 6499 7317 5884

CPU 9236 9419 9356 8972 7833 6926Operatiiv-mälu, RAM

7799 7777 7748 7609 6712 6156

HDD 6223 6119 6422 6423 6605 6335Graafika 3844 2431 3365 2680 3325 2615Super Pi 1.5XS1M kohta, sekundit

12,04 12,04 12,06 12,46 14,57 16,1

PassMark Perfor-mance Test Ver.7.0.1007

893,5 729,2 879,5 877,2 771,8 768,6

CPU 1247 1250,7 1251,3 1214,1 1031,5 1011,5RAM 1019 1050,6 994,1 990,3 872,4 808,2HDD 794,9 823,8 726,8 833,6 834,5 840,2Graafika 2D 312,5 273,7 306 303,7 271,4 295Hind koos KM (EEK)

3285 3735 3285 2990 1930 1435


labor

Kuidas ära tunda head sülearvutikotti?nn postiljonikotid on enamlevinud sülearvutikotid. viskad ühte sahtlisse arvuti, teise toiteadapteri ja üle õla. Kuid hea kott peab veel arvutit kaitsma ja kaasaskäivaid asju mugavalt ja sassi minemata ära majutama.


p l u s s i d

m i i n u s e d

Arvutimaailmahinne 4

Arvutikott AM Highway Notebook BagHind: ca 1000 kr (tootja soovi-tatud)Värvivalik: must/must, must/punane, pruun/helesinine, roheline/roosaArvutisahtel: 12–14tollisele ekraanile, 365 x 250 x 50 mmSahtleid kokku: 10Materjal: Cordura (veekindel, kulumis-kindel)

palju sahtleid +vastupidav kattematerjal +kerge +

puudub arvutisahtli tugevdus –mahutab vähe –

Arvutimaailma testimisõlgadel oli seekord Taanist pärit arvutikott AM Highway Notebook Bag. Selle näitel hakkamegi vaatama, mis ühel õigel arvutikotil olema peab.

Üks tähtsamaid omadusi on kerge avamine. AMi kotil on see lahendatud lihtsalt ja mugavalt – magnetitega. Iga kord tõmblukku lahti tirida oleks tüü-tum.

Arvutisahtel peab olema polster-datud ja kõva seljatagusega. AM õi-gustab siin end vaid osaliselt – seest pehme ja karvane sahtel aitab läikiva kaanega arvutilt küll sõrmejälgi auto-maatselt eemaldada, kuid koti seljata-gune on pehme – seega ei kaitse see tõsisemate löökide eest. Mõnel teisel kotil on plastist või lausa metallist tu-giplaat sisse ehitatud.

Lisatarvikute jaoks on aga AM Highway kui loodud. Oma sahtlid on dokumentidele, toiteadapterite-le, MP3 pleieritele, mälukaartidele, GPSile, digifotokale. Nii peabki. Paar sahtlit on läbipaistvast võrgust, et oleks lihtsam otsida.

Siiski mahutab Highway kott üsna vähe. Külje peal on tõmblukk, mida avades võib koti mahtuvuse suure-maks lasta ja kott muutub lapikust ümaramaks. Samas avaneb sealtsa-mast ka ligipääs väikesele võrktasku-le, millesse saab suruda näiteks joogi-pudeli.

Arvutikotte võib kanda kolmel moel: käe otsas, õlal või seljal. AM Highwayd saab võtta nii õlale kui ka kätte, selle jaoks on rihmad olemas. Käerihm on küll nadivõitu. Mõni uni-

versaalsem kott käib ka seljale, aga testitud kotist ranitsat teha ei saa.

Vajalik on ka koti kulumiskindlus. Pealtnäha tundub AM Highway peh-mevõitu ja kiiresti kuluv.

Kuid eks tuleb uskuda telepoodlik-ku kinnitust koti etiketil, et kasutatud eriliselt vastupidav materjal nimega Cordura peab vastu kriipimist ja nüh-kimist ega näita väsimuse märke ka rohkem kui kolme tuhande pesemis-korra järel.

KAIDO EINAMA


Väikeettevõtja saab soodsalt stiilseksdell vostro v13 kohta võib öelda, et see on nagu vaese mehe adamo – sama õhuke ja kerge, disainilt soliidne, kuid sisult ja hinnalt kokkuhoidliku-male kulutajale.


p l u s s i d

m i i n u s e d


Dell Vostro V13Hind: 16 990 kr (MAX 123)Protsessor: Intel Core 2 Duo SU7300 (1.3 GHz)Operatiivmälu: 4 GB 1066 MHz DDR3Ekraan: 13,3” WXGA (1366 x 768), LED taustavalgustusegaKõvaketas: 320 GB SATA 7200, kukkumis-andurigaVideokaart: Intel GMA X4500HD, integ-reeritudVõrk: Intel WiFi Link 5100 a/b/g/n, Gigabit LAN, 3G valmidusÜhendused: VGA port, 1 x USB 2.0, 1 x USB 2.0/eSATA, Bluetooth, Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows 7 ProfessionalIntegreeritud veebikaamera: 1,3 mega-pikslit koos mikrofonigaAku: liitiumioon, 6-cell, 30 WHr, 4 tundi (testis 2 tundi 50 min)Kaal: 1,6 kgTestid: PI 2M – 1 minutit 29 sekundit; Geekbench – 1569 punkti (protsessor 1814, mälu 1279)

kerge, õhuke ja stiilne +hea ekraan, tugev ekraanikaas +

keskpärased tehnilised para- –meetrid (aku, protsessor jne)aku raskesti vahetatav –

Millegi erilisega V13 tehnilistes and-metes tuhnides silma ei paistagi – üsna tagasihoidlik Inteli Core 2 Duo 1,3 GHz protsessor, 13tolline WXGA- ekraan, Inteli integreeritud video-kaart. Kuid sihtgrupiks on selle ma-sina puhul siiski need, kes on nõus nii mõndagi loovutama üliõhukese kesta ja kerge kaalu nimel. Õhukese korpuse pärast pole optiline seade ära mahtunud, puudu on ka muid olulisi pesasid ja lüliteid, nt WiFi sisse-väl-ja lülitaja. Samas on ära mahutatud LANi võrgu pesa, VGA väljund, väike mälukaardilugeja ja Expresscard 34 lisakaardisahtel, kokku on vaid kaks USB-pesa ja need ka tagaküljel, üks neist Dellile traditsiooniliselt eSATA lisaseadme jaoks kasutatav. Odav hind ei luba standardkonfiguratsioonis

SSD-ketast panna, kuid seda maksaks nii kerge arvuti puhul juba kaaluda.

Klaviatuur on pealtnäha mõnusate madalate klahvidega, kuid klõbiseb odavalt ja ebamugavalt. Hiireplaat on see-eest mugavalt suur ning mag-neesiumisulamist tugevduskihiga kaetud, toetades viipekäske.

Ärikasutajale pakutakse mõnel maal Delli poolt kaasa hulga kasutu tarkvara asemel hoopis teenuseid: 10 GB online-varundust, DellConnec-ti kaughaldusteenus probleemide la-hendamiseks ja automaatset PC tuu-nimist. Eesti veel nende maade hulka paraku ei kuulu, kus tasuta veebitee-nuseid saaks.

Aku vahetamisega on õhukese Del-li puhul ka lõivu makstud kergusele ja ilusale välimusele – seda niisama käi-gupealt vahetada ei saa, sest on pei-detud tervenisti korpuse sisse. Samas pole aku silmapaistvalt pikaealine – Soomaal, kus elektriga kitsas käes, õnnestus sellega WiFi võrgus töötada pisut alla kolme tunni. Kuid kaugetes kohtades rännates oli sellest Vostrost kasu küll – seljakotti pannes polnud

teda peaaegu üldse tunda.Tegu pole siiski seljakotiränduri

masinaga, sest kes see ilusat õhuke-seks disainitud arvutit metsas ikka kasutab. Tegu on väikefirma esindus-arvutiga – mobiilse, stiilse ja hinnalt eelarvet mitterööviva masinaga. Miks peaks väikeettevõtja leppima koledate ja raskete sülearvutitega? Nüüd on ka talle midagi ilusamat ja vastupidavat.

KAIDO EINAMA


labor

Kaks erinäolist LEDieelmise kuu suure led-taustavalgustusega kuvarite testi pidime läbi aja-ma vähemate ekraanidega, sest mõni uus oli kaugelt eestisse teel. nüüd on nii samsung kui ka lg kohal ja proovitud.

Et endalgi oli plaan soetada uus pil-dinäitaja, sai neile lähenetud sellise nurga alt, kuidas on neid võimalik igapäevaselt kasutada ja valdavalt just dokumenditöötluseks.

Mõlemal on oma plussid ja mii-nused ja pärast nädalast proovimist ei kipu esimese hooga küll kumbagi soetama.

LG E2350VSisselülitamise nupp on sellel kuva-ril puutetundlik ja selle kasutami-ne on paras piin: lihtsalt ei reageeri. Loomulikult võib lähtuda mõttest, et palju mul ikka seda välja vaja lülitada on, aga kui mu põhiline töövahend on sülearvuti, teen ma seda igal õhtul ja

hommikul.Jättes kaabli ühendatuks, läheb

kuvar ooterežiimi, kuid jättes kaablil teise otsa tühjaks, jääb too vilkuma infoga „check signal cable”.

Kõik menüünupud on tehtud puu-tetundlikuks, seega ega nendegi ka-sutus just märkimisväärne lust pole. Needki teevad sisse-väljalülitamise

tule-show’d, nagu eelmise kuu suure testi märter. Õnneks ei pea neid kasu-tama mitu korda päevas ja asetus on loogiline.

LG uue kuvari ekraani kvaliteedil pole väga vigagi ja paneel on täiesti rahuldav. Väga ühtlast taustavalgust siiski oodata ei tasu, sest ekraani hind peaks juba piisavalt kirjeldama, kui kõrgete kvaliteedinormide järgi see kokku on pandud.

Samas tuleb ka arvestada, et oma hinna eest on ekraani ikkagi küll ja enamgi.

Liideseid on piisavalt, ühendamaks nii meeldivat pensionipõlve veetvaid masinaid kui ka ülimoodsaid läbi DVI ja HDMI. Seda enam, et resolutsioo-niks on HD.

Et ainukene seadistatav paramee-ter ekraani asendi juures on kalle, siis sellega tuleb ka arvestada oma töönurga seadmisel ja sättima peab tõenäoliselt midagi kuvari jala alla, et see silmadega enam-vähemgi samal kõrgusel oleks.

Konstruktsioon on paraku üsna nõrga kahe vääriline, sest meenutab pigem jonnipunni, mis kiigub ja kõi-gub laua peal samas ümber minema-ta.

Märkimisväärne on aga ekraa-nile antud säästva tootmise tiitel ja kuuldavasti on see ainus selle tiitliga kuvar Baltimaades. Samuti ei sisalda see ohtlikke aineid ja on 90% üm-bertöödeldav ning loomulikult üle poole väiksema voolutarbega võrrel-des tavalise LCDga. Seega, kui tahad olla „roheline”, siis see on just kuvar sinule.

Needki nupud teevad sisse

väljalülitamise show'd, nagu eelmise kuu märter.»


hekülge dokumenti, ei juhtunud mi-dagi.

Tülikas on pidevalt kakelda ekraa-niga, mis kas pimestab või mitte ja nii saigi too lõpuks vägisi seatud keskmi-sesse asendisse. Pilt oli aga kuidagi imelik ja laialivalguv. Tähtede servad olid karvased ning värvid kummali-sed. Samuti ei ole tegu kehva liidestu-sega ekraaniga, kuigi see vist hakkab juba standardiks muutuma, et olemas on ka DVIle lisaks HDMI.

Mis teeb ekraani teistest eriliseks on see, et e ole eraldi DVI- ja VGA-si-sendit, vaid on üks DVI ja kaks erine-vat kaablit, millel ühel on otsas ana-loog, teisel digitaalne otsik.

Karbist on tõenäoliselt seda kuva-rit kõige kergem välja võtta ja komp-lekteerida. Lapiti kasti külje pealt avamisest piisab, siis tõstad ekraani küljele ja krutid külge aluse ning val-mis see ongi.

Kuid vaadates hinda, mis on ca 1000 krooni rohkem kui LGl, ei tea öelda, mille eest maksta. Karbist välja võtmise mugavuse eest ikka nii palju ei tahaks. See, et ekraan on 5 ms ase-mel 2 ms reageerimisaega, pole ka enamikule märgatav. Isegi seadista-mise võimalused on sama kehvad ja muuta saab ainult ekraani nurka.

Mis aga puutub Samsungi LCD-paneeli suurusesse, siis 23tolline dia-



LG E2350VHind: 2800 krDiagonaal: 23”, 16 : 9Eraldusvõime: 1920 x 1080 pikslitReageerimisaeg: 5 msÜhendused: d-sub, DVI, HDMIVoolutarve: 28 WKaal: 5,4 kg

Samsung SyncMaster PX2370Samsung on väliselt olemuselt süm-paatsem kui LG. Sisselülitamise nupp on selge ja lihtsalt kasutatav. Menüü-nupud on aga pisikesed pulgad ekraa-ni parema külje taga, mida on väga ebamugav kasutada ja esimese hooga ei leia neid üles.

