Jala ja rattaga, meil ja mujal, täna ja homme.
Tartu
2010
Jalgsi ja jalgrattaga liikumise audit
• Marsruudid Veeriku-Kesklinn, Tähtvere-Kesklinn, Annelinn-Kesklinn
• 25-31 mai 2010• Kokku ca 50 osavõtjat• Kaart oli saadaval infopunktis ja Tartu
kodulehel
Auditi eksplikatsioon• Jalakäijate- ja jalgrattateed• 1. teede ühenduse puudumine 5• 2. tee on auklik ebatasane, või halvasti
hooldatud 48• 3. tee ei ole piisavalt lai (sh ratastooliga või
lapsevankriga liikumiseks) 20• 4. Jalakäijate teel on ajutised takistused (nt postid,
parkivad sõidukid, prügikastid) 8• 5. Jalakäijatele puudub vajalik tänavamööbel või on
halvas seisukorras (istepingid, prügikastid, varjualused jne) 4
• Teeületuskohad• 6. Teeületuskoht ei paikne loogilises asukohas 6• 7. Võimalus teed ületada saabub liiga pika aja
tagant 2• 8. Valgusfoori rohelise tule pikkus võimaldab
ohutult teed ületada 6• 9. Teeületuskohtades ei ole selgelt näha lähenevat
liiklust 5• 10. Teeületuskohtades on kõnniteelt sõiduteele
üleminek ebamugav 47• ja ohtlik (sh äärekivid liiga kõrged)• 11. Laiemate sõiduteede keskel puudub sõidutee
ületuseks ohutussaar
• Liiklus• 12. Kehtestatud mootorsõidukite piirkiirus on
ohtlik (liiga kiire) jalakäijatele ja jalgratturitele 2• 13. Sõidukijuhid ei pea kinni kehtestatud
piirkiirusest 1• 14. Sõidukijuhid ei täida liikluseeskirju (ei anna
teed jalakäijatele jalgratturitele, • Sõidavad punase tulega teele jne)• 15. Jalakäijate liiklus ei ole sõidukite liiklusest
piisavalt eraldatud ohutuse ja meeldivama • keskkonna loomiseks (heitgaasid, müra) 12
• Ohutus• 16. Jalgsi liiklemine ei ole ohutu 9• 17. Tänav ei ole piisavalt valgustatud
• Esteetika• 18. Ümbruskond on ebameeldiv jalgsi käimiseks,
jalgrattaga sõiduks 3• 19. Liikumistrajektoor ei läbi piisavalt
vaheldusrikast keskkonda 1• 20. Lisada võib ka omapoolseid
eksplikatsioonikirjeldusi, mida nimistus ei ole ja mis endale antud kontekstis oluline tundus.
Veeriku – KesklinnRavila,Tervishoiu, Lehola, Näituse, Vallikraavi, Lossi
Marsruudi algus Maarjamõisaa
Marsruudi lõpp Raekoja plats
2
2
10
10
10
Marsruudi algus Annelinn
Marsruudi lõpp Raekoja plats
2, 3, 4
10
6,16
15,16
Annelinn – KesklinnKalda tee, Turu sild, Emajõe parem kallas
Tähtvere – KesklinnKreutzwald, Jakobi
Marsruudi lõpp Raekoja plats
Marsruudi algus EMÜ linnak
2, 3, 4, 10
2, 3, 5
10
10
15 10, 16
10, 15
Eraldi ära märgitud kohad
• Eedeni esises bussipeatuses on vähe ruumi, inimesed ootavad bussi jalgrattateel
• Sõpruse ringi tõttu tuleb jalakäijatel pikem teekond läbida sõidutee ületuseks
• Anne kanali äärne kergliiklustee halvas seisukorras• Raeplatsi ja Kaarsilla juures oleval ülekäigurajal on jalakäijale liiga
lühike roheline tuli
NB! Selliste auditite tegemine on väga vajalik
Küsimustikud
Suhtumine jalgsikäimisse ja jalgrattasõitu, ainult jalgrattasõitu, ainult jalgsikäimisse
ca 600 osavõtjat
30% koolilapsed 12-18a30% üliõpilased 19-25a
25% noorem keskiga – keskealised 26-64a15% vanemad (65+)
0 2 4 6 8 10 12
Jalakäijate panus kohalikku majandusse on suur.
Jalgratturite panus kohalikku majandusse on suur.
Jalgsikäimine on sama tähtis liikumisviis kui auto või bussiga sõitmine.
Jalgratas on sama tähtis liiklusvahend kui auto või buss.
Lapsel on liikluses ohutum, kui ta läheb kooli jalgsi.
