Eesti PankBank of Estonia
Eurole ülemineku põhimõtted Eestis
Katrin KaskRahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna
juhataja asetäitja
6. oktoober 2009
Eesti PankBank of Estonia
Ettekande teemad:
1. Eesti euroalaga liitumine2. Euro kasutuselevõtu üldpõhimõtted3. Ülevaade eurole ülemineku praktilistest aspektidest4. Kommunikatsioonitegevusest5. Eesti Pank enne ja pärast eurole üleminekut
Eesti PankBank of Estonia
Eurole üleminek on Eesti loomulik arenguetapp
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 4
Euro on Eesti jaoks oluline majandust toetav tegur
Eesti on väga väikese ja avatud majandusega riik
Väikeriigi jaoks on valuutapiirkonnaga liitumine ka majandusliku julgeoleku ja rahvusvahelise usaldusväärsuse kasv
Liitudes europiirkonnaga saaks Eesti maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osaks koos võimalusega mõjutada majanduspoliitilisi otsuseid
Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro väärtust ja selle muutust
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 5
Võrreldes krooniga on euroalal: Risk järsuks intressitõusuks
IGAL JUHUL väiksem Vahetuskursirisk IGAL JUHUL
väiksem Hindade võrreldavus välisturuga
IGAL JUHUL suurem Tehingukulud IGAL JUHUL
väiksemad
Järeldus: nende argumentide osas on Eesti potentsiaalne majanduskasv rahaliidus suurem kui oma rahaga
Miks üldse euroalaga liituda?
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 6
Euroala liikmeks oleku majanduslikku kasu suurendab Eesti lahutamatu lõimumine Euroopa ühisturuga
→ Euroopa Liidu liikmesriikide osatähtsus Eesti ekspordis on üle 70% ja impordist 80%
Liitumist toetab Eesti majanduse integreeritus
→ u 2/3 väliskaubandustehingutest toimub eurodes
2009. a II kv moodustas ELi riikide investeeritu 85% otseinvesteeringute sissevoolust Eestisse
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 7
Välisinvestorid ning reitinguagentuurid on Eesti majanduse usaldusväärsuse hindamisel EMU-ga liitumise juba sisse hinnanud: Intressimarginaalid Krediidireitingud
Liitumine euroalaga toetab konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja seeläbi kiiremat elatustaseme kasvu
Veel põhjuseid euroga liitumiseks
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 8
Majanduse lõimumine suureneb veelgi, sh lihtsustub kapitali ja kaupade liikumine
Kaob viimanegi seotud kursirisk ja ettevõtjatel pole vaja investeerida selle maandamisse
Mugavam reisida
Lihtsam hinnavõrdlus
Millist igapäevast kasu saab eurost?
Eesti PankBank of Estonia
Eesti europlaan
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 10
Eesti üleminekut eurole koordineerib valitsus
Eesti eurole ülemineku plaani koostab Asjatundjate Komisjon (ATK), mis tegutseb alates 2005. aastast
ATK eesmärk on tagada sujuv üleminek eurole ja koordineerida eurole üleminekuks vajalikke tegevusi ATK juures seitse töögruppi
Eesti europlaani eesmärk anda suuniseid valitsusasutustele ja infot laiemale üldsusele, valmistamaks ette ladusat eurole üleminekut
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 11
Europlaan koondab kogu olulise info seoses eurole üleminekuga
Mais kinnitas Vabariigi Valitsus uue, täiendatud versiooni eurole ülemineku plaanist (7. versioon)
Tuginedes majandusprognoosidele otsustas Valitsus seada -päeva eesmärgiks 1. jaanuari 2011
Europlaan on avalik dokument: www.fin.ee/euro http://www.eestipank.info/pub/et/EL/ELiit/
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 12
Europlaanis käsitletavad teemad
Õiguslik raamistik
Keskpanga ja krediidiasutuste tegevus
Ärisektorit puudutavad küsimused
Maksundus
Valitsussektor
Tarbijakaitse
Kommunikatsioon
Eesti PankBank of Estonia
Euro kasutuselevõtu põhimõtted Eestis
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 14
Eurole üleminek toimub nn big bangina
Euro kasutuselevõtt kontorahas toimub kohese järsu üleminekuna (bigbang), st üleminekuperioodi ei ole
Alates -päevast kahenädalane sularaha paralleelkäibe periood
! Maksta saab nii kroonides kui ka eurodes, vahetusraha eurodes
! Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 15
Kõik krediidiasutused vahetavad 1 kuu enne ja 6 kuud pärast -päeva kroone eurodeks ! piiramatul hulgal ! keskkursiga ! ilma teenustasuta ning ! piiratud kontorivõrguga 12 kuud
Eesti Pank vahetab krooni pangatähti ja münte eurodeks tähtajatult ja piiranguteta
Kindlasti ei ole tegemist 1992.a. rahareformi kordusega!
