Organismide keemiline koostis.

4. Valgud.

Helina ReinoGAG 2008

Orgaanilistest ühenditest on organismis:

SüsivesikudLipiididValgudNukleiinhappedBioaktiivsed ühendid

VALGUDValgud, ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped.

Valkude koostises on 20 aminohapet.

Valkude süntees toimub ribosoomides.

Aminohappe üldvalem:

Aminorühm

Karboksüülrühm

Polüpeptiid tekib erinevatest amonihapetest peptiidsideme abil.

_ __ _

Valkude klassifikatsioon:

Lihtvalgud – koosnevad ainult aminohapete jääkidest.

Nt munavalge

Valkude klassifikatsioon:

Liitvalgud – koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast.

• valk + gklükoos = glükoproteiin (retseptorvalk)

• valk + nukleiinhape = nukleoproteiin (kromosoomides ja ribosoomides)

• valk + pigment = kromoproteiin (klorofüll)• valk + fosfor = fosfoproteiin

(piimavalk kaseiin)

• valk + lipiid = lipoproteiin

( biomembraanides ja verest lipiidide transportija)

Valkude struktuurid:• Esimest järku struktuuri

hoiavad peptiidsidemed.

• Teist järku struktuur on

keerdumine (nõrgad sidemed).

• Kolmandat järku struktuur

on gloobul (nõrgad sidemed).

• Neljandat järku struktuur tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel.

Kõikidel valkudel on primaarstruktuur.

Primaarstruktuuri aminohapete järjestuse järgi on määratud selle valgu omadused.

Aminohapete vahel on peptiidsidemed.

Sekundaarstruktuur esineb kahel kujul:Polüpeptiidahela kokkukeerdumisel alfa-heeliksiks.Polüpeptiidahela kokkuvoltumisel beeta-struktuuriks.

Stabiliseerivateks sidemeteks

on molekulisisesed H-sidemed.

Leidub juustes, küüntes, sulgedes, ämblikuvõrgus, siidiniidis jne.

Tertsiaarstruktuur tekib polüpeptiid-ahela ruumilisel kokkupakkimisel kas:

Kerakujuliseks gloobuliks

Nt ensüümid, antikehad, vere-

plasma valgud.Niitjaks fibrillliks

Nt verehüübimisvalgud, lihas-

koe valgud.

Ühendatud vesiniksidemetega.

Kvaternaarstruktuur – mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul.

Nt hemoglobiin

Ühendatud vesiniksidemetega

Valgustruktuuride muutumine: denaturatsioon – valkude kõrgemat järku

struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel).

Nt munavalge vahustamine. renaturatsioon – kõrgemat järku

struktuuride taastumine.Nt Munavalge vahu vedelaks muutumine. hüdrolüüs – peptiidsidemete lõhkumine ehk

primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel).

Nt. Inimese maos pepsiini abil, HCl keskkonnas.

Valkude ülesanded:

1. Ensümaatiline ülesanne

Nt valk amülaas lagundab suus tärklist.

2. Kaitseülesanne

Nt valgud on antikehade koostises.

3. Struktuurne ülesanne

Nt rakumembraani ehitus, karvad, küüned, kabjad, sõrad, juuksed jne.

4. TransportNt hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.5. Regulatoorne Nt hormoonid reguleerivad süsivesikute ainevahetust 6. RetseptoorneNt.silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed.7. LiikumineNt lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidid.

8. ToksilisusNt bakterite toksiin botuliin, madude mürgid (kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk) ja vererakkudele toimiv (nt rästiku mürk).9. VaruNt taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu.