3. rühmSiim AndersonIgnas KoitRobin-Dein SemmelStanislav Ivanov

Õlleköök asutati 1820 Karl Friedrich Rehbinderipoolt

1849. a müüdi õlleköök Baggode perekonnale Alates 1871. aastast algas Saku õlletehases kiire

areng 1876. a rajas Valerian Baggo väikese õlleköögi

asemel aurujõul toimiva tehase

1899. a sai Saku õlletehasest aktsiaselts 1917.-1921. aastani oli õlletootmine seisatud Teise maailmasõja aeg oli tootmine

natsionaliseeritud 1976. a sai eksperimentaalõlletehaseks 1985. a uus kuivseadus 1991. a Saku originaal

2008. a sai Carlsberg Groupi täieõiguslikuks liikmeks 2013. a tootis 100 miljonit liitrit Põhiline eksport skandinaaviasse Sekundis toodetakse kuni 10 pudelit

Odralinnased jahvatatakse ja segatakse veega Järgneb meskimine ehk linnaste- ja veesegu

kuumutamine erinevatel temperatuuridel Õllevirre filtreeritakse ja aetakse keema, keemise

käigus lisatakse humalad Peale jahtumist suunatakse vedelik käärtanki, kus

lisatakse pärm Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma

Iru elektrijaam on suurima potentsiaaliga soojusenergia tootja Eestis ning varustab soojusenergiaga Tallinna ning Maardu linna

Elektriks ja soojuseks muundatakse Irus ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast. Jäätmeplokis kasutuses olev tehnoloogia sobib mitmesugust liiki jäätmete põlemiseks ning ei vaja segaolmejäätmete põlemiseelset sorteerimist, purustamist ega sõelumist.

1974. aastal hakati Irus ehitama elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama, mis pidi katma uue Lasnamäe elamurajooni ja Maardu vajadused

1981. aasta mais käivitati ja lülitati võrku esimene energiaplokk

1999. aastal ühendati Iru Lasnamäe soojustrassid Tallinna kesklinna soojustrassidega

2006. aasta lõpus algasid ettevalmistused jäätmepõletusel põhineva soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamiseks

Maailma liider põlevkivi vallas Iru elektrijaama võimsus: soojus – 700MW,

elekter – 207MW Lisaks prügile kasutatakse veel maagaasi ja

vedelkütuseid Iru kasutab 95% kogu Eesti prügist Prügi tuleb mitte ainult Eestist, vaid ka

välismaalt (Soome, Iirimaa) Prügi põleb temperatuuril 800 – 1500°C Taaskasutab umbes 220 000t prügi täisvõimsusel

27,5t prügi tunnis Iru elektrijaamas on 3 energiaplokki

Alates 01. juulist 2014 hakatakse puhastama ja pesema üldmahutit, kus kogu prügi laguneb ning pärast satub põlemisse

Alates 01. juulist 2014 Eesti Energia Iru elektrijaam segaolmejäätmete põlemisel koostootmisprotsessis toodetava soojuse piirhinnaks on 30,60 eur/MWh.

Jääkide poolest tekib: CO₂, veeaur ja tuhk (25% jääk)

Töö käigus eralduvat soojust kasutatakse Tallinna ja Maardu linna soojustamiseks

Elektrit saab veel tuulest (tuulikud) ja veest (hüdroelektrijaamad)

Külastati veekatlaid, prügihoidlat ja jahutustorni

Graanul Invest grupp on Baltimaade suurim pelletite tootja

Asutatud 2003. aastal Tegevusalad: metsandus, bioenergeetika

arendamine, taastuvenergia tootmine Põhineb erakapitalil Tootmismahult Euroopas teisel kohal

6 kaasaegset pelletitehast 2 müügiorganisatsiooni 2 koostootmisjaama 1 metsa ülestöötamisega tegelev ettevõte Kontsernis töötab 270 inimest Tootmisvõimsus on 820 000 tonni

puidugraanuleid aastas

Alustas pelletite tootmist 1999. aastal Graanul Invest gruppi kuulub alates 2012.

aastast Tootlikkust arendavad 5 pelletipressi Aastane tootmismaht on 110 000 tonni

graanuleid

Tehas ehitati 80. aastatel Algselt toodeti rohujahust loomadele

söödagraanuleid 1999. aastal sai alguse pelletitootmis

ettevõte OÜ Flex Heat Eesti 2012. aastal osteti Graanul Invest grupi poolt,

sai nimeks Ebavere Graanul

Toormena kasutatakse saepuru, puiduhaket ja ka tavalist palki

Palk ja hake jahvatakse peeneks saepuruks Saepuru pressitakse vastavate vormidega

kokku Pelleti tavaline läbimõõt on 8mm Pelleteid müüakse väiketarbijatele

paarikümne kilostes kottides Suurematele tarbijatele viiakse pelleteid

puhur- või puisteautoga

Viidi läbi sambla veeimavuse määramise katse

Kasutati laanikut ja palusammalt Laanik imas endasse 28 ml vett Palusamblasse imendus 20 ml vett Laanik on tihedam ning parema

veeimavusega sammal

Karjäär asutati 1936 Kaevandatakse põlevkivi Suurus 16 000 ha Hetke seisuga kaevandatakse ligi 7,5 milj.

tonni põlevkivi aastas Maailma suurim põlevkivi kaevandus Ammendatud ala ligi 27 km² Töölisi 780 inimest

Kaevandatakse suurekopaliste ekskavaatoritega( 1500 tonni üks masin)

Lõhatakse (ühes lõhkamises ligi 100 000kg lõhkeainet)

Rohkes koguses jääkprodukte Veerežiimi muutumine Pikaajalise kaevandamise tõttu tõsiselt

kahjustatud ülemised põhjaveekihid

Kasutatakse fossiilse kütusena Utmisel saadakse rohkelt õli Saab toota maagaasi Kütteväärtus 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700

kcal/kg)

Globaalne ettevõtte Toodab haruldasi metalle(La, Ce, Pr, Nd, Sm,

Eu, Gd jne.) Toodab ka vedel lämmastik väetisi Toodab veel erinevaid oksiide ja hüdroksiide Üks suuremaid Euroopas

1927-1928 rootslased asutavad põlevkivi töötlemisettevõtte

1946 hakkatakse töötlema uraani 1970 alustatakse haruldaste metallide

tootmist 1990 saab tehas nimeks Silmet 2011 Molycorp ostab Silmeti ära