Lapsel on liikluses ohutum, kui ta läheb kooli jalgrattaga.
Jalgsi käivad vaid vaesed inimesed.
Jalgrattaga sõidavad vaid vaesed inimesed.
Kohalik omavalitsus peaks inimesi rohkem julgustama jalgsi käima.
Kohalik omavalitsus peaks inimesi rohkem julgustama jalgrattaga sõitma.
Kohalik omavalitsus peaks piirama autode kasutamist, et soodustadajalgsikäimist ja jalgrattasõitu.
Kiiruspiirangu alandamine ja sellest kinnipidamise kontroll muudaksjalgrattasõidu/jalgsikäimise meeldivamaks ja ohutumaks.
Piiratud tasulise parkimise süsteemi kasutuselevõtt suurendaks jalgratastekasutamist ja jalgsikäimist lühemate vahemaade puhul ning vähendaks autode
kasutamist.
Ei ole üldse nõus
Ei ole nõus
Nõus
Täiesti nõus
LIN
NA
KO
DA
NIK
UD
(10
0)Suhtumine jalgsi käimisse ja jalgrattasõitu
0 2 4 6 8 10 12
Jalakäijate panus kohalikku majandusse on suur.
Jalgratturite panus kohalikku majandusse on suur.
Jalgsikäimine on sama tähtis liikumisviis kui auto või bussiga sõitmine.
Jalgratas on sama tähtis liiklusvahend kui auto või buss.
Lapsel on liikluses ohutum, kui ta läheb kooli jalgsi.
Lapsel on liikluses ohutum, kui ta läheb kooli jalgrattaga.
Jalgsi käivad vaid vaesed inimesed.
Jalgrattaga sõidavad vaid vaesed inimesed.
Kohalik omavalitsus peaks inimesi rohkem julgustama jalgsi käima.
Kohalik omavalitsus peaks inimesi rohkem julgustama jalgrattaga sõitma.
Kohalik omavalitsus peaks piirama autode kasutamist, et soodustadajalgsikäimist ja jalgrattasõitu.
Kiiruspiirangu alandamine ja sellest kinnipidamise kontroll muudaksjalgrattasõidu/jalgsikäimise meeldivamaks ja ohutumaks.
Piiratud tasulise parkimise süsteemi kasutuselevõtt suurendaks jalgratastekasutamist ja jalgsikäimist lühemate vahemaade puhul ning vähendaks autode
kasutamist.
Ei ole üldse nõus
Ei ole nõus
Nõus
Täiesti nõus
PO
LII
TIK
UD
, S
PE
TS
IAL
IST
ID,
LIN
NA
VA
LIT
SU
S
(16)
Suhtumine jalgsi käimisse ja jalgrattasõitu
0 50 100 150 200 250
I. Jalgrattur
Rattasõit on meeldiv.
Rattasõit on ohutu.
Rattasõit on mugavam kui ühissõidukite kasutamine.
Rattasõit on mugavam kui autoga sõitmine.
Jalgrattateedel ja eraldusribadel ei ole takistusi (autod,ehitusplatsid jne).
II. Jalgrattateedevõrgu planeering
Rattaga saab sõita katkematult ja otse.
Jalgrattateed on laiad ja mugavad ning heas seisukorras.
Jalgrattateid puhastatakse, soolatatakse ja liivatatakse talvel.
Jalgratturitel on lubatud kasutada ühesuunalisi tänavaid mõlemassuunas.
Jalgrattateid ja eraldusribasid on piisavalt.
On olemas sobivad jalgrattaparklad.
Jalgratturite märke on palju ja need on kvaliteetsed.
Ühissõidukite jaamades/peatustes saab hõlpsasti ja odavaltjalgrattaid laenutada.
6
5
4
3
2
1
Suhtumine jalgrattasõitu
LIN
NA
KO
DA
NIK
UD
(21
6)
Suhtumine jalgrattasõitu
LIN
NA
KO
DA
NIK
UD
(21
6)0 50 100 150 200 250
III. Transporditingimused
Poliitikud ja otsustajad muudavad jalgratta kasutamiseauto kasutamisest lihtsamaks.
Konfliktid jalakäijate ja jalgratturite vahel on harvad.
Konfliktid jalgratturite ja sõidukijuhtide vahel on harvad.
Autod liiguvad kiirusel, mis on jalgratturite jaoks mugav jaohutu.
Jalgrattaid varastatakse harva.
IV. Suhtumine jalgratturitesse
Ajalehtedes kirjutatakse jalgratturitest positiivselt.
Jalgrattasõitu edendatakse igapäevaelus.
