Nr. 11 (201) Detsember 2010rSISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Lauri Tabur, rektor

• Rektori veerg •

Kuldseks küpsemise aasta

(Järg 2. lk)

Õrnalt helbed libisevad hange.Eilsest tuisust rahunenud ilm.Selg on lumerookimisest kange,aga talveilust särab silm.MõMM te kerib aastajagu lehti.Head ja halba oli. Palju uut.Midagi ka tätt itsa ära tehti.Vahel puhus purjedesse tuult.Vahel oskasime hetki hoida.KõKK ik on mööda läll inud. KõKK ik on ees.Vallatledes kauneid hingi toidabnaerusäde uue aasta sees.

� � �vaata vaikust tätt henõlvalkuukiir embab hetkeenda sees ja teiste kõrvalalustad taas retke

nõnda palju kui on vajatahtmist suudad kandahingesoojust keha vajabjää on jõudnud randa

Epp Jalakas

Politsei- ja piirivalvekolledži direk-tor politseikolonel Aivar Toompe-re võvv ttis lõppeva aasta kokku nii:

„Politsei- ja piirivalvekolledži-le oli mööduv aasta töine ja muu-tusterohke. Tänavu veebruarist lii-äädeti politsei- ning piirivalvekolledž ühtseks politsei- ja piirivalvekol-ledžiks. Algus oli raske, nagu ik-ka struktuuride kokkuliitmiste võvv i ümberkujundamiste puhul, struk-tuuride kultuurid on erinevad ja alati leidub ka neid, kes on põhi-mõtteliselt muudatuste vastu. Õn-neks võvv in täna lausuda ainult tää änu-ääsõnu, sest meie lõimumine on läi-äänud päris edukalt ja seda tänu hea-äädele kolleegidele, kes muutuste-ga kaasa tulid ja andsid oma suu-re panuse.

Peale kolledžite liitmise valmis meil uus politseiteenistuse õppe-kava, sellesse on koondatud nii pii-rivalve kui ka politseiliste tegevus-te õpetamine. Käesolevaks õppe-

aastaks võvv tsime uusi õppureid vas-tu juba uue õppekava järgi ja neist noortest, kes selle õppe lõpetavad, saavad laialdaste teadmistega polit-sei- ja piirivalveametnikud.

Suvel kolis kogu politsei- ja piirivalvekolledž Kase tänavalt ääMurastesse ja septembrist alusta-sime õppetööd juba Murastes. Ka see ümberkorraldus ei meeldinud kõkk igile, sest paljud pidid oma iga-päevarutiini muutma. Tänaseks on ääenam-vävv hem kää õkk ik sellega juba har-junud ja osatakse näha ka ää ümber-korralduste positiivset kükk lge.

KõKK igi nende edukate ettevõvv t-miste elluviimiste eest tänan oma äätöökat kollektiivi ja kõkk iki tugitee-nistusi abistava käkk e eest. Meie prae-guses tormiliselt muutuvas ajas soovin kõkk igile rahulikku jõuluaega ja mõnusat aastavahetust!“

* * *Karistusõiguse rakendamise

õppeaine õppejõud Ülle VanaisakÜÜ

kogus kokku mõtteid õpperüh-ma GS100 kadettide kirjast jõulu-vanale:

“Tere, armas Jõuluvana! Ma tean, et jõulukirja ei ole viisakas nii alustada, kuid ma teen seda siiski, sest alles hetk tagasi lõppes meil karistusõiguse rakendamise aines täielik ajude terror. Samas vää õvv in öel-da, et see aine mulle siiski meeldib. Jõulukingiks soovin endale Ka-ristusseadustiku kommenteeritud vävv ljaannet, et paremini ää lünkasid tuvastada ja tulevikus vast nii tar-gaks saada, et ise seadusi kommen-teerida…

…viimati kirjutasin Sulle, kui olin 8- võvv i 9aastane. NüüNN d otsus-tasin suure mehena Sulle taas kir-jutada, kui lahedasse kooli ma olen sattunud ja kui huvitavat õppeainet õpin. Karistusõigusg on lahe ja hu-vitav seepärast, et peale loengut aju lihtsalt tossab.

Üsna pea vahetuvad ka-lendris aastanumbrid

ja akadeemiline 2010. aasta saabmöödanikuks. Sisekaitseaka-deemiale on möödunud 12 kuud olnud mitmete muutuste ja uute algatuste aasta. Vahetus ju rek-tor ja osa juhtkonnastki, moo-dustusid mitu uut üt ksust. Kuid muutusterohke on olnud kogu haridussektori aasta.

Haridustemaatika on hetkel ka sisejulgeolekusektoris aktuaal-seim kui kunagi varem. Pöörase kiirusega muutuv globaalne tege-vuskeskkond on mitte ainult ma-janduses, vaid ka igaüaa he turvali-

sust tagavate ametkondade eduka tegevuse eeldu-seks loonud olukorra, kus vävv ga hea haridus on olu-line. See omakorda tähendab aastaid kehtinud hari-äädusmudelite, kus haritus sageli vaid formaalset rolli mängis, murdmist. Alustades sellest, et riigiametnik ääpeaks omama vävv hemalt kää õkk rghariduse esimest astet ja lõpetades sellega, et keskastme- ja tippjuhid peak-sid omama magistriharidust. Need nõuded kehtivad praegu osaliselt nii politsei- ja piirivalve- kui ka pääs-teteenistuses, kuid muutuvad lähitulevikus seaduste äätasemel kohustuslikuks üha enamatele ametikohta-dele. Nagu ma meie aastakonverentsi „Liikuv julge-olek“ avakõkk nes rõhutasin, peab riigiametniku hari-dus igal ajal ja parimal viisil toetama meie turvalisuse tagamist nii sõna kui teoga (Verbis aut re), nagu üt-üüleb meie lipukiri. Olenemata seejuures, mis keelt rää-gitakse võvv i kultuuri esindatakse.

2010. a oli nii Eesti sisekaitselise hariduse kui meie akadeemia jaoks murranguline. Aasta varem, 2009. aastal sai akadeemia Vabariigi Valitsuselt loa anda vävv lja magistridiplomeid. Nää ädalapäevad pärast teise magistrilennu alustamist selle aasta septembris, andis Eesti KõKK rghariduse Kvaliteediagentuur EKKA meie magistriõppekavale positiivse üleminekuhin-nangu. Aasta jooksul olid juba varem positiivse üle-minekuhinnangu saanud akadeemia kõkk ik rakendus-kõkk rghariduse õppekavad – nii politsei- ja piirivalve-, pääste-, justiits- kui finantskolledži omad. See tähen-äädab, et Sisekaitseakadeemia kõkk ik kõkk rgharidusõppe-kavad said kooli ajaloos esimest korda vanas mõis-tes täisakrediteeringu ää – ehk siis õppekavad ja neid toetav taristu on meil riiklikul tasemel kvaliteetsed. VõVV ib isegi öelda, et taasiseseisvunud Eesti sisekait-selise hariduse esimesed 17 aastat oli kükk psemise pe-üüriood, et nüüd lõplikult pärast riiklikku tunnustust valmis saada.

Tegelikult – nii nagu Tallinna linn kunagi val-mis ei saa, on ka sisekaitselise hariduse puhul „val-mis saamisest“ üsna vara rääkida. Selle kinnituseks ääsai akadeemia 2010. a hilissuvel veel ühe väävv rtusli-ku kogemuse osaliseks. Nimelt läbisime koos mit-äme teise kõkk rgkooliga Eesti KõKK rghariduse Kvalitee-diagentuuri kvaliteedisüsteemide piloothindamise, saavutades seal kõkk ikide osalenud kõkk rgkoolide võvv rd-luses parima tulemuse. KõKK rget hinnangut tunnus-tasid mitmed meie partnerid ja akadeemia kutsuti esimese Eesti kõkk rgkoolina osalema ka kõkk rgkoolide uudsetel alustel korraldatavas institutsionaalses ak-rediteerimise programmis. See tähendab, et jää ärgmi-se sammuna tuleb meil ül lejäänud Eesti kää õkk rgkoolide-le näidata teed ka institutsioonide hindamisel. Kui-äädas see meil õnnestub, saame teada 2011. a septemb-ris-oktoobris, kui valmib EKKA aruanne. Akreditee-ringu eduka läbimise nimel tä öötab akadeemias täna ääkükk mmekond kõkk iki struktuuriüksusi koondavat töö-rühma eesmärgiga, et kooli kõkk ikide lülide toimimine saaks akrediteerimise ajaks analüüsitud ja tegevused vajadusel korrigeeritud.

