Lembit Arus

Esita kuuldud loengu kohta üks küsimus.

Esita küsimus paarilisele.

Ava ja võll

Mõõde ja mõõt

Nimimõõde

Tegelik mõõde ja piirmõõtmed

Piirhälbed

Tolerants

Tähised ja seosed

Koostamisel pannakse koos töötama detailideühesuguse kujuga kaaspinnad, mille nimimõõtmedon võrdsed.

Haarava pinna üldnimetuseks on AVA (hole)

Haaratava pinna üldnimetuseks on VÕLL (shaft)

Mõõde ( om.k. Mõõtme) – on geomeetrilise

parameetri (pikkus, laius, kõrgus, vahekaugus, sügavus) arvväärtus sobivates ühikutes

Mõõt (om.k. Mõõdu) – on keha või vahend

mingi füüsikalise suuruse teatava koguse taastekitamiseks. Nt. Joonlaud on pikkusmõõt, toop on mahumõõt.

- (nominal size, basic size) – on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele kõigepealt ja mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid).

- niminõõde saadakse konstrueerimise käigus

( ka arvutustega) ning see ümardatakse teatud reeglite kohaselt.

- tähistatakse D – ava, ka indeksiga Dnom

- tähistatakse d - võll , dnom

Piirmõõtmete joonisele kandmine on tülikas ja töömahukas.

Joonis a

Lihtsam on kirjutada avale ja võllile ühine piirmõõde D ja d ja anda sellest piirhälbed – Joonis b

Valmistamise käigus omandab detail tegeliku mõõtme (actual size).

Tegelik mõõde ei ole võrdne nimimõõtmega.

Tegeliku mõõtme lubatud suurimat ja vähimat väärtust, mille juures toode vastab veel joonisele –määratakse piirmõõtmetega

Tegeliku mõõtme suurim lubatav väärtus –

suurim piirmõõde D max, dmax

Tegeliku mõõtme vähim lubatav väärtus –

vähim piirmõõde Dmin dmin

(limit deviatons, permissible deviatons) näitavad piirmõõtme ja niminõõtme algebralist vahet.

Suurimale piirmõõtmele vastavat hälvet nim.

- Ülemiseks hälbeks (upper deviation)

Vähimale piirmõõtmele vastavat hälvet nim.

- Alumiseks hälbeks (lower deviation)

Hälve on alati märgiga suurus

Positiivne – kui palju on tegelik mõõde piirmõõtmest suurem

Negatiivne - kui palju on tegelik mõõde piirmõõtmest väiksem

Mõõtme tegeliku väärtusemuutumise piiridmääratakse suurima javähima piirmõõtmega.

Suurima ja vähimapiirmõõtme vahetnimetatakseTOLERANTSIKS

Tolerants näeb ettetegeliku mõõtme lubatudkõikumise ulatuse

Ülemine ja alumine hälve kokku

moodustavad tolerantsivälja

Ülemine hälve on suurimapiirmõõtme ja nimimõõtme vahe.

Alumine hälve on vähimapiirmõõtme ja nimimõõtme vahe.

Mida väiksem on nimimõõtme puhultolerantsiväli, seda täpsemalt tulebdetail töödelda.

Kõik detailid, mille tegelikudmõõtmed mahuvad tolerantsivälja on kõlbulikud

ISO (International Organization for Standardization) standardi järgi

prantsuskeelsete nimetuste esitähed:

Écart – hälve

Supérieur – ülemine

Inférieur - alumine

Ava ülemine hälve – ES, alumine – EI

Võll - es, - ei

Dmax, Dmin - Ava suurim ja vähim piirmõõde (võll – dmax, dmin )

TD, Td – ava ja võlli tolerants

ES = Dmax – D; es=dmax – d

EI = Dmin – D ei = dmin – d

TD = ES – EI Td = es – ei

TD = Dmax – Dmin Td = dmax - dmin

Ist on haaravuse ja haaratavuse vahekorras olevate kaaspindade tolerantsidega määratud sobivus

Detailide koostöö iseloom määratakse istuga, mille all mõistetakse koostöös olevate detailide ühenduse tugevuse PINGU või nende suhtelise liikumisvabaduse LÕTKU astet

Avade ja võllide tegelike mõõtmete erinevus peab jääma tolerantsi piiridesse

Lõtkuga istud

Pinguga istud

Siirdeistud

Kõige soovitatavamadistud saadakse põhivõllija põhiavaga

Põhivõlliks nimetataksevõlli, mille ülemine hälveon null

Põhiavaks aga ava, mille alumine hälve on null

Põhivõlliga koostöösse viidud erinevad avad annavad erinevaid iste, mis moodustavad põhivõlli istude süsteemi.