Politseinikud ja riigiteenistujad kasutavad jalgrattaid tihti.
Jalgratturitesse ja jalgrattasõitu suhtutakse tõsiselt.
6
5
4
3
2
1
Suhtumine jalgrattasõitu
LIN
NA
KO
DA
NIK
UD
(21
6)
0 2 4 6 8 10 12
I. Jalgrattur
Rattasõit on meeldiv.
Rattasõit on ohutu.
Rattasõit on mugavam kui ühissõidukite kasutamine.
Rattasõit on mugavam kui autoga sõitmine.
Jalgrattateedel ja eraldusribadel ei ole takistusi (autod,ehitusplatsid jne).
II. Jalgrattateedevõrgu planeering
Rattaga saab sõita katkematult ja otse.
Jalgrattateed on laiad ja mugavad ning heas seisukorras.
Jalgrattateid puhastatakse, soolatatakse ja liivatataksetalvel.
Jalgratturitel on lubatud kasutada ühesuunalisi tänavaidmõlemas suunas.
Jalgrattateid ja eraldusribasid on piisavalt.
On olemas sobivad jalgrattaparklad.
Jalgratturite märke on palju ja need on kvaliteetsed.
Ühissõidukite jaamades/peatustes saab hõlpsasti ja odavaltjalgrattaid laenutada.
6
5
4
3
2
1
PO
LII
TIK
UD
, S
PE
TS
IAL
IST
ID,
LIN
NA
VA
LIT
SU
S
(16)
Suhtumine jalgrattasõitu
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
III. Transporditingimused
Poliitikud ja otsustajad muudavad jalgratta kasutamiseauto kasutamisest lihtsamaks.
Konfliktid jalakäijate ja jalgratturite vahel on harvad.
Konfliktid jalgratturite ja sõidukijuhtide vahel on harvad.
Autod liiguvad kiirusel, mis on jalgratturite jaoks mugavja ohutu.
Jalgrattaid varastatakse harva.
IV. Suhtumine jalgratturitesse
Ajalehtedes kirjutatakse jalgratturitest positiivselt.
Jalgrattasõitu edendatakse igapäevaelus.
Politseinikud ja riigiteenistujad kasutavad jalgrattaid tihti.
Jalgratturitesse ja jalgrattasõitu suhtutakse tõsiselt.
6
5
4
3
2
1
0 2 4 6 8 10 12
I. Jalgrattur
Rattasõit on meeldiv.
Rattasõit on ohutu.
Rattasõit on mugavam kui ühissõidukite kasutamine.
Rattasõit on mugavam kui autoga sõitmine.
Jalgrattateedel ja eraldusribadel ei ole takistusi (autod,ehitusplatsid jne).
II. Jalgrattateedevõrgu planeering
Rattaga saab sõita katkematult ja otse.
Jalgrattateed on laiad ja mugavad ning heas seisukorras.
Jalgrattateid puhastatakse, soolatatakse ja liivatataksetalvel.
Jalgratturitel on lubatud kasutada ühesuunalisi tänavaidmõlemas suunas.
Jalgrattateid ja eraldusribasid on piisavalt.
On olemas sobivad jalgrattaparklad.
Jalgratturite märke on palju ja need on kvaliteetsed.
Ühissõidukite jaamades/peatustes saab hõlpsasti ja odavaltjalgrattaid laenutada.
6
5
4
3
2
1
PO
LII
TIK
UD
, S
PE
TS
IAL
IST
ID,
LIN
NA
VA
LIT
SU
S
(16)
Suhtumine jalgrattasõitu
0 50 100 150 200 250 300
Jalgsikäimine onmeeldiv.
Jalgsikäimine onohutu.
Jalgsikäimine onmugavam kuiühissõidukitekasutamine.
Jalgsikäimine onmugavam kui
autoga sõitmine.
Kõnniteedel ei oletakistusi (autod,
ehitusplatsid jne).
6
5
4
3
2
1
Suhtumine jalgsikäimisse
LIN
NA
KO
DA
NIK
UD
(21
6)I. Jalakäija
0 50 100 150 200 250
Kõndida saab katkematult ja otse.
Kõnniteed on laiad, siledad ja neid on mugav kasutada.
Kõnniteed ja ülekäigurajad on ehitatud puudega inimeste jalapsevankritega vanemate vajadusi arvestades.
Kõnniteid puhastatakse, soolatatakse ja liivatatakse talvel.
Kõnniteed ja ülekäigurajad on hästi hooldatud.
Jalakäijatel on palju võimalusi minna lühemat teed.
Ühissõidukite peatused on jalakäijatele hõlpsastiligipääsetavad.