Lisaks kvaliteedikindlustamisele jätkus sel aas-äätal tõsine töö ka magistriõppeprogrammi arendami-sel. Sisekaitselise magistrihariduse tugevdamiseks sai akadeemia tänavu SA Archimedes vahendusel Eu-ääroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastuse programmi-le „Teadmistemahukas turvalisus“, mille abil tuuak-se Eestisse sisejulgeolekuala tuntud kõkk neisikuid vä-vvlismaalt ja arendatakse magistriprogrammi edasi. Samuti käkk ivitatakse senisest pää õnevama programmi-

ga meie avatud akadeemia. Vii-matinimetatu on kõkk igile huvilis-tele avatud loengute sari, mille lä-bimisel on võvv imalik saada ka ai-nepunkte. Kuid veel olulisem on 2011. aastal käkk ivitatav vää õõvv rkeelse õppe moodul, mille õe nnestumi-seks on akadeemiasse lisaks maa-ilmakuulsatele lektoritele plaanis tuua õppima ka kodu- ja vävv lis-äämaiste partnerkõkk rgkoolide tuden-geid. Senine õpilasvahetus on näi-äädanud, et huvi meil õpetatava vas-tu on partnerite juures suur, seni pole aga olnud õiget koostööfor-maati ja vahendeid. Seda võvv imal-dab nüüd ESFi programm „Tead-

mistemahukas turvalisus“.Kuid akadeemia 2010. a lugu ei sisalda endas

vaid õppetööd. Nagu ühele korralikule kõkk rgkoo-lile omane, on ka meie akadeemia üha kasvatamas oma liikmete teaduspublikatsioonide arvu ja kvali-teeti. Kui veel 2 aastat tagasi oli Eesti Teadusinfosüs-teemi ETIS kantud vaid meie kolme teaduri teadus-töö, siis 2010. a lõpuks leiab sealt infot juba 61 tööta-ja teadustöö kohta. Oleme sellega ETISes kõkk ige esin-datuim Eesti rakenduskõkk rgkool. See esindatus hõl-mab teadusartikleid nii tippteaduse klassifikaatori-te märgistusega kui lugemisvara populaarteadusli-kus formaadis.

Sügisel moodustati meie kooli ajaloos esimesed 3 akadeemilist uurimisrühma, kes tegelevad tule-ohutusnõuete ajakohasuse uurimisega, parema õi-gusloome teemadega ja vaatavad sisejulgeoleku eu-roopastumise perspektiive. KõKK ikidesse uurimisrüh-madesse on kaasatud uurijad nii meilt kui ka meie partnerite juurest Eestist ja vävv lismaalt. Kuigi uuri-äämisgrupid jõudsid aasta jooksul koos käkk ia vaid kor-äära-kaks, olid esimesed mõttetalgud viljakad ja näi-ääteks ehituslike tuleohutusnõuete analüüsimise töö-grupp on andnud Siseministeeriumi uuringugrandi abil vävv lja ka uurimisraporti. Uurimisgruppide tää ööga saavad huvilised tutvuda regulaarselt peetavate dok-torikodade vahendusel. Kodade formaat näeb ette ka ettekandeid uutest suundadest akadeemia uurimis-töödes.

Olulise rajamärgina tuleb 2010. aastast kindlas-ti vävv lja tuua mää õni aasta varem Euroopa Komisjoni rahastusel akadeemia virtuaalsimulatsiooni kesku-se baasil innovaatiliste haridustehnoloogiate kesku-se ehk InHTK moodustamine septembris. Mitu aas-tat kestnud keskuse käkk ivitamisel sai meile selgeks, et äämitmeid miljoneid kroone maksma läinud keskus ääpeidab endas oluliselt laiemat arengupotentsiaali, kui arvutisimulatsioonide abil lihtsalt suurõppuste juhti-mise ja katastroofide tagajärgede likvideerimise õpe-tamine. Seetõttu oleme endale seadnud eesmärgi, et lähiaastail peab InHTK baasil valmis saama ajako-äähane õppelabor, kus lisaks traditsioonilisele õpeta-misele viljeletakse ka erinevaid käkk itumisteadusi. Ol-äägu selleks siis juhtimispsühholoogia alaste rakendus-te vävv ljatää öötamine võvv i maailmas üha enam populaar-sust võvv itva õppemeetodi – serious gamingu – kasutu-uselevõvv tmine. Tehniline keskkond on selleks olemas, nüüd tuleb hakata tegelema sisulise poolega.

Eelseisva 2011. a suurimateks vävv ljakutseteks li-ääsaks institutsionaalse akrediteerimise läbimisele ja äsealtkaudu ka akadeemia kui kaasaegse tugeva orga-nisatsiooni formaalsele tunnustamisele, saab kind-lasti olema sisejulgeolekuala ühtse karjääri ja rotat-sioonisüsteemi loomisega alustamine ning akadee-mia partnereid ühendava täienduskoolituse sää üstee-mi loomine. Mõlemad suured ettevõvv tmised on Sise-kaitseakadeemia koostöös Siseministeeriumiga võvv t-nud enda vedada. Arvestades keerukat olukorda tööjö õuturul on just korrastatud karjääri- ja rotatsioo-nisüsteem ning seda toetav täienduskoolituse orga-äänisatsioon need võvv tmeteemad, mis võvv imaldavad si-sejulgeolekuasutustel lähitulevikus maandada mit-äämeid tööjö õuga seonduvaid riske.

Ehk siis kõkk ik teed on lahti, et Sisekaitseakadeemia edulugu jätkuks ka eelseisval aastal vää ävv hemalt sama ääsuure energiaga, kui seda seni oleme ellu viinud!

Jõudu ja vahvust meile selleks!

Rahulikku aastalõppu ja toimekat uut aastat!

Lõppeva aasta meenutusi

Riburada on oma selle aasta jõulupeo ära pidanud nii akadeemia töötajad, kadetid kui viimasena ka meie kõige väiksemad – töötajate lapsed. Kui suuremad lapsed kuulasid-vaatasid Nokia kontserdimajas muusikali „Võlur OZ“ ja pidutsesid sealse suure kuuse ümber, siis mudilased lustisid koos päkapikutädiga MuriMari peopesakeses (pildil).

2 Detsember 2010r• VERBIS AUT RE •

… see pole nõudekiri ega äh-äävardamine, see on puhtsp üdamlik ülestunnistus – olen olnud laisk ja ei julge öelda, kas suudan end uuel aastal parandada.

…karistusseadustiku alusel olen kuritarvitanud oma mõtte-maailma (eelnevalt on õppur ana-õlüüsinud ametliku dokumendi kuri-tarvitamise koosseisu).

…ruumilise ja ajalise kehtivusej jpõhimõtte kohaselt olen tõesti süü-di, et kannatas minu süüvüü õvv ime (se ü-venev stress, vävv simus, treenimatus ja motivatsioonilangus).

…palun sinult kingituseks ene-se sundmõtetest vabastamist ja lu-ban tingimisi mg õistetud karistu-se korral, et ma pole enam laisk ja ehoolimatu, hakkan hoopiski tub-liks ja heaks!

…olen ikka päris tubli olnud, karistusõigus on mul selgeks saa-nud. Ma oskan analüüsida süüteo-üükoosseisu,, näiteks kui Sina viskak-ääsid kingipaki valest korstnast sis-se, siis sõltub karistuse määr sel-rlest, kas tegid seda ettevaatamatu-sest võvv i tahtlikult (t kavatsetuse vor-mis).

…olen ikkagi olnud tubli ja mi-nu eesmärk on karistusõigus täiesti ääselgeks saada – tegemist on kavat-setusegag ! Olen rakendanud põhi-mõtet: AUDI MULTA LOQUERE PANCE (rE äägi vävv he, kuula palju) – ääsee on siiani hästi mõjunud, kasu-õtan seda ka uuel aastal.

…olen aru saanud, kuidas käkk ib ääkaristamine ja millal arvestada e ras-kendavaid võvv i kergendavaidg asja-dolusid – oiiiiiiiiii Jõuluvana, aita mul see kool lõpetada.

Lõpetuseks ka Jõuluvanale mõ-ned head sõnad:

…ole siis tubli ja vaata, et Sa sõidukiirust ei ületa;

…sõida ettevaatlikult, sest pil-ved on libedad, ära unusta põhja-põtradele talvekumme alla pan-na. Muidu pean Sind trahvima, sest ma oskan ju õiglaselt karistust gmäärata.

Pühade puhul tervitame ko-gu õpperühmaga SKA kooliperet järgmiste mää õtteteradega:

HOMINIS MENS DICENDO ALITUR ET GOGITANDO – ini-Omese mõistus toitub õppimisest ja mõtlemisest.

ERRARE HUMANUM EST, STULTUM EST IN ERRORE PERSVE RARE – eksimine on Einimlik, kuid loll on jääda eksimu-se juurde.

MEMENTO VIVIERE – E ära unusta elada.

BIBAMUS, MARIENDUM EST– joogem, surra tuleb niikuinii.