Erinevad istud, mis tekivad põhiavaga koostöösse viidud erinevate võllide puhul, moodustavad põhiava istude süsteemi

≤ 1 mm - väikesed

1 ... 500 mm - keskmised

> 500 ... 3150 mm - suured

> 3150 ... 10 000 mm - ülisuured

Igal mõõtevahemikul on oma tolerantside ja istude süsteem

1 ... 500 mm jaotatakse osavahemikeks (1 ≤ 3; >3 ≤ 6; > 6 ≤ 10 mm) jne.

Kokku on siin 13 osavahemikku

Tolerantside ja istude süsteemis iseloomustataksemõõtme täpsuse taset mõistega KVALITEET .

Kvaliteet tähistab tolerantside rida, milles tolerantsidmuutuvad seoses nimimõõtme muutumisega, kuidtäpsuse tase jääb kõikide nimimõõtmete väärtusejuures üheks ja samaks

Tolerantsi kvaliteete märgitakse araabia numbritegaIT01; IT0; IT1; IT2; IT3....IT18 täpsusekahanemise, seega tolerantsi suurenemise järjekorras

ISO 286:1988 annab täpsuse hindamiseks 20 tolerantsijärku

Kvaliteete kuni viienda numbrini kasutataksepeamiselt kaliibrite ja täppismõõteriistadejuures.

Kvaliteedi numbrid 5.....12 kasutatakse istudemoodustamiseks üldmasinaehituses

Kvaliteedid numbriga üle 12 määravad vabadepindade mõõtmetele sobivad tolerantsid.

Ava tolerantsivälju tähistatakse ladina suurtähega ( A; B; C; D jne.)

Võlli tolerantsivälju tähistatakse väiketähtedega ( a; b; c; d jne.)

LÕTKUGA IST – tähestiku algusest kuni täheni h (H)

PINGUGA IST – tähestiku lõpuosa tähed alates tähest p (P)

SIIRDE IST – tähestiku keskosa tähed h (H)- st kuni p (P)- ni.

Hälvete numbrilised väärtused kirjutatakse väiksemaskirjas nimimõõtme järele nii, et ülemine hälve asetseksalumise kohal

Kui hälve on null, siis seda joonisel ei näidata

Nimimõõtme suhtes sümmeetriliselt paiknevatolerantsivälja korral kirjutatakse hälbe absoluutväärtus± märgi abil nimimõõtme järele (65 ± 0,015)

Madala täpsusastmega ja sama tähistusegakorduvaid tolerantsivälju ei kirjutata jooniselnimimõõtme juurde

Neid võib anda tehnilise nõuete osas näiteks : Mõõtmete näitamata piirhälbed : avadelH14, võllidel h14, ülejäänu ± IT14 / 2

Koostöös olevate detailide nendele mõõtmetele, mis garanteerivad vajaliku istu, märgitakse hälbed ühise nimimõõtme järele murru kujul

Murru lugejasse kirjutatakse ava hälbed, nimetajasse võlli hälbed

Kui hälve antakse vaid ühele kaaspindadest, tuleb positsiooninumbriga ära määrata, kummale detailile see kuulub

Tolerantsi liik

Sirgsuse tolerants

Tasapinnalisuse tolerants

Silindrilisuse tolerants

Ümaruse tolerants

Pikiprofiili tolerants

Tingmärk

Tolerantsi liik

Rööpsuse tolerants

Ristisuse tolerants

Kalde tolerants

Samateljelisuse tolerants

Tingmärk

Tolerantsi liik

Sümmeetria tolerants

Koha tolerants

Telgede lõikumise tolerants

Radiaal-, ots- ja antud sihis viskumise tolerants

Tingmärk

Tolerantsi liik

Täisots- ja täisradiaal viskumise tolerants

Profiili kujutolerants

Pinna kujutolerants

Tingmärk

Pindade kuju ja asenditolerantsid, mis esitatakse tingmärkide abil kujutise juures, paigutatakse kaheks või kolmeks osaks jaotatud ristkülikusse.

