TÖÖTAMINE KÕRGUSTES

Valik HSE juhendmaterjale

2

Käesolev juhendmaterjal on tõlgitud inglise keelest ja kohandatud Eesti nõuete ja kehtivate õigusaktidega. HSE juhendmaterjalide originaalid on kättesaadavad interneti aadressil http://www.hse.gov.uk Tõlkimise õigus saadud Euroopa Liidu Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurilt Euroopa Nädala projekti raames.

3

Sissejuhatus Teabeleht on suunatud tööandjatele, kes vastutavad võrgust valmistatud kukkumist tõkestavate ja kukkumisenergiat maandavate süsteemide töö eest, ehk see teabeleht annab üldised soovitused seadmete kontrolliks, mis kaitsevad töötajaid kõrgustest allakukkumise eest. Samal eesmärgil kasutatakse ka paljusid kukkumisenergiat mitte maandavaid süsteeme. Neid kasutatakse samade seadmete korral ning nad on valmistatud nööridest. Teabeleht ei kata kõiki tehnilisi süsteeme, näiteks ankurduspunkte. Enne seadme kasutamist tuleb alati tööandjal konsulteerida seadme tootja või edasimüüjaga toote sobivust kasutatavatesse tingimustesse. Kukkumisenergiat maandav süsteem ühendab keha rakmeid ankurduspunktidega, nende vahel on sisseehitatud seade, mis vähendab kukkumisel tekkivat ohtu. Võrk- ja nöörseadmete valmistamisel kasutatavaid sünteetilisi materjale võivad kahjustada paljud tegurid (ülekoormamine, kulumine, rebenemine, päikesevalgus, mustus, liivaterad, kemikaalid). Uuringud on näidanud, et sünteetiliste kiudude lagunemisel võib olla palju erinevaid põhjusi ja selget piiri ohtlike ja ohutute süsteemide vahel on raske tõmmata, näiteks 1mm pragu võib vähendada seadme tugevust 5% …40%. Selleks, et tagada töötaja ohutus seadmega töötamisel, tuleb seda regulaarselt kontrollida. Õigusaktide nõuded

Isikukaitsevahendid peavad vastama „Toote ohutuse seadusega“ ja „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusega“ sätestatud perioodilise kontrolli nõuetele.

ALLAKUKKUMIST VÄLTIVATE KAITSEVAHENDITE

KONTROLL (võrkudest ja trossidest seadmed)

4

Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2003. a määrusega nr 43 „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“ sätestatud nõuete alusel:

• allakukkumise vältimiseks kavandatud isikukaitsevahend peab koosnema vööst või rakmetest ning selle kindla ankurduspunkti külge kinnitamise seadisest. Isikukaitsevahend peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et ettenähtud kasutamisoludes tagada lühim võimalik allakukkumise vahemaa, et vältida kukkuja takistuste vastu põrkamist ning ära hoida pidurdusjõu kasvamist väärtuseni, mille ületamisel inimene võib saada vigastusi või kukkuda edasi isikukaitsevahendi mõne osa purunemise tõttu.

• isikukaitsevahend peab tagama, et pärast allakukkumise peatumist jääb inimene sellisesse asendisse, milles ta võib vajadusel abi oodata.

• kasutusjuhendis peab olema täpselt ja täielikult esitatud järgmine teave: 1) nõuded isikukaitsevahendi ankurduspunktile ja kasutajast allpool oleva vaba kukkumisruumi kõige väiksem lubatud pikkus; 2) nõuded vöö või rakmete õigeks paigaldamiseks ümber keha ja isikukaitsevahendi kinnitamiseks ankurduspunkti külge.

Vabariigi Valitsuse määrus nr 12, 11.01.2000 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“, sätestab, et kõik isikukaitsevahendid peavad olema heas korras.

Seadmete kontroll

Käesolevas juhendis soovitatavad kontrollimeetmed on koostatud British Standards Institution Technical Committee ja Personal Safety Manufactures Association Height and Access Committee poolt koostöös tootjate, müüjate, installeerijate ja suuremate kasutajate esindajatega.

Tööandjad peavad korraldama trossi kontrollimist pädeva isiku poolt. Kontrolli läbiviimiseks tuleb:

• määrata kontrollitavad trossid; • määrata kontrolli sagedus ja tüüp (enne kasutamist, detailne, korrapärane, jne); • määrata kontrolli läbiviiv pädev spetsialist; • kontrolli läbiviimise kohta vormistada kirjalik aruanne ; • määrata järgmise kontrolli aeg.

Kontrolli käigus tuleb leida kahjustatud kaitsevahendid.

Töötajad, kes asuvad tööle tõsteseadmete ning kaitsevahenditega, peavad läbima koolituse, milles käsitletakse nende seadmete kasutamist.