Pean enda põhimõtetele vastu astu-ma ja tunnistama, et üks puutetundlik lahendus võib olla parem kui reaalne nupp ja see on LGl tõesti õnnestunud. Möödunud aastal kirusime aga Sam-sungi projektoril puutetundlike nup-pe, mis puudutustele ei allunud.

Ekraanil on automaatne seadistus teksti ja muude eelseadetega, mis on tore lisa ja hea idee, kui see vaid töö-taks. Suvalise veebilehega läks kuvar automaatselt õigesse režiimi, kuid olukorras, kus mul ees mitusada le-


Samsung SyncMaster PX2370Hind: 3800 krDiagonaal: 23”, 16 : 9Eraldusvõime: 1920 x 1080 pikslitReageerimisaeg: 2 msÜhendused: HDMI, DVI-I, VGAVoolutarve: 25 WKaal: 4,1 kg


Tülikas on pidevalt ka

kelda Samsungi LCDekraaniga, mis kas pimestab või siis mitte.»

gonaal on igapäevaseks tööks juba liigagi suur.

Olen töötanud pikalt 22tollise ku-variga ja pärast antud võrdlustesti olen seisukohal, et see on optimaalne suurus, sest selle 2,5 cm lisa puhul jää-vad ekraani servad juba piisavalt kau-gele, et muuta kuvari pildi jälgimine ebamugavaks. Seda enam, et ekraani eraldusvõime on neil sama.

Filmi vaatamiseks – miks mitte, igapäevaseks tööks kontorisse – ei, aitäh.

Kuid valides nende kahe vahel, siis pigem odavam ja parema pildiga LG ning isegi siis vaataks pigem eelmise kuu suure testi võitnud hästi seadista-tava Lenovo poole.

MARKO [email protected]


labor

Aceri tahvelarvuti – uus kogemus mitme puutegasülearvutid, mis sülearvuti asendist tagurpidi käänatava ekraaniga tahvli-teks muutuvad, pole enam kuigi suureks uudiseks, kuid nüüd saab hakata nautima ka suurte mitmepuuteekraanide mõnu.


p l u s s i d

m i i n u s e d


Acer Aspire 1820PTHind: ca 9500 kr (jõuab müügi-le aprilli jooksul)Protsessor: 1,2 GHz Intel Core 2 Duo SU7300Mälu: 4 GBKõvaketas: 320 GBEkraan: multipuutetundlik, 11,6tolline, 1366 x 768 pikslitÜhendused: kolm USB porti, HDMI, WiFi, Bluetooth, LAN-pesa ja mälukaardipesaAku: kuni 8 tundiTestid: Super PI 2M: 1 min 30 s, PC-Mark05 HDD tavaline kasutus 4,95 MB/s, Geekbench: 1476 punkti, akutest HD videoga 3 tundi 20 minutit

mitmepuuteekraan +mugav klaviatuur +

nõrgavõitu korpus –raskevõitu käes hoida –

Aspire 1820PT klaviatuur on siledate ja madalate klahvidega, kuigi need lo-gisevad pisut. Ekraan läigib hirmsasti. Puutepliiatsi juures pole aastate jook-sul midagi muutunud – puutetundlik-kus on selline keskmine, reageerimi-ne pliiatsile nagu ikka veidi uimane. Kuid hulga mõnusam on Windows 7ga arvutit sõrmega juhtida. Lisaks ekraanile on multipuutetundlik ka puuteplaat, nii et paras aeg on haka-ta sõrmede sisse harjutama erinevaid viipekäsklusi. Ekraaniklaviatuuril tu-leb aga unustada Aceri päris klavia-tuurilt sisse jäänud õrn kohtlemine ja paraja tugevusega klahve vajutada, kiirel tippimisel kipub muidu tähti vahele jätma.

Tundub, et Acer on kaasasoleva

tarkvaraga rõhunud pigem koolile ja kodule – palju on mänge ja õpi-tarkvara, vähem äritarkvara. Kuid ärikasutajale on sellise tahvelarvuti puhul ilmselt vaja oma spetsiifilist tarkvara, tüüpiliselt pakutakse siin kasutusvaldkondadeks laospetsialis-te, välitööde juhatajaid ja meditsiini-töötajaid. Siiski igasugused ekraanile märkmete sirgeldamise standardas-jad on olemas, kuigi sõrme või pliiat-siga just ülitäpselt joonistada ei saa.

iPadi tunneAga tunne on multipuutearvutiga toi-metades eriline. Ilmselt sama tunnet tajuvad ka iPadi esimesed kasutajad. Acer paraku muu disaini osas iPadile ilmselt vastu ei saa. Võib küll ajada konstruktsioonivead logu testarvuti kaela, mida paljude kasutajate vahel loksutatud, kuid näiteks käes hoides on ta liialt raske ja paks. Pööratavad hinged klaviatuuriga tahvelarvutitel ongi oma loomult kipakad, nii ka Ace-ril. Samas on ekraani kest testarvutil hakanud järele andma ja nagiseb.

Tahvelarvuti-asendis on kõigile vajalikele pistikutele ligipääs ja Cont-rol-Alt-Delete nupp välja toodud. Sisse-väljalülitamise nupp on küljel nagu pahupidi pööratavate ekraani-

dega tahvelarvutitel ikka. Ekraan on ka asendi-tundlik: pöörab pil-di püsti, kui ekraan püsti ette võtta. Üldi-selt võiks ekraan laie-ma vaatenurgaga olla, värvid lähevad käest ära juba üsna pisut otse risti vaatest nurga alt vaatama hakates.

Lõplikuks otsuseks

selle Aceri arvuti kohta võib öelda: see on efektne ja eriolukordades ilm-selt hädavajalik. Multipuuteekraan avab täiesti uue kasutajakogemuse, kuid korpus ja füüsis on masinal veel natuke nõrgavõitu. Soodne hind võib selle aga vähenõudlikuma kasutaja jaoks kompenseerida.

KAIDO [email protected]


Airlive Air3G – ruuter kindlapeale internetigasee on vist esimene kord, kui testime toodet, mille tootja alles otsib eestis maaletoojat ja on müügil vaid väiksemates e-poodides. air3g töötab eel-seadistatult eMt ja elisa 3g modemitega, seega võiks teda siin müüa küll.


p l u s s i d

m i i n u s e d


Ruuter Airlive Air3GHind: 990 kr (Aare.ee)Raadiovõrk: 11b/g/nMälu: 8 MB Flash, 32 MB SDRAMPordid: 4 x 10/100 Mbit/s Ethernet (üks neist PoE-ga), 1 USB port (3G modemi toe-ga), WAN-port, R-SMA ühendusega antennTöörežiimid: 3G ruuter, tugijaam (Access Point), klient, WDS Repeater, WDS Bridge, mitme virtuaalse tugijaama režiim, kasuta-jate autentimine brauseri avaekraanil (40 kontot ja 20 üheaegset kasutajat)Radiuse tugi: olemasKaal: 280 g

3G tugi +energiasäästurežiimid +automaatne varuühendu- +se 3G peale ja sealt tagasi lülitamine

Eesti kasutajatoe kohta veel –info puudubtaaskäivitub väga aeglaselt –

Suures osas on Airlive Air3G nagu üks WiFi ruuter ikka – üks antenn, neli LAN-porti, üks USB-pesa. Para-tamatult käivad kaasas reklaamlaused ülisuurest levialast ja ülikiirest ühen-dusest igasuguste turbode abil, kuid hoopis olulisem on selle seadme 3G tugi. Ühendad 3G modemi USB-pessa ja internet on kohe olemas.

Muidugi ei saa ärikasutaja oma kontorit varustada 3G internetiga läbi WiFi ruuteri, kuid siin on üks omadus, mida Airlive’i ruuteriga ära kasutada: mobiilse interneti võib panna varuühenduseks, millele põhi-ühenduse äralangemisel (tulgu ta siis ükskõik missuguse tehnoloogia abil) automaatselt ümber lülitutakse. Hil-jem, kui põhiühendus taastub, lülitub ka ruuter selle tarbimisele tagasi.

Testisime ruuterit nii linnas kui maal. Mõlemal juhul häiris tugevalt 80sekundiline taaskäivitusaeg. Alg-selt 1 W võimsust ja 0,5–1 km leviala lubanud seade tõmbab oma para-meetrid kohe koomale, kui asukoha-maaks Eesti märkida, kus lubatud vaid 100 mW vastavalt Euroopa reeglitele. Muude raadiovõrkude segamiseta üksikus majas Soomaal levi testides ei leidnud me midagi üllatavat – puust kahekordse talumaja kattis ära, kuid väga palju majast välja WiFi b/g/n võrk ei ulatunud. Otse pakkus seade ühendust mahakeeratud võim-susel ligi 30 meetrit. USB-pesas olev 3G modem hakkas ruuteri küljes töö-le kümne sekundiga.

Veebipõhises kasutajamenüüs on mitu huvitavat asja, mida seadistada. Näiteks energiasäästurežiimis võib valida kuni neli ajavahemikku, mille-le kehtestada säästurežiim: kas WiFi väljas, 25%, 50% või 75% võimsusel.

Ülejäänud aja töötab seade siis täis-võimsusel.

Ruuter on välimuselt stiilne ja kaa-lult kerge, kõikvõimalikud plastser-vad ja konksud aitavad seda riputada kuhu iganes. Ka sinna, kus toidet pole käepärast, sest üks LAN-port on pas-siivse PoE toega (toide üle Etherneti võrgu). 12voldise autoadapteriga võib ruuteri ja 3G modemi abil tekitada WiFi leviala ka bussi või autosse, kui ümbruses on leviala. Kui plaan on võrku jagada vaid kasutajanime ja parooli alusel, siis neid on võimalik lisada ja statistikas näidatakse ära iga kasutaja kulutatud andmemaht. Ka-sutaja peab siis brauseri avaekraanil sisse logima.

Virtuaalserveri seadete alt on või-malik avada ruuteri taga olevatesse arvutitesse otseporte, demilitarisee-ritud tsooni aga saab paigutada mõne sisevõrgu IP-aadressi, et seal olev ar-vuti teha välisvõrgust kergemini ligi-pääsetavaks (näiteks mõni veebitee-nustega server).

Internetiaadresse saab filtreerida, IP-aadresse või seadmeid MAC-aad-

resside järgi saab blokeerida, seega väiksema kontori või kodutöökoha jaoks mängimisvõimalusi on. 28 MB mälu võib tõsisemale kasutajale jää-da väheseks, kuid tavalises olukorras õigustab 3G-toega WiFi ruuter end kindlasti.

KAIDO EINAMA


labor

LG GW620 ehk esimene eestikeelne AndroidKui esialgu tundus, et suure google’i hõlma alt telefonidesse jõudev and-roid eestikeelseks niipea ei saagi, siis seekord võttis tõlke käsile hoopis telefonitootja – lg electronics.


p l u s s i d

m i i n u s e d


Mobiiltelefon LG GW620Hind: 5990 kr (Elisa)Ekraan: 3” HVGA (320 x 480), puutetundlikOperatsioonisüsteem: Android 1.5Mälu: 150 MB, MicroSD mälukaart (kuni 32 GB)Võrk: GSM 850/900/1800/1900 MHz, UMTS 900/2100 MHzAndmeside: HSDPA 7,2 Mbit/s, GPRS, EDGEÜhendused: USB (PC Sync), Bluetooth, WiFi, GPSKaamera: 5 Mpix, autom. näotuvastusegaOoteaeg: kuni 700 t (2G); 625 t (3G)Kaal: 139 g

täisklaviatuur +käepärane suurus +sotsiaalvõrkudega integreeri- +tud kontaktid

„vana” Android (Cupcake) –väike ekraan –keeruline arvutiga ühendada –

Mobiil on pisike ja käepärane, tugev ja hea liugklapiga ning viierealise klaviatuuriga – LG on vastupidavate telefonide tegemises osav. Klaviatuur on hea, meilide ja tekstide kirjuta-mine võrreldes ekraaniklaviatuuriga mugav. Väike ja selge ekraan vajab siiski tugevamat puudutust.

Mida tähendab vidutinis?LG varasemate tõlgetega võrreldes oli keeleapse vähem (näiteks ingliskeel-ne „volume” ehk helivaljus ei olnud enam tõlgitud kui maht), kuid mõni ootamatu sõna teisest keelest (nt vi-dutinis) või ekslikud tõlked siiski olid (nt „manual” – käsitsi oli tõlgitud hoopis kasutusjuhendiks).

Teine probleem LGl on aga olnud ühendumine arvutiga. LG enda tark-varaga tekib tavaliselt probleeme, nüüd lahendab selle mure Android, sest kõike võib ju sünkroniseerida üle Google’i teenuste – kalendreid, kon-takte, meile.

