VOPAK E.O.S. LONESSA NAFTASAADUSTE TERMINA- LI DETAILPLANEERING KSH PROGRAMM … · 2013. 5....

Vopak E.O.S. Lonessa naftasaaduste terminali detailplaneering KSH programm

1 / 72

Tellija Viimsi Vallavalitsus

Dokumendi tüüp

KSH programm

Kuupäev Mai 2013

Lepingu nr

2012-0120

VOPAK E.O.S. LONESSA NAFTASAADUSTE TERMINA-LI DETAILPLANEERING KSH PROGRAMM


2 / 72

Versioon 2 (eelnõu avalikustamisele) Printimise

kuupäev

2013/05/15

Koostatud: Eike Riis, Aune Aunapuu Kontrollitud: Veronika Verš Kooskõlastatud: Viimsi Vallavalitsus, AS Vopak E.O.S.

Projekti nr 2012-0120

Ramboll Eesti AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.ramboll.ee


3 / 72

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .............................................................................................. 5 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE JA KSH OSAPOOLED ........................................... 6 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........................................... 8 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .......................................................... 10 4.1. Detailplaneeringu sisu kirjeldus ......................................................................... 10 4.2. Koostatava detailplaneeringu alusel elluviidava tegevuse kirjeldus .......................... 11 4.2.1. Kavandatav tegevus mahutipargi alal ................................................................. 11 4.2.2. Kavandatav tegevus väljaspool mahutipargi ala ................................................... 16 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

KIRJELDUS .................................................................................................. 17 5.1. Alternatiiv 1 (0-alternatiiv) ............................................................................... 18 5.2. Alternatiiv 2 .................................................................................................. 18 5.3. Alternatiiv 3 .................................................................................................. 19 5.4. Alternatiiv 4 .................................................................................................. 19 6. KOOSTATAVA DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE

STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................ 20 6.1. Seos piirkonna ruumilise planeerimise dokumentidega .......................................... 20 6.1.1. Piirkonna üld- ja teemaplaneeringud .................................................................. 20 6.1.2. Detailplaneeringud .......................................................................................... 23 6.2. Seos arengukavadega ..................................................................................... 26 7. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................... 28 7.1. Planeeringuala ja selle lähiümbruse kirjeldus ....................................................... 28 7.2. Muuga sadama lääneosas asuvad ettevõtted ....................................................... 28 7.3. Muuga sadama territooriumiga piirneva ala kirjeldus ............................................ 28 7.3.1. Elamualad ..................................................................................................... 28 7.3.2. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................ 29 7.3.3. Taimestik, loomastik ja rohekoridor ................................................................... 31 7.3.4. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ....................................................... 32 7.4. Piirkonna välisõhu seisund ............................................................................... 32 7.5. Piirkonna müratase ......................................................................................... 34 7.6. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus ............................................................... 35 7.7. Piirkonna pinna- ja põhjavesi ............................................................................ 36 7.8. Meteoroloogilised tingimused ............................................................................ 37 8. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT OLULISE MÕJU

SELGITAMINE .............................................................................................. 40 8.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine .............................................. 40 8.2. Eeldatavad mõjuallikad .................................................................................... 41 8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ..................................................................... 42 8.3.1. Välisõhu kvaliteet ........................................................................................... 42 8.3.2. Müratase....................................................................................................... 42 8.3.3. Piirkonna pinnas ning pinna- ja põhjavesi ........................................................... 42 8.3.4. Vaated rajatavale terminalile ............................................................................ 43 8.3.5. Inimese tervis, heaolu ja vara .......................................................................... 43 8.3.6. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................ 44 8.3.7. Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik ................................................................ 44 8.3.8. Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................ 45 8.3.9. Jäätmeteke ................................................................................................... 46 8.3.10. Vibratsioon .................................................................................................... 46


4 / 72

8.3.11. Valgusreostus ................................................................................................ 46 8.3.12. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................. 46 8.4. Riskianalüüsi koostamine ................................................................................. 47 9. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS .............................................................. 49 9.1. KSH läbiviimise metoodika ............................................................................... 49 9.2. Välisõhu saastatuse taseme hindamise metoodika ................................................ 50 9.3. Müra hindamise metoodika .............................................................................. 53 9.4. Riskianalüüsi koostamise metoodika .................................................................. 56 10. DP JA KSH KOOSTAMISE NING TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ....... 61 11. AVALIKKUSE KAASAMINE JA SEISUKOHAD KSH PROGRAMMI EELNÕU KOHTA62 11.1. Planeeringu elluviimisega seotud mõjutatud või huvitatud asutused ja isikud ............ 62 11.2. Seisukohad KSH programmi eelnõu kohta ........................................................... 63 11.3. Ülevaade KSH programmi avalikustamise tulemustest .......................................... 70 12. DP JA KSH LÄHTEANDMED ........................................................................... 71

LISAD Lisa 1. Viimsi Vallavolikogu 15.05.2012.a otsus nr 26: Detailplaneeringu algatamine ja läh-

teseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise ja riski-analüüsi koostamise algatamine Muuga külas Allika I, Allika II, Allika, Muuga, Muu-ga I, Hansumäe 1, Lasti tee 15, Lasti ja Lasti I maaüksustel

Lisa 2. AS Vopak E.O.S. Muuga sadama Lonessa terminali detailplaneeringu keskkonnamõ-ju strateegiline hindamine. Arengustsenaariumite kirjeldus ja eelhinnang. OÜ Hendrikson & Ko, töö NR. 1570-1/11. Tartu 2011

Lisa 3. Seisukoha küsimine KSH programmi eelnõu ja DP esialgse eskiisi kohta Lisa 4. Asutustelt laekunud seisukohad KSH programmi eelnõu kohta Lisa 5. KSH programmi avalikustamise teated (lisatakse pärast avalikustamist) Lisa 6. KSH programmi avalikustamise käigus laekunud kirjad ja vastuskirjad neile (lisa-

takse pärast avalikustamist) Lisa 7. KSH programmi avaliku arutelu protokoll koos osavõtjate nimekirjaga (lisatakse

pärast avalikustamist)

KASUTATUD LÜHENDID DP detailplaneering KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜP üldplaneering


5 / 72

1. SISSEJUHATUS

AS Vopak E.O.S. sai AS-ilt Tallinna Sadam õigused endise Lonessa naftasaaduste terminali aren-dustegevuse jätkamiseks Muuga sadama lääneosas Muuga küla Lasti, Muuga ja Allika maaüksus-tel. Arendaja soovib rajada Muuga sadama lääneosa territooriumile kaasaegse, kõigile keskkon-na- ja ohutusnõuetele vastava naftasaaduste terminali.

Viimsi Vallavolikogu 15.05.2012.a otsusega nr 26 algatati detailplaneering (DP), kinnitati planee-ringu lähteseisukohad, algatati keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja riskianalüüsi koostamine.

KSH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punkt 3 ja § 6 lõike 1 punkt 32: DP-ga kavandatakse naftatoodete terminali püstitamist, mille kogumahutavus ületab 100 000 kuupmeetrit. Nimetatud tegevuse puhul on KSH algatamine kohustuslik.

Lähtudes hanketingimustest viiakse KSH läbi keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusega, so KSH programm ja aruanne vastavad oma sisult KeHJS-e § 13, § 20, § 36 ja § 40 sätestatud nõuetele. KMH täpsus on seotud kavandatava tegevuse väljatöötatud lahenduse täpsusega.

KSH ja KMH eesmärgid

KSH eesmärk on (KeHJS § 2 lg 2):

1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;

2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut.

KMH eesmärk on (KeHJS § 2 lg 1):

1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek ka-vandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;

2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta;

3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetlu-ses.

Kuna DP-ga kavandatakse suurõnnetuse ohuga objekti kehtiva DP muutmist, siis sellest tulene-valt koostatakse ettevõtte riskianalüüs, mis antud juhul on liidetud KSH ja selle menetluse koos-seisu.

Heakskiidetud KSH aruandele tuginedes peab saama järelevalvaja sätestada keskkonna- ja ohu-tusnõuded ning keskkonnaseire meetmed.


6 / 72

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE JA KSH OSAPOOLED

Detailplaneeringu (DP) koostamise ja KSH osapooled on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Detailplaneeringu koostamise ja KSH osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed

DP koostami-sest huvitatud isik (arendaja)

AS Vopak E.O.S. Aivar Lääne, keskkonnajuht (üldkoordinaator) [email protected] Sten Aamer, arendusjuht [email protected]

Pirita tee 102 12011 Tallinn tel 626 6100 [email protected]

Kinnistute oma-nik

AS Tallinna Sadam Kärt Madiberk [email protected] Ellen Kaasik [email protected]

Sadama 25 15051 Tallinn tel 631 8555 [email protected]

DP ja KSH koostamise al-gataja ja DP kehtestaja

Viimsi Vallavolikogu

Eleri Kautlenbach (üldkoordinaa-tor ja KSH) [email protected] Anne Siitan (DP) [email protected] Margus Talsi (riskianalüüs) [email protected]

Viimsi, Nelgi tee 1, 74001 Harjumaa tel 606 8860

DP ja KSH koostamise kor-raldaja

Viimsi Vallavalitsus

DP koostaja Ramboll Eesti AS Ramboll Finland OY

Aune Aunapuu (üldkoordinaator) [email protected] Liisi Ventsel (planeerija) [email protected]

Laki 34 12915 Tallinn tel 698 8352

KSH läbiviija Ramboll Eesti AS Ramboll Finland OY

Aune Aunapuu (üldkoordinaator) [email protected] Eike Riis (KSH juhtekspert) [email protected]

Laki 34 12915 Tallinn tel 698 8352

KSH järele-valvaja

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon

[email protected] Viljandi mnt 16 11216 Tallinn Tel 674 4800

KSH juhtekspert on Eike Riis, kes omab sellekohast õigust vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 14 ja § 34 lõikele 3:

keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH0013 (kehtiv kuni 16.06.2016);

riiklikult tunnustatud kõrgharidus: kõrgharidus (=MSc) bioloogias (Tartu Ülikool, 1981-1987);

töökogemus: enam kui 20-aastane töökogemus keskkonnamõju hindamise ja keskkon-namõju strateegilise hindamise alal (1988-1997 Tallinna Keskkonnaameti juhtivspetsia-list; 1997-2011 oktoober E-Konsult OÜ keskkonnaekspert, 2011 november – praeguseni Ramboll Eesti AS-i vanemkonsultant);

strateegilise planeerimise koolitus: 2006.a läbitud kursus „Jätkusuutliku ettevõtluse stra-teegiline juhtimine“ (kursus vastas 2 ainepunktile);

KSH põhimõtete, protseduuri ja seonduvate õigusaktide tundmine: enam kui 20-aastane töökogemus KMH ja KSH alal ning pidev enesetäiendamine oma töövaldkonnas, mis on


7 / 72

andnud teadmised ja praktika KSH ja KMH põhimõtete, protseduuri ja asjakohaste õigus-aktide tundmise kohta.

KSH töörühma kuuluvad:

- Veronika Verš (keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH0149) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, kavandatava tegevuse kooskõla arengukavade, planeeringute ja muude oluliste dokumentidega, KSH ja KMH põhimõtted, programmi ja aruande kvaliteedikontroll;

- Esta Rahno – müra;

- Eesti Keskkonnauuringute Keskus – välisõhk;

- Andres Talvari – riskianalüüs;

- Raimo Pajula (keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH0140) – kaitstavad loodusobjek-tid, roheline võrgustik;

- Liis Tikerpuu – sotsiaal-majanduslikud mõjud, merekeskkond, avalikkuse kaasamise kor-raldamine;

- Kersti Ritsberg (keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH0150) – pinnas, pinna- ja põh-javesi;

- Eneli Niinepuu – GIS, kaardimaterjalid, visualiseerimine;

- Aune Aunapuu (keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH0139) – DP ja KSH koostamise koordinaator, alternatiivide võrdlemine ja hindamine, parima alternatiivi valik.

Vajadusel kaasatakse töö käigus ka teisi eksperte.


8 / 72

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeritavale alale jäävate kinnistute ehitus- ja kasutusõiguse määramine kaaludes omaniku, hoonestaja, naabrite, puudutatud kohalike omava-litsuste, riigi ning üldisi avalikke huve.

Planeeringuga kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

2001.a on koostatud Muuga küla Lasti, Muuga ja Allika maaüksuse DP (hõlmab ligikaudu 25 ha suuruse maa-ala; vt ptk 6.1.2). DP on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 13.02.2001.a otsusega nr 24. Viimsi Vallavalitsus väljastas 14.02.2001.a ehitusloa nr 12. Ehitustööd on lubatud kütuseter-minali rajamiseks: administratiiv-olmehoone, kaks raudtee mahalaadimisestakaadi (nr 1: 2 x 20 + 2 x 10 kohta, nr 2: 2 x 30 kohta), mahutipark 7 x 20 000 m3 + 1 x 10 000 m3 (kokku 150 000 m3), tehnoloogiline pumbamaja, termaalõli katlamaja 6 x 3,2 MW (kokku 19,2 MW), tuletõrje pumbamaja, trafoalajaam, töökoda-ladu ja kompressorjaam, pääslahoone, tuletõrje veemahuti, trafoalajaam, hüdromonitorid, kanalisatsioonipumpla, kaks vihmavee puhastusseadet, platsipeal-sed magistraaltorustikud, territooriumi valgustus, piire, vertikaalplaneerimine ja valvesignalisat-sioon. Selle DP-ga kavandati aastas kuni 3 mln tonni tumedate naftasaaduste, peamiselt toornaf-ta käitlemist. Ehitustegevust alustati, kuid terminali arendamine sumbus 2002.a.

AS Vopak E.O.S. (arendaja) omandas õigused Lonessa terminali rajamiseks. Arendaja ei pea üle 10 aasta tagasi kehtestatud DP-dega ette nähtud terminali rajamist otstarbekaks, arvestades ka-vandatavat investeeringut ja parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamise vajadust, sh laadimis-tsüklite vähendamise aspekti. Seoses suurema turunõudlusega hoiustamisteenuse (pikemaajalise hoiustamise) järele soovib arendaja terminali edasise arendustegevuse käigus võrreldes varase-mate DP-dega (vt ptk 6.1.2) kavandatuga suurendada ennekõike mahutiparki. Kavandatakse terminali naftasaaduste käitlemiseks kuni 6 mln t/a.

Lisaks soovitakse modifitseerida kaupade nomenklatuuri, vähendades toornafta käitlemise kogust kuni 1 mln tonnini aastas (senise 3 mln t/a asemel) ja suurendades raske kütteõli (rahvapärane nimetus masuut) käitlemise koguseid 5 mln tonnini aastas. Raske kütteõli käitlemiseks on vaja seda soojendada temperatuurile ca 50°C. Selleks vajaliku katlamaja kavandatav soojusvõimsus on 48 MW (kuus maagaasil töötavat 8 MW katelt). Arendaja hinnangul ei muuda täiendav kauba-kogus DP ala välist logistikat olulisel määral.

Arendajast

AS Vopak E.O.S. on suurim iseseisev terminalide operaator Baltimaades. Ettevõtte soodne geo-graafiline asukoht annab võimaluse pakkuda klientidele mitmeid teenuseid naftasaaduste töötle-mise, transportimise ja hoiustamise valdkonnas.

AS Vopak E.O.S. opereerib nelja kaasaegse terminaliga, mille mahutite kogumaht seisuga märts 2013.a oli 1 026 000 m3. Terminalid asuvad strateegiliselt lihtsalt juurdepäästetavates kohtades, jäävabas AS-ile Tallinna Sadam kuuluvas Muuga sadamas. Muuga sadama territooriumil asub kaks terminali (Pakterminal ja Stivterminal) ning Maardu linna tööstusterritooriumil kaks termina-li (Termoil ja Trendgate); kahel viimatinimetatul on ühendus Muuga sadamaga torujuhtmete kaudu.

Venemaa naabrus ja Muuga sadama infrastruktuurid võimaldavad AS-il Vopak E.O.S. pakkuda suurepäraseid võimalusi vedelkütuste transportimisel meritsi Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse, Ameerikasse ja Kaug-Aasiasse. Terminalid on ühendatud Eesti ja Vene raudteedega. Kõiki raud-teeoperatsioone ja logistikat teostab AS-i Vopak E.O.S. tütarfirma AS E.R.S.

AS Vopak E.O.S. kuulub Royal Vopaki kontserni, mis on iseseisev ülemaailmne liider vedelate ja gaasiliste kemikaalide ja naftasaaduste töötlemise ja hoiustamise valdkonnas. Sellise kontserni koosseisu kuulumine garanteerib pidevalt kõrgekvaliteediliste teenuste pakkumise, mis on Vopaki ülemaailmsete operatsioonide ja ohutuse standardite rakendamise tulemus.

Jätkusuutlik ettevõtlus on firma operatsioonide ja protsesside lahutamatu osa. Oma otsustes ei lähtu AS Vopak E.O.S. ainult majanduslikest aspektidest, vaid ka pikaajalistest ohutuse, tervise,


9 / 72

keskkonnaohutuse ja sotsiaalsetest aspektidest. Seetõttu rakendab ettevõte järjekindlalt ja järgib ohutust, tervist, ümbritsevat keskkonda ja kvaliteeti (SHEQ) tagavaid standardeid, reegleid, koo-dekseid ja protseduure. Ettevõtte poliitika on välja töötatud nii, et tema tegevus ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda ja selle elanikke.


10 / 72

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

4.1. Detailplaneeringu sisu kirjeldus

Lonessa terminali algatatud DP hõlmab järgmised kinnistud: Allika I (89001:010:1396), Allika II (89001:010:1397), Allika (89001:010:1395), Muuga (89001:010:0400), Muuga I (89001:010:1754), Hansumäe 1 (89001:010:0246), Lasti tee 15 (89012:001:0015), Lasti (89001:010:8550) ja Lasti I (89001:010:1582). Planeeringuala asukoha skeem vt Joonis 1.

Joonis 1. Planeeringuala asukoha skeem


11 / 72

Planeeringu koostamisel lähtutakse DP algatamise otsuse lisana esitatud lähteseisukohtadest DP koostamiseks (vt Lisa 1). DP koostamise aluseks on Vopak E.O.S. AS Lonessa kütuseterminali laienduse eskiisprojekt (Sweco Projekt, töö nr 11320-0002, Tallinn 2011) – vt ptk 4.2.

4.2. Koostatava detailplaneeringu alusel elluviidava tegevuse kirjeldus

4.2.1. Kavandatav tegevus mahutipargi alal

Planeeringuala sisse kavandatavale mahutipargi alale on kavandatud rajada järgmised objektid:

mahutirühm 1-6: 5 x 20 000 m3 + 1 x 10 000 m3 = 110 000 m3; mahutirühm 2-5: 4 x 20 000 m3 + 1 x 10 000 m3 = 90 000 m3; mahutirühm 3-3: 2 x 27 500 m3 + 1 x 20 000 m3 = 75 000 m3; mahutirühm 4-2: 2 x 10 000 m3 = 20 000 m3; mahutirühm 5-6: 5 x 20 000 m3 + 1 x 10 000 m3 = 110 000 m3; mahutirühm 6-2: 2 x 27 500 m3 = 55 000 m3; administratiiv-olmehoone koos terminali juhtimiskeskusega; tuletõrjepumpla koos vahuainelaoga; tuletõrjevee mahuti; kolm alajaama; termaalõli katlamaja; kolm pumbamaja ning torustike ja kollektorite ühendussõlm (edaspidi manifolding); gaasikogumise ja käitlemise süsteem (gaasitagastussüsteem); valvehooned.

Lasti teest põhja poole (väljapoole planeeringuala piiri) kavandatakse raudtee-estakaad (2 x 66 kohta), mis ehitatakse ümber olemasolevast rongide seisuteest.

Rajatav Lonessa terminal lülitub Muuga sadamas paiknevate arendaja olemasolevate terminalide (Pakterminal, Stivterminal) ning arendaja poolt kasutatavate kaide võrku.

Mahutipark

Kavandatavate mahutite (vt eespool) kogumaht on 460 000 m3.

Kõik mahutid projekteeritakse vastavalt Eestis kehtivatele normidele, kooskõlas normiga EVS-EN 14015 ja Tehnilise Järelvalve Ameti nõuetele. Mahutid varustatakse tehnilise passiga, mis sisal-dab kogu informatsiooni ja sertifikaate materjalide ja keevisõmbluste kohta.

Mahutid projekteeritakse vastavalt produkti klassile ning varustatakse üle- ja alarõhuklappidega ning tuletõrjesüsteemidega (vesi ja vaht). Kõikidele mahutitele nähakse ette isolatsioon ja soo-jenduskontuurid. Soojuskandjaks on termaalõli. Emissiooni vähendamiseks nähakse mahutitele ette sisemised ujuvad katused.

Mahutite põhjad on projekteeritud kooniliselt, kaldega tsentrisse, mis hõlbustab mahutite tühjen-damist süvendite kaudu.

Mahutid on paigutatud avariivanni. Avariivann omab sademevee drenaaži. Drenaaži väljaviigul on sulgeseade, mis normaalolukorras on suletud.

Kõik mahutid on planeeritud sisemiste ujuvkatustega ning on varustatud nivoo ja temperatuuri kontrolli ning ületäitmist tõkestava alarmseadmega.

Vallitusalad

Vallitusala (vallitusruum) on mahutirühma (mitut mahutit) sisaldav valliga muust piirkonnast eraldatud ala. Lonessa mahutipargi alale on kavandatud kuus vallitusala (eraldi igale mahutirüh-male). Vallituse kõrgus jääb vahemikku 2,2-5,5 m. Kõikide mahutirühmade vallituse kõrguse ar-vutamisel on lähtutud suurima mahuti mahust, millele lisatakse 10% varu.


12 / 72

Vallitusalasse tuleb projekteerida ja ehitada teenindavale personalile käiguteed nii, et lahkumine vallitusalast on võimalik (turvaliselt) ka hädaolukorras (EVS 812:5:2005). Kõik vallitusalad tuleb varustada ülekäigutreppidega.

Pumbamajad ja manifolding

Lisaks varemplaneeritud pumbamaja-manifoldingule nähakse ette veel kaks pumbamaja koos jaotuskollektoritega. Planeeritavatesse pumbamajadesse nähakse ette igaühesse 4 produktipum-pa ja üks pump produkti ümberpumpamiseks. Pumplad varustatakse põlevvedeliku lekkest ja tu-lekahjust teatava häiresüsteemiga ning kohtkindla vahu-sprinklerseadmega.

Termaalõli katlamaja

Varasema lahenduse tehniline projekt nägi ette rajada territooriumile termaalõli katlamaja võim-susega 6 x 3,2 MW, kokku 19,2 MW.

Uue lahendusega nähakse ette katlamaja võimsuse suurendamine 19,2 MW-lt 48 MW-ni. Kavan-datavasse katlamajja nähakse ette kuus katelt, igaüks võimsusega 8,0 MW. Katlad töötavad gaa-siküttel. Katlad varustatakse kõigi tööks vajalike seadmetega ja põlemisautomaatikaga. Soojus-agendiks kasutatakse termaalõli parameetritega 180/140ºC.

Elektrivarustus

Terminalide elektripaigaldis peab vastama Eestis kehtivale elektriohutuse seadusandlusele. Elekt-risüsteemid tuleb rajada 2-klassi plahvatuskindlusega.

Terminalide põhilised elektritarbijad on tehnoloogilised pumbad, torustike küttesüsteem, katla-maja, tuletõrjevee pumpla ja kontorihoone ning planeeringualast kirdesse jääv perspektiivne raudtee-estakaad.

Terminali elektrivarustuse tagamiseks nähakse ette kolm alajaama, mis paigutatakse territooriu-mile selliselt, et jõukaablite pikkused ei ületaks 200 m.

Tulekustutussüsteem

Kõik mahutid varustatakse statsionaarse automaatse tulekustutussüsteemiga. Tulekustutussüs-teemi projekteerimisel tuleb lähtuda heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigis kehtivast normdokumentatsioonist. Terminali nähakse ette oma tuletõrje pumbamaja koos vee- ja vahuai-nemahutitega. Terminali on ette nähtud maa alune ringtorustik koos mahutite ja vallitusala kus-tutussüsteemidega.

Tuletõrjepumpla peab olema kaitstud tulekahjude ja lekete eest. Hoone projekteerida gaasikind-laks ning elektrisüsteem 2-klassi plahvatuskindlusega. Kustutusvee kättesaadavusega peab ole-ma tagatud kustutussüsteemide käivitumine kolme minuti jooksul. Kõik kustutussüsteemid pea-vad omama iseseisvat tulele/ kuumusele vastupidavusaega 30 minutit. Pumpasid peab olema vä-hemalt kaks, millest kumbki tagab 100% nõutud vee kogusest. Vähemalt üks pumpadest peab olema objekti elektritoitest sõltumatu diiselmootoriga, diisli tagavara 6 tundi.

Tuletõrjeveemahuti on planeeritud planeeringuala kirdeossa. Mahuti maht 3000 m3. Mahuti raja-da kohtkindla roostevabast terasest konstruktsiooniga.

Igast tuletõrjehüdrandist saadav vee hulk peab olema 3-10 m3 /min vähemalt 5 bar surve juures. Hüdrandi juures peab olema 3 m raadiuse ulatuses vaba ruumi. Soovitatavalt näha tuletõrjehüd-randid ette ka perspektiivse raudtee-estakaadi projekteerimisel.

Tuletõrjevee torustiku ja vahutorustiku võrk on kavandatud ringvõrguna. Kustutusvee torustik peab olema rohelist ja vahutorustik punast värvi. Veetorustik on kavandatud maa alla allapoole maapinna külmumispiiri. Veetorustik tuleb projekteerida selliselt, et kustutamiseks ja jahutami-seks mõeldud vee kogus +20% ei liiguks torustikus kiiremini kui 5 m/sek. Vaheventiilid projek-teerida selliselt, et võimalike remonditööde ajal on tagatud piisav kaitse terminalile. Kustutusvee süsteeme ja pumpasid tuleb katsetada regulaarselt ja tulemused fikseerida.

Mahutitele nähakse ette jahutussüsteemid.


13 / 72

Gaasitagastussüsteem

Kõikidele mahutitele on kavandatud ühtne kütuseaurude ja gaaside kogumise ning töötlemise seade. Gaaside kogumise torustikud asuvad mahutite väliskülgedel. Gaaside kogumisel tuleb ka-sutada tehnilist lahendust, mille ehitus välistab produkti torude ja gaasitorustiku valesti ühenda-mist. Auru tagasijuhtimise torustik võib olla elektrit juhtivast materjalist, kuid on isoleeriva ketta või vahetükiga elektriliselt katkestatud. Torustik on maandatud. Gaasikogumisseade projekteeri-da suutlikkusega võtta tagasijuhitavat gaasi vastu laadimiskiirusel, mis kuni 1,25 korda ületab laadimisseadme suurima projekteeritud laadimiskiiruse. Mistahes laadimiskiirustel tuleb vältida täidetava mahuti ülerõhu- vaakumklappide töölerakendumist.

Produktitorustikud

Kõik produktitorustikud on maapealsed, isoleeritud ja varustatud elektrikütte kaabliga. Torustike termiline pikenemine ja lühenemine kompenseeritakse omakompensatsiooniga ning P-ja L-kompensaatoritega.

Torustike kinnituseks kasutatakse SFS-tüüpi tugesid. Tugedevaheline kaugus arvestab toru tuge-vust ja läbipainet. Lähteandmeteks on parameetrid toru tööolukorras: fluidumi temperatuur, maksimaalne töösurve ja veega täidetud toru kaal koos isolatsiooniga.