5

On oluline, et kontrolli läbi viiv pädev spetsialist on sõltumatu ja võimeline tegema objektiivseid otsuseid, et kõrvaldada kasutamisel ohtu põhjustavad seadmed. Pädev spetsialist on otstarbekas koolitada oma ettevõtte jaoks.

Renditud trossid nõuavad samuti regulaarset kontrolli, nagu on ette nähtud nende kasutamise korral. Kasutajad peavad seadme omanikke teavitama kõikidest võimalikest kaitsevahendi kahjustustest, sh kemikaalikahjustustest.

KONTROLLIMISE EESMÄRK

Seadmeid tuleb kontrollida:

• enne kasutamist; • detailne perioodiline kontroll; • regulaarne kontroll.

Kontroll enne kasutamist

See kontroll on oluline ning seda tuleb teha iga kord enne seadme kasutamist. Kontroll peab olema taktiilne ja visuaalne. Kogu trossi tuleb kontrollimisel aeglaselt libistada läbi peopesa, et leida väikeseid, umbes 1 mm, pragusid, pehmenenud või kõvenenud kiude või teisi muutusi. Visuaalne vaatlus peab toimuma hea valgustuse juures ja võtab aega mõned minutid. Detailne kontroll See on perioodiliselt läbiviidav süvendatud kontroll, mis toimub vastavalt tööandja poolt ette nähtud ajavahemike järel. On soovitav, et detailset kontrolli teostatakse vähemalt iga 6 kuu järel, eriti kui tõstukit kasutatakse ohtlikus keskkonnas, näiteks, lammutustöödel, sh teraskonstruktsioonide lammutamisel, tellingutena, kõrgtöödel tornide, mastide jms juures ning mujal. Detailse kontrolli tulemused tuleb vormistada kirjalikult. Regulaarne kontroll Regulaarne kontroll on samuti süvendatud kontroll, mis täiendab kasutamiseelset ja detailset kontrolli. Teda viiakse läbi detailsete kontrollide vaheajal, sest tööandja peab hindama riske, mis võivad ohustada töötajat ja mis võivad ilmneda ohutussüsteemi

6

töös enne järgmist detailset kontrolli. Regulaarse kontrolli sageduse määravad seadme kasutamistingimused. Näiteid situatsioonidest, millal tuleb regulaarset kontrolli rakendada:

• lühiajalised ohtlikud tööd, kus kasutatakse kemikaale, sh värve, abrasiivseid materjale jne;

• töö happelises või aluselises keskkonnas, kui trosside materjalide kohta ei ole määratletud vastupidavus nimetatud keskkonnas.

Regulaarse kontrolli läbiviimise kohta tuleb koostada kirjalik aruanne.

Näited defektide ja kahjustuste kohta

Trosside kasutamisel võivad tekkida järgmised sageliesinevad kahjustused:

• praod alates 1 mm, eriti kohtades, kus tross hõõrdub vastu metalli; • pinna kulumine; • torkekahjustused; • trossi tekkinud sõlmed (mitte tootja poolt ettenähtud) ; • kemikaalikahjustused, võivad põhjustada köie pehmenemist, võivad tekkida

värvimuutused; • kuumakahjustused; • lõikekahjustused, mis on põhjustatud tugevamate kiudude poolt; • UV- kiirte poolt põhjustatud kahjustused, neid on visuaalselt raske määrata,

võivad tekkida värvimuutused ja kiud hakata pudenema; • saastumine, näiteks pori, liiva, pinnasega jne, võib tekkida sisemine või

välimine kulumine; • deformeerumist põhjustavad seadmed, näiteks kruviliited, tellingute

väljaulatuvad osad jne ; • trossi kesta või südamiku kahjustused; • kaabel-tüüpi trossi sisemised kahjustused.

Trosside kõrvaldamine käibest

Trosside kontrolli läbiviiv pädev spetsialist peab pärast kaitsevahendi kontrolli otsustama, kui kaua tohib kaitsevahendit veel kasutada, millal on neid vaja uuesti kontrollida või on vaja nad hoopis käibest kõrvaldada. Samuti võib vajadusel saata kaitsevahendi tootjale tagasi või testimisele.

7

Tööks ei tohi kaitsevahendeid kasutada, kui:

• puuduvad andmed, et kaitsevahendit on pädeva isiku poolt kontrollitud viimase kuue kuu jooksul;

• puudub märgistus – trossid peavad olema märgistatud vastavalt EN 565: 1993, mille alusel on võimalik määrata nende eelmise kontrolli aeg;

• kaitsevahend ei vasta Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2003. a määrusega nr 43 „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord“ sätestatud nõuetele;

• tekivad kahtlused seadme ohutuse kohta.