LG ise on pealtnäha minimaalselt Androidi välimuses muudatusi tei-nud. Silma hakkas vaid Bluetoothi ja WiFi eraldi lülitamise nupp, programmide surmaja aga tuleb endiselt

ise Android marketist alla tõmmata, et taustal lahti jäävad programmide hordid ise kinni panna. Kuid LG on ka omatehtud kasutajaliidese teinud, n-ö topeltkasutajaliidese. „Avaekraa-ni valijaga” saab Androidi liidesest loobuda ja laadida vanematest LGdest tuttava S-Classi menüüd. Need, mui-de, töötavad tunduvalt kiiremini kui Androidi enda kasutajaliides. Samas esineb mõlemaga mõnesekundilisi hangumisi ja näiteks pildigalerii pani end tihti lihtsalt niisama ise kinni. Mitmesekundiline hangumine kõnet vastu võttes oli eriti häiriv, kui pidi mitu korda ekraanil toksima, enne kui telefon vajutusele reageeris.

Sotsiaalne AndroidSNS-nimeline programm haldab mobiilis sotsiaalvõrke, integreerides need telefoni kontaktidega. Lisada saab Bebo, Facebooki ja Twitteri kon-tod. Kuidas need täpsemalt töötavad, nõuab pisut süvenemist. Ärikasuta-jale võiks olla ka LinkedIN või mõni taoline äriline võrk. Ligi 6000 kroo-

ni maksev telefon jääb hinnalt keskmiste sekka ja HTC

odavaimast And-roidist – Tat-

toost kõvasti kallimaks. Küll aga kon-kureerib teiste Androididega eesti keele ja liugklaviatuuri abil. Samas maksab oodata uuendust Android 2.0 peale – siis oleks juba tunduvalt vä-hem ette heita.

KAIDO EINAMA


XPERIA X10 – Sony Ericsson on maast tõusnudKui tundub, et üheksa või kümme tuhat krooni on ükskõik millise telefoni eest maksmiseks liiga palju, siis pole mõtet edasi lugeda. aga kui oled val-mis hea telefoni eest mida iganes maksma, siis tasuks x10ga tutvuda.

t e h n i l i s e d a n d m e d p l u s s i d

m i i n u s e d


Sony Ericsson Xperia X10Hind: ca 9000 – 10 000 kr (müügil 2. kvartalis)Ekraan: 480 x 854 pikslit, 4tolline WVGAMälu: telefonis 1 GB, SanDisk microSD kuni 16 GBPlatvorm: Android 2.0Kaamera: 8 Mpix, autofookus, näotuvastus, stabilisaatorVõrgud: GSM/GPRS/EDGE 850/900/1800/1900, UMTS/HSPA 900/1700/2100Ühendused: Bluetooth, USB, WiFi, GPSKaal: 135 gr

hea ekraan +kiire protsessor +

ootamatud seiskumised –mitmeks sekundikstõenäoliselt liiga kallis hind –

Sony Ericsson on oma Xperia seeriaga seni visalt püsinud Windows Mobile’i lainel ja enamik selle seeria telefone on ka üsna aeglaselt toiminud. X10 teeb aga nii välimuselt kui ka sisult hüppe täiesti uuele tasandile. Sisuks Android 2, protsessoriks Qualcommi 1 GHz Snapdragon, kõik kellad-viled, mis tahta – olemas. Seega võib seda mobiili kiita mitme külje pealt. Kuid – eks igal telefonil on ka kaks külge.

Mobiil laiale käeleX10 välimus on stiilne. Saadaval on ka must isend, kuid testimiseks sat-tus kätte valge, mis on isegi ilusam või vähemalt omapärasem. 480 x 854 punktiga neljatolline ekraan on mui-dugi selge ja suur, kuid läikiv pind teeb sõrmejäljed kiiresti ebameeldi-valt nähtavaks. Kaheksamegapiksline autofookusega kaamera teeb häma-rates oludes ikka samasuguseid tera-lisi ja uduseid pilte, kuid lihtsalt mitu korda suuremaid, valges ja õues aga võib kvaliteedi üle tagasihoidlikuma-te nõudmistega kasutaja juba lausa

rõõmustada. Video on päris korralik ja amatöörfilmiks kõlblik.

Kuid ega mobiili tarkvaragi ta-valine pole. Sony Ericsson on nagu HTC kujundanud Google’i standard-välimuse oma käe järgi ümber. Kui eelmise aasta lõpus korraks telefoni katsudes tundusid kaks asja, mille üle tootja eriti uhke oli – Timescape ja Mediascape liiga krüptilised, siis nüüd on need pärast mõnepäevast kasutamist vaat et suurimad plussid. Timescape ühendab „postkaartide-na” ühte jorusse kõik „sündmused” – Twitteri säutsud, Facebooki posti-tused, SMSid, e-kirjad. Mediascape teeb sama asja meediaga.

Ise internetti ei läheKuidagimoodi on Sony Ericsson ära lahendanud ka ise netti mineva-te programmide ülbuse. Kui taustal andmete sünkroonimine ära keelata, ei jäänud ükski tarkvara netti ise ava-ma. Akut kurnavad WiFi, Bluetooth ja GPS on avaekraanil nuppudena, neid on kerge välja lülitada. Kuid taustal olevaid rakendusi peab kinni panema endiselt Task Killeri nimelise lisa-tarkvaraga. See säästab ka akut ja teeb mobiili taas kiiremaks.

Klaviatuur on tänu suurele ekraa-nile ka püstiasendis piisavalt suur, et tähtedele pihta saada. Tarkvarast leiab X10 seest autonavigaatori (Wi-sepilot), TrackID muusika info leid-miseks, Moxier (kalender, kontaktid jne MS Exchange’i toega) ja muidugi kõik kaasaskäivad Google’i teenused.

Võib-olla on Xperia X10 isegi pa-rim Androidtelefon, igatahes on see väärt mobiil, ainuke viga on tõenäoli-selt eemalepeletav hind.

KAIDO EINAMA


Pilveteenused ja veebitarkvara

t e s t i m e e s k o n d

Ando UrbasIT-ajakirjanik

Marko HabichtAMi kaasautor

Uus suund firmade it-süsteemides ja kulude kokkuhoius on interneti vahendusel tarbitavad it-lahendused, mis võimaldavad minimaalse algin-vesteeringuga saada ligipääsu kiirele ja vajadustele vastavale süsteemile.

Pilvandmetöötluse ehk ingl k cloud computing'u definitsioone on pea sama palju kui on seda terminit ka-sutavaid ettevõtteid. Wikipedia sõnul on tegu internetipõhise tehnoloogia-ga, kus nii tarkvara kui ka selle käit-lemiseks vajaminev riistvararessurss tehakse kasutajale kättesaadavaks teenusepõhiselt. Ehk IT infrastruk-tuur ei asu mitte kasutaja kodus ega kontoris, vaid kusagil teenusepakkuja andmekeskuses.

Pilveteenused meie ümberLihtsaim näide teenusest, mis vastab pilvandmetöötluse definitsioonile, on veebipõhine meilikeskkond nagu gmail.com või hot.ee. Tarkvara (mei-liklient) töötab teenusepakkuja serve-ris ja kasutaja tarbib teenust interneti vahendusel.

„Kui püüda ühendada väga laia ja suuresti turunduseks kasutatava pil-ve mõiste alla kirjeldatud teenuseid ja tehnoloogiaid, siis pilve mõiste tä-hendab sisuliselt arvutusvõimsuse või tarkvaraplatvormi ressursi ost-mist vastavalt vajadusele,” selgitab pilve mõistet Webmedia IT haldus-teenuse üksuse juht Risto Urb. „Sel-leks ostetavaks teenuseks võib olla nii

üksik tarkvaralahendus või terve IT infrastruktuur erinevate serverite ja rakendustega.”

Pilve mõistest arusaamise teebki keerulisemaks see, et seda terminit kasutatakse vähemalt kolme teenus-tekategooria kirjeldamiseks.

Tuntuim ja nähtavaim on tarkvara kui teenus (Software as Service, SaaS). Näited on Google Apps, Microsoft Office Live, Salesforce.com. Tegu on lõppkasutajatele suunatud terviklike tarkvararakendustega, mida saab oma vajadustele kohandada vaid teatud piirini ning need on loodud väga sel-gete ärivajaduste tarbeks. Seda tüüpi teenused on turul olnud 1990ndatest saadik – omal ajal oli neil nimeks ASP (Application Service Provider).

IT-süsteemide jätkuva keerukuse tõustes ja investeeringuvajaduse kas-vades on teiseks esile kerkinud infra-struktuuri ostmine teenusepakkujalt (Infrastrcuture as a Service, Iaas). Fir-madel puudub vajadus omada ja hal-lata füüsilist andmekeskuse riistvara, teenusepakkujalt ostetakse serveri-ressurssi, mida maksustatakse kasu-tuspõhiselt. Näited laiast maailmast Amazon Web Services, Rack-space Cloud Servers.

Platvorm üle võrguViimase kategooria moodustavad platvormiteenused (Platform as a Service, Paas), kus on APId ja valmis-komponendid oma rakenduste tege-miseks, puudub vajadus hallata ope-

ratsioonisüsteemi, andmebaase jne. Näited sellest on Google App Engine, Force.com, Microsoft Azure.

„Kujundliku näitena sisulisest eri-nevusest pilve ja tavapärase lähene-mise vahel on elektrienergia eest

Pilveteenus tähendab res

sursi ostmist vastavalt vajadusele.

Kaido EinamaAMi peatoimetaja

labor


maksmine vastavalt kasutusele versus oma generaatori omamine,” lisab Urb. „Ilmselgelt on odavam osta elektri-energiat suurelt teenusepakkujalt, kes saab tootmiskulusid vastavalt tarbimisele optimeerida. Sama põhi-mõte kehtib ka pilverakenduste ja IT-süsteemide puhul.”

Veebitarkvara paneb firma tööleLihtsaim viis pilveteenustest firmana kasu lõikama hakata on võtta kasu-tusele mõni veebitarkvara – Google Apps või Microsoft Office Live. Seda eriti juhul, kui firmas on probleeme ühistöö keskkondade, dokumendi- ja projektihalduse juurutamisega.

„Viimase viie aasta jooksul, kui ole-me keskendunud dokumendihalduse lahenduste loomisele, oleme Eestis põrganud sageli kokku probleemiga, et firma ei suuda juurutada doku-mendihaldust ega katta kulusid, kuigi soov ja arusaamine selle vajalikkusest on olemas,” ütles Uptime’i tehnoloo-giajuht Raimo Seero. „Tarkvara kui teenuse puhul pole tarvis teha ette

suurt investeeringut uude tarkvarasse ja riistvarasse. Jääb vaid juurutuskulu ja töötajatel tekib justkui iseenesest keskkond, kus ühes kohas dokumente hallata ja üksteisega jagama hakata. See teeb dokumendihalduse lahendu-sed kättesaadavaks ka neile, kes seda endale varem lubada ei saanud.”

Erinevalt tavapärasest lahendu-sest, kus töötajad loovad dokumente oma desktop-arvutis ja seejärel saada-vad üksteisele meilitsi ülevaatamiseks

Dropbox.comSee on üks lihtsamaid pilvelahendu-si, mille põhiline ja ainus funktsioon on hoida üks või enam kataloogi sünkroonis veebis oleva serveriga ja seda keskmise veebimajutuse hinnaga. Katalooge saab aga jagada oma suva järgi.

Tasuta lahendusse kuulub 2 GB majutust ja programm, mis hoiab failid sünkroonis. Vajutades Save-nuppu, laetakse kohe uus sisu veebi. Jagatud failidel ei ole ka ülekirjutamist karta, sest jälgitakse failide avatust ning konfliktse faili puhul luuakse lihtsalt koopia.

Lisaks hoitakse veebis varukoopiaid 30 päeva jagu, mis lubab taastada faili kuu aja tagusesse seisu, olgu see siis ära kustutatud või kogemata üle kirjutatud.

Eriti tore variant on Dropbox Portable, mille võid installida mälupulga-le ja tööpõhimõte on sama, kuid seda suvalises arvutis. Lisaks on võimalik kasutada ka veebipõhist klienti, kustkaudu saad kõikidele failidele ligi ilma üldse mingi spetsiaaltarkvarata.

Esmase ühenduse loomine on lapsemäng. Tõmbad veebist alla aplikatsiooni, lood sama programmi installi sees endale konto ja valmis. Täiendav mahuressurss on võimalik osta, 25 GB pealt küsitakse 10 USD ja 100 GB pealt 20 USD.

T E S T I T U D

Töötajatel tekib justkui

iseenesest keskkond, kus ühes kohas dokumente hallata.»

