Euroopa Sotsiaalfond

1

ESF rakendamise raamistik - üldine rakendamise skeem ja

õigusaktid

Kristi Suur ESF nõunik

Tööturu osakondSotsiaalministeerium

29.09.2008

Euroopa Sotsiaalfond

2

Struktuurivahendite rakendamise riiklikud alusdokumendid

Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia

(NSRF/RSKS)

Inimressursi arendamise rakenduskava (OP)

Juhtministeerium: HTM

Rahastamisallikas: ESFElukeskkonna arendamise

rakenduskava (OP)

Juhtministeerium: KKM

Rahastamisallikas: ERF, ÜF

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava

(OP)

Juhtministeerium: MKM

Rahastamisallikas: ERF, ÜF

Euroopa Sotsiaalfond

3

Rakenduskavade (OP)

ja RSKS (NSRF) täistekstid:

http://www.fin.ee/?id=78130

ja http://www.struktuurifondid.ee/?id=6530

Euroopa Sotsiaalfond

4

Korraldavad asutused

KA: RM (VFO) MA: RM (ELMO) AA: RM (FKO)

RA: SoM (TTO ESF üksus, FVO

struktuuritoetuste talitus, SAO)

RÜ: SA Innove

Toetuse saajad: avatud taotlusvoorude projektide

rakendajad, programmid elluviijad (SoM – TAO, TPIAO, SVO, RTO,

HKO), TTA, TAI …

Euroopa Sotsiaalfond

5

Rakendusasutuse (RA) ja rakendusüksuse (RÜ) kohustused

RA-RÜ nimetab VV (“Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” – Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrus nr 111 )

Rakendusasutuse ülesanded on (STS § 10) 1) meetme väljatöötamine ja kinnitamine;2) meetme rakendamiseks rahaliste vahendite planeerimine;3) toetuse andmise põhimõtete väljatöötamine ja vastavate õigusaktide kehtestamine;4) rakendusüksuste nõustamine meetme rakendamisel;5) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine (KA-le, juhtministeeriumile);6) muud talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud ülesanded.

Rakendusüksuse peamised ülesanded on (STS § 11) :1) toetuse saamise võimalustest teavitamine;2) toetuse taotluste menetlemine;3) taotlejale ja toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;4) toetuse andmise ning kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine (RA-le);5) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine (toetuse saajatelt saadud info alusel);6) muud talle STSi, selle alusel antud õigusaktidega või halduslepinguga pandud ülesanded.

- sh väljamaksetaotluste (VMT-de menetlemine) ja abikõlblikkuse hindamine

Euroopa Sotsiaalfond

6

Prioriteetse suuna “Pikk ja kvaliteetne tööelu” alasuunad/meetmed

 

ESFosalus (EEK)

85%

Avaliku sektori osalus

(EEK) 15% KOKKU

(EEK)

Prioriteetne suund 3Pikk ja kvaliteetne tööelu 2 001 000 000 353 117 647

2 354 117 647

Meede 1.3.1 “Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine” 1 637 286 500 288 932 911

1 926 219 412

Meede 1.3.2 “Tööelu kvaliteedi parandamine” 99 713 500 17 596 500 117 310 000

Meede 1.3.3 “Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed” 100 000 000 17 647 059 117 647 059

Meede 1.3.4 “Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine” 150 000 000 26 470 588 176 470 588

Meede 1.3.5 “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine” 14 000 000 2 470 588 16 470 588

VV 6. septembri 2007. a korraldus nr 403 korraldus “Programmi alusel elluviidavate meetmete nimekiri “

Euroopa Sotsiaalfond

7

EL õigusaktid

Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse

seadus (STS)

STSi horisontaalsed rakendusaktid

Meetme tingimused: programmid, meetme määrused

Muud asjakohased Eesti õigusaktid

Programmide elluviimist reguleerivad õigusaktid

Euroopa Sotsiaalfond

8

EL• Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 milles sätestatakse eesmärgid, mida struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist toetatakse, liikmesriikide ja piirkondade suhtes kohaldatavad kõnealustest fondidest toetuse saamise kriteeriumid, olemasolevad rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid.