Eriskummalisi ja lustakaid lugusid ka

Päästekolledži direktor Margus Möldri meenutas:i

“Päästekoolis oli käkk imas ää õppe-aasta lõpusõda. Selles osalesid tä-navu ka Poola kolleegid. Para-jasti algas massirahutuste harju-tus, milles politseikolledžil oli juh-tiv roll, aga päästeinimesed mängi-ääsid vastasleeri mässavat rahvamas-si. Kui harjutuse keskel läks tää õsise-maks rüseluseks, siis üks Poola kol-leeg viskas end äkki siruli, hakkas äätõmblema ja suust hakkas tal verd jooksma. Ümberseisjad vaatasid, ÜÜet kõkk ik pole nagu korras, midagi imelikku on juhtumas. Mäng pan-äädi seisma ja kõkk iki osalejaid teavita-ti, et on juhtunud midagi eriskum-malist. Kohale kutsutud meedikud vaatasid teda siit ja sealt ning kons-tateerisid, et ta pole kontaktne. Lõ-puks tuli maaslamajal ikkagi pilt ette ja ta ütles, et tegi lihtsalt nalja. üüKuna tal oli suus kunstvereampull, siis paistis nali päris tõepärane. Sa-mas meedikud, kes teda kontrolli-sid, ütlesid, et ta tüü õesti oli teadvuse-ta – inimene ei saa sellist asja män-äägida. Sestap viidi ta igaks juhuks Rakvere haiglasse järelkontrolli, kus tal ei avastatud mingeid hai-gusnähte. Igatahes ei tea me siia-äämaani, kas ta mängis lolli vää õvv i tema-ga tõesti midagi juhtus.”

* * *Politsei- ja piirivalvekolled-

ži nõunik Elmar Nurmela ra ääkis, ääkuidas ta novembris CEPOLi koo-lituselt Inglismaalt Bramshillist ko-ju naasis:

“Mul oli lootus jõuda koju õh-tul kl 22.55, aga lendu lükati kolm korda edasi ja lennuk maabus Tal-linnas alles kl 6 hommikul. See oli kükk ll “meeldiv” kogemus mitmed-setmed tunnid lennujaamas kükk ll tukastada ja vahepeal jälle arvutiga äätööd teha. Igatahes säilitasin rää õõm-sa meele ja tänu ää öisele töötegemi-sele võvv isin järgmisel päeval akadee-mias vävv hem tää ööd teha.”

* * *Üldosakonna jurist ÜÜ Sirje Asu

pajatas sõidust Euroopasse: “Aprillis tegin 40liikmelise Eesti

kohtunike, kohtutäiturite ja pank-äärotihaldurite rühma koosseisus sõidu Luksemburgi, et kükk lasta-da Euroopa Liidu kohut. Reisifir-ma oli muidu kõkk ik kenasti korral-danud, aga tollal Euroopasse jõud-nud Islandi tuhapilve vastu ei saa-nud nemadki – jäime Luksembur-äägi tuhavangi, mis aga meile min-git stressi ega meelehärmi ei teki-tanud, sest reisifirma saatis meile

bussi järele – meil tuli oodata vaid 2 päeva, aga olukord oli vastuvõvv e-tav, sest veetsime need päevad sa-mas korralikus hotellis täisteenin-äädusega.

Olime seal tagasisõidu ootuses, kui Ramon Loik mulle Tallinnast helistas, et akadeemia on nõus teis-tes Euroopa riikides samuti koju-sõitu ootavaid meie töötajaid oma kulu ja kirjadega koju sõidutama ning siis tekkis kükk ll mingi sportlik hasart – kes jõuab varem koju, kas mina võvv i keegi teine kusagilt mu-jalt. Paraku jõudsin mina teisena, esimesena jõudis Brüsselist koju Uno Silberg – seega kaotasin.”

* * *Regioonide Komitee nelja liik-

me Uno Silbergi, Teet Kallasvee, VäVV ino Hallikmää ägi ja Kaido Kaasi-ku 47 tunni pikkuseks kujunenud seiklusteest Brüsselist Tallinnasse rääkis finantskolledää ži direktor Uno Silberg:

„Regioonide Komitee 84. täis-ääkogu istungjärk sai läbi 15. aprillil äpärast lõunat. Õhtusteks lendudeks olid meil kõkk igil juba pardakaardid Internetist vävv lja trää ükitud, kõkk ik tun-dus tavaline ja igapäevane.

Kell 16.14 saabus lennufirmalt sms-iga alljärgnev info: … lend see ja see on tütt histatud, ärge min-ge lennuvävv ljale. Meil vää õvv ttis veel ter-ve päeva aega arusaam, et kõkk ige pa-rem on ise tegutsema hakata, kui lennufirmade peale lootma jääda.

Top Geari-stiilis ettevõvv tmine alustada Brüsselist ilma õhku tõus-mata liikumist Tallinna suunas sai selgeks ülejärgmisel hommikul. VõVV tsime suuna raudteejaama Nord Brüsselis, kus selgus, et riikideva-helised raudteeliinid on kõkk ik bro-neeritud ja mingit võvv imalust lähi-ääajal kuhugi liikuda ei ole.

Siin tuli appi nõukogudeaegne leidlikkus ehk kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Lähirongid ääju sõitsid ja nii ostsime kassast pile-tid Aachenisse, mis on õnneks juba samm edasi Saksamaale. Edasi ühe hooga KöKK lni ja sealt ümberistumi-sega Hamburgi. Rongis kiire kõkk ne sadamasse kohtade broneerimiseks Travemünde–Trelleborgi laevale. Kohe edasi rongiga LüLL becki ja tak-üsoga Travemünde sadamas laevale. Öö laevas magades ja pühapäeva hommikul Rootsis Trelleborgis ko-haliku bussi peale ning 30 km sõitu Malmösse. Seal saime Stockholmi rongile automaadist vaid kaks pi-letit, ühe hilisemale, kuid teise ko-he vävv ljuvale rongile. Jooksime kää õkk ik koos kiirelt rongi peale.

Õpetuseks kogu sellise ekst-reemse reisimise võvv ti: üldjuhul on

teil vävv he aega kiirete otsustuste te-äägemiseks. Ka piletitega on üldjuhul nii, et neid saab osta kas piletiauto-maadist ilma istekohtadeta ja täp-ääse vävv ljumisajata vää õvv i siis rongist. Kui kassadest kükk sida (kui üldse jõuate kassani), siis sealt saate vaid infot, et kõkk ik piletid on vävv lja mää üüdud, broneerida lähiajaks ei saa ja ron-äägist ei müüda. Kui teil on aga juba mingigi pilet, siis saab minna ron-gile ja aina edasi. Aga kui teil ka po-le piletit, siis vävv ikese juurdehindlu-ääsega saab selle ikkagi rongist osta.

Stockholmis sõitsime kohe tak-soga sadamasse. Enne seda oli-me telefoni teel broneerinud pile-tid Tallinki laevale „Baltic Queen“. Laev jõudis Tallinna esmaspäeva hommikul. Kokku kulus kojusõi-duks 47 tundi.“

* * *Kuidas aga teised akadeemia

töötajad Euroopast koju jõudsid, sellest pajatas toonane vävv lissuhete ääjuht Ramon Loik:

“Kuna neil tuhavangistuspäe-vadel aprillis oli mitu meie inimest Euroopas, siis saatsime siit aka-deemia bussi, mida roolisid Enn Vikkisk ja Kermo Kukk, Brüsse-lisse neid ära tooma. Risto Pullat ja Aivar Toompere olid nädal aega olnud Londonis tuhavangis ja nad sõitsid Brüsselisse meie bussi pea-le. Samast võvv eti peale ka Sisejulge-oleku Instituudi nõunik Kert Vald-aru ning Soome ja Rootsi eksper-te, kes olid olnud CEPOLi töökoh-tumisel Bramshillis Inglismaal. Nii saime ka kolleegidele abikäkk e ulata-da, sest see oli totaalse segaduse aeg Euroopas ja ega muud varianti ol-nudki, kui ainult bussisõit. Esial-gu pidi bussi peale tulema ka Uno Traat Oslost, aga tema valis ise ron-gide ja laevaga tagasisõidutee läbi äSkandinaavia. Nii et nende eksle-jate kolmepäevased lähetused ve-äänisid pooleteise nädala pikkusteks tuhavangistuspäevadeks.”

* * *Oma eksirännakutest kodu-ää

maal ja tehnilise abivahendi pimesi usaldamisest pajatas rahandusosa-konna juhataja Ly Sillaots:

“Tegin koos pearaamatupidaja Helen Mõttusega ühel novembri-lõpu päeval euroteavitussõidu aka-deemia Paikuse ja VäVV ike-Maarja ääkoolidesse. Sõitsime sinna akadee-mia punase Toyotaga, mina olin roolis, igaks juhuks kaasas GPS-seade.

Pärast paaritunnist jutuaja-mist Paikusel sõitsime edasi VäVV i-ääke-Maarjasse. GPS oli meid ilusas-ti juhtinud Paikusele ja sealt edasi

Lõppeva aasta meenutusi(Algus 1. lk)

Õppurite arvamust õppetöö kohta on akadeemias kükk si-tud 10 aastat. Esimesed ta-gasisidekükk sitlused viidi aka-deemias läbi 1999. aastal. Õppijate arvamust uuriti ka 2009.–2010. õppeaastal.

Rakenduskõrgharidusõp-pes ja vanglaametniku eri-ala kutseõppes küsitleti elekt-rooniliselt õppeinfosüsteemis (ÕISis), kutseõppe teistel eri-aladel ja magistriõppes paber-kandjal. Olenevalt õppeast-mest olid kasutusel mõnevõrra erinevad küsimustikud, kuid põhimõttelised kriteeriumid õppetöö kvaliteedi hindami-seks olid võrreldavad. Eri aas-tatel on küsitluse sisu ja kor-raldust muudetud, et tõhusta-da õppijate hinnangute kogu-mist. Järjekordsed muudatu-sed on planeeritud ka alanud õppeaastasse.