Google AppsGoogle loob ühtse keskkonna dokumentide, kalendrite ja e-posti jagamiseks ning sinna saab lisada ka kolmanda osapoole funktsionaal-sust. Kõik võib viia veebi ja seda 50 kasutajale kõige odavama variandina tasuta. Appsil on kaks varianti: Standard ja Premier. Esimene ongi tasuta: saab luua kuni 50 kasutajat, tüüpilised Gmaii, Google Calendari, Docsi kasutajakeskkonnad ning Sites portaalilaadseks lahenduseks või oma veebileheks. Premium-kontoga saab piiramatu hulga kasutajaid. Lisaks on meilikonto 7 GB asemel 25 GB mahuga, SSO, SSL ja SLA teenuse toi-mimise garanteerimiseks. Kindlasti on teenus tunduvalt odavam kui seda võrrelda näiteks MS Exchange’i kuludega ning ligi pääseb praktiliselt igalt poolt. Ka turvalisus ei tohiks probleem olla, sest Google on piisavalt suur ja mainekas firma, et selle eest hoolt kanda.

Appsi töölepanemine võtab täpselt nii palju aega, et sisestad oma do-meeni andmed ja toimib. Tasuline maksab 40 eurot aastas konto kohta.

Google Docsi asemel võib kasutada midagi muud, sest kujundamine on võrreldes MS Office’i võimalustega limiteeritum. Samas toimib grupi-töö väga hästi ja märkmeid ei ole vaja kuhugi eraldi edastada, sest need on kohe kõigile liikmetele kättesaadavad.

T E S T I T U D

4 0 E U Raastas maksab Google Appsi teenus, mis viib IT-süsteemi veebipõhiseks.

Google Calendar

Dropboxi galerii.

labor


või kinnitamiseks, pakub veebipõhine tarkvara ühise koha, kuhu kõik doku-mendid koonduvad. Kaob probleem versioonide ühildamatusest (Excel vs. OpenOffice), lihtsustub ühistöö ja dokumendi jagamine, tekib versioo-niajalugu jm dokumendihalduse hü-ved.

Veebipõhist tarkvara kasutades pole vahet, kust seda kasutada – vaja on vaid veebilehitsejat. See kaotab ära ühilduvusprobleemid Windowsi, Li-nuxi või Mac OS X operatsioonisüs-teemidega arvutite vahel.

Puuduv infrastruktuur on äririskVeebitarkvara kätkeb endas ka äriris-ki – kui firmasiseselt puudub toimiv ja mugav keskkond ühistööks, siis võib peagi juhtuda, et tegeliku töö teevad inimesed ära seal, kus on see neile mugavam. Näiteks isikliku mei-likontoga seotud Google Docsis. Seal on lihtne eri vormingus dokumente avada, muuta, jagada koostööpart-neritega, jälgida muudatusi. Sellise tendentsi äririsk peitub aga firma-le olulise informatsiooni seotusest konkreetsete töötajatega – lahkub inimene, kaovad ka firma haardeula-tusest kõik dokumendid, mida on see töötaja oma Google Docsis loonud ja talletanud.

Lahenduseks oleks ennetavalt võtta kasutusele firmadele mõeldud Google Apps. See võimaldab firma autoriseeritud töötajal hallata kõiki kontosid ja nendele talletatud infor-matsiooni. Töötajad aga saavad oma isikliku konto töökontoga siduda. Miinuseks on halb ühilduvus teiste süsteemidega – kui ükspäev otsustab firma Google Appsi kasutamise lõ-petada, siis puudub mugav võimalus kogu informatsiooni kättesaami-

MS Office LiveMicrosofti pilvelaadsete teenustega on esimesel hetkel raske sotti saada, mis nime alt mida otsida. Kindlam on alustada Office Live’ist, sest seal saab hiljem juurde lisada ka muid teenuseid, näiteks Small Businessi, milles saab veebi teha, intranetti pidada ja kontakte hallata. Nii nagu Google’is Gmaili kontoga, saab Office Live’is toimetada oma Live Messengeri kasutajakontoga. Dokumente saab lisada kuni 1000 ja neid mitmekesi korraga redigeerida. Lisaks võib Workspace’is hoida oma kontakte, kalendreid ja märkmeid ning neid ka teistega jagada.

Workspace ehk töölaud võib olla jagatud kas ainult vaatamiseks või redigeerimiseks. Kutse saadetakse e-kirjaga ning kasutaja peab regist-reerima end Live’i kasutajaks. Praegu ei saa veel veebis Workspace’i keskkonnas dokumente redigeerida, kuid Microsofti teises pilveteenuses Skydrive’is, mis samuti mõeldud failide pilves hoidmiseks, on see võima-lus olemas. Küll väikese trikiga – oma Live’i kontoga peab siduma Office 2010 installatsiooni ja pärast seda on dokumendid ka veebis redigeerita-vad. Võimalused on siiski piiratud, näiteks ei saa keerulisemaid kujundusi Wordis luua ja Excelis ei saa teha graafikuid.

Office Live’i veebiteenusel on ka pistikprogramm Office 2003–2007 jaoks: see tekitab failimenüüsse Workspace’i lisamenüü dokumentide pilvest võtmiseks.

T E S T I T U D

Lahkub inimene, kao

vad ka firma haarde ulatusest kõik dokumendid, mis talletatud.»

Zoho.comZoho on pigem projektipõhiste töödega firmale, kellele on vajali-kud veebikonverentsid, grupitööd, projektihaldus ning seda kas vaid konkreetse aplikatsioonina või komplektina.

On üsna kaua turul olnud ja kuna-gi oli Google Appsile tugev konkurent.

Valikus on e-post (Mail), Office, Wiki loomine, veebikonverentsilahen-dus, projektihaldus, terviklik firma infosüsteemi lahendus, värbamishal-dus jne ning see oli vaid väike osa võimalustest.

Meiliklient on võrreldav Oulookiga ja Gmaili moodi meilide grupeeri-mist ei toimu.

Dokumenditöötlus ei ole ka oluliselt vingem ning detailsemat vormin-damist ei toeta, vähemalt importimisel läheb osa kaduma.

Terviklahendus hõlmab pigem meili, kalendrit, dokumendihaldust, aadressiraamatut, ülesannete nimekirja jne.

Tasuta ja tasulise vahe on võimalikus kasutajate hulgas, mis näiteks täislahendusel on tasuta 3 ja tasulisel 50 dollarit kasutaja. Lisaks on meili-de ruumi 1 GB pealt tõstetud 25 GB peale ja kasutada saab oma domeeni nime.

T E S T I T U D

Zoho pakub abi projektipõhistele firmadele.

Office Live Worskpaces


seks.Google Appsi konkurent, Micro-

soft Office Live ühilduvuse problee-mi ei põe. Lisaks on võimalik hiljem, kui süsteem peaks kõigile meeldima ja firmale oluliseks osutuma, kõik asjad oma „majja” ümber tuua. Ehk erinevalt Google’i lahendusest pakub Microsoft välja võimaluse, et firmad jooksutavad nende veebipõhist tark-vara oma firma veebiserverites. Nii säilib täielik kontroll dokumentide üle ja on võimalik tarkvara oma vaja-dustele täpsemini vastavaks seadista-da.

Arvutivaba kontorPilveteenustega kõige kaugemale minnes võib kogu kontoris „päris” arvutitest loobuda ja kasutada vaid väga lihtsaid ( ja odavaid) terminale, mis võimaldavad ligipääsu pilvetee-nustele. Ehk kogu IT infrastruktuur ei asu mitte firma kontoris, vaid tee-

nusepakkuja turvalises andmekesku-ses. Nii riistvara, tarkvara kui ka kogu tööjõud renditakse täisteenusena kuupõhise arveldusega. Klient peab tasuma ainult nende kasutajate eest, kes reaalselt teenust kasutavad.

See võimaldab peaaegu olematu alginvesteeringuga saada oma kasu-tusse täisfunktsionaalse IT-lahendu-se tööjaamade, tarkvara ja serveritega ning puudub vajadus võtta tööle üh-teainsamatki IT-hooldajat. Oma „ar-vutile” saab ligi igalt poolt, kus on vaid internetiühendus.

„Kogu IT-kulud vähenevad pilve-teenustele üle minnes kuni 75%, sest

ära jäävad tööjõukulud, ootamatud probleemid ja kulutused riistvarale ning tarkvaralitsentsid,” ütles Tõnis Leissoo, Cloud Servicesi tegevjuht. „Meie näeme suurimaid võitjaid eel-kõige firmadest, kellel on rohkem kui 20 töökohta, sest väiksemad firmad sageli ei vaja niivõrd kõrget käidelda-vust ja skaleeritavust, mida pilvetee-nused pakuvad."

Tühja maksmist poleTarkvara litsentseeritakse läbi Micro-softi SPLA (Service Provider Licence Agreement) litsentsi, mis võimaldab maksta vaid reaalselt kasutatava tark-vara eest. Selle üks tingimustest on ka see, et riistvara peab olema teenuse-pakkuja, mitte kliendi oma.

Firmadele pakub sellise pilvetee-nuse kasutamise kindluse, et ta ei maksa kunagi „tühja” ressursi eest, töökohti on alati tellitud niipalju kui

Olematu alginvesteerin

gu ga saab enda käsutusse täisfunktsionaalse IT lahenduse.»

vaja. Ja uue töökoha või serveri lisa-mine käib kiirelt.

Teiseks on korralikul pilveteenuse pakkujal nii füüsiline serveriruum kui ka turvalisust tagavad süsteemid üld-juhul tunduvalt kõrgemast klassist kui ükski firma peab omale mõistli-kuks luua. Kokkuvõttes tähendab see paremat tõrkekindlust ja vähem kao-tatud tööaega.

Arvutimaailm testiski seekord pil-veteenuseid nende erinevates aval-dumisvormides. Tulemused on ära toodud teenuste kaupa. Et iga teenus katab vaid teatud osa ettevõtte vaja-dustest, siis üht hinnangut ja täpset võrdlust omavahel me ei teinudki, vaid anname ülevaate, mida need en-dast kujutavad. Kindlasti leiab igaüks midagi just oma vajadustele.

Ando [email protected]

A D S Lvõi mõni muu aeglasem ühendus on piisav, et pilveteenust kasutada. Cloud Services

Tegu on Eesti firmaga, mis pakub täieliku IT infrastruktuuri pilveteenusena sisseost-mise võimalust. Kliendil peab olema vaid minimaalsete süsteeminõuetega arvuti (nn õhuke klient). Arvutimaailm sai tes-timiseks HP 4410T Thin Client mobiilse tööjaama – välimuselt justkui sülearvuti, aga väga kerge ja kõvakettata. On vaid 2 GB välkmälu.

Kogu tarkvara jookseb Cloud Servicesi andmekeskuses HP Proliant DL360 G6 serveritel. Kliendiarvutisse jõuab pilt Windows Server 2008 R2 Remote Desktopi abil.

Töökoha lahendusena on võimalik valida erinevate eelinstallitud tarkvaraga virtuaalarvutite vahel või ka täielikult instantsitud Windows 7 virtuaalarvuti.

Kasutamine on väga lihtne – „arvuti” enda operatsioonisüsteem on minimaalsete valikutega, mis lubab seadistada vaid WiFi, kuhu ühendad. Virtuaalserveris on võimalik käivitada erineval hulgal programme nagu MS Excel 2010 (Beta) või ID-kaardi tarbeks DigiDoc klient. USB mälupulk töötab, kuid tuleb ühendada arvutiga enne Remote Desktopi käivitamist.

Kõige jahmatavam avastus tuli netis surfates – see oli kahtlaselt kiire. Testkohaks oli meelega aeglase ühendusega (512 kbit/s) koht. Käivi-tades www.speedtest.net kiirustesti selgus, et netis surfamise kiirus on 23,4 Mbit/s alla ja 9,3 Mbit/s üles (ühendus luuakse Cloud Servicesi serverikeskusega ja vahendatakse vaid pilti, milleks on 512 kbit/s piisav). Muljetavaldava kiirusega avanesid ka MS Office’i programmid.

T E S T I T U D

„Õhukese” arvuti ekraanil on töölaud, mis asub te-gelikult kiire ühendusega võimsas serveris.

labor


Vabavara: õunad tasuta, kompott mitteKas vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara on ikka äriettevõttele sobiv või kuulub ta endiselt it-fanaatikute mängumaale? Mis olukorras see sobib ja mis olukorras peaks ikkagi kommertstarkvara juurde jääma?

Kui tegu pole unikaalse protsessiga, siis rahuldab vaba tarkvara juba praegu enamike firmade vajadusi. odavam on avatud lähtekoodiga tarkvara kohendada, kui uus arendus tellida.

Karol KallasIT-ajakirjanik

Avatud lähtekoodiga tarkvarast on praeguses ärimaailmas saanud ar-vestatav turujõud. Plats on puhtaks löödud serveri- ja sisuhaldustarkvara poolel ning edukalt on rajatud sillapea ettevõtete ressursi- ja kliendihaldus-lahenduste (ERP, CRM) valdkonda.