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi.

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 Kokkuvõte: Määrusega kehtestatakse Euroopa Sotsiaalfondi ülesanded, fondist antava abi ulatus, erisätted ja abikõlblike kulude liigid.

Eesti:• Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadus• Struktuuritoetuse seaduse horisontaalsed rakendusaktid:

– Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrus nr 26 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“

– Rahandusministri 1. märtsi 2007 määrus nr 15 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord“

– jne

Euroopa Sotsiaalfond

9

Programmid

“Meetme tingimuste” osa:

4. ABIKÕLBLIKUD JA MITTEABIKÕLBLIKUD KULUD

5. EELARVE

7. PROGRAMMI RAKENDAMINE

7.1 Programmi elluviija kohustused7.2 Toetuse väljamaksete tegemine 7.3 Programmi muutmine 7.4 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5 Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

Euroopa Sotsiaalfond

10

Programmi rakendamisest (1/4)P 4: Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

4.5 Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:

– 4.5.1 programmis osaleva isiku töötajate või teenistujate töö- ja puhkusetasu ameti- ja töökohtadel, mis ei ole loodud programmi rakendamise eesmärgil;

– 4.5.2 mitterahaline sissemakse;– 4.5.3 ostetud asjad ja teenused, kui pakkujate paljususe korral

puuduvad võrdlevad pakkumused, alates 35 000 kroonist (koos käibemaksuga) või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud piirmääradele, välja arvatud juhul, kui piirmäär on kõrgem käesolevas punktis sätestatust;

– 4.5.4 liiklusvahendi ja kinnisasja ost.

Euroopa Sotsiaalfond

11

Programmi rakendamisest (2/4)P 7.2: Toetuse väljamaksete tegemine

7.2.1 Toetuse väljamaksmine toimub struktuuritoetuse seaduse § 23 järgi

…..7.2.4 Väljamakse taotlusi võib esitada kogu programmi kohta tervikuna või tegevuste kaupa, vastavalt p 7.2.2 nimetatud prognoosile.

… 7.2.7 Toetuse väljamaksed tehakse reeglina proportsionaalselt omafinantseeringuga.

…7.2.11 Väljamakse taotlused programmis osaleva muu isiku kulude osas esitab RÜ-le programmi elluviija.

Euroopa Sotsiaalfond

12

Programmi rakendamisest (3/4)

P 7.1 Programmi elluviija kohustused

NB! Programmi elluviijale kohalduvad lisaks programmis

sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustused.

Euroopa Sotsiaalfond

13

Programmi rakendamisest (2/3)P 7.3: Programmi muutmine

7.3.1 Kui ilmneb objektiivne vajadus programmi tegevuste, finantsplaani, eelarve või programmi abikõlblikkuse perioodi muutmiseks, esitab programmi elluviija selle kohta RA-le põhjendatud taotluse, teavitades samaaegselt kirjalikult RÜ-d tehtavatest muudatustest. RÜ-l on õigus teha omapoolseid ettepanekuid vastavalt muudatustele. RÜ poolt esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga vastavalt muudatuste sisule ja ulatusele.

….7.3.9 Erandina ei eelda programmi muutmist detailse eelarve muutmine. Programmi elluviija võib vajaduse korral teha RA-ga kooskõlastatult muudatusi programmiga kinnitatud eelarve alamkuluridadel. Kui alamkulurea muutmise ühekordne või kumulatiivne summa on 100 000 krooni või rohkem, esitab programmi elluviija RA-le taotluse programmi detailse eelarve muutmiseks, tuues välja kõik juba tehtud muudatused. Kui programmi elluviija esitab RA-le taotluse, teavitab ta kirjalikult kohe ka RÜ-d tehtavatest muudatustest..

…7.3.10 Detailse eelarve muutmine on lubatud vaid programmis kinnitatud eelarve kuluridade siseselt tingimusel, et programmi kogutoetuse summa ja osakaal ei suurene.

Euroopa Sotsiaalfond

14

Tänan!

Kristi Suur

kristi.suur@sm.ee

Tel: 626 9184