Õppetpp öö kvaliteedigag ol-lakse kõige enam rahul kutse-õppes. Keskmiselt hinnati õp-petöö kvaliteeti kõikidel õppe-tasemetel 4,34 punktiga. VõVV r-reldes eelmise aastaga on ra-hulolu tõusnud – siis oli rahul-olu kahel õppetasemel (kutse- ja rakenduskõrgharidus) 4,3 punkti. Enim oldi rahul õppe-jõu hoiakutega õppijate suh-tes, õppejõudude õpetamisos-kustega ja õppematerjali kva-liteediga, kõige rahuolematud oldi rakenduskõrgharidusõp-pes e-õppe kvaliteediga (hin-nang 3,74).

KüKK sitlusega saadi rakendus-kõrgharidusg õppespp hinnanguid 119 õppejõule ja 407 ainekur-susele, neist 29 olid õppeained, mida õpetas mitu õppejõudu. KüKK sitlusest võtsid osa kõik 33 õpperühma, tagasisideankeedi täitsid 66% akadeemia üliõpi-lastest. Õppekvaliteeti hinnati 4,12 punkti vääriliselt, mis on võrreldes teiste õppetasemete-ga madalaim. Õppejõududest said parima tagasiside Raul Aron, Leho Tummeleht, TõTT nis Elling, Pille Vennikas ja Age aVäVV rv, e-õpet kasutavatest Tanel Järvet, TõTT nis Elling, Kerly Lil-lemets ja Üa lle Vanaisak.

Kutseõppespp osalesid küsit-luses kõik 18 õpperühma, an-keedile vastas õpilastest 74%, mis oli õppetasemeist kõr-geim osalusprotsent. Hinnan-guid anti 55 õppejõule ja 248 ainekursusele. Õppetöö kvali-teedi keskmiseks hindeks ku-junes 4,53 punkti. Parima ta-gasiside said Jevgeni Kljujev, Heiki Suomalainen, Leho Tummeleht, Marko Soontalu, Viljar Kärk, Kaire Saage, Im-bi Kivi ja Urmas Krüger.

Magistrig õppespp hinnati 15 õppeainet ja 31 õppejõudu. Tagasisideankeedi täitis 36% magistriõppijaist. Õppetöö kvaliteedile kujunes keskmi-seks hinnanguks 4,36 punk-ti. Parima tagasiside said Péter Ruzsonyi, Indrek Saar, Ly Sil-laots, Uno Silberg, Mari-Liis Sööt, Ringo Ringvee ja Tiina Naarits.

Kommentaarides toodi esi-le, et aine oli praktilise väärtu-sega ja sai olulisi oskusi, mida

on võimalik edaspidi oma töös rakendada. Aine läbides laie-nesid valdkonnaalased teadmi-sed. Õppurite jaoks on oluline, et õppejõul on praktilised ko-gemused oma erialal või oskab ta loengutes esitada elulisi näi-teid ja neid ainega siduda. Olu-liseks peetakse eri õppemee-todite kasutamist (keskmine hinne 4,32) ja õppejõu oskust eri abivahendeid kasutades ai-ne huvitavaks teha. Õppuritele meeldib, et neile antakse või-malus õppetöös aktiivselt osa-leda ja õppejõud esitab prak-tilisi näiteid. KüKK sitlusest sel-gus, et õppejõud kohtlevad õp-pijaid võrdselt (4,58), see näi-tab, et osatakse arvestada üli-õpilaste iseloomuomaduste ja eripäradega. Õppurid ootavad õppejõult rohkem iseseisva-te tööde juhendamist ja sisu-kat tagasisidet (4,19). Rahulolu on tõusnud kutseõppes õppe-jõuga kontakteerumise osas – hinnang 4,62 punkti (eelmisel õppeaastal 4,5). Loengumater-jalidele anti hinne 4,37. Leiti, et parendamist vajab õppema-terjali sisu ja arusaadavus ning kõige vähem oldi rahul aine lä-bimiseks vajamineva materja-li mahuga. Magistriõppes hin-nati ka õpiväljundite saavuta-mist: 85% leidis, et õpiväljun-did olid saavutatud ja 15%, et mitte. Õpiväljundite saavuta-misel vajatakse rohkem tuge, õppejõult oodatakse eri õppe-meetodite kasutamist ja tõhu-samat juhendamist iseseisvate tööde tegemisel.

Ettepanekutest ilmnes ena-masti, et parandamist vajab õppetöö korraldus ja õppejõu-dude tegevus õpetamisel. Kõ-lama jäid arvamused, et ae-ga aine omandamiseks oli lii-ga vähe ja selle maht oleks või-nud olla vastavuses aine sisu-ga. VäVV hem ollakse rahul õppe-jõu oskusega esitada ainet sel-gelt ja arusaadavalt ning taga-siside andmisega.

Alates 2006.–2007. õppe-aastast kasutusel olnud taga-sisideküsitluse korraldus on mitmest aspektist ajale jal-gu jäänud. Ühelt poolt ei taga küsimustiku korralduslik pool õppurile lihtsat ja ligipääse-tavat võimalust oma arvamu-se avaldamiseks. Paberkandjal ja senises ÕISis toimiv küsitle-mine on kavas sellest õppeaas-tast asendada kaasaegsemate võimalustega. Teisalt on väl-jundipõhiste õppekavade ra-kendamine toonud kaasa vaja-duse hinnata õppetööd lähtu-valt õpiväljundite saavutami-sest. Seega on vajalik ka küsi-mustiku sisuline uuendamine. Seoses õppejõudude atestee-rimisega on muutunud ka va-jadus tagasisidetulemuste ka-sutamiseks edasistes tegevus-tes. Sellest lähtuvalt on õppe-tegevuse üheks oluliseks aren-dusprojektiks sel semestril ta-gasisideküsitluse uuendamine, kuhu on kaasatud nii kolledži-te kui koolide õppejõud ja õp-purid.

16. detsembril peeti akadeemia po-litsei-ja piirivalvekolledži Murastekoolis kadettide jõulupidu.

Peo avasõnad laususid rektorLauri Tabur ja kolledžidirektor r Ai-var Toompere, kes jagasid ka tänu-kirju ja meeneid kooli töötajatele.

Vahepeal pakuti kehakinnitust:sööklalaudadel olid tavakohasedjõulutoidud – verivorstid kartuli-ga ning muid maiuseid ja mõnu-said jooke.

Vaheaja järel koguneti taas au-lasse, kus üks üritus järgnes teise-le. Lõbusa lauluga tegi avaesinemi-se Muraste uus kadetibänd. Hetk hiljem kaunistas aula seina Paiku-se kooli kadettide filmitud ja kokkumonteeritud lustakas ning humoo-rikas video politsei põhiväärtus-test. Oma panuse huvitavaks õh-tuks andsid ka politsei- ja piirival-vekolledži õppejõud ning töötajad,kes pakkusid vaadata samuti lõbu-sat ja naljakat videod, mis pakkuskõhutäit naeru tervele saalile.

Õhtu nael oli aga humoorikas ja koomilise sõnavaraga jõuluvana ise, kes kaugelt maalt oli meie aka-deemiat külastama tulnud ning ja-gas tublimatele ja julgematele ko-halolijatele kommipakke ja helku-reid.

Kõige lõpuks tegi mõnusat muusikat Eesti tuntud bänd Ko-lumbus Kris, kelle viisid lausa kut-susid nii kadette kui kooli töötajaid jalga keerutama.

Täname neid, kes jõulupeo üritusest osa võtsid ning neid, kes meie õhtu meeldivaks ja lõbusaks tegid.

Kristiina Vahersalu,BS 070

ÜliÜÜ õpilaste jõulupi-du oli üle ootuste hea. VõVV is arvata, et koolis, kus õpivad parimad, peab olema ka parim

Kadettide jõulupidu

Õppurite tagasi-sideküsitlus

Kätlin Vanari, õppeosakonna juhataja

Maret Kõre, arendusprojektide assistent

(Järg 4. lk)

jõulupidu, aga nii head pidu ei osa-nud vist keegi korraldajaist ette nä-ha.

Nagu ka jõulupeol mitmeid kordi mainiti, oli kohal rekordarv üliõpilasi, kokku ligi 300, mis oliäärmiselt rõõmustav. Rektor Lau-ri Tabur ütles oma avaküü õkk nes, et iga üliõpilane võvv iks peo jooksul vävv he-äämalt 2 uut sõpra leida ja piduliste hulka silmas pidades ei olnud see üldse mitte võvv imatu ülesanne.

Jõulupeo kohaselt kükk lastas meid ka jõuluvana. Jõulumees ja-gas pidulistele komme ja helkureid ning pärast üliõpilaste ja õppejõu-dude etteasteid sai iga piduline ka kommikoti kingituseks.

Tantsuks esines Kolumbus Kris ja hea meel on tõdeda, et tantsu-plats oli rahvast täis ja lisaks ää üliõpi-lastele olid ka akadeemia töötajad jalga keerutamas.