Ristküliku esimeses osas antakse tolerantsi tingmärk

Teises osas tolerantsi väärtus millimeetrites

Kolmandas osas (kui see on olemas) baasi või teise pinna tähttähis, mille suhtes tolerantsi tahetakse näidata

a) Kujutise juures

b) Tehnilistes nõuetes

a) Kujutise juures

b) Tehnilistes nõuetes

a) Kujutise juures

b) Tehnilistes nõuetes

a) Kujutise juures

b) Tehnilistes nõuetes

Metalljoonlaudu valmistatakse nii 0,5 mm kui ka 1 mm jaotisega

Mõõtmise täpsus on 0,5....1mm

Taster koosneb kahest liigendiga ühendatud harust

Välistastril on kumbki haru painutatud sissepoole, sisetastril aga otstest väljapoole

Tastri harude vahele võetud pikkusi võrreldakse joonlaua skaalaga

Mõõtmise täpsus on 0,5....1mm

Nihkmõõdikut saab kasutada nii välis- kui ka sisemõõtmiseks, samuti detailis olevate avade sügavuse mõõtmiseks

Nihkmõõdikul on kaks skaalat : põhiskaala asub suhteliselt paksul jaotistega metalljoonlaual ja abiskaala ehk nooniusskaala asub piki joonlauda liikuval raamil

Mõõtmise täpsus on 0,1 mm. Toodetakse ka nihkmõõdikuid mõõtmistäpsusega 0,05 mm

Täpsust märgitakse tavaliselt mõõteriista peal

Kui nooniuse skaala kõige vasakpoolsem kriips so. nullkriips ühtib põhiskaala kriipsuga, siis põhiskaala see kriips näitabki detaili mõõdet täismillimeetrites

Kui aga nooniuse nullkriips ei ühti põhiskaala ühegi kriipsuga, tuleb täismillimeetreid lugeda nooniuse nullkriipsust vasakule jääva esimese põhiskaala kriipsu järgi ja lisatavaid millimeetri murdosasid leitakse nooniuse selle kriipsu järgi, mis langeb kokku põhiskaala ükskõik missuguse jaotisega

Püstnihik koosneb püstisest millimeeterjaotusega joonlauast, mille küljes liigub vertikaalsuunas nooniustega raam

Läbi raami on pandud veel teine joonlaud

Kahe skaala lugemite põhjal saab määrata kõvera vabalt valitud punktide koordinaadid

Detaili väliste nurkade ligikaudseks mõõtmiseks täpsusega 1*, kasutatakse mallist ja tema külge liigendi abil kinnitatud osutiga joonlauast koosnevat nurgamõõdikut

0,001 mm gradueering

Mõõteulatus kuni 300 mm

Metallist põskede vahele on komplekti kummaski otsas liigendiga šabloonid, mida saab vajaduse korral välja pöörata

Pooled neist on kumeruste, pooled nõgususte määramiseks

Šabloonide väärtused erinevad üksteisest 0,5 mm võrra

Hambuline šabloon on mõeldud nii sise- kui välikeerme sammu määramiseks

Komplekt, mille peale on märgitud M 60*, määratakse meeterkeerme sammu.Arv näitab näitab sammu pikkust mm- s.

Komplekt tähisega D 55*, on mõeldud tollkeerme niitide arvu määramiseks, iga arv koos tähega H näitab keermeniitide arvu 1 tolli pikkusel keerme osal

Enne mõõtmist tuleb valida baas (või baasid), millest lähtudes saaks detaili mõõta.

Baasiks ehk lähteks nimetatakse pinda või selle pinna osa (joon, punkt), mille kaudu detail on mehhaanilises kontaktis teiste detailidega, tööpingi kinnitusseadmetega, rakistega ,šabloonidega või mõõteriista rakenduspindadega.

Liigitatakse : 1) Konstruktsiooniline baas ; 2) Tehnoloogiline baas; 3) Mõõtebaas – pindade süsteem, mis on aluseks valmisdetaili kontrollimisele mõõtmise teel.(pöörlemis- või sümmeetriatelg)

Tagatakse detailide täpne sobivus teiste detailidega.

a) nurgamõõtmed lähtuvad ühest ja samast telgjoonest ja ühiseks baaspinnaks on detaili parempoolne serv.

b) mõõtmed on grupeeritud mitme baasi alusel

c) mõõtmed on märgitud ahela kujul. Baasiks on vasakpoolne ots

Toorik kinnitatakse treipingi padrunisse vasakpoolsest otsast.

Treitakse siledaks parempoolne ots, mis on tehnoloogiliseks baaspinnaks mõõtmetele 18; 14; 25; 63.

Konstruktsiooniliseks baasiks on detaili pöörlemistelg

Selle detaili mõõtmete lähtekohaks on kolm baasi : detaili mõlemad otsad ja pöörlemistelg

Kõige täpsemalt saab määrata aku tühjenemisastme koormushargiga

Aku plaatide sulfateerumise põhitunnus on aku kiire tühjenemine koormuse all.

Koormushark 5 sekundit pärast tema ühendamist aku klemmidega, kui aku on korras ja täielikult laetud, peab näitama1,7...1,8 V

Täielikult laetud aku elektrolüüdi tihedus peab olema 1,27 Mg/m3

Tühjenenud aku elektrolüüdi tihedus on 1,21 Mg/m3