Vaba ja avatud koodiga tarkvara pole ainult enam fanaatikutest asja-armastajate mängumaa ja on pälvi-nud praktilistel kaalutlustel maailma suurimate infotehnoloogiaettevõtete toetuse. Ülesanded, mille täitmist nii äri- kui ka kodukasutajate tarkvaralt oodatakse, on suuresti sarnased ja iga-suguste lahenduste puhul muutuvad järjest olulisemaks avatud standardid ning platvormitundetus. Nii on kasu-likum suunata oma arendamise aur kas olemasoleva avatud lähtekoodiga tarkvara kohaldamisele ja täiendami-sele või sellele otsa uute lahenduste ehitamisele. Oma osa on viimastel aastatel mänginud sant majandusklii-magi, mis on pannud otsima soodsa-maid lahendusi.

Kodumaiseid arenguid vaadates torkab silma vaba tarkvara suur osa-kaal veebide sisuhalduse valdkonnas.

Turundusinfo- ja konverentsiette-võte Best Marketing küsis veebruari keskel viielt juhtivalt veebiehitajalt ning turundusspetsialistilt, kas oma firma kodulehele on sisuhaldusmoo-tor mõistlikum tellida rätsepatööna või kasutada mõnda avatud koodiga lahendust. Vastused võib kokku võtta lühidalt, et kui pole tegu mõne uni-kaalse äriprotsessiga (näiteks inter-netipangaga), siis rahuldab vaba tark-vara enamike ettevõtete vajadused. Lihtsamate lahenduste puhul Word-press, keerulisemate puhul Drupal ja Joomla.1

Äriliselt põhjendatud kaalutlus-tel loobus üks Eesti tuntumaid vee-bilahenduste arendajaid Okia oma sisuhaldustarkvara pidamisest. Okia loovjuht Kaupo Kalda seletab ette-võtte otsust järgnevalt: „Lihtne arvu-tus näitas, et selleks, et mootor käiks ajaga kaasas ja oleks maksimaalselt hea, kuluks arendusele vähemalt pool kuni miljon krooni aastas. Iga aasta, ka tulevikus, arendusena. Seega meie jaoks oli oma sisuhalduse arendami-ne kahjumlik.”2

Võttes arvesse, et CRM ja ERP on mõlemad ettevõtte äriprotsessidega

tihedamalt seotud kui sisuhaldus-tarkvara, tähendab selle vahetus ka tõsisemat ettevõtmist ning suurimaks probleemiks pole mitte tarkvara funktsionaalsus, vaid andmeformaati-de ühildumatus. Nimelt kasutab ena-mik omanduslikest lahedustest kinni-seid formaate, mille konverteerimine on keeruline ja aeganõudev protsess ning selle tõttu tuleb vaba tarkvara turuosa kasv peamiselt alustavate ettevõtete arvelt. Masu ajal kasvasid tormiliselt ka ERP tarkvarattevõte-te OpenBravo, Compiere ja xTuple kliendibaas ning sissetulekud.

Vaba tarkvara tohib muutaPõhjusena, miks ettevõtted on avatud koodiga tarkvara kasuks otsustanud, nimetatakse peamiselt tarkvara paind-likkust. Avatud lähtekoodiga tarkvara koodi tohib piiranguteta muuta ja seetõttu saab lahenduse funktsionaal-suse kohandada ettevõtete täpsete va-jaduste järele.

Õigustatult tekib küsimus, kas vaba tarkvara IT-sektori tööd kuidagi väheväärtuslikumaks ei muuda? Su-gugi mitte.

Esiteks, erinevatel andmetel te-geleb 60–90 protsenti IT-jõududest olemasolevate süsteemide haldamise ja putitamisega. Vajadus sellise kaad-ri järele ei sõltu sellest, kas tarkvara, mida hallatakse, on avatud või oman-dusliku lähtekoodiga.

Küll on aga märgatavad muutused toimunud tarkvara turustamise äri-mudelites. Pilvandmetöötlus muutub järjest usaldusväärsemaks ja võime-

Kui tegu pole unikaalse

äriprotsessiga, rahuldab vabavara vajadused.»

lahendused


Vabavara: õunad tasuta, kompott mitte

kamaks ning suurt osa tarkvarast, sealhulgas kõiki eelpoolnimetatud la-hendusi, pakutakse võrguteenusena.

Tasuta tarkvara toe müümist ka-sutab ärimudelina näiteks üks tuntu-maid Linuxi distributsiooni arenda-jaid Red Hat. Red Hati otsas õilmitseb mitme kogukonna Linuxi versioonid, tuntumad neist tavakasutajatele suu-natud Fedora ja firmadele CentOS.

Müüa võib ka tugiteenustKolmandana võib välja tuua tugitee-nuste müügi, mis tähendab seda, et keegi kolmas tarkvaraettevõtja teeb lahenduse omale selgeks ja lisades väärtusahelasse mingi omapoolse panuse (n kohandamine), müüb seda edasi. Näitena võib tuua Webmedia ja Alfresco-nimelise (suur)ettevõtete

sisuhaldussüsteemi. Kuigi Alfresco kogukonnaversioon on tasuta, pakub Webmedia sellele maakeeles tuge. Ar-gumendiks, millega on raske vaielda, on konkurentidest (nt SharePoint) kuni kümme korda soodsam hind.

Selge see, et nii omandusliku kui ka vaba tarkvara tootjate jaoks on käes põnevad ajad ning aastakümneid vankumatuna seisnud tarkvarakant-sid ei paista enam nii kindlatena. Ope-ratsioonisüsteemi kõrval on platvorm saanud internetistki ja programmide jooksutamiseks piisab brauserist.

Dries Brytaert on loonud vabavaralise portaalide sisuhalduse Drupali.

Näiteid vabavara kasutamisest ärisTanel Raja, e-kaubandusele fokuseerunud Eepohs Consul-tingu spetsialist: Eepohs kasutab oma projekti-des avatud lähtekoodiga Magen-to platvormi. Eepohsi loodav e-pood võib sõltuvalt projekti suurusest sisaldada erinevaid integreeritavaid erilahendusi (ladu, raamatupidamistarkvara, logistikasüsteemid, makseviisid, raportid). Magentole on kol-mandate osapoolte poolt hetkel loodud ligi kaks tuhat lisamoo-dulit ning väga suure tõenäo-susega on enamikele hädadele juba keegi lahenduse loonud. Avatud lähtekoodiga tarkvara oskab juurutada tavaliselt tun-duvalt suurem hulk ettevõtteid.

Avo Alender, Webmedia doku-mendihaldusAvatud lähtekoodiga ning suur-ettevõtetele suunatud doku-mendihaldussüsteem Alfresco on jõudmas mitmesse suure-masse Eesti riigiasutusse. Alfresco ECMi vabavaralise plat-vormi baasil arendatakse praegu dokumendihaldussüsteeme Siseministeeriumis (Webme-dia), Töötukassas (Webmedia), Riigikantseleis (Euroopa Liidu dokumentide ning kooskõlasta-mise ja kaasamise infosüsteem) (Webmedia) ja PRIAs (Fujitsu). Webmedial on kasutada ühelt poolt professionaalne doku-mendihalduse kompetents ning teiselt poolt laiapõhjaline Java tehnoloogiat valdavate arenda-jate ressurss ja kogemused, et pakkuda Alfrescole tuge.

T A R K V A R A V A B A K S

1 http://est.best-marketing.com/

blog/2010/02/19/opensourcecms2 www.okia.ee/blog/2010/02/miks-meile-meel-

dib-open-source-vabavara-joomla-wordpress-

magento


SQLi süstimine MS SQLi ServerisMs sQl server on paljude veebirakenduste andmebaasimootor ja tänu oma rikkalikele programmeerimisvõimalustele väga sobilik sQli süstimiseks. Kuidas sellest hoiduda?

Järjest uuemates sQl serveri versioonides on küll kasutusel järjest paremad tehnikad süstimise vältimiseks, kuid parim tõrje on ikkagi programmeerija hea töö.

Kuido Külmtarkvaraarendaja

SQL süstimine, tuntud ka kui SQL Injection, on küberkuritegevuses ka-sutatavatest tehnikatest teisel kohal. See toimub nii, et teadlikult valitud si-sendparameetrite koostamisega saab muuta algset, programmeerija loodud baasipäringu loogikat. Näiteks tuleb sisestada kasutaja ID-number ja kui selline kasutaja baasist leitakse, siis tehakse midagi, vastasel juhul väljas-tatakse veateade:

SqlCommand komm = new SqlCommand(@"SELECT TOP 1 name FROM dbo.usersWHERE [ID] =" + this.TextBoxU-serId.Text.Trim());Object o = komm.ExecuteSca-lar();if (o.Equals(DBNull.Value)){ throw new InvalidOperationException("Vale kasutaja");}else{ // tee midagi}

Süstimiseks tuleb aga valida uued si-sendparameetrid, näiteks 3 OR 1=1. Seega saadetakse andmebaasimooto-rile täitmiseks hoopis selline päring:

SELECT TOP 1 name FROM dbo.users WHERE ID = 3 OR 1=1

Ehk siis algselt mõeldud otsingutingi-muse loogika ID = 3 muutub laiemaks vastuste valikuks ID = 3 OR 1=1, mis tähendab, et kui tabelis leidub mista-hes kirjeid, siis üks kirje väljastatak-se alati. Lisandus ju tingimus OR 1=1 ning 1=1 on alati tõene.

Andmete väljatõmbamiseks kasu-tatakse mitmesuguseid läbistustesti-misvahendeid, mille abil võrreldakse erinevust serverile normaalse para-meetri ja muudetud parameetriga esitatud päringu vastustes.

Lihtne testmeetod selle erisuse väljatoomiseks on võrrelda näiteks baasipäringuteSELECT TOP 1 name FROM dbo.users WHERE ID = 3

jaSELECT TOP 1 name FROM dbo.users WHERE ID = 3-1

esitamisel erinevusi serveri saade-

tud vastustes.Baasipäringule etteantavat para-

meetrit saab kohandada näiteks vee-bilehitseja URLi parameetri muutmi-se ning seejärel visuaalselt väljundi erinevuse võrdlemisega.

Andmebaaside puistamise võtteidVeateadete kasutamine:SELECT TOP 1 name FROM dbo.users WHERE ID = 3 / CASE WHEN SUBSTRING(@@SERVERNAME,1,1) = CHAR(65) THEN 0 ELSE 1 END

Kui serveri nime esitäht langeb kokku CHAR funktsiooni poolt tagastatava sümboliga, on tulemuseks nulliga ja-gamine ehk SQLSERVER annab vea-teate „Divide by zero encountered”. Kui see tekst leitakse tagastatavas väl-jundis, on serveri nime esitäht teada.

Stringi lõpetamine ja välja-kommenteerimineÜlakoma ehk „’” on SQL-is strin-gi lõpetaja ja „--” rea kommentaar, kõik mis on pärast „--” märke, loe-takse kommentaariks ja andmebaasi mootori poolt täitmisele ei võeta. See meetod on eriti ablas string-tüüpi muutujatele.

Näiteks on andmebaasis vaja soo-ritada päring:SELECT ID FROM dbo.users WHERE NAME = 'NIMI'Sobivalt valitud sisendiga 'NIMI' OR 1=1 -- saab aga muuta SQL lause loo-gikat:

Teadlikult valitud

sisend parameetritega saab muuta päringu loogikat.»

lahendused


SQLi süstimine MS SQLi ServerisSELECT ID FROM dbo.users WHERE NAME ='NIMI' OR 1=1 --'

Et 1=1 on alati tõene ja kasutatakse OR tehet, mis on tõene kui üks ope-rand on tõene, siis päringu tulemuse-na saadakse baasist tunduvalt rohkem andmeid kui algselt ette nähtud.

Pakettpäringud, semikooloni-ga ründeavaldisSemikoolon ehk „;” on MS SQLis lau-selõpu märgend. Kõik mis „;” märgile järgneb, loetakse eraldi SQLi lauseks ehk tegu on kahe erineva SQLi lause-ga:SELECT TOP 1 name FROM dbo.users WHERE ID = 3

jaSELECT CASE WHEN SUBSTRING(@@SERVERNAME,1,1) = CHAR(65) THEN 1/0 ELSE 0 END

Uus sisendparameetri SQLi lause-konstruktsioon lisab algsele SQLi lau-se loogikale veateate tekitamise osa analoogselt ülalkirjeldatuga.

SQLi süstimise omapära võrrel-des teise meetoditega on see, et pole vaja täiendavaid komponente („troo-jalast”, „käomuna” jne). Kogu vajalik tehniline arsenal on SQLi serveris en-das olemas, seda aga jooksutab suure jõudlusega arvuti.

Kuidas süstimist vältidaSQLi süstimise vältimiseks on hea, kui saadakse aru, kuidas MS SQL Ser-ver töötleb temale esitatud päringuid. Seda saab vaadata SQL Profileri ni-melise utiliidiga.