ÜliÜÜ õpilasesindus tänab omalt ääpoolt õhtujuhte Erki Uusi ja Lauri aHainojat, fotograafi Maarja-Liisa fiMaasikut ja kolledžidirektorit Ai-var Toomperet, kes meid Murastes lahkelt vastu võvv ttis.

Erilise tänuavalduse tahaks teha ääMuraste kooli kokkadele, kelle val-mistatud road olid imeliselt head ja söögist ei tulnud kellelgi puudust.

ÜliÜÜ õpilasesindus jäi peoga vää ä-vvga rahule ning ootab pikisilmi ju-ba järgmist üritust ning rohket osa-võvv ttu.

Anneliis Andron,ÜE aseesimees spordi- ja

kultuurivaldkonnas

Detsember 20r 10 3• VERBIS AUT RE •

• Kadetikirjutis •

IHP toetusmeeskonda kuulusid Eesti meeskonna juhina Avo Kiik ja liikmena Mart KäKK it, kelle ää üles-anne oli Pakistanis Sukkuri lin-nas 13. septembrist kuni 12. ok-toobrini korraldada rahvusva-helise humanitaarabimeeskonna baaslaagri toimimine.

Meie meeskonna algselt plaa-nitud äralend lükkus 7. septemb-rilt peamiselt varustuse transpordi-probleemi tõttu nädala võrra edasi. Viivitus võimaldas taotleda viisasid Pakistani suursaatkonnast Stock-holmis, millega lihtsustus oluliselt Eesti meeskonna sisenemine Pa-kistani.

Lennu kavandas Päästeamet liinil Tallinn–Stockholm–Istan-bul–Karachi, viimasest edasi IHP tellitud kohaliku lennureisiga Sukkurisse.

Meie liitusime põhimeeskon-naga Stockholmis Arlanda len-nujaamas. Enamik meeskonnast oli lõimumise eesmärgil kokku

saanud mõni päev varem Root-sis Kristinenhamnis. 10 päeva va-rem oli aga Pakistani juba lenna-nud kolmene nn luuremeeskond – kogu team´i juht Nils Goran Eklund Rootsist, tema asetäitja Ja-cob Vestergaard ja elektrik Tommi Lind Krogh (2 viimast Taanist). Nendega saime me kokku juba Sukkuris.

Ühismeeskonna kogusuuru-seks oli 21 inimest Rootsist, Taa-nist, Soomest, Norrast, Saksamaalt ja meie kahekesi Eestist.

Lennureis sihtkohta möö-dus plaanipäraselt, maandusime 14. septembril kell 2.05 kohaliku aja järgi Karachis. Viisa tagas osa-le meeskonnast tõrgeteta piiriüle-tuse. Rootsi MSB (Swedish Civil Contingencies Agency) ja Saksa THW (Technisches Hilfswerk) liik-metel viisa puudus, mistõttu neil kulus viisa taotlemiseks ja piiri üle-tuseks veel lisaks üle nelja tunni.

Karachis siirdusime ENDSSi

Kannatanuna suurõppusel

Jaana Karsanov ja

Annika Juhanson,

RS080

Kuna me mõlemad oleme pä-rit Paidest ja juba vävv ikesest pea-ääle seotud Vabatahtliku Tuletõtt rje Seltsiga, siis on meil tänaseni sää äi-äälinud hea läbisaamine ja koostää öö ttJärvamaa pää äästeosakonnaga. Just nemad pakkusid meie kursusele võvv imalust osaleda suurõrr ppusel.

Kuna suur osa meie õppest koosneb praktilistest ülesannetest, siis oli meie kolledžidirektor ka-he käega meie osalemise poolt sel õppusel. Kolledž korraldas mei-le transpordi ja paigutas loengud ümber, et meie teadmised ei kan-nataks. Enne teele asumist oli meil teada õppuse legend, mille koha-selt olid Roosna-Allikul teinud avarii kaks bussi ja sõiduauto. Ku-na sõidukid olid teel küljeli paisku-nud, siis tuli liiklus sellelt maanteelt ümber suunata. Õppuses osalesid nii päästjad, politseinikud kui kiir-abitöötajad ja lisaks meie kursuse-le ka mõned vabatahtlikud. Meie ja vabatahtlike ülesanne oli mängida kannatanuid, et olukord oleks või-malikult reaalne.

30. novembri varahommi-kul oli kellaaeg sealmaal, et pidi-me juba bussi minema, kui mõtle-sime igaks juhuks Annika toast lä-bi astuda. Sellel kui meie olime uk-se peal soojades talveriietes valmis õppusele minema, kargas Annika ehmatusega alles voodist välja. Kui aus olla, pole me kunagi näinud ke-dagi nii kiirelt end liigutamas. Lõ-

puks jõudis Annikagi bussi ja meie teekond Järvamaale võis alata ning poolteist tundi hiljem jõudsime oma kodukomandosse, kus meid juba ootasid kiirabitöötajad mulaa-žide ja kunstverega ning osaliselt maskeerunud vabatahtlikud. Ena-mikule meist anti kergema kanna-tanu staatus, mina aga astusin uk-sest välja rasedana, kel oli nii kae-lavigastus kui lahtine sääreluu-murd. Edasi viis tee meid Roosna-Allikule, kus sõidukid olid juba le-gendi kohaselt paigas. Kannatanud jaotati eri sõidukitesse abi ootama. Annika asus väikebussi, kus män-gis hüsteerikut. Päästmine väike-bussist on iseenesest keerukas, ku-na kannatanuid on palju ja ligipääs nendeni raskendatud. Päästjad si-senesidki bussi katuseluugi kaudu ja eemaldasid seestpoolt kannata-nute väljatõstmiseks bussi esiakna. Nagu kooliski on õpetatud, paku-ti esmajoones abi raskesti kanna-tanutele. Annika viidi bussist välja viimaste seas, mis on imekspandav, kuna poole õppuse peal elas ta rol-li nii sisse, et üks päästja ütles tei-sele:,, See tüdruk käib mulle närvi-dele, pane ta suu kinni“. Kõik lõp-pes siiski õnnelikult ja kõik jäid ik-ka sõpradeks.

Mind paigutati väikesesse sõi-duautosse, mis oli teelt välja vas-tu puud sõitnud ja läinud põlema. Meie kõigi vigastused olid erine-vad – hingamine kinni, paanika-

hood, raseduse viimased kuud ja vaagnaluu murd. Päästjate esma-tegevus meie auto puhul oli pul-berkustutiga põlengu lämmatami-ne. Kuna avariis oli auto esiklaas purunenud, imbusid kustutamisel gaasid autosalongi ja see põhjus-tas raskusi hingamisel. Edasi proo-viti kangiga uksi avada, mis osutus päris hirmsaks kogemuseks. Mi-nupoolne ukseklaas oli terve, kuid kartsin, et kangihoopidest vastu ust võib klaas puruneda ja nii võin ma reaalselt viga saada. Olin esimene, kes autost päästeti, kuna minul kui rasedal olid pistelised valud kõhus ja mind toimetati kogunemiskoh-ta sooja kiirabi ootama. Selle saa-budes märgistati meid vigastustest tulenevalt värvikaartidega ja osu-tati vastavat abi.

Meeldiv oli see, et osalesime ta-gasisidel ning saime oma arvamu-sed ja kogetu õppuse kohta välja öelda. Tagasisidel toodi esile head ja vead, millest saime ühte-teist kõrva taha panna, mida teha ja mi-da mitte. Igatahes jäime õppusega rahule.

Parim viis teada saada, mida õnnetuses olnud kannatanu tunneb, kui teda päästma tullakse, on seda ise läbi mängida!

Seminaril SaksamaalTarmo Kull,

peaspetsialist

Päästekolledži 8liikmeline de-legatsioon kükk lastas 12.–14. det-sembrini Hamburgi rakendus-kõkk rgkooli. Seal peetud vävv lissemi-äänaril osalesid päästekolledži töö-tttajad Margus Möldri, Janek Lass, Alar Valge, Ants Tammepuu, Andres Talvari, Ando Vainjärv, ääTarmo Kull ja Tarmo Marvet. Primus programmi raames pee-tud seminari eesmärk oli vää õvv rrel-da kahe kõkk rgkooli õppekavasid ja -keskkondasid.

Reis algas tuisuses Tallinnas, mis kohe muutis reisi algust, sest pidime 2 h varem jõudma Tallinna lennujaama. Estonian Airi stjuar-dess tegi lennukis lõbu pakkunud märkuse, et Lass, Marvet ja Kull näevad välja nagu vennad. Kui hi-lisõhtuks jõudsime Hamburgi, oli llinn küll lumeta, aga koduse kül-matunde tekitas tuttav põhja tuul.

Meeldiv oli saabuda Hambur-gi lennujaama, kus meid ootas ees Kairi Pruul, päästekolledži esime-ne Erasmuse üliõpilane välismaal. Kairi õpib ühe semestri Hambur-gi rakenduskõrgkoolis üliõpilasva-hetuse programmi raames. Just tä-nu temale sujus meie reis hästi, sest Kairi tutvustas seda kõrgkooli mei-le abivalmilt.

Hamburgi rakenduskõrgkoo-lis (lühidalt HAW) huvitasid meid eelkõige kaks õppekava, Rescue Engineering (meie mõistes katast-groofimeditsiin) ja Hazard Control(ohtude kontroll, preventsioon). Õpe on üles ehitatud meie sarna-selt, näiteks teeb kõrgkool tihedat koostööd päästekooliga, kus viiak-se läbi praktilised tunnid.

Esmaspäeva hommikut alusta-simegi päästekooli külastusega, kus tutvustati kogu Hamburgi pääste-teenistust. Päästekool kuulubki ot-se Hamburgi liidumaa siseminis-teeriumi haldusalasse. Hambur-gis elab rohkem inimesi kui Eestis, kokku 1,76 miljonit. Linna pääs-teteenistuses töötab 2494 inimest, linn on kaetud 22 professionaalse ja 87 vabatahtliku komandoga. Ham-

Meie kolledži esindajad seminari vaheajal külmajooki pruukimas.

Toetusmissioonil Pakistanis

Avo Kiik,

Eesti meeskonna juht

Tarmo Kull intensiivravi õppeka-binetis mannekeenil oma oskusi testimas.

burgi pindala on 755 km2, s.o vei-di väiksem Hiiumaast. Pääste väl-jakutseid on aastas ca 30 000, neist atulekahjusid on ligi 10 000, mis on Eestiga samas suurusjärgus. Tähe-lepanuväärne, et tulekahjus hukku-nuid on väga vähe, alla 10ne inime-se aastas, samas kui Eestis hukkus mullu 63 inimest.

Hamburgi päästekoolis töötab 110 inimest. Päästja kursus kestab 2 aastat, omandatakse ka paramee-diku kutse. Päästekooli õppeväljak on kohe kooli kõrval, nägime seal eri õppevahendeid. Huvitavama-test mainiksin, et koolil on Elbe jõel oma laev, millel nad treenivad lae-va tulekahju kustutustöid. Märkasi-me hulka raudteel liikuvat tehnikat, eri tüüpi rongivaguneid ja -tsister-ne. Päästekooli head taset tunnis-tab see, et nad korraldavad ELi ela-nikkonnakaitse mehhanismi kõr-gel tasemel koolitusi.

Edasi liikusime Hamburgi ra-kenduskõrgkooli. Päästealast kõrg-haridust saab Saksamaal oman-dada kahes linnas – Hamburgis ja Kölnis. Hamburgi rakenduskõrg-koolis on päästealased õppekavad küllaltki uued – Rescue Engineering 4 aasta ja Hazard Control 2 aasta ta-lgused. Mõlemad õppekavad on Life Scinences´ teaduskonna all. Kok-´ku töötab päästehariduse suunal 18 õppejõudu ja 18 rakendusuuri-jat. Õppekava maht on 210 EAPd ja kestab 7 semestrit ehk 3,5 aas-tat, millest 1 semester on praktika

ning 1 semester lõputöö seminari-de ja lõputöö kirjutamiseks. Prakti-ka maht on seega 14%, mis on ana-loogne Eesti süsteemiga. Igal aas-tal võetakse päevaõppesse mõle-male õppekavale 40 üliõpilast. De-kaan mainis, et turvalisuse ala on kasvavas nõudluses ja paljud nen-de lõpetajad asuvad tööle ohutus-nõunikuks. Need üliõpilased, kes soovivad minna päästeteenistus-se, kuid pole eelnevalt päästekoo-lis käinud, peavad pärast kõrgkooli ikkagi päästekooli minema. See tä-hendab, et õpe võib päris pikaks ve-nida. Magistriõpet pääste valdkon-nas Hamburgi rakenduskõrgkoolis ei ole, üliõpilastel on võimalus see magistriõpe läbida Bonnis.

Õppekavade võrdlusest sai sel-geks, et nende Rescue Engineering´u õppekava sarnaneb meie õppeka-vale 50–60% ulatuses. Eripära on see, et HAWis on rõhuasetus ka-tastroofimeditsiinil. Õppevahendi-test on neil olemas nt intensiivra-vi õppekabinet, mille hea sisustus näeb ehtne välja. Hazard Control´i õppekava on meie omaga veel-gi sarnasem. Eripära vaid selles, et neil on palju toksikoloogia ja öko-loogia valdkonna teemat. Näiteks õpivad üliõpilased üleujutuse ris-ke hindama kaldamuda analüüsi-des, mis tundus meile põnev lähe-nemisviis. Kui laborid on HAWil kindlasti meist paremad, siis eriala-ne õppekirjandus on meie raama-tukogus siiski parem.

Leppisime seminaril kokku edaspidiste üliõpilaste ja õppejõu-dude vahetuste üle. Veebruaris saa-bub SKA päästekolledžisse esimene tudeng Hamburgist. SKA ja Ham-burgi rakenduskõrgkool on küllalt võrdses seisus partnerid, sest Kai-ri Pruul on päästekolledži esimene Erasmuse välisüliõpilane ja HAW saadab samuti esimest korda oma tudengi välismaale õppima.

Kokkuvõttes andis see sõit mei-le kindla teadmise, et meie pääs-tekolledžil on päris mitmed asjad kvaliteetsel tasemel, seminar aga andis meile häid ideid, kuidas eda-si liikuda.

val baaslaagri püstitamisega algust teha. See algas paar päeva hiljem. Baaslaager avati ametlikult külalis-tele 1. oktoobril.

Pakistani tabas tänavuse aasta teisel poolel rohkete vihmade ta-gajärjel ulatuslik üleujutus, kus üle kallaste tõusnud riigi suuremad jõed ujutasid üle tuhandeid ruutki-lomeetreid põlde ja külasid. Mees-konna kohale jõudes oli Sukkuri piirkonnas käimas ulatuslik üleuju-tustes kannatada saanud inimeste abistamisprogramm, kuhu oli kaa-satud mitmeid eri organisatsioone. Üleujutuste rasketest tagajärgedest andsid tunnistust tõusuvee eest pa-genud inimestele rajatud telklaag-rid Sukkuris ja selle ümbruses. Ko-halike hinnangul võis pagulaste arv ses piirkonnas ulatuda miljoni ini-

meseni. Baaslaagri püstitamise tin-gis turvaliste elamis- ja tööpindade nappus Sukkuris.

Ühismeeskonnas kujunesid välja peamised vastutusalad, mi-da Eesti meeskond alati toetas oma jõu ja nõuga. Elektrivarustuse eest vastutasid Rootsi ja Taani, vee ja veepuhastuse ning kanalisatsioo-ni eest Rootsi, Saksamaa ja Soo-me, laagri planeerimise eest Taani, Norra ja Rootsi ning telkide püs-titamise eest Soome ja Eesti. Hil-jem lisandus meile kohustus rajada laagrile töökoda ja hooldada kon-ditsioneere.

Eesti meeskond majutus tel-ki, mis hiljem muudeti laagris ajutiselt viibiva personali telgiks. Mingeid kõrvalmõjusid see meie meeskonna tööle ja olmetingi-

mustele ei avaldanud.Alul olid meie põhilisteks si-

devahenditeks satelliitside ja inter-net, mobiilside toimis vaid kohali-ku kaardiga.

Eesti meeskond tegi missioonil tihedat koostööd baaslaagri teis-te meeskondadega, näiteks telkide püstitamisel, tualettide ja köögi ra-jamisel jm.

Eesti meeskonna missioon lõp-pes planeeritud ajal. Lahkumisel andsime IHP baaslaagri tarbeks üle varustuse – 150 t-särki, mis said aluseks IHP liikmelisuse reklaami-miseks ja propageerimiseks.

Lend kodumaale möödus kor-ralikult. Meil on hea meel, et sai-me anda oma panuse maailma ühe piirkonna looduskatastroofi taga-järgede likvideerimisel.

(United Nation Department of Safety and Security) soovitatud tur-vanõuetele vastavasse hotelli Avari Tower.

MissioonilÜhismeeskonna peamine ja es-

mane ülesanne oli rajatava IHP/WFP (United Nations World Food Programme) baaslaagri jaoks so-biva ja turvalise maa-ala leidmine ning baaslaagri püstitamine.

Kolmeliikmeline nn luure-meeskond leidis vajaliku territoo-riumi enne põhimeeskonna saabu-mist, kuid maaomanik taganes vii-masel hetkel lepingust ja tuli kiires-ti leida uus maa. Kuid see polnud ainus tõrge. Viibis ka saabunud va-rustuse tollimine Karachi lennu-väljal. Nende probleemide tõttu oli põhimeeskond sunnitud viibi-ma Karachis veel mitu päeva. Sel-le ajaga saime valmis esialgse plaa-ni baaslaagri püstitamiseks.

16. septembril jõudis ka põhi-meeskond Sukkurisse, kus kohtus „luuremeeskonna“ kolme liikme-ga. Turvalisuskaalutlustel ööbisi-me Sukkuri kesklinnas WFP ren-ditud majas, mida valvas tugevda-tud relvastatud valve. Seoses intsi-dendiga Londonis ja sellest suure-nenud turvariskiga Pakistanis, ei saanud meeskond järgmisel päe-

4 Detsember 20r 10• VERBIS AUT RE •

Toimetus: peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519, rein.vaher@sisekaitse.eetoimetaja Epp Jalakas tel 696 5481, epp.jalakas@sisekaitse.ee

SisekaitseakadeemiaKase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin PressRegati pst. 1

Meie juubilare1. jaanuaril tähistab finantskolled

jjää ži maksunduse ja tolli

jõppetool lektor

Paul Tammert ja t12. jaanuaril politsei- ja piirivalvekolledži haldustalitus puusepp Leo Koivistoinen 55. sn ünnipäeva.