Kui tross on peatanud allakukkuja, siis ei tohi seda trossi enam kaitsevahendina kasutada. Selline tross kõrvaldatakse kasutusest või saadetakse tootjale tagasi.

Õigusaktid

Tööohutust reguleerib igal tööalal, sealhulgas ka töödel tõstukitega, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Samuti tuleb arvestada Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel sätestatud määrustega:

• Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord, Sotsiaalministri 14.12.2000 määrus nr 80;

• Töötajate tervisekontrolli kord, Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74;

• Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine, Sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82;

• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord, Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määrus nr 146;

• Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord, Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 12;

• Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas, Sotsiaalministri 30.11.1999 määrus nr 75;

• Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Vabariigi Valitsuse 21.12.1999 määrus nr 402;

• Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus nr 377;

• Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrusega nr 13;

8

• Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26;

• Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord, Vabariigi Valitsuse 25.01.2002 määrus nr 54.

HSE tasulised ja tasuta publikatsioonid on kättesaadavad posti teel tellides HSE Books, PO Box 1999, Sudbury, Suffolk CO10 2WA Tel: 01787 881165 Fax: 01787 313995 Website: www.hsebooks.co.uk (HSE tasulised publikatsioonid on kättesaadavad ka raamatukauplustes) HSE InfoLine Tel:08701 545500 Fax: 02920 859260 e-post: hseinformationservices@natbrit.com , or write to HSE Information Services Caerphilly Business Park, Caerphilly CF83 3GG HSE veebilehekülg: www.hse.gov.uk Seda publikatsiooni võib paljundada, v.a. reklaamiks, toetuseks või äritehinguks. Palun tunnistada algallikana HSE.

See teabeleht sisaldab hea tava kohaseid märkmeid, mis ei ole kohustuslikud, kuid sa võid leida, et nad on abiks, arvestades, mida sa pead tegema.

9

INDG284

Eterniitplaatidest katuse räästarenni puhastav mees komistas ja kukkus surnuks Töötamine katusel võib olla ohtlik. Surmaga ja tõsiste vigastustega lõppevaid kukkumisi esineb ehituses rohkem kui kusagil teisel tööalal. Peaaegu pooled ehitusel juhtunud õnnetustest on kukkumised katuselt või läbi katuse ning sageli on nad seotud habraste materjalidega. Iga kukkumine katuselt põhjustab vähemalt tõsise vigastuse. Riskid on reaalsed, olenemata sellest, kas töö on pikaajaline või lühiajaline. Paljud on saanud surma, kui on plaaninud olla katusel vaid paar minutit, et saada kiiret ülevaadet katuse seisukorrast. See teabeleht on mõeldud inimestele, kes teostavad katusetöid või on otseselt vastutavad nende tööde juhtimise või järelevalve eest. Kukkumised toimuvad peamiselt:

• katuse servadelt; • läbi tühimike või aukude katuses; • läbi habraste katusematerjalide või läbi katuseakende.

Lisaks on paljud inimesed saanud vigastada katuselt alla kukkunud või visatud materjalidest. Õnnetusi esineb mitte ainult katuseid ehitavate inimestega, vaid ka inimestega, kes teenindavad katuseid - puhastavad, lammutavad või kontrollivad neid.

TÖÖTAMINE KATUSTEL

10

Iga töö on katusel riskantne. Kõrgendatud ohutusnõuded on vajalikud ükskõik kui pikaajaline või lühiajaline töö on. Ettevaatusabinõude liigid võivad erineda ühel või teisel tööl, kuid ohutusgarantiisid mitte kasutada, on lubamatu. Käesolev teabeleht määrab ettevaatusabinõud, mis on olulised kõikide katusetööde jaoks ning siis kirjeldab ettevaatusabinõusid, mis on olulised erinevat tüüpi katuste puhul. ETTEVAATUSABINÕUD KÕIKIDE KATUSTE JAOKS Kas töö on paratamatu ? Parim võimalus katuselt alla või läbi katuse kukkumise ärahoidmiseks on kindlustada, et keegi kunagi ei lähe katusele. Esita küsimus: „Kas me peame seda tööd tegema?“ Näiteks, kui katus on terve, kas on siis peab puhastama teda üksnes kosmeetilisel põhjusel? Kui töö vajab tegemist, kas võib seda teha ilma katusele minemata? Näiteks, kui katus vajab kontrolli, kas võib seda läbi viia hindamisega sobivalt tõstukilt või platvormilt? Riski hindamine ja tegutsemismeetod Riski hindamine peab toimuma kõigi katusetööde puhul. Lihtsad tööd ei nõua suurt tegevusplaani, keerukamad tööd vajavad palju sügavamat analüüsi. Kõik katusetööd on ohtlikud ja on oluline, et riskid on määratletud enne tööde alustamist ning et vajalik varustus, sobivad ettevaatusabinõud ja tööde läbiviimise plaanid on koostatud ja täide viidud. Välja arvatud kõige kergemad tööd, kus vajalikud ettevaatusabinõud on lihtsad ja kergesti korratavad (nt. vastava katuseredeli kasutamine katuseharja kivide vahetamiseks), peaksid ohutud tegutsemismeetodid olema ette valmistatud. Need meetodid peaksid olema spetsiaalsed ja töö jaoks olulised ning selgelt iseloomustama ettevaatusabinõusid ja riski hindamise käigus määratletud töö korraldust. Diagrammid ja pildid võivad tihti öelda rohkem ning olla selgemad kui tekst. Kõik, kes on tööga seotud, vajavad töö õigeks läbiviimiseks täpseid teadmisi tegutsemisjuhendite kohta. Keerulisemate tööde puhul on vajalik, et keegi seletaks tegutsemisjuhendeid. Sageli on vaja töö ajal järelevalvet, et kontrollida, kas kõiki protseduure on korralikult jälgitud.

11

Katuse paigaldamine ja lammutamine Risk on kõige suurem katuse paigaldamisel ja lammutamisel. Oluline on sisse- ja väljapääsude turvamine. Miinimumnõue on korralikult kindlustatud redel. Katuseserva kaitse Kui tööd tehakse tingimustes, kus keegi võib kukkuda kõrgemalt kui 2m, tuleb esmalt paigaldada piisav katuseserva kaitse. Servakaitse peab vastama standardite miinimumnõuetele, või olema võrdväärne järgmiste nõuetega:

• peamine kaitsepiire vähemalt 910 mm kõrgusel katuseservast; • pöia kaitsepiire vähemalt 150 mm kõrge; • vahepealne kaitsepiire või tõke nii, et vahepealne tühimik poleks suurem kui

470 mm. Vahel on katusel rinnatis, mis kindlustab piisava kaitse. Kui seda rinnatist ei ole, on nõutav spetsiaalne servakaitse. Tööplatvormid Sama tähtis kui katuseserva kaitse on ka kindla ja kaitstud tööplatvormi hankimine. Paljudel juhtudel katus ise täidab selle ülesande, olles kindlaks tööplatvormiks. Vastasel juhul (nt. kui töötatakse viilkatuse korstnal) peaks olema täiendav tööplatvorm. Kukkumisvastane varustus Alati pole vajalik ega ka mõistlik piisavas koguses tööplatvormide ja katuseserva kaitsete hankimine. Sellisel juhul on nõutavad kas ohutusvõrgud või ohutusrakmed. Need ei välista inimeste kukkumist, kuid vähendavad õnnetusjuhtumi korral võimalikke vigastusi. Ohutusvõrkude kasutamisel kontrolli, kas need on kinnitatud katuse alla nii tugevalt kui võimalik, et vähendada miinimumini kukkumise vahemaad. Võrgu paigaldamine ei tähenda et sobivat tööplatvormi ja katuseserva kaitset võib ignoreerida, kuna esmane nõue on hoida ära inimeste kukkumine nende töökohal. Ohutusrakmete kasutamisel kontrolli, et need on kindlalt seotud piisavalt tugeva ankurduspunkti külge ja on alati kasutuskõlblikud. See nõuab kasutajalt distsipliini ja aktiivset töö korraldamise jälgimist.

12

Kukkuv materjal Hoia ehitusplats puhas: kõrvalda materjal mis võib kukkuda kuhjumise tagajärjel. Mitte kunagi ei tohi midagi visata katuselt alla. Kasutage kinniseid prügišahte. Vältida kõrvaliste inimeste ligipääs ohtlikule piirkonnale katusetööde lähedal. Kui seda pole võimalik garanteerida, kaalutlege ehitusprahi võrguga püüdmise võimalust, ventilaatorite kasutamist, kaetud jalgteid või samalaadseid kaitseabinõusid, et ära hoida kukkuvast materjalist põhjustatud vigastust. Erilist ettevaatust vajatakse töötsoonis, kus on juhuslikele inimestele juurdepääs katusetöödele piiratud. Võimalusel püüdke korraldada tööde läbiviimist ajal, et seal ei oleks möödujaid, nt. korraldage koolide remonditööd koolivaheaegadel. Kui seda pole võimalik korraldada, vähendage miinimumini juhuslike isikute juurdepääsu ohtlikule piirkonnale. Mõnel juhul on sobiv kasutada füüsilist kaitset, nt. kasutada kukkuvate materjalide kinnipüüdmiseks võrku. Pea meeles, et isegi nii peen aine nagu tolm võib põhjustada ebamugavust või vigastust silmadele.