Produkti väljapumpamiseks terminali mahutitest tankeritele, Muuga sadama kaidele läbi Vilja tn 2 asuva manifoldingu, on ette nähtud magistraaltorustiku trass, kuhu on planeeritud neli toru dn 600. Kõik neli toru on isoleeritud ja varustatud elektrikütte kaabliga. Torustike läbipuhumiseks on ette nähtud läbipuhkeseadmed.

Produkti liikumise skeem terminalis:

produkti vastuvõtt toimub nii raudteelt kui ka Muuga sadama tankeritelt läbi Vilja tn 2 kinnistul asuva manifoldingu;

produkti hoiustamine mahutiparkides ja väljalaadimine tankeritele Muuga sadama kaide ääres toimub läbi Vilja tn 2 asuva manifoldingu. Läbi Vilja tn 2 asuva manifoldingu nä-hakse ette ka võimalus produkti ümberpumpamiseks ühest terminalist teise.

Torustikud on ette nähtud isoleerida kivivillast koorikutega. Isolatsioonitööd teostatakse vastavalt standardile EVS 860:2004. Isolatsioonikihi paksus on määratud isolatsioonimaterjali omaduste, isoleeritava objekti mõõtude ja käideldava produkti töötemperatuuri järgi.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustus ja kanaliseerimine lahendatakse vastavalt võrgu valdaja (AS Tallinna Sadam) tehni-listele tingimustele.

Sademevee kanalisatsioon

Sademeveed mahutipargist ja raudtee-estakaadilt kogutakse kokku, puhastatakse puhastus-seadmes ja juhitakse Muuga sadama sademeveekollektorite kaudu merre. Tavaolukorras on ma-hutipargis ja raudtee-estakaadil sademevee väljalasketorudele ette nähtud siiber suletud olekus.

Raudtee-estakaad

Võrreldes kehtiva DP lahendusega muutub kavandatava lahenduse puhul raudtee-estakaadide arv ja asukoht: varemplaneeritud kahe kahepoolse 2 x 30 laadimiskohaga estakaadi asemele ka-vandatakse nüüd üks kahepoolne estakaad 2 x 66 kohaga (st laadimiskohtade arv suureneb 12 koha võrra). Uus laadimisestakaad ei paikne enam vahetult mahutipargi kõrval (Lasti teest lõuna pool), vaid nihutatakse Lonessa mahutipargi alast välja, Lasti teest põhja poole (üks olemasolev raudteeharu ehitatakse ümber laadimisestakaadiks). Seega nihkub kavandataval raudtee-estakaadil toimuv laadimistegevus elamualadest kaugemale. Varemplaneeritud estakaadide asu-kohale on kavandatud mahutid.

Produkti laaditakse raudteetsisternidest välja alumiste- ja ülemiste mahalaadimisvarte kaudu kõikidel mahalaadimiskohtadel.


14 / 72

Produkti soojendamiseks tsisternides kasutatakse termaalõli, mis juhitakse läbi soojusvahetajate. Produkti mahalaadimiseks raudteelt on estakaadile planeeritud eraldi produktipumbad.

Raudtee-estakaad on ette nähtud teraskonstruktsioonidest ja toetub raudbetoonist alusplaadile. Estakaadi alusplaat on varustatud drenaažisüsteemiga. Drenaažisüsteem kogub ja juhib sademe-veed puhastusseadmetesse. Normaalolukorras on süsteem suletud.

Raudtee-estakaadil olevate tsisternide võimalikuks jahutamiseks või kustutamiseks nähakse ette tuletõrjevee ja vahuemulsiooni monitorid, mis asuvad maapinnast ca 5 m kõrgusel. Monitore on võimalik kasutada nii vee- kui vahtkustutuseks. Estakaadi kustutussüsteem projekteeritakse ja kooskõlastatakse koostöös Päästeametiga.

Vastavalt evakuatsiooninõuetele on planeeritava naftasaaduste terminali ja perspektiivse raud-tee-estakaadi ühendamiseks kavandatud sillad üle Lasti tee.

Käideldavad vedelkütused

Planeeritav kaubakäive terminalis on:

- raske kütteõli (sh põlevkivikütteõli): 5,0 mln tonni aastas; - toornafta: 1,0 mln tonni aastas.

Olulised andmed ümberlaaditavate vedelkütuste ja toorme kohta (esitatuna maksimaalsetena) vt Tabel 1.

Tabel 1. Olulised andmed ümberlaaditavate vedelkütuste ja toorme kohta (esitatuna maksimaalsetena)

Raske kütteõli /põlevkivikütteõli

Toornafta

Ohutunnus Xn, T, N F, T, N Tihedus 890-1040 kg/m3 800-900 kg/m3 Leektäpp >60ºC -30ºC Keemistemperatuur 170...370ºC - Isesüttimistemperatuur 380ºC - Kombineeritud nomenklatuuri (KN) alamrubriik1

2710 19 61 kuni 2710 19 69 / 2710 19 61

-

Hangumistemperatuur 10…36/-15ºC -75ºC Väävliühendite sisaldus (len-duvad ühendid)

H2S / fenoolid H2S, merkaptaanid

Riskilause (R-lause)2 R36/37/38, R43, R45, R51-53 R11, R66, R67, R45, R52-53 Ohutuslause (S-lause) S24, S28, S43, S45, S46 S43, S45, S53, S61 Pärast 1. juunit 2015 on kohustuslik klassifitseerida, märgistada ja pakendada nii ained kui segud EÜ määruse nr 1272/2008 ehk CLP-määruse3 kohaselt. Terminali käikuandmise ajaks tuleb käit-lejal tagada ohtlike kemikaalide ja nende hoiukoha nõuetekohane varustamine selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või tahvlitega vastavalt rahvusvahelistele (CLP-määrus)

1 Keskkonnaministri 19.05.2005.a määrus nr 38: Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded ning biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ja nende tõendamise kord; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/101062012014 2 Riski- ja ohutuslausete tähendused vt: Sotsiaalministri 03.12.2004.a määruse nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord“ lisa 2 – Ohtlike ainete ja valmististe klassifitseerimise ja märgistamise juhend; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1325/6120/13256123.pdf# 3 CLP – Classification, Labelling and Packaging (klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine); vt Tervise-ameti koduleht: http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-margistamine-ja-pakendamine.html


15 / 72

ja siseriiklikele õigusaktidele. KSH aruandes esitatakse CLP-määruse kohane märgistus käidelda-vate produktide kohta koos vastavate ohu- ja hoiatuslausetega.

Olulisemad keskkonnakaitse põhimõtted

Põhjavee kaitse

Käitlemiskoht eraldatakse põhjaveest kemikaali- ja veekindla tõkkekihiga; pinnalt kuhu kemikaal võib sattuda, peab olema seda lihtne kokku koguda.

Välisõhk

Naftasaaduste mahutites hoidmisel, laevadele ja mahutitesse pumpamisel eralduvad välisõhku kergestilenduvad ühendid ja kütuste aurud. Emissiooni vähendamiseks on kõikidele mahutitele ette nähtud sisemised ujuvkatused. Muud täiendavad tehnilised lahendused ja võimalikud meet-med täpsustatakse planeeringu menetlemise käigus lähtudes KSH tulemustest. Terminal liitub AS-i Tallinna Sadam välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteemiga. Arendaja on valmis vajadusel (läh-tudes seiresüsteemi analüüsi tulemustest, mis esitatakse KSH aruandes) osalema koostöös AS-iga Tallinna Sadam ja teiste operaatoritega vajalikku/vajalikesse asukohta(desse) täiendava(te) õhuseirejaama(de) paigaldamisel.

Müra

Põhiline terminali tegevusega seotud müraallikas on raudteetransport.

Lasti teega külgnevast olemasolevast raudtee seisupargist lähtuva müra tõkestamiseks ei ole käesoleval ajal tehnilisi rajatisi püstitatud. Looduslik müraekraan rohekoridori ja kõrghaljastuse näol paikneb Muuga I kinnistul Allika kinnistu ja elamuala vahel ca 200 m laiusel maa-alal. Ka-vandatava terminali lahendusega on kavandatud täiendavad abinõud müra tõkestamiseks elamu-ala suunas.

Põhiabinõuna rajatakse peamise müraallika – Lasti teega külgneva raudtee seisupargi ja laadi-misestakaadi – kõrvale kogu estakaadi ulatuses Lasti tee äärde 4-5 m kõrgune müratõkkesein.

Kavandatava terminali ja rohekoridori piirile on planeeritud 4–5 m kõrgune haljastatud pinnase-vall koos sellele paigaldatud läbipaistmatu piirdetaraga. Vall-piire ei varja täielikult kavandatud terminali mahuteid ja olemasolevaid mahuteid teisel pool Lasti teed kogu kõrguses, kuid mada-lamaid rajatisi vall varjab ning parandab muuhulgas ka visuaalset vaadet.

Terminali tehnoloogilised protsessid ei ole olulised müraallikad. Produktipumbad paiknevad sel-leks otstarbeks spetsiaalselt ehitatavas pumplahoones, samuti on eraldi hoone tuletõrjevee pum-pade jaoks. Rajatav katlamaja töötab kaasaegsete seadmetega, katlad paiknevad samuti eraldi hoones, mille seinte materjal on heli summutav.

KSH käigus analüüsitakse rakendatavate meetmete tõhusust ja vajadusel antakse täiendavaid soovitusi mürataseme hoidmiseks allpool lubatud taset.

Riskid

Põhilised riskifaktorid terminali ekspluateerimisel on seotud:

- raudteetranspordi ja raudtee-estakaadiga; - laevade lossimisel ja laadimisel vedelkütustega; - mahutipargi, torustiku, armatuuri ja seadmetega; - ekspluatatsioonipersonali tegevusega.

KSH käigus teostatakse kavandatava terminali nõuetekohane riskianalüüs, mis esitatakse KSH aruande koosseisus.


16 / 72

4.2.2. Kavandatav tegevus väljaspool mahutipargi ala

Planeeringuala lõuna- ja lääneosas säilitatakse olemasolev kõrghaljastus (sh rohekoridor), mis jääb puhvertsooniks kütuseterminali ja elamualade vahele (vt Joonis 1). Puhvertsooni lääneser-va, Kabelikivi tee elamukruntide lähedale, on planeeritud jalgtee kuni Muuga kabelikivini.

Planeeringuala lõunatippu on kavandatud Kasekännu tee ja Ühenduse tee tänavaid ühendav tee-maa koos parkimisvõimalusega Muuga kabelikivi ja virgestusmaa külastajatele ning juurdepääsu-ga Ühenduse tee 3 kinnistule. Kavandatud teemaast lõuna poole on planeeritud virgestusmaa krunt (sihtotstarve: üldkasutatav maa).

Sademevee ärajuhtimiseks väljastpoolt mahutipargi ala koostab AS Viimsi Vesi Muuga küla Muu-ga sadama äärse piirkonna sademevee ärajuhtimise eskiisprojekti, milles analüüsitakse Muuga küla ja Lasti tee piirkonna sademevee ärajuhtimise probleemi põhjuseid (sh kalded, vooluhulgad jms) ning pakutakse välja lahendus(ed). Analüüs koostatakse kogu Muuga oja valgala ulatuses. Nimetatud eskiisprojekti tulemused võetakse arvesse DP koostamisel ja kajastatakse KSH aruan-des.

Vt ka ptk 6.1.1 ja 8.3.3.

Viimsi valla mandriosa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga aastateks 2013-2024 on perspektiivis ette nähtud rajada Muuga küla veevarustuse ringvõrk, mis jääb osaliselt Lonessa DP planeeringualale. Samuti läbib planeeringuala perspektiivne kanalisatsiooni peakollektor, mille kaudu juhitakse valla reovesi rekonstrueeritavasse Muuga reoveepuhastisse. Planeeringualale on kavandatud Viimsi valla peareoveepumpla. Perspektiivsete vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Viimsi valla reoveepumpla asukohad kajastatakse Lonessa DP eskiisis vastavalt ÜVK arengukava-le ja AS-ilt Viimsi Vesi saadud täiendavale informatsioonile. Olemasolev kraav (ÜVK arengukava kohaselt veejuhe nr 17, Muuga oja) säilib. Planeeringuala piires täpsustatakse lahendust vasta-valt AS-i Viimsi Vesi poolt koostatavale eskiisprojektile.

Vt ka ptk 6.2 ja 8.3.3.


17 / 72

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVSE-TE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

KSH käigus hinnatakse nelja alternatiivi:

1. 0-alternatiiv: Vopak E.O.S AS-i Lonessa terminali (edaspidi Lonessa terminal) väljaehita-mine kehtestatud DP-de mahus, Vesta Terminal Tallinn OÜ terminali (edaspidi Vesta ter-minal) laiendamine kehtestatud DP mahus ja olemasolev olukord (teised Muuga sadama lääneosas välja ehitatud terminalid);

2. Lonessa terminali väljaehitamine kehtestatud DP-de mahus, Vesta terminali laiendamine algatatud DP mahus ja olemasolev olukord (teised Muuga sadama lääneosas välja ehita-tud terminalid);

3. Lonessa terminali laiendamine algatatud DP mahus, Vesta terminali laiendamine kehtes-tatud DP-de mahus ja olemasolev olukord (teised Muuga sadama lääneosas välja ehita-tud terminalid);

4. Lonessa terminali laiendamine algatatud DP mahus, Vesta terminali laiendamine algata-tud DP mahus ja olemasolev olukord (teised Muuga sadama lääneosas välja ehitatud terminalid).

Alternatiivid põhinevad Vopak E.O.S.-i ja Vesta Terminal-i kinnistutel algatatud ja kehtestatud DP-de kombinatsioonidel (vt Tabel 2).

Tabel 2. KSH käigus käsitletavate alternatiivide kavandatavad kaubakäibed ja mahutite kogumahutavused: rohelisega on antud kehtestatud DP-dega lubatud mahud, oranžiga on antud algatatud DP-dega soovitud mahud

Käsitletavad alternatiivid

Käive, milj t/a Mahutite kogumahutavus, m3 Vopak (Lones-

sa)

Vesta Vopak (Lones-

sa)

Vesta Koorma

2a Virna

3 Kokku Koorma

2a Virna 3 Kokku

Alternatiiv 1 (0-alternatiiv) 3,0 1,1 3,3 4,4 150 000 64 000 98 000 162 000

Alternatiiv 2 3,0 1,1 3,3 4,4 150 000 128 400 175 000 303 400 Alternatiiv 3 6,0 1,1 3,3 4,4 460 000 64 000 98 000 162 000 Alternatiiv 4 6,0 1,1 3,3 4,4 460 000 128 400 175 000 303 400 Olemasolev olukord (foon) - 1,74 - 1,74 - 100 000 - 100 000

KSH läbiviimisel lähtutakse sellest, et Koorma tn 2a valmisehitatud terminali osa arvestatakse olemasoleva olukorrana (foon). Kaubakäive Koorma tn 2a kinnistu olemasolevas terminalis on 1 740 506 tonni (1,74 miljonit tonni) rasket kütteõli aastas, mahutipargi maksimaalne koguma-hutavus on 100 000 m3.

Alternatiivide hindamise puhul tuleb Vesta Terminal Tallinn OÜ kavandatavatele mahtudele ja käibele juurde lisada ka Koorma tn 2a olemasolev olukord. Käive Koorma tn 2a kinnistul kokku on 2,84 miljonit tonni (olemasolev 1,74 miljonit tonni ja kavandatav 1,1 miljonit tonni).4

Käideldavate naftaproduktide kavandatavad käibed liikide kaupa vt Tabel 3. Ei ole arvestatud Vesta terminali olemasolevat käivet Koorma 2a kinnistul (vt eespool).

4 NB! Sweco poolt Vesta terminali kohta koostatud eelprojektis (2011) on antud Koorma tn 2a kogukäibeks (olemasolev + kavandatav) 2,2 miljonit tonni. Tegemist on aegunud andmetega, mida arendaja on tänaseks täpsustanud. Seega tuleb lugeda Koorma 2a kogukäibeks (olemasolev + kavandatav) 2,84 miljonit tonni.


18 / 72

Tabel 3. Käideldavate naftaproduktide kavandatavad käibed liikide kaupa

Terminal Kehtestatud DP-d Algatatud DP-d Vopak (Lonessa) rasked kütteõlid ja toornafta

kokku kuni 3 mln t/a rasked kütteõlid kuni 5 mln t/a toornafta kuni 1 mln t/a

Vesta (Koorma 2a) rasked kütteõlid 1,1 mln t/a rasked kütteõlid 1,1 mln t/a Vesta (Virna 3) toornafta 0,4 mln t/a

bensiini 0,9 mln t/a diiselkütus 2,0 mln t/a

toornafta 0,4 mln t/a bensiini 0,9 mln t/a diiselkütus 2,0 mln t/a

Asukoha alternatiive ei käsitleta, kuna naftasaaduste terminali rajamine detailplaneeringuga hõl-matud kinnistutele on lisaks 0-alternatiivile ainus reaalne alternatiiv (ebareaalseid alternatiive KSH-s ei käsitleta).

5.1. Alternatiiv 1 (0-alternatiiv)

Alternatiiv 1 (0-alternatiiv) on olemasoleva olukorra jätkumine:

- arendatakse välja Lonessa terminal kehtivate DP-de mahus; - arendatakse välja Vesta terminali laiendus kehtivate DP mahus; - olemasolev olukord: Vesta väljaehitatud terminal Koorma 2a kinnistul, teised Muuga sa-

dama lääneosas väljaehitatud terminalid (vt ptk 7.2).

Algatatud DP-ga kavandatavat tegevust ei realiseerita (DP-d ei kehtestata).

Lonessa terminali kehtivates DP-des ette nähtud ehitusmahud

Lonessa terminali maa-ala kohta on kehtestatud neli DP-d – vt ptk 6.1.2.

Kehtivate DP-de kohaselt on võimalik Lonessa terminali maa-alale rajada mahutipark mahutavu-sega 150 000 m3, raudtee-estakaad ning seda teenindav infrastruktuur (katlamaja, pumbajaa-mad jms), mis võimaldavad käidelda raskeid kütteõlisid ja toornaftat kuni 3 miljonit tonni aastas.

Vesta terminali Koorma tn 2a ja Virna tn 3 kehtivas DP-s ette nähtud ehitusmahud

Koorma tn 2a ja Virna tn 3 kehtestatud ja algatatud DP-d oma asendiplaaniliselt lahenduselt põ-himõtteliselt kattuvad. Erinevus seisneb mahutite kõrguses ja sellest tulenevalt mahutipargi mak-simaalses kogumahus. 0-alternatiivi hindamiseks on kasutatav eelprojekti „Vesta Terminal Tallinn OÜ Koorma 2a ja Virna 3 perspektiivse naftasaaduste terminali eelprojekt“ seletuskiri.

Kauba käive Koorma tn 2a kinnistu terminalis on 1,1 mln tonni raskeid kütteõlisid aastas. Mahu-tipargi maksimaalne kogumaht on 64 000 m3.

Kauba käive Virna tn 3 kinnistu terminalis on: 0,4 mln tonni toornaftat aastas, 0,9 mln tonni ben-siini aastas, 2,0 mln tonni diiselkütust aastas. Mahutipargi maksimaalne kogumaht on 98 000 m3.

Koorma 2a ja Virna 3 mahutipargi maksimaalne kogumaht on 162 000 m3, kogukäive 4,4 mln tonni naftasaaduseid aastas.

5.2. Alternatiiv 2

Alternatiiv 2:

- Lonessa terminali väljaehitamine kehtivate DP-de mahus (vt ptk 5.1); - Vesta terminali laiendamine algatatud DP mahus (vt allpool); - olemasolev olukord: Vesta väljaehitatud terminal Koorma 2a kinnistul, teised Muuga sa-



19 / 72

Vesta terminali Koorma tn 2a ja Virna tn 3 algatatud detailplaneering

Viimsi Vallavalitsus võttis vastu 28.01.2011.a korralduse nr 53 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Muuga külas Koorma tn 2a ning Virna tn 3“ koos lähteülesandega ning Viimsi Vallavalitsuse 12.05.2011.a kor-ralduse nr 312 „Viimsi Vallavalitsuse 28.01.2011.a korralduse nr 53 „Detailplaneeringu algatami-ne ja lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Muuga külas Koorma tn 2a ning Virna tn 3“ muutmine“ (lisa nr 6, kaks eraldi faili).

Koorma tn 2a ja Virna tn 3 kinnistutele naftasaaduste terminali rajamiseks suuremas ehitusma-hus, kui on ette nähtud kehtivas DP-s, on koostatud „Vesta Terminal Tallinn OÜ Koorma 2a ja Virna 3 perspektiivse naftasaaduste terminali eelprojekt“ (Sweco Projekt AS, 2011.a).

Kauba käive Koorma tn 2a kinnistu planeeritavas terminalis on 1,1 miljonit tonni raskeid kütteõli-sid aastas ning mahutipargi maksimaalne kogumahtuvus on 128 400 m3.

Kauba käibeks Virna tn 3 kinnistu planeeritavas terminalis on: 0,4 miljonit tonni toornaftat aas-tas, 0,9 miljonit tonni bensiini aastas, 2,0 miljonit tonni diiselkütust aastas. Mahutipargi maksi-maalne kogumahtuvus on 175 000 m3.

Koorma 2a ja Virna 3 mahutiparkide maksimaalseks kogumahuks kavandatakse kokku 303 400 m3.

5.3. Alternatiiv 3

Alternatiiv 3:

- Lonessa terminali väljaehitamine algatatud DP mahus (vt allpool ja ptk 4); - Vesta terminali laiendamine kehtiva DP mahus (vt ptk 5.1); - olemasolev olukord: Vesta väljaehitatud terminal Koorma 2a kinnistul, teised Muuga sa-


Lonessa terminali algatatud detailplaneering

Lonessa terminali DP algatati Viimsi Vallavolikogu 15.05.2012 otsusega nr 26 „Detailplaneerinu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise ja ris-kianalüüsi koostamise algatamine Muuga külas Allika I, Allika II, Allika, Muuga, Muuga I, Hansumäe 1, Lasti tee 15, Lasti ja Lasti 1 maaüksustel“ – vt Lisa 1. Arendaja poolt on 2011.a tel-litud naftasaaduste terminali planeeringuala eskiis (lahendusskeem) ja 3D visualiseering ning „AS Vopak E.O.S. Muuga sadama Lonessa terminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Arengustsenaariumite kirjeldus ja eelhinnang“ (Hendrikson & Ko töö nr 1570-1/11; vt Lisa 2).

Mahutipargi kogumahuks kavandatakse 460 000 m3, mis võimaldab käidelda kuni 6 miljonit tonni vedelaid naftasaadusi aastas, sh kuni 5 miljonit tonni raskeid kütteõlisid ja kuni 1 miljon tonni toornaftat aastas.

5.4. Alternatiiv 4

Alternatiiv 4:

- Lonessa terminali väljaehitamine algatatud DP mahus (vt ptk 5.3); - Vesta terminali laiendamine algatatud DP mahus (vt ptk 5.2); - olemasolev olukord: Vesta väljaehitatud terminal Koorma 2a kinnistul, teised Muuga sa-



20 / 72

6. KOOSTATAVA DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE AS-JAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMEN-TIDEGA

6.1. Seos piirkonna ruumilise planeerimise dokumentidega

6.1.1. Piirkonna üld- ja teemaplaneeringud

Viimsi valla mandriosa üldplaneering

Lähtudes DP algatamise otsuse lisas toodud lähteseisukohtadest DP koostamiseks toob DP alga-tamise taotluses esitatud planeeringulahendus kaasa kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplanee-ringu5 (ÜP) muutmise vajaduse. ÜP-ga on kinnistutele määratud osaliselt tootmismaa (T), osali-selt ärimaa (B) ja osaliselt maatulundusmaa (MM) juhtotstarve – vt Joonis 2. Ärimaa juhtotstar-bega maa-ala soovitakse DP algatamise taotluse kohaselt kasutusele võtta tootmismaana.

Joonis 2. Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kaardist

Muuga sadama piirkonnas ei ole lubatud rajada uusi elamuid raudteest põhja poole jäävale alale. Suvilate elamuteks ümberehitamine antud alal ei ole soovitav ja äärmisel juhul võib toimuda ai-nult detailplaneeringu alusel. Sadama ümber tuleb tagada rohelise vööndi säilimine. Rohelist vööndit võivad läbida vaid kommunikatsioonid ja sadamat teenindav kergliiklus.

Viimsi Vallavolikogu on lähteseisukohtades DP koostamiseks6 juhtinud tähelepanu, et DP algata-mise taotluses esitatud planeeringulahendus toob kaasa kehtiva Viimsi valla mandriosa ÜP muutmise vajaduse. ÜP-ga on kinnistutele määratud osaliselt tootmismaa, osaliselt ärimaa ja osaliselt maatulundusmaa juhtotstarve. Ärimaa juhtotstarbega maa-ala soovitakse DP algatamise

5 Kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000.a otsusega nr 1. Koostajad: Viimsi Vallavalitsus, AS Entec, 1999 6 Lisa Viimsi Vallavolikogu 15.05.2012.a otsusele nr 26: Detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise ja riskianalüüsi koostamise algatamine Muuga külas Allika I, Allika II, Allika, Muuga, Muuga I, Hansumäe 1, Lasti tee 15, Lasti ja Lasti I maaüksustel


21 / 72

taotluse kohaselt kasutusele võtta tootmismaana. Üle planeeritava ala kulgeb Viimsi valla mand-riosa ÜP teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku koridor.

Kavandatav tegevuse DP koostamisel arvestatakse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga ja Viimsi Vallavolikogu seisukohaga, et tegemist on ÜP-d muutva DP-ga. Kavandatava mahutipargi ala ei välju valla ÜP-ga ette nähtud tootmis- ja ärimaa piiridest.

Viimsi valla mandriosa ÜP teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“

Üle planeeritava ala kulgeb Viimsi valla mandriosa ÜP teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslik ala ja rohevõrgustik“7 määratud rohevõrgustiku koridor (vt Joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte Viimsi valla mandriosa ÜP teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kaardist

Vastavalt teemaplaneeringule tuleb maakasutuse kavandamisel rohevõrgustiku aladel juhinduda järgmistest eesmärkidest:

7 Kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009.a määrusega nr 22. Koostajad: Viimsi Vallavalitsus, AS Pöyry Entec, 2009


22 / 72

- ökosüsteemide/elupaikade kaitse; - loodusliku mitmekesisuse kaitse; - liikide ja koosluste säilimine; - pinnase ja põhjavee kaitse; - mikrokliima kaitse; - inimmõju kompenseerimine.

Olemasolevate haljastute säilitamisega ja uute rajamisega tuleb parandada ja säilitada rohekori-doride sidusust.

Rohekoridoride toimimise tagamiseks vallast madalamal hierarhilisel tasemel (asum, kvartal jne) tuleb DP-dega kavandada täiendavalt avalikke haljasalasid, sh parke, pidada silmas rohevõrgus-tiku struktuuri põhimõtteid, sealhulgas kindlustada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurde-pääs avalikele haljasaladele.

Nii eraomandis olevate kui ka avalike rohealade koostoimimine on rohestruktuuri kui terviku jaoks vältimatult oluline.