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 16
Eurole üleminekuga seotud kulutused katavad turuosalised ise
Ümberarvestamine -sse Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud kursiga
Eurole üleminekuga seotud kulutused katavad üldjuhul turuosalised ise- riigipoolset otsest rahalist toetust ettevõtjatele ja pankadele ei ole
Eraisikutele rahavahetusega mingeid otseseid kulusid ei kaasne
Eesti PankBank of Estonia
Ülevaade eurole üleminekuga seotud praktilistest aspektidest
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 18
Ümardamisreeglid: EEK →
Krooni hind jagatakse EL Nõukogu kehtestatud kursiga ja ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma:
Näiteks: 264,50 krooni → ?264,50 krooni : 15,6466 = 16,90463104Seejärel ümardus: kui kolmas koht 4 või väiksem, siis väärtus
allpooleTulemus: 16,90
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 19
Ümardamisreeglid: → EEK
Krooni hind korrutatakse EL Nõukogu kehtestatud kursiga ja ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma:
Näiteks: 27 → kroonid?27 eurot x 15,6466 = 422,4582Seejärel ümardus: kui kolmas koht 5 või suurem, siis väärtus
ülespooleTulemus: 422,46 krooni
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 20
Rahavahetus toimub mitme kanali kaudu
Euro sularaha lastakse ringlusse 3 põhilise kanali kaudu: pangakontorid, sularaha-automaadid (ATM) jaekaubandus
Sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega 48 tunni jooksul
Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 21
Sularaha jaotamine
Eurode eeljaotus pankadele 3-4 kuud enne -päeva
Pangad võivad kaas-eeljaotada eurosid oma suurematele klientidele alates1 kuu enne -päeva
Eelnevalt toimub müntide kogumise ja sularaha hoiustamise kampaania
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 22
Kaardimaksed, pangateenused ja arveldused
Arvetel üleminekuperioodi ei ole:
Krooni kontoraha konverteeritakse automaatselt, üheaegselt ning täies ulatuses
Kõik tehingud, mis on teostatud alates -päevast, kajastatakse eurodes
ettesaadetud ja lepingulised maksed konverteerib iga pank enne teostamist ise
Kliendi jaoks ei muutu midagi peale arveldusühiku
Kaardimaksed muutuvad europõhisteks alates -päevast
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 23
Ärisektor
Raamatupidamises järsk üleminek Eurodes esitatakse kõik aruanded perioodide
kohta, mis lõppevad -päeval või hiljem
Minimaalsed aktsia- ja osakapitali suurused vastavalt 25 000 ja 25 00 eurot;
aktsia minimaalne nimiväärtus 10 (euro)senti
Põhikirjad võimaldatakse viia europõhiseks alates 6 kuud enne -päeva
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 24
Maksundus ja valitsussektor
Maksundus Maksunduses -päeval järsk üleminek Kõige olulisem küsimus maksumäärade
teisendamine Maksumäärade muutus kliendile
soodsamas suunas
Eelarve Oluline küsimus toetuste, lõivude ja trahvide
teisendamine Toetused muutuvad soodsamas suunas ja
trahvid ebasoodsamas suunas Riigiasutustel soovitatakse avaldada
paralleelhindu 6 kuud enne -päeva
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 25
Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on varjatud hinnatõusu võimaluste minimiseerimine
1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus- 6 kuud enne ja pärast -päeva on jaekaupmehed kohustatud
hindu avaldama nii kroonides kui ka eurodes, et aidata tarbijatel harjuda uue vääringuga
2) Aus ümardamine- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine
vähemalt ühe eurosendi täpsusega
3) Hinnavõrdluste teostamine- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja pärast
euro kasutusevõttu, et omandada ülevaade euro kasutuselevõtuga seonduvatest hinnamuudatustest
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 26
Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada
Euro kui valuuta tulek iseenesest hüppelist hinnatõusu ei too
Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku ühekordne mõju oli 0,1-0,3%
Kõige tuntavam oli hinnatõus restoranides ja kohvikutes, juuksurisalongides jm kohalikule turule mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka tavapärase hindade korrigeerimisega)
