SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

S Ü N D M U S I J A A N U A R I S 2 0 1 4

6.–24.01 kestab järjekordne EILCi keelekursus, järjekorras 13. ja seejuures viim ane.7.01 allkirjastab Sisekaitseakadeem ia koostöölepingu Tallinna Sadam aga.13.01 – akadeem ia arengupäev. 21.01 kl 18 – vilistlaskogu asutam ise koosolek Raska auditoo-rium is.23.01 – õpperühm a PtS130 tutvum ispraktika kaitsm ine Paiku-sel.29.01 – nõupidam ine praktikate teem al PPA personalibüroopraktikakoordineerijatega.29.01 kl 15 algab infotund „M uudatused kutseõppes“ (B-232).

„VERBIS AUT RE“ järgmises, jaanuarinumbris

• Kokkuvõtted 13. jaanuaril 2014 peetava akadeem ia arengu-päeva ettekannetest allüksuste kaupa.

Ajal, mil Eesti poliitikamaastik arutleb selle üle, kes siis ikka võitis ko-halikud valimised, ja meie kultuuriavalikkus tegeleb jätkuvalt sisekae-musega ajalehe Sirp kontekstis, oleme meie siin oma akadeemias tasa-hilju uusi sihte seades mõtisklemas selle üle, millega me lõppeval aastal hakkama saime. Novembri viimastel päevadel suurema osa laienda-tud rektoraadi ja teiste akadeemia aktiivsemate peade osalusel peetud akadeemia arengukeskkonna ühine svottimine (SWOT analüüsi tege-mine) andis selliseks tagasivaateks hea sisendi. Samas võtmes võtaksin kokku ka omad mõtted mööduva aasta kohta.

Nii nagu ma enam kui aasta tagasi 2013. aastat tinglikult nimeta-sin, kujuneski tänavune akadeemia kindlustamise aastaks. Sai ära teh-tud hiigelsuur töö ja astutud edasi mitu võimast sammu. Meie õli ja tuli, mis vastastikku kokkupuutes suure leegi lahvatavad, on meie ini-mesed. Tundsime aasta jooksul ühist rõõmu selle üle, et huvi ja soov meie juures õppida ja töötada on jätkuvalt kõrge. Üle mitme aasta sai-me muuhulgas rääkida tegelikust sisulisest konkursist meie õppejõu-dude valimistel, kui ükski ametikoht ei jäänud ilma mitme kandidaa-dita. See on tunnustus meile kõigile, et meie hea töö tulemusena on akadeemia oma ala tõeliste professionaalide hulgas arvestatav partner, kelle juurde tasub tulla ja kellega kokkulepped peavad. Ning meie juur-de ei tule ainult Eesti parimad. Jõudes vaikselt lõpusirgele Kosovo aka-deemia loomise projektiga, saime võimaluse koos Soome partneritega osaleda järgmisel Euroopa Komisjoni võidupakkumisel ja võita või-malus Gruusia Rahandusministeeriumi akadeemia arendamisel. Järje-kordne näide sellest, et suudame täna edukalt võistelda Euroopa suurte kategoorias. Tegelikult isegi mitte ainult Euroopas. Nende ridade kir-jutamise ajal kestavad läbirääkimised Eesti Välisministeeriumis ja Af-ganistanis, et meie akadeemia hakkaks vedama aastast projekti Afga-nistani sisejulgeolekuala koolitajate õpetamiseks. Just selles olemegi tõestanud oma rahvusvahelist suurepärasust, mistõttu usun, et oleme ka seal edukad.

Pärast Põhjamaade innovatsioonikvaliteedi peaauhinna võitmist 2012. aastal leppisime kokku, et läheme akadeemiaga iga aasta vas-tu vähemalt ühele välishindamisele, et hoida meie protsessid mõtes-tatud ja kvaliteedi kõrge. Nii sai meie seekordseks aastaseks välishinda-miseks kutseõppeasutuste kvaliteediauhind, mille kolme auhinnatud nominendi hulka jõudis päästekolledži päästekool. Ka selles protses-sis võime uhked olla meie inimeste üle. Just inimesed on need, ke-da hindajad eriliselt ära märkisid – oled sa Tallinnas või Väike-Maar-jas, arusaam sellest, milleks olemas oleme ja püüdlus parimaks saada, olid läbivaks mõttelõngaks kõikides meie keskustes, kus hindajad käi-sid. Seepärast on mõistetav, kui koostööd meiega on arutamas mit-med need partnerid, kelle jaoks usaldusväärsus ja kvaliteet on eluliselt tähtsad väärtused. Üheks selliseks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), kellega enam kui aasta tagasi alustasime ülimahukat projek-ti kodifitseerimaks kõik kaasaegsed ekspertiisiliigid ühtsesse õpikus-se. Meie aastakonverentsi raames oligi mul rõõm koos EKEI direktori Üllar Lannoga esitleda akadeemia oma kirjastuse üllitatud väärtteost. Tegemist on Eesti ajaloo mahukaima kriminalistikateemalise teosega, mille välja andmine usaldati meile. Lisaks oleme EKEI rahvaga aktiiv-selt arutlemas veel mitme ühise arengusuuna üle, millega 2014. aastal kindlasti jõudsalt edasi läheme.

Järgmine aasta toob meile lisaks eelnimetatuile veelgi enam välja-kutseid, mille vastu võtmist ühiselt kaaluda. Just nimelt kaaluda, sest väljakutsete vähesuse üle me oma heade partnerite arvu üha suurene-des enam kurta ei saa. Ehk siis ka ei pea me tegemisse võtma kõike, mis hetkel vahva või põnev tundub. Kõige tegemiseks lihtsalt pole enam ae-ga. Peame üha enam õppima väljakutsete hulgast valima neid, mis aka-deemia eesmärke tegelikult toetavad. Või siis, laiemalt öelduna, aitavad meie akadeemia tegevusvaldkonda lisaväärtust luua. Meid ümbritsev keskkond pakub meile niigi mitmeid võimalusi üha uueneva õigus-ruumiga ennast pidevalt kohandada. Varasemalt kõrgharidusreform, nüüd kutseharidusreform. Lisaks paratamatud trendid nii rahvasti-kus kui ka organisatsioonides me ümber, mis ka lähiaastail jätkavad oma (uue) näo otsimist. Kuna oleme ühiselt Eesti rahva ja tema mit-mete institutsioonide teenistuses, oleneb meie arengu dünaamika üs-na tihti just sellest, kui nutikad on meie partnerite juhid nägemaks et-te seda, mis meile akadeemias vahest ilmselge tundub. Seepärast teeme omalt poolt ka saabuval aastal kõik selleks, et meie kodumaised part-nerorganisatsioonid saaksid oma arengus olla sama edukad, kui ole-me olnud meie. Kas siis seistes selle eest, et õppekavad oleksid parimad või siis selle eest, et suudaksime meid ees ootavaid arenguid ette näha. Oleks ju ääretult uhke, kui sarnaselt meile oleks ka meie partnerite hul-gas neid, keda on arvatud Euroopa parimate hulka. Proovime tulevast aastast ennast üha enam mõtestada selleks nutikaks veduriks, mis aitab sisejulgeolekuala vedada väikese Eesti suureks edulooks. Selleks õpime kõigepealt ise selgeks maailma parima praktika ja pakume seda meie partnereile, lootes, et meie edulugu ka neid nakatab.

Ilusat aastavahetust!

· Aasta sündmuseks valiti: AKADEEMIA X AASTAKONVERENTS „ÜHENDAV TURVALISUS“.· Aasta ideeks tunnistati: INNOVATSIOONIKONKURSS· Aasta kolleegiks valiti: Tallinnas PAO kvaliteedijuht SIGRIT LILLESTE, Murastes PPK korrakaitse õppetooli juha-

taja-lektor ÜLLE VANAISAK, Paikusel PPK direktori asetäitja MERLE KUTSER ja Väike-Maarjas PÄKi haldustalitu-se tehnik PAURI PEDO.

· Professionaalseimaks tugitöötajaks tunnistati: Tallinnas ÕO haridustehnoloog VAIKO MÄE, Murastes PPK vanemraamatukoguhoidja EVELIIS JEEDAS, Paikusel PPK Paikuse kooli sööklajuhataja EVE ABEL ja Väike-Maarjas PÄKi päästekooli haldustalituse peaspetsialist AVO KIIK.

· Aasta tulijad: Tallinnas PAO arendusjuht Sirli Luik, Murastes PPK sekretär-asjaajaja HANA-LOORE TIISLER, Pai-kusel PPK Paikuse kooli õppedistsipliini vanemspetsialist TRIINU LAOS ja Väike-Maarjas PÄKi päästekooli hal-dustalituse tehnik Margus Põllu.

HEAD AASTAVAHETUST!

Sisekaitseakadeemia kirjastus korraldas eksperimentaalse ja ekstreemse raamatuesitluse ajakirjanikele, viies nad Väike-Maarja päästekooli harjutus-väljaku basseini veepäästeos-kusi omandama.

Kõik sai alguse tänu päästekoo-li kutseõpetaja Ando Vainjärvele, kes üllitas raamatu „Päästejuhised veepäästetöödel“. Raamat sai hea ja vääris laiemat tutvustamist. An-do võttis vastu ettepaneku viia aja-kirjanikud vette ja tutvustada neile oma raamatu sisu teemakeskkon-nas praktilise tegevuse käigus.

Nii kogunes rõsketes talvistes

tingimustes ligi paarkümmend ini-mest seitsmest meediakanalist Väi-ke-Maarjasse, et saada teada, mis ootab ees jääkülmas vees. Vesi ei olnud mitte ainult jääkülm, vaid ka ligi 10 cm paksuse jääga kaetud. Seega oli ajakirjanikel hea võimalus harjutada läbi jää vajunud inimese päästmist ja seda nii iseenda kui ka kaaslase seisukohalt.

Kaldalt vaadates tundus, et jää-auku kukkumine on küllalt lõbus – ajakirjanikud ilmutasid lapselikku lusti jäisesse vette hüppamisel, en-da jää peale vinnamisel ja eemale rullimisel.

Veega seostub inimestel esmalt uppumisoht, mida professionaal-se päästja juuresolekul ei tähtsus-tatud. Jääga kaetud veekogus on

Akadeemia aasta sportlase tiitli pälvisid KRISTJAN KOSKINEN ja VALERIA KOLJUHHINA

16. detsembril tunnustati tuden-gikorpuses akadeemia lõppeva aasta paremaid õppursportla-si. Aasta meessportlaseks ti-tuleeriti PPK kadett KRISTJAN KOSKINEN, naistest tunnistati parimaks sportlaseks VALERIA KOLJUHHINA finantskolledžist.(Paremate sportlaste auhindamistsere-mooniast lugege 4. lk-l.)

Akadeemia ja allüksuste parimad aastal 2013

Ajakirjanikud harjutasid jääaugust pääsemistMerike Lees,

kirjastaja

Kanal 2 Reporteri saate reporter Imre Kaas filmib veekindla kaameraga, kuidas Ando Vainjärv (vasakul) teleskooppäästeridvaga Ringvaate re-porterit Jüri Muttikat jääaugust välja aitab.

lisaks veele ohtlik ka jää. Lõbusas meeleolus seda ei teadvustatud ja nii lõppes uljas vettehüpe ETV re-porter Jüri Muttikale murtud ribi-dega. See tõsiasi selgus alles hiljem ja raamatuesitluselt lahkusid ajakir-janikud rahulolevatena. Õnneks ei pidanud ka vigastatud reporter hai-guspuhkusele jääma, vaid sai jätka-ta oma igapäevatööd.

Kirjastaja seisukohalt võis jääda samal õhtul eetris olnud Tallinna TV uudiste ja järgmisel päeval eet-risse lastud ETV Ringvaate ja Ka-nal 2 Reporteri saatega rahule. Õh-tulehe fotoreportaaž ning Maalehe

ja Linnalehe lood andsid samuti värvikalt ja emotsionaalselt teemat edasi. BNSi fotoreportaažist jäävad pildid fotopanka soovijatele edas-pidigi kasutada.

Kirjastaja jaoks oli tegemist pea ees tundmatus kohas vette hüppa-misega. Suur tänu Andole, kes õp-puse läbiviimise raskust kandis ja kaasa mängis. Tõsi, pärast ta küll ütles, et kui oleks teadnud, et huvi-lisi nii palju tuleb, poleks ta nõus-tunud, aga selleks tõdemuseks oli juba hilja. Kui üritus on välja kuu-lutatud, siis taganeda enam ei saa. Lõpp hea, kõik hea!

Lauri Tabur, rektor

R E K T O R I V E E R G

MÕTISKLUS

MÖÖDUNUST

TULEVIKKU

Nr 10 (232) DETSEMBER 2013

V e r b i s a u t R e 2 DETSEMBER 2013

Õigus- ja sotsiaalteaduste kes-kuse õigusõppejõud on alus-tanud kolledžite õigusainete õppejõududega vestlusringi-de sarja eesmärgiga parenda-da õigusalast õpet tervikuna. Mida õpetada õiguse üldaine-tes (sissejuhatus õigusesse ja avalik õigus) ning kuidas kor-raldada õppetööd nii, et õiguse erialaainetes vajalikud õigus-alased üldteadmised koheselt varnast võtta oleksid?

Õiguse üldained – sissejuhatus õigusesse ja avalik õigus – on ma-hukad ained ning kandvaks sisen-diks erialaainetele. Väljundipõhises õppes on seetõttu oluline kaardis-tada, mida ja kuidas õpetada. Kui

erialakeskne peaks olema õigu-se üldaluste õpetamine? Kas liigne erialakesksus ei tapa üldvaadet? Ja vastupidi – kui erialakesksus mini-miseerida, kas ei kao siis seos õpi-tava erialaga? Kas midagi on siia-ni kahe silma vahele jäänud, mida oleks oluline enne õiguse erialaai-nete juurde asumist selgeks õppi-da? Kui valmis on siiani erialaai-neteks olnud üks üldained läbinud õppur? Kuidas õpetada: kas on tar-vis suuremat koostööd õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse ning kol-ledžite vahel erialaste kaasuste loo-misel-jagamisel?

Arutelud ülalnimetatud küsi-mustes on peetud juba politsei- ja piirivalve- ning justiitskolledži õp-pejõududega. Jaanuaris on tulemas vestlusringid pääste- ja finants-

kolledžis. Senistest kokkusaamis-test on jäänud kõlama mitu kasu-likku ja uut mõtet, mida õppetöös kasutada. Lisaks oleme saanud ka kinnitust senise tegevuse ja õpeta-misvõtete vajalikkuses. Kulunud fraasid, kuid siinkohal täiesti asja-kohased, on: „Kordamine on tar-kuse ema“, „Harjutamine teeb meistriks!“ ja „Kirjutama õpib kir-jutades!“ Õiguse teooria, mis juba septembrikuus aines „Sissejuhatu-ses õigusesse“ esimesena kogu oma ilus ja abstraktsuses esmakursus-lase „meeli köidab“, kinnistub pa-remini läbi pideva kordamise hili-semas kaasusõppes. Milline norm on õiguslikuks aluseks, kuidas see norm eeldusteks ja tagajärjeks lam-mutada ning mis on sellest tolku elulise juhtumi õiguslikul lahenda-

misel – see kinnistub läbi kaasus-te lahendamise ja lahenduste kirja panemise. Materjal, mida õpitakse õiguse teoorias 1. kursusel, on olu-line, vajalik ja kasulik teadmine õi-guse erialaaines viimasel kursusel – sellist järjepidevust ja seost aitaks toetada õigusainetealase õpimapi pidamine kogu stuudiumi vältel.

Nagu öeldud, arutelud jätku-vad. Lõpptulemusena peaks para-nema õigusainete õpetamise kva-liteet ning lisaväärtusena ja nö käegakatsutava tulemusena valmi-ma üksikasjalisemad aineprogram-mid õiguse üldainetes.

Lõpetuseks – kui olete selle artik-li läbi lugenud ja teil on tekkinud an-tud teemaga seoses ettepanekuid ja ideid, võtke julgesti ühendust meili-aadressil triin.roosve@sisekaitse.ee.

Järjekorras juba 6. finantskol-ledži aastakonverents peeti 12. detsembril.

Aastatega tavaks muutunud konverents on paljudele saanud olu-liseks aastalõpu sündmuseks. Sel-le konverentsi eripäraks võib lugeda seda, et tänavu oli suhteliselt palju osalejaid erasektorist, mis tähendab, et raamatupidajatele on konverentsi olulisus kohale jõudnud.

Konverentsi avasõnad lausus rektor Lauri Tabur. Maksu- ja Tolliametist oli tulnud tervitama peadirektori asetäitja Egon Veer-mäe. Ta rõhutas, et era- ja avaliku sektori koostöö on oluline ning just sellised ühisüritused annavad parema võimaluse mitteformaal-ses õhkkonnas omavahel suhelda. MTA-le on alati olnud oluline tea-da, mida mõtlevad maksumaks-jad, kelle soovidega siis püütakse

arvestada. Kuna konverentsi kor-raldamist toetas juba teist aastat järjest rahvusvaheline audiitor-büroo Grant Thornton Rimess,siis nende poolt ütles tervitussõ-nu partner ja juhatuse liige Eva Veinberg. Ka tema rõhutas era- ja avaliku sektori koostöö olulisust. Finantskolledž teenib ju oma te-gevusega laiemalt ühiskonna hu-ve. Ühelt poolt valmistatakse et-te järelkasvu MTA-le, aga teisalt saavad tublisid tudengeid oma ri-dadesse ka juhtivad audiitorbü-rood. Ühtlasi lootis Eva Veinberg, et vaatamata konverentsi häs-ti sisukale ja pingelisele ajakavale leiaksid osalejad aega ka omava-hel mõtteid vahetada. Liiga pal-ju teadmisi ei suuda korraga kee-gi omandada.

Konverentsi sisuline osa oli üles ehitatud nii, et käsitletud saaksid nii hetkel olulised maksumuudatused kui ka sellised teemad, mis puudu-tavad laiemat ühiskonda. Olgu siis selleks alkohol ja liiklus või keskmi-

se töötasu arvestamine. Ka esineja-te valik oli traditsiooniliselt selline, et sõna said nii MTA esindajad kui erasektori spetsialistid ja loomuli-kult ka finantskolledži õppejõud.

Pärast tervitussõnavõtte rää-kis Karolin Lorents MTAst mak-suhalduri prioriteetidest järgmis-tel aastatel. Dotsent Indrek Saar tutvustas oma uuringut, kus ta jälgib alkoholiaktsiisi tõusu mõ-ju liiklusele. Järgmisena kõneles Grant Thornton Rimess OÜ ju-riidilise osakonna juhataja Eneli Perolainen keskmise töötasu ja puhkusetasu arvestamisest. Enne-lõunase esinejate bloki lõpetas alla-kirjutanu, kes käsitles hetkel väga aktuaalset käibemaksu teemat – et-tevõtte või selle osa ülemineku käi-bemaksu käsitlust. Pärast toimekat lõunapausi tutvustas kolledži mak-sunduse ja tolli õppetooli lektor Paul Tammert maksukalkulaato-rit, mille abil saab tavainimene vaa-data ja arvutada, kui palju ja kuhu tema maksutulu läheb.

Konverentsi kavasse on aastate jooksul kuulunud lahutamatu osa-na ka sõnavõtud kolledži vilistlas-telt, kelle lõputöö on millegi poo-lest silma paistnud. Nii ka sel aastal. Maarja-Liisa Maasik esitles oma lõputöö teemat, milleks oli kombi-neeritud käive käibemaksuseadu-se tähenduses. Järgmisena rääkis Rahandusministeeriumi esindaja Sirje Pulk kavandatavatest käibe-maksuseaduse muudatustest. Kris-ti Laul MTAst tutvustas uut tööta-jate registreerimise projekti. Päeva sisulise osa võttis kokku advokaa-dibüroo Rask maksunõunik Villy Lopman, kes rääkis Riigikohtu olulisematest lahenditest maksuõi-guse vallas.

Konverentsil osalejate esmase tagasiside kohaselt oli tegemist üle ammu aja ühe sellise üritusega, kus polnud ühtegi igavat ettekannet või mõttetut esinejat. Külalised avalda-sid lootust, et järgmises detsembris on jälle põhjust hotelli Viru konve-rentsikeskusesse minna.

Sellest õppeaastast on keele-keskusel uus traditsioon – aren-gupäev.

Mida arengupäev meile tähen-dada võiks? Käime palju koolitus-tel, seminaridel ja konverentsidel ning õpime, kogeme uut ja huvi-tavat. Arengupäev ongi selleks, et teha neist ettevõtmistest kokkuvõ-te ja jagada oma teadmisi teiste-ga – oleme üks meeskond ja koos on mõnusam areneda. Kindlasti leiab igaüks midagi, mis teda kõ-netab ning mõtlema ja tegutsema paneb. Millest me siis arengupäe-val rääkisime?

Inglise keele lektor Epp Leibur käis Olustveres Hariduse Infoteh-noloogia Sihtasutuse innovatsioo-nikeskuse korraldatud seminaril „Tuleviku kool”, kus arutleti sel-le üle, milline võiks olla 21. sajan-di kool. Osalesid üldhariduskooli-de õpetajad, rakenduskõrgkoolide

õppejõud ja haridustehnoloogid. Räägiti nii digitaaltehnoloogia ka-sutamisest õppetöös kui ka pro-jektõppest, ainete lõimimisest jms. Leiti, et digitaaltehnoloogia kasuta-mise juures on oluline, millist me-toodikat õpetaja tehnoloogiat ka-sutades rakendab, kuidas õppijaid koostööle suunab ja loovuse aval-dumist soodustab. Tähtis on ini-mene, õppija ja õpetaja ning nen-devaheline koostöö.

Inglise keele lektor Evelyn Soidla võttis osa kollokviumist „Tollipulgaga keelte kallal”, kus mõtiskleti ELi keelepoliitika ees-märkide üle. Uuringute põhjal võib öelda, et Eestis on tunda tuge-vat seost mitmekeelsuse ja sotsiaal-majandusliku positsiooni vahel. Eesti elanike võõrkeelte oskus on kasvamas, kuid samal ajal on vä-henenud ühiskonnas kõneldava-te keelte arv. Evelyn andis ülevaate

ka sellest, milleks on vaja keeleos-kustasemeid ja kuidas keeleoskust mõõta. Samuti võttis Evelyn osa Vilniuses peetud rahvusvahelisest konverentsist, kus tutvustati uusi lähenemisi keeleõppes. Ühes õpi-kojas räägiti näiteks, kuidas kõrg-tasemel keeleõppijale inglise kee-le korpuseanalüüsi abil idioome õpetada. Leiti, et selline õpetamis-viis annab nii õpetajale kui ka õp-pijale võimaluse analüüsida kee-lestruktuuri ja õppida sõnu õiges kohas kasutama.

Inglise keele lektor Tiina Meos ja vene keele lektor Jelena Kapura osalesid õppejõudude baaskooli-tusel Tallinna Ülikoolis. Nad rää-kisid, miks on vaja kokkuleppeid õppejõu ja üliõpilase vahel ning tutvustasid tagasiside funktsioone ja mudeleid. Tagasiside objektiiv-suse ja konstruktiivsuse eeldus on eesmärkide selgus, kokkulepped,

Primus programmi raames pee-tud mentorite võrgustiku se-minaril 4. detsembril said meie akadeemias kokku 7 kõrgkooli esindajad.

Avatud ja koostööle suunatud õhkkonnas andsid mentorlusega seotud arendustegevustest ja sel-lega seotud rõõmudest ning mu-redest ülevaate meie akadeemia (SKA), Eesti Lennuakadeemia (ELA) ja Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor esindajad.

Arutelust kõlama jäänud mõt-ted: • Mentorluse idee kommunikee-

rimine – kellele vaja, kuidas see toimiks ja milliste kooli eesmär-kidega seotud on.

• Kõrgkoolides ei ole mentorlus täies mahus rakendunud, sest ei ole leitud vastust küsimusele, miks mentorlust vaja on!

• Mentorluse erinevatest vormi-dest on enam kasutusel klassika-line paarisuhe.

• Mentorluse keeruliseim osa on hinnanguvaba tagasiside and-mine.

• ELA on alustanud õppejõu arengukavaga, mille üks osa on mentorlus.

• Mentorlus kui ennetamissüs-teem – toetada inimest siis, kui seda on vaja, mitte tegeleda taga-järgedega.

• Võtmeisikud on õppetoolide ju-hatajad, õppejõudude vahetud juhid, kes saavad suunata, kaasa aidata mentorluse kui mõtteviisi arendamisele.

• Võtmeteguriks on mentori, mentee ja organisatsiooni val-misolek, soov ja tahe tegeleda mentorlusega.

• Väljaõppinud ja pühendunud mentor, pole olemas sündinud mentoreid.

• Mentorite/menteede nn „paari-de“ moodustamisel rakendada vabatahtlikkuse printsiipi, jätta valikuvõimalus.

• Oluline on leida tasakaal mentorluse tasustamise (aeg) ja raamidesse panemise (sisu) va-hel.

• Kui mentor läheb ära või jääb haigeks, on vaja pakkuda asen-dusmentorit.

• Mentorlus peab olema arenguka-va osa.

Stella Polikarpus ja Evelyn Soidla avardasid meie silmaringi uuringu „Judgementoring and other threats to realizing the potential of school-based mentoring in teacher education” tulemuste valguses. Sai-me teada, et:• laialt levinud on hindav men-

torlus (judgementoring), see pär-sib mentee õppimist ja iseseisvu-mist – mentor peab olema vaba hindaja rollist;

• mentorite valik ei ole süsteemne ja läbimõeldud, mentoritel po-le aega koolitusteks ega mentee jaoks; mentoritele tuleb anda või-malus läbida asjakohane kooli-tus.

(Hobson. A. J., Malderez. A., Judgementoring and ohter threats to realizing the potential of school-based mentoring in teacher educa-tion. 2013. International Journal of Mentoring and Coaching in Educa-tion Vol. 2 No 2 lk 89–108)

Olulisemad mõtted rahvusva-heliselt mentorluse konverentsilt Ateenas tõid meieni Piret Einpaul

ja Helen Jõesaar, kelle esinemisest jäid kõlama kaks mõtet: mentorlus on sünergial põhinev partnerlussu-he ja edu võti on mõista organisat-siooni töötajate väärtushinnanguid. Piret ja Helen soovitasid mei-le ka uut teemakohast kirjandust, nt Breakthrough (David Carter), The Mentor+Guide, Developing Successful Diversity Mentoring Programmes.

Ühisarutelude käigus said osale-jad kinnitust mentorluse olulisusest ja vajadusest kõrgkoolis. Koos otsiti lahendusi küsimustele: kuidas teha majasisest selgitustööd mentorluse kasulikkusest? millal võtta mentor organisatsiooni seest/väljast? mis kasu saab mentor mentorsuhtest? millised on mentee ootused men-torile? millised on mentori ootused menteele? millist tuge ikkagi men-tor peaks pakkuma menteele – kas lühiajalist nõustamist või elukestva õppe toetust? millal mentor vajab mentorit ja kust ta mentori leiab? millised on mentori ja mentee ootused organisatsioonile?

„Igal mentoril peaks olema men-tor! Ainult see inimene, kes usub isiklikku arengusse läbi mentorluse, saab olla ise mentoriks! Kui mentor tunneb, et tema mentorit ei vaja, siis kuidas saab ta kedagi teist aidata il-ma hinnanguid andmata ning toe-tada mentee isiklikku arengut.“

/S. Polikarpus/Viimasena võtsime semina-

ril fookusesse kõrgkoolide koos-töövõimalused mentorluse aren-damisel. Tõdesime, et mentorluse kui mõtteviisi toimimiseks on igas kõrgkoolis vaja lahti mõtestada mentorluse mõiste ja määratleda mentorluse vormid ning saavutada juhtkonna toetus.

Kuna kõrgkoolid on mentor-süsteemi rakendamise osas eri etappidel ja lõppemas on Primuse programm, siis otsustasime üks-teisele edaspidi toeks olla. Leiame võimalusi, et 1–2 korda aastas eri kõrgkoolides kokku saada ja olu-listel teemadel mõtteid vahetada, sh mentorite listis mentorid@list.sisekaitse.ee (soovijatel on võima-lus liituda).

Leppisime kokku, et järgmi-se kõrgkoolide mentorite võrgus-tiku võõrustajaks on Eesti Lennu-akadeemia.

Mõned mõtted/tagasiside semi-naril osalejatelt:

„ Sain teada, et SKAs nähakse asju teisti, kui mina seda senini näi-nud olen ja usun, et erinevus rikas-tab, tõeliseks meeskonnatööks on vajalik mõistetes kokku leppida, et vältida aia ja aiaaugu fenomeni ja saavutada juhtkonna tugi“.

„Silmapiir avardus ja päike tuli pilve tagant välja – „oma kivi otsas“ istudes tekkinud mõtted said tu-ge ja kinnitust ning lisaks uued si-hid edasiminekuks, et mitte kuluta-da aega jalgratta leiutamiseks, sest keegi on selle etapi juba läbinud“.

„Äratundmisrõõm – nii mõ-nigi protsess, mis oma maja sees mitteformaalselt toimib, sai endale konkreetse nime. Väike hirmutun-ne, et bürokraatia võib olemasole-vad õrnad võrsed lämmatada“.

„Meeldiv seltskond hingega as-ja juures olevatest inimestest – oma ala asjatundjatest. Palju huvitavat ja vajalikku infot uuele osalejale“.

KeelekeskusearengupäevTriin Kibar,

keelekeskuse lektor

Käimas on õigusainete õppejõudude vestlusringidTriin Roosve,

ÕSK lektor

Finantskolledži aastakonverentsTõnis Elling,

finantskolledži maksunduse jatolli õppetooli juhataja

Tõnis Elling (vasakul) ja kolledžidirektor Uno Silberg konverentsi juhtimas.

tagasiside subjektide kaasamine ning valmisolek suhtlemiseks.

Vene keele lektor Jelena Trahtman tutvustas oma uhiuut vene keele e-kursust. Kursus on mõeldud valikainena, et paran-dada individuaalõppe osakaalu ja tõhusust. Kursus on interaktiivne, sisaldab videot ja grammatikahar-jutusi.

Allakirjutanu tutvustas keeleõp-pemängude kogumikku, öeldes, et mängud ei ole mõeldud vaid laste-le ja algajatele – neid saab eduliselt kasutada ka näiteks erialakeelt õpe-tades. Mängud aitavad harjutada keelt tulemusrikkalt ning võimal-davad kaasata vähemmotiveeritud ja keeleliselt nõrgemaid õppijaid. Arengupäeval proovisime ka järele, kuidas saab täringumängu mängi-des eesti õigekeelt õppida.

Arengupäevast jäid kõlama mõtted, millega edasi töötada – ta-gasiside ja tagasisidestamine, kok-kulepped; infotehnoloogia vallu-tused õpetamises; keeleoskus ja selle osakaal kompetentside kõrval. Arutletu annab sisendi ka keelekes-kuse 2014. a tegevuskavale.

Mentorlus – sünergial põhinev partnerlussuhe

Merle Tammela,õppeosakonna arendusjuht

V e r b i s a u t R e 3DETSEMBER 2013

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

T u d e n g i l e h e k ü l g

17. detsembril andsid PPK Pai-kuse koolis ametivande 72 ka-detti õpperühmadest PtS130, PvS131, PaS131 ja PaS132.

Seaduse kohaselt tuleb noor-tel tõotada ustavust oma tulevasele ametile ja aadetele enne praktika-le minekut ning tõotuse võtab vas-tu kas siseminister või politseipea-direktor. Seekord oli vannet tulnud vastu võtma politseipeadirektor politseikolonel Elmar Vaher. Tule-

vasi riigikaitsjaid olid tulnud tervi-tama veel akadeemia rektor Lauri Tabur, PPK direktor Aivar Toom-pere, kogu PPA juhtkond ning kol-ledži õppejõud ja töötajad. Tsere-moonia peeti akadeemia lipu all ja oma sõnade kinnituseks andis iga kadett allkirja. Seda signeeritud ametivannet säilitatakse politseini-ku teenistuskäiku kajastavas toimi-kus kogu teenistuse jooksul.

Nii politseipeadirektor kui rek-tor tervitasid värskeid kolleege ja andsid edasi omapoolse soovitu-se teenida ausalt Eesti riiki, kaitsta

Eesti rahvast ja olla ustav Eesti riigi-le. Lähiajal saavad neist kadettidest Eesti sisejulgeoleku eest hoolitsejad nii kriminaalpolitseis, korrakaitses kui piirivalves.

Politseiametniku vanne: „As-tudes politseiteenistusse, annan mi-na, /…/, vande olla ustav Eesti põ-hiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistus-kohustusi.“

28. novembril võtsid PPK Paiku-se koolis üksteiselt mõõtu Eesti ja Läti politseikadetid. Võisteldi 5 alal: laskmises, alarmsõidus, korvpallis, köieveos ja taktika-lises liikumises.

Päev algas sissejuhatava loengu ja väikese ringkäiguga koolimajas. Seejärel suunduti autodroomile, kus oli algamas alarmsõit. Võist-kond oli 6-liikmeline, kel tuli vi-gursõidurada läbida võimalikult kiiresti ja täpselt. Eesti võistkond oli võistluseks paremini valmis – enne lätlaste viimast võistlejapaa-ri oli lõunanaabrite üldaeg eestlas-test omast juba 3 minutit kehvem. Mainimist väärib, et eelviimane lä-ti paar võttis kurve liialt järsult ja

võistlusauto ei pidanud sellisele pingele lihtsalt vastu ning sõit tuli katkestada. Seejärel suunduti laske-tiiru, kus põhiülesanne oli varje ta-gant tulistamine. Võistkonna 7 lii-get tegid kokku 6+6 lasku, see oli laskmine salvevahetusega. Eestlas-te sihik oli seekord kordades parem ja võit ülekaalukas.

Pärast lõunat ja väikest puhkust suunduti taktikamajja, kus 8-liik-meline võistkond pidi paarides lii-kuma mööda kottpimedaid ruume (taskulampidega) ja tabama püsto-list märklaudu. Võisteldi nii aja kui täpsuse peale. Üldaeg osutus lätlas-te kasuks, tuli tunnistada nende pa-remust.

Järel oli veel 2 spordiala – korv-pall ja köievedu. Korvpallis jätkus pingeline heitlus lõpusekundite-

ni, võidu vormistasid vabavisetega meie noormehed. Kohe pärast se-da algas päeva vast kõige oodatum mõõduvõtt, lätlaste leivanumbriks olev köievedu, kus võistkonnas 8 jõujuurikat. Esimene vedu möö-dus pikalt ja raskelt, kuid pikema osa köiest said enda poolele eest-lased. Murdepunktiks olnud teine vedu läks üllatavalt lihtsalt ja lät-laste kõikuma löödud enesekindlus lubas eestlastele esmakordselt köie-veos võidu.

Oli huvitav ja meeleolukas päev. Saime Läti kadettidega suhel-da ja vahetada nii mõnegi telefoni-numbri. Kindlasti on sellelaadne suhtlemine abiks ka tulevikus, kui peame lõunanaabritega tööalaselt koostööd tegema. (Täispikka artik-lit lugege kodulehelt.)

Tudengite jõulupidu peeti 12. detsembril.

Teist aastat järjest valis üliõpi-lasesindus peokohaks Kase tänava matisaali. Juba saali sisenedes tek-kis suur jõulueufooria, kuna saal oli väga ilusasti kaunistatud ja kõi-ge üle troonis jõulukuusk. Oli tun-da hapukapsa ja verivorsti lõhna, kaetud oli jõululaud, kust oli või-malus võtta head ja paremat.

Osalejad said end koos sõpra-dega jäädvustada, kuna fotonurgas

tegutses fotograaf. Õhtu esimesteks esinejateks olid meie kaaskadetid – iga kolledž tegi jõulupakkide lunas-tamiseks etteaste. Kõik said sellega hästi hakkama. Esimesena esinesid magistrandid humoorika tantsuet-teastega, siis näitas finantskolledž kaelamurdvaid trikke ja PPK kor-raldas kaasahaarava võistluse, kust ei puudunud ka auhinnad. Justiits- ja päästekolledž pakkusid muusi-kalisi etteasteid, mis panid nii mõ-nelgi jala tatsuma.

Jõulupeo parimaks osaks võib nimetada akadeemia bändi esine-

mist. Nad suutsid oma hurmavate meloodiatega ka kõige rahulikumal inimesel jala meloodia taktis liiku-ma panna.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et pi-du läks korda, kuna tänavu oli mullusest rohkem osalejaid – kok-ku 240 kadetti. Loodame järgmi-sel aastal selle numbri veel kõrge-male viia.

PPK Muraste koolis käisid 26. novembril külas Kurtna kooli 6. klassi õpilased.

Kogu tutvustus algas koerte-koolist, kus külalistele näidati koer-te duširuumi, koerte jaoks mõel-

Märkamatult on kätte jõudnud detsember koos esimese lume-ga ja aeg vaadata tagasi meie seni veel lühikesele, kuid tege-vusrohkele ajale Paikusel.

Selgelt on meeles esimese nä-dala, isegi kuu ebakindlus ja tead-matus – mis nüüd saama hakkab. Väike hirm on kindlasti veel palju-del hinges, sest pikk maa minna on meil veel ees. Uuel aastal saame me esimest korda proovida ka linnade tänavatel päris politseinikuks ole-mist. Eks aeg näitab, kes sellele vas-tu peab ja kes murdub.

Meie siin oldud kolme ja poole

2. detsembril külastasid PtS-112 ja PtS-113 õpperühmade kadetid koos õppejõu, Justiits-ministeeriumi kriminaalpoliiti-ka osakonna analüüsitalituse nõuniku Anu Lepsiga politsei-jaoskonna üld- ja eriprevent-siooni aine raames Harku ja Murru vanglat.

Eelmisel õppeaastal külastas osa kadettidest Viru vanglat, mis on mitmeti kaasaegsem kui Har-ku ja Murru vangla. Samas paljud meie seast tõdesid, et vangide ela-mistingimused Harkus-Murrus on täiesti inimlikud, sest kinnipeetute-le on kõik eluks vajalik tagatud. Pal-jusid üllatas aga see, et vangid tee-vad usinalt tööd. Eriti kummastas teadmine, et aastaid tagasi valmis-tasid vangid just neid lukke, mida kasutati samas vanglas.

Kadettidele, kes polnud varem vanglas käinud, meeldis see päev eriti. Nad said ju aimu, millega meie kaaskadetid justiitskolledžist hakkavad oma igapäevatöös tege-

lema ja kokku puutuma.Harku ja Murru vangla asub

kahes kohas: üks on Harkus ja tei-ne, avavanglaosakond Rummu ale-vikus. Ringkäigu eestvedajaks oli Harku ja Murru vangla vangistus-osakonna juhataja Kristo Konks, kes on meie kolledži vilistlane.

Harku territooriumHarku vangistusosakonda pai-

gutatakse nii nais- kui meessoost süüdimõistetud. Harku vangis-tusosakonnas võivad viibida kuni 4aastased lapsed koos emaga – nei-le on kohandatud eraldi osakond tänapäevaste ruumidega. Alates 2010. a algusest paigutatakse Har-kusse ka eakamaid meesvange.

Uimastiprobleemidega vangi-dele on 8kohaline sõltuvusrehabi-litatsiooniosakond, kus saab läbi-da intensiivprogrammi, mis aitab probleemsetel tulla sõltuvusega toi-me ja sellest vabaneda.

Harkus saab omandada põ-hi- ja keskharidust ning õmbleja ja aianduse eriala. Alates 2001. aas-tast korraldab Harku õmblustseh-hi tööd AS Eesti Vanglatööstus.

Lisaks õmblustöödele tasustatak-se vangide tööd katlamajas, köögis ja pesumajas ning territooriumi ja ruumide koristajatena.

AvavanglaosakondAvavangistuse kohaldamine

võimaldab vabanemisprotses-si muuta paindlikumaks ja suju-vamaks ning soodustada vangide resotsialiseerimist. Avavanglas on vang allutatud kontrollile, aga tal lubatakse õppida või töötada väljaspool vanglat. Töötamisest ja õppimisest muul ajal peavad vangid viibima avavangla terri-tooriumil.

Tööhõivet koordineerib AS Eesti Vanglatööstus. Enamik van-ge töötab järelevalveta väljaspool vanglat. Avavanglas on tööga hõi-vatud 95% vangidest. Lisaks väljas-pool vanglat töötamisele tasusta-takse vangide tööd territooriumi ja ruumide koristamise eest.

Vangide käsutuses on peale eluruumide veel köök, duširuum, spordiväljak ja arvutiruum. Vii-mane on selleks, et kinnipeetavad saaksid tutvuda õigusaktidega.

Kurtna kooli õpilaste külaskäik

Sandra Kozlov ja Diina Karpenko,

PtS112 kadetid

dud arstikabinetti, õppeklassi ja bokse, kus koerad elavad. Lisaks demonstreeriti lastele neljajalgse-te oskusi ja sõnakuulekust. Kõik olid inimeste neljajalgsetest sõpra-dest vaimustuses. Edasi liikusime peahoonesse, kus näitasime ühis-elamutube, raamatukogu, jõusaali ja illuminaatorit. Me koolimaja sai külalistelt kiita, kui ilus see on, mi-da oli rõõm kuulda.

Tutvustusring lõppes spordi-

hoones. Kuna kadett ja sport on ti-hedalt seotud, siis tahtsime, et ka lapsed spordist osa saaksid. Jagasi-me nad kahte võistkonda ja nen-de ülesanne oli kahe minuti jook-sul nii palju viskeid korvi saada, kui võimalik. Energiat ja naeru ja-gus küllaga.

Kuna 26. november oli kodani-kupäev, siis andsime igale külalise-le ka helkuri, et nad kõik oleksid pi-medas nähtavad!

Tudengite jõulupiduHannes Lember, PtS121 Pildil: tudengite jõulupeo toiduva-

lik oli rikkalik. Kätlin Teedla foto

Tõotati ustavust ametileHerdo Kala (PaS132) ja

Priit Purka (PaS131)

Sõpruskohtumine Läti politseikadettidega

Martin Meeksa, PtS121 kadett

PPK võidukas köieveomeeskond ületas ennast ja üllatas vastast.

Koolielust PaikuselOleg Baranov, PtS130 Õnn on inimese enda teha,

sünnib tema mõtetest ja teost, elab meeltes, südames ja kehas, võrsub töökast, tahtekindlast peost.

Ellen Niit

kuuga olen tundma õppinud oma kaaslasi ja õppejõude. Ma näen ja usun, et vaatamata raskustele ja mõningatele kõhklustele on meie kõigi sees edasiviiv jõud ja meele-tu tahtmine saada politseinikuks või piirivalvuriks. See tahtmine pa-neb meid pingutama ja vaeva näge-ma ja on see, mis meist lõpuks head ametnikud teeb. Mind teeb meele-tult rõõmsaks teadmine, et me ole-me hingega asja juures. Politseini-ku töö on kohati tänamatu ja me peame tihti puutuma kokku ini-mestega, kes ei mõista ja isegi pane-vad pahaks seda, mida me teeme.

Mis siis, et tegelikult teeme me seda nende heaks. Seetõttu peamegi aru saama, et meie õnn on meie enda teha. Meie tahtmine midagi saavu-tada ja olla selles head, sõltub ainult meist. Minu jaoks on see hea ja jul-gust andev mõte.

Minu koolikaaslased Paikusel ja ma ise oleme õnnelikud. Me ole-me tublid, töökad ja tahtekindlad inimesed, me kõik võime enda üle uhked olla.

Politseikadetid vanglasEeva Õun ja Taavi Roosi,

PPK õpperühm PtS113

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee

SisekaitseakadeemiaKase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1

www.spinpress.ee

V e r b i s a u t R e 4 DETSEMBER 2013

T Ö Ö J U U B I L A R E

10 tööaastat akadeemias saab täis üldainete keskuse lektoril Riina Kroonbergil ja haldusdirektoril Aivo Viilolil 3. jaanuaril.

5 aastat tööd SKAs täitub täiendusõppe spetsialistil Kristi Päeval 3. jaa-nuaril.

V A B A K S H E T K E K S

16. detsembril tunnustati tu-dengikorpuses akadeemia lõppeva aasta paremaid õp-pursportlasi. Aasta meessport-laseks tituleeriti PPK kadett KRISTJAN KOSKINEN, naistest tunnistati parimaks sportla-seks VALERIA KOLJUHHINA fi-nantskolledžist.

Paremateks valitute selle aas-ta võistluspagasisse jäi teistest kan-didaatidest enam rahvusvahelis-te võistluste kogemusi. Valeria Koljuhhina püstitas tänavu jaa-

nuaris Swedish Cupi laskevõistlustel õhkrelvast laskmises 398 silmaga Eesti rekordi ja sai suveuniversiaa-dil Kaasanis tugevas konkurentsis 15. koha. Muuhulgas on ta saanud auhinnakohti ka teistel rahvusva-helistel võistlustel ja võitnud mit-meid laskevõistlusi Eestis. Kristjan Koskinen on kuulunud Eesti noor-tekoondisesse laskesuusatamises, saanud auhinnakohti nii rahvus-vahelistel kui Eesti võistlustel, esin-danud akadeemiat ametkondlikel võistlustel ja tulnud politsei meist-

riks krossijooksu teatevõistluses.Akadeemia paremate mees-

sportlaste valimisel saavutas teise koha Eduard Kamenski (tai poks) ja kolmanda Aleksandr Malkov (ujumine). Naistest valiti ülitihe-das konkurentsis teiseks Eli Viielo (lamades surumine, jõutõstmi-ne, fitness) ja kolmandaks Kelly Nevolihhin (keskmaajooks). Kõik need neli õpivad PPKs.

Aasta parimaks võistkonnaks tituleeriti taas PPK korvpallimees-kond, kes on võitnud nii akadeemia

kui politsei korvpalli meistrivõist-lused, samuti üliõpilaste korvpalli-turniiri Tudengipall 2013.

Akadeemia parimate sportlaste tseremoonial tunnustati ka teisi tub-lisid õppursportlasi nagu tuletõrje-spordis rahvusvahelisel tasemel võistlevat Siim Kaaverit, judo üli-õpilasmeistrit Tarmo Habe, sprin-terit Berit Hromenkovi, triatleeti Kairi Schmidti, jooksuüritustel kokku rohkem kui 330 km läbinud ja fitness 5 võistlustel esikohti võit-nud Eveliine Ermi, mitmekülgset pallurit, sisesõudjat ja kergejõustik-last Kerly Simulmani ning ultra-jooksjat Kristina Vennikast.

Üliõpilasesinduse kaasabil sel-gitati välja ka paremad töötaja-test sportlased: esikolmikusse valiti meestest Andres Kutser, Tõnis El-ling ja Hannes Liivak ning naistest Epp Jalakas, Annika Lall ja Trii-nu Laos.