Teemaplaneering sätestab maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku koridorides (allolev loetelu on väljavõte arvestades konkreetset rohekoridori ning algatatud DP-d ja sellega kavanda-tavat tegevust):

- tuleb tagada vähemalt rohekoridori planeeringu kaardil numbriga näidatud minimaalne laius meetrites (vt Joonis 3);

- koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, mil-leks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (puude istutamine võrade lii-tumisega, põõsarinde rajamine jms), et teisik rohevõrgustiku sidusus. Kõik rohevõrgusti-ku koridorides asuvad olemasolevad haljastud tuleb säilitada;

- rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toi-muda maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks, kui enne teemaplaneeringu kehtestamist kehtestatud DP-ga pole määratud teisiti;

- koridoride või nende lõikude alale, mis on kitsamad kui 100 m, ei ehitata. Erandina on lu-batud ehitada puhkeala teenindavaid rajatisi (nt viidad, laudteed, vaatlustornid jne) ja kuni 20 m2 suuruseid looduskeskkonda sobituvaid hooneid, kui enne teemaplaneeringu kehtestamist kehtestatud DP-ga pole määratud teisiti.

Viimsi Vallavalitsuse ettepanekul kavandatakse koostatava DP lõunaosas transpordimaa kinnistu moodustamist, mistõttu on ka selles osas tegemist ÜP-d muutva DP-ga. Transpordimaa moodus-tamise vajadus ei ole seotud kavandatava terminali arendamisega. Koostatava DP mahus on ots-tarbekas moodustada eraldi transpordimaa krunt, mis lahendab Muuga küla kahe asumi vahelise ja looduses reaalselt olemasoleva ühendustee maakasutuse küsimuse koos transpordimaa krundi idaossa ette nähtud parkimiskohtadega (palliplatsi ja rajatava laste mänguplatsi kasutajatele ning Kabelikivi külastajatele) ning juurdepääsuga Ühenduse tee 3 kinnistule. Kavandatavast transpor-dimaast lõuna poole moodustatakse üldkasutatava maa (virgestusmaa) krunt, kus vald kavandab olemasoleva korvpalliplatsi korrastamist ja teiste vaba aja veetmise rajatiste, sh laste mängu-platsi rajamist.8

Rohekoridoris lubatud tegevused

Metsade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele. Soovitav on metsade majandamine ja kasutamine sellisel moel ning sellises tempos, et säiliks metsade bioloogiline mitmekesisus, pro-duktiivsus, taastumisvõime ja elupõlisus ning ühtlasi nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone. Seejuures on soovitav:

- hoiduda intensiivsest metsamajandusest, selle asemel teostada valikraieid; - kaitsta looduslikku uuenemist, vältides rasket metsatehnikat;

8 Viimsi Vallavalitsuse keskkonnaameti juhataja Eleri Kautlenbachi 20.03.2013.a e-kiri


23 / 72

- raietööd viia läbi ajal, mil pinnas on külmunud; - taasmetsastada lageraiealad, kasutades selleks kohalikke liike ja vältides monokultuuride

teket; - hoiduda raietöödest raierahu perioodil; - suurendada ja kaasa aidata looduse mitmekesisusele elu- ja söögipaikade loomise läbi (nt

lindude pesakastid, kitsede söögikohad jms); - uuendada kõik raiesmikud ja suurema kui 0,1 ha pindalaga kaitse- ja tulundusmetsa

hukkunud osad kolme aasta jooksul, arvestades raiest või hukkumisest.

Meetmed, mida omavalitsus saab rakendada rohevõrgustiku alade jätkuvuse tagamiseks:

- metsastamine; - vähese mõjuga rekreatiivseks tegevuseks (suusatamine, matkamine) sobivate alade väl-

jaselgitamine; - võimalike partnerite selgitamine rohevõrgustiku arendamisel; - maaomanike koolitamine koostöös kohaliku metskonnaga; - maaomanike kaasamine, nende osaluse määra selgitamine.

Lonessa naftasaaduste terminali DP koostamisel tuleb juhinduda teemaplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustest rohevõrgustiku koridorides. Transpordimaa krunt moodusta-takse olemasolevale teekoridorile ühendamaks omavahel kaks Muuga küla asumit (vt ka selleko-hane selgitus eespool).

Teemaplaneeringu KSH aruandes9 on märgitud, et sadama ümber olev roheline vöönd aitab välti-da saastuse ja müra levikut. Muuga rohekoridori läbimõõt on keskmiselt 100-180 m. Elanike kae-buste ja halvemal juhul ka terviseprobleemide vältimiseks on rohekoridori säilitamine väga oluli-ne.

6.1.2. Detailplaneeringud

Muuga sadama lääneosa kohta on kehtestatud kolm DP-d: 2002., 2004. ja 2011 aastal.10

1. 2002.a kehtestatud Muuga sadama lääneosa ehk Muuga sadama Viimsi valla haldusterri-tooriumil asuva osa DP11 koostamise eesmärk oli kruntide kasutusotstarbe muutmine ja ehitusõiguse täpsustamine koos strateegilise keskkonnamõjude hindamisega. DP lahen-duse kohaselt säilitatakse Muuga sadama maa kasutamise peamine sihtotstarve toot-mismaa. Raudteede, tänavate, torutranspordi, estakaadide ja linttransportööride galeriide aluse maa kasutamise sihtotstarve viiakse vastavusse tegeliku maakasutusega ja muude-takse transpordimaaks. DP-ga eristati käideldavate kaupade alusel tinglikult naftatermi-nalide, puistekaupade terminalide ning toiduainete ladude ja toidukäitlusettevõtete alad. Naftaterminalide tsoon oli tekkinud loodepoolse kinnise sadamabasseini ümbrusesse ja selleks ajaks kõige kiiremini arenenud.

2002.a DP-le koostatud keskkonnamõju hinnangu12 eesmärkideks oli DP ettepaneku la-henduse vastavuse hindamine piirkonna keskkonnatingimustele ning keskkonnaseadus-andlusega kehtestatud keskkonnakaitselistele nõuetele ja arengukavadele. Aruande kok-kuvõttes rõhutatakse, et Muuga sadama lääneosa edasine areng ja sellega seotud ehitus-tegevus on võimalik, kuid ainult keskkonnakaitse nõuete õigeaegse ja kõrvalekaldumatu täitmise korral.

9 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kesk-konnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. MTÜ Keskkonnakorraldus, Tallinn 2009 10 Muuga sadama arendusplaanid: http://www.ts.ee/muuga-arendusplaanid 11 Koostaja: E-Konsult OÜ, töö nr E774. Tallinn, aprill 2002; kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 ot-susega nr 114; vt: http://www.ts.ee/download/detailplaneeringud/Muuga-laaneosa-2002.zip 12 Muuga sadama lääneosa detailplaneeringu keskkonnamõju hinnang. OÜ E-Konsult, töö nr E774. Tallinn 2002; vt: http://www.ts.ee/download/detailplaneeringud/Muuga-laaneosa-2002.zip


24 / 72

2. 2004.a kehtestatud Muuga sadama lääneosa territooriumi DP13 koostamise eesmärk oli kruntide piiride muutmine. 2004.a DP jätab 2002.a DP põhiosas kehtima määrates uue krundijaotuse osale sadama lääneosa kruntidest. DP lahenduse kohaselt säilitatakse Muuga sadama maa kasutamise peamine sihtotstarve tootmismaa. Raudteede, tänavate, torutranspordi, estakaadide ja linttransportööride galeriide aluse maa kasutamise sihtots-tarve on põhiosas viidud vastavusse tegeliku maakasutusega ja muudetud transpordi-maaks. 2004.a DP-ga lisandunud uute kruntide osas on maakasutuse sihtotstarve määra-tud samadel alustel tegelikust maakasutusest lähtudes. Kehtiva krundijaotuse osalise muutmise vajadus tulenes Muuga sadama arenguprognoose ületava kiirusega arengust, mille kõiki üksikasju ei olnud 2002.a DP koostajatel võimalik ette näha. 2004.a DP ei määra kruntide 2002.a DP-ga määratud ehitusõigust kehtetuks ega kehtesta neid uuesti. Uutele moodustatavatele kruntidele täiendavat ehitusõigust ei määrata.

2004.a DP KSH tulemusena konkretiseeriti seadusandluse sätetest tulenevad nõuded ük-sikute operaatorfirmade suhtes ja need, põhiliselt kasutatava tehnoloogia täiustamist kä-sitlevad nõuded on kohustuslikult täitmisele kuuluvatena lülitatud DP seletuskirja. Ülejää-nud osas jäävad keskkonnatingimustena kehtima 2002.a DP KSH-s tulenevad nõuded merekeskkonna kaitse, välisõhu kaitse, jäätmekäitluse, müratõrje ning keskkonna seire ja keskkonna kvaliteedijuhtimise süsteemi osas. Samuti jäävad kehtima 2002.a DP-s kir-jeldatud lubatud ja keelatud lahendused kaupade käitlemisel ja tehnovarustuse tagamisel ning lokaalsete lahenduste lubatavus ja tingimused.

3. 2011.a DP-ga (Viimsi valla Muuga küla Muuga sadam 1, Muuga sadam 1-3, Virna tn 8a, Vilja tn 12a, Lasti tee 20g ja Veose tn 13a DP14) ei kavandatud võrreldes 2002.a kehtes-tatud Muuga sadama lääneosa DP-ga uusi tegevusi, küll aga muudeti kinnistute piire, mille tulemusena moodustati ka uusi krunte ja seetõttu korrigeeriti vastavalt ehitusõiguse näitajaid. Uute hoonete ja rajatiste ehitamist DP-ga ei kavandatud (täiendavat ehitusõi-gust ei määratud). DP ei hõlma Lasti teest lõuna poole jäävat ala.

Lonessa terminali maa-ala kohta on kehtestatud neli DP-d15, kuid nendega antud ehitusõi-gus on realiseerimata (v.a teostatud pinnasetööd).

1. Muuga sadama maa-ala ning maaüksuste Lasti, Muuga ja Allika DP-ga (kehtestatud Viim-si Vallavolikogu 13.02.2001.a otsusega nr 24) tehti ettepanek muuta kehtivat Viimsi valla mandriosa ÜP-d (vt ptk 6.1.1). Muuga maaüksuse piire muudeti ja kehtestati nimetatud maaüksusele 50% tootmismaa, 40% transpordimaa ja 10% ärimaa sihtotstarve. Lubatud on ehitada viisteist kuni 3-korruselist ja kuni 25 m kõrgust hoonet ja rajatist (naftatermi-nali mahutipark, raudtee-estakaad, kontorihoone, töökoda, katlamaja, alajaam. Allika maaüksuse piire muudeti ja jäeti see maatulundusmaaks (st ÜP-s metsamaa juhtfunkt-sioon). Hooneid ei ole lubatud krundile ehitada. Lasti maaüksuse sihtotstarve on toot-mismaa, lubatud ehitada naftaterminali teenindamiseks planeeritavad raudteed. Termina-li põhiterritooriumile on lubatud ehitada mahutipark mahutitega 5 x 20 000 m3 ja 1 x 10 000 m3 ning perspektiivselt 2 x 20 000 m3. Maksimaalseks käibeks kavandati 3 mln tonni aastas.

Planeeringule koostati keskkonnamõjude hinnang16, mille käigus selgus järgmist:

- Keskkonnaministeeriumi nõue tagada Allika maaüksuse edelaosas oleva metsaala säi-limine on tagatud;

- nõutav 50 m kaitsetsoon Kabelikivi ümber on tagatud;

13 Koostaja: OÜ E-Konsult, töö nr E957. Tallinn 2004; http://www.ts.ee/download/detailplaneeringud/Muuga-laaneosa-2004.zip 14 Koostaja: Sweco Projekt, töö nr 08410-0043. Tallinn 2010; http://www.ts.ee/download/detailplaneeringud/Muuga-laaneosa-2011.zip 15 Allikas: Riigihanke dokumentide lisa II – Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus. August 2012 16 Viimsi vald. Muuga küla. Lasti, Muuga ja Allika maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõjude hinnang. Entec AS töö nr 245/00, 2000


25 / 72

- terminali rajamine on normatiividele vastav ja välisõhu kaitse nõudeid ei rikuta; kuna saastetaseme piirväärtuseid ei ületata, siis puudub vajadus sanitaarkaitseala moodus-tamiseks;

- pinnasevesi ei ole Lonessa maa-alale suubumisel ja lahte sissevoolul reostunud; - müra ekvivalenttase elamisalal tõenäoliselt ei ületa lubatud piirväärtusi päevasel ajal,

kuid ületab lubatud piirväärtusi öisel ajal juhul, kui toimuvad transpordiveod ja sadam töötab.

Keskkonnamõjude hinnanguga kavandati järgmised leevendusmeetmed:

- metsa veerežiimi säilitamiseks ja naftasaaduste merre sattumise vältimiseks avarii korral tuleb Muuga oja osaliselt sulgeda torusse;

- raudtee rajamisel tuleb tagada kas 50 m kaitsevöönd või vähendada riske insenerteh-niliste meetmetega;

- pinnasereostuse ohu vähendamiseks tuleb mahalaadimisestakaad rajada nii, et vagu-nite alusvannidest estakaadile sattunud naftasaadused ei saaks pinnasesse valguda;

- olemasoleva tiigi täitmisel tuleb tiigi põhjas leiduva muda Muuga lahte sattumise väl-timiseks teostada täitetööd eraldi projekti kohaselt nii, et oleks tagatud võimaliku reostunud mudakihi eemaldamine ja äravedu;

- põhiliseks müratõrjevahendiks olemasolevas olukorras, kus sadama ja elamisala vahel ei ole piisava suurusega kaitsetsooni, oleks öiste vedude piiramine. Muuga sadama müraprobleeme tuleb käsitleda kompleksselt, mitte üksikute objektide kaupa.

2. Hansumäe I maaüksuse DP (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 12.02.2002.a otsusega nr 30) eesmärk oli maakasutuse sihtotstarbe ja hoonestustingimuste määramine. Maaüksu-se suurus on 4,94 ha, kavandatud sihtotstarbed on 75% tootmismaa (ladude maa), 15% maatulundusmaa ja 10% ärimaa (kontorite maa). DP annab võimaluse välja ehitada ter-minali teenindav raudteeharu nõuetekohases pikkuses ja rajada maaüksusele raudtee-terminal, kus toimub vedelkütuse vagunite lahti- ja kokkuhaakimine. Soovitatakse võima-lusel säilitada kõrghaljastust ja väärtuslikke maastikuelemente (rändrahne).

3. Allika maaüksuse osalise territooriumi ehk Muuga I maaüksuse detailplaneering (kehtes-tatud Viimsi Vallavolikogu 10.12.2002.a otsusega nr 258) nägi ette endiste Muuga ja Alli-ka maaüksuste baasil Muuga I maaüksuse moodustamise (80% tootmismaa ja 20% äri-maa) ning sellele 150 000 m3 mahutipargi rajamise raske kütteõli ja toornafta käitlemi-seks. Kavandati üks 15 000 m3 mahuti ja viis 27 000 m3 mahutit, mõlemad kõrgusega kuni +40 m merepinnast. DP ei hõlmanud raudtee-estakaadi ala, selle lahenduses on läh-tutud Lasti, Muuga ja Allika maaüksuste DP-st (vt eespool).

4. Tondikivi 86 asuva maaüksuse M4 ja nimeta maaüksuse Tõnni-Vanaoja, Lasti, Muuga sa-dama, Tõnni-Uuetoa, Taganõmme ja endise kinnistu Tõnni Vanaoja nr 81-A vahelise ala DP (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002.a otsusega nr 130) on koostatud Lonessa terminali haruteede rajamiseks, raudtee parkimisteede pikendamiseks normide-ga nõutud pikkuses ja terminali sissesõidutee rajamiseks. Planeeritava ala suurus on 2,58 ha. DP lahendab Hansumäe I DP-s ning Lasti, Muuga ja Allika DP-s (vt eespool) juba määratud raudteede ja teede rajamise juures olnud üksikud kitsaskohad. DP seletuskiri sisaldab strateegilise keskkonnamõju hindamist.

Lisaks Lonessa naftaterminali kehtestatud DP-dele on Muuga sadama lääneosas realiseerimata DP järgne ehitusõigus Koorma tn 2a ja Virna tn 3 kinnistutel (Vesta Terminal Tallinn OÜ) – vt ptk 5.1.

Muuga sadama arendamine toimub vastavalt kehtestatud DP-dele.


26 / 72

6.2. Seos arengukavadega

Viimsi valla arengukava

Viimsi valla arengukavas (kuni aastani 2029)17 on märgitud (ptk 3.2.4), et keskkonnaohtlike ai-nete sattumise risk valla territooriumile ning loodusreostuse ja katastroofide oht, mis tuleneb tarbijalikust suhtumisest keskkonda, tuleneb esmajoones valla territooriumil asuvatest sadama-test ja on seotud nendes toimuva kaubaveoga. Riski allikateks on ohtlike ainete käitlemine ette-võtetes (eriti Muuga sadamas) ja kaupade transpordivood (maantee, raudtee, veetee), millega kaasnevad tootmise tehnoloogiast, logistilisest korraldusest ja inimkäitumisest tulenevad ohud tervisekahjustused, vara hävimine, õhusaaste, müra, vibratsioon, rannaalade erosioon, suurõn-netused nii sadamas asuvates ettevõtetes kui ka merel (tulekahju, plahvatus, avarii merel, mille tagajärjeks on oht vee ja kaldaalade reostumiseks jne). Kokku tegeleb ohtlike ainete käitlemise-ga (transport, ladustamine, töötlemine, tootmisprotsessi läbiviimine jms) Viimsi vallas 15 ettevõ-tet, nende hulgas viis A-kategooria ja üks18 B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (andmed Päästeametist). Valdavalt on tegu naftaproduktide käitlemisega.

Ulatusliku kinnisvaraarenduse kõrval on aastate jooksul laienenud ja kasvanud Muuga Sadam ning sellega seoses on suurenenud ka elanikkonnale suunatud merereostuse ning suurõnnetuse ohu riskid. Õhuseirejaamade seiretulemused näitavad, et Muuga sadamas toimub kütuste ümber-laadimisel põhiliselt alifaatsete ja aromaatsete süsivesikute emissioon.

Vallas ja selle lähiümbruses on selliseid keskkonnariskidega objekte ja tegevusi (Muuga sadam), mis seavad omavalitsusele ülesande tõhustada järelevalvet keskkonnaohutuse tagamiseks. See sisaldab endas nii ennetava tegevuse tähtsuse suurendamist kui ka ohuolukordadeks valmisoleku tagamist. Võimalik tootmise laiendamine Muuga Sadama piirkonnas suurendab keskkonnariske.

Valla arendamise põhimõtted

Viimsi valla majandusarengu edukuse alus on soodne positsioon Tallinna linnastu majandusruu-mis, mis tugineb kohalikele eeldustele ja uuendusmeelsele ettevõtluskeskkonna arengule. Aren-dustegevuses on tähtis keskenduda neile valdkondadele, millel on eeldusi olla konkurentsi-võimeline Läänemere regioonis, sh Muuga sadamat ekspluateeriv transiidi- ja logistikaäri.

Olulisel kohal omavalitsuse arendustegevuses peab olema keskkonnariskide maandamine, teiste sõnadega ettevõtluskeskkonna ja elukeskkonna vastuolude vältimine või vähemalt leevendamine ning ohuolukordade tekkimisel võimekus nendele kiireks reageerimiseks. Vallavalitsusel tuleb et-tevõtjatelt nõuda tõhusat järelevalvet tehnoloogiliste protsesside üle ja sotsiaalselt vastutustund-likku käitumist.

Strateegiliselt kesksete majandusvaldkondade puhul on suurimad keskkonnariskid transiidi- ja logistikasektoris, mille baasil on ka tootmine vallas jõudsalt laienenud. Riskide minimeerimisel on peamiseks lahenduseks maakasutuse suunamine, territoriaalse puhvri loomine ohuallikate vahe-le, elanike riskiteadlikkuse tõstmine ning riske vähendavate meetmete rakendamise valmisolek ja kontroll.

Aastatel 2010-2014 keskendutakse muuhulgas Muuga tööstusala arengu suunamisele keskkon-nasõbralikkuse, riskide maandamise ja sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse suunas.

Looduse reostuse ja katastroofide ohu riskide maandamiseks nähakse ette järgmised võimalikud lahendid:

järelevalve ja nõudlikkuse suurendamine nii elanike kui ettevõtete riskikäitumise, toot-mistegevuse ja kasutatavate tehnoloogiate suhtes;

17 Kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 09.11.2010.a määrusega nr 25; vt Viimsi valla koduleht: http://avalik.viimsi.ee/documents.aspx?df=122090 18 Praegu on Viimsi vallas kaks B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet – Neste AS ja Refetra AS (vt Tabel 4)


27 / 72

asjakohase ja tõese informatsiooni õigeaegne ning võimalikult lihtne kättesaadavaks te-gemine;

ennetava tegevuse tähtsuse suurendamine, ohuolukordadeks valmisoleku tagamine, krii-sireguleerimisplaani olemasolu;

õppuste läbiviimine ja päästevahendite soetamine; vallavalitsuse ja eri ametkondade koostöö suurendamine.

Muuga sadama maa-alale kavandatava Lonessa terminali arendamisel on olulise tähtsusega loo-dusreostuse ja katastroofide ohu vältimine, hädaolukordade ennetamine ning koostöö kohaliku omavalitsuse ja Muuga sadamaga selles valdkonnas.

Viimsi valla mandriosa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013-2024

Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-202419 on koosta-tud AS-i Viimsi Vesi tellimisel. Töö sisu on 2009. aastal koostatud Viimsi valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kava ajakohastamine. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava on kooskõlas 2006. aastal valminud Harju alamvesikonna veemajanduskavas sisalduvate põhimõtete ja eesmärkidega.

Veevarustus ja kanaliseerimine

Arengukavaga on perspektiivis ette nähtud rajada veevõrgu töökindluse tõstmiseks ja tulekustu-tusvee kättesaadavuse parandamiseks Muuga küla ringvõrk, mis jääb osaliselt Lonessa DP pla-neeringualale. Samuti läbib planeeringuala kanalisatsiooni peakollektor, mille kaudu juhitakse kogu kokkukogutav valla reovesi rekonstrueeritavasse Muuga reoveepuhastisse. Planeeringualale on kavandatud Viimsi valla peareoveepumpla.

Perspektiivsete vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Viimsi valla reoveepumpla asukohad kajastatakse Lonessa DP eskiisis vastavalt ÜVK arengukavale ja AS-ilt Viimsi Vesi saadud täiendavale informatsioonile.

Pinnavete ärajuhtimise perspektiivskeem

Lonessa terminali planeeringualal asub veejuhe 17 (Muuga oja). Oja kogu valgala on 1070 ha, millest suur osa on Maardu linna ja Tallinna linna territooriumil. Maardu linna läbiv lõik on aladimensioneeritud. Oja keskjooks läbi elamupiirkonna voolab looduslikus sängis, mis vajab kohati risust puhastamist.

Planeeringualal olev kraav (ÜVK arengukava kohaselt veejuhe nr 17, Muuga oja) säilib. DP koostamise käigus täpsustatakse kraavi lahendust planeeringuala piires vastavalt AS-i Viimsi Vesi poolt koostatavale eskiispro-jektile (vt KSH programmi ptk 8.3.3).

Joonis 4. Peaveejuhtmed Muuga sadama piirkon-nas. Väljavõte ÜVK arengukava joonisest 7.2

Arengukavaga kavandatava tegevuse keskkonnamõju Lonessa terminali KSH mahus ei hinnata.

19 Kinnistatud Viimsi Vallavolikogu 19.02.2013.a määrusega nr 5; vt Viimsi valla koduleht: http://www.viimsivald.ee/public/Viimsi_UVK_arendamise_kava_2013.pdf (arengukava), http://avalik.viimsi.ee/document.aspx?id=183028 (määrus)


28 / 72

7. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

7.1. Planeeringuala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Arendaja omab Muuga sadama lääneosas Pakterminali (Lasti tee 20) ja Stivterminali (Vilja tn. 7 ja 9) mahutiparke ning Maardu linnas asuvaid Termoili (Vana-Narva mnt 27a) ja Trendgate’i (Pe-terburi tee 105) terminale. Arendaja kasutab eelnimetatud terminalide teenindamiseks Muuga sadamas asuvaid kaisid nr 1, 1a, 2, 2a, 7, 9a ja 10a.

Planeeringuala lõunaosas paikneb mets, mis on Viimsi valla mandriosa teemaplaneeringuga „Mil-jööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ määratud rohekoridoriks (vt ptk 6.1.1 ja 0).

Arendaja on omandanud AS-ilt Tallinna Sadam endise Lonessa terminali ehitusõiguse. Terminali ehitamist on kümmekond aastat tagasi alustatud, kuid ehitustegevus soikus selle algusjärgus. Kavandataval mahutipargi alal on tehtud esialgsed pinnasetööd ning rajatud drenaažisüsteem.

7.2. Muuga sadama lääneosas asuvad ettevõtted

Lisaks arendajale tegutsevad Muuga sadamas vedelkaupade käitlemisega Vesta Terminal Tallinn OÜ, AS Nynas, Neste Eesti AS, AS Oiltanking.

Tabel 4. Muuga sadamas tegutsevad A- ja B- kategooria suurõnnetuse ohuga ja ohtli-kud ettevõtted

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted

B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Ohtlikud ettevõtted

AS DBT Neste Eesti AS Nynas AS AS Vopak E.O.S. (Pakterminal) Refetra AS Treatment AS Oiltanking Tallinn AS Refetra AS AS Vopak E.O.S. (Stivterminal) Galvex Estonia OÜ Vesta Terminal Tallinn OÜ Muuga sadamas teostatakse pidevat atmosfääriõhu kvaliteedi seiret Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt. Saastetaseme mõõtmisi teostatakse neljas seirejaamas. Kahes seirejaamas (lää-neosas) mõõdetakse aromaatsete süsivesinike, alifaatsete süsivesinike ja vesiniksulfiidi ning ka-hes seirejaamas (idaosas) mõõdetakse peen- ja üldtolmu tunni- ning ööpäevakeskmiseid kont-sentratsioone välisõhus, samuti meteoparameetreid (temperatuur, tuule kiirus ja suund ning õhuniiskus). 2013.a suvel peaks valmima ka kolmas seirejaam (Randvere, Kaevuaia tee 27), kus mõõdetakse aromaatsete ja alifaatsete süsivesinike ning vesiniksulfiidi sisaldust välisõhus.

7.3. Muuga sadama territooriumiga piirneva ala kirjeldus

Alljärgnevalt käsitletakse kavandatava tegevuse eeldatava mõjuala piiridesse jäävat ala – 1 km ulatuses planeeringuala piirist (vt ptk 8.1 ja Joonis 8).

7.3.1. Elamualad

Muuga sadama lähinaabruses paiknevad elamualad (väikeelamud ja suvilad). Seisuga 01.01.2013.a elab Muuga külas 534 inimest, Metsakasti külas 559 inimest ja Randvere külas


29 / 72

1604 inimest.20 Kuna nendes külades on palju suvilakrunte, siis suveperioodil elanike arv eelda-tavasti oluliselt suureneb.

Eeldatava mõjuala piiridesse jääb ka Maardu linna haldusalas oleva Muuga aedlinna põhjaosa.

Viiimsi valla mandriosa ÜP-ga ning teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ seatud nõuded elamualade arendamiseks Muuga sadama piirkonnas vt ptk 6.1.1.

Elanikkonna jaoks on peamisteks häirivateks teguriteks Muuga sadamast tulenev müra, eba-meeldiv lõhn ja võimalike õnnetuste riskid.

7.3.2. Kaitstavad loodusobjektid

Muuga sadama lääneosa lähiümbruses asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid: Muuga kabe-likivi, Loomisvälja mänd ja Riiasöödi tamm.

Muuga kabelikivi (ka Kabelikivi; registrikood KLO4000919; vt Foto 1) asub Viimsi vallas Muuga küla territooriumil kahel kinnistul21 (vt Joonis 5):

- kivi suurem osa paikneb Kabelikivi kinnistul (89001:010:2846); kinnistu pindala on 3800 m2, sihtotstarve 100% kaitsealune maa;

- kivi väiksem osa paikneb Allika kinnistul (89001:010:1395); kinnistu pindala on 12,52,ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa.

Tegemist on Baltimaade suurima rändrahnuga (rabakivi). Rändrahnu mõõtmed on 19,3 x 14,9 x 6,4 m, ümbermõõt 58 m, maapealse osa maht 728 m3. Muuga kabelikivi on kaitse alla võetud 1959.a. Piiranguvööndi ulatus on 50 m.22

Kabelikivi on ürglooduse objekt. Läheduses on palju teisi suuri rabakivirahne, mis kokku moodus-tavad nn Kabelikivi rühma. Kabelikivi juurde viib niiskevõitu jalgrada Muuga aedlinna põhjapiiril paiknevalt autoparkimisplatsilt. Kivi külastatakse pidevalt ja selle ümbrust kasutatakse puhkeko-hana. Rohke külastatavuse tõttu on rikutakse tähiseid ja risustatakse ümbrust, mis vajab seetõt-tu regulaarset hooldamist.23

Loomisvälja mänd (registrikood KLO4000097) asub planeeringuala piirist ca 1 km lääne pool Viimsi vallas Muuga külas Lasketiiru tee 6 kinnistul. Puu on kaitse all 2006. aastast. Piirangu-vööndi ulatus on 30 m.24

Riiasöödi tamm (registrikood KLO4000390) asub planeeringuala piirist ca 2,5 km lääne pool Viimsi vallas Randvere külas endise Viimsi metskonna Riiasöödi metsavahi õues (vt Foto 2). Puu mõõtmed: ümbermõõt 440 cm (mõõdetuna 1,3 m kõrguselt), kõrgus 14 m. Riiasöödi tamm on kaitse all alates 1959. aastast. Piiranguvööndi ulatus on 50 m.25

20 Allikas: Viimsi valla koduleht: http://www.viimsivald.ee/10863/; vaadatud 01.02.2013 21 Allikas: Maa-ameti geoportaali maainfo teenuse kaardirakendus; vaadatud 01.02.2013 22 Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPyuYCSD8A5Evcwpzfi7H3yEcTsns3WH; Keskkonnainfo: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=752; vaadatud 18.01.2013 23 Keskkonnainfo: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=-886149632; vaada-tud 30.01.2013 24 Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTP8o03s34M36Nbvb0cGC6aiX6fvHvBIg; vaadatud 18.01.2013 25 Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPAoaxEd2nBEGJg0iVR9OpiNjzqxUapg; vaadatud 18.01.2013


30 / 72

Joonis 5. Kabelikivi asukoht. Kollase joonega on kinnistute piirid. Allikas: Maa-ameti geoportaali maainfo teenuse kaardirakendus

Foto 1. Muuga kabelikivi. Allikas: Kesk-konnainfo (foto U. Timm, 2000.a) http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=752

Foto 2. Riiasöödi tamm. Allikas: Rannarah-va Muuseumi kodulehekülg http://www.rannarahvamuuseum.ee/rannarahvas/viimsi-ajalugu/

Randvere külas, kavandatava tegevuse planeeringuala piirist ca 1,5 km kaugusel mere ääres on registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi väikehuigu (Porzana parva) elupaik.26 Lii-gi ohuteguriteks on kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine, muutused väljaspool Eestit jne. Liiki on antud asukohas vaadeldud 2012.a suvel, mil nähti kahte isendit. Liigile sobivaks elu-paigaks loetakse mageveetaimkonda.27 Väikehuik on Eestis haruldane haudelind (pesitseb 20-50 paari; teistel andmetel28 20-100 paari), kes saabub aprillis-mais ja lahkub septembris-novembris.

26 Allikas: Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS); vaadatud 03.04.2013 27 Eesti e-Elurikkuse andmebaas: http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=172677&rank=70&id_puu=172677&rank_puu=70; vaada-tud 04.04.2013 28 Linnuvaatleja veebipäevik: http://www.linnuvaatleja.ee/linnuliigid/vaeikehuik


31 / 72

Väikehuik on varjatud eluviisiga lind, teda pigem kuuleb kui näeb. Lisaks eelnimetatud ohuteguri-tele võivad väikehuiku ohustada erinevad väikekiskjad.29

Muid kaitsealuste loomaliikide elupaiku ja taimeliikide kasvukohti kavandatava tegevuse eeldata-vas mõjualas registreeritud ei ole.

7.3.3. Taimestik, loomastik ja rohekoridor

Suuremal osal Lonessa terminali mahutipargiks kavandataval alal on ca 10 aastat tagasi (lähtu-des kehtestatud DP-dest ja ehitusprojektidest) teostatud mahutipargi rajamise eeltööd (pinnase-tööd). Aja jooksul, mis on möödunud nende pinnasetööde tegemisest, on sellele alale kasvanud üksikuid põõsaid, mis ei kujuta endast haljastuslikku väärtust.

Kavandatava mahutipargi lääneosas (Hansumäe 1 kinnistul) ei jõutud omal ajal kehtestatud DP kohase tootmis- ja ärimaa laienduse ehitustegevusega alustada. Hansumäe 1 kinnistul on puis-niiduilmeline tammede ja rändrahnudega endine karjamaa. Paiguti esineb lodumetsa (angervaksa ja naadi kasvukohatüübid, valdavad puuliigid kask, lepp, sarapuu, pappel), mille veerežiim on lä-bivooluline või kohati pidevalt liigniiske. Kinnistu keskosas esineb vähesel määral jänesekapsa-kuusikut. Alusmets valdavalt puudub. Esineb allikaid.30

Kavandatavat mahutipargi ala lääne ja lõuna poolt piirav ala kujutab endast loodusliku tekkega (varem puisniit) metsa. Muuga sadama lääneosaga piirnevate või lähedalasuvate metsade ja kõrghaljastuse ökoloogiline funktsioon on atmosfääriõhu kaitse saaste kinnipidamise või mujale suunamisega, mürafooni vähendamine, mikroklimaatiliste tingimuste kujundamine, fütontsiidide produtseerimine jne.

Mets koosneb peamiselt 55-70 aastastest puistutest, mille veerežiim on läbivooluline (valdavalt angervaksa ja naadi kasvukohatüübid, esinevad ka sõnajala ning väheses ulatuses kanarbiku ja tarna kasvukohatüübid). Tegemist on heas kasvujõus metsaga, mis ökoloogiliselt hästi vastab kasvukoha tingimustele (viljakas mullastik ja liikuva põhjaveega veerežiim). Domineerivad puu-liigid on kased, lepad, sarapuud, paplid ja kohati vanad tammed. Tammede vanus ulatub 100 aastani. Alusmets valdavalt puudub. Maa-ala on paiguti liigniiske, esineb allikaid. Sõltuvalt niis-kus- jm kasvukohatingimustest on alustaimestik liigirikas ja mosaiikne. Mätastel kasvavad kui-vemate metsakoosluste liigid, nõgudes niiskuslembesed liigid. Maapinnal, kõdupuidul ja kividel kasvab rikkalikult samblaid. Puu tüvedel kasvavate samblike levik on väiksem. Leidub väärtuslik-ke maastikuelemente rändrahnude näol, sh looduskaitsealune kabelikivi planeeringuala kagupiiril (vt ptk 7.3.2).31

Kuna Muuga sadama lääneosa ümbrus on tihedalt asustatud, levivad piirkonnas valdavalt need liigid, kes ei ole väga inimpelglikud ja on suhteliselt hästi kohanemisvõimelised. Sadamat elamu-aladest eraldav rohekoridor (vt allpool) võimaldab liikidel liikuda rohevõrgustiku struktuuris. Viimsi rohealadel on registreeritud järgmised imetajaliigid:32 põder, metskits, metssiga, valgejä-nes, halljänes, orav, siil, mutt, rebane, kährikkoer, kärp, nirk, metsnugis, kobras, mügri. Alal esi-neb ka nahkhiiri. Juhuslikud läbirändajad on ilves ja mink. Elupaikade hinnangu alusel on tõenäo-lised liigid metskarihiir ja tava-leethiir, niidu-uruhiir, juttselg-hiir, koduhiir. Kohalike elanike küsit-luse andmetel esinevad roomajatest arusisalik, nastik, rästik ja vaskuss ning kahepaiksetest hari-lik kärnkonn, rabakonn ja/või rohukonn.

Tüüpilised linnud Viimsi vallas on sarnased põhjalikumalt uuritud lähialadega, peamiselt Tallinna aedlinnades elutsevate liikidega. Tüüpilised metsaliigid piirkonnas on pöialpoiss, kaelustuvi, kuu-se-käbilind, laulurästas, vainurästas, musträstas, leevike, mets-lehelind, väike-lehelind, salu-lehelind, metskiur, metsvint, must-kärbsenäpp, mustpea-põõsalind, pasknäär, porr, punarind,

29 Väikehuik (liigitutvustus): http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=212 30 Hansumäe 1 maaüksuse detailplaneering. AS Entec, 2001; vt ka ptk 6.1.2 31 Kirjelduse koostamiseks kasutatud allikad: Hansumäe I maaüksuse DP seletuskiri; Lonessa terminaali asu-kohavaliku keskkonnaekspertiis. OÜ E-Konsult töö nr 532, Tallinn 1998 32 Viimsi valla mandriosa ÜP teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“


32 / 72

puukoristaja, rasvatihane, sinitihane, põhjatihane, hallvares, ronk, siisike, suur-kirjurähn ja võsa-raat. Sama piirkonna tüüpilisteks asula-, aia- ja pargilindudeks võiksid olla aed-põõsalind, hall-rästas, musträstas, vainurästas, laulurästas, hallvares, harakas, karmiinleevike, kodutuvi, kodu-varblane, põldvarblane, kuldnokk, käosulane, linavästrik, metsvint, rohevint, väike-lehelind, salu-lehelind, must-kärbsenäpp, mustpea-põõsalind, pruunselg-põõsalind, piiritaja, porr, punarind, puukoristaja, rasvatihane, sinitihane, salutihane, räästapääsuke, suitsupääsuke, väike-põõsalind ja ööbik. Tüüpilised veelinnud on hõbekajakas, kalakajakas, merikajakas, naerukajakas, sinikael-part, sõtkas, jääkoskel, rohukoskel, kühmnokk-luik, tuttpütt ja tuttvart. Tüüpilised roostikulinnud rannikul on kõrkja-roolind, rootsiitsitaja.33

Viimsi valla mandriosa ÜP teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (vt ptk 6.1.1) kohaselt kulgeb planeeringualal rohekoridor (vt Joonis 3). Rohekoridor kujutab endast loo-duslikku metsariba (metsakoosluse kirjeldus vt eespool), mille laius planeeringuala piirkonnas kõigub sõltuvalt asukohast 30 kuni ca 200 meetrini.

Rohekoridori lõunaservas kulgeb Kallavere-Viimsi 35-110 kV elektriõhuliin (kõrgepingeliin).34 Õhuliini kaitsevööndi (maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid) ulatus mõlemal pool liini telge on 35–110 kV pingega liinide korral 25 meetrit.35 Liinikoridore hooldatakse selliselt, et liinikoridorides kasvava taimestiku kõrgus ei ületaks 4 meetrit. Sellega on tagatud ohutus liinikoridorides liikuvatele inimestele ja loomadele. Olenevalt pinnasest ja seal kasvava taimestiku liigist, tuleb perioodilist võsalangetamist teha iga 3–5 aasta tagant.36

7.3.4. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid

Kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte planeeringualal ja selle ümbruses ei ole. Lähimad kul-tuurimälestised on Randvere kirik ja kalmistu ning Pärnamäe kalmistu, mõlemad asuvad enam kui 2 km kaugusel planeeringuala piirist. Lähim pärandkultuuriobjekt on Riiasöödi metsavahikoht, mis asub ca 2,5 km kaugusel planeeringuala piirist.37

7.4. Piirkonna välisõhu seisund

Alates 1998. aastast teostab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Muuga sadamas pidevat at-mosfääriõhu kvaliteedi seiret. Saastetaseme mõõtmisi teostatakse kahes seirejaamas, kus mõõ-detakse aromaatsete ja alifaatsete süsivesinike ning vesiniksulfiidi tunni- ja ööpäevakeskmiseid kontsentratsioone välisõhus, samuti meteoparameetreid (temperatuur, tuule kiirus ja suund ning õhuniiskus).

Algselt mõõdeti ainult aromaatsete ja alifaatsete süsivesinike kontsentratsioone. Alates 2007. aastast mõõdetakse ka vesiniksulfiidi kontsentratsioone välisõhus. Vesiniksulfiidi mõõtmised osu-tusid vajalikuks tulenevalt olukorrast, kus aromaatsete ja alifaatsete süsivesinike kontsentrat-sioonid jäid tunduvalt alla lubatu, kuid seirejaamade läheduses levis ikkagi hais, mis tekitas tuu-levaiksete ilmastikuolude korral lähipiirkonna elanikele ebameeldivusi. Peale vastavaid uuringuid jõuti järeldusele, et tegemist on vesiniksulfiidiga, mille hais võib olla tuntav juba madalatel kont-sentratsioonidel.

Õhukvaliteedi kontrolli all hoidmiseks on välja töötatud Muuga sadama õhukvaliteedi keskkonna-juhtimissüsteem, mille alusel toimub laadimisprotsessi operatiivne juhtimine, tagamaks saasteai-netele kehtestatud taseme piirväärtused sadama territooriumi piiril. Juhul kui mõõdetavate kom-

33 Viimsi valla mandriosa ÜP teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ 34 Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakendus; vaadatud 01.02.2013.a. 35 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007.a määrus nr 19: Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/12962378 36 Eleringi kodulehekülg: http://elering.ee/seda-kusitakse-sageli/; vaadatud 01.02.2013.a. 37 Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste ja pärandkultuuri kaardirakendused; vaadatud 01.02.2013.a.


33 / 72

ponentide tunnikeskmised või ööpäevakeskmised kontsentratsioonid ületavad lubatud piirväär-tust, teavitatakse sellest automaatselt e-postiga Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaameti Harju- Järva-Rapla regiooni, Viimsi ja Jõelähtme Vallavalitsust, Maardu Linnavalitsust ja AS-i Tallinna Sadam vastutavaid töötajaid ning kõiki naftatooteid käitlevaid operaatoreid, kes on kohustatud rakendama vastavaid meetmeid tagamaks välisõhu kvaliteedile kehtestatud nõudeid.

Tuginedes pikaajalistele seireandmetele võib väita, et välisõhu kvaliteet võrreldes 2001–2006. aastaga on oluliselt paranenud, kuid ebasoodsate ilmastikuolude korral (tuulevaikus või nõrk põhjakaare tuul) võib isegi madala kontsentratsiooniga vesiniksulfiidist tingitud hais jõuda sada-ma territooriumi piirile vaatamata sellele, et piirkontsentratsioonid ei ole ületatud. Ebameeldiva lõhna põhjus on tõenäoliselt vedelkütuste laadimisel eralduvad redutseeritud väävliühendid (merkaptaanid, vesiniksulfiid).38

Kokku esitati Keskkonnainspektsioonile 2011. aastal 61 ja 2012.a 106 välisõhu kvaliteeti puudu-tavat kaebust, millest 2011.a ainult kaks ja 2011.a ainult üks olid seotud kõrge tolmusisaldusega õhus, ülejäänud kaebused esitati seoses ebameeldiva lõhnaga piirkonnas. Lõhna puudutavaid kaebusi esitati ümberkaudsetest küladest järgmiselt: 2011.a 15 Randverest, 26 Muugalt ja 20 Maardu piirkonnast, 2012.a 13 Randverest, 78 Muugalt ja 15 Maardu piirkonnast. Olenemata tuu-le suunast esitati enamus kaebusi ajal, mil tuule kiirused olid valdavalt madalamad kui 0,5 m/s, st valitses tuulevaikus, mis soodustab saasteainete kogunemist ja halvendab saaste hajumistin-gimusi, või puhus nõrk tuul kiirusega maksimaalselt 2-2,5 m/s. Kaebuste arv kuude ja piirkonda-de lõikes vt Joonis 6. Võrreldes varasemate aastatega on kaebuste koguarv kordades vähenenud, kuid võrreldes 2010. aastaga on 2011. ja 2012.a esitatud rohkem kaebuseid (vt Joonis 7).39

Joonis 6. Kaebuste arv kuude ja piirkondade lõikes 2011.a (vasakul) ja 2012.a (pare-mal). Allikad: Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2011. Eesti Keskkonnauurin-gute Keskuse kesklabor. Tallinn 2012; Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2012. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kesklabor. Tallinn 2013

38 Vt AS-i Tallinna Sadam kodulehekülg: http://www.ts.ee/ohuseire 39 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2011. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kesklabor. Tallinn 2012; vt: http://www.ts.ee/ohuseire


34 / 72

Joonis 7. Kaebuste arv aastate lõikes. Allikas: Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sada-mas 2012. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kesklabor. Tallinn 2013

Vesiniksulfiidi (H2S) välisõhu saastetaseme piirnormid on järgmised: SPV1 = SPV24 = 8 g/m3. H2S on madala lõhnalävega keemiline ühend, mistõttu võib ebameeldivat lõhna tajuda juba 1,50 g/m3 juures. Muuga sadama seirejaamade põhjal võib öelda, et H2S-i tunnikeskmised kontsentratsioonid jäävad valdavalt madalamaks kui 1,50 g/m3. See tähendab, et arvestades küllalt nõrka tuule kiirust, võib ebameeldivat lõhnaaistingut pigem tunda Muuga sadama lähedas-tes piirkondades, st Randveres ja Muugal. Küll aga oli täheldatav seos kaebuste, kaebustele eel-nenud hetkedel lõunakaartetuulte esinemise ning Maardu seirejaamades mõõdetud H2S-i kõrge-nenud saastetasemete vahel, mistõttu on ka Maardust Muugale ja Randveresse soodsatel ilmasti-kutingimustel kanduva saaste osakaal kaebuste esitamisel arvestatav. Ehkki mõõtmistulemused näitasid üksikuid süsivesinike ja vesiniksulfiidi kõrgenenud kontsentratsioone piirkonnas, on ta-semed üldiselt madalad. Olukorra paranemist piirkonnas on aastate lõikes näidanud ka Keskkon-nainspektsiooni laekunud kaebuste arv halva lõhna kohta, mis on kordades vähenenud.40

2011.a seiretulemuste põhjal ühtegi piirkontsentratsiooni ületavat mõõtmistulemust ei fikseeri-tud. 2012.a andmete põhjal esines üks lühiajaline vesiniksulfiidi tunnikeskmise piirväärtuse üle-tamine (31.03.2012), millest teavitati vastavalt Muuga sadama õhukvaliteedi keskkonnajuhtimis-süsteemile kõiki osapooli ning tegutseti saastetaseme koheseks vähendamiseks.

2013. aasta esimesel poolel on planeeritud paigaldada kolmas välisõhu seirejaam, mille abil on võimalik mõõta õhusaastet ka Randvere küla suunal.

Muuga sadama õhuseirejaamade mõõtetulemused on kättesaadavad seirejaamade Muuga 1 ja Muuga 2 alt aadressil: mail.klab.ee/seire/airviro.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse aruannetega õhukvaliteedi mõõtmiste kohta Muuga sadamas aastatel 2005-2011 saab tutvuda AS-i Tallinna Sadam kodulehel http://www.ts.ee/ohuseire.

7.5. Piirkonna müratase

Olemasolevat müraolukorda piirkonnas mõjutavad eelkõige Muuga sadamas toimuvad tegevused: peamiselt raudteetransport, rongide manööverdamine ja laadimistööd ning autoliiklus Lasti teel. Lasti tee ei ole suure liiklussagedusega sõidutee. OÜ E-Konsult poolt 2008.a koostatud KMH aru-andest41 selgub, et Lasti teed läbib ööpäevas keskmiselt 80 ja hommikusel tippkoormuse tunnil kuni 10 raskeveokit. Sadama territooriumil on autoliikluse kiirus piiratud kuni 30 km/h, teekatend

40 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2011. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kesklabor. Tallinn 2012; vt: http://www.ts.ee/ohuseire; Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2012. Eesti Keskkonna-uuringute Keskuse kesklabor. Tallinn 2013 41 Muuga sadama lääneosa keskkonnamõju hindamine. OÜ E-Konsult, töö nr E1053. Tallinn 2008


35 / 72

on asfalteeritud ja korras. Lasti tee ja elamualade vahele on rajatud müratõke. Seetõttu võib öel-da, et autoliiklus ei ole müra hindamisel olulise mõjuga. Peamiselt tekitab müra ja põhjustab häi-ringuid raudteetransport, eriti kui see toimub öisel ajal.

AS-i Tallinna Sadam andmetel42 ei toimu raudteetransport Muuga sadama lääneosas kindla sea-duspärasuse järgi ning mõnikord ei liikle rongid alal kuni paar päeva.

Akukon Oy Eesti filiaali poolt 2006.a Muuga sadama lääneosale teostatud mürauuringu43 kohaselt ei ole muud sadama operaatorite tehnoloogilised protsessid müra osas olulise määraga ning ei põhjusta väljaspool sadama territooriumi lubatust kõrgemaid müratasemeid. Müra mõõtmistule-mused näitasid, et vahetult sadama territooriumist väljaspool on ekvivalentne müratase 60 dB. Lähimate elamute juures on sadama tegevusest ja autoliiklusest põhjustatud müratasemed nii päeval kui öösel vahemikus 40–50 dB. See tähendab, et öösel on lubatud müra piirtasemed ela-mualadel ületatud (lubatud on 45 dB), kuid mitte päeval. Müra on öisel aja ületatud kuni 5 dB Muuga külas Kallasmaa, Ojakääru ja Randoja teega piirnevatel aladel, mis asuvad sadamale kõi-ge lähemal.

Mürauuringust selgus ka, et üksikud mürasündmused (kaubarongide ja vedurite edasi-tagasi lii-kumine, rongikoosseisude liikuma hakkamine, veduri sireenid jmt) on lähimate elamute juures selgelt eristatavad, kuid üldine ekvivalentne müratase ei ole kõrge.

Raudteemürast on mõjutatud Muuga külas elavad inimesed. Küla asub planeeringualadest paari-saja meetri kaugusel lõuna suunas. Randvere elanikud kuulevad ka Muuga sadama müra.

Terviseameti Põhja talituselt saadud teabe44 kohaselt edastati talitusele aastatel 2011-2013 Muu-ga sadama müra kohta neli kaebust (2011.a 1 teade, 2012.a 2 teadet ja 11.03.2013.a seisuga 1 teade). Kõik nimetatud kaebused pärinesid Muuga sadamast edelas asuvast elamupiirkonnast aadressidega Kordoni tee ja Kordoni põik. Kõikide kaebuste sisu on olnud, et Muuga sadamast le-vib häiriv müra Kordoni teele. Kaebused edastas talitusele Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313. Otse Terviseametile sel ajavahemikul ühtegi kaebust esitatud ei ole. Terviseameti sõnul on neil edastatud kaebustele keeruline reageerida ja veel raskem neid lahendada, sest kõik teated on olnud üksikute mürasündmuste kohta, mis on selleks ajaks lakanud, kui talituse spetsialist on elanikega ühendust saanud. Keskkonnainspektsioon edastab nende valvetelefonile laekunud tea-ted Terviseametile ning kuni need omakorda resolutsioonide rägastiku läbivad ja vastava spetsia-listini jõuavad, on teatatud häiringust parimal juhul möödunud päev, halvimal juhul mitu. Tervi-seamet on kontakteerunud pärast iga kaebust Muuga sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasikuga. Ka avaldajatele on teatatud, et palju kiirema ja parema efekti annab see, kui kodanikud otse pr Kaasikule teatavad, kes saab operatiivselt müraallikat välja sel-gitama hakata. Terviseametil ei ole võimalik nii kiiresti reageerida. Seda enam on raske midagi välja selgitada, parandada või mõõta, kui Keskkonnainspektsiooni poolt edastatud teated ei sisal-da häiringu kirjeldust, toimumise aega (üldjuhul ka mitte kaebaja nime ega täpset aadressi) ning häiringud ise on ebakorrapärased ja ajutise iseloomuga.

AS-i Tallinna Sadama kinnitusel tuleb ebaregulaarseid mürasündmusi Muuga sadamas ette harva, nende kestus on väga lühiajaline ja üldiselt ei ole neid võimalik ette prognoosida.

7.6. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus

Muuga sadama piirkonna reljeef on tasane, väikese kaldega põhja poole, maapinna keskmine ab-soluutkõrgus on umbes 3 m merepinnast.

Piirkond asub Põhja-Eesti klindieelsel madalikul Kambriumi Lontovi lademe (tuntud sinisavide poolest) aluspõhjal. Pinnakate koosneb valdavalt peenliivadest (liustikujärve- ja meresetted) või

42 Info: Andres Linnamägi, 05.03.2013 43 Muuga raudteejaamas tekkiva müra mõju hindamine ja müra kaardistamine. Akukon OY Eesti filiaal, 2006 44 Terviseameti Põhja talituse keskkonnatervise vaneminspektori Lauri Liepkalnsi 11.03 ja 12.03.2013.a e-kirjad


36 / 72

tehnogeensetest setetest. Muuga Sadama I järgu ehitamisel täideti ala erinevat liiki täitematerja-lidega: süvendamisel väljapumbatud tolmliiv, liiv, purunenud paas, paelahmakad. Kuigi tegemist on täitepinnastega, pole alust arvata, et täiteks oleks kasutatud reostunud pinnast. Seda kinnita-vad ka kõik läbi viidud pinnaseuuringud.45

Pinnakatte paksus on väga ebaühtlane. Maa-ameti kaardirakenduse46 andmetel varieerub pinna-katte paksus planeeringuala ümbruses oluliselt (vahemikus 2-40 meetrit). Suur paksuste erine-vus on tingitud sellest, et sadam asub osaliselt aluspõhja settekivimitesse lõikuva mattunud ürg-oru kohal.

Pinnakatte esimese kihi moodustab aluspõhja sinisavidel lasuv liivsavimoreen. Liustikutekkelise moreeni kiht on küllaltki katkendlik ja kihi paksused ulatuvad tavaliselt paari meetrini. Mere lähe-duses, kus pinnakatte paksused on suuremad, lasub moreenil jääjärvelise tekkega savipinnaste kompleks kogupaksusega kuni 15 m. Sadama lõunaosas savipinnaste kompleks puudub, siin la-sub moreenil või kohati ka otse aluspõhjal merelise tekkega orgaanilist ainet sisaldavad peenete-ralised setted möllid või harvem ka mudaga segunenud nõrga kandevõimega keskmise terasuu-rusega liivad. Mölli kiht levib tervel sadama territooriumil, välja arvatud päris põhjapoolses osas, kus ta on ilmselt ehitustööde käigus eemaldatud. Kihi paksus on keskmiselt 3 m ja see lasub ab-soluutkõrgustel -4…2,5 m.

Pealeuhutud liivakihi all on kruusaveeristega jämedama liiva kiht, selle all veega küllastunud liiv-savi ja savimuda vahekiht. Absoluutkõrgusel ~9,5 m algavad hea kandevõimega pinnased, algul umbes 1,5 m paksune kruusakiht, selle all kambriumi savid. Kogu täitekiht on ebaühtlaselt tihen-datud ja võib esineda vajumisi.

Sadama hüdrotehniliste rajatiste konstruktsioonide alust kandva pinna sügavus muutub suurtes piirides. Seetõttu on iga seni rajatud kai puhul vajalikuks osutunud eelnevad põhjalikud geotehni-lised uuringud ja arvutused. Mitmete varemrajatud kaide vajumised ei ole veel lõppenud ning sel-liste protsesside aeglustamiseks tehakse täiendavaid toestustöid.

Aluspõhja pealispinna moodustavad Kambriumi ladestu Lontova kihistu sinisavid, mis sadama territooriumil vaheldudes liivakivi ja aleuroliidi kihtidega ulatuvad 60 m sügavuseni maapinnast.

7.7. Piirkonna pinna- ja põhjavesi

Keskkonnaregistri andmetel planeeringuala piirkonnas looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Ku-nagist Muuga oja on tugevasti muudetud, see on kujundatud enamasti kuivenduskraaviks, mis-tõttu see ei kajastu veekogude registris loodusliku veekoguna.

Planeeringualal asuvat, kehtestatud DP alusel täidetud mahutipargi alust ala piirab lõunapoolsest küljest kuivenduskraav. Kuna tegemist klindialuse, valdavalt liigniiske piirkonnaga, siis on rajatud kuivenduskraavide süsteem, mis hõlmab ka lähedalasuvaid elamualasid.

Muuga sadama piirkonna kvaternaari setete veeladestu vesi asub flota- ja mereliivade kihtides, olles vabapinnaline sadama piirkonnas mereveega kontaktis pinnasevesi. Antud horisont ei ole kaitstud reostuse eest. Ülemine põhjaveehorisont avaneb otse Muuga lahte, seetõttu on vajalik igakülgne keskkonnakaitseliste meetmete rakendamine. Et hoiduda merevee reostamisest, on oluline vältida saasteainete (vees lahustuvad kemikaalid, vedelad kemikaalid) sattumist kõvakat-teta maapinnale, sest pinnasesse imbunud saasteained jõuavad üsna lühikese aja jooksul sada-ma akvatooriumisse.

Maapinnalt järgmine põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi veelade. Seda põhjaveekihti planee-ringuala lähiümbruses ei kasutata, sest selle veeandvus on antud piirkonnas väike.

Kambrium-Vendi veehorisondi põhjavesi on Muuga lahe lõunakalda piirkonnas Alam-Kambriumi sinisavide poolt looduslikult hästi kaitstud. Muuga sadama lääneosa asub ülemiste veehorisontide 45 Muuga sadama lääneosa keskkonnamõju hindamine. OÜ E-Konsult, töö nr E1053. Tallinn 2008 46 http://geoportaal.maaamet.ee/


37 / 72

kasutajatest allavoolu, mistõttu sadamaalal toimuv ei avalda põhjaveeressursside kasutamisele mõju.

Keskkonnaregistri47 andmetel on planeeringuala piirkonnas asuvad puurkaevud rajatud Kamb-rium-Vendi põhjaveekihti. Nende puurkaevude sügavus on vahemikus 75-150 meetrit. See põh-javeekiht on Muuga lahe piirkonnas Alam-Kambriumi sinisavide poolt looduslikult hästi kaitstud. Suurim oht Kambrium-Vendi põhjaveekihile on siin reostuse võimalik sissevool puurkaevu juurest ja vee liigvõtt. Planeeringualale kavandatava mahutipargi alale kõige lähemal asub Muuga sada-ma põhjaveehaarde puurkaev registrikoodiga PRK0000385 (jääb planeeringualale), mille sani-taarkaitseala on 50 m.

7.8. Meteoroloogilised tingimused

Peatüki koostamisel on kasutatud Muuga sadama õhuseire 2011.a ja 2012.a aruannetes esitatud kirjeldusi48.

Meteoroloogilisi parameetreid mõõdetakse Muuga-1 seirejaamas. Mõõtmised toimuvad ööpäeva-ringselt välisõhu temperatuuri, suhtelise õhuniiskuse, tuule suuna ja kiiruse osas. Muuga-2 seire-jaamas mõõdetud saastetasemete analüüsimisel lähtutakse Muuga-1 seirejaamast saadud me-teoandmetest. Kuna kaks jaama asuvad suhteliselt lähestikku, pole ka temperatuuride, tuule kii-ruse ja suuna vahelised erinevused suured. Muuga-1 seirejaamas on tuule kiirused alahinnatud, mistõttu kasutatakse tuule suuna ja kiiruse määramiseks samas piirkonnas asuvate Coal-1 seire-jaama (2011.a) ja Termoili seirejaama (2012.a) andmeid.

Välisõhu temperatuur

Orgaaniliste ühendite lenduvus sõltub peamiselt välisõhu temperatuurist. Kõrgemate temperatuu-ride korral on naftasaaduste aurustumine suurem, seetõttu peaks ka saasteainete kontsentrat-sioonid olema suuremad soojemate ilmadega ja madalamad külmemate ilmadega, suuremad päevasel ja madalamad öisel ajal. Keskmine välisõhu temperatuur 2011. aastal oli 7,4°C, 2012.a 5,9°C. Maksimaalne temperatuur 2011.a oli 31,7°C (21.07.2011.a) ja minimaalne –26,1°C (18.02.2011.a), 2012.a vastavalt 31,5°C (29.07.2012) ja –26,8°C (05.02.2012).

Tuuled

Tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad. See on tingitud parematest hajumistingi-mustest. Mida tugevam on tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ja seda kiiremini hajub õhusaaste. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on päikesekiirgus, mis tekitab aluspin-na ebaühtlase soojenemise kaudu vertikaalseid õhuvoolusid ja sellest tulenevalt ka õhurõhu eri-nevusi, mis omakorda käivitavad õhu horisontaalse liikumise. Seega tekivad kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt nõrga tuule korral ja tõusvate õhuvoolude puudumisel. Keskmine tuule kii-rus 2011.a oli 1,9 m/s, ulatudes maksimaalselt 12,7 m/s-ni (28.11.2011.a, Coal-1). Keskmine tuule kiirus 2012.a oli 2,7 m/s, ulatudes maksimaalselt 8,5 m/s-ni (07.11.2012, Termoil).

2011. ja 2012. aastal puhusid valdavalt edela-, lääne- ja lõunatuuled (vt

47 http://register.keskkonnainfo.ee/ 48 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2011. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kesklabor. Tallinn 2012; vt: http://www.ts.ee/ohuseire; Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2012. Eesti Keskkonna-uuringute Keskuse kesklabor. Tallinn 2013


38 / 72

Tabel 5). Keskmine suhteline õhuniiskus 2011. aastal oli 83%, 2012.a 82,5%.


39 / 72

Tabel 5. Tuulte esinemissagedus Muuga sadama piirkonnas 2011. ja 2012. aastal

Tuule suund Kraadid Esinemissagedus, %

2011.a, Coal-1 2012.a, Termoil Põhi (N) 337,5-22,5 0,9 7,6 Kirre (NE) 22,5-67,5 5,7 7,0 Ida (E) 67,5-112,5 16,0 5,4 Kagu (SE) 112,5-157,5 5,7 18,7 Lõuna (S) 157,5-202,5 18,3 28,7 Edel (SW) 202,5-247,5 30,9 20,0 Lääs (W) 247,5-292,5 19,8 7,2 Loe (NW) 292,5-337,5 2,6 5,3


40 / 72

8. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT OLULISE MÕJU SELGITAMINE

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale (KeHJS § 4).

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuu-ripärandi või vara (KeHJS § 5).

Lonessa naftasaaduste terminali DP KSH viiakse läbi keskkonnamõju hindamise (KMH) detailsu-sega, so KSH programm ja aruanne vastavad oma sisult keskkonnamõju hindamise ja keskkon-najuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 13, § 20, § 36 ja § 40 sätestatud nõuetele.

KSH aruanne koostatakse lähtudes heakskiidetud programmist.

KMH täpsus on seotud kavandatava tegevuse väljatöötatud lahenduse täpsusega. Juhul, kui koostatud eskiislahendus ei võimalda hinnata kõiki olulisi aspekte KMH täpsusega, siis on tege-vuslubade menetluses enne tegevuslubade väljastamist vajalik rakendada täiendavalt keskkon-naaspektide ekspertiisi või mõnda muud sobivat keskkonnakorraldusliku instrumenti, mille raa-mes antakse hinnang eelprojektile ja/või ehitusprojektile. KSH aruandes loetletakse aspektid, millele on vaja täiendavalt hinnang anda. Välistatud ei ole tegevuslubade menetluses täiendava KMH menetluse läbiviimine, kuid kui järgitakse ülaltoodud skeemi keskkonnamõjude hindami-seks, siis eeldatavalt puudub täiendava KMH menetluseks vajadus. Mitme paralleelse mõju hin-damise koostamine oleks protsessi ülevaatlikkuse seisukohast ebapraktiline ning avalikkusele koormav. Samuti oleks mitme samasisulise mõjuhindamise läbiviimine protsessi asjatult piken-dav.

8.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine

Lähtudes KeHJS-e § 36 lg 2 punktist 1 hinnatakse keskkonnamõjusid ja riske lähtudes strateegili-se planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, st kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõ-jude põhiselt ning nii kaugele, kui need tegelikult ulatuvad. Seega on KSH programmi koostamise käigus määratud kavandatava tegevuse käsitlusala mõjude ja riskide kaupa. Mõjuala ulatus sel-gub KSH läbiviimise käigus ja seda käsitletakse KSH aruandes. Vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 14.08.2012.a korraldusele nr 577 on KSH ja selle koosseisus läbi viidava riskianalüüsi käsitlusala ruumiline ulatus kogu Muuga sadama territoorium ja väljaspool sadama territooriumi planeeritava ala servast vähemalt 1 km raadiuses asuv piirkond (vt Joonis 8).

Et selgitada välja kumulatiivsed ja/või alternatiivsed koostoimes realiseeruda võivad mõjud ning doominoefekti võimalus Muuga sadama idaosas paiknevate või kavandatud ettevõtetega, analüü-siti KSH programmi koostamise käigus olemasolevat/kavandatavat olukorda ja tegevusi ning hin-nati nende mõjude avaldumise tõenäosust ning eeldatavat olulisust mõjuallikate (vt ptk 8.2) ja mõjutatavate keskkonnaelementide kaupa (vt ptk 8.3). Selle kohaselt käsitletakse mõjude hin-damisel, sh KSH aruandes, edaspidi põhjalikumalt muuhulgas Muuga sadama idaosa ettevõtteid ja tegevusi ning antakse hinnang kogu Muuga sadama osas järgmistele olulistele mõjudele: vä-lisõhu kvaliteet (vt ptk 8.3.1) ja müratase (vt ptk 8.3.2). Samuti käsitletakse Muuga sadama ida-osa mõjude kumuleerumise (doominoefekti) aspektist seoses riskianalüüsi koostamisega (vt ptk 8.4). Muude mõjude osas (vt ptk 8.3.3 kuni 8.3.12) ei kaasne kavandatava tegevusega kumula-tiivseid ja/või alternatiivseid koostoimes realiseeruda võivaid mõjusid Muuga sadama idaosas paiknevate või kavandatud ettevõtetega. Sellest tulenevalt ei ole nende mõjude osas Muuga sa-dama idaosa käsitlemine vajalik.

Kui keskkonnamõju hindamise või riskianalüüsi koostamise käigus selgub, et mingi mõjuallika mõjuala ulatub väljapoole käsitletavat ala, siis vaadeldakse vastava suurusega mõjuala lähtudes konkreetsest mõju ulatusest.


41 / 72

Joonis 8. Planeeringuga kavandatava tegevuse mõjude hindamisel käsitletava ala ula-tus.

8.2. Eeldatavad mõjuallikad

Kavandatavast tegevusest lähtuvad eeldatavad mõjuallikad on:

naftaproduktide käitlemisel (laadimisel, hoiustamisel) välisõhku paisatavad saasteained (alifaatsed ja aromaatsed ühendid, lõhnaained);

naftaproduktide transpordil tekkiv müra (raudteemüra);

naftaproduktide võimalikud lekked pinnasesse ja põhjavette;


42 / 72

võimalikud õnnetusjuhtumitest tulenevad mõjud;

valgusreostus;

terminali ehitusaegsed mõjud.

8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid

Alljärgnevalt on toodud ülevaade kavandatava tegevusega mõjutatavatest keskkonnaelementi-dest ning analüüsitud neile avalduva võimaliku mõju olulisust. Iga käsitletud mõjutatava kesk-konnaelemendi kohta on antud esialgne hinnang, mille põhjal on määratletud mõju eeldatav olu-lisus ja orienteeruv mõjuala ulatus (vt ptk 8.1) ning edasise hindamise vajalikkus KSH käigus.

Kavandatav tegevus ei põhjusta soojuse ega kiirguse levikut ümbritsevasse keskkonda ega aval-da mõju maavaradele ja kultuuriväärtustele (need puuduvad piirkonnas), mistõttu neid valdkondi KSH aruandes ei käsitleta.

8.3.1. Välisõhu kvaliteet

Olemasoleva olukorra kirjeldus ja võimalikud probleemid vt ptk 7.4.

Lähtudes Muuga sadama piirkonna välisõhu saastatuse tasemest ja kavandatava tegevuse ise-loomust võib tegemist olla olulise keskkonnamõjuga. KSH aruandes antakse hinnang kavandata-va tegevusega ja selle reaalsete alternatiivsete lahendustega (vt ptk 5) kaasnevale välisõhu saastetasemele ja lõhnahäiringule. Kumulatiivse mõju hindamisel võetakse arvesse Muuga sada-ma lääneosa õhusaasteallikate mõju.

Välisõhu saastatuse taseme hindamise metoodika vt ptk 9.2.

8.3.2. Müratase

Olemasoleva olukorra kirjeldus ja võimalikud probleemid vt ptk 7.5.

Lähtudes Muuga sadama piirkonna müratasemest ja kavandatava tegevuse iseloomust võib te-gemist olla olulise keskkonnamõjuga. KSH aruandes antakse hinnang kavandatava tegevusega ja selle reaalsete alternatiivsete lahendustega (vt ptk 5) kaasnevale müratasemele. Kumulatiivse mõju hindamisel käsitletakse olulisi müraallikaid, sh raudteemüra ja tõstemehhanismide jms poolt tekitatud üksikjuhtumeid. Müra modelleerimisel võetakse arvesse Muuga sadama lääneosa raudteemüra ja kavandatavate terminalide mõju.

Mürataseme hindamise metoodika vt ptk 9.3.

8.3.3. Piirkonna pinnas ning pinna- ja põhjavesi

Olemasolev kraav (ÜVK arengukava kohaselt veejuhe nr 17, Muuga oja) säilib. DP koostamisel ja mõju hindamisel planeeringuala ja selle ümbruse sademeveesüsteemile võetakse aluseks teave olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse kohta. Aluseks on ka Viimsi Vallavalitsuse tellimi-sel AS-i Viimsi Vesi poolt koostatav Muuga küla Muuga sadama äärse piirkonna sademevee ära-juhtimise eskiisprojekt (valmib juulis 2013), milles analüüsitakse Muuga küla ja Lasti tee piirkon-na sademevee ärajuhtimise probleemi põhjuseid (sh kalded, vooluhulgad jms) ning pakutakse välja lahendus(ed).

Planeerija annab planeeringuala läbiva sademevee ärajuhtimise lahenduse ASi Viimsi Vesi poolt koostatava eskiisprojekti tulemuste põhjal. Planeeringus tuleb planeeringuala läbiva kraavi ja val-lituse planeerimisel arvestada nende edasise hooldamise vajadusega (nt kopaga süvendamine, kraavi puhastamine). ÜVK arengukavaga kavandatavate tegevuste (vt ptk 6.2) keskkonnamõju Lonessa terminali DP KSH mahus ei hinnata.


43 / 72

Oluline on vältida saasteainete (vedelate kemikaalide) sattumist kõvakatteta maapinnale, sest pinnasesse imbunud saasteained jõuavad põhjavee ülemise kihi kaudu üsna lühikese aja jooksul merre.

Mahutipargi ja vallitusalade projekteerimisel, sademevee kokkukogumisel ning puhastamisel jt veekaitse alaste meetmete kavandamisel lähtutakse lisaks muudele Eestis kehtivatele normidele ka Vabariigi Valitsuse määruses nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“ toodud naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitse ja sademevee juhtimise nõuetest. Määruse kohaselt on hoidmisehitis üle 3 m3 mahuga naftasaaduste mahuti koos torustike ja seadmetega ning laadimis- või tankimisplatsiga. Hoidmisehitise kuja nimetatud määruse tähenduses on naftasaa-duste hoidmisehitise mahuti välispinna või selle täitmis- või tühjendusava lubatud kõige väiksem kaugus suurõnnetuse ohuga ettevõttest, sanitaarkaitsealata kaevust ja tsiviilhoonest, v.a nafta-saaduste hoidmisehitise teenindamisega seotud hoone. Suure (maht üle 5000 m3) hoidmisehitise kuja peab olema vähemalt 150 m. Koostatava DP eskiisi kohaselt ei jää nimetatud kujasse teist suurõnnetuse ohuga ettevõtet (lähima sellise ettevõtte, Vesta Terminal Tallinn OÜ kinnistu piir asub 155 m kaugusel), sanitaarkaitsealata kaevu ega tsiviilhoonet.

KSH aruandes antakse hinnang pinnase ja põhjavee kaitseks rakendatavatele meetmetele ning planeeringuala (mahutipargi ja rohekoridori) sademevee lahendusele.

8.3.4. Vaated rajatavale terminalile

KSH käigus koostatakse täpsustatud 3D visualiseering kavandatavale terminalile vastavalt koos-tatavale planeeringulahendusele ja antakse hinnang vaadete võimalikule mõjutamisele (mõju maastikule).

Animeeritud 3D arvutisimulatsioonina koostatavas visualiseeringus esitatakse nii Muuga sadama olemasolev situatsioon kui ka kõik kavandatavad objektid. Animatsioon teostatakse Randvere kü-last alates 3. õhuseirejaama asukohast kuni Lonessa terminali DP idaosa piirini viiest vaatepunk-tist, võimalusel sujuva liikumisena. Simulatsiooni alusmaterjalina kasutatakse AS-i Tallinna Sa-dam ja Vopak E.O.S. AS-i poolt varemkoostatud 3D simulatsioone.

8.3.5. Inimese tervis, heaolu ja vara

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) definitsiooni kohaselt on tervis organismi täieliku keha-lise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või kehaliste defektide puudumi-ne. Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" defineerib heaolu kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatust, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida.

Võimalikku negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule võivad antud juhul põhjustada eelkõige välisõhu saastenormide ületamine, lõhnahäiringud, lubatud müratasemete ületamine ning võima-likud õnnetusjuhtumid kavandatava tegevuse maa-alal ja Muuga sadama lääneosa territooriumil. Mõju ulatust ja olulisust inimese tervisele ja heaolule hinnatakse nimetatud kriteeriumite kaudu.

Võimaliku negatiivse mõjuna inimese tervisele ja heaolule käsitletakse käesoleva KSH käigus eel-kõige mõju Muuga, Randvere ja Metsakasti külade elamualade elanikele. Töötervishoiu nõudeid ja nende tagamist Muuga sadama maa-alal paiknevates ettevõtetes KSH käigus ei käsitleta.

Võimaliku negatiivse mõjuna inimese varale käsitletakse käesoleva KSH käigus võimalikke füüsili-si mõjusid Muuga, Randvere ja Metsakasti külade elamualadel paiknevatele ehitistele lähtudes riskianalüüsi tulemustest (vt ptk 8.4).

Kujunevaid vaateid rajatavale terminalile (vt ptk 8.3.4) hinnatakse samuti ümberkaudsete elani-ke seisukohast.


44 / 72

Esmase hinnangu kohaselt vaadeldakse eeldatavas mõjualas (vt ptk 8.1) paiknevaid elamualasid ning vajadusel – kui KSH ja/või riskianalüüsi koostamise käigus ilmneb, et mõju ulatub kaugema-le – ka suuremal alal.

8.3.6. Kaitstavad loodusobjektid

Muuga kabelikivi asub osaliselt planeeringualal (Allika kinnistul; vt ptk 7.3.2). Kabelikivi kinnis-tu, millel asub suurem osa kivist, piirneb vahetult Lonessa terminali algatatud DP planeeringuala-ga. Kabelikivi 50 m laiune piiranguvöönd ulatub osaliselt planeeringualale.

DP aluseks oleva eskiisprojekti49 lahendusega on kaitsealuse kivi ümber säilitatud 50 m piirangu-vöönd, nagu see on nõutud kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjaga50.

Planeeringu koostamisel tuleb Kabelikivi piiranguvööndist kinni pidada. Koostöös Keskkonnaame-tiga (üksikobjekti valitseja) on vajalik lahendada külastajate juurdepääs ning teha ettepanekud ümbruse, sh piiranguvööndi heakorrastamiseks lähtudes eespoolnimetatud kaitse-eeskirja nõue-test.

KSH aruandes antakse hinnang, kas DP-s on kaitse-eeskirja nõuetega ja üksikobjekti valitseja et-tepanekutega arvestatud, tehakse ettepanekud võimalike ehitusaegsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks ning kaitsealuse üksikobjekti ja selle piiranguvööndi hooldamiseks.

Loomisvälja mänd asub planeeringuala piirist ca 1 km kaugusel ja Riiasöödi tamm ca 2,5 km kaugusel (vt ptk 7.3.2). Ükskõik milline kavandatava tegevuse võimalik negatiivne mõju, mis võiks kaitsealuseid puid kahjustada, ei ulatu nii kaugele. Seega kavandatav tegevus nimetatud kaitsealustele puudele negatiivset mõju ei avalda ning KSH aruandes sellega seonduvat ei käsit-leta.

Võttes arvesse väikehuigu elupaiga kaugust planeeringuala piirist, liiki ohustada võivaid ohute-gureid (vt ptk 7.3.2) ja kavandatava tegevuse iseloomu ei ole ette näha otsest ega kaudset ne-gatiivset mõju Randvere külas asuvale väikehuigu elupaigale.

8.3.7. Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik

Planeeringualal ja selle lähiümbruses kasvaval metsal on:

- keskkonnakaitseline tähtsus – mürakaitse, õhuvoolude reguleerimine, saasteainete ab-sorbeerimine, fütontsiidide eraldamine;

- ökoloogiline tähtsus – vaatamata pikaajalisele koormusele funktsioneerivad metsa öko-süsteemid rahuldavalt ning täidavad hästi oma funktsioone;

- sotsiaalne tähtsus – võimaldab puhkust looduslikus seisundis olevas metsas;

- esteetiline tähtsus – looduslik mets on heaks taustaks ühelt poolt Muuga sadamale, tei-selt poolt elamualale.51

Lisaks eelnimetatule moodustab mets ka visuaalse barjääri tootmisala ja elamualade vahel.

Vastavalt teemaplaneeringule „Miljööväärtuslik ala ja rohevõrgustik“ tuleb maakasutuse kavan-damisel rohevõrgustiku aladel juhinduda järgmistest eesmärkidest:

- ökosüsteemide/elupaikade kaitse; - loodusliku mitmekesisuse kaitse; - liikide ja koosluste säilimine;

49 Vopak E.O.S. AS Lonessa kütuseterminali laiendus. Eskiisprojekt. Sweco Projekt, töö nr 11320-0002. Tal-linn 2011 50 Keskkonnaministri 02.04.2003.a määrus nr 27, vt Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13132781 51 Lonessa terminaali asukohavaliku keskkonnaekspertiis. OÜ E-Konsult töö nr 532, Tallinn 1998


45 / 72

- pinnase ja põhjavee kaitse; - mikrokliima kaitse; - inimmõju kompenseerimine.

DP koostamise lähtetingimustes on esitatud nõue säilitada Viimsi valla mandriosa ÜP teemapla-neeringus „Miljööväärtuslik ala ja rohevõrgustik“ määratud rohevõrgustiku koridori laius ning kaaluda rohekoridori laiuse suurendamist (ennekõike planeeringualast lääne, ida ja kagu suu-nas), sest rohekoridor on puhveralaks sadama ja elamuala vahel.

Lonessa naftasaaduste terminali DP koostamisel tuleb juhinduda teemaplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustest rohevõrgustiku koridorides. KSH aruandes antakse hinnang, kas DP lahendus on teemaplaneeringuga kooskõlas ning kas ja mil viisil DP lähtetingimustes esi-tatud ettepanekut rohekoridori laiuse suurendamiseks on võimalik täita. Samuti antakse KSH aruandes soovitused võimalike ehitusaegsete ja käitamisaegsete mõjude vältimiseks ja leeven-damiseks.

Mõju piirkonna taimestikule ja loomastikule analüüsitakse peamiselt rohekoridori metsakooslusele avalduda võivate mõjude (nt kasvutingimused, veerežiimi muutumine jms) kaudu.

Hinnang taimestikule, loomastikule ja rohevõrgustikule avalduva võimaliku mõju kohta antakse KSH aruandes.

8.3.8. Natura 2000 võrgustiku alad

Kavandatava tegevuse alale lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Pirita loodusala, mille lähim punkt asub planeeringuala piirist ca 3 km kaugusel (mõõdetud Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduselt).

Pirita loodusala kaitse-eesmärk on:52

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrg-rohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530);

- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);

Teoreetiliselt võiks kavandatav tegevus mõjutada kaitstavate elupaigatüüpide taimekooslusi eel-kõige niiskusrežiimi mõjutamise kaudu, kuid arvestades loodusala kaugust kavandatava tegevuse alast ning seda, et piirkonna veerežiimi mõjutada võivad pinnasetööd ja drenaaži paigaldamine on planeeringualal juba kümmekond aastat tagasi läbi viidud ja olulist mõju pole tuvastatud ka kavandatava terminali alaga külgnevas metsakoosluses, ei ole mõju ulatumine loodusalale tõe-näoline.

Pirita loodusalal kaitstavate loomaliikide elupaigad on Pirita jões (kalad, paksukojaline jõekarp) või on seotud sellega (tiigilendlane, saarmas). Pirita jõel ei ole seost Muuga sadama territooriumi ega selle lähiümbrusega ning Muuga sadama alal kavandatavad tegevused ei mõjuta otseselt ega kaudselt Pirita jõe seisundit ja selle kaudu nimetatud kaitstavate liikide seisundit.

Kauguse poolest järgmine Natura 2000 ala – Ülgase loodusala – paikneb planeeringuala piirist enam kui 6,6 km kaugusel (mõõdetud Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduselt) lääne pool Jõelähtme valla territooriumil.

52 Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTP3BV0OvMejwVGhpHFdOKaeSjUIWxAhf; vaadatud 18.01.2013


46 / 72

Ülgase loodusala kaitse-eesmärk on:53

- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180);

- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme).

Ükskõik millise kavandatavast tegevusest põhjustatud võimaliku negatiivse mõju, mis võiks mõ-jutada Ülgase loodusala kaitse-eesmärgi saavutamist, ulatumine planeeringuala piirist enam kui 6,6 km kaugusele ei ole tõenäoline.

Kuna olulist negatiivset mõju kummalegi nimetatud loodusalale ei ole ette näha ja kavandatav tegevus ei takista nimetatud loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamist, siis seetõttu võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele edaspidi KSH käigus ei käsitleta. Mõju puudumist Natura 2000 aladele on nenditud ka OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud DP KSH eelhinnangus54.

8.3.9. Jäätmeteke

Kavandatava terminali jäätmekäitlus (nii ehitus- kui ka toimimisaegne) tuleb lahendada vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. KSH aruandes antakse sellekohased soovitused.

8.3.10. Vibratsioon

Lokaalne vibratsioon (piirdub planeeringuala mahutipargi ala ja teedega) esineb kavandatava terminali ehitustööde käigus. Mõju ei erine teistest Muuga sadama lääneosas toimunud ehitus-tööde mõjust. Terminali ehitustöödest põhjustatud vibratsiooni mõju ümbritsevale keskkonnale ei ole oluline.

Terminali tehnoloogilised protsessid vibratsiooni ei põhjusta. Rongide liikumisest tingitud vibrat-sioon (levib pinnase kaudu) sõltub veeremist (pikkusest, teljekoormusest), kiirusest, raudtee konstruktsioonist ja seisukorrast ning pinnase tüübist. Muuga sadama lääneosa ümbruse elamu-alad paiknevad sadama territooriumil asuvatest jaotusraudteest 130-150 m kaugusel. Sellisele kaugusele vibratsioon ei kandu ning raudteest tingitud vibratsiooni võib piirkonnas nimetada lo-kaalseks ja selle mõju mitteoluliseks.

8.3.11. Valgusreostus

Valesti projekteeritud ja suunatud valgustid, nende ebaõige töörežiim või mittekohane võimsus põhjustavad valgusreostust ning võivad mõjutada ümbritsevat keskkonda. Ohutuse ja turvalisuse huvides ei ole võimalik terminali valgustamisest pimedal ajal loobuda, kuid seda on võimalik teha asjatundlikult ja keskkonda säästes.

KSH aruandes antakse soovitused kavandatava terminali valgustuse projekteerimiseks, et vältida ülemäärast valgusreostust. Samuti antakse soovitused planeeringuala lõunaossa kavandatavate palliplatsi ja mänguväljaku ning tänavavalgustuse kavandamiseks.

8.3.12. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Lähtudes kavandatava tegevuse asukohast, iseloomust ja teiste Muuga sadama territooriumil paiknevate analoogsete objektide keskkonnamõju hindamiste ja uuringute tulemustest ei kaasne

53 Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPKpz7JLfPnvj2KZR6uhwvkzUbAV2BrB; vaadatud 18.01.2013 54 AS Vopak E.O.S. Muuga sadama Lonessa terminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindami-ne. Arengustsenaariumite kirjeldus ja eelhinnang. Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko; töö nr 1570-1/11. Tartu 2011


47 / 72

kavandatava tegevuse (algatatud DP) elluviimisega piiriülest keskkonnamõju ehk olulist mõju mõne teise riigi keskkonnale. Piiriülese mõju puudumist on nenditud ka OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud DP KSH eelhinnangus55. Seetõttu piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalik-kuse teemat edaspidi KSH käigus ei käsitleta.

8.4. Riskianalüüsi koostamine

Kuna algatatud DP-ga kavandatakse suurõnnetuse ohuga objekti kehtiva DP muutmist, on sellest tulenevalt vajalik koostada ettevõtte riskianalüüs. Riskianalüüsi koostamise eesmärk on välja sel-gitada ja hinnata ettevõtte territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäoli-sust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab turvalisust, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluli-selt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaani koostamisel, ettevõtte üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel.

Riskianalüüsi koostamine on hädaolukorraks valmisoleku planeerimissüsteemi oluline osa, mille eesmärgiks on omavalitsuse haldusterritooriumil esineda võivate hädaolukordade ja neid põhjus-tavate ohtude väljaselgitamine ning võimalike hädaolukordade toimumise tõenäolisuse ja taga-järgede hindamine. Selle alusel toimub riske vähendatavate meetmete kavandamine.

Objekti võimalikke hädaolukordi võivad põhjustada:

- tulekahjud ja plahvatused; - transpordiõnnetused; - ohtlike kemikaalide vabanemine; - tehnovõrkude avariid; - erakorralised ilmastikunähtused; - rajatiste varingud; - epideemiad; - kiirgussaaste; - massiline korratus; - naabruse riskiallikatest tulenevad õnnetused.

Riskianalüüsi koostamise käigus kasutatavad stsenaariumid on soojuskiirgus ja ülerõhk. Ohuala-de suurus sõltub stsenaariumist. Erinevad ohualad defineeritakse. Tuleohtlike vedelike puhul on tõenäolisemad soojuskiirgust vallandavad stsenaariumid (mahuti ja lombitulekahju). Ohutuse sei-sukohalt hinnatakse ka kavandatavate laadimisestakaadide asukohti. Võetakse arvesse nii ette-võtte siseseid kui ka väliseid tegureid. Riskianalüüsis tuuakse välja, milliseid täiendavaid tehnilisi kaitsemeetmeid ja ehituslikke abinõusid on vaja rakendada tule leviku takistamiseks naaberma-hutitele, kinnistu hoonetele, rajatistele ja seadmetele ning ka naaberkinnistute hoonetele, rajatis-tele ja seadmetele.

Arvestatakse kemikaaliseaduse ja sellest tulenevate nõuetega (sh teede ja sideministri 06.12.2000.a määrusega nr 106 „Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimis-kohale …“).

Riskianalüüsi koostamise käigus hinnatakse kavandatavast tegevusest tulenevaid riske ohualasse jäävatele naaberkinnistutele ja tehakse ettepanekud kaitsemeetmete rakendamiseks. Käsitletak-se ohtlike ettevõtete kumulatiivset mõju (doominoefekti võimalus), sh asjaolu, et enamus termi-nale asub DBT ohualas. Ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad kaardistatakse ning hinnang antak-se ettevõtetele ja ohualadele, mille korral võib tekkida doominoefekt.

Ruumilisel planeerimisel arvestatakse eelkõige tõenäoliste õnnetuse stsenaariumitega. Elanik-konna teavitamisel ja hädaolukorraks valmisoleku planeerimisel arvestatakse ka vähetõenäoliste stsenaariumitega.

55 AS Vopak E.O.S. Muuga sadama Lonessa terminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindami-ne. Arengustsenaariumite kirjeldus ja eelhinnang. Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko; töö nr 1570-1/11. Tartu 2011


48 / 72

Riskianalüüsi koostamisel arvestatakse võimalikke metsatulekahjusid Lonessa terminaliga piirne-val alal (rohekoridoris).

Riskianalüüsis tehakse ettepanekud kavandatava terminali päästeressursside ja valmisoleku va-jaduse jaoks, lähtudes põhimõttest, et võtmetähtsusega on õnnetuse esmases faasis reageerimi-ne. Terminalide kustutusseadmed peavad olema sellised, et sündmuse algfaasis õnnetus lokali-seerida ja kustutada. Muuhulgas arvestatakse ka Muuga sadama päästevõimekusega (sh mere-reostuse lokaliseerimine) ja antakse hinnang, kas on vajadus välise päästeressursi järele.

Ettepanekute tegemisel õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute varajase hoiatuse süsteemi ka-vandamiseks lähtutakse kaasaegsetest tehnilistest võimalustest.

Riskianalüüsi koostamisel tehakse tihedat koostööd Päästeameti ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Töö käigus täpsustatakse Päästeameti Põhja-Eesti Päästekeskusega, millised konkreetsed tingi-mused on vajalikud tulekustutus- ja päästemeeskonna efektiivseks reageerimiseks.

Riskianalüüsi koostamise metoodika vt ptk 12.1. Riskianalüüsi tulemused esitatakse KSH aruande koosseisus.


49 / 72

9. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS

9.1. KSH läbiviimise metoodika

Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõju-de olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest (nt müratasemed, välisõhu kvaliteet jms). Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ning planeerimisseadus.

Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ (http://www.envir.ee/92040) ja „Keskkonnamõju hindamine. Ju-hised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ (http://www.envir.ee/91552). Samuti võetak-se keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnus-tatud hindamismetoodikat.

KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslikke tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule ning mõjude olulisusele. Alternatiivide võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit.

Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:

arvutiprogrammiga teostatakse 3D visuaalne simulatsioon (maapealsete ehitusmahtude visuaalse mõju tuvastamiseks);

teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; konsultantsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.

Mõju olulisuse hindamiseks kasutatakse alternatiivide võrdlemisel järgmist skaalat:

oluline positiivne (+2); väheoluline positiivne (+1); neutraalne / mõju puudub (0); väheoluline negatiivne (-1); oluline negatiivne (-2).

Paaritivõrdluse meetodit kasutades saadakse hinnatavate kriteeriumite erinevad kaalud.

Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvesta-takse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaud-seid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul oli võimalik ar-vesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude res-sursside olemasolu.

KSH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline nega-tiivne mõju või ka positiivne mõju.

Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see:

eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust,


50 / 72

põhjustab kas looduses või sotsiaal-majanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi või seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH aruandes esitatakse oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimise ja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Samuti tehakse ettepanekud seire, jä-relevalve ja keskkonnalubade nõuete kohta.

KSH, sh riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse kohalike omavalitsuste, ametiasutuste, koda-nike ja teiste huvitatud isikute ametlikke, põhjendatud ja asjakohaseid ettepanekuid ja vastuväi-teid.

Välisõhu saastetaseme ja müra hindamise ning riskianalüüsi läbiviimise metoodika vt ptk 9.2 kuni ptk 9.3.

9.2. Välisõhu saastatuse taseme hindamise metoodika

Välisõhu saastatuse taseme piirväärtused ja lõhnalävi

Piirväärtused on kehtestatud pidades silmas ühendite ja/või segude ohtlikkust tervisele. Muuga sadama seirejaamades mõõdetavate saasteainete saastatuse taseme piirväärtused on toodud keskkonnaministri 08.07.2011.a määruses nr 43 “Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtu-sed, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad”. Piirväärtustest suuremad saasteainete kontsentratsioonid mõjuvad ebasoodsalt inimese tervisele ja ökosüstee-midele.

Muuga sadama lääneosa välisõhu saastetaset mõõtvad seirejaamad Muuga 1 ja Muuga 2 asuvad väljaspool Muuga sadama territooriumit.

Alljärgnevas tabelis (Tabel 6) on toodud kavandatava tegevuse KSH seisukohalt olulistele saaste-komponentidele kehtestatud maksimaalsed lubatud piirväärtused.

Tabel 6. Välisõhu saastetaseme piirväärtused

Saasteaine 1 h keskmine SPV1 24 h keskmine SPV24 Alifaatsed süsivesinikud 5 mgC/m3 2 mgC/m3 Aromaatsed süsivesinikud 200 g/m3 200 g/m3 Vesiniksulfiid 8 g/m3 8 g/m3 Mõisted

Saasteaine – keemiline aine või ainete segu, mis eraldub välisõhku tegevuse otsesel või kaudsel tagajärjel ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale, kahjustada vara või kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajärgi.

Saastetase – saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus 293 Kelvini juures või sadestis maapinna ühele ruutmeetrile kindla ajavahemiku jooksul.

SPV – saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus.

SPV1 – saastetaseme tunnikeskmine piirväärtus.

SPV24 – saastetaseme ööpäevakeskmine piirväärtus.

Alifaatsed süsivesinikud – kuuluvad lenduvate orgaaniliste ühendite hulka (LOÜ), mis on suur ai-nete rühm, kus tehakse vahet metaanil (CH4) ja mittemetaansetel süsivesinikel (summaarselt kõik ülejäänud süsivesinikud, ingliskeelne lühend NMHC); halogeen-süsinikuühenditel (ingl. k. – halocarbons) ja oksügenaatidel (oxygenates) nagu alkoholid, aldehüüdid ja ketoonid. Metaani vaadeldakse eraldi seetõttu, et ta toimib põhiliselt kasvuhooneefekti põhjustajana, mitte lokaalse saasteainena. LOÜ inimtekkelised allikad on mootori- ja energeetiliste kütuste mittetäielik põle-mine, naftatöötlemine, kütusemahutite (ka sõidukite kütusepaakide) täitmine, värvide ja lakkide


51 / 72

tootmine ja kasutamine, alkoholi tootmine, põllumajandus. Kontsentratsioon antakse ühikutes mgC/m3 (milligrammi süsinikku ühes kuupmeetris õhus).

Aromaatsed süsivesinikud – süsivesinikud, mis sisaldavad keemilises struktuuris vähemalt ühte benseeni tuuma. On saanud oma nime selle järgi, et paljudel rühma kuuluvatel ühenditel on te-rav omapärane lõhn (aroom). Eralduvad õhku peamiselt laadimistööde käigus naftasaaduste pin-nalt aurustudes. Antud mõõtmiste kontekstis käsitletakse aromaatseid süsivesinikke kui bensee-ni, tolueeni ja ksüleeni summaarset kontsentratsiooni (BTX).

Vesiniksulfiid – mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas, millel on madal lõhnalävi, st ebameeldivat haisu on tunda ka väikeste kontsentratsioonide juures. Naftaproduktid sisaldavad erinevaid redutseeritud väävliühendeid (merkaptaanid, vesiniksulfiid), mis laadimise käigus naf-tatoodete pinnalt välisõhku lenduvad ning piirkonnas ebameeldivat haisu põhjustavad.

Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine (lõhnaaine) – inimtegevusest põhjustatud välisõhku eral-duv aine või ainete segu, mis võib tekitada elanikkonnal soovimatut lõhnataju56.

Töö eesmärk

Töö eesmärk on hinnata arvutuslikult Lonessa terminali algatatud DP realiseerimisel võimalikku mõju välisõhu kvaliteedile, sh lõhnahäiringutele, Muuga sadama piirkonnas (arvestades kõikide sadama mõjualasse jäävate elanike elukeskkonda ja heaolu) ning vastavust parimale võimalikule tehnikale (PVT-le). Selleks kaalutakse läbi erinevad võimalikud alternatiivid (vt ptk 5), analüüsi-takse olemasolevaid seireandmeid ja välisõhu saaste lubasid ning ettevõtete poolset välisõhu saastamisega seotud aruandlust ja kasutatavat tehnoloogiat.

Töö kirjeldus

I etapp: emissiooniandmete analüüs ja andmebaaside koostamine

Töö esimeses etapis analüüsitakse läbi piirkonna ettevõtetele (Muuga sadama perimeeter kuni 3-5 km ulatuses) väljastatud kehtivad välisõhu saasteload ja koostatakse lubade põhjal hetkeliste ja aastaste heitkoguste andmebaasid (emissiooniandmebaasid).

Lubades käsitlemata saasteainete hõlmamisel tuleb hinnata vastavate saasteainete heitkoguseid. Sellisteks saasteaineteks on vesiniksulfiid ja muud redutseeritud orgaanilised väävliühendid. Se-nised seireandmed näitavad vähemalt vesiniksulfiidi esinemist välisõhus ning selget seost vesi-niksulfiidi ja alifaatsete süsivesinike tasemete vahel (pärit naftasaaduste laadimisest), samas kehtivates välisõhu lubades ühe erandiga selle saasteaine heited puuduvad. Üheks põhjuseks on asjaolu, et ametlik metoodika ei käsitle naftasaaduste laadimisel selliste saasteainete heiteid vä-lisõhku ja alternatiivne üheselt aktsepteeritav metoodika puudub. Vesiniksulfiidi ja muude redut-seeritud orgaaniliste väävliühendite heitkoguste hindamiseks on vajalik sobilike eriheidete leidmi-ne teaduskirjandusest või muude riikide praktikast. Teine võimalus on teha reaalsed heitkoguste mõõtmised valitud produktide laadimisel ning leida mõõtmiste põhjal sobivad eriheited, mida ra-kendada sama produkti lõikes kogu sadamale ja teistele operaatoritele.

Kuna lõhnaainete regulatsioon erineb oluliselt muust välisõhu saastamisega seotud regulatsioo-nist, siis on vajalik selle eraldi käsitlemine. Lõhnaainete käsitlemine on vajalik eelkõige seetõttu, et seireandmed ei ole viimastel aastatel näidanud piirväärtust ületavaid tasemeid, kuid piirkonnas esineb piisavalt kaebuseid ebameeldiva lõhna üle. Lõhnaainete käsitlemiseks on vajalik hinnata lõhnaainete heitkoguseid. Probleemiks on ametliku või üldiselt aktsepteeritud metoodika puudu-mine. Sobivate eriheidete leidmiseks tuleb analüüsida teaduskirjandust ja muude riikide praktikat või teha analoogselt väävliühenditele reaalsed lõhna heitkoguste mõõtmised erinevate tüüpiliste produktide laadimisel (lõhnaaine olfaktomeetriline analüüs). Kirjanduses toodud andmete või mõõtmiste põhjal saadakse lõhna eriheited erinevate produktide jaoks ja kasutatakse neid lõhna-ainete heitkoguste andmebaasi koostamisel. Saadud eriheiteid rakendatakse kogu piirkonna ana-loogsetele tegevustele, et hinnata kumulatiivse lõhnahäiringu esinemissagedust.

56 Välisõhu kaitse seadus, § 34; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/115112012005


52 / 72

II etapp: seireandmete analüüs

Töö käigus analüüsitakse viimase 5 aasta pidevseire andmeid ja hinnatakse kõrgendatud saaste-tasemega episoodide esinemisel valitsenud ilmastikutingimusi ning tõenäolist saasteallika asu-kohta kasutades pöördmodelleerimise tehnoloogiat. Seireandmete analüüsi etapis hinnatakse viimase 5 aasta meteoroloogiliste mõõtmistulemuste põhjal Muuga sadamas toimuvate tegevuste jaoks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemissagedust ja esinemismustreid (sõltuvus aastaae-gadest, kellaaegadest jms).

III etapp: hajumisarvutused

Hajumisarvutuste tegemiseks kasutatakse Airviro modelleerimissüsteemi ja kahte erinevat haju-mismudelit: Gaussi ja Euleri hajumismudelit. Lõhnaainete modelleerimiseks kasutatakse Lagrange mudelit (Austal 2000G). Maapinna topograafiana on kasutusel 250 x 250 ruudustik, kus vastavalt maakasutusele on defineerinud maapinna karedus. Modelleerimisvõrgustiku ruudu suu-rus on 100 x 100 m ja modelleerimisdomeeni mõõtmed on 15 x 8 km. Meteoroloogiliste lähte-andmetena kasutatakse Tallinna Loomaaia meteomastis mõõdetud meteoroloogilisi parameetreid (meteomastist saadakse mudelisse vajalikud sisendandmed temperatuurigradiendi kohta). Maa-pinnalähendase temperatuuri, tuule suuna ja tuule kiiruse andmetena kasutatakse kohalikke Muuga sadama seirejaamades mõõdetud parameetreid (Muuga piirkonna tuule parameetreid mõõdavad Muuga 1 seirejaam ja E.O.S. Vopak seirejaamad, ka AS-il Tallinna Sadam on Muuga sadamas meteomast, kust saab vajadusel tuule suuna ja kiiruse andmeid). Modelleerimised te-hakse viimase kolme meteoroloogilise aasta andmetega (2010, 2011 ja 2012).

Hajumisarvutused tehakse erinevate andmebaasidega:

olemasolev olukord saastelubade põhjal (KLIS2 andmebaas); olemasolev olukord ettevõtete aastaaruannete põhjal (OSIS andmebaas); olukord peale Lonessa DP ja Vesta DP planeeritud tegevuste realiseerumist (vastavalt

KSH programmis nimetatud alternatiividele – vt ptk 5); hajumisarvutused väävliühenditele ja lõhnaainetele.

Olemasoleva olukorra modelleerimisel saadud andmeid võrreldakse seirejaamade andmetega. Antakse hinnang vajadusele ja soovitused operaatorite PVT kavade koostamiseks välisõhu olukor-ra parandamise eesmärgil.

Hajumisarvutused tehakse iga KSH programmis nimetatud alternatiivi (vt ptk 5) jaoks – olemas-olev olukord, laienduste realiseerumine ja laienduste realiseerumine koos täiendavate leeven-dusmeetmetega, sh PVT.

IV etapp: leevendusmeetmed

Juhul kui hajumisarvutused näitavad saasteainete piirväärtuste ületamist ja/või lõhnahäiringu esinemist või piirväärtuse lähedast ja lõhnahäiringu lähedast olukorda57 piirkonnas, siis pakutak-se välja võimalikud leevendusmeetmed, mis tagaksid kehtivatest piirväärtustest kinnipidamise. Täpne meetmete loetelu ja analüüs sõltub kolmanda etapi tulemustest.

V etapp: olemasolevale seiresüsteemile hinnangu andmine

Analüüsitakse Muuga sadama välisõhuseire süsteemi seda osa, mis on seotud naftaproduktide käitlemisel eralduvate saaste- ja lõhnaainetega: seirejaamade arv, asukohad, mõõdetavad saas-teained, andmete edastamise tihedus seirejaamast, andmetest teavitamine, tegutsemine. Vaja-dusel antakse soovitused seiresüsteemi parandamiseks.

57 Kaalutakse käsitlemist lähtudes Muuga sadama õhusaaste jälgimise keskkonnajuhtimissüsteemis (vt: www.ts.ee/?dl=77) nimetatud „kriitilisest kontsentratsioonist“


53 / 72

9.3. Müra hindamise metoodika

Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud sotsiaalministri 04.09.2002.a määrusega nr 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid58. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitus-projektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse:

1) päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust;

2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üld-kasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra);

3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra;

4) välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast:

- I kategooria – looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad;

- II kategooria – laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates;

- III kategooria – segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted);

- IV kategooria – tööstusala.

Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed (Tabel 7):

taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustili-si tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müra-olukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustase-me arvsuuruse juurde sellekohane märkus;

piirtase – müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloo-mustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olu-korra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks;

kriitiline tase – müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloo-mustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud.

Tabel 7. Tööstus- ja liiklusmüra normtasemed (LpA, eq, T, dB, päeval/öösel)

I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Taotlustaseme arvsuurused uutel planeeri-tavatel aladel

45/35 50/40 50/40 55/45 55/45 60/50 65/55 65/55

58 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756


54 / 72

Taotlustase-me arvsuurus olemasoleva-tel aladel

50/40 55/45 55/40 60/50 60/45 60/50 652/552

65/55 70/60

Piirtaseme arvsuurused olemasoleva-tel aladel

55/50 55/50 60/45 60/55 652/ 602

65/50 601/451

65/55 702/602

70/60 75/65

Kriitilise taseme arvsuurus ole-masolevatel aladel

60/50 65/60 65/55 70/65 70/55 75/65 75/65 80/70

1 soovituslik normtase müravastaste meetmete rakendamisel 2 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhu-tasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega ala-del LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB(A) päeval ja 75 dB(A) öösel.

Sotsiaalministri määrus nr 42 kehtestab müra normtasemed ehitusaegsel perioodil (Tabel 8).

Tabel 8. Ehitustööde müra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

öösel I kategooria 45 II kategooria 45 III kategooria 50 IV kategooria 65

Ehitustööde maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB(A) võrra.

Liiklusest põhjustatud müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on päeval 40 dB ja öösel 30 dB. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtaseme-te kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Liiklusmüra normtasemed ühiselamute ning hoolekandeasutuste elu- ja magamisruumides ning luksus- ja äriklassi hotellitubades on sarmased elamutes lubatud müra normtasemetega.

Tööstusettevõtete, hoone (käesolevas uuringus ka laevade) tehnokommunikatsioonide poolt teki-tatavad müratasemed elamutes on normeeritud statsionaarsetele püsiva või lühiajaliselt toimiva-tele üksikutele müraallikatele elu- ja magamisruumides päeval 30 dB ja öösel 25 dB.

Elamu välisterritooriumil on kehtestatud sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnosead-mete puhul lubatud müratasemed päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Elamu köögis, vannitoas ja ma-jandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase kui elu- ja magamisruumides.

Ühe või samaaegselt mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset. Pidevat mürata-set 65 dB peetakse üldjuhul talutava müra ülempiiriks. 70 dB taustamüra raskendab kõnet ja sel-lest arusaamist. Pidev viibimine üle 75 dB tugevusega müratsoonis võib põhjustada tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat müra tugevusega üle 85 dB.

Planeeringuala läheduses asuvate elamualade näol on müra mõistes tegemist II kategooria ala-dega. Kavandatav tegevus ei tohi halvendada senist müraolukorda elamualadel ning seega müra hindamisel rakendatakse tööstusmüra piirtasemeid elamualadel: päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB (Muuga sadamas hinnatakse kõiki mürasündmusi tööstusmürana). Akukon Oy Eesti filiaali


55 / 72

poolt 2006.a Muuga sadama lääneosale teostatud mürauuringu59 kohaselt näitasid müra mõõt-mistulemused, et vahetult sadama territooriumist väljaspool on ekvivalentne müratase 60 dB. Lähimate elamute juures on sadama tegevusest ja autoliiklusest põhjustatud müratasemed nii päeval kui öösel vahemikus 40–50 dB. See tähendab, et kohati on öösel lubatud müra piirtase-med elamualadel ületatud (lubatud on 45 dB), kuid mitte päeval.

Kavandatava DP realiseerimise eelduseks on, et elamualadel olemasolev müraolukord ei halvene. Lisaks soovitakse DP realiseerimise tulemusena üldist müraolukorda parandada, rakendades eri-nevaid leevendusmeetmeid - Lonessa terminal ümbritsetakse 4 meetri kõrguse muldvalli ja tõk-kega ning raudtee-estakaad piiratakse 800 meetri pikkuse müraseinaga. Lasti teel läbisõitvat liik-lust edaspidi enam ei toimu. Seetõttu antakse müra mõju hindamisel elamualadel taotlustaseme-le soovituslik iseloom, mis iseloomustab häid akustilisi tingimusi ja mille poole DP elluviimisel püüelda. Tööstusmüra taotlustasemed elamualadel on päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 40 dB.

Kavandatava tegevuse müraolukorra hindamisel arvestatakse kolmes erinevas situatsioonis tek-kiva müra mõjudega:

1. Lonessa terminali DP müraolukord;

2. Vesta terminali DP müraolukord;

3. kumulatiivne müraolukord, millesse kaasatakse Vesta ja Lonessa terminalid koos Muuga sadama lääneosa raudteeliiklusega.

Muuga sadama lääneosas on peamiseks müratekitajaks raudteeliiklus. Müra modelleerimisse, sh kumulatiivse mõju seisukohast, kaasatakse raudteeliiklus planeeringualast 1 km raadiuses. Ar-vestatakse rongide liiklussagedusega ja –kiirusega ning rongikoosseisude veeremi pikkusega. Müra leviku kaugust vaadatakse lähtudes modelleerimise tulemustest ja kaasatakse vastava suu-rusega ala.

KSH aruandes kirjeldatakse ka Muuga sadama lääneosa muud mürasündmused, sh ebaregulaar-sed, ning antakse põhjendus, milliseid mürasündmusi ja miks modelleerimisel kasutatakse. Ku-mulatiivse müraolukorra modelleerimisel väljaspool kavandatava Lonessa ja Vesta terminali ala ei kaasata muid müraallikaid (sh terminalide pumplad ja katlamajad), sest need ei ole kumulatiivse mõju seisukohalt olulised. Tõsteseadmete müra jm eraldi erinevaid ebaregulaarseid sadamas esi-nevaid mürasündmusi (näiteks erinevad kõlksatused jms) ei arvestata samuti müra kumulatiivse mõju modelleerimisel. Muuga sadama lääneosa müraolukorra täpsustamiseks küsitakse seal te-gutsevatelt operaatoritelt informatsiooni nende poolt müra tekitavate tegevuste ning võimalike leevendusmeetmete kohta. Kui selgub, et tekitatud müra on olulise mõjuga müra hindamise sei-sukohast ning regulaarne ja olemas on ka vastavad müratasemed, siis arvestatakse neid müraal-likaid müra modelleerimisel. Modelleerimisel mitte käsitletavaid mürasündmusi kirjeldatakse tekstis ning vajadusel esitatakse soovitused müra leevendamiseks.