Prügišaht on paigaldatud, et takistada ülearuse materjali sattumist keskkonda.

Koolitus Katusel ohutult töötamiseks vajavad töötajad teadmisi, vilumust ja kogemusi või peavad nad töötama kogemustega töötaja järelevalve all.

13

Töötajad peavad olema võimelised tundma ära riske, mõistma sobivaid töötamisviise ja olema pädevad järgmistes oskustes:

• kinnitada ja kasutada rakmete süsteeme; • kinnitada katuseserva kaitset; • kasutada liigutatavat juurdepääsuplatvormi.

Tavaliselt on niisuguse pädevuse saavutamiseks vaja koolitust. Ei ole lubatav loota, et töötajad „omandavad ohutusnõuded töö käigus“. Ilmastikutingimused Ära tööta katustel, kui ilm on jäine, vihmane või tuuline. Tuulepuhang võib katusetahvlit tassija kinni püüda ja katuselt alla puhuda. Et hoida ära naha päikesekahjustusi, tuleb kanda sobivat riietust ja kasutada päikesekreeme. Liiga tugev kokkupuude päikesevalgusega võib põhjustada nahavähki. Lühiajaline töö Töö on lühiajaline, kui ta kestab pigem minuteid kui tunde. Lühiajalise töö jaoks täieliku katuseserva kaitse muretsemine ei ole vajalik ega ka mõistlik, aga seda võimalust peab töökoha hindamisel arvestama ning seda ei tohi automaatselt välistada. Liikuv juurdepääsuseade võib kindlustada nii katuseserva kaitse kui ka tööplatvormi. See võib olla eriti sobiv lühiajalise väikese töö jaoks, kui tellinguid ei ole otstarbekas püstitada. Kui täieliku katuseserva kaitse muretsemine ei ole vajalik ega mõistlik, on nõutavad kindlalt kinnitatud ohutusrakmed (vt. „Lühiajaline töö viilkatustel“).

14

HAPRAD KATUSED Mis on haprus ? Materjal on habras, kui ta ei kannata välja koormat kandva inimese kaalu. Katuse haprus ei olene ainult katuse materjali koostisest. Tähtsad on ka järgmised tegurid:

• materjali paksus; • vahemaad katusetalade vahel; • katusepleki profiil; • kinnituste tüüp, hulk, asend ja kvaliteet; • toetava struktuuri planeering, s.t. pikitalad; • materjali vanus.

Vahel on kogu katuse pind habras, nagu paljud eterniitkatused. Vahel on katus ainult osaliselt habras, sellisel juhul on haprad katuseplaadid segunenud mittehabraste plaatidega. Vahel on katus ajutiselt habras, nt. katuse ehitamise perioodil, kui ainult sisevooderdis on kinnitatud või kui katuseplaadid ei ole kindlustatud. Vahel on võimalik katuse haprust varjata, nt. kui vanad katused on üle värvitud. See juhend laieneb kõigile olukordadele. Katuse hapruses või mittehapruses tuleb veenduda enne töö alustamist. Kahtluse korral tuleb katust kohelda kui habrast seni, kuni on veendutud vastupidises. Tegelikult on väga ohtlik ilma eelneva kontrollita oletada, et katus ei ole habras. Kõrvaliste isikute juurdepääsu tõkestamine Kindlusta, et kõrvalistele isikutele on ligipääs katusele tõkestatud. Selleks võib viia sisse tööloa korra või blokeerida katusele juurdepääsu redelid. Kindlusta, et vastavad hoiatavad sildid oleks olemasolevatel katustel märgatavad, eriti katusele juurdepääsu kohtades. Töötamine hapral materjalil Mitte kunagi ei tohi mitte keegi töötada nii, et ei pööra tähelepanu haprale materjalile, välja arvatud juhud, kui on hangitud vastavad katted või muud kaitsevahendid, et pakkuda piisavat kaitset hapruse eest. Korralikult kinnitatud ohutusvõrgustik allpool katuse pinda kindlustab ühise kukkumisvastase kaitse seespool kaitsepiirdega maaala.