Tunnustused andis piduliku tse-remoonial üle rektor Lauri Tabur. Tublisid kadette soovis õnnitlema tulla ka kahekordne maailmameis-ter ja oma õpingute ajal ka akadee-mia parimaks sportlaseks valitud Heiki Nabi, kuid paraku pidi ta sa-mal ajal viibima teisel üritusel.

Sisejulgeoleku magistriõpe avati akadeemias 2009. aastal. Sellest ajast on magistriprog-rammi vedanud sisejulgeoleku instituut. 2010. aastal sai ma-gistriõppekava rahvusvahelise akrediteeringu ja tänaseks on magistrikraad omistatud juba kolme kursuse vilistlastele.

Aeg on aga edasi läinud ja töö-andjate vajadused pole enam päris samad, mis 2009. aastal. Enam po-le vaja ainult juhtide koolitust, jär-jest rohkem vajame kõrgetaseme-lisi analüüsivõimelisi spetsialiste. Valdkonnaülestele teadmistele li-saks soovitakse süvitsi spetsialisee-rumist.

Sellest kevadest alates oleme instituudis tegelenud senise ma-gistriõppekava analüüsi ja uue ka-va kujundamisega. See pole olnud kerge. Tähelepanelikult analüüsisi-me tööandjate ja üliõpilaste taga-sisidet. Vestlesime meie õppejõu-dudega nii kodu- kui välismaalt. Korraldasime ajurünnakuid ja kor-rastasime mõtteid õppekava semi-naridel. Lisaks õppekavale vaata-sime üle ja muutsime täpsemaks magistritööde hindamiskriteeriu-meid. Nüüd on magistritöö hinda-mine nii üliõpilasele kui õppejõule lihtsam ja arusaadavam.

Esialgsed tulemused kuulati ära magistriõppe nõukojas, kus oma arvamuse said välja öelda nii aka-deemia juhtkond, kolledžite esin-dajad kui ka atsakamad üliõpilased. SiM asekantsleri Erkki Koorti juh-timisel anti meile selged suunised edaspidiseks, millest mõnda huvi-tavamat aspekti tahangi siinkohal lugejaga jagada.

Vaatame kriitilise pilguga üle kogu õppekava. Magistriõpe peab sisult olema seotud eelneva baka-laureuse- ja kutseõppega. Magist-riõpe on kõrghariduse teine aste, mille käigus minnakse õppedist-sipliinidesse juba süvitsi, st siin ei ole enam kohta sissejuhatavatele ai-netele. Lisaks peab meie õppekava olema originaalne ainult sisejulge-oleku valdkonnale omaselt, millega me oleme ka edaspidi konkurent-sivõimelised kõrgharidusturul ja millega me ei dubleeri ühegi teise

ülikooli õppekava. Magistriõpe jääb endiselt si-

sejulgeoleku valdkonna üleseks, kuid vastavalt ametite ja üliõpilas-te soovile viime koostöös kolledži-tega sisse erialamoodulid. Nende sisu on koostamisel ja nende pa-kutav hulk alles selgub. Kiiduväärt teerajajaks selles oli justiitskolledž, kes koostöös Justiitsministeeriu-miga tuli esimesena välja ettepane-kuga erialamooduli loomiseks ma-gistriõppesse.

Hinnanguliselt kujuneb eri-alamooduli mahuks 40–45 aine-punkti, mis koos magistritöö 30 ainepunktiga moodustab üle poo-le magistriõppekava 120 EAP ma-hust ja annab meile võimaluse tu-levikus välja anda magistrikraadi sisejulgeoleku alal, näiteks korrekt-siooni suunal. Sama positiivse ta-gasiside on andnud ka teised kol-ledžid.

Sisejulgeoleku õppeasutuse-na ei pääse me rahvusvahelistumi-sest. Sise- ja välisjulgeolek on oma-vahel lahutamatult seotud ning meie kodustel tegemistel on alati ka rahvusvaheline mõõde. Samuti osalevad meie sisejulgeoleku spet-sialistid järjest enam rahvusvaheli-ses koostöös. Seega, järjest suurem kaal on õppel inglise keeles.

Näiteks finantskolledži soovi-tud Euroopa Liidu tolliväljaõppe moodul on täies mahus planeeri-tud ingliskeelsena. Järjest rohkem tuleb õppekavasse ka muid selles keeles loetavaid aineid ja nii soovi-me eraldi luua rahvusvahelise õp-pemooduli. Tegelikult on täiesti loomulik, et magistrant veedab ühe semestri kuskil Euroopa vennasüli-koolis õppides.

Tulevikus tahame tõsta ingli-se keeles kirjutatud magistritööde hulka. Kahtlemata avab inglise kee-les kaitstud magister uued karjää-rivõimalused kogu Euroopa Liidu alal ja muudes rahvusvahelistes or-ganisatsioonides.

Tuleb tõdeda, et moodulipõhi-sest hindamisest on asi veel kaugel. Siin on vaja veel põhjalikku akadee-milist arutelu, et võtta SKAs omaks mooduli põhine mõtlemine. Töö uue magistriõppekavaga alles käib ja loodame, et uute erialamooduli-te järgi saavad magistrandid õppi-da juba 2015. a sügisest.

Politsei- ja piirivalvekolledži-le oli 2013. a edukas. Parim on see, et õppetööd on läbi viidud heal tasemel ja meie kadetid on akadeemia lõpetamise jä-rel tööturul konkurentsivõime-lised.

Noored on saanud vajalik-ke algteadmisi iseseisvaks tööks ja ülejäänu on juba nende enda kä-tes, et elus edukalt hakkama saada ja karjääri teha. Hea meel on sellest, et tänavune uute õppurite vastuvõtt läks hästi, soovida jättis vaid piiri-valve kutseõppesse vähene pür-gijate hulk. Tegelikult on ju piiri-

valveametniku elukutse huvitav ja arendav, aga kahjuks pole me suut-nud kõike seda positiivset noorte-le avada.

Teisena tooksin esile meie uute õppejõudude värbamise konkursi edu. PPK sai juurde mitu uut õppe-jõudu – Jan Pulki, Sirvi Pezoneni, Tanel Tiksi ja Andreas Laine. Täna-seks on need õppejõud tõestanud, et nad on oma ala head spetsialis-tid ja saavad õppetöö läbiviimisega suurepäraselt hakkama. Meie kol-ledži tugevus on meie kollektiiv ja mul on heameel, et meil on sellised tublid ja teotahtelised kolleegid, kes oskavad teha hästi oma tööd ja ka aktiivselt puhata.

Kolmandaks pean oluliseks

meie väliskoostööd. Kui riigi ise-seisvumise algusaastatel vaatasi-me liigkaugele ja unustasime oma lähinaabrid, siis viimastel aasta-tel oleme järjest tihedamalt haka-nud suhtlema ja koostööd tege-ma just meie lähemate naabritega. Enim praktilisi tegevusi oleme läbi viinud Läti, Leedu, Poola ja Soome politsei ning piirivalve õppeasu-tustega. Aktiivset koostööd ole-me teinud ka Saksa politsei õppe-asutustega. Lisaks töötajatele oleme rahvusvahelisele suhtlemisele kaa-sanud ka kadette. Pea kõikidel ka-dettidel on võimalik õppeperioodil külastada mõnd koostööpartneri õppeasutust, on see siis ühine spor-diüritus, kadettide õppevahetus

või tutvumisvisiit. Aktiivselt osa-leme CEPOLi ja FRONTEXi töö-rühmades, koolitustel ja vahetus-programmides. Esile tahaks tõsta seda, et meie kolledži töötajad löö-vad aktiivselt kaasa nii CEPOLi kui FRONTEXi õppekavade koosta-mises ja kaasajastamises.

Järgmisel aastal ootavad meid jälle uued ja huvitavad väljakutsed ning loodan, et nende täitmisega saame edukamalt hakkama. Aas-talõpuks soovin kõigile rahulikku ja rõõmsat jõuluaega ning edukat uut aastat! Kindlasti märka kaasko-danikku, kolleegi ja lähedast, sest aeg-ajalt vajame kõik tähelepanu ja head sõna!

