Eurole ülemineku pıhimıtted Eestis · 2017. 3. 17. · Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on...

Eesti PankBank of Estonia

Eurole ülemineku põhimõtted Eestis

Katrin KaskRahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna

juhataja asetäitja

6. oktoober 2009


Ettekande teemad:

1. Eesti euroalaga liitumine2. Euro kasutuselevõtu üldpõhimõtted3. Ülevaade eurole ülemineku praktilistest aspektidest4. Kommunikatsioonitegevusest5. Eesti Pank enne ja pärast eurole üleminekut


Eurole üleminek on Eesti loomulik arenguetapp

EAKL euroseminar 6. oktoober 2009 4

Euro on Eesti jaoks oluline majandust toetav tegur

Eesti on väga väikese ja avatud majandusega riik

Väikeriigi jaoks on valuutapiirkonnaga liitumine ka majandusliku julgeoleku ja rahvusvahelise usaldusväärsuse kasv

Liitudes europiirkonnaga saaks Eesti maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osaks koos võimalusega mõjutada majanduspoliitilisi otsuseid

Seotud kursi tõttu järgib juba praegu kroon euro väärtust ja selle muutust


Võrreldes krooniga on euroalal: Risk järsuks intressitõusuks

IGAL JUHUL väiksem Vahetuskursirisk IGAL JUHUL

väiksem Hindade võrreldavus välisturuga

IGAL JUHUL suurem Tehingukulud IGAL JUHUL

väiksemad

Järeldus: nende argumentide osas on Eesti potentsiaalne majanduskasv rahaliidus suurem kui oma rahaga

Miks üldse euroalaga liituda?


Euroala liikmeks oleku majanduslikku kasu suurendab Eesti lahutamatu lõimumine Euroopa ühisturuga

→ Euroopa Liidu liikmesriikide osatähtsus Eesti ekspordis on üle 70% ja impordist 80%

Liitumist toetab Eesti majanduse integreeritus

→ u 2/3 väliskaubandustehingutest toimub eurodes

2009. a II kv moodustas ELi riikide investeeritu 85% otseinvesteeringute sissevoolust Eestisse


Välisinvestorid ning reitinguagentuurid on Eesti majanduse usaldusväärsuse hindamisel EMU-ga liitumise juba sisse hinnanud: Intressimarginaalid Krediidireitingud

Liitumine euroalaga toetab konkurentsivõimet, majanduskasvu, tööhõivet ja seeläbi kiiremat elatustaseme kasvu

Veel põhjuseid euroga liitumiseks


Majanduse lõimumine suureneb veelgi, sh lihtsustub kapitali ja kaupade liikumine

Kaob viimanegi seotud kursirisk ja ettevõtjatel pole vaja investeerida selle maandamisse

Mugavam reisida

Lihtsam hinnavõrdlus

Millist igapäevast kasu saab eurost?


Eesti europlaan


Eesti üleminekut eurole koordineerib valitsus

Eesti eurole ülemineku plaani koostab Asjatundjate Komisjon (ATK), mis tegutseb alates 2005. aastast

ATK eesmärk on tagada sujuv üleminek eurole ja koordineerida eurole üleminekuks vajalikke tegevusi ATK juures seitse töögruppi

Eesti europlaani eesmärk anda suuniseid valitsusasutustele ja infot laiemale üldsusele, valmistamaks ette ladusat eurole üleminekut


Europlaan koondab kogu olulise info seoses eurole üleminekuga

Mais kinnitas Vabariigi Valitsus uue, täiendatud versiooni eurole ülemineku plaanist (7. versioon)

Tuginedes majandusprognoosidele otsustas Valitsus seada -päeva eesmärgiks 1. jaanuari 2011

Europlaan on avalik dokument: www.fin.ee/euro http://www.eestipank.info/pub/et/EL/ELiit/


Europlaanis käsitletavad teemad

Õiguslik raamistik

Keskpanga ja krediidiasutuste tegevus

Ärisektorit puudutavad küsimused

Maksundus

Valitsussektor

Tarbijakaitse

Kommunikatsioon


Euro kasutuselevõtu põhimõtted Eestis


Eurole üleminek toimub nn big bangina

Euro kasutuselevõtt kontorahas toimub kohese järsu üleminekuna (bigbang), st üleminekuperioodi ei ole

Alates -päevast kahenädalane sularaha paralleelkäibe periood

! Maksta saab nii kroonides kui ka eurodes, vahetusraha eurodes

! Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis


Kõik krediidiasutused vahetavad 1 kuu enne ja 6 kuud pärast -päeva kroone eurodeks ! piiramatul hulgal ! keskkursiga ! ilma teenustasuta ning ! piiratud kontorivõrguga 12 kuud

Eesti Pank vahetab krooni pangatähti ja münte eurodeks tähtajatult ja piiranguteta

Kindlasti ei ole tegemist 1992.a. rahareformi kordusega!


Eurole üleminekuga seotud kulutused katavad turuosalised ise

Ümberarvestamine -sse Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud kursiga

Eurole üleminekuga seotud kulutused katavad üldjuhul turuosalised ise- riigipoolset otsest rahalist toetust ettevõtjatele ja pankadele ei ole

Eraisikutele rahavahetusega mingeid otseseid kulusid ei kaasne


Ülevaade eurole üleminekuga seotud praktilistest aspektidest


Ümardamisreeglid: EEK →

Krooni hind jagatakse EL Nõukogu kehtestatud kursiga ja ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma:

Näiteks: 264,50 krooni → ?264,50 krooni : 15,6466 = 16,90463104Seejärel ümardus: kui kolmas koht 4 või väiksem, siis väärtus

allpooleTulemus: 16,90


Ümardamisreeglid: → EEK

Krooni hind korrutatakse EL Nõukogu kehtestatud kursiga ja ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma:

Näiteks: 27 → kroonid?27 eurot x 15,6466 = 422,4582Seejärel ümardus: kui kolmas koht 5 või suurem, siis väärtus

ülespooleTulemus: 422,46 krooni


Rahavahetus toimub mitme kanali kaudu

Euro sularaha lastakse ringlusse 3 põhilise kanali kaudu: pangakontorid, sularaha-automaadid (ATM) jaekaubandus

Sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega 48 tunni jooksul

Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu


Sularaha jaotamine

Eurode eeljaotus pankadele 3-4 kuud enne -päeva

Pangad võivad kaas-eeljaotada eurosid oma suurematele klientidele alates1 kuu enne -päeva

Eelnevalt toimub müntide kogumise ja sularaha hoiustamise kampaania


Kaardimaksed, pangateenused ja arveldused

Arvetel üleminekuperioodi ei ole:

Krooni kontoraha konverteeritakse automaatselt, üheaegselt ning täies ulatuses

Kõik tehingud, mis on teostatud alates -päevast, kajastatakse eurodes

ettesaadetud ja lepingulised maksed konverteerib iga pank enne teostamist ise

Kliendi jaoks ei muutu midagi peale arveldusühiku

Kaardimaksed muutuvad europõhisteks alates -päevast


Ärisektor

Raamatupidamises järsk üleminek Eurodes esitatakse kõik aruanded perioodide

kohta, mis lõppevad -päeval või hiljem

Minimaalsed aktsia- ja osakapitali suurused vastavalt 25 000 ja 25 00 eurot;

aktsia minimaalne nimiväärtus 10 (euro)senti

Põhikirjad võimaldatakse viia europõhiseks alates 6 kuud enne -päeva


Maksundus ja valitsussektor

Maksundus Maksunduses -päeval järsk üleminek Kõige olulisem küsimus maksumäärade

teisendamine Maksumäärade muutus kliendile

soodsamas suunas

Eelarve Oluline küsimus toetuste, lõivude ja trahvide

teisendamine Toetused muutuvad soodsamas suunas ja

trahvid ebasoodsamas suunas Riigiasutustel soovitatakse avaldada

paralleelhindu 6 kuud enne -päeva


Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on varjatud hinnatõusu võimaluste minimiseerimine

1) Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus- 6 kuud enne ja pärast -päeva on jaekaupmehed kohustatud

hindu avaldama nii kroonides kui ka eurodes, et aidata tarbijatel harjuda uue vääringuga

2) Aus ümardamine- Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine

vähemalt ühe eurosendi täpsusega

3) Hinnavõrdluste teostamine- Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja pärast

euro kasutusevõttu, et omandada ülevaade euro kasutuselevõtuga seonduvatest hinnamuudatustest


Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada

Euro kui valuuta tulek iseenesest hüppelist hinnatõusu ei too

Tänaste euroriikide kogemus näitab, et eurole ülemineku ühekordne mõju oli 0,1-0,3%

Kõige tuntavam oli hinnatõus restoranides ja kohvikutes, juuksurisalongides jm kohalikule turule mõeldud teenuste pakkumises (seotud ka tavapärase hindade korrigeerimisega)

Peamised otsesed kulud seotud nn hinnasiltide asendamisega ja IT-muudatustega


Kommunikatsiooni eesmärk on tagada võimalikult sujuv euro kasutuselevõtt

Avalik suhtlus kindlustab, et Eesti elanikud oleksid piisaval määral informeeritud eurole üleminekuga kaasnevatest mõjudest ja praktilistest muudatustest

Kahetasandiline strateegia: laiem teavitus ning sihtgruppide täpsem informeerimine

Broüürid, euroteemaline veebilehekülg, infotelefon, kohtumised ja koolitused erinevatele sihtgruppidele, ajaleheartiklid, teleprogrammid, liikuv näitus, välireklaam jne

Otsepostitused, samuti ettevõtlus- ja tarbija-organisatsioonide võrgustikku kasutades

Täpsem kava pärast euroalaga ühinemise kuupäeva selgumist


Eesti Panga tegevused seoses euro tulekuga


Eesti Panga tegevused (1)

EP esindaja osaleb Asjatundjate Komisjonis ja EP president peaministri töögrupis

EP on esindatud ATK töögruppides (6 töögrupis)

EP koostab kaks korda aastas euro kasutuselevõtu aruannet

Eesti Panga (sisene) eurole ülemineku tegevuskava ehk nn europlaan (vaadatakse üle kord kvartalis)

Tehnilised ettevalmistused, eelkõige kõik sularahavahetusega seonduv


Eesti Panga tegevused (2)

Kontaktid ja kohtumised EK ja EKPga, et tutvustada Maastrichti kriteeriumide täitmise prognoose ja euroalaga ühinemise stsenaariume

Kohtumised suuremate liikmesriikide keskpankadega aasta keskel ja teisel poolel

Positsioonipaberi koostamine


Eesti Panga ülesanded enne ja pärast euro tulekut


Eesti Panga põhiülesanded

● Krooni usaldusväärsuse tagamine

● Raha- ja majanduspoliitilise olukorra seire ja analüüs

● Osalemine EL majanduspoliitika kujundamisel

● Majandusprognoosid

● Välisvaluutareserv on krooni tagatisvara

● Välisvaluutareserv peab katma kõik EP kohustused

● Investeerimisel prioriteediks varade säilivus ja likviidsus

● Finantssektori seire ja analüüs

● Osalemine EL finantssektori poliitika kujundamisel

● Järelevalve ja nõuete tõhustamine

● Maksesüsteemide järelevalve

● Tavamaksete arveldussüsteem ESTA siseriiklikeks krooniarveldusteks

● Kiirmaksete arveldussüsteem EP RTGS siseriiklikeks krooniarveldusteks

● Piiriülene kiirmaksete süsteem TARGET2 Eesti euroarveldusteks

Eesti kroonide

● statistika, ekspertiis, töötlemine

● emiteerimine● väljastamine ja

vastuvõtmine

● Maksebilanss

● Rahvusvaheline investeerimis-positsioon

● Pangandus- ja muu finantsstatistika

● Rahvusvaheline (EL, EKP, IMF, reitinguagentuurid)

● Eesti-sisene (VV, RM, FI jm)

● Finantsturud ja avalikkus


Eesti Panga põhiülesanded pärast euroalaga liitumist

● Osalemine euro usaldusväärsuse tagamises

● Raha- ja majanduspoliitilise olukorra seire ja analüüs

● Osalemine EL ja euroalaraha- ja majanduspoliitika kujundamisel

● Majandusprognoosid

● Välisvaluutareserv tagabeuro vahetuskursi stabiilsuse

● Lisaks EP reservidele EKP reservide haldamine

● EP reservide maht väheneb, reservihalduse maht jääb samaks

● Finantssektori seire ja analüüs

● Osalemine EL ja euroalafinantssektori poliitika kujundamisel

● Järelevalve ja nõuete tõhustamine

● Maksesüsteemide järelevalve

● Siseriiklik tavamaksete arveldussüsteem ESTAeuroarveldusteks

● Siseriiklik ja piiriülenekiirmaksete süsteem TARGET2-Eestieuroarveldusteks

eurode

● statistika, ekspertiis, töötlemine

● emiteerimine● väljastamine ja

vastuvõtmine

● Maksebilanss

● Rahvusvaheline investeerimis-positsioon

● Pangandus- ja muu finantsstatistika

● Rahvusvaheline (EL, EKP, IMF, reitinguagentuurid)

● Eesti-sisene (VV, RM, FI jm)

● Finantsturud ja avalikkus


Põhiülesannete täitmist toetavad tegevused

Asjaajamise korraldamine Avaliku suhtluse korraldamine Finants- ja juhtimisarvestus Infosüsteemi korraldamine Majandusuuringud Personalijuhtimine Siseaudit Töökeskkonna haldamine Turvalisuse tagamine Õigusteenindus


www.eestipank.info

Tänan!

Eurole ülemineku pıhimıtted Eestis · 2017. 3. 17. · Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on...

Documents

Transcript of Eurole ülemineku pıhimıtted Eestis · 2017. 3. 17. · Tarbijakaitse peamiseks eesmärgiks on...