Organismide keemiline koostis.
4. Valgud.
Helina ReinoGAG 2008
Orgaanilistest ühenditest on organismis:
SüsivesikudLipiididValgudNukleiinhappedBioaktiivsed ühendid
VALGUDValgud, ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped.
Valkude koostises on 20 aminohapet.
Valkude süntees toimub ribosoomides.
Aminohappe üldvalem:
Aminorühm
Karboksüülrühm
Polüpeptiid tekib erinevatest amonihapetest peptiidsideme abil.
_ __ _
Valkude klassifikatsioon:
Lihtvalgud – koosnevad ainult aminohapete jääkidest.
Nt munavalge
Valkude klassifikatsioon:
Liitvalgud – koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast.
• valk + gklükoos = glükoproteiin (retseptorvalk)
• valk + nukleiinhape = nukleoproteiin (kromosoomides ja ribosoomides)
• valk + pigment = kromoproteiin (klorofüll)• valk + fosfor = fosfoproteiin
(piimavalk kaseiin)
• valk + lipiid = lipoproteiin
( biomembraanides ja verest lipiidide transportija)
Valkude struktuurid:• Esimest järku struktuuri
hoiavad peptiidsidemed.
• Teist järku struktuur on
keerdumine (nõrgad sidemed).
• Kolmandat järku struktuur
on gloobul (nõrgad sidemed).
• Neljandat järku struktuur tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel.
Kõikidel valkudel on primaarstruktuur.
Primaarstruktuuri aminohapete järjestuse järgi on määratud selle valgu omadused.
Aminohapete vahel on peptiidsidemed.
Sekundaarstruktuur esineb kahel kujul:Polüpeptiidahela kokkukeerdumisel alfa-heeliksiks.Polüpeptiidahela kokkuvoltumisel beeta-struktuuriks.
Stabiliseerivateks sidemeteks
on molekulisisesed H-sidemed.
Leidub juustes, küüntes, sulgedes, ämblikuvõrgus, siidiniidis jne.
Tertsiaarstruktuur tekib polüpeptiid-ahela ruumilisel kokkupakkimisel kas:
Kerakujuliseks gloobuliks
Nt ensüümid, antikehad, vere-
plasma valgud.Niitjaks fibrillliks
Nt verehüübimisvalgud, lihas-
koe valgud.
Ühendatud vesiniksidemetega.
Kvaternaarstruktuur – mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul.
Nt hemoglobiin
Ühendatud vesiniksidemetega
Valgustruktuuride muutumine: denaturatsioon – valkude kõrgemat järku
struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel).
Nt munavalge vahustamine. renaturatsioon – kõrgemat järku
struktuuride taastumine.Nt Munavalge vahu vedelaks muutumine. hüdrolüüs – peptiidsidemete lõhkumine ehk
primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel).
Nt. Inimese maos pepsiini abil, HCl keskkonnas.
Valkude ülesanded:
1. Ensümaatiline ülesanne
Nt valk amülaas lagundab suus tärklist.
2. Kaitseülesanne
Nt valgud on antikehade koostises.
3. Struktuurne ülesanne
Nt rakumembraani ehitus, karvad, küüned, kabjad, sõrad, juuksed jne.
4. TransportNt hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.5. Regulatoorne Nt hormoonid reguleerivad süsivesikute ainevahetust 6. RetseptoorneNt.silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed.7. LiikumineNt lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidid.
8. ToksilisusNt bakterite toksiin botuliin, madude mürgid (kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) ja vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk).9. VaruNt taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu.
Top Related