15

Ohutusrakmed võivad samuti olla head kaitsevahendid, aga kasutamisel nõuavad nad sobivaid kinnituskohti, mida võib olla raske leida habrastel katustel. Pealegi nad nõuavad kasutajapoolset distsipliini, koolitust ja püsivat järelevalvet, et tagada nende sihipärane ja veatu kasutamine. Toetusplatvormid peaksid olema vähemalt 600 mm laiad ja kui töö nõuab, siis laiemadki. Veendu, et toestusplatvormid on küllalt pikad, et pakkuda piisavat toestust risti üle katusetalade. Platvormid võiksid ühendada sillusena risti vähemalt üle kahe pikitala. Kui kasutada platvormi materjalide ladustamiseks, ei paku see aga piisavat tuge, kui ainuke toetav alus on habras materjal. Astumine mööda pikitalade ühendustalasid ei taga mingisugust kaitset. See on nagu jalutamine pingul trossil ja ei saa kunagi olla lubatav. Töötajad ei peaks pidevalt liigutama platvorme mööda katust. Ei ole lubatav loota paari laua kasutamisele, et „hüppega“ ületada habras katus. Veendu, et on hangitud piisavalt platvorme niisuguse tegevuse ärahoidmiseks ja ohutuks tööks. Ettevaatusabinõud on vajalikud, et ära hoida kellegi kukkumist platvormilt. Võimaluse korral varusta platvorm servakaitsega, mis koosneb ülemisest kaitsepiirdest, vahepealsest kaitsepiirdest (või samalaadsest kaitsest) ja pöiakaitsest. Töötamine hapra materjali lähedal Kaitse on vajalik, kui keegi möödub või töötab lähemal kui 2m haprast materjalist, näiteks:

• juurdepääsu ajal mööda räästarenne hapral katusel; • kui haprad katuseaknad või ventilatsiooniavad on paigaldatud mittehaprale

katusele; • juurdepääsu ajal töötamise kohale hapral katusel.

Kindlusta kõikjal, kus võimalik, et kõik ohtlikud haprad materjalid lähemal kui 2m inimestest, on kindlalt kaetud. Teine võimalus on täieliku katuseserva kaitse hankimine (ülemine kaitsepiire, vahepealne kaitsepiire ning varba kaitselaud) ümber, või piki habrast materjali, et hoida ära ligipääsu sellele. (Veendu, et katuseserva kaitse paigaldamisel kasutatakse piisavaid ettevaatusabinõusid, nt. ohutusvõrgu või ohutusrakmete kasutamine). Niisuguse kaitse kasutamine ei ole õigustatud sellisel juhul, kui töötaja lähedus haprale materjalile on mitteregulaarne ja lühiajaline, ehk minutite küsimus. Ohutusrakmed on harilikult sobiv lahendus ja neid võib kasutada seostatult püsivate juhttrossidega.

16

Piirid tuleb rajada „ohutute“ maaalade märgistamiseks, mis sisaldavad töötamise kohta ja liikumissuundi sinna ning sealt ära. Niisuguste maaalade kasutamisel:

• piir peaks olema vähemalt 2m kaugusel lähimast haprast materjalist; • piiri pole vaja selleks, et olla kooskõlas täieliku katuseserva kaitse

standarditega, kuid peab olema füüsiline kaitsebarjäär (lihtsalt värvitud joon või riideriba ei ole aktsepteeritav);

• tugev distsipliin on vajalik, et kindlustada kõikide tööliste ohutus kogu töötamise ajal.

TÖÖTAMINE VIILKATUSTEL Tavalisel viilkatusel juhtub enamus kukkumisi:

• katuseräästalt; • katuselt alla ja seejärel üle räästa serva libisedes; • läbi katuse, nt. katuse sõrestiku püstitamisel; • katuse viilu otstelt.

Katuseserva kaitse Töötamisel viilkatusel on täielik servakaitse katuseräästa tasemel kohustuslik. Servakaitse peab olema piisavalt tugev kandmaks selle vastu kukkuvat inimest. Mida pikem on kalle ja järsem on katuseviil, seda tugevam peab olema katuse servakaitse. Korralikult kavandatud ja kinnitatud tellinguplatvorm katuseräästa tasemel on harilikult piisav. Nõrgad tellingute piirded ei ole küllalt tugevad töötamiseks laiematel või järsematel katustel, eriti kui kalle on üle 30º. Mõnedel avaramatel katustel on kogu katuse ulatuses allalibisemise ja vastu katuseräästaid löömise tagajärjed nii rasked, et nende ärahoidmiseks on töökohal vajalikud vahepealsed platvormid. Kui töö nõuab ligipääsu katuse viiluotstele kuni 2m kaugusele, on nõutav katuse servakaitse katuseräästa tasemel. Liikuvad tööplatvormid võivad pakkuda head ligipääsu ja olla alternatiiviks liikumatule servakaitsele. Liikuvad tööplatvormid võivad olla eriti kasulikud lühiajalistel töödel (vt. „Lühiajaline töö viilkatustel“) ja lammutustöödel, kui katuses on tühimikud.

17

Viilkatuse servakaitse; tüüpilise toru monteerimine.

(a) toetatud akna ava kaudu (b) tööplatvorm on katuseräästa all (c) üles tõstetud telling. Mõõdud peavad olema järgmised:

(i) tööplatvormi laius 600 mm (ii) miinimum 910 mm (iii) maksimum 470 mm (iv) et tõusta katuse viilu joonele on miinimum kõrgus 150 mm (v) vahemaa põikpuude vahel ei ole rohkem kui 470 mm

Tüüpiline viilkatuse servakaitse. Kaitsepiirdeid joonisel (a) võib kasutada, kui ruum on piiratud, aga need ei ole suutelised välja kannatama nii suuri koormusi nagu (b) ja (c), mis ühtlasi on ka tööplatvormid.

ülemine kaitsepiire

keskmine kaitsepiire

tellingu laud

keskmine kaitsepiire

ülemine kaitsepiire

jala laud

18

Katuseredelid Katusekivid ja katusetahvlid ei kindlusta ohutut kõndimist, eriti kui nad on märjad. Õiged katuseredelid või katusel roomamiseks ettenähtud lauad on oluline abi igasugusele tööle viilkatustel. Lauad peavad olema piisavalt pikad ja ulatuma tugedele (vähemalt kolmele sarikale) ning olema kindlalt paigaldatud. Katuseredeli kinnitused peavad toetuma katuse teisele poolele ja ei tohi loota katuseharja kividele, mis võivad kergesti ära kukkuda. Ära kasuta räästarenne ühegi redeli toetamiseks. Katusele paigaldatud latid võivad asendada katuseredeleid. Kui tehakse selline valik, on oluline, et nende tugevus on eelnevalt kindlaks tehtud. Latid võivad sageli põhjustada õnnetust. Kui neid kasutatakse jalgealusena, tuleb nad kinnitada sarikate külge, mitte kaugemal kui 450 mm üksteisest. Lühiajaline töö viilkatustel Lühiajaline töö tähendab ülesandeid, mille täitmist mõõdetakse pigem minutites kui tundides. Siia kuuluvad niisugused tööd, nagu mõnede katusekivide asendamine või antenni reguleerimine katusel. Töö katusel on ikkagi ohtlik, isegi kui see kestab ainult lühikest aega. Sobivad ohutusabinõud on alati vajalikud. Lühiajalise töö jaoks pole hädavajalik katuse varustamine täieliku servakaitsega, aga kui see on olemas, tuleb teda kasutada. See ei tähenda, et töökohale pole vaja midagi muretseda. Miinimumnõuded lühiajaliseks tööks katusel on:

• ohutusabinõud juurdepääsuks katusetasandile; • õigesti konstrueeritud ja kindlustatud katuseredel.

Töötajad ei tohiks töötada otse katusekividel või katusetahvlitel.

19

Katusesõrestike ehitamine Võimaluse korral vähendage vajadust töötada kõrguses, monteerige katuse osad maapinnal ja tõstke nad kraanaga kohale.

Kui sõrestikud on monteeritud koha peal, tuleb muretseda ohutu töötamise platvorm, soovitavalt tuleks eraldada planguga tegevuspiirkond sõrestiku alla jääval alal nii kindlalt kui võimalik, või alternatiivselt kindlustades tööplatvormi sõrestiku lattidel. Kui kasutatakse eraldi olevaid platvorme, tuleb olla kindel, et platvormid suudavad kindlustada töölisele ohutuse ja et nad omavad servakaitset. Sõrestiku latid võivad kindlustada piisava servakaitse, aga mitte alati.

Katusesõrestik on ehitatud maapinnal ja tõstetud kohale, hoides ära vajaduse töötada hiljem avatud talade kohal.

Võimaluse korral tuleb muretseda vastav tööplatvorm, mis kaitseb kukkumise eest katuse sõrestiku ehitamisel. Kui platvorm ei paku kompleksset kaitset, siis tuleb kasutada kukkumist maandavaid ohutusvõrke. TÖÖSTUSLIK KATUSEEHITUS Teraskarkassi ja laia sillusega tööstuslike katuste ehitamine ja nendel töötamine toob kaasa palju ohte, nagu näiteks kukkumised:

• katuse servalt; • läbi tühimike osaliselt valmis katuses; • läbi vooderduspaneelide; • esiservalt, kui kaitsmata tühimikud on paratamatud; • karkassilt, näiteks katusetahvleid laadides.

Kõik need ohud võivad tekkida mitte ainult töötamisel, vaid ka teel tööle ja sealt ära.

20

Töö planeerimine Hea planeerimisega saab tööstushoonete katusega seotud ohte tunduvalt vähendada. Planeerimise põhielemendid on järgmised. 1. Vähendada töötajate vajadust katusel ringi jalutada:

• kasutades täielikult ära laadimisplatvorme; • tagades, et õiged katusetahvlid tuuakse õigele kohale õigel ajal; • planeerides töötamiskohtadele sobivad juurdepääsuteed.

2. Minimeerida kukkumisoht ohutute töötamiskohtade r ajamisega (nt. õigesti kaitstud tööplatvormid või tõstukid) selle asemel, et loota kukkumisel maandumist pehmendavatele vahenditele. Kukkumine katuseservalt Täielik 3-realine katuseserva kaitse (sisaldades ülemist piirdetala, pöiakaitset ja vahepealset kaitset) on nõutav igal pool, kus töö nõuab lähenemist katuse servale lähemale kui 2 m. Kukkumine läbi katusetühimiku Kui katuses on tühimik ning tööga on seotud tõenäosus läheneda lähemale kui 2m, peab katusetühimik olema kaetud. Kui seda pole võimalik teha, tuleb rajada servakaitse või viimase abinõuna paigaldada katusetühimiku alla ohutusvõrk. Kukkumine läbi vooderduspaneeli Vooderduspaneele tuleb pidada habrasteks, kuni pole lõplikult kinnitust leidnud, et nad seda ei ole. Ehitusala kattes ilmastikukindlalt, püüdke hoiduda vooderduspaneelide kasutamisest. Sellega hoiate ära vajaduse teistkordseks töötamiseks kõrguses, samuti ka suuremas ulatuses potentsiaalse hapra materjali olemasolu katusel. Kasutage võimalusel monoliitpaneele, et vähendada töömahtu kõrguses. Kukkumine katuse esiservalt Igasugustel tööde plaani muudatuste puhul on alati võimalik ohtlike tühimike ja aukude tekkimine nagu näiteks koht, mis on loodud järgmise esiserva tahvli paigaldamiseks.

21

Selle probleemi lahendamiseks on järgmised valikud:

• ajutised tõkked katuse esiserval, nagu telfersüsteem; • puur – tellingud; • ohutusvõrgud; • ohutusrakmed seostatult püsiva juhttrossiga

Ohutusvõrgud on lihtsamad ja järelikult ka eelistatum valik. Telfersüsteemid võivad olla kasulikuks abiks, kuid nad pole sobivad kõikidele katustele, nt. kui seal on katuserood ja katuseaknad. Pea meeles, et niisuguste süsteemide paigaldamine ja liigutamine võib tuua kaasa olulisi riske. Kui kasutatakse telfersüsteeme, kindlusta et:

• eksisteerib ohutu süsteem kärude paigaldamiseks ja demonteerimiseks; • kärude-süsteem on ühildatav pikitalade planeeringuga; • eksisteerib ohutu süsteem kärude liigutamiseks; • kärusid saab vabalt liigutada – kui see kiilub kinni võib olla ohtlik püüda seda

vabastada; • eksisteerib ohutu juurdepääs kärudele; • kärud on lukustatud asendisse, et ta ei pöördu kummuli kui keegi kukub selles; • eksisteerib sobiv kaitse kärusüsteemi lõpus, et keegi ei saaks sellest kukkuda.

Telfersüsteemi kasutamisel peab tööplaan olema hoolikalt läbimõeldud, et ära hoida mittevajalikke riske, nt. kas katusel töötajatel on võimalus peale käru edasi liigutamist uude asendisse lukustada see ilma, et tuleks astuda üle äsjatekkinud lõhede? Tagada, et töötajate kaitsmisel, kukkumiste eest läbi lõhede, mis tekkivad katuse esiääre liikumisel ettepoole, kasutatakse ükskõik kumba, kas ohutusvõrke või –trosse.

Ohutusvõrgud peavad olema kinnitatud sulundseina külge varem. Jälgi, et võrk oleks kinnitatud nii lähedale katuse alumisele poolele kui võimalik, et vähendada kukkumiste ulatust.

Ohutusvõrkude kasutamisel veenduda, et need:

• on paigaldatud nii tugevalt kui võimalik allpool katuse pinda;

• on kindlalt kinnitatud ja on

piisavalt tugevad kandmaks sellele kukkuvat inimest;

• on paigaldatud ja hooldatud

asjatundliku personali poolt.

22

Ohutusrakmete kasutamisel kindlusta, et need:

• on kindlalt kinnitatud nendele vastavas kinnituskohas (kärude kaitseseadme rööpad ei ole tavaliselt küllalt tugevad);

• on kasutajale sobivad ja on heas seisukorras; • on õigesti ja korralikult kasutatud – kindlustades neid nõudeid tugevdatakse

distsipliini. Ohutusvõrgustik on eelistatud kukkumisevastane vahend, kuna ta pakub kollektiivset kaitset. Võrgud võivad lihtsustada töötamise planeerimist ja võivad kaitsta mitte ainult katusel töötajaid, vaid ka teