2018aastaraamatyearbook

AASTAPÄEVAKÕNE 4 ANNIVERSARY SPEECH

RAAMATUKOGU KASUTAMINE 8 LIBRARY USE

STRATEEGIA 2019–2021 13 STRATEGY 2019–2021

KOGUD 18 COLLECTIONS

ORGANISATSIOON 24 ORGANISATION

3

Teie ees on aastaraamat, mis heidab pilgu Rahvusraamatukogu 2018. aastale, meie viieaastase strateegiaperioodi viiendale aastale.

Meie mullune tegevuskava lähtus raamatukogu missioonist säilitada Eesti kultuuripärandit ning olla sillaks teadmiste ja inimeste vahel. Hoidsime oma pilgu visioonil olla uue põlvkonna raamatukogu Euroopa haridus- ja kultuuri-maastikul. 2018. aasta tulemusi analüüsides saame tõdeda, et aasta oli edukas –eesmärkide täitmiseks tehtu kandis vilja. Peamised tegevusfookused olid suunatud kogude ja teenuste kättesaadavuse suurendamisele ning teenuse-põhise organisatsiooni arendamisele. Kogude säilitamise ning andmete ja teenuste kättesaadavaks tegemise vallas oli kõige mahukamaks arenduspro-jektiks raadiokiiptehnoloogial (RFID) põhineva raamatukaitsesüsteemi tervik-lahenduse loomine. Organisatsiooni arendamisel rakendasime teenuste portfelli-juhtimist ja kujundasime välja teenuspõhise organisatsiooni juhtimissüsteemi.

2018. aasta oli meile lähiaastateks uute sihtide seadmise ja möödunu mõtes-tamise aasta. Eesti Rahvusraamatukogu tähistas koos Eesti Vabariigiga mullu väärikalt ja mõtestatult oma 100. aastapäeva. Väärtuslikuks ja sisukaks organi-satsiooni arengu mõttes kujunes uue strateegia loomine, mis toimus töötajas-konda laialdaselt kaasates.

HEA LUGEJA!

You have opened the yearbook of the National Library of Estonia which provides insight into the year 2018, the fi h year of our current 5-year strategy.

Our action plan for last year was based upon the library’s mission to preserve Esto-nian cultural heritage and to create a bridge between knowledge and people. We kept an eye on the vision of being the library of a new generation in the educational and cultural landscape of Europe. While analysing the results of 2018, we can admit that we had a successful year – the eff orts to reach our goals bore fruit. Our activities focused mostly on enhancing the availability of collections and services as well as on the development of service-based organisation. The creation of a complete solution of book protection system, based on the radio frequency identifi cation (RFID) technology, was a major development project in collection preservation and making the data and services available. In the area of organisational development, we introduced service portfolio management and designed the management system of the service-based organisation.

For us, 2018 was a year when we set goals for the years to come and refl ected on the past. Last year, together with the Republic of Estonia, the National Library of Estonia worthily and meaningfully celebrated its centenary. Creating a new strategy, involving staff on various levels of the organisation, was valuable and meaningful in the sense of organisational development.

DEAR READER!

Janne AndresooPeadirektor

Director General

4

AASTAPÄEVA-

KÕNE

Austatud Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, austatud kultuuriminister Indrek Saar, kallid külalised, armsad sõbrad!

Täna on siin majas tõesti hästi palju inimesi. On neid, kellega kohtume pea iga päev ja on neidki, kes meie juurde nii sagedasti ei satu. Tänada tahan ma teid kõiki, sest teil kõigil on oma osa meie saja-aastase kirjasõnakoja elamises, kasvamises ja õitsemises. On olnud minevikus, on olevikus ja saab olema tulevikus. Ning ma olen südamest kindel, et meid kõiki, kes me selle majaga sisimas seotud oleme, ühendavad eeskätt eesti keel, elav mõte ja loov vaim.

Mõnes mõttes on töö raamatukogus nagu iga teinegi vaimutöö – tei nekord pagana raske, ent enamasti tiivustav ja ergastav. Alati aga üllatusi pakkuv ja mitte kunagi igav. Suurimat rolli meie igapäevase, ent olemuselt igavikulise ülesande kestval lahendamisel täidavad ikkagi inimesed. Meie omad inimesed ja need inimesed, kellel meid vaja on, kes meil külas käivad ja kelle tahtmiste ja tarviduste teenimiseks me olemas oleme. Kõigi nende inimeste – peaksin siiski ütlema: kõigi m e i e inimeste – hulgas leidub ootamatuid talente ja põne-vaid isiksusi, nad ei väsi muutmast argipäeva eriliseks ja pidupäeva kordades rõõmsamaks, kui see nendeta oleks või olla saakski. Olge te tänatud, olge ja tulge, tulge jälle ja uuesti, tulge uute mõtetega ja tulge koos uute sõpradega,vanade sõprade juurde.

Vanadel hallidel aegadel, mil kirjaoskus oli levinud vähem kui tänapäeval koodi-kirjutamise oskus, asusid raamatukogud tihtipeale kloostrites. Iga raamatu-kogu oli ainulaadne, igaühe hävimine oli meeletu kaotus maailmakultuurile. Igaühe säilimine samamoodi tohutu võit. Nood raamatukogud olid korraga nii kindlused kui kirjastused, neis kirjutati raamatuid ja kirjutati neid ümber, loodi imepäraseid ainueksemplare ning hoiti neid tulevaste põlvede jaoks alles. Mõnes mõttes on tänapäeval kõik teistmoodi, aga sisuliselt – ja osalt vormiliseltki – on asjalood suuresti samaks jäänud. Vaadakem ringi. Meiegi maja meenutab paljuski kindlust ning ilmselt ka katedraali. Suurim erinevus iidsete raamatukogudega on ehk see, et kuna lugeda oskavad tänapäeval peaaegu kõik (ja kirjutavad, nagu paistab, isegi need, kes ei loe), siis on meuksed avatud kõigile, mitte vaid valitutele. Raamatuid saab koju kaasa laenata,lugeda kohapeal ja suurt osa üle interneti ka kohale tulemata. Ning loomulikultsaab siin raamatuid ka kirjutada. Kui palju raamatuid on meie kambrites otsastlõpuni loodud, ei oska kokku lugeda. Kui paljud on loominguks siit ainest saanud, siit vastuseid leidnud, siin uurimistööd teinud – veelgi võimatum vastata. Aga neid on palju, väga palju.

Ses mõttes pole kaugete aegade hüva tava kuhugi kadunud – rahu ja vaikust pakume me ikka ja alati. Keset kesklinna kära ja virtuaalmaailma saginat on rahuja vaikus ja vaimline keskkond vägevad väärtused omaette. Kuid meie kesk-kond kannab endas ka kärtsu ja mürtsu, me majas toimetavad kaks teatrit, oma kümnete näitustega aastas oleme tegelikult üks Eesti suurimaid kunsti-galeriisid ning ka elusat kirjandust leiab me katuse alt üha enam ja ehedamalt.

Rahu ja vaikus ja elav vaimline keskkond soosivad ja võimaldavad mõttetööd. Ajal, mil nõnda lihtne on levitada maailmakõiksusse läbimõtlemata sõnu, tooreidarvamusi ja kõikvõimalikku verbaalset vahtu, on igal lõpuni mõteldud mõttel kulla kaal. Sest ainult ja üksnes seesuguste mõtete najal saab edeneda ja püsidaka saja-aastane Eesti Vabariik, mis ju meie keele ja kultuuri kasvulavaks ja varju-paigaks loodigi. Õnneks on saja-aastasel vabariigil oma saja-aastane raamatu-kogu. Siin me seisame ja teisiti ei saa. Üheskoos ja igavesti.

Palju õnne meile kõigile!

PEADIREKTOR JANNE ANDRESOO

KÕNE EESTI RAHVUS-

RAAMATUKOGU 100. SÜNNIPÄEVAL

ÕNNEKS on saja-aastasel

vabariigil oma saja-aastane

raamatukogu. Siin me seisame

ja teisiti ei saa. Üheskoos ja

igavesti.

5

ANNIVERSARY

SPEECH

Your Excellency Ms Kersti Kaljulaid, President of the Republic of Estonia, the Honourable Mr Indrek Saar, Minister of Culture of the Republic of Estonia, Dear guests, Beloved friends!

There are indeed a lot of people in this house today. Here are people, whom we meet almost every day, and also people, who do not get to visit us so o en. I want to thank you all, because you all have a part in the life, growth and pros-perity of our hundred-years-old house of written word. Had in the past, are having in the present, and will have in the future. And I am convinced in my heart that all of us, who we are intrinsically bound to this building, are united, fi rst and fore-most, by the Estonian language, lively thought, and creative mind.

In some ways, library work is like any other intellectual work – sometimes it is damnhard, but mostly encouraging and mind-sharpening. Always full of surprises and never boring. Anyway, people play major role in the steady pursuit of our daily, yet, in its essence, eternal goal. Our own people and these people, who need us,who visit us, and whose needs and wants we exist to serve. Among all these people –I should indeed say: all o u r people –, there are unexpected talents and exciting personalities; they do not get tired of making every day special and celebrations several times more joyful than these would or could be without them. Thank you, you are welcome, now and again, and bring along fresh ideas and new friends to your old friends.

In dark ages back then, when literacy was less common than code writing skills today, libraries were o en located in cloisters. Every library was unique, destructionof any of them was an enormous loss to the world culture. The survival of each was,likewise, a tremendous victory. Those libraries were both fortresses as well as publishers at the same time; there were books penned and rewritten, fabulous unique copies created and preserved for the future generations. In some ways, everything is diff erent today, but the way things are done has remained consider-ably the same in substance – and partly also in form. Let’s take a look around.Even our building reminds a lot of a fortress and, apparently, of a cathedral. Perhapsthe major diff erence with ancient libraries is that, because almost everybody canread nowadays (and write, as it seems, even these, who do not read), we are open to the public, not only to the chosen ones. Books can be borrowed home and readin the library and a big part of the collection can be used via the Internet without even visiting the library. And, of course, one can write books here. One cannot counthow many books from the beginning to the end have been created in our chambers.How many have found material for creation, gotten the answers, done their researchhere – even more impossible to say. But there are many, very many of them.

In this way, the good practice from distant times has not disappeared into thin air –we off er peace and quiet, still and always. Peace and quiet and intellectual environ-ment are powerful values of their own amidst the downtown uproar and the hustleand bustle of the virtual world. But our environment provides for enjoying oneself in a lively way, too. Our building houses two theatres; with our dozens of exhibitionsevery year, we actually are one of the largest art galleries in Estonia, and live literaturecan also be found under our roof in growing amounts and in more genuine forms.

Peace and quiet and lively intellectual environment contribute to brainwork. Every fi nalised thought is worth its weight in gold in the times, when it is so easy to disperse thoughtless words, raw opinions, and all possible sorts of froth into the universe. Because also the hundred-years-old Republic of Estonia, which was indeed established for providing for the development and shelter of our language and culture, can prosper and endure by building only and solely on such thoughts. Luckily, the hundred-years-old republic has its own hundred-years-old library. Here we stand and cannot do otherwise. Together and forever.

Congratulations to us all!

SPEECH BY JANNE ANDRESOO, DIRECTOR GENERAL OFTHE NATIONAL LIBRARY, AT THE GALA RECEPTION ON THE OCCASION OF THE CENTENARY OF THE NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

LUCKILY, the hundred-years-old republic has its own hundred-years-old library. Here we stand and cannot do otherwise. Together and forever.

Helilooja Pärt Uusberg lõi 22. novembril toimunud juubeligalaks kooriteose Vaata, misuke ilus ilm… Paul-Eerik Rummo sõnadele. Esitasid tütarlastekoor Ellerhein ja Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor, lavastas Aare Toikka.

On the occasion of the centenaryof the National Library, a composer,Pärt Uusberg, created a work for choir, Look, What a Fine Weather It Is..., to Paul-Eerik Rummo’s lyrics. The work, staged by Aare Toikka, was performed by Ellerhein Girls’ Choir and the Female Choir of the National Library of Estonia at the gala reception on the 22nd of November.

8

RAAMATUKOGU

KASUTAMINE

Rahvusraamatukogu soovitusindeks

Net Promoter Score (NPS)of the National Library

Teeninduskvaliteet on raamatukogutöö kõigekõrgemalt hinnatud indikaator. Oleme teeninduskvaliteeti pidevalt jälginud viie aasta jooksul, kogudes klientidelt tagasisidet teenuste soovitusindeksi küsitluste abil. Aasta-aastalt on Rahvusraamatukogu soovitusindeks tõusnud, ületades 2018. aasta lõpuks 73% piiri. See annab tunnistust, et laiapõhjalised tegevused teeninduskvaliteedi tõstmise, ühtlustamise ning teenuste kasutajasõbralikumaks muut-mise nimel on vilja kandnud.

Service quality is the most highly evaluated indicator of library perfor-mance. In the fi ve recent years, we have regularly observed service qualityby performing Net Promoter Score (NPS) surveys to gather feedback from our customers. The NPS of the National Library has risen yearby year, surpassing the limit of 73 per cent in the end of 2018. It proves that the broad-based activities for enhancing and harmonising service quality and making the services more user-friendly have borne fruit.

SOOVITUSINDEKS

NET PROMOTER SCORE

Lugemisala külastused Visits to the reading area

LUGEMISALA KÜLASTUSED

Rahvusraamatukogu eesmärk on olla oma

kasutajale avatud, kasutajasõbralik ja professionaalne partner. Strateegiaperioodi 2014–2018

eesmärk oli luua paindlik lugemisala, mis pakub eri võimalusi raamatu-koguteenuste kasutamiseks. Külastajate arvu tõus näitab, et astutud sam-mud on tulemuslikud ja valitud tegevused on ennast igati õigustanud. 2018. aasta veebruarist on sissepääs raamatukokku avatud kõigile, lugemis-alasse sisenemisel ei pea enam esitama dokumenti ega raamatukogukaarti. Muutusid ka kojulaenutuse reeglid: varasema 3 päeva asemel laenutatakse avariiulitelt teavikuid koju 7 päevaks ning lugejal on võimalik laenutada ja tagastada teavikuid iseteenindusautomaadi abil.

The National Library’s goal is to be an open, user-friendly and professional partner of its users. During the strategic period from 2014 to 2018, we aimed to create a fl exible reading area, which off ers a variety of opportunities for using library services. The increase in the number of visitors testifi es to the resultfulness of the steps taken and the right choice of activities. Since the February of 2018, the library has been open to everybody, that is, nobody is required to produce an identity document or the library card to access the reading area. Home lending

rules were also changed: items from the open access collections are permitted to be lent home for the loan period of a maximum

of seven days, instead of the previous three days, and the users can avail of automated self-

service machine for borrowing and returning items.

VISITS TO THE READING AREA

LIBRARYUSE

9

DIGITAALARHIIV DIGAR

Nii digitaalarhiivi DIGAR (www.digar.ee) kui

ka DIGAR-i Eesti artiklite andmebaasi (dea.digar.ee) kasutus on viimase paari aastaga tõusnud

50%. Põhjuseks on digitaalsete kollektsioonide sisu, mahu kasv ning võimalus leida kogude sisu ka Google’i otsingute kaudu. Järgnevail aastail keskendume kasutusmugavuse suurendamisele.DIGAR-is arhiveeritakse Eesti võrguväljaandeid, trükifaile ja trükiste digitee-ritud koopiaid. Siit leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, graafi kat ja postkaarte. Lisandunud on helisalvestised, mis on autoriõiguse kohaselt kättesaadavad üksnes Rahvusraamatukogus.

Over the last few years, both the use of DIGAR (www.digar.ee) as well as the use of DIGAR Estonian Articles (dea.digar.ee) database has increased by 50 per cent due to digital collection’s growth in content and amount as well as making the collection’s content searchable on Google. In the following years, we will focus on improving the convenience of users.Estonian web publications, output-ready fi les, and digitised copies of printed works are archived in DIGAR. It holds books, newspapers, magazines, maps, sheet

music, graphic documents, and postcards. Sound recordings, which, pursuant to the Copyright Act, are available only from

the National Library, have been added recently.

Digitaalarhiivi DIGAR kasutamine.Seansid (Google Analytics) The use of digital archive DIGAR.Sessions (Google Analytics)

DIGAR-i Eesti artiklite kasutamine. Seansid (Google Analytics)

The use of DIGAR Estonian Articles. Sessions (Google Analytics)

A portal, DIGAR Estonian Articles, aims to draw together into a single environment and provide access to all digitally born or digitised newspapers and magazines and other periodicals that have been published in Estonia orissued abroad in the Estonian language. The portal off ers an opportunity to browse the publications both by the date of publication as well as by title, search the new spapers’ content, read full texts, add and browse themes, compile lists, etc.

DIGAR-i Eesti artiklite portaali eesmärgiks on koondada ühte keskkonda ja pakkuda juurdepääsu kõigile Eestis ilmunud või välismaal eesti keeles avaldatud digitaal selt loodud või digiteeritud ajalehtedele ning ajakirjadele jm perioodilistele väljaannetele. Portaal võimaldab väljaandeid sirvida nii ilmumisaja kui ka nimetuste järgi, otsida ajakirjanduses avaldatut, lugeda täistekste, lisada ja sirvida teemasid, koostada nimestikke ning palju muud.

DIGAR-i EESTI ARTIKLITE KASUTAMINE

THE USE OF DIGAR ESTONIAN ARTICLES

DIGITAL ARCHIVE DIGAR

10

RAAMATUKOGU

KASUTAMINE

Kojulaenutused Home lending

Rahvusraamatukogu on muutunud avatumaks, olulist rolli on mänginud teavikute laenutamise lihtsustamine. Suurimaks mulluseks muutuseks laenuteenuse vallas oli laenureeglite lihtsustamine ning raadio-kiiptehnoloogial (RFID) põhineva raamatukaitsesüsteemi ja iseteenindusliku tagastus/laenutusautomaadi kasutuselevõtt. Laenureeglite muutmise tõttu tõusis laenutuste arv 15%.

KOJULAENUTUSED

The National Library has become more open. The simplifi cation of lending processes has played a vital part in it. The biggest changes in the area of lending service were the simplifi cation of lending rules and the introduction of a book protection system, based on the radio frequency identifi cation (RFID) technology,and an automated self-service machine for borrowing and returning items. Due to the simplifi cation of lending rules, the number of loans grew by 15 per cent. HOME LENDING

Väljaminev RVLOutgoing ILL

RVL Teisest raamatu-kogust laenutamise teenusega (RVL)

tagatakse kasutajatele ligipääs Rahvusraamatu-kogus puuduvale materjalile ning võimaldatakse teiste

raamatukogude vahendusel nende lugejatele juurdepääs meie kogudes leiduvale materjalile. Väljamineva RVL-i tellimuste täitmise protsent olimullu 98,0% ning sissetuleva RVL-i täitmisprotsent 89,0%. Tänu Rahvusraa-matukogusse kogutule saame üha rohkem olla teistele raamatukogudele abiks nende kasutajate teenindamisel.

Inter-library Lending (ILL) ensures that our users have access to the materialswhich the National Library lacks and other libraries can intermediate to their users the access to the materials in our collections. Last year, 98.0 per cent

of outgoing ILL requests and 89.0 per cent of incoming ILL requests were fulfi lled. Due to the growing collections of the

National Library, we can increasingly help other libraries to provide

services to their users.ILL

Sissetulev RVLIncoming ILL

Sissetulev ja väljaminev RVL. Tellimuste koguarv Incoming ILL and outgoing ILL. Total number of requests

LIBRARYUSE

11

HARIDUSTEGEVUS

Haridustegevuste arv/Number of educational activitiesHaridustegevustest osavõtnute arv/Number of participants in the educational activities

Haridustegevuste laiendamine oli üks

2018. aasta fookustest, teenuse eesmärk on arendada kasutajate infopädevust, teadmisi ning

oskusi raamatukogu tulemuslikuks kasutamiseks. 2018. aasta siht oli välja töötada uusi programme. Pakkusime huvilistele mullu 10 erinevat haridus-programmi/teematundi, lisaks ekskursioone ja erialateabekoolitusi. Kokku toimus 170 haridustegevust, osalejaid oli lasteaialastest ametnikeni.

Täiendus- ja kutsekoolitus raamatukoguvõrgule: koolituste arv

Refresher and vocational training for library network: number of

training courses

Täiendus- või kutsekoolituse tunnistusega lõpetanuid

Refresher and vocational training: graduates with a certifi cate

Expanding educational activities was one of the National Library’s focuses in 2018. The service aims to develop the users’ information competence, knowledge and skills for making eff ective use of libraries. The goal for 2018 was to create new training programmes. Last year, we off ered ten diff erent public educational programmes/thematic lessons besides tours and professional training courses.

All in all, 170 educational activities took place, with participants ranging from kindergarten

children to offi cials.EDUCATIONAL ACTIVITIES

Raamatukoguhoidjate täiendus- ja kutsekoolitus: 2018. aastal käivitati kutsekoolitus uue Raamatukoguhoidja kutsestandardi tase 6, 7 ja 8 alusel, toetati raamatukoguvõrgu digipädevustekoolituste korraldamist koostöös BCS Koolitusega ja tutvustati raamatu-kogudele EL-i isikuandmete kaitse üldmäärust. Valdkonna edendamiselkeskendusime kutsekoolitusele. Raamatukoguteenuste arenduskeskuse loodud ja korraldatud üritustel osales 45% Eesti raamatukoguhoidjatest.Kutsekoolituse programmis osales mullu 27 õppijat. BCS Koolituse jaRahvusraamatukogu koostöös toimus 47 E-kodaniku juhendajakoolitust, mille käigus täiendas oma digipädevusi 640 õppijat. Kaheaastase projekti esimesel aastal täideti 64% eesmärgist.

TÄIENDUS- JA KUTSE-KOOLITUS

Refresher and vocational training for librarians in 2018: professional training courses were launched on the basis of the new professional standard for librar-ians, Librarian, Level 6, 7, and 8; in cooperation with a computer training school, BCS Koolitus, the training courses for supporting the development of digital competences within the library network were organised; the EU GeneralData Protection Regulation was introduced to the libraries. We focused on professional training in promoting the area. 45 per cent of Estonian librarians attended the events created and organised by the Library Services Development Centre. 27 learners participated in the professional training programme last year.BCS Koolitus and the National Library jointly held 47 E-citizen’s InstructorTraining Courses, where 640 learners improved their digital competences. 64 per cent of the goal,set for two years, was fulfi lled in the fi rst year of the project.

REFRESHER AND VOCATIONAL TRAINING

100Maapäev

Estonian Provin

cial Assembly Näitusega Eesti omariikluseni

viinud sündmustest tähistati Eesti Vabariigi ja Rahvusraamatu-kogu 100. sünnipäeva.

The exhibition about the events that led to the establishment of Estonian independent statehood celebrated the centenaries of the Republic of Estonia and the National Library of Estonia.

STRATEEGIA

2019–2021

13

Rahvusraamatukogu missioon on säilitada ja edendada Eesti

kultuuripärandit ning olla sillaks teadmiste ja inimeste vahel.

Rahvusraamatukogu visioon on avatud, inspireeriva ja kaasava tegutsemiskeskkonna kaudu olla

uue põlvkonna raamatukogu ning raamatukogundusliku mõtte arendaja.

Meie väärtused: Me oleme usaldusväärsed. Me oleme avatud. Me oleme uuendajad. Me oleme loovad. Me oleme kliendikesksed.

Fookused 2019–2021

II Raamatukogude arendus- ja kompetentsi-keskusena oleme eestvedajaks, jätkates Eestiraamatukoguteenuste arendamist innovaa-

tilisteks ja kliendikeskseteks.

Koostöös rahvaraamatukogudega viime Eesti raamatukogud lähemale 21. sajandi raamatukogu visioonile: 21. sajandi raamatukogud on usaldus-väärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakku-vad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireeri-vad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele.

Me kujundame kõik teenused kliendikeskselt, lähtudes nii meie kui kogu Eesti raamatukogude kasutajatest. Teenuste arendamisel kasutame teenusedisaini põhimõtteid, kaasates kasutajaid ja raamatukogusid.

Rahvusraamatukogu on raamatukogundusliku mõtte arendaja, seetõttu peame oma missiooniks toetada raamatukogutöötajate arengut kutse- ja täienduskoolitustega, kus õppimisel on suurem osakaal digitaalsetel keskkondadel. Me püüdleme oma tegevusega raamatukoguhoidja kui eest-vedaja rolli tunnustamiseni.

Meie eesmärgiks on panna raamatud liikuma ja inimesed lugema, tehes raamatukogu kaudu raa-matuni jõudmise võimalikult lihtsaks ja mugavaks.Oleme Eesti raamatukogudele partneriks ja kesksete raamatukoguteenuste eestvedajaks, koordineerides uusi algatusi ja pakkudes kesk-seid teenuseid, sealhulgas arendades e-laenutus-keskkonda, digitaalarhiivi, Eesti ühtset raamatu-kogusüsteemi ja innovaatilist raamatukogude-vahelist laenutussüsteemi.

I Rahvusraamatukogu on Eesti humanitaaria keskus, mis oma ainulaadsete kogude kaudu toetab ja rikastab Eesti haridust, teadust ja

loomingut.

Saja aastaga kogunenud ainulaadse Eesti rahvus-teavikute kogu kasvatamine on selle eesmärgisaavutamiseks vajalik vundament. Niisamuti onoluline järjepidevus humanitaarteaduslike kogudekujundamisel, milleks on vajalik Rahvusraamatu-koguga seotud humanitaarteadlaste ja loov-inimeste võrgustiku hoidmine ning laiendamine.

Meie eesmärk on teha oma digitaalsed kogud laialdaselt kättesaadavaks, et talletatud Eesti kirjasõna Euroopa kultuuripärandi osana saaks kättesaadavaks kogu maailmas. Koostöös Eesti mäluasutustega kujundame ühiseid digitaalseid teenuseid ja kasutame üksteise tugevusi.

Me töötame õppe- ja teadustööd arendades koosakadeemiliste võrgustikega välja digitaal-humanitaaria lahendused, et vahendada oma pidevalt kasvavaid digitaalseid kollektsioone ja pakkuda uusi teenuseid.

Rahvusraamatukogu visioon on olla haridus-keskuseks, toetades nii taseme- ja täiendus- kui ka elukestvat õpet. Haridusalases koostöös seome end veelgi tihedamini õppeasutustega ning kujundame vajalikud kompetentsid, et pakkuda oma kogusid avavaid haridusprogramme ja õppekava rikastavaid tegevusi raamatukogus.

Meie eesmärk on pakkuda inspiratsiooni loomin-guks ja tuge teadmiste omandamisel. Selleks kaasame huvigruppe ja loome kogukondi, toe-tades neid meie väärtuslike kogude, avatud raamatukoguruumi, kasutajast lähtuvalt kujun-datud teenuste, teeninduse kõrge taseme ning professionaalsusega.

STRATEEGIA

2019–2021

14

III Parlamendiraamatukogust riigiraamatu-koguks. Arendame teenuseid eesmärgiga teenindada Riigikogu, riigiasutusi ja

ministeeriume, toetades aja- ja asjakohase informatsiooniga riigivalitsemiseks ning õigus-loomeks vajalike otsuste tegemist. Samuti pakume laialdaselt kvaliteetseid infoteenuseid sotsiaalteaduste erialaraamatukoguna.

Me laiendame institutsionaalsete koostööpart-nerite ja klientide ringi, pakkudes paindlikke ja kasutajale mugavaid teenuseid. Huvigruppe ja institutsionaalseid koostööpartnereid kaasates loome Eesti riigi toimimiseks tarviliku teadmus-baasi.

Me arendame innovaatilistel lahendustel põhi-nevaid digitaalseid teenuseid, mis aitavad informatsiooni hõlpsalt selle vajajateni viia.

Peame oluliseks koostööd partneritega Eesti riigivalitsemise ja Riigikogu tegevuse ning parlamendiraamatukogu kui kõigile kasutajatele avatud sotsiaalteaduste erialaraamatukogu tutvustamisel.

IV Rahvusraamatukogu on meie kliendi soovide ennetamisele ja täitmisele suunatud organisatsioon.

Me lähtume oma organisatsiooni arendamisel vajadusest tunnetada, osata ette näha ja täita kliendi soove. Kiirelt muutuvas välis- ja tehnoloogilises keskkonnas tähendab see pideval analüüsil põhineva paindlikkuse arendamist.

Rahvusraamatukogu on kõrgelt hinnatud ja mainekas tööandja, kelle organisatsioonikultuur on teadmisi ja õppimist väärtustav, edasipüüdlev ning hooliv. Me väärtustame oma töötajaid, panustades nende töö- ja erialasesse arengusse ning ehitades üles vastastikku lugupidavat suhtumist.

Meie personalipoliitika lähtub organisatsiooni väärtustest, mis seotakse töötajate värbamise, arendamise, karjääri ja tasustamise otsustega. Inimeste juhtimises väärtustame lisaks väga heale erialasele ettevalmistusele senisest enam meie töötajate suunatust eestvedamisele ja koostööle, võimet näha Rahvusraamatukogu erinevate tegevusvaldkondade vahelisi lõimumisvõimalusi, pidevat soovi õppida ja areneda.

Rahvusraamatukogu juhtimissüsteem on teenuse-põhine, oma teenuste arendamisel lähtume kliendisoovidest, Rahvusraamatukogu töötajate erialas-test teadmistest ja parimast rahvusvahelisest ees-kujust. Juhtimissüsteem on suunatud meie tegevuseeesmärgipärasuse, efektiivsuse ning kliendikesk-suse saavutamisele ja hoidmisele.

Meie lähiaastate eesmärk on arendada Rahvusraamatukogu hoonekompleks nüüdis-aegseks kultuuri- ja hariduskeskuseks, mis toimib hästi nii sisult kui vormilt. Eesmärk on, et kultuurimälestisena on hoone hoitud ja rekonstrueerimisel senisest paremini ümbrit-seva linnaruumiga seotud, mis rikastaks raamatukogu kui tegevuskeskkonda. Uue keskusevisioon on olla Eesti humanitaaria süda, mis muu hulgas koondab sarnaste funktsiooni-dega riigiasutuste teenindamise ühte keskusse, andes võimaluse pakkuda nende sünergiakaudu uusi teenuseid, paremini/kvaliteetsemalt teenindada seniseid sihtrühmi ning tagada Rahvusraamatukogu hoone ja personali eesmärgipärane, mitmekülgne, paindlik, loominguline ja tõhus toimimine.

Seepärast paneb ka käesolev strateegia paika eeskätt kindlad lähtealused, põhisuunad ja piirjooned, teadvustades selgelt mitmete kiiret reageerimist nõudvate muudatuste võimalikkust lähituleviku tegutsemistaktikas.

15

STRATEGY

2019–2021

The mission of the National Library is to preserve and promote Estonian

cultural heritage and to create a bridge between knowledge and people.

The vision of the National Library is to be the library of a new generation

and a developer of librarianship ideas by providing an open, inspiring and inclusive environment for activities.

Our values:We are reliable.We are open.We are innovative.We are creative.We are customer-focused.

I The National Library is a centre of Estonian humanities that supports and enriches Estonian education, science and creation via its unique

collections.

Contributing to the growth of the collection of Esto-nian national imprint, assembled in a hundred years, is a necessary foundation for reaching this goal. Keeping continuity while developing the collections of human-ities is important as well and calls for maintaining and expanding the network of scholars and creative persons who are associated with the National Library.

Our goal is to make our digital collections widely avail-able, so that maintained Estonian written word would be available all over the world as a part of European cultural heritage. We will design joint digital services in cooperation with Estonian memory institutions and will mutually benefi t from our strengths. While promoting learning and scientifi c research, we will design solutions for digital humanities together with academic networks in order to intermediate our constantly growing digital collections and provide new services.

The National Library’s vision is to be an educational centre that supports both degree and refresher training as well as life-long learning. In educational cooperation, we will work in even closer liaisons with educational institutions and will develop the neces-sary competences to off er educational programmes that will expose our collections and library-based activities that will contribute to the curricula.

Our goal is to inspire creation and provide support for acquiring knowledge. To this end, we will involve interest groups and create communities, supporting them with our valuable collections, open library space, customer-focused services, high level of service, and professionalism.

II As a library development and competence centre, we will continue to lead the development of Estonian library services towards innovation

and customer focus.

In cooperation with public libraries, we will bring Esto-nian libraries closer to vision of The 21st Century Library: the 21st century libraries are trustworthy, diverse, equal opportunities providing, inspirational information and cultural centres that are guided by the needs of the user, ready to keep up with the times and able to react fl exibly to societal and technolog-ical changes. We will design all the services, taking the customer-focused approach, considering both our users as well as the users of all Estonian libraries. In developing services, we will employ service design principles by involving the users and libraries.

The National Library is a developer of librarianship ideas. For this reason, we consider our mission to support the development of library employees by vocational and refresher training courses, where learning is mostly carried out in digital environments. By our actions, we will aspire to achieve the acknowl-edgement of librarians’ leading role.

Our goal is to make books move and people read by facilitating, as much as possible, getting books via libraries. We will partner with Estonian libraries and lead the provision of central library services by coordinating new initiatives and offering central services, including by developing e-lending environ-ment, digital archive, Estonian integrated library sys-tem, and an innovative system of interlibrary lending.

Focuses of the National Library in 2019–2021

16

STRATEGY

2019–2021

IV The National Library is an organisation that focuses on anticipating and meet-ing the requests of its customers.

In developing our organisation, we will proceed from the need to realise, anticipate and meet the requests of our customers. In the rapidly changing external and technological environment, it will mean the develop-ment of fl exibility, based on constant analysis.

The National Library is a valued and reputable employer with an aspiring and caring organisational culture that values knowledge and learning. We will value our employees by contributing to their work-related and professional development and building on mutually respectful attitude.

Our personnel policy stems from our organisational values that will be connected to the decisions made about the recruitment, development, career and remu-neration of the staff . In human resources manage-ment, we will increasingly value, in addition to very good professional qualifications, our employees’ tendency to leadership and cooperation, capability to see how diff erent areas of activities of the National Library can be integrated, and constant desire to learn and develop.

The National Library employs a service-based man-agement system. While developing our services, we will proceed from the requests of our customers, professional knowledge of the National Library’s staff , and the best international practice. The management system will be aimed at achieving and maintaining the purposefulness, eff ectiveness and customer-focus-ness of our actions.

III From a parliamentary library into a state library. We will develop services with an aim to provide the Riigikogu, state authorities and

ministries with timely and relevant information in order to assist with the decision-making for governing the state and dra ing legislation. We will also provide a wide range of high-quality information services as a social sciences library.

We will expand the circle of institutional cooperation partners and customers by off ering fl exible and con-venient services. We will establish the knowledge base necessary for the functioning of the Estonian state, involving interest groups and institutional cooperation partners.

We will develop digital services based on innovative solutions that will facilitate information delivery to users.

We will prioritise cooperation with our partners in introducing governing the Estonian state and the activities of the Riigikogu as well as promoting the parliamentary library as a public social sciences library.

Our goal for the years to come is to remodel the building complex of the National Library into a modern cultural and educational centre that will function well in terms of both content and form. We aim to preserve the building as a protected cultural property and remodel it the way that it would fi t better into the surrounding urban space that would, in turn, enrich library as an environment for activities. The vision of the new centre is to be the heart of Estonian humanities that will con-solidate the provision of services to state authorities with similar functions into a single centre, providing an opportunity to off er new services on the basis of the emerging synergy, to improve the quality of services provided to already existing target groups, and to ensure the purposeful, multifaceted, fl exible, creative and effi cient functioning of the National Library’s building and staff .

To this end, the present strategy establishes starting points, main courses of action and synopsis, clearly acknowledging the possibility that several quick tactical alterations should be made in the nearest future.

Rahvusraamatukogu tähistas Eesti Vabariigi sünnipäeva suur-näitusega eesti kirjandusest aastail 1918–2018.The National Library celebrated the birthday of the Republic of Estonia with a big exhibition, which provided an overview of Estonian literature from 1918 up to 2018.

100aastat kirjandust

Years of Literature

KOGUD

18

Rahvusraamatukogu kogudes oli mullu 3 248 000 füüsilisel kandjalteavikut. Komplekteerimiseelarve osakaal Rahvusraamatukogu eelarves tervikuna langes mullu 6,5%-lt 5,7%-le, kuna kulutused hoone haldamisele ja töötasudele kasvasid olul iselt.

Last year, there were 3,248,000 items on hard copy in the National Library’s collections. Last year, the proportion of acquisition budget in the overall budget of the National Library diminished from 6.5 per cent to 5.7 per cent, as expenditure on the maintenance of the building and labour costs substantially increased.

KOGUD 2018

COLLECTIONS

E-KOGUD 2018

E-COLLECTIONS

Kasutajate infokäitumine on viimastel kümnenditel muutunud: stratee-giaperioodi 2014–2 018 olulised eesmärgid olid e-kogude osakaalusuurendamine ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste kogude jätkusuut-lik edasiarendamine. Strateegiaperioodi lõpuks täideti mõlemad ees-märgid.

Users’ information-seeking behaviour has changed over the past few decades. The important strategic goals for the years 2014–2018 included the expansion of the proportion of e-collections and the sustainable development of humanities and social sciences collections. Both goals were met by the end of the strategic period.

COLLECTIONS

19

Eesti digitaalseid väljaandeid säilitatakse

pikaajaliselt digitaalarhiivis DIGAR. 2018. aasta lõpu seisuga oli DIGAR-is

59 000 nimetust (aasta jooksul lisandus 12 000 nimetust)väljaandeid. Võrreldes 2017. aastaga lisandus rohkem raamatuid

(6200 vs. 5400, kokku 26 000) ning kartograafi aväljaandeid (900 vs. 600, kokku 2500), samuti trükigraafi kateavikuid (2800 plakatit). Suurenes ka helisalvestiste arhiveerimine.DIGAR-i Eesti artiklite portaalis oli aasta lõpu seisuga 1900 nimetust, s.o 368 000 numbrit, 3 254 000 lehekülge ja 5 703 000 artiklit.

DIGITAALARHIIV DIGAR

Digitaalarhiiv DIGAR. NimetusedDigital archive DIGAR. Number of titles

Maht terabaitides (TB)Capacity (TB)

Estonian digital publications are long-term preserved in a digital archive,DIGAR. By the end of 2018, the DIGAR held 59,000 titles (12,000 titleswere added in the course of the year). As compared to the year 2017, more books (6,200 vs. 5,400; 26,000 in total), cartographic publications (900 vs. 600;

2,500 in total), and graphic documents (2,800 posters) were added to the archive. The archiving of sound recordings also grew.

By the end of the year, a portal, DIGAR Estonian Articles, comprised 1,900 titles, that is,

368,000 issues, 3,254,000 pages, and 5,703,000 articles.

DIGITAL ARCHIVE DIGAR

Eesti ja välismaised e-teavikudEstonian and foreign e-documents

E-raamatute osakaalu kasvatamine: e-raamatute ostmisel keskendusime kasutajate vajadustele – kasutajail on nüüd võimalik ise validaraamatukogule raamatuid. Välismaistest e-raamatutest hangitigi mullu100% kasutajakeskse komplekteerimismudeli abil. Lõppenud strateegiaperioodil täpsustati ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste kogude vahekorda ning hangitavate väljaannete temaatikat.

E-TEAVIKUD

Expanding the proportion of e-books: while purchasing e-books, we focused on the needs of our users – from now on, the users have an opportunity to choose books for the library. Last year, a hundred per cent of foreign e-books were acquired by the user-centred acquisition model.In the past strategic period, the proportion between humanities and social sciences collections and the range of acquisition themes were specifi e d. E-DOCUMENTS

KOGUD

20

Digikoopiad. Digiteeritud lehekülgede koguarvDigital copies. Total number of digitised pages

Kogumaht (TB)Total capacity (TB)

Eesti Veebiarhiiv. Kogutud veebisaididEstonian Web Archives. Collected websites

Maht terabaitides (TB)Capacity (TB)

In 2018, 531,000 pages, including 2,600 posters and 400 maps, were digitised. (In 2017, correspondingly, 426,000 pages, including 2,700 posters and 300 maps.) Rare publications that had once belonged to Narva Church Library (200 disserta-tions in Latin) were digitised within the framework of a cooperation project with the scholars at the University of Tartu.The annual sets of a cultural magazine, Tulimuld, (1950–1993) and addressdirectories published in Estonia in foreign languages were digitised by the support from the Cultural Endowment of Estonia and the National Archives of Estonia’s Compatriots’ Programme.

2018. aastal digiteeriti 531 000 lehe-külge, sh 2600 plakatit ja 400 kaarti (2017. aastal426 000 lk, sh 2700 plakatit ja 300 kaarti). Tartu Ülikooli teadlaste koostööprojekti raames digiteeriti Narva kirikuraamatukogule kuulunud haruldasi väljaandeid (200 ladinakeelset dissertatsiooni). Kultuurkapitali ning Rahvusarhiivi Rahvuskaaslaste programmi toetuste abil digiteeriti kultuuriajakirja Tulimuld (1950–1993) aastakäigud ja Eestis ilmunud võõrkeelsed aadressraamatud.

DIGIKOOPIAD

DIGITAL COPIES

Eesti olulisemaidveebisaite arhiveeriti 2018. aastal

ligi 7 TB. Ülejäänud salvestamistööd, sh valikulinearhiveerimine, erakorralised tööd (nt Eesti veebilehed Wikispace’is),

uudistelehed, sotsiaalmeedia (Twitter, Facebook, YouTube) ja erikogud (EV100, auhinnatud blogid) võtsid enda alla ligi 5 TB. Mullu salvestati üle 95 tuhande veebisaidi.

EESTI VEEBIARHIIV

In 2018, approximately 7 TB of important Estonian websites were archived. The rest of recording, including selective archiving, extraordinary work (e.g., Estonian Wiki Space pages), newsletters, social media (Twitter, Facebook, YouTube),

and special collections (EV100, awarded blogs), occupied approximately 5 TB of disk space.

Over 95,000 websites were archived last year.

ESTONIAN WEB ARCHIVES

COLLECTIONS

21

Digitaalsete säilituseksemplaride

kogumise eesmärk on võimalikult täieliku rahvusteavikute kogu loomine ja kultuuripärandi pikaajalise

säilitamise tagamine. Rahvusraamatukogu kogub säilituseksemplari sea-duse alusel nii trükiseid kui ka nende valmistamiseks kasutatud trükifaile. 2018. aasta eesmärk oli saavutada trükifailide hankimise osakaaluks 95% (võrreldes füüsilisel kandjal saabunud teavikutega), tulemuseks saadi 103,4% (2017. aastal 93%). Üle 100%-line osakaal on seletatav sellega, et kirjastaja on algmaterjali saatnud, aga trükise Rahvusraamatukogusse jõudmine hilineb. 2018. aastal ilmus Eestis 8900 uut trükist.

DIGITAALNE SÄILITUS-EKSEMPLAR

Kogutud trükifailide osakaal võrreldes füüsilisel kandjal kogutud teavikutega The proportion of output-ready fi les as compared to acquired documents published on physical media

The goal of collecting digital legal deposit copies is to create the most compre-hensive collection of national imprint and to ensure the long-term preser-vation of national heritage. Pursuant to the Legal Deposit Copy Act, the National Library collects both hard copies as well as output-ready fi les of the publications. The goal for 2018 was to achieve the acquisition of output-ready fi les in the proportion of 95 per cent (as compared to the submitted items on hard copy) that resulted in the proportion of 103.4 per cent (93 per cent in 2017). Such a surplus

can be explained by the situation, where the publisher has submitted the legal deposit copy of output-ready fi le, but the item

on hard copy has not yet arrived at the NationalLibrary. In 2018, 8,900 new titles were

published in Estonia.DIGITAL LEGAL DEPOSIT

Raamatukoguoli avatudLibrary was open

277päeva / days 11reading

rooms

lugemis-saali

Raamatukogu pindalaNet fl oor space51 477 m²

sh arvutitöökohtaincl. computer workstations

561 lugejakohti

seats for users62

Rahvusraamatukogu andmebaase kasutatiThe databases of the National Library were used

2 552 000 korda / times

llllluuuuuuuuggggggeeeeemmmmmmiiiisssssssssssssaaaaaaaaalllliiiiidddddeeeeesssss oooooonnnn hhhhhhheeeeeaaaaaa sssssüüüüüüvvvvveeeeennnnnneeeeeeddddddaaaa..............

CCCCCCCCCCCooooooooooosssssssssyyyyyyyyyyy rrrrrrreeeeeeeeeeeaaaaaaaaaaaaaaddddddddddiiiiiiinnnnnnngggggggggg rrrrrrrrooooooooooooooooooooommmmmmmmmmmmssssssssss pppppppppppprrrrrrroooooooovvvvvvvvvviiiiiiiidddddddddddeeeeeeeeeeee eeeeeeeeeeexxxxxxxxccccccccccceeeeeeeeeeeeeellllllllllllllllllleeeeeeeeeennnnnnnnnnntttttttttt wwwwwwwoooooooooooorrrrrrrrrrkkkkkkkkkkkkiiiiiiiiinnnnnnnnnnnnggggggggggg eeeeeeeeeennnnnnnnnnnnnnvvvvvvvvviiiiiiiiiiirrrrrrrrroooooooooonnnnnnnnnmmmmmmmmmmmeeeeeeeeeeeennnnnnnnnttttttttt.................

24

ORGANISATSIOON

2018. AASTA OLI UUTE SIHTIDE SEADMISE AASTA

Tegemist oli strateegiaperioodi viimase aastaga ja tehtut hinnates ning analüü-sides sai selgeks, et kiiresti muutuvas maailmas on viie aasta pikkune periood liialt kaugelevaatav ning toob eeldatavalt kaasa vajaduse mitmeid plaaneümber mõtestada. Sündis otsus koostada strateegilised sihid järgnevaks kolmeks aastaks ning seada mitmetasandilisi eesmärke. Koostati lühike, neljast põhisuunast koosnev alusdokument Eesti Rahvusraamatukogu strateegia 2019–2021, mida toetavad organisatsiooni sisemiste tegevuste täpsemaks planeerimiseks kuus alamstrateegiadokumenti: kogude kujun-damine, humanitaaria raamatukogu, sotsiaalia raamatukogu, andmestrateegia,kogude pikaajaline säilitamine ja personalistrateegia. Organisatsiooni kasvamise ning arengu vaates oli kõige olulisemaks ja tulemuslikumaks aga strateegia-protsess ise, mis toimus laialdase kaasamisena, kus osales üle 100 töötaja.

2017. aasta lõpul algas koostöös Rahandusministeeriumiga Rahvusraamatu-kogu juhtimissüsteemi arendamise projekti ettevalmistamine. Projekt kestis 2018. aasta maist detsembrini. Töö eesmärgiks oli juhtimissüsteemi seniste elementide sisu ja sobivuse, samuti omavahelise kooskõla ülevaatamine ning vajadusel parendamine. Projekti raames loodi uus eelarvestamise ja eelarve aruandluse kord, vaadati üle teeninduskoodeks ning toimusid teenindus-kvaliteedikoolitused. Töö lõpptulemusena valmis Rahvusraamatukogu juhti-missüsteemi terviklik kirjeldus, milles on kirjeldatud kõik selle elemendid ja juhtimistegevuste aastakalender, samuti vastutus juhtimissüsteemi ajakoha-sena hoidmise ja arendamise eest ning juhtkonnapoolse ülevaatuse kord. Juhtimissüsteemi arendamise projekti rahastati Euroopa Sotsiaalfondi institut-sioonide ja organisatsioonide arendamise meetmest.

2018. aastal tegid Kultuuriministeerium ja Rahandusministeeriumi Infotehno-loogiakeskus (RMIT) ettepaneku viia Rahvusraamatukogu IKT taristu osakonna ja IT arenduskeskuse ametikohad üle RMIT-i, et asuda selle baasil moodustama kultuurivaldkonna IT-tiimi. Paralleelselt töötajate üleviimisega alustati mullu Rahvusraamatukogu IT-teenuste kaardistamist ja raamatukogu põhitegevusttoetavate teenustasemete fikseerimist. Teenuste tellimise, aruandluse ja kasutajatoe mudelid ning mahud fi kseeriti kolmepoolses lepingus. 2018. aasta lõpuks olid RMIT-i teenusteportfelli üle viidud raamatukogu arvutitöökohad, võrguteenused ja töötajad. 2019. aastal toimub arenduste ja äriteenuste teenustasemete ja protsesside kokkulepete sõlmimine ning arvutitöökohtade lepingu sõlmimine. Rahvusraamatukogule tagab see muutus eelkõige ühtla-sema ja järjepidevama IT-teenuse. Tänu Kultuuriministeeriumi IT konsolidee-rimisprojekti lisafi nantseerimisele saab Rahvusraamatukogu kasutada täien-davaid vahendeid riistvara ja tarkvarakeskkondade uuendamiseks, kaasaegsele tasemele viimiseks. Oluline osa RR-is kasutatavast riistvarast on oma kasuliku el uea tänaseks paraku ületanud.

