3. rühmSiim AndersonIgnas KoitRobin-Dein SemmelStanislav Ivanov
Õlleköök asutati 1820 Karl Friedrich Rehbinderipoolt
1849. a müüdi õlleköök Baggode perekonnale Alates 1871. aastast algas Saku õlletehases kiire
areng 1876. a rajas Valerian Baggo väikese õlleköögi
asemel aurujõul toimiva tehase
1899. a sai Saku õlletehasest aktsiaselts 1917.-1921. aastani oli õlletootmine seisatud Teise maailmasõja aeg oli tootmine
natsionaliseeritud 1976. a sai eksperimentaalõlletehaseks 1985. a uus kuivseadus 1991. a Saku originaal
2008. a sai Carlsberg Groupi täieõiguslikuks liikmeks 2013. a tootis 100 miljonit liitrit Põhiline eksport skandinaaviasse Sekundis toodetakse kuni 10 pudelit
Odralinnased jahvatatakse ja segatakse veega Järgneb meskimine ehk linnaste- ja veesegu
kuumutamine erinevatel temperatuuridel Õllevirre filtreeritakse ja aetakse keema, keemise
käigus lisatakse humalad Peale jahtumist suunatakse vedelik käärtanki, kus
lisatakse pärm Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma
Iru elektrijaam on suurima potentsiaaliga soojusenergia tootja Eestis ning varustab soojusenergiaga Tallinna ning Maardu linna
Elektriks ja soojuseks muundatakse Irus ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast. Jäätmeplokis kasutuses olev tehnoloogia sobib mitmesugust liiki jäätmete põlemiseks ning ei vaja segaolmejäätmete põlemiseelset sorteerimist, purustamist ega sõelumist.
1974. aastal hakati Irus ehitama elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama, mis pidi katma uue Lasnamäe elamurajooni ja Maardu vajadused
1981. aasta mais käivitati ja lülitati võrku esimene energiaplokk
1999. aastal ühendati Iru Lasnamäe soojustrassid Tallinna kesklinna soojustrassidega
2006. aasta lõpus algasid ettevalmistused jäätmepõletusel põhineva soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamiseks
Maailma liider põlevkivi vallas Iru elektrijaama võimsus: soojus – 700MW,
elekter – 207MW Lisaks prügile kasutatakse veel maagaasi ja
vedelkütuseid Iru kasutab 95% kogu Eesti prügist Prügi tuleb mitte ainult Eestist, vaid ka
välismaalt (Soome, Iirimaa) Prügi põleb temperatuuril 800 – 1500°C Taaskasutab umbes 220 000t prügi täisvõimsusel
27,5t prügi tunnis Iru elektrijaamas on 3 energiaplokki
Alates 01. juulist 2014 hakatakse puhastama ja pesema üldmahutit, kus kogu prügi laguneb ning pärast satub põlemisse
Alates 01. juulist 2014 Eesti Energia Iru elektrijaam segaolmejäätmete põlemisel koostootmisprotsessis toodetava soojuse piirhinnaks on 30,60 eur/MWh.
Jääkide poolest tekib: CO₂, veeaur ja tuhk (25% jääk)
Töö käigus eralduvat soojust kasutatakse Tallinna ja Maardu linna soojustamiseks
Elektrit saab veel tuulest (tuulikud) ja veest (hüdroelektrijaamad)
Külastati veekatlaid, prügihoidlat ja jahutustorni
Graanul Invest grupp on Baltimaade suurim pelletite tootja
Asutatud 2003. aastal Tegevusalad: metsandus, bioenergeetika
arendamine, taastuvenergia tootmine Põhineb erakapitalil Tootmismahult Euroopas teisel kohal
6 kaasaegset pelletitehast 2 müügiorganisatsiooni 2 koostootmisjaama 1 metsa ülestöötamisega tegelev ettevõte Kontsernis töötab 270 inimest Tootmisvõimsus on 820 000 tonni
puidugraanuleid aastas
Alustas pelletite tootmist 1999. aastal Graanul Invest gruppi kuulub alates 2012.
aastast Tootlikkust arendavad 5 pelletipressi Aastane tootmismaht on 110 000 tonni
graanuleid
Tehas ehitati 80. aastatel Algselt toodeti rohujahust loomadele
söödagraanuleid 1999. aastal sai alguse pelletitootmis
ettevõte OÜ Flex Heat Eesti 2012. aastal osteti Graanul Invest grupi poolt,
sai nimeks Ebavere Graanul
Toormena kasutatakse saepuru, puiduhaket ja ka tavalist palki
Palk ja hake jahvatakse peeneks saepuruks Saepuru pressitakse vastavate vormidega
kokku Pelleti tavaline läbimõõt on 8mm Pelleteid müüakse väiketarbijatele
paarikümne kilostes kottides Suurematele tarbijatele viiakse pelleteid
puhur- või puisteautoga
Viidi läbi sambla veeimavuse määramise katse
Kasutati laanikut ja palusammalt Laanik imas endasse 28 ml vett Palusamblasse imendus 20 ml vett Laanik on tihedam ning parema
veeimavusega sammal
Karjäär asutati 1936 Kaevandatakse põlevkivi Suurus 16 000 ha Hetke seisuga kaevandatakse ligi 7,5 milj.
tonni põlevkivi aastas Maailma suurim põlevkivi kaevandus Ammendatud ala ligi 27 km² Töölisi 780 inimest
Kaevandatakse suurekopaliste ekskavaatoritega( 1500 tonni üks masin)
Lõhatakse (ühes lõhkamises ligi 100 000kg lõhkeainet)
Rohkes koguses jääkprodukte Veerežiimi muutumine Pikaajalise kaevandamise tõttu tõsiselt
kahjustatud ülemised põhjaveekihid
Kasutatakse fossiilse kütusena Utmisel saadakse rohkelt õli Saab toota maagaasi Kütteväärtus 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700
kcal/kg)
Globaalne ettevõtte Toodab haruldasi metalle(La, Ce, Pr, Nd, Sm,
Eu, Gd jne.) Toodab ka vedel lämmastik väetisi Toodab veel erinevaid oksiide ja hüdroksiide Üks suuremaid Euroopas
1927-1928 rootslased asutavad põlevkivi töötlemisettevõtte
1946 hakkatakse töötlema uraani 1970 alustatakse haruldaste metallide
tootmist 1990 saab tehas nimeks Silmet 2011 Molycorp ostab Silmeti ära
Top Related