Sündmusi jaanuaris 2011• 3. jaanuaril on rektoraadi väljasõiduistung Viru vanglas.l• 14. jaanuaril külastab akadeemiat Georgia korrektsiooni ja õigus-labi minister Khatuna Kalmakhelidze. Kl 9.30 tervitab külalist rektoraadisaalis rektor Lauri Tabur. Akadee-mia terviktutvustuse järel viiakse ta tutvuma justiitskolledži ja vangla-teenistujate väljaõppega ning tehakse ringkäik akadeemias.• 14. jaanuaril peetakse Tartus l Eesti kõrgkoolide töötajate turniir korvpallis, võrkpallis, males, lauatennises, ergomeetrisõudmises ja korvpalli vabavisetes.• 20. jaanuaril on VÕTA koolitus justiitskolledži õppejõududele ja lreferentidele.• 21. jaanuaril on lõpueksami ettevalmistamise seminar justiitskol-lledži õppejõudude ning vanglate ja Justiitsministeeriumi esindajatega.• 28. jaanuaril kl 12 on 2 FBI auditooriumis institutsionaalse akredi-teerimise infotund akadeemia töötajatele.

Akadeemia sporditähedEpp Jalakas, spordikeskuse juhataja-õpetaja

Akadeemia parim naissportlane triatlonist Helen Schmidt.

Aasta lõpus kuulutavad spor-dialaliidud, linnad, maa-

konnad ja EOK vävv lja parimadääsportlased. Ka akadeemias ontraditsioon teha jõulukuul kok-kuvõvv tteid spordisaavutustestning 7. detsembril tunnustati-gi tublimaid Muraste koolis. Si-seminister Marko Pomerants jarektor Lauri Tabur tervitasid ka-dette ja töött tajaid ning andsidheade sportlike tulemuste eestüle auhinnad.

Meeste arvestuses valiti ülekaa-lukalt parimaks politsei- ja piirival-vekolledži kadett Vladimir Latin,kes on sel aastal tulnud sõudmiseskahekordseks Eesti meistriks ningvõvv itnud ergomeetrisõudmises niipolitsei kui üliõpilaste võvv istlused.Lisaks esindas ta akadeemiat kaAlfa 2010 rahvusvahelistel sisesõu-devõvv istlustel, kus aitas akadeemiavõvv istkonna võvv idule. Vladimir kuu-lub Eesti sõudekoondisesse, ta onosalenud ka mitmetel rahvusvahe-listel võvv istlustel.

Napi kahepunktise vahegavaliti akadeemia 2010. aasta pa-rimaks naissportlaseks triatlo-nist Helen Schmidt, kes õpib sa-mas kolledžis. Teiseks jäi tema ää õdeKairi Schmidt, samuti triatlonist,kes on finantskolledži esmakursus-lane. Õed on omavahel juba mit-meid aastaid triatloniradadel kon-kureerinud ja vahelduvalt teineteist

edestanud. Et Helen oli akadeemia kadett juba eelmisest õppeaastast, kallutas hääletajaid ilmselt tema ka-ääsuks üliõpilaste triatloni MMil osa-lemine ja akadeemia edukas esin-damine üliõpilaste suvemängudel. ääKolmandaks valiti finantskolled-ži esmakursuslane Merli Suu, kes on võvv itnud regionaalseid võvv rkpal-livõvv istlusi ja tulnud auhinnakohta-dele ka kergejõustikuvõvv istlustel.

Meeste seas sai valimistel 2. ko-ha politsei- ja piirivalvekolledži 2. kursuse kadett Priit Paakspuu, kes on võvv itnud jõutõstmises ja la-mades surumises auhinnakohti SELLi mängudelt, jää õustruktuuride spordimängudelt ja politsei meist-äärivõvv istlustelt. Kahe punktiga jäi te-äämast valimistel maha finantskol-ledži tudeng Karl-Rauno Miljand, kes tuli sel aastal Eesti meistriks duatlonis. Triatlonistide edule elas akadeemia üritusel kaasa ka ala-liidu peasekretär Tiina Pallas, kes avaldas lootust jätkuvale koostää öö-le ning kinkis akadeemiale triatlo-ni karikasarja DVD.

Sportlike tulemuste eest kii-deti veel mitmeid kadette. Mees-te seas jäid 4.ää –5. kohta jagama po-litsei- ja piirivalvekolledži tudeng Aivar Krupp, kes tõi akadeemiale

jõutõstmises kulla SELLi mängu-äädelt, ja Ivo Kitsing, kes on võis-telnud edukalt mitmetel regio-naalsetel ja akadeemia võistlustel nii kergejõustikus kui korvpallis. 6. kohale jäi meestest päästekol-ledži kadett Keit Jõgisalu, edu-kas võrkpallur. Järgnesid kerge-jõustiklane Martin Seetur, mit-metes sportmängudes auhin-nakohti saanud Rein Kontus ja raskejõustiklane Taavi Jürimäe. Naistest väärisid tunnustust veel laskesportlane Maarja-Lii-sa Maasik ja vk õrkpallur Kadri Toom.

Meened said ka sügissemest-ri aktiivsemad võistlejad, kel-lest näiteks päästekolledži kadett Marlen Jalast on osalenud kõi-gil sügissemestri võistlustel, kus naiste või naiskondade arves-tust peetud. Tunnustamise ees-märk oligi rõhutada, et akadee-mias õppivad noored võiksid ol-la sportlikult mitmekükk lgsed ja te-geleda erinevate aladega. VõVV istle-misväljundit ja enda proovile pa-nemist pakutakse ju päris laias valikus.

TööTT tajatest toodi sel aastal esi-le neid, kes sagedamini spordi-võvv istlustele akadeemiat esinda-

ma võvv i akadeemiasiseselt töötaja-te au kaitsma jõudnud. Nii on näi-ääteks Annika Lall vl õvv istelnud edu-kalt nii Eesti kui rahvusvahelistel politseivõvv istlustel, jõustruktuuride spordimängudel, EASLi turniiril, ääsamuti võvv itnud akadeemiasisestel võvv istlustel mitu ala ja on tudengite-le oma sportlikkusega kindlasti hea eeskuju. VõVV istlemisaktiivsuse eest said akadeemia kirjadega spordi-koti lisaks Annika Lallile ka Kir-ke VõVV isula, Karin Liivaleht, Ju-lia Voinova, Kadi Luht, Epp Lei-bur, Annika Talmar, Marek Link, Hannes Liivak, Maiko Martsik, Jevgeni Kljujev, Margus Möldri, Leho Tummeleht, Jaan KäKK os jaAndres Kutser.

Spordikeskuse töötajad jul-gustavad kõkk iki soovijaid aktiivse-le võvv istlustegevusele. Kas siis võvv ist-lusteks valmistumiseks võvv i lihtsalt oma keha vormishoidmiseks oota-vad treenijaid akadeemia spordi-saalid ja kindlasti tuleks kasuta-da ka varakult avanenud talispor-divõvv imalusi. Kui siseminister järg-misel üritusel peaks kükk sima, kes on juba jõudnud sel talvel suusatamas käkk ia, vää õvv iks vastuseks tõusta suu-rem käkk temeri kui sel detsembri al-äägul Murastes.

Akadeemia saalihoki meistri-võistlustel tegid puhta töö pääs-tekolledži võistkonnad. Meestest võitis pääste 3. kursus (võist-konnas mängisid Rein Kontus, Keit Jõgisalu, Imre Soilts, Jev-

geni Novikov, Valeri Kazeko, Artur Ivanov, Elar Aav ja Tar-mo VäVV li). Teise koha sai pääs-te 2. kursuse ja kolmanda koha pääste 4. kursuse meeskond.

Naistest tulid võitjaks pääste lõ-pukursuslased (Ksenia Vih rina,

Tiiu Varik ja Merje Tamm),a tei-seks jäi pääste 3. kursuse naiskondening kolmanda koha sai GS100/PT103 ühendnaiskond

* * *Päästekolledži esmakursusla-

ne Imre Kull sai Eesti üliõpilaste

kreeka-rooma maadluse meist-rivõistlustel oma kaalukategoo-rias 2. koha.

* * *13. detsembril politsei- ja

piirivalvekolledži Paikuse koo-lis lõppenud rühmadevaheli-

se laskevõistluse võitis Hannes Haav õpperühmast PT-102, 2. vkoha sai Rauno Pajuleht õppe-rühmast PT-101 ja 3. kohale jäi Jegor Borodin õpperühmast P-157. Esikolmikusse jõudmiseks tuli lasta 90 silma 100st võima-

likust. Võrdse tulemuse korral arvestati enim “kümneid” saa-nut ja neid oli rohkem Hanne-sel – koguni 5!

Rühmade pingerida kujunes järgmiseks: 1. PT-101, 2. P-157 ja 3. PT-102.