RAHVUS-RAAMATUKOGU

JUHTIMISSÜSTEEMI ARENDAMINE

KULTUURI-VALDKONNA IT-TIIMI

MOODUSTAMINE

Tulud 2016–2018 (tuhandetes eurodes)

Income 2016–2018 (thousand euros)

25

ORGANISATIONIt was the last year of a strategic period and, while evaluating and analysing what had been done, it became obvious that a fi ve-year-long period is too far-sighted and would presumably bring about the need to rethink several plans. A decision was made to develop a strategic plan for the coming three years and set goals on several levels. A brief source document, presenting four basic courses of action, Strategy for the National Library of Estonia 2019–2021, was drawn up. Six sub-strategies support it for more exact planning of the organisation’s internal activities: collection development, humanities centre, social sciences centre, data strategy, long-term preservation of collections, and human resources strategy. From the point of view of organisational growth and development, the strategic process per se was the most important and resultful, involving staff on various levels of the organisation, all in all, over a hundred employees.

By the end of 2017, the preparations were made in cooperation with the Ministry of Finance to launch a project for the development of the National Library’s manage-ment system. The project lasted from May up to December 2018. It aimed to review and, if necessary, improve the content and appropriateness as well as the harmony of the so-far used elements of the management system. Within the framework of the project, new procedures for budgeting and budget reporting were established, the service code was reviewed, and training courses for improving service quality were held. The project ended with drawing up a complete description of the NationalLibrary’s management system, specifying all its elements and managerial activities in the calendar year, the responsibilities for updating and developing the manage-ment system and the procedure of managerial review. The management system development project was fi nanced under the European Social Fund’s measure for institutional and organisational development.

In 2018, the Ministry of Culture and the Information Technology Centre of the Ministry of Finance (RMIT) made a proposal to transfer the positions of the National Library’s ICT Infrastructure Department and IT Development Centre to the RMIT in order to start building an IT team for culture. Last year, in parallel with transferring employees, the mapping of the National Library’s IT services and determining the level of supportive services for the National Library’s main activities began. The pat-terns and volumes of contracting for services, reporting and user support were stip-ulated in the three-party agreement. By the end of 2018, the library’s workstations, network services, and employees were transferred to the RMIT service portfolio. In 2019, the agreements on the service levels and processes of the developments and business services and the contract for workstations will be concluded. For the National Library, the change ensures, fi rst and foremost, the provision of smootherand more consistent IT service. Due to extra fi nancing of the IT consolidation project of the Ministry of Culture, the National Library has at its disposal additional funds for upgrading, modernising hardware and so ware environments. The bulk of hardware used in the National Library has, unfortunately, survived its useful life.

2018 WAS A YEAR OF SETTING NEW GOALS

DEVELOPMENT OFTHE NATIONAL LIBRARY’S MANAGE-MENT SYSTEM

BUILDING AN IT TEAM FOR CULTURE

Kulud ja investeeringud 2016–2018 (tuhandetes eurodes) Expenditure and investment 2016–2018 (thousand euros)

26

ORGANISATSIOON

Parim noor töötaja Best Young Employee teenindusosakonna infokeskuse juht Head of the Information Centre of the Service Department

HELEEN KARJA

Aasta inimene Best Employee peavarahoidja Keeper of Collections

KAIRE LASS

Aastate inimene Best Long-Term Employeeteenindusosakonna töörühma juht Head of the Working Group of the Service Department

KRISTA-VIIVIKA KATS

Aasta tegu Achievement of the Year Rahvusraamatukogu juubelikonverents The Jubilee Conference of the National LibraryProjektijuht – välissuhete peaspetsialistProject manager – International Relations Coordinator

MARI KANNUSAAR

MEIE INIMESED

OUR PEOPLE

2018. aasta 31. detsembri seisuga

töötas Rahvusraamatu-kogus 276 inimest, neist

212 kõrg- ja 31 kesk- võikeskeriharidusega. Töölt lahkus aasta jooksul 39 ja

tööle asus 28 inimest.Tööaasta lõpetasime

piduliku aktusega, kus tunnustasime parimaid kolleege:

As on 31 December 2018, the

National Library employed 276 staff members, 212 of

those with higher education background, and 31 – with

upper secondary or secondaryvocational education back-ground. 39 members of the

staff le the National Library and 28 members were

employed by the organisation. We ended the work year

with a festive event, wherewe recognised the following

colleagues as the best:

Parim klienditeenindaja Best Customer Service Librarian

sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu ühiskonnateaduste lugemissaali juhataja / Head of the Social Sciences Reading

Room of the Parliamentary and Social Sciences Centre

EVE TOOMRA

Ivi Eenmaa Sihtkapitali preemia The Ivi Eenmaa Endowment Grantmonograafi a Eesti Rahvusraamatukogu 1918–2018 autor author of a monograph National Library of Estonia 1918–2018 vanemteadur / Senior Researcher

PIRET LOTMAN

Väärt kolleeg Most Valuable ColleagueIKT taristu osakonna süsteemi peaadministraator Chief System Administrator of the ICT Infrastructure Department

MARTIN-ALLAN JALAKAS

27

ORGANISATION

Esimees / Chairman: Riigikogu liige / Member of the Riigikogu Igor Gräzin (kuni 27.09.2018 / until 27 Sept. 2018), Riigikogu liige / Member of the Riigikogu Aadu Must (alates 27.09.2018 / since 27 Sept. 2018). Aseesimees / Deputy Chairman: Riigikogu Kantselei direktor / Secretary General of the Riigikogu Peep Jahilo. Liikmed / Members: Riigikogu liikmed / Members of the Riigikogu Barbi-Jenny Pilvre-Storgård, Toomas Väinaste (kuni 27.09.2018 / until 27 Sept. 2018), Yoko Alender (alates 27.09.2018 / since 27 Sept. 2018), Kultuuriministeeriumi kantsler / Secretary General, Estonian Ministry of Culture Tarvi Sits, Riigiarhivaar / State Archivist Priit Pirsko, Tallinna Tehnikaü likooli Raamatukogu direktor / Director of Tallinn University of Technology Library Jüri Järs

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu

Supervisory Board of the National Library of

Estonia

Andmed seisuga 1. mai 2019 / Data as of 1 May 2019

Andmed seisuga 31. detsember 2018 / Data as of 31 December 2018

Koostanud ja toimetanud / Compiled and edited by Mihkel Volt • Keeleliselt toimetanud / Estonian-language text edited by Gerli Randjärv • Tõlkinud / Translated by Tiina Büttner • Fotod / Photos by Teet Malsroos • Kujundanud / Designed by Margit Plink • Trükkinud / Printed byAktaprint OÜ

Kaantel: Vaade Eesti Rahvusraamatukogule / On the covers: A view of the building of the National Library of EstoniaEesti Rahvusraamatukogu, 2019 / National Library of Estonia, 2019ISSN 1736-4418

ww

w.ra

hvus

raam

atuk

ogu.

eew

ww

.nlib

.ee

Eesti RahvusraamatukoguNational Library of Estonia

Tõnismägi 2, 15189 Tallinn, Estonia

nlib@nlib.ee • www.nlib.ee

facebook.com/rahvusraamatukogu

Info / Information +372 630 7611

Juhtkond / Administration+372 630 7501

InfospetsialistidInformation specialists+372 630 7100

Komplekteerimine / Acquisitions +372 630 7590

Kommunikatsioon ja turundus Communications and Marketing+372 630 7260

Konverentsikeskus Conference Centre +372 630 7262

Näituste osakond Exhibitions Department +372 630 7150

www.rahvusraamatukogu.ee