Jalakäijate märke on palju ja need on kvaliteetsed.
Et jalgsikäimiseks meeldiv keskkond luua, on minukodulinnas palju jalakäijate tänavaid / õuealasid.
Valgusfoorid on reguleeritud nii, et jalakäijatel oleks mugav.
Jalakäijatel on linnaruumis palju puhkevõimalusi (nt pingid).
Linnas on head ostu-/puhke-/sportimisvõimalused jneelamupiirkondade lähedal.
6
5
4
3
2
1
Suhtumine jalgsikäimisse
LIN
NA
KO
DA
NIK
UD
(21
6)II. Kõnniteedevõrgu planeering
0 50 100 150 200 250
Poliitikud ja otsustajad muudavad jalgsikäimise autokasutamisest lihtsamaks.
Konfliktid jalakäijate ja jalgratturite vahel on harvad.
Konfliktid jalakäijate ja sõidukijuhtide vahel on harvad.
Autod liiguvad kiirusel, mis on jalakäijate jaoks mugav jaohutu.
Ajalehtedes kajastatakse jalgsikäimist positiivselt.
Jalgsikäimist edendatakse igapäevaelus.
Politseinikud ja riigiteenistujad on harjunud tihti jalgsiliikuma.
Jalakäijatesse ja jalgsikäimisse kui transpordiliikisuhtutakse tõsiselt.
6
5
4
3
2
1
Suhtumine jalgsikäimisse
LIN
NA
KO
DA
NIK
UD
(21
6)III. Transporditingimused
IV. Suhtumine jalakäijatesse
0 5 10 15 20 25
Jalgsikäimine onmeeldiv.
Jalgsikäimine onohutu.
Jalgsikäimine onmugavam kuiühissõidukitekasutamine.
Jalgsikäimine onmugavam kui
autoga sõitmine.
Kõnniteedel eiole takistusi
(autod,ehitusplatsid jne).
6
5
4
3
2
1
Suhtumine jalgsikäimisse I. Jalakäija
PO
LII
TIK
UD
, S
PE
TS
IAL
IST
ID,
LIN
NA
VA
LIT
SU
S
(21)
0 5 10 15 20 25
Kõndida saab katkematult ja otse.
Kõnniteed on laiad, siledad ja neid on mugav kasutada.
Kõnniteed ja ülekäigurajad on ehitatud puudega inimesteja lapsevankritega vanemate vajadusi arvestades.
Kõnniteid puhastatakse, soolatatakse ja liivatatakse talvel.
Kõnniteed ja ülekäigurajad on hästi hooldatud.
Jalakäijatel on palju võimalusi minna lühemat teed.
Ühissõidukite peatused on jalakäijatele hõlpsastiligipääsetavad.
Jalakäijate märke on palju ja need on kvaliteetsed.
Et jalgsikäimiseks meeldiv keskkond luua, on minukodulinnas palju jalakäijate tänavaid / õuealasid.
Valgusfoorid on reguleeritud nii, et jalakäijatel oleksmugav.
Jalakäijatel on linnaruumis palju puhkevõimalusi (nt pingid).
Linnas on head ostu-/puhke-/sportimisvõimalused jneelamupiirkondade lähedal.
6
5
4
3
2
1
Suhtumine jalgsikäimisse II. Kõnniteedevõrgu planeeringP
OL
IIT
IKU
D,
SP
ET
SIA
LIS
TID
, L
INN
AV
AL
ITS
US
(2
1)
0 5 10 15 20 25
Poliitikud ja otsustajad muudavad jalgsikäimiseauto kasutamisest lihtsamaks.
Konfliktid jalakäijate ja jalgratturite vahel on harvad.
Konfliktid jalakäijate ja sõidukijuhtide vahel onharvad.
Autod liiguvad kiirusel, mis on jalakäijate jaoksmugav ja ohutu.
Ajalehtedes kajastatakse jalgsikäimist positiivselt.
Jalgsikäimist edendatakse igapäevaelus.
Politseinikud ja riigiteenistujad on harjunud tihtijalgsi liikuma.
Jalakäijatesse ja jalgsikäimisse kui transpordiliikisuhtutakse tõsiselt.
6
5
4
3
2
1
Suhtumine jalgsikäimisse III. Transporditingimused
IV. Suhtumine jalakäijatesse
PO
LII
TIK
UD
, S
PE
TS
IAL
IST
ID,
LIN
NA
VA
LIT
SU
S
(21)
Tänan tähelepanu eest
Toomas Põld
Tartu linna jalgrattateede koordinaator
tel: +372 736 1327e-mail: [email protected]
aadress: Raekoja plats 3, Tartu 51003
Top Related