Spordisõnumeid

SÕNUMEID100 päeva koolisÕpperühmadel PT-101 ja PT-102 möödus detsembris 100 päeva Paikuse koolis.

Selle ajaga on juhtunud pal-ju positiivset – oleme omandanud palju uusi teadmisi ja oskusi, ole-me lähemalt uurinud mitmeid sea-äädusi: karistusseadustikku ning hal-dusmenetluse ja väävv rteomenetluse seadust jt, loengut pidanud pom-miekspert rääkis, kuidas kää äkk ituda ääpommikahtluse korral jm.

Veel oleme omandanud erine-vaid oskusi: õppinud ennast kaits-ma ja relvast laskma, patrullimi-se tunnis lahendama olmetütt lisid ja neid analüüsima. Süüteomenetluse üütunnis üritasime läbi viia ä ülekuula-mist, mis polegi nii kerge kui esma-pilgul tundub. Eetika tunnis õppi-sime läbi praktiliste rä ühmatööde ja suhtlemise, kuidas peab üks polit-seiametnik käkk ituma. Veel ää õppisime andma esmaabi ja läbi viima otsin-ägu- ja päästetöid, erinevaid objek-te kooli autodroomilt otsides ning proovisime märulipolitsei varustu-ses liikuda ja rivi moodustada.

Aga oleme kohanud ka veidi ne-gatiivset. Algul oli meil kohanemi-sega raskusi, kuna tunnid on pikad (1,5 h) ja mõnel päeval lõpeb õppe-töö alles kella 6 paiku õhtul, seega on viimases tunnipaaris nii mõne-legi kolleegile uni peale tulnud. Aga nüüdseks on olukord paranenud ja oleme kõkk ik siinse eluga harjunud. Kuid meie lennust on eri põhjustel lahkunud 3 inimest ja mõned õpi-lased on saanud kooli kodukorra rikkumise eest karistada.

Üldiselt on siin veedetud aeg kÜÜ õkk i-gil positiivne olnud, andnud juurde uusi teadmisi ja oskusi erinevatest politseitöö valdkondadest. Looda-me, et õpetajad on edaspidigi sama mõistvad kui seni ja kõkk ik, kes kooli alles jäänud, selle ka lää õpetavad.

Kadett Marek Pello,õpperühm PT-102

Parimad Teeviidal2.–4. detsembrini möödusid osa-de meie kadettide ja turundusini-meste päevad tavapärasest kooli- ja tööelust erinevalt Eesti Näitus-te messihallis järjekordsel noor-te infomessil Teeviit, kus akadee-mia paistis silma oma uue ja pilku-püüdva messiboksiga.

Kui siiani tutvustasid akadee-mia erialasid superkangelased, siis uues kontseptsioonis reaalsed kangelased ehk PARIMAD – need tublid sisejulgeoleku ametnikud, kes on hiljaaegu akadeemia lõpe-tanud ja täidavad nüüd eeskujuli-kult oma tööülesandeid, võvv i kade-tid, kes on kohe kooli lõpetamas.

Akadeemia oli Teeviidal esin-datud tõeliselt põnevalt – kükk lasta-jate pilkusid püüdsid uue messi-boksi kõkk rval ka tehnika (päästeau-to, vangla etapibuss, politsei- ja pii-rivalveameti džiip, kaater ja moo-torratas), õppetöös kasutatavad vahendid (vanglate rahustusvoodi, rahatähtede ja dokumentide kont-rolliks mõeldud infrapunaseade, sõrmejälgi tuvastavad vahendid, fotorobot jm), meie partneramet-kondade lõbusad maskotid lõ-vi Leo, ilves Illimar jar Nublu ning uteenistuskoerad.

Edukalt läks ka messil läbi-äviidud luulekonkurss, mille pea-

võvv it oli võvv imalus veeta 2011. a ke-vadvaheajal akadeemias kaks päe-va õpilasvarjuna. Luulevõvv istlusele laekus 39 luuletust. Kuna häid rii-me laekus palju, otsustasime pea-auhinna anda kolmele tublile noo-rele: Janar Jakovlevile, Anastasia Andrejevale ja Kristjan Lukkile.aVõVV iduluuletusi saab lugeda aka-deemia Facebooki fäff nnilehelt. Siinkohal üks luulenäide.

Lauri HainojjaMul palju toredaid mõtteid peas,kuid mitte ühtegi nende seas,mis aitaks teha suures valikus,mida teha kauges tulevikus....Abi loodan leida Teeviidalt,et nopiks välja õige ameti paljude koolide riidalt.Mind lahkelt tutvuma kutsub Sise-kaitseakadeemia,tunnen kohe, et meie vahel tekib tea-tud keemia.Pinget pakub politseiauto, vahva,tollikoer uudistama toob rahva.PääPP stja uhkelt oma oskusi demonst-reerib,vabaduse valvur brošüüšš ri ette vee-rib.Peagi lihtne tõtt de selgub taas,et kõik parimad õpivad SKA-s!õ

PANE OMA OSKUSED PROOVILE!• MTÜ Lastekaitse Liit koostöö-ttpakkumine Sisekaitseakadeemia tudengitele •

Lastekaitse Liidu Remniku õp-pe- ja puhkekeskus, mis asub Peip-si järve põhjakaldal, kutsub aktiiv-seid, teotahtelisi, tublisid ja rõõm-sameelseid noori algavaks 2011. a hooajaks laagrikasvatajatena oma meeskonnaga liituma!

Kui Sa tunned, et tahad ennast proovile panna ja töötada suvel laagris laste ja noortega, siis oled oodatud meiega ühinema. Põne-vad kogemused on tagatud!

Selleks, et töötada suvel laagris kasvatajana, pead olema läbinud älaagrikasvataja koolituse ja saanud vastava tunnistuse. Koolitusi pa-kuvad igal kevadel koostöös Ees-ti Noorsootöö Keskusega erine-vad õppeasutused. VäVV hemalt 15st ääinimesest koosnevale grupile võvv ib

MTÜ Lastekaitse Liit korraldada koolituse teie koolis ja tasuta.

Remniku õppe- ja puhkekesku-se 2011. a laagrivahetuste kavanda-tav ajagraafik: 10.06.–15.06 (päeva-de arv 6), 16.06.–21.06 (6), 5.07.–14.07 (10), 18.07.–27.07 (10), 1.08.–12.08 (12) ja 15.08.–20.08 (6).

Vahetuste pikkuseks on 6–12 päeva, grupi suurus ühe kasvataja kohta kuni 15 last.

Registreeri end 2011. a laagrikasvatajaks aadressil kaja@lastekaitseliit.ee. KüKK si-muste korral helista telefonil 5221065 või kirjuta aadressile: kaja@lastekaitseliit.ee. Lisatea-ve: http://www.lastelaagrid.eu/ , http://www.remniku.ee/

OOTAME SIND!Kaja Vahar,

Remniku õppe- ja puhkekeskuse juhataja

(Algus 1. ja 2. lk)VäVV ike-Maarjasse. Sealgi said kää õkk ik jutud räägitud ja hakkasime koju sõitma. Algul sõitsime viitade jär-gi, aga GPS oli ka kogu aeg töös. Igatahes jõudsime viadukti juur-de ja mäletan, et pää ärast seda tuleb pöörata vasakule, aga GPS suunas meid paremale. Usaldasime GPSi, sõitsime paremale ja siis hakkas ta meid suunama mingitele mudas-tele metsavaheteedele. Ühe muda-tee proovisime ära, aga kui seal sat-tus ette umbes poolemeetrine mu-davall, siis keerasime tagasi ja proo-visime ikka uuesti GPSi järgi sõita. Olime umbes 40 minutit niimoo-di seigelnud, kui nägime silti: VäVV i-ääke-Maarjasse 8 km. Sinna me uues-ti sisse ei sõitnud, aga ega me kohe leidnud üles ka Tallinna teeotsa. Lõpuks siiski õnnestus meil pealin-na jõuda, selleks kulus meil VäVV ike-ääMaarjast Tallinnani 3 tundi. Ei saa-nudki aru, miks GPS meid koju ei tahtnud juhatada. Mäletan, et tiiru-äätasime seal ümbruskonnas tundide viisi, isegi Porkuni järvede juures käkk isime ää ära. Igatahes olime kõkk ige selle üle ääretult pahased. Kui me olime Järva-Jaani jõudnud, siis seal tulid meile ette juba tuttavad kohad ja ma viskasin GPSi raevunult kin-dalaekasse.

KõKK ige selle halva mängu juu-ääres tegime ka ühe heateo – võvv tsime Käravetest auto peale 2 sõdurpois-si. Selgus, et üks neist on meie en-dine kadett, kes töötab politsei- ja piirivalveametis, teenib hetkel Ees-ti Kaitsevävv es ja lubas pärast ajatee-nistust astuda meie akadeemia ma-gistriõppesse. Kui me poleks selli-selt ekselnud mööda maad ja ilma, poleks me selliseid toredaid pois-se kohanud ja saanud meie koolile reklaami teha. Lõpp hea, kõkk ik hea.”

Pajatusi kogus Rein Vaher

. . . meenutusi