Mürauuringus võetakse arvesse kavandatavates Lonessa ja Vesta terminalides esinevat tehno-loogilist müra Vopak E.O.S.-i terminalide mõõdistustulemuste põhjal.

Müra modelleerimine teostatakse spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.1, mis sisaldab üldist Põhja-maade ennustusmudelit General Prediction Method60, mida kasutatakse mürauuringus arvutus-meetodina. Programmi sisestatakse vajalikud lähteandmed: kolmemõõtmeline maastikumudel, olemasolevad ja planeeritavad hooned ja rajatised koos kõrgustega, müraallikate müra emissioo-nitasemed ja nende asukohad ning liikumissuunad. Raudteeliiklust modelleeritakse joonallikana, terminalide muid tehnoloogilise protsesse punktallikatena. Programm võtab arvesse müra neel-dumist õhus ja pinnases ning müra levimise võimendumist vee (mere) pinnal.

Mürakaardid koostatakse kõikide käsitletavate alternatiivide (vt ptk 5) kohta. Mürakaartidel esita-takse müratasemed ekvivalentse kaalutud A-helirõhutasemetena (LAeq), kasutades Eestis kehti-

59 Muuga raudteejaamas tekkiva müra mõju hindamine ja müra kaardistamine. Akukon OY Eesti filiaal, 2006 60 Kragh J, Andresen B & Jacobsen J, Environmental noise from industrial plants. General Prediction Method. Danish Acoustical Laboratory, Report 32. Lyngby 1982.


56 / 72

vaid müraindikaatoreid Ld ja Ln vastavalt päevasel (kell 7-23) ja öisel (kell 23-7) ajavahemikul. Lisaks teostatakse arvutus, selgitamaks välja maksimaalne helirõhutase Lmax. Maksimaalne heli-rõhutase iseloomustab müra üksiksündmust, antud juhul ühe sõiduki või rongi poolt tekitatavat maksimaalset mürataset.

Müra modelleerimisel ei arvestata kõrghaljastusega, et kirjeldada müra levikul võimalikku eba-soodsaimat olukorda, sest talvisel perioodil on lehtpuude ja hekkide mürakaitse efekt praktiliselt olematu. Kui aga arvestada kõrghaljastusega, siis võib lisada, et müra leevendava elemendina toimib näiteks 30 meetri laiune tihe metsastatud ala, mis vähendab müra umbes 3 dB võrra. Mo-delleerimisse kaasatakse Lonessa terminali DP-s kavandatud müratõkkesein ja pinnasvall ning hinnatakse nende leevendusmeetmete efektiivsust müra tõkestamise seisukohast.

Müra arvutatakse 2 meetri kõrgusel maapinnast ning 10x10 meetrises ruudustikus. Mürakontuu-rid kaartidel esitatakse 5 dB kaupa.

12.1. Riskianalüüsi koostamise metoodika

Lonessa terminali riskianalüüs koostatakse kooskõlas Eestis kehtivate seaduste, eeskirjade, mää-ruste ja nõuetega. Riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse kohalike omavalitsuste, ametiasu-tuste, kodanike ja teiste huvitatud isikute ametlikke, põhjendatud ja asjakohaseid ettepanekuid ja vastuväiteid, samuti tuleb arvestada projekteerimise tingimuste jms etteantud tingimustega.

Käesolevas töös rakendatakse kvalitatiivset hindamist, mis määrab tagajärje, tõenäolisuse ja ris-kitaseme olulise tasandiga ühendades tagajärje ja tõenäolisuse ning hindab tulemuseks saadud riskitaset. Riskianalüüsi vahenditest ja meetoditest on valitud põhjus-tagajärg analüüs, mis näi-tab põhjuste ja tagajärgede kaudu, kuidas tekib süsteemi tõrge.

Riskianalüüsi koostamine koosneb järgnevatest etappidest:

- teabe kogumine; - võimalike õnnetuste väljaselgitamine; - võimalike õnnetuste tõenäolisuse väljaselgitamine; - võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine; - riskiklassi määramine ja riskide järjestamine; - ennetusmeetmete kavandamine; - riskianalüüsi vormistamine.

Riskianalüüsi koostamisel arvestatakse kõigi teiste DP ja KSH mahtu mõjutavate planeeringutega ning nende keskkonnamõjude ja riskianalüüsidega. Riskianalüüsi koostamisel käsitletakse (enne-kõike kumulatiivsete mõjude ja doominoefekti korral) planeeritava terminali ala servast vähemalt 1 km raadiuses asuvat piirkonda (vt Joonis 8). Ohualad selguvad riskianalüüsi käigus.

Lonessa terminali riskianalüüsi käigus:

1. selgitatakse välja ja hinnatakse õnnetuste tekkimise ohtusid ja kirjeldatakse need, sh info käitise tegevusega kaasnevate ohtlike veoste kohta (veetav ohtlik aine, veose mass ton-nides, vedude sagedus, transpordi liik, vedusid tegev ettevõte ja veose marsruut). Või-malike õnnetuste stsenaariume kirjeldatakse üksikasjalikult ning tuuakse välja tingimu-sed, mille esinemise puhul on õnnetuse toimumine võimalik, kaasa arvatud ettevõttesise-sed ja -välised sündmused, mis võivad olla stsenaariumi käivitumise põhjuseks;

2. selgitatakse välja ja hinnatakse õnnetuste tekkimise tõenäolisused (5 astet: väga väike, väike, keskmine, suur, väga suur);

3. selgitatakse välja võimalike õnnetuste ulatused, sh doominoefekti tõenäosus ja ulatus. Õnnetuse tagajärgede ulatuse kirjeldamisel tuuakse välja selle piirkonna plaan, mida käi-tisest lähtuv õnnetus võib mõjutada, koos ohuala koordinaatidega. Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 17.02.2011.a määruse nr 28 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koos-tamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ lisas toodud ohuala parameetritest;


57 / 72

4. selgitatakse välja ja hinnatakse õnnetuste tagajärgi inimese elule, tervisele ja varale (materiaalne kahju), looduskeskkonnale ning elutähtsate teenuste toimepidevusele (5 as-tet: vähetähtis, kerge, raske, väga raske, katastroofiline); doominoefekti võimalikkuse korral antakse hinnang ka doominoefekti tagajärgedele;

5. selgitatakse välja ja hinnatakse õnnetuste tagajärjel tekkivat kannatanute arvu, elanik-konna evakueerimise ning päästeressursi vajadust ning õnnetuste tagajärgede likvidee-rimiseks vajalikke ressursse; doominoefekti võimalikkuse korral antakse hinnang ka doominoefekti tagajärgedele;

6. selgitatakse ja töötatakse välja õnnetusi ennetavad ning tagajärgi leevendavad meetmed (ei piirdu ainult kavandatava Lonessa terminali alaga). Õnnetuste ennetamise abinõude kirjeldamisel käsitletakse ohutuse tagamiseks vajalikke tehnoloogilisi parameetreid ja va-hendeid, töötajate väljaõpet, kontrollmehhanisme ja muid asjakohaseid andmeid;

7. hinnatakse Vabariigi valitsuse määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohu-tusnõuded“ §-ga 19 sätestatud hoonetevahelise tuleohutuskuja (8 m) piisavust ja vaja-dust selle suurendamiseks kõrgendatud riskide puhul;

8. tähelepanu pööratakse ka muudele võimalikele õnnetuste riskidele.

Riskianalüüsis käsitletakse kavandatava terminali ja kõigi nelja KSH programmi peatükis 5 nime-tatud alternatiivi rajamisaegset, käitamisaegset ning sulgemisaegset ja sulgemisjärgset olukorda.

Riskianalüüsile tuginedes sätestab järelevalvaja kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikud ohutusnõuded.

Riskianalüüsi koostamise lähtematerjalid ja meetodid

Riskianalüüsi koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest ja standarditest, sh:

- Vabariigi Valitsuse 17.02.2011.a määrusest nr 28 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koostamisele ning avalikkusele edas-tatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“;

- Eesti standardist EVS-EN 31010:2010 Riskijuhtimine. Riskihindamismeetodid, mis annab juhiseid riskihindamise süstemaatiliste meetodite valimiseks ja rakendamiseks.

Objekti tagajärje-tõenäolisuse riskimaatriks on vahend riskitaseme määramiseks, millega ühen-datakse tagajärje ja tõenäolisuse kvalitatiivsed või poolkvantitatiivsed hinnangud. Riskimaatriksit kasutatakse selleks, et kindlaks määrata, kas antud risk vastavalt oma asukohale riskimaatriksis on üldiselt vastuvõetav või mitte.

Riskide võrdlemiseks kantakse erinevad õnnetused, mis võivad põhjustada hädaolukordi, riski-maatriksisse. Lonessa riskianalüüsi 2013 tegemisel kasutatakse riskimaatriksit, mis on jagatud kuueks tsooniks (vt Tabel 9).

Tabel 9. Riskimaatriks

T

õ

e

n

ä

o

l

Väga suur

5 II III IV V VI

Suur

4 II III IV V VI

Keskmine

3 I III IV V VI

Väike

2 I I I V VI


58 / 72

i

s

u

s

Väga väike

1 I I I I I

Tähtsusetud

A

Kerged

B

Rasked

C

Väga rasked

D

Katastroofi-lised

E

T a g a j ä r g e d e r a s k u s a s t e

Riskitsoonide iseloomustus

I tsoon – õnnetused, mida riskide hindamisel arvesse ei võeta;

II tsoon – tähtsusetute tagajärgedega tavaõnnetused, mille toimumissagedus on suur või väga suur. Nende tagajärgede likvideerimiseks piisab ohtliku objekti ressurssidest. Enne-tusmeetmed ja vajalikud ressursid on vaja planeerida ohtliku objekti töökoha ohutusju-hendites.

III tsoon – kergete tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas keskmi-ne, suur või väga suur. Võivad viia hädaolukorra tekkimiseni ohtlikul objektil. Tagajärge-de likvideerimiseks on vaja kaasata oma ressursse, Põhja Päästekeskus, kiirabi ja politsei plaanilist päästeressurssi. Tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja sel-leks vajalik ressurss planeeritakse ohtliku objekti hädaolukorra lahendamise plaanis ja PPK operatiivteenistuse plaanides ning objekti/regiooni kriisireguleerimisplaanis.

IV tsoon – raskete tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas keskmi-ne, suur või väga suur. Viivad hädaolukorra tekkimiseni ohtlikul objektil. Tagajärgede lik-videerimiseks on vaja lisaks PPK, kiirabi ja politsei plaanilisele päästeressursile kaasata täiendavaid ressursse. Tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ohtliku objekti hädaolukorra lahendamise plaanis, PPK ope-ratiivteenistuse plaanides ja objekti/regiooni kriisireguleerimisplaanis.

V tsoon – väga raskete tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väi-ke, keskmine, suur või väga suur. Viivad ulatusliku hädaolukorra tekkimiseni ohtlikul ob-jektil, mille lahendamine läheb üle vastavale ministeeriumile. Tagajärgede likvideerimi-seks on vaja lisaks PPK, kiirabi ja politsei plaanilisele päästeressursile ning täiendavatele ressurssidele kaasata ministeeriumide ressursse. Tagajärgede likvideerimise või leeven-damise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ohtliku objekti hädaolukorraks valmisoleku plaanis, PPK operatiivteenistuse plaanides ja objekti/regiooni kriisiregulee-rimisplaanis ning vastavate ministeeriumide plaanides.

VI tsoon – katastroofiliste tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, keskmine, suur või väga suur. Nende toimumisel läheb kohalik hädaolukord suure tõenäosusega üle vabariiklikuks või rahvusvaheliseks hädaolukorraks. Tagajärgede likvi-deerimiseks on vaja lisaks regiooni ressurssidele kaasata Vabariigi Valitsuse või välisabi päästeressursse. Tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ohtliku objekti hädaolukorra lahendamise plaanis, PPK operatiiv-teenistuse plaanides, regiooni, ministeeriumi(de) ja Vabariigi Valitsuse kriisireguleerimis-plaanides.

Regiooni/ala hädaolukordade riskide hindamisel on arvestatavateks riskideks loetud III, IV, V ja VI tsooni suurõnnetuste riske.

Õnnetuste ohualad ja nende hindamise parameetrid

Õnnetuse ohuala on ala, mille piires ületab õnnetuse väljundi teatud parameetri näitarv ohtliku mõju künnise. Ohuala on otstarbekas jagada järgmisteks osadeks (vt Joonis 9):


59 / 72

1. Väheohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada kergeid purustusi ja vigas-tusi. Väheohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Väheohtliku ala välis-piiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Ro.

2. Keskmiselt ohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada keskmisi purustusi ja vigastusi. Keskmiselt ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rk. Keskmiselt ohtliku ala välispiir on väheohtliku ala sisepiiriks.

3. Väga ohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada raskeid purustusi ja vi-gastusi ning kaitsmata inimestest võib ala välispiiril kuni 1% hukkuda. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rv. Väga ohtliku ala välispiir on keskmiselt ohtliku ala sisepiiriks.

4. Eriti ohtlik ala. Sellel alal võivad õnnetuse tagajärjel täielikult puruneda kõik rajatised ning kaitsmata inimestest võib ala välispiiril hukkuda kuni 50%. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rs. Eriti ohtliku ala välispiir on keskmi-selt väga ohtliku ala sisepiiriks.

Joonis 9. Ohtliku objekti ohuala osad

Riskianalüüsi käigus ohualade määramisel kasutatavad parameetrid vt Tabel 10. Riskianalüüsi käigus määratavate ohualade parameetrid.

Tabel 10. Riskianalüüsi käigus määratavate ohualade parameetrid61

Ohuala1 liigitus ja definit-sioon

Kemi-kaalide kont-

sentrat-rat-

sioon5

Üle-rõhk

(inime-si

ohus-tav ta-se) bar

Üle-rõhk

(ehitisi ohus-tav ta-se) bar

Lühiajaline (kuni 20 sek) soojuskiir-

gus kW/m2

Keskpikk (kuni 100 sek) soo-juskiirgus

kW/m2

Pikaajali-ne (üle 15 min) soo-juskiirgus

kW/m2 Inimesi ohustav

tase

Ehitisi ohustav

tase

Inimesi ohustav ta-

se

Ehitisi ohus-tav tase

Eriti ohtlik ala2

LC50 (30 min)

1,5 0,35 25 37

17 15

Väga oht-lik ala3

AEGL-3 (30 min) 0,8 0,17 10 8

61 Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2011. a määruse nr 28 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” lisa; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/1188/VV28_lisa.pdf#


60 / 72

Ohuala1 liigitus ja definit-sioon

Kemi-kaalide kont-

sentrat-rat-

sioon5

Üle-rõhk

(inime-si

ohus-tav ta-

Üle-rõhk

(ehitisi ohus-tav ta-se) bar

Lühiajaline (kuni 20 sek) soojuskiir-

gus kW/m2

Keskpikk (kuni 100 sek) soo-juskiirgus

kW/m2

Pikaajali-ne (üle 15 min) soo-juskiirgus

kW/m2 Ohtlik ala4 IDLH 0,24 0,03 8 4 Selgitused Tabel 10 juurde: 1 Ohuala on ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimeste elule ja tervisele või varale. 2 Eriti ohtlik ala – ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus 50% ning ehitiste kahjustused nende mahust suuremad kui 50%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objek-tist tähistatakse raadiusega Re. 3 Väga ohtlik ala – ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumise ning ehitiste kahjustused nende mahust vahemikus 1–49%. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Rv. 4 Ohtlik ala – ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimestele tervisekahjustusi ning hoo-netele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Ohtliku ala välispiiri kau-gust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Ro. 5 Kemikaali kontsentratsiooni väärtused määratakse kirjanduse ja andmebaaside andmete põhjal eraldi iga konkreetse kemikaali puhul. Enamlevinud kemikaalide vastavad kontsentratsioonide väärtused tuuakse välja Päästeameti juhendmaterjalis. Määratakse kolm kontsentratsiooni taset:

- LC50 (30 min) – (Lethal concentration 50%) kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 30minutise kokkupuute jooksul hinnanguliselt 50% kaitsmata isikute hukkumise;

- AEGL-3 (30 min) – (Acute Exposure Guideline Level) kemikaali minimaalne kontsentratsioon, mis võib põhjustada kaitsmata isiku eluohtlikke tervisekahjustusi või hukkumist;

- IDLH – (Immediately Dangerous to Life or Health) suurim kemikaali kontsentratsioon, mis 30 minuti jooksul ei tekita tervele inimesele pöördumatuid tervisekahjustusi ega takista inimese evakueeru-mist.

Ohtlike ettevõtete, transpordi ja gaasivarustuse riskianalüüside tegemisel on kasutatud ohulade parameetrite väljaarvutamiseks nii eksperthinnanguid kui ohualalade lihtsustatud konservatiiv-seid matemaatilisi meetodeid.

Soojuskiirguse riskide hindamiseks kasutatakse Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis (Urmas Paejärve poolt) välja töötatud kütusemahuti põlengul tekkiva soojuskiirguse mõju arvutamise metoodikat.

Riskianalüüsi koostamisel kuuluvad arvestamisele kavandatava terminali asukoha lähiümbruses teostatud olulisemad uuringud ja koostatud dokumendid.

Riskianalüüsi koostamise käigus tehakse koostööd Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeametiga.


61 / 72

13. DP JA KSH KOOSTAMISE NING TULEMUSTE AVALIKUS-TAMISE AJAKAVA

Detailplaneeringu koostamise, kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju (strateegilise) hindamise ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava vt Tabel 11.

Tabel 11. DP koostamise ja KSH läbiviimise ajakava

Tegevus Periood Täitja

DP koostamise ja KSH läbiviimise algatamine, lähte-ülesande kinnitamine ning sellest teavitamine Ametli-kes Teadaannetes

mai 2012 Viimsi Vallavolikogu ja Vallavalitsus

DP lähteseisukohtade ja eskiislahenduse koostamine jaanuar 2013 – aprill 2013

Ramboll Eesti AS

KSH programmi eelnõu koostamine, vajaliku teabe ja seisukohtade küsimine ning KSH programmi eelnõu täiendamine

jaanuar 2013 – mai 2013

Ramboll Eesti AS Viimsi Vallavalitsus

DP lähteseisukohtade ja eskiislahenduse ning KSH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teavitamine

mai 2013 Viimsi Vallavalitsus Ramboll Eesti AS

KSH programmi ja DP eskiislahenduse avalikus-tamine

mai/juuni 2013 Vopak E.O.S. Viimsi Vallavalitsus Ramboll Eesti AS

KSH programmi täiendamine vastavalt avalikustamisel esitatud ettepanekutele ja KSH programmi esitamine Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile heaks-kiitmiseks

juuli 2013 Ramboll Eesti AS

KSH programmi heakskiitmine ja sellest teatamine august 2013 Keskkonnaamet KSH aruande koostamine ning DP eskiislahenduse täiendamine vastavalt KSH tulemustele

juuni 2013 –november 2013

Ramboll Eesti AS

DP planeerimislahenduse kooskõlastamine detsember 2013 Ramboll Eesti AS DP planeerimislahenduse vastuvõtmine jaanuar 2014 Viimsi Vallavalitsus

ja Vallavolikogu DP planeerimislahenduse ja KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu (avalik väljapanek 4 nädalat, sest tegemist on ÜP-d muutva DP-ga)

veebruar 2014 Vopak E.O.S. Viimsi Vallavalitsus Ramboll Eesti AS

DP planeerimislahenduse ja KSH aruande kohta lae-kunud ettepanekutele vastamine, DP planeerimisla-henduse ja KSH aruande täiendamine ning KSH aru-ande esitamine Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile heakskiitmiseks

märts 2014 Vopak E.O.S. Ramboll Eesti AS

KSH aruande heakskiitmine (30 päeva jooksul mater-jalide saamisest) ja sellest teavitamine (14 päeva jooksul otsuse tegemisest)

aprill 2014 Keskkonnaamet

DP kehtestamine ja sellest teavitamine juuli 2014 Viimsi Vallavolikogu ja Vallavalitsus

Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi (ajakava määramatus tuleneb pea-miselt DP ja KSH menetlustoimingute kestvusest).


62 / 72

14. AVALIKKUSE KAASAMINE JA SEISUKOHAD KSH PROG-RAMMI EELNÕU KOHTA

14.1. Planeeringu elluviimisega seotud mõjutatud või huvitatud asutused ja isikud

Asutused ja isikud, keda koostatava detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle detailplaneeringu vastu – vt Tabel 12.

Tabel 12. Mõjutatud ja huvitatud asutused, ettevõtted ja isikud

Huvitatud isik Kontaktandmed Teavitusviis

Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a, 15172 Tallinn [email protected]

e-post

Majandus- ja Kommunikat-siooniministeerium

Harju 11, 15072 Tallinn [email protected]

e-post

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn [email protected]

e-post

Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn [email protected]

e-post

Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn [email protected]

e-post

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon

Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn [email protected]

e-post

Keskkonnainspektsioon Kopli 76, 10416 Tallinn [email protected]

e-post

Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn [email protected]

e-post

Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23 A, 10614 Tallinn [email protected]

e-post

Päästeamet Raua tn 2, 10124 Tallinn [email protected]

e-post

Põhja-Eesti Päästekeskus Raua tn 2, 10124 Tallinn [email protected]

e-post

Maardu Linnavalitsus Kallasmaa 1, 74111 Maardu [email protected]

e-post

Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme küla, Postijaama tee 7, 74202, Harjumaa [email protected]

e-post

Harju Maavalitsus Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn [email protected]

e-post

Tallinna Sadam AS Sadama 25, 15051 Tallinn [email protected]

e-post

Vesta Terminal Tallinn OÜ Õli tn 3, 74115 Maardu [email protected]

e-post

AS Viimsi Vesi Nelgi tee 1, Viimsi vald, 74001 Harjumaa [email protected]

e-post

Eesti Keskkonnaühenduste Ko-da (esindab Eesti Üliõpilaste

Narva mnt 27, 10120 Tallinn [email protected]

e-post


63 / 72

Huvitatud isik Kontaktandmed Teavitusviis

Keskkonnakaitse Ühing Sorex)

Randvere Külaselts MTÜ [email protected] e-post Muuga Aedlinna Selts [email protected] e-post Muuga Külaselts MTÜ [email protected] e-post Metsakasti Külaselts [email protected] e-post Asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted

Teavitusviisid: - väljaanne Ametlikud Teadaanded; - ajalehed (Viimsi Teataja, Maardu linna leht, Harju Elu,

Eesti Päevaleht/Postimees); - Ramboll Eesti AS-i ja Viimsi Vallavalitsuse koduleht; - teade otsepostitusega Muuga, Randvere ja Metsakasti

külade elanikele DP ja KSH materjalide avalikustamise (avalike väljapanekute ja avalike arutelude) kohta;

- teade kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkin-nisasjade (sh hoonestusõiguse) omanikele DP ja KSH materjalide avalikustamise kohta;

- teade e-postiga Muuga sadama lääneosa ettevõtetele DP ja KSH materjalide avalikustamise kohta

Eelnimetatud asutustelt ja ettevõtetelt (vt Tabel 12) küsiti seisukohta KSH programmi eelnõu kohta (vt ptk 14.2). Keskkonnaorganisatsioone, Muuga, Randvere ja Metsakasti külade elanikke, laiemat avalikkust, planeeringuala naaberkinnisasjade omanikke ja Muuga sadama lääneosa et-tevõtteid teavitatakse DP ja KSH menetlusprotsessiga seonduvatest avalikest väljapanekutest ja avalikest aruteludest.

Seoses asjaoludega, et Muuga sadam paikneb elamualade vahetus läheduses ja kavandatav te-gevus on suurõnnetuse ohuga, siis kaasatakse KSH, sh riskianalüüsi koostamisel ja avalikustami-sel elanikkonda tavapärasest efektiivsemalt. Kavandatava tegevuse DP ja KSH avalikustamisega seotud materjalid koondatakse selleks on loodud kodulehele (vt www.ramboll.ee).

14.2. Seisukohad KSH programmi eelnõu kohta

Lähtudes KeHJS-e § 36 lõikest 3 küsis DP koostamise korraldaja KSH programmi sisu osas seisu-kohta asjassepuutuvatelt ametiasutustelt ja ettevõtetelt, edastades neile seisukoha võtmiseks programmi eelnõu. Asutuste ja ettevõtete loetelu, kellele KSH programmi eelnõu seisukoha aval-damiseks saadeti, vt Tabel 12. Kirja koopia vt KSH programmi Lisa 3.

Tabel 13 annab ülevaate laekunud seisukohtade ja nende märkustega arvestamise kohta. Asu-tuste ja ettevõtete seisukohad vt KSH programmi Lisa 4.


64 / 72

Tabel 13. Ülevaade asutuste ja ettevõtete seisukohtadest KSH programmi kohta

Asutus / ette-võte, kirja kuu-päev ja number

Seisukohad KSH programmi kohta KSH eksperdi kommentaar seisukohtadega arves-tamise kohta

Jõelähtme Valla-valitsus, 19.04.2013 nr 7-3/1115

Esitatud materjalide põhjal me ei näe, et strateegilise planeerimisdo-kumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Jõe-lähtme valda tõenäoliselt puudutaks. Juhul, kui KSH aruande ja DP koostamise käigus selgub, et oluline mõju ulatub Jõelähtme valla territooriumile, palume meile esitada nimetatud KSH aruanne ja DP kooskõlastamiseks.

Arvestatakse. Kui DP koostamise ja KSH läbiviimise käi-gus selgub, et oluline mõju ulatub Jõelähtme valla terri-tooriumile, esitatakse DP koos KSH aruandega Jõelähtme Vallavalitsusele kooskõlastamiseks.

Terviseameti Põhja talitus, 19.04.2013 nr 1.3-7/3847

Muuga sadama lähiümbruses elavad elanikud on eelnevatel aastatel esitanud kaebusi ebameeldiva lõhna kohta. Tuleb hinnata DP reali-seerumisega kaasnevaid võimalikke täiendavaid mõjusid õhukvali-teedile arvestades kõikide sadama mõjualasse jäävate elanike elu-keskkonda ja heaolu.

Seisukohta on KSH programmi koostamisel arvesse võe-tud – vt ptk 8.1 (mõjuala ulatus) ja ptk 9.2 (lõhnaemis-siooni hindamine).

Problemaatiliseks tuleb lugeda planeeringuala piirkonna müraolukor-da, mida mõjutavad eelkõige Muuga sadamas toimuvad tegevused. Ametile on aastate jooksul Muuga sadama tegevuse kohta laekunud mitmeid mürakaebusi. Akukon Oy Eesti filiaali poolt 2006.a Muuga sadama lääneosale teostatud mürauuringu kohaselt on sadama te-gevusest ja autoliiklusest põhjustatud müratasemed öisel ajal ela-mualadel ületatud kuni 5 dB. Mürauuringust selgus, et elanike jaoks on eriti häirivaks just üksikud mürasündmused (vedurite sireenid, tõstemehhanismid jms). Amet on seisukohal, et Muuga sadama mü-raprobleeme tuleb käsitleda kompleksselt ning kõiki sadama territoo-riumil teostatavaid toiminguid tuleks käsitleda tööstusmürana.

Hinnangu andmisel arvestatakse kõiki Muuga sadama lääneosas toimuvaid tegevusi ning kavandatavat tege-vust. Müra modelleerimine teostatakse raudteeliiklusele ja planeeringualale kavandatavatele müraallikatele. Muuga sadama lääneosa kumulatiivse müraolukorra hindamisel võetakse arvesse ja kirjeldatakse sadamas esinevad üksi-kud mürasündmused (kõlksatused jmt). Kõiki teostavaid toiminguid käsitletakse tööstusmürana.

Käesoleva planeeringuga kavandatakse arendada tootmistegevust (rajatised ja hooned) olemasolevate elamukruntide lähedusse, mis-tõttu tuleks antud juhul tööstusmüra hindamisel elamutele lähtuda sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müra mõõtmise meetodid“ § 5 lg 5 mainitud II kategooria taotlustasemest. Amet on seisukohal, et sadama territooriumil ja piiril võib rakendada piirtaset, kuid väljaspool sadama piire ei tohi halvendada olemasole-vat müraolukorda.

Arvestatakse tööstusmüra allikate poolt tekitatud müra piirtasemega Muuga sadama alal ja selle piiril. Müra hin-damise metoodikas (vt KSH programmi ptk 9.3) on arves-se võetud, et planeeringuala läheduses asuvate elamu-alade näol on müra mõistes tegemist II kategooria alade-ga. Kavandatava DP realiseerimise eelduseks on, et ela-mualadel olemasolev müraolukord ei halvene. Lisaks soo-vitakse DP realiseerimise tulemusena üldist müraolukorda parandada, rakendades erinevaid leevendusmeetmeid -


65 / 72



Lonessa terminal ümbritsetakse 4 meetri kõrguse muld-valli ja tõkkega ning raudtee-estakaad piiratakse 800 meetri pikkuse müraseinaga. Lasti teel läbisõitvat liiklust edaspidi enam ei toimu. Seetõttu antakse müra mõju hin-damisel elamualadel taotlustasemele soovituslik iseloom, mis iseloomustab häid akustilisi tingimusi ja mille poole DP elluviimisel püüelda. Tööstusmüra taotlustasemed elamualadel on päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 40 dB.

Kaitseministee-rium, 26.04.2013 nr 12.3-2/13/1570

KSH programmi eelnõu on kooskõlastatud märkusteta. -

Harju Maavalit-sus, 29.04.2013 nr 12-4/2013/ 1773

Tutvunud esitatud materjalidega ei ole Harju Maavalitsusel hetkel KSH programmide eelnõude ja detailplaneeringu eskiiside kohta põh-japanevaid märkusi esitada. Arvestades seda, et Vopak E.O.S AS perspektiivse naftasaaduste terminali ala vahetusse lähedusse jää-vad Viimsi valla olemasolevad elamualad, siis palun KSH-de koosta-misel ja riskianalüüsi teostamisel erilist tähelepanu pöörata tervise-kaitsenõuete tagamisele.

Arvestatakse KSH läbiviimisel ja riskianalüüsi koostamisel.

Siseministeerium, 30.04.2013 e-kiri

KSH programmi eelnõu osas ei ole märkuseid või ettepanekuid. -

Keskkonnaminis-teerium, 30.04.2013 nr 11-2/13/3227-2

Lonessa terminali KSH programmi leheküljel 5 on öeldud, et KSH korraldatakse keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusega. Juhime tähelepanu sellele, et detailplaneeringu KSH-d KMH täpsusega läbi viies on vaja detailseid andmeid, mida detailplaneeringu tasemel ei pruugi veel olla. KSH tegemine KMH täpsusega tähendab sisuliselt seda, et planeeringu ajal peab projekt juba valmis olema. Seejuures teeb otsustaja KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tege-vusloa taotluse saamisel ning vajadusel võib sellegipoolest algatada KMH, arvestades KeHJS § 11 lõikega 6.

KMH täpsus on seotud kavandatava tegevuse väljatööta-tud lahenduse täpsusega. KSH läbiviija lähtub eeldusest, et arendaja (Vopak E.O.S) ning DP ja KSH koostamise al-gataja (Viimsi Vallavalitsus) on valmis KSH läbiviimiseks andma vajaliku informatsiooni projekti tasandi täpsusega, mis võimaldab KSH-d läbi viia KMH täpsusega. Mitme-kordne hindamise läbiviimine oleks KSH algataja arvates ebapraktiline ning avalikkuse jaoks koormav.

Kõnealuse detailplaneeringu eskiisi seletuskirja leheküljel 6 definee-ritud mõisted ei lähe kokku Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a. mää-

DP eskiisi seletuskirjas on mõisted defineeritud lähtudes standardist EVS 812-5:2005 „Osa 5: Kütuseterminalide


66 / 72



ruses nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded“ (edaspidi VV määrus nr 172) toodud mõistetega. Nimetatud määru-sega kehtestatakse naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded ohtliku seisundi tekke vältimiseks ja vee reostumise ennetamiseks. Näiteks on seletuskirjas defineeritud mõiste „mahuti“ kui kohtkindel metallreservuaar, mis on ette nähtud põlevvedeliku hoiustamiseks, VV määruse nr 172 § 2 lõike 1 kohaselt on hoidmisehitis aga üle 3 m3 mahuga naftasaaduste mahuti koos torustike ja seadmetega ning laadimis- või tankimisplatsiga. Samuti on seletuskirja definit-siooni kohaselt ohutuskuja territooriumi osa, mis on määratletud maapealsete kütusemahutite vähimate lubatud vahekaugustega. Mahuti ohutuskuja määratakse mahuti läbimõõdu ja tuletõkke abi-nõude järgi ja mõõdetakse mahuti seinast alates. VV määruse nr 172 § 4 kohaselt on hoidmisehitise kuja aga naftasaaduste hoidmisehitis-te mahuti välispinna või selle täitmis- või tühjendusava lubatud kõi-ge väiksem kaugus suurõnnetuse ohuga ettevõttest, sanitaarkaitse-alata kaevust ja tsiviilhoonest, v.a naftasaaduste hoidmisehitise tee-nindamisega seotud hoone. Suure hoidmisehitise (mahuga üle 5000 m3) kuja peab olema vähemalt 150 meetrit. Juhul, kui eskiisis defi-neeritud mõisted „mahuti“ ja „ohutuskuja“ kuuluvad VV määruse nr 172 reguleerimisalasse, tuleb nende mõistete selgitused viia koos-kõlla nimetatud määruse mõistete definitsiooniga. Samuti tuleb selli-sel juhul kontrollida mõistete kasutamist kogu eskiisi dokumentides ja KSH programmis.

ja tanklate tuleohutus“ (viide on lisatud). VV määruse nr 172 nõuetega arvestatakse DP koostamisel ja KSH läbi-viimisel. Koostatava DP eskiisi kohaselt ei jää määrusega kehtesta-tud 150 m kujasse teist suurõnnetuse ohuga ettevõtet (lähima sellise ettevõtte, Vesta Terminal Tallinn OÜ kin-nistu piir asub 155 m kaugusel), sanitaarkaitsealata kae-vu ega tsiviilhoonet. KSH programmi ptk 8.3.3 on vastavalt täiendatud.

KSH programmi punktis 4.2.1 tuleb mahutipargi ja vallitusalade pro-jekteerimisel, sademevee kokku kogumisel ning puhastamisel jt vee-kaitse alaste meetmete kavandamisel lisaks muudele Eestis kehtiva-tele normidele lähtuda ka VV määruse nr 172 kohastest naftasaa-duste hoidmisehitiste veekaitse ja sademevee juhtimise nõuetest. Palume vastav info lisada KSH programmi.

Vastav info on lisatud KSH programmi ptk 8.3.3.

Lisaks tuleb detailplaneeringus ja KSH programmis esitada käidelda-vate kemikaalide 2015. aastal kehtima hakkav uus märgistus koos vastavate ohu- ja hoiatuslausetega.

DP-s ei esitata, sest DP-ga ei kehtestata kemikaalide märgistamise nõudeid. Terminali käikuandmise ajaks tu-leb käitlejal tagada ohtlike kemikaalide ja nende hoiukoha


67 / 72



nõuetekohane varustamine selgelt nähtavate ning ohu lii-gist teavitavate hoiatussiltide või -tahvlitega vastavalt rahvusvahelistele (EÜ määrus nr 1272/2008 ehk CLP-määrus) ja siseriiklikele õigusaktidele. Pärast 1. juunit 2015 on kohustuslik klassifitseerida, märgistada ja pa-kendada nii ained kui segud CLP-määruse kohaselt. Nime-tatud märgistus koos vastavate ohu- ja hoiatuslausetega. esitatakse KSH aruandes. KSH programmi ptk 4.2.1 on vastavalt täiendatud.

Sotsiaalministee-rium, 02.05.2013 e-kiri

Palume KSH aruandes välja tuua eraldi peatüki, mis käsitleb mõjusid inimese tervisele (sh välja tuua ka leevendusmeetmed negatiivsete mõjude puhul).

Arvestatakse KSH aruande koostamisel.

Vesta Terminal Tallinn OÜ, 02.05.2013

1. lk.16 joonis 2, esialgne 3D vaade, tuleks muuta Vesta Koorma 2a terminali kõik olemasolevad 8 mahutit ühte, tume halli, värvi. Sama värvi peaksid olema ka Vesta Vilja tn. 4 kolm olemasolevat mahutit.

Arusaamatuste vältimiseks esialgseid 3D vaateid KSH programmis ei esitata. 3D vaated modelleeritakse lähtu-des koostatavatest planeeringulahendustest ja esitatakse KSH aruande koosseisus.

2.-7. Vesta Terminali arvates peaks peatükk „Muuga sadama piir-konna õhusaaste olukorra hinnangu järeldused“, olema KMH aruan-des ja kirjutatud vastava eriala spetsialisti poolt, vältimaks situat-siooni vääriti tõlgendamist.

Muuga sadama piirkonna õhusaaste olukorra kirjeldamisel on aluseks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt koos-tatud aruanded (viide lisatud). KSH programmi ptk 7.4 on korrigeeritud.

Majandus- ja Kommunikatsioo-niministeerium, 05.02.2013 e-kiri

Palun kaks nädalat ajapikendust Teie 12.04.2013 kirjale number 15-3/1788 vastamiseks.

Viimsi Vallavalitsus (Eleri Kautlenbach) vastas 03.05.2013 e-kirjaga: Teatame Teile, et Viimsi Vallavalitsus korraldab Lonessa terminali DP eskiisi ja KSH programmi avaliku väljapaneku perioodil 20.05.2013 kuni 10.06.2013.a. Võimaluse korral ootama Teie seisukohta enne 20.05.2013. Juhul, kui see pole võimalik, siis ootame Teie seisukohta avaliku väljapaneku raames.

Tehnilise Järele-valve Amet, 03.05.2013 nr 1-13/13-0864-002

Nimetatud dokumendile täiendusettepanekud puuduvad ja TJA on nõus dokumendi kooskõlastama.

-

AS Tallinna Sa- Ei ole ettepanekuid ja märkusi KSH programmi ja detailplaneeringu -


68 / 72



dam, 06.05.2013 nr 18-7/13-497/1996

esialgse eskiisi osas.

AS Viimsi Vesi, 07.05.2013 e-kirjad (2)

Antud detailplaneeringul puuduvad Viimsi valla arengukava 2013-2024 rajatised. Arengukava järgselt tulevad planeeritavale alale vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning Viimsi valla peareoveepumpla, mis pumpab kogu valla reoveed Muuga puhastile. See kõik on nüüd ka meie ÜF IV taotluses. Seega tuleks need andmed ka detailplaneerin-gul kajastama. Kas see ka KSH mõjutab ei oska ma öelda.

Perspektiivsete vee- ja kanalisatsioonitorustike ning Viim-si valla reoveepumpla asukohad kajastatakse DP eskiisis vastavalt ÜVK arengukavale ja AS-ilt Viimsi Vesi saadud informatsioonile. KSH programmi ptk 6.2 on täiendatud. ÜVK arengukavaga kavandatava tegevuse keskkonnamõ-jusid Lonessa terminali KSH mahus ei hinnata. DP koosta-ja on AS-ile Viimsi Vesi esitanud ettepaneku ÜVK arengu-kavaga kavandatud perspektiivsete trasside möödajuhti-miseks Muuga kabelikivi kaitsevööndist.

Sademevee osas on oluline, et olemasolev kraav jääks kindlasti töö-le.

Olemasolev kraav (ÜVK arengukava kohaselt veejuhe nr 17, Muuga oja) säilib. Planeeringuala piires täpsustatakse lahendust vastavalt AS-i Viimsi Vesi poolt koostatavale eskiisprojektile (vt KSH programmi ptk 8.3.3).

Päästeameti Põh-ja-Eesti Pääste-keskus, 17.04.2013 nr 7.3-2.1/3300-2 (Vesta terminali kohta esitatud seisukohad, keh-tivad Lonessa terminali kohta – vt 06.05.2013 selgitav e-kiri)

1) Juhime Teie tähelepanu, et naaberkinnistutel asuvad suurõnnetu-se ohuga ettevõtted. Sellest tulenevalt soovitame täiendavalt hinna-ta laienemisest tulenevaid riske ohualasse jäävatele naaberkinnistu-tele ja rakendada vajalikke kaitsemeetmeid ohtude minimeerimiseks. Kuna planeeritakse A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet, siis edaspidiselt palume arvestada Kemikaaliseadusest tulenevate nõud-mistega. Terminali territooriumile tuleks ette näha varajase hoiatuse süsteem (näiteks sireen), mis oleks mõeldud lähiümbruse elanikkon-na, terminali töötajate ning naaberettevõtetes töötavate inimeste teavitamiseks õnnetusest.

Arvestatakse. Riskianalüüsi koostamise käigus hinnatakse kavandatavast tegevusest tulenevaid riske ohualasse jää-vatele naaberkinnistutele ja tehakse ettepanekud kaitse-meetmete ja varajase hoiatussüsteemi rakendamiseks. Arvestatakse kemikaaliseaduse ja sellest tulenevate nõue-tega (sh teede ja sideministri 06.12.2000.a määrusega nr 106 „Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja üm-berlaadimiskohale …“) ja tehakse tihedat koostööd Pääs-teameti ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Viited õigusakti-dele on lisatud KSH programmi (vt ptk 8.4).

2) Seoses sellega, et ehitiste maksimaalse kõrguse tõstmisega 50 meetrile ning mahutite lubatud kõrguseks saaks standardis EVS 812-5:2005 „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ lubatud maksi-maalse kõrguse 28 m asemel 35 m [Lonessa terminali mahutite kõr-guseks kavandatakse 22 m – KSH eksperdi kommentaar], oleks va-jalik rakendada täiendavaid tehnilisi kaitsemeetmeid mahutitele tule leviku takistamiseks naabermahutitele, kinnistu hoonetele, rajatiste-

Lonessa terminali DP-ga planeeritakse kuni 22 m kõrgu-sed kütusemahutid. Vastavalt standardile EVS 812-5:2005 nähakse ette lisaks statsionaarsetele kustutussüs-teemidele tagada reageerimine vähemalt 40 m kõrguse kustutussüsteemiga varustatud päästetehnikaga (iga vallitusala kohta üks kustutustorn). Lonessa terminali DP koostamise osas käivad Päästeameti Põhja-Eesti Pääste-


69 / 72



le ja seadmetele ning ka naaberkinnistute hoonetele, rajatistele ja seadmetele tulenevalt mahutite kõrgusest. Täiendava kaitsetaseme määratlemiseks soovitame üldriskianalüüsile ette näha täiendav lisa ehituslike abinõude kirjeldamiseks koos analüüsiga, vastavalt pla-neeringu muudatustest tulenevatele kõrgendatud riskidele ja mis oleks sisult märksa konkreetsem. Või siis koostada eraldi ehitusliku tuleohutuse riskianalüüs, mis oleks kohustuslikuks täitmiseks ehitus-projekti koostamisel.

keskuse ja Rambolli esindajate vahel regulaarsed konsul-tatsioonid. Riskianalüüsis tuuakse välja, milliseid täienda-vaid tehnilisi kaitsemeetmeid ja ehituslikke abinõusid on vaja rakendada (vt ptk 8.4). Lonessa DP KSH koosseisus ehitusliku tuleohutuse riskianalüüsi ei koostata.

Kuna tuleohutuskujad hoonete, rajatiste ja seadmete vahel, mida reguleerib kütuseterminalide standard, peavad jääma põlevvedeliku lao kinnistupiiride sisse, peaks riskianalüüs andma hinnangu vahe-kauguste ohutusele ka väljaspool kinnistu piire, arvestades seejuures kõrgendatud riske ehitiste ja mahutite kõrgusest tulenevalt. Vabariigi valitsuse määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohu-tusnõuded“ §19 sätestab hoonetevaheliseks tuleohutuskujaks 8 m, mida saab kõrgendatud riskide puhul suurendada, kuid antud juhul peaks ohutuskujad määratletama hinnanguliselt analüüsi tulemus-test lähtuvalt. Tuleohutuskuja peab tagama ka tingimused tulekustu-tus-ja päästemeeskonna efektiivseks reageerimiseks. Hinnang võiks saada arutelu teemaks kohalikule omavalitsusele planeeringu menet-lemisel.

KSH programmis (ptk 9.4) on nimetatud, et riskianalüüsi koostamisel käsitletakse (ennekõike kumulatiivsete mõju-de ja doominoefekti korral) planeeritava terminali ala ser-vast vähemalt 1 km raadiuses asuvat piirkonda. Ohualad selguvad riskianalüüsi käigus. DP eskiisiga on tagatud tuleohutusnõuetest tulenev hoo-netevaheline tuleohutuskuja (8 m). Kui riskianalüüsist tu-leneb kuja suurendamise vajadus (vt ptk 9.4), siis viiakse DP-sse sisse vastavad parandused. Töö käigus täpsustatakse Põhja-Eesti Päästekeskusega, millised konkreetsed tingimused on vajalikud tulekustu-tus- ja päästemeeskonna efektiivseks reageerimiseks. KSH programmi ptk 8.4 ja 9.4 on vastavalt täpsustatud.

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, 14.05.2013 nr HJR 6-8/13/9842-2

Vt Lisa 4 Keskkonnaameti seisukohtadega tutvumiseks. Keskkonnaameti seisukohad viiakse KSH programmi sisse enne programmi heakskiitmisele esitamist.


70 / 72

14.3. Ülevaade KSH programmi avalikustamise tulemustest

Peatükis antakse ülevaade KSH programmi avalikustamise protsessist (avaliku väljapaneku aeg, materjalidega tutvumise võimalused, avaliku arutelu aeg ja koht, avalikustamisest teavitamine jms) ja käsitletakse avaliku väljapaneku käigus laekunud arvamusi ning antakse ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt Tabel 14). Avalikustamise käigus kirja-likult laekunud arvamustele ja ettepanekutele vastatakse kirjalikult.

Avalikul arutelul osalejad registreeritakse ja koostatakse koosoleku protokoll.

Kõik eespool nimetatud dokumendid lisatakse KSH programmile.

Tabel 14. Ülevaade avalikustamise käigus laekunud arvamustest KSH programmi kohta

Kirja saatja ja kuupäev

Kirja sisu KSH eksperdi kommentaar

Ülevaade lisatakse pärast KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumist.


71 / 72

15. DP JA KSH LÄHTEANDMED

Alljärgnevalt on toodud KSH läbiviimisel ja riskianalüüsi koostamisel arvestamisele kuuluvad ka-vandatava terminali asukoha lähiümbruses teostatud olulisemate uuringute ja koostatud doku-mentide loetelu. Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb KSH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest.

1. Mürauuringud (tutvumiskoht: http://www.ts.ee/murauuringud);

2. Õhuseired (tutvumiskoht: http://www.ts.ee/ohuseire);

3. Merekeskkonnaseire aruanded (tutvumiskoht: http://www.ts.ee/merekeskkonnaseire);

4. Hädaolukordade riskianalüüs. Ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoone-tes. Päästeamet, 2011.a (tutvumiskoht: http://www.rescue.ee/vvfiles/0/LISA_2_RA_Tulekahju_plahvatus_laohoonetes_2011.pdf);

5. Viimsi valla riskianalüüs. Foronte OÜ, 2007.a (tutvumiskoht: http://www.viimsivald.ee/public/Viimsi_riskianal_s.pdf);

6. Maardu linna riskianalüüs. Hendrikson & Ko, töö nr 496/04 (tutvumiskoht: Maardu Linnavalitsus);

7. Eksperthinnang Muuga sadama lääneosas võimalike avariijuhtumitega kaasneda või-va reostuse võimaliku mõju kohta. Maves AS, 2008.a (tutvumiskoht: Viimsi Vallava-litsus);

8. ASi Tallinna Sadam Muuga sadama õhusaaste jälgimise keskkonnajuhtimissüsteem (tutvumiskoht AS Tallinna Sadam);

9. AS Tallinna Sadam kvaliteedi juhtimise süsteem (tutvumiskoht AS Tallinna Sadam);

10. Muuga sadama reostustõrje plaan (tutvumiskoht AS Tallinna Sadam);

11. AS-i Tallinna Sadam ohuolukordade ennetamise ja lahendamise kord (tutvumiskoht AS Tallinna Sadam);

12. Muuga sadama ohuolukordade lahendamise plaan (tutvumiskoht AS Tallinna Sadam);

13. Muuga sadama akvatooriumi reostustõrjeplaan (tutvumiskoht AS Tallinna Sadam);

14. AS Trendgate Iru naftasaaduste terminali ja Iru-Muuga sadam naftasaaduste torusti-ku ekspluatatsiooni riskianalüüs. OÜ E-Konsult, 2005.a (tutvumiskoht: Viimsi Vallava-litsus);

15. Muuga sadama kai nr 9 rekonstrueerimise tehnilise projekti keskkonnaekspertiisi akt. OÜ E-Konsult, 1999.a (tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

16. Kütuseterminali asukohavaliku KMH Muuga sadamas Vilja tn 1. OÜ E-Konsult, 2001.a (tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

17. KMH ja KSH aruanded:

17.1. Vilja 4 naftasaaduste terminali KMH. OÜ E-Konsult, 2002.a (tutvumiskoht: Vesta Terminal Tallinn OÜ)

17.2. Naftasaaduste terminali eelprojekti KMH Muuga sadamas, Koorma 2A, 2B ning Virna 3, 3A ja 3B. OÜ E-Konsult, 2003.a (tutvumiskoht: Vesta Terminal Tallinn OÜ)

17.3. Muuga sadama idaosa laiendamise KMH aruanne. AS Tallmac, 2006.a (tut-vumiskoht: http://www.ts.ee/kmh);

17.4. Muuga sadama lääneosa KMH aruanne. OÜ E-Konsult, 2008.a (tutvumiskoht: http://www.ts.ee/kmh);

17.5. Muuga sadama lainemurdjate rajamise tehniline abi. KMH aruanne. RoyalHaskoning, AS MERIN, TÜ Eesti Mereinstituut, 2006.a (tutvumiskoht: http://www.ts.ee/kmh);


72 / 72

17.6. Muuga sadama idaosa detailplaneering, KSH aruanne. OÜ E-Konsult, 2003.a (tutvumiskont: Jõelähtme Vallavalitsus);

17.7. AS Lonessa kütuseterminali raudtee ja seisupargi KMH. Entec AS, 2002.a (tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

17.8. Viimsi vald Muuga küla Lasti, Muuga ja Allika maaüksuste detailplaneeringu KMH. AS Entec, 2000.a (tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

17.9. Naftasaaduste terminaali tehnilise projekti keskkonnamõju hindamine Muuga sadam Vilja tn 4. OÜ E-Konsult, 2002.a (tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

17.10. Sojaubade töötlemise ettevõtte biodiisli mooduli KMH. E-Konsult, 2005.a (tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

17.11. AS Nord Gas Muuga LPG terminali keskkonnamõjude hinnang. E-Konsult, 2010.a (tutvumiskoht: Jõelähtme Vallavalitsus).

18. AS Nynas, Neste Eesti AS, AS Oiltanking, Vopak E.O.S AS, Vesta Terminal Tallinn OÜ lubatud heitkoguste projektid ning välisõhu saasteload ja teised keskkonnaload (tut-vumiskoht: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Harju kontor);

19. Muuga sadama lääneosas Viimsi valla territooriumil paiknevate ehitiste ehitusprojek-tid (tutvumiskoht Viimsi Vallavalitsus);

20. Muuga sadama keskosas Maardu linna territooriumil paiknevate ehitiste ehitusprojek-tid (tutvumiskoht Maardu Linnavalitsus);

21. Muuga sadama idaosas Jõelähtme valla territooriumil paiknevate ehitiste ehituspro-jektid (tutvumiskoht Jõelähtme Vallavalitsus);

22. AS Lonessa terminaali asukohavaliku keskkonnaekspertiis. OÜ E-Konsult, töö nr E532, 1998.a (tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

23. Muuga sadama lääneosa detailplaneering, koostaja OÜ E-Konsult (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002. a otsusega nr 114; tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

24. Lasti, Muuga ja Allika maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 13.02.2001 otsusega nr 24; tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

25. Allika maaüksuse osalise territooriumi ehk Muuga I maaüksuse detailplaneering (keh-testatud Viimsi Vallavolikogu 10.12.2002 otsusega nr 258; tutvumiskoht: Viimsi Val-lavalitsus);

26. Hansumäe I maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 12.02.2002 otsusega nr 30; tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

27. Tondikivi 86 asuva maaüksuse M 4 ja nimeta maaüksuse Tõnni-Vanaoja, Lasti, Muu-ga sadama, Tõnni-Uuetoa, Taganõmme ja endise kinnistu Tõnni Vanaoja nr. 81-A va-helise ala detailplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.06.2002 otsusega nr 130; tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

28. Muuga sadama lääneosa territooriumi detailplaneering, koostaja OÜ E-Konsult (keh-testatud Viimsi Vallavalitsuse 04.02.2005. a korraldusega nr 65; tutvumiskoht: Viimsi Vallavalitsus);

29. Viimsi valla mandriosa üldplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000.a otsusega nr 1; tutvumiskoht: http://www.viimsivald.ee/index.php?id=13583);

30. Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 12.04.2011. a otsusega nr 21) jt üld- ja teemaplaneeringud (tut-vumiskoht: http://www.viimsivald.ee/index.php?id=13583);

31. Viimsi valla arengukava aastani 2029 (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1322/8387/13228403.pdf);

32. Riigihanke nr 129096 „Viimsi vallas Muuga sadamas Koorma 2a ja Virna 3 kinnistutel Vesta Terminal Tallinn OÜ perspektiivse naftasaaduste terminali detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine“ objektiks olevad tööd vastavalt nende val-midusastmele;

33. AS-i Tallinn Sadam poolt koostatav Muuga sadama riskianalüüs vastavalt selle valmi-dusastmele.

VOPAK E.O.S. LONESSA NAFTASAADUSTE TERMINA- LI DETAILPLANEERING KSH PROGRAMM … · 2013. 5....

Documents

Transcript of VOPAK E.O.S. LONESSA NAFTASAADUSTE TERMINA- LI DETAILPLANEERING KSH PROGRAMM … · 2013. 5....