Kallis jõuluvana! Meil on mu-re, kas Sa sel aastal meid ka külas-tad? Tahame Sulle öelda, et ole-me tänavu olnud kindlasti rohkem tublid, kui pahad lapsed. Näiteks oleme palju sportinud ja võitnud mitmeid auhindu – vanglateenis-tuse meistrivõistlustel saavutasi-me esikohad lamades surumises, sõudeergomeetril ja fitness 5 võist-lustel. Kahjuks jäime korvpallis ja saalijalgpallis napilt kolmandaks, aga krossijooksu meeskondlikus arvestuses tulime tublile teisele ko-hale. Akadeemia spartakiaadi mit-me ala võidukarikad on jälle meie riiulis!

Kallis jõuluvana! Me teame, et Sina pole eriline spordisõber, aga, palume, kas Sa saaksid natuke meie sportimisvõimalusi parandada? Ütleme nii, et meie riietusruumi-des ei ole korralikke kappe ja eri-ti tüütu on näiteks oma rahakotte ja telefone jõu- või matisaali kaa-sa tassida. Ka duširuum on meil tegelikult juba üsna väsinud ilme-ga. Olen näinud spordikeskusi, kus raske treeningu järel on võimalik isegi saunas veidi leili visata ja li-haseid lõõgastada. Nii tore oleks, kui ka meie olmetingimused olek-sid veidigi kaasaegsemad. Me ei pa-lugi Sult praegu ja kohe korralikku

spordihalli ja normaalmõõtudes korvpalliväljakut või jooksurada, aga sooviksime, ehk saaksid neid lähemas tulevikus oma plaanides-se võtta!

Jah, tunnistame ausalt, et mõni-kord me muutume siin õhtuti vei-di ülemeelikuks ja siis on meiega tõesti pahandusi olnud. Anna mei-le, palun, andeks, et mõnikord jä-tame me ühiselamus oma köögid, toad ja koridorid räpakaks või mõ-nikord on meie distsipliiniohvitser Hannes pidanud selgitama, kuidas uks või kapp katki läks või kes öösel lärmas ja teiste öörahu häiris. Au-sõna, me lubame järgmisel aastal olla palju viisakamad ja teistega ar-vestavamad. Lubame, et õpime al-koholi targalt tarbima ega lase sel enda mõistust varjutada!

Kallis jõuluvana! Tahame Sul-le veel kord kinnitada, et oleme ol-nud tublid. Kas Sa tead, et sel suvel sai meie kolledž teist aastat järjest vanglateenistuse kutsemeisterlik-kuse võistlustel esikoha? Tead, see on päris suur asi – seal olid ikka-gi võistlemas kõikide Eesti vangla-te meeskonnad ja ametnikud, kes teevad sellist tööd iga päev. Meie kolledži võit annab tunnistust, et oleme koolis oma õpetajate käe all hästi õppinud oma tööd õigesti te-

gema. Palun too Jürile enesekaitse-tundidesse järgmiseks aastaks uus Blackman, keda treeningutel nuia-ga kõvemini lüüa saaks. Vanad kaitsmed on juba üsna kulunud ja me näeme, et õpetajal on juba va-lus seal sees olla. Ja aita Andresel lõ-puks Tallinna vanglast kätte saada Sepura raadiosaatjad – vaid nii saa-me me paremini õppida, kui meil on õppevahenditeks samasugu-sed tööriistad nagu vanglates. Veel oleks õppekambritesse juurde vaja umbes 6 kilpi ja Jürile lisaks küm-mekond teleskoopnuia, sest meid on kolledžis juba üsna palju ja kõi-gile korraga vahendeid lihtsalt ei jätku. Tore oleks saada õppekamb-risse dataprojektor ja valvesignali-satsioon ning kusagile õppekamb-rite juurde üles panna vanglate muuseumieksponaadid.

Jõuluvana, ausõna, me lubame Sulle, et õigusainetes oleme järgmi-sel aastal tublimad. Usume, et pä-kapikud on Sulle rääkinud, et meil jälle ühes õppeaines terve kursus sai halbu hindeid. Me kohe ei tea-gi, kuidas nii juhtus. Ka vene keelt lubame järgmisel õppeaastal innu-kamalt õppida ja iseseisvalt veel li-sakski harjutada, sest ega need lõ-pueksamid tulemata ju jää. Muide, kas Sa, jõuluvana tead, et sel keva-

del oli meie kolledžis vaid 3 lõpuek-samitel läbikukkunut – see on pä-ris hea tulemus, eks! Lubame Sulle, et teeme Hannesele korralikumaid praktikaaruandeid ja lubame vang-lapraktikatel kõrgel hoida meie akadeemia viit põhiväärtust! Jõulu-vana, aga palun tee nii, et kevadel oleksid hindamiskomisjonid lõpu-eksamitel meie vastu sõbralikud ja mõistvad, pliiz!

Meil on üks mure veel. Me ole-me kuulnud, et teiste kolledžite ka-dettidel tõuseb stipendium, aga mingi segaduse tõttu võime meie uuest aastast sellest stipendiumi-tõusust koguni ilma jääda või saa-da seda oluliselt hiljem. Palun an-na päkapikkudele või muudele asjaomastele korraldus meid siin kohelda teiste kadettidega võrd-selt. Me ei unistagi kohe seda, et ka meie söögiraha eest saaks sa-maväärselt süüa, nagu seda saavad Paikuse, Muraste või Väike-Maarja õpilased, aga Sulle soove ikka võib ju esitada, äkki kunagi järgmistel aastatel saaksid Sa sellegi mure la-hendada.

Aitäh Sulle, Jõuluvana, et me kirja läbi lugesid. Justiitskolledž soovib Sulle ilusaid jõule ja kõige paremat uuel aastal!

Eelmises ajalehenumbris sisejulgeoleku instituudi direktori Harry Lahteina esitatud küsimuse „Mis ühendab menukirjanik Indrek Harglat Sisekaitseakadeemiaga?“ õiged vastused: 1. Indrek Hargla käis hiljuti akadeemia raamatukogus esinemas; 2. Indrek Hargla, kodanikunimega Indrek Sootaki isa, Tartu Ülikooli professor Jaan Sootak on koosseisuväline SKA õppejõud.

Korrektselt õigesti vastasid raamatukogu juhataja Raile Reigo ja raamatukoguhoidja Jaana Kulbin, aga mööndustega võib õigeks lu-geda ka justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektori Andres Põdra ja PPA Lõuna prefektuuri Luhamaa maanteepiiripunkti piiri-valvuri, 2. kursuse magistrandi Elje Tonksoni vastuse. Kõik nimetatud saavad turundus- ja kommunikatsiooniosakonnalt (TKO) auhinnaks puutetundliku pastaka, millele palume TKOsse ise järele tulla.

x x xSelle lehenumbri küsimuse esitas päästekolledži inseneriainete ja

matemaatika õppetooli juhataja professor Feliks Angelstok:Teatavasti kuulutas E. Savisaar telesaates „Mõtleme veel“ välja

Rahvarinde loomise. Kalle Muuli raamatu „Vabariigi sünnimär-gid“ andmetel olevat E. Savisaarele selle idee andnud Kadaka Au-toteeninduse töötaja Ülo Mäe. Kust/kellelt sai Ülo Mäe rahvarin-netest teada?

Vastus tuleb kuni 20. jaanuarini vormistada kodulehel → Avalik-kusele → Akadeemia ajaleht → Mõistatus.

Justiitskolledži kiri jõuluvanale

Olulist PPKs 2013. aastalAivar Toompere,

PPK direktor

Akadeemia aasta sportlase tiitli pälvisidKristjan Koskinen ja Valeria Koljuhhina

3 paremat nais- ja meessportlast (vasakult) Valeria Koljuhhina (FK), Eli Viielo, Kelly Nevolihhin, Aleksandr Malkov, Kristjan Koskinen ja Eduard Kamenski (kõik PPKst) koos rektori Lauri Taburiga.

Uued tuuled magistriõppes

Harry Lahtein,sisejulgeoleku instituudi direktor

Mõistatamiseks kõigile