SQLi süstimise jälgimiseks tuleb Event-idest valida SQL:BatchStarting, SQL:StmtStarting, SQL: StmtComp-leted, SQL:BatchCompleted

SQLi lause SELECT TOP 1 name FROM dbo.users WHERE ID = 3 AND ASCII(SUBSTRING(@@SER-VERNAME,1,1)) < 76

Mida saab programmeerija teha?Alates SQL2005 Service Pack 2-st oskab MS SQL Server string-tüüpi parameetreid automaatselt lühemaks lõigata. Näiteks sisendparameetri @nimi pikkuseks on NVARCHAR(50) ja kui peaks sisestatama üle 50 märgi, siis lõpp lõigatakse salvestatud prot-seduuri väljakutsumisel maha. Siit ka hea põhjus salvestatud protseduuride kasutamiseks – häkkeril muutub so-biva ründeavaldise koostamine ras-kemaks.

Salvestatud protseduuride kasuta-mine iseenesest ei taga kaitset SQLi süstimise vastu. Oluline on ka teada, kuidas SQLi lause salvestatud protse-duuris koostatakse ja käivitatakse.

Koodi tasemel SQLi süstimise tõr-jeks võib kasutada ka SQLi kommen-taari väljalõikamist REPLACE(@nimi,'--',''), aga riske, mida taoline väljalõikamine endaga kõrval-nähuna kaasa võib tuua, tuleb eelnevalt hinnata. Alati tuleb rakendada igasuguse sisendi ja parameetrite tüübi kont-rollimist.piKeMat versiooni vaata

veebist: aM.ee/sQl

Nii näeb välja Profileris töötamine.

isto

cK

ph

oto


Videokonverents – kas veel odavamalt ka saab?

tavaliselt räägitakse videokonverentsilahendustest, mille hinnad on viie-kuuekohalised. Kas videokonverents hakkab ükskord odavam ka olema?

Uurisime, mida kujutab endast maailma it-ajakirjanduses kiidetud üks odavamatest lifesize passport. Üle 30 000 krooni ei tundu veel odav, kuid omas klassis on ta praegu üks soodsaimatest.

Kaido [email protected]

Lifesize Passportist kirjutab ajakiri IT Pro: selle hind on vaid paar äri-reisi, seega ost tasub ära. Samamoodi on videokonverentsiseadmete hinda põhjendanud ka paljud müügimehed. Skeptik küsiks siinkohal, kas see ei tähenda lihtsalt osa raha ära võtmist selle nimel, et niikuinii säästate pärast veel rohkem?

Kohaloleku tunneLifesize Passporti demonstreeriti ap-rilli alguses Santa Monica Networksi kontoris Ülemiste Citys. Tõepoolest, pilt on parem kui lihtlabastel veebi-kaameratel. 720 p ehk HD ja 35 kaad-rit sekundis tekitavad sujuva kujutise ning inimesed on selgelt äratuntavad. Puldiga võib juhtida nii enda kui ka vestluskaaslaste kaamerat, kõne alus-tamiseks tuleb vaid valida IP-aadress ekraaniklaviatuurilt. Lauale saab asetada korraliku ruumi akustilisi omadusi arvestava konverentsimik-rofoni, millel eraldi nupp sisse-välja lülitamiseks. Veebikaamera on suure objektiiviga, suumitav. Lisaks kaame-rale leidub komplektis ka väike kar-

bike, kus asub kogu seadme tarkvara. See võimaldab muuseas ka HD video edastamist 1 Mbit/s ühendusega. See on hea pakkimistiheduse näitaja, kuid tüüpilised ADSLid väiksemates kon-torites ei vea üleslaadimise 1 Mbit/s kiirust välja. Tõsi, pilt läks läbi ka 700–900 kbit/s internetiga ilma olu-lisemate kahjudeta, sest Lifesize vä-hendab pigem pildi kvaliteeti kui teeb järeleandmisi kaadrisageduses. Nii

näib pilt sujuvam ja arusaadavam.Paraku on ühendused ekraanidega

piirdunud vaid HDMIga. Uute teleri-te puhul on see arusaadav, aga vane-mate ja enamike videoprojektoritega HDMI kaudu ühendada veel ei saa.

vähen dab pigem kvali

teeti kui kaadrisage dust.»

T A S U T A J A R A H A E E S T

Videokonverentsi võimalusedTasuta videokonverentsi tarkvarad: Skype (kuni 4 kasutajat, al. 384 kbit/s), ooVoo (kuni 3, al. 384 kbit/s), iChat (kuni 3)Tasuta veebipõhised videokonverentsid: Megameeting (kuni 16 osalejat), Meebo (kuni 6), PalBee (kuni 5)Tasulised: Tandberg, Polycom, Sony jt

Lifesize on üks odavamaid HD videokonverentsiseadmeid, kuid mak-sab ikkagi üle 30 000 krooni.

lahendused


Outlook ja Lotus Notes ilma e-posti lisanditeta

Kuidas vältida dokumendilisanditega meilide saatmist, tehes lisandid kõigile siiski kättesaadavaks?

harmony on outlooki ja lotus notesi li-sand, mis asendab dokumendilisamise google docsi või sharepointi liidesega.

Harmony lisab Outlookile lisapa-neeli, kust saab oma veebis asu-vaid dokumente hallata, e-kirja-dele lisada ja ümber tõsta. Nagu Google Docsis saab nüüd e-kirja saates lihtsalt jagada kasutajatele ligipääsusid oma veebis asuvate-le failidele, neid saab veebis koos redigeerida ja iga hetk arvutisse mõnes sobivas formaadis alla laa-dida. Moodsalt väljendudes – oma dokumendihalduse saab viia pilve-teenusesse, kasutades meilindu-seks Outlooki või Lotus Notesi.

Üks miinus teenuse juures on see, et Google Docsi laetud doku-mendi e-kirjaga saajad peavad ka ise omama Google’is kasutajakon-tot. Plusse aga on rohkem. Igale e-kirja saajale saab seada eraldi õi-gused – kas tohib vaid näha või ka redigeerida. Sellepärast on ka iga-ühe jaoks genereeritud eraldi link.

Kuigi Harmony eesmärk on ai-data kirju saata ilma lisanditeta, võib ALT-klahvi all hoides tirida Harmony paneelilt Google Docsis või Sharepointis asuv dokument oma e-kirja sisse ja nii laaditakse see juba failina kaasa.

ARVUTIMAAILM

Lifesize’il, mille üks pluss on oda-vam hind kui teistel, on aga veel lisaks hinnale ka muid teistest erinevaid omadusi. Nimelt on see üks esimesi, mis suudab suhelda ka paljude teiste tootjate videokonverentsiseadme-tega. Passport oskab teha ka Skype’i kõnesid. Paraku tuli Skype’i toes vei-di pettuda, sest kuigi menüüdes nagu lubatakse, ei toeta seade Skype’i vi-deokõnesid, vaid ainult häälkõnesid. Arendus videokõnede lisamiseks aga käib. Videokonverents näib kolivat standardi H.264 juurde ning räägi-takse, et ka Skype liigub videokõnede juures tulevikus just sellele standar-dile, siis on juba eriti lihtne.

Odavaim, aga ikka 30 000?Passport kui odavaim konverentsi-seade suudab paraku teha kõnet vaid kahe punkti vahel, kuid siin aitavad hädast kallimad seadmed (näiteks Li-fesize Express, Team, Room või Con-ference, vastavalt 87 000, 150 000, 210 000 ja 630 000 krooni), mis või-vad mitu kõnet kokku segada ühele ekraanile ja siis Passporti klientidele näidata, liites ka nad ise konverentsi. Just nii me Santa Monica Networksi kontoris kahest ruumis Itaalias asuvat esitlejat vaatasimegi, kes aeg-ajalt küll tardus, kui Tallinna kontoris keegi töötaja mõne mahukama internetist allalaadimise ette võttis.

Proovisime Lifesize’i ka ise, ko-dustes tingimustes. Internetiks tüüpi-line ADSL, teises otsas demokontod või tarkvaraklient (Lifesize pakub ka 2300kroonist tarkvara). Korralike kaameratega harjunud veebikonve-rentside korraldaja Tiit Lepik pidas HD-kaamerat, mis komplektis, siiski natuke kehvaks – toavalguses veidi mürase pildiga ja liikuvaid objekte na-tuke ruuduliseks jättev. Samas oli üles seadmine lihtne – kolm-neli sammu ja töötas. Just see lihtsus võikski olla üks kallima hinna põhiargumente – mugavus maksab. Muidugi saaks teha korralike kaamerate ja mikrofonidega ning mõne vabavaralise lahenduse-ga oma toimiv videokonverentsisüs-teem, kuid see eeldab IT-teadmisi ja kuhjaga seadistamisi. Parem siis juba valmislahendus, kuigi – mis nendes seadmetes ikkagi nii palju maksab?

l i h t n e l a h e n d u s

Harmony aitab dokumendi-halduse pilveteenustele viia, kasutades Outlookiga koos Google Docsi või Lotus Note-siga koos MS Sharepointi oma dokumentide haldamiseks.


u u e s a m e t i s

34KALEV PIHL

19. aprillSertifitseeri-miskeskuse

juhataja

s ü n n i p ä e v

46PEEP

PÕLDSAMM25. aprillModesat

Communicationsi juhataja

44VALDO KALM

27. aprillEMT peadirektor

39PRIIT

KONGO10. mai

Net Groupi juhataja

Marek Põldeots sai IT Grupi uueks tegevjuhiksIT Grupp otsis uut juhti ja nüüd on see leitud. Ametisse sai Ma-rek Põldeots, kes asub välismaa-le elama asuva senise tegevjuhi Esti Ehatamme asemele. Marek Põldeots on 35aastane, saanud Tartu Ülikoolis nii majanduse bakalaureuse- kui ka magistri-kraadi. On töötanud kogu oma 15 aasta pikkuse karjääri jooksul IT-valdkonnas. Viimaseks töökohaks oli Tieto, kus töötas tippjuhina. Pärast tööd Marek purjetab, suusatab, vaatab filme, loeb ajalookirjandust ja kuulab muusikat.

Linxtelecom Estonial uus võrguteenuste ja serverimajutuse juhtRiho Kurg on aprillist Linxte-lecom Estonia uus võrgutee-nuste ja serverimajutuse juht. Varem on ta töötanud Colum-bus IT Partneris, Oracle’is, Skype’is ning KPNQwestis. Riho Kurg on töötanud IT alal 14 aastat, kuid hariduselt on hoopis keemik, cum laude'ga Tartu Ülikoolist.

b l o g i v a a t l u s

Tulevikus on randmearvutidBlog.stationi järgi popu-laarseim DT blogipostitus viitab veebile, kus räägitak-se uuest mobiili ja arvuti hübriidist – Holo2.0 rand-mearvutist, mis on pidevalt võrgus.„Kindlasti tekib nüüd küsi-mus, kuidas on lahendatud kuvar või kuhu kuvatakse pilt?” küsib Gunnar Peip-man ja vastab: „Vastus on ideemaailmas lihtne, kuid tootmismaailmas keerukas: pilt kuvatakse õhku!”6.04.10, dt.ee/blog

Kuidas RSSi õigesti kasutadaDukelupuse blogi kirjutab sellest, kuidas RSSi õigesti tarbida. Selgub, et RSSi pakkumine polegi niisama lihtne, et võtad sissejuhatu-se ja pealkirja. Blogis soovi-tatakse tungivalt: RSS- voogu tuleb panna kogu postituse sisu, mitte ainult sissejuhatus, sest autori sõnul ei viitsita teha seda klõpsu, et kuhugi mujale edasi lugema minna. Ka reklaamid saab RSSi panna.1.04.10, dukelupus.wordpress.com

Blogijad vaatavad 3Dst edasi holograafia suunas

Märtsi lõpu ja aprilli alguse loetavaimate blogipostituste hulgas oli Gunnar Peipmani sissekanne holograafilisest randmekompuutrist Holo2.0.

inimesed


Wordpress 3.0 uued asjadDreamgrow veebis sele-tatakse eesti keeles lahti, mida uut toob tavakasuta-jale Wordpress 3.0 Lühi-dalt – see, millega gurud juba niigi hakkama said, on nüüd mängleva kergusega tehtav ka lihtsa kasutaja jaoks. Ühest administree-rimisliidesest saab nüüd ka mitut veebi hallata ilma keerulise võimlemiseta, ühes domeenis aga mitut kujundust kasutada. WP 3.0 tuleb välja 1. mail.5.04.10, Dreamgrow.ee

Blogijad vaatavad 3Dst edasi holograafia suunas

elu käib ka väl-jaspool linnu ja seal pole valida hüperkiire inter-neti, kaabelinter-neti või nelja-viie raadiointerneti vahel. Ääremaal on vaid üks või-malus. Kuidas selleni ulatuda, selle üle arutle-takse paljudes foorumites.

Hinnavaatlus.ee üks kom-menteeritumaid teemasid andmeside osas ongi Kõu internet. Pole ka ime – kõi-ge suurem leviala ja kõige rohkem probleeme, sest inimesel, kes elavad ääre-aladel, on Kõuni pääsemine ainus võimalus internetti saada, asugu siis mast kas või kümnete kilomeetrite kaugusel. Hüva nõu tuleb teistelt foorumispetsidelt, kes aitavad antenni suunata ja seadmeid hankida.

Arvutikasutaja.ee ärkas pärast märtsikuist lühikest talveund ja IT-teemad jätku-sid. Näiteks õpetatakse, kui-das samm-sammult jõuda veani, kui pärast käivitamist arvuti Windows XPga poole minuti pärast hangub. Eee PC foorumis, kus Windows XP ei taha ühel kasutajal käivituda, soovitab teine: pane Linux. Kas aga tava-kasutaja sellega hakkama saab ilma installijat küsi-mustega vaevamata, see tekitab kahtlusi.

f o o r u m i v a a t l u s

GRAAFIK: @alarirammo ma olen haigetele lähedastele toonud digiretseptiga rohtu kümmekond korda, siiani töötab 100protsendiliselt. Kas mul on vedanud?

Graafik, Eestist

PETSKRATT: Kas keski oskab soovitada adekvaat set köögimöbla pakkujat? et oleks mõistlik bang4buck, ühildumine iPadi ja sotsmeediaga EI OLE nõutav :)Peeter Marvet, tehnokratt

VEEBIHUNT: Uuring tõestas, et pildiga Twitteri kontodel on keskmiselt kümme korda rohkem jälgijaid kui ilma pildita kontodel: http://bit.ly/aIAK5F

Topcom, Eestist

AABRAM: LAN üle elektrijuhtmestiku õnnestus tööle saada ka kahe korteri vahel. Tore.

Sven Vahar, Tallinn

SOOMAA: Roheline elu virtuaalmaailmas? Noh, eelistame siiski pärismaailma #iyk

Soomaa.com, Soomaa Rahvuspargist

5 T W I T T E R I S Ä U T S U

Arvutimaailm valib iga kuu välja viis tehnoloogiatee-malist säutsu, mida jagab siin lugejatega.


Konverentsi peaesineja Graham Vickery (OECD info- ja kommunikat-sioonikomitee internetimajanduse programmidirektor) soovitab päeva esimeses rohelise IT paneelis valitsusel rohelisi ideid ja rohelisi tee-nuseid toetama hakata: kas soodustustega või lausa rahaliselt. Ning teadmistele soovitab ta kergemat ligipääsu.

Minister Juhan Parts esitas Eesti ettevõtete jaoks küsimuse: kas teha maailmas oma pakkumine? Roheliste tehnoloogiate järele on ju suur nõudlus.

MicroLinki arendusjuhi Märt Ridala roheline pakkumine oli lisada Eesti tarkvarateenustele roheline logo, sest tarkvara ongi tõeliselt roheline toode.

Rohelise IT paneeli juhataja Anti Kuiv küsis Vickerylt: miks kliima-konverentsid ei õnnestu? Raske on leida kokkulepet rikkaimate ja vaeseimate vahel, vastas OECD esindaja.

Kas infoühikond

viib riigi Twitterisse?

17. märtsil toimus Kumus iga-aastane in-foühiskonna konverents, kus pool päeva peeti nõu rohelise IT teemadel ja teine

pool läks avaliku sektori sotsiaal-meediasse mineku võimaluste

arutamisele.

inimesed


Infoühiskonna konverentsi jälgi-ti saalis nii „elusuuruses” kui ka internetist, kust sai lugeda vee-biülekande vaatajate küsimusi ja arutlust Twitteris.

Keda huvitaks maksta sama kauba eest rohkem, kui võimalik oleks ost sooritada vähem raha le ladu-des. Sellist tegelast kohtab ainult uusrikaste anek-doo des. Kuid sageli näeme me le s miskit sellist, mida oleme salamisi oodanud, kuid pole aimanudki toote olemasolust. Ja siis õnneliku ostu koju tarinu-na kuuleme sõbralt, et „seda oleks saanud ju 20% odavamalt“.

Teeb ju meele mõruks ja toreda ostu rõõm on riku-tud? Kuid nüüd on meil abimees ka sellisteks spon-taanseteks puhkudeks.

Hinnavaatluse tehnikatoodete veebiotsingukesk-kond on tulnud lagedale oma juba üle kümne aasta tegutsenud ja kasutajate seas suure populaarsuse võitnud lahenduse mobiilse versiooniga, mis on mõeldud nu telefonide, PDA-de ja muude mobiil-sete pisiseadmete omanikele. Uue otsingu aken kohandub mobiilseadme ekraanile ning vastavalt seadme jõudlusele ning kasutaja soovile kuvatakse ainult hinnapäringut või kuvatakse ka tootepilte ja pikemat informatsiooni. Uudse abimehe leiame me aadressilt - http://m.hv.ee

Me saame kasutada tootevõrdlusi, sor da e e antud parameetrite järgi ning viibides välismaal saame ka-sutada ka erinevaid valuutasid. Enne, kui näiteks Soo-mes eurosid tuulutada, uuri, mis antud asi kodumaal maksab ja kas tasub üldse kauba vedu kaugelt maalt ära. Või vastupidi – veenduge, kui palju raha te säästa-te oma ostu inglismannide poest sooritades.

Mobiilse otsingu üheks eeliseks tavalise Hinnavaatlu-se veebi kõrval on just infomahu op meerimine (vä-hendamine), mis lisaks andmevahetuskiirusele mõjub posi ivselt ka teie rahako le, eri ülikalli mobiilsidega riikides viibides. Hinnavaatluse foorumites on uudne portaal posi ivset vastukaja leidnud. Heaks kokkuvõt-teks on ühe veterankasutaja hinnang uudsele vahen-dile: „Enne kui avad rahako , ava hinnaotsing!“

Telereklaamidest kõlab meile igapäevaselt – Milleks maksta rohkem? – ja tõepoolest, milleks? Uurime ja veendume, kust ja kelle juurest oma ost sooritada.

Enne, kui otsustad... vaata hinda!

Tark mees taskus – Enne, kui ostad, uuri hindu!


Kaupo Kalda tegi Eestisse kuulsa OK jututoa, õppis aja jooksul ise palju juurde ning on nüüd hing veebifir-ma Okia taga ja kõneleb iga päev üha valjemal häälel e-turundusest.

inimesed


Kui Kaldaga ühel töise päeva pärastlõunal maha istume, on ta natukene väsinud ilmega. Ta mai-nib ka ise, et on võib-olla natukene magamata öö-dest väsinud, kuid siinkohal on tegu rõõmuga – ta on just saanud isaks ja ööd on unetud poja tõttu.

End ise harinudÕppimisega on Kaldal selline lugu, et ta mõtles minna õppima sinna, kuhu on lihtne sisse saada ja valis seetõttu keskkonnakeemia. Pärast sisse-astumiseksamite tegemist tuli aga välja, et oleks tegelikult ükskõik mis erialale saanud. „Kee-miaga läks selles mõttes pahasti, et sain ruttu aru, et seda õppima asuda oli viga ja jätsin eriala pooleli. Paraku lõppes sellega ka mu ametlik ha-ridustee,” selgitab Kalda.

Sellest pole aga tänapäevase inimese puhul hullu ja Kalda on kompetentne tänu 20 aastat toimunud eneseõppele, mis on väga palju and-nud ja jätkub ka praegu, iga päev. Kalda räägib, et praegu tahetakse teda aeg-ajalt igasugustele konverentsidele esinema kutsuda, aga paraku talle väga mikrofoni ja suure seltskonna ees seismine ei meeldi.

„Mul on printsiip, et iga päev vähemalt üks tarkus omandada. Iga päev loen erialaseid blo-gisid jne. Infot on muidugi väga palju. Väga hea eneseõppe vorm on ka blogi pidamine,” lisab ta.

Fanaatik, aga mitte IT-inimeneKalda ei pea ennast IT-inimeseks. Seda on ta

enda arvates sama palju kui raamatupidaja – arvuti on talle küll töövahend, aga sellega asi ka piirdub. Talle meeldib rakendusi või portaa-le välja mõelda, aga tehnilise lahenduse kohalt usaldab spetsialiste. „IT-mehed on selleks tööl, et seda osa teha,” võtab ta selle teema kokku.

„Olen loomeinimene. Ideed on minu rida. Tehnoloogiahull olen ma sellegi poolest ja mitte ainult, kindlasti olen ka esteetika-, seadmete- ja teadusehull. Näiteks iPhone näeb minu arvates sigahea välja,” räägib ta teda elevile ajavast.

Üldiselt pakub talle kogu tulevikutehnoloo-gia väga suurt huvi ja tema arvates on tore ürita-da ennustada seda, kuhu liigub näiteks nanoteh-noloogia jms. Ta ennustab, et viie aasta pärast on ajalehtede trükkimine illegaalne. „Telefoniraa-matud võiks juba täna seda olla,” lisab ta.

Internet pani silmad säramaPärast ülikoolist lahkumist tegeles ta viis aastat tootejuhina ühes reklaamifirmas nimega Rak-man, mis praeguseks on juba ammu pankrotis. Reklaamiga on ta kokku puutunud juure tasan-dilt. Sealt tekkis tal palju sidemeid ja kontakte ning sisevaade sellest kirevast maailmast.

Sinna tööle sattus ta Eesti Ekspressi kuulu-tuse kaudu ja disainis esimese trammi reklaami, mis Tallinnas 1991. aasta paiku ringi sõitis, Saku trammi. Seal puutus ta kokku arvutitega ja õppis tegema enda sõnul ka algelist graafikat. Lisaks installis ta muidugi flopidelt helikopterimänge.

1996. hakkas tal aga tekkima üha suurem

Mees, kes leidis naise internetistveebitegu pole heinategu. räägime ühe tegija, Kaupo Kalda-ga ja uurime, kuidas veebi tehakse ning milline on see mees, kes lõi eesti esimese jutuka ja on veebifirma okia loovjuht.

olen loomeinimene. ideed on minu rida.»

Kaupo Kalda


huvi interneti vastu ja ühel päeval küsis ta sõbra käest, mis see on. See ütles, et see on nagu Win-dowsi Help, kus on alla joonitud tekstid, mida mööda liikuda. Selle imelise asjaga tutvumine pani Kaldal silmad särama ja ühe sõbraga ostsid nad ühe sissehelistamisühenduse ja kulutasid kolmandiku palgast sellele.

Ta mäletab veel selgelt, et esimene koduleht, mida ta külastas, oli Valge Maja koduleht.

Kümme päeva pärast esimest korda internet-ti minekut tekkis Parachat, mis oli esimene Java jutukas. See tehti sellisena, et seda sai oma ko-dulehele panna. Sealt hakkaski kogu „pull” pih-ta, pärast selle avastamist istus ta ööd ja päevad internetis, kuni see tegevus hakkas raha sisse tooma.

26. novembril 1996 tegid Kalda koos sõbraga OK jutuka ja esimene ühendus oli Tartuga, ühe arvutifirma töötajaga. Üle interneti lobisemine

tundus kosmosetehnoloogiana.

Naine internetistKalda meenutab, et see oli aeg, kui ta võttis hää-letaja peale, siis hääletaja tundis ta ära. Valdav osa internetikasutajatest teadsid teda. Arendus jäi aga soiku, sest raha oli vaja mujalt teenida ja Kalda tunnistab, et tollal ei suutnud nad hooma-ta selle perspektiivi. Praeguseni ongi OK põhi-mõtteliselt samasugune. „Kuid just täna avas-tasin ühe avatud lähtekoodiga tarkvara, millele saaks selle ümber konvertida, kus on sadu plugi-naid ja mooduleid,” selgitab Kalda õhinaga.

Ta tunnistab, et see jutukas ilmselt eriline äriprojekt pole, aga fanatismist kannab ta seda edasi küll. Kunagi oli see Eestis suuruselt küm-nes lehekülg, kuid praegu käib seal kuni 10 000 inimest nädalas.

Kalda räägib, et tal on ka mõni mõte, mida

esimene veebileht, mida ma külastasin, oli valge maja leht.»

Kaupo Kalda

Kaupo ja tema kolleegid Okiast peavad oma firmat pi-gem turundus- kui veebifir-maks.

inimesed


kohati päris hea funktsionaalsusega. Ka rate.ee võttis Kalda sõnul OKlt palju üle ja tõmbas vii-maks ka noored ära. OKsse jäid vanemad inime-sed ja hetkel on külastajate keskmine vanus üle neljakümne.

Veebi- või turundusfirma?Okia kohta, mis on Tanki osa, räägib Kalda, et tegu on pigem turundusfirmaga. Veebifirmade-ga on tema arvates tihti probleem, et nad ei tea, kas nad on veebi- või turundusfirmad. Samas võiks ju öelda, et pangad on IT-firmad, sest neis on Eestis kõige rohkem IT-töötajaid.

Paraku keskenduvad Kalda arvates Eestis enamik väikseid veebifirmasid protsessi väikse-le osale ja analüüs ja järelturundus on suuresti puudu.

Kalda sõnul teevad veebiarendajad palju ilu-said asju, kuid puudu jääb tuumast. „Meie ürita-me kõigepealt tuumaga tegeleda, mis on lahen-duse eesmärk, sihtgrupi vajadused jne, alles siis tuleb kujundus ja muu selline,” selgitab Kalda.

Kalda räägib, et see suhtumine tuleb tohutust kogemusest, mis on neil seljataga. „Palju teame lihtsalt eneseharimisest ja vigadest, mis tehtud. Kogemusest annab tunnustust ka tõik, et just hiljuti võideti Kuldmuna konkursil parima sot-siaalmeedia eneseturunduse auhind.

Võimas portfoolioOkial läheb Kalda arvates väga hästi. Samas li-sab ta, et kindlasti saab alati paremini. Olukor-rast turul räägib ta, et kõik turud on langenud ja konkurentidest on vikat üle käinud.

Lisaks tõdeb Kalda, et mingil veidral põh-jusel saab Okia palju töid läbi Facebooki, kuid konkurendid on täiesti passiivsed selle kanali kasutamisel. „Ei tea, kas nad tahavad teha vana kooli saunakokkuleppeid, kuid kohati on tunne, et meie turg on seisma jäänud sajandi algusesse. Seetõttu usun, et meil on suur eelis,” kirjeldab ta olukorda.

„Viimati kirjutati täna hommikul Facebookis, taheti kokku saada ja küsimus ei olnud pisikeses projektis,” räägib ta.

Portfoolioga on Kalda seni väga rahul, kuigi iga valmis tööga ei ole ta kunagi igavesti õnnelik. Iga päev õpib ta midagi uut ja tagantjärele tuleb alati mõtteid, et asju oleks võinud teistmoodi teha.

Hästi palju tuleb tarkust koguaeg juurde. Just valdkonnas, mis pole kodulehe tegemine, vaid väärtuse loomine. Võtmesõnad on eeltöö,

värskenduskuuri järel OKga teha, et seda kui-dagi nüüdisaegseks ja väga selge nišiga asjaks teha. Kuni nišši pole, pole tema arvates ka mõtet rabeleda.

Lõpuks tunnistab ta, et kogu ta sõpruskonna, ka naisega, on ta OK kaudu kunagi tutvunud. „Jube palju sarnaseid inimesi leidis üksteist üles sealt kaudu – siiani on see väga kokkuhoidev seltskond,” räägib ta.

Kalda tõdeb, et ta pole ainuke – pooled tutta-vad on OK kaudu oma elukaaslased leidnud. OK sai loodud koos ühe sõbra Otiga, millest ka vee-bi nimi OK, ehk siis Ott-Kaupo. „Siiani saame temaga läbi. Nüüd on mul poeg nimega Oliver, et põhimõtteliselt võin veebi edasi pärandada,” muheleb ta.

Selle veebiga tegelemine andiski Kaldale aru-saama interneti kodulehtede tegemisest ja üles-ehitusest. OK oli omal ajal ajast ees ja on siiani

a r v a m u s

Erika Truuverknaaber

Kaupo on hästi avatud, siiras ja hooliv inime-ne. Tark, laia silmaringi ja mitmekülgsete huvidega. Temas on palju ener-giat ja loovust, suur maailma-parandaja on ta ka. On lausa hämmastav, mil-lise energiaga ta teinekord lolluse ja rumaluse vastu võidelda viitsib. Oma seisukoht on igas küsimu-ses, olgu siis jutt veebimaailmast, keskkonnasääst-likkusest, aia kujundamisest või laste kasvata-misest. Aeg-ajalt olen saanud tunda ka ebamu-gavalt otsekohest kriitikat, kuid mis seal sala-ta, see on alati olnud asja eest ja edasiviiv. Kaupo on hästi usaldus-väärne ja tore sõber, kes hoiab väga oma peret ja lähedasi.


järelturundus, analüüs.„Kavatseme laieneda, võtsime uue äripeali-

ku, kes tuli Sampo panga e-kanalite juhi kohalt, Lauri Illisu. Ka see on näitaja, mis inimesed sinu ümber hakkavad koonduma. Oleme roh-kem suuri kliente võitnud viimase aastaga kui varasema viie aastaga. Areng on suur,” räägib ta uhkusega.

Paar sõna noorteleKalda soovib rääkida ka murest, millega puutub kokku peamiselt noori värvates. Mitu noort, kes neil intervjuudel käisid, ütlesid, et on ülikooli-des pettunud, sest saavad sealt kuiva tarkust, kuid midagi praktilist mitte. Liiga palju on aju-treeningut ja võrrandite õppimist, kuid rohkem peaks olema praktilist koolitust.

Ühe hädana toob ta välja ka selle, et esime-se asjana üritab noor tavaliselt oma firmat teha. Siis pusitakse kümme aastat ja kuhugi ei jõuta. „Ei peaks nii väga tormama, kui vähegi võima-lik, tasub püüda leida tõsisemas agentuuris tööd. Ühemehe firma ei suuda pakkuda meeskonnas töötamise kogemust ja võimalusi,” selgitab ta.

„Fanatismist freelance’imine on tore, aga sil-

Vaba aega veedab Kaupo Kalda tihti loo-duses pildistamas käies, millest muidugi annavad aimu ka need fotod tema selja taga seinal.

maringi laiendamiseks tasub mõni aasta kusagil suures kohas töötada. Ettevõtja vastutus on väga suur ka, magamata öid on palju,” lisab ta.

LooduslapsTöö ja vaba aeg on Kaldal selgelt eristatud. Ta üritab mitte õhtul tegeleda tööga, aga pa-raku loeb ikka blogisid ja kiidab siinkohal, et iPhone’ga on see eriti mugav. Ülejäänud ajal üri-tab ta tegeleda pere ja enda laadimisega.

Hetkel on Kaldal tore pere – naine ja lapsed, poeg ka värskelt sündinud. Kümmekond aastat tagasi ehitas Kalda Kakumäele maja ja on paa-dunud korterivihkaja. „Mulle õudselt meeldib kodus olla. Meeldib vaadata sahisevaid kaseleh-ti,” räägib ta, vaadates arnoliku pilguga kaugu-sesse.

Samas tunnistab ta, et on naabriga raksus ja too ei taha temaga ilmselt enam elu lõpuni su-helda. See tuleneb aga tema armastusest loodu-se vastu. Nimelt pidas naaber looma halbades tingimustes ja Kalda ei suutnud seda muidugi niisama jätta.

Ta tunnistab ka, et peres on mõlgutamisel mõte, et võib-olla ühel päeval üheskoos minna gorillasid päästma. Aga samas kardab ta, et see võib olla nii valus, et seest sööb ära. Samuti on ta elukaaslasel õhus idee tõmmata käima heate-gevuslik portaal. Kaasa võitis eelmisel aastal ka helkuri reklaamiga grand prix. „See on see tee-ma, mille kohalt me sobime hästi kokku – sot-

A r v a m u s

Mikko HelbmaOKIA projekti- direktor

Tunnen prae-guseks Kaupot kolleegina viis aastat. Kaupo suurim väärtus on tema koge-mused. Inime-sena, kes on 13 aastat veebila-henduste alal töötanud, omab ta teadmist kõigis selle valdkonna töödes: disain, usability ja e-tu-rundus. Väärtus omaette on aga selles, et ta suu-dab kõigis neis olla ühtemoodi kõrgel tasemel. Kaupo on detail-ne – teeme tihti majas kujundusi ümber 4-5 korda arvestades tema soovitusi. Tihti on need ainult de-tailid, aga need loovad terviku. Märgusõnu: posi-tiivne, energiline, uudishimulik kõige uue vastu, sõbralik.

inimesed


M i n u t ö ö p ä e v

M i n u p u h k e p ä e v

Jõuan üldjuhul esimese-teisena kontorisse ja sööme koos jän-kuga kodusttoodud jääsalatit. Kahjuks jänku küll lahkus 1. april-lil meie hulgast. See on päeva kõige magusam tööaeg – vaikne, pea värske. Päeva jooksul koguneb üldiselt 2-3 koosolekut, kus minu vedada on konsultatiivne roll loovjuhina, natuke kätega vehkimist ja veidrat huumorit sekka. Nende vahele mahutan loovtööks vajaliku aja, muuhulgas firma blogi pidamise ja kindlasti enesetäienduse. Ei mäletagi, millal viimati oleks olnud mahti mitte midagi teha, tempo on püsivalt üleval aastaid.

Kõige lihtsam on kirjeldada märgusõnadega, enam-vähem tähtsuse järjekorras: pere, kodu, sõbrad, maja ja aed, loodus, maakodu, fotograafia, hea muusika, teater, lugemine, reisimine. Kvaliteetaeg. Tundub võib-olla klišeenimekiri, aga on absoluut-selt piisav, et üks loovhing puhkepäevadega kurguni positiivset energiat täis laadida.

Siin veel üks näide Kaupo hobist ja selle suurepärastest tulemustest.

siaalne teema puudutab meid mõlemat,” selgi-tab Kalda.

Peamiseks hobiks nimetab Kalda endal fo-tograafiat ja ta on isegi loodusfoto konkurssidel esikohti võitnud. Põhiliselt on ta maastikupil-distaja. „Mul on loll komme igal aastal, kui mu-del uueneb, kohe uus kere osta. Praegu on mul kõige lihtsam Canoni kere. Klaasid on korra-likud, aga kere on 500D,” kirjeldab Kalda oma varustust.

Foto, foto, foto!Alternatiiviks on tal ka iPhone, millega ei saa tema sõnul küll kvaliteetseid asju teha, aga sisu-ga pilte küll.

Loodust jäädvustades läbi klaassilma on ta näiteks külmetanud kolm tundi lume sees, et lõpuks püüda kaadriga kits, kes vaikselt silme ette lonkinud. „Vahva on haudvaikuses istuda ja oodata,” räägib ta. Samas ta end tõsiseks tegijaks ei pea, sest selleks tuleks loomade käitumist õp-pida ja päevi käia, et õiget hetke tabada. Ta tun-nistab, et maastiku pildistamine on ses mõttes labasem, kuigi siis on valgus väga oluline. „Ees-tis on maastikufotodega see häda, et maastik on tasane. Põhja-Eestis on kalda teema seega väga oluline. Mõnus on kaamera käes kopsud adru haisu täis tõmmata,” muheleb Kalda.

Paljuks muuks tal aega ei jäägi. Palju tuleb tema arvates ka sõpradega suhelda ja muidu ringi kolistada. Põhiliselt Eestis. Enn Heinsoo


Järgmises Arvutimaailma numbris

Valdur Laid2004. aastast elioni juhina töötanud valdur laid puutus esimest korda arvutiga kokku eelmises töökohas eesti pangas. nagu teisedki juhid 1990- ndatel, on ka tal meenutada kohvrisuurune mobiil, mis hantleid asendas.

Mis saab siis, kui 48 tunniks garaaži häid ideid arutama kogunetakse? ◊Linux murrab jälle läbi – loodetakse, et maandub ka ärikasutaja lauale. ◊Õpitarkvara – kuidas seda tehakse? ◊

ilmub jälle 12.05

Esimene kokkupuude arvutiga?Keskkooli arvutiklassis, kus 1986. aastal paiknes üks nõu-kogude esimesi arvuteid, toasuurune MIR-2.

Esimene oma arvuti?Esimene arvuti, mida oma tarbeks kasutasin, oli uudisteagentuuri Reuters terminal. Aasta oli siis 1992 ning töötasin Eesti Pangas.

Esimene mobiiltelefon?Kasutasin 1990ndate alguses pangas rahvusvahelisteks kõnedeks kohvrisuurust ja paarikilost mobiili, mida siis ka endaga kaasas tassisin. Sellel oli isegi hands-free ehk vaba-käefunktsioon.

Esimene kokkupuude internetiga?Tõenõoliselt oli see samuti Eesti Panga aegadel 1990ndate esimeses pooles, mil internetist turuinfot hankisime.

Milline on praegune tehniline varustatus?Täiesti piisav.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?Hea meelega jagaks hoopis positiivset kogemust. Hiljuti tabas mind täielik IT-vaimustus, kui kogesin seda, et ette-võtte alustamine internetis võttis aega vaid seitse minutit.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?Elioni siseveebi, internetipanga, usaldusväärse uudiste-agentuurita.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?Kaks-kolm tundi, ülejäänud aeg läheb silmast silma vest-lustele ning koosolekutele.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?Ausalt – ma ei ole end kunagi tarkvarapiraadiks pidanud.

Foto: stanislav MošKov

minu arvutimaailm

Proact Estonia AS | Pärnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee

Proacti tehnoloogiapartnerid: Sun Microsystems, Oracle, Hitachi Data Systems, DataDomain, Symantec, NetApp, EMC.

Alati ei tea, kuidas äri vajadused kasvavad.

Proact IT-lahenduste puhul maksad vaid kasutatava mahu eest. Nii palju kui servereid, kettamassiive, varundusteenust või tarkvara vajad, nii palju eest ka tasud!

mah

t

Tavaliselt maksad ka kasutamata mahu eest

Meil maksad vaid kasutatava mahu eest

Arvutimaailm 4/10

Documents

Transcript of Arvutimaailm 4/10