Peamised otsesed kulud seotud nn hinnasiltide asendamisega ja IT-muudatustega
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 27
Kommunikatsiooni eesmärk on tagada võimalikult sujuv euro kasutuselevõtt
Avalik suhtlus kindlustab, et Eesti elanikud oleksid piisaval määral informeeritud eurole üleminekuga kaasnevatest mõjudest ja praktilistest muudatustest
Kahetasandiline strateegia: laiem teavitus ning sihtgruppide täpsem informeerimine
Broüürid, euroteemaline veebilehekülg, infotelefon, kohtumised ja koolitused erinevatele sihtgruppidele, ajaleheartiklid, teleprogrammid, liikuv näitus, välireklaam jne
Otsepostitused, samuti ettevõtlus- ja tarbija-organisatsioonide võrgustikku kasutades
Täpsem kava pärast euroalaga ühinemise kuupäeva selgumist
Eesti PankBank of Estonia
Eesti Panga tegevused seoses euro tulekuga
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 29
Eesti Panga tegevused (1)
EP esindaja osaleb Asjatundjate Komisjonis ja EP president peaministri töögrupis
EP on esindatud ATK töögruppides (6 töögrupis)
EP koostab kaks korda aastas euro kasutuselevõtu aruannet
Eesti Panga (sisene) eurole ülemineku tegevuskava ehk nn europlaan (vaadatakse üle kord kvartalis)
Tehnilised ettevalmistused, eelkõige kõik sularahavahetusega seonduv
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 30
Eesti Panga tegevused (2)
Kontaktid ja kohtumised EK ja EKPga, et tutvustada Maastrichti kriteeriumide täitmise prognoose ja euroalaga ühinemise stsenaariume
Kohtumised suuremate liikmesriikide keskpankadega aasta keskel ja teisel poolel
Positsioonipaberi koostamine
Eesti PankBank of Estonia
Eesti Panga ülesanded enne ja pärast euro tulekut
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 32
Eesti Panga põhiülesanded
● Krooni usaldusväärsuse tagamine
● Raha- ja majanduspoliitilise olukorra seire ja analüüs
● Osalemine EL majanduspoliitika kujundamisel
● Majandusprognoosid
● Välisvaluutareserv on krooni tagatisvara
● Välisvaluutareserv peab katma kõik EP kohustused
● Investeerimisel prioriteediks varade säilivus ja likviidsus
● Finantssektori seire ja analüüs
● Osalemine EL finantssektori poliitika kujundamisel
● Järelevalve ja nõuete tõhustamine
● Maksesüsteemide järelevalve
● Tavamaksete arveldussüsteem ESTA siseriiklikeks krooniarveldusteks
● Kiirmaksete arveldussüsteem EP RTGS siseriiklikeks krooniarveldusteks
● Piiriülene kiirmaksete süsteem TARGET2 Eesti euroarveldusteks
Eesti kroonide
● statistika, ekspertiis, töötlemine
● emiteerimine● väljastamine ja
vastuvõtmine
● Maksebilanss
● Rahvusvaheline investeerimis-positsioon
● Pangandus- ja muu finantsstatistika
● Rahvusvaheline (EL, EKP, IMF, reitinguagentuurid)
● Eesti-sisene (VV, RM, FI jm)
● Finantsturud ja avalikkus
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 33
Eesti Panga põhiülesanded pärast euroalaga liitumist
● Osalemine euro usaldusväärsuse tagamises
● Raha- ja majanduspoliitilise olukorra seire ja analüüs
● Osalemine EL ja euroalaraha- ja majanduspoliitika kujundamisel
● Majandusprognoosid
● Välisvaluutareserv tagabeuro vahetuskursi stabiilsuse
● Lisaks EP reservidele EKP reservide haldamine
● EP reservide maht väheneb, reservihalduse maht jääb samaks
● Finantssektori seire ja analüüs
● Osalemine EL ja euroalafinantssektori poliitika kujundamisel
● Järelevalve ja nõuete tõhustamine
● Maksesüsteemide järelevalve
● Siseriiklik tavamaksete arveldussüsteem ESTAeuroarveldusteks
● Siseriiklik ja piiriülenekiirmaksete süsteem TARGET2-Eestieuroarveldusteks
eurode
● statistika, ekspertiis, töötlemine
● emiteerimine● väljastamine ja
vastuvõtmine
● Maksebilanss
● Rahvusvaheline investeerimis-positsioon
● Pangandus- ja muu finantsstatistika
● Rahvusvaheline (EL, EKP, IMF, reitinguagentuurid)
● Eesti-sisene (VV, RM, FI jm)
● Finantsturud ja avalikkus
EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 34
Põhiülesannete täitmist toetavad tegevused
Asjaajamise korraldamine Avaliku suhtluse korraldamine Finants- ja juhtimisarvestus Infosüsteemi korraldamine Majandusuuringud Personalijuhtimine Siseaudit Töökeskkonna haldamine Turvalisuse tagamine Õigusteenindus
Eesti PankBank of Estonia
www.eestipank.info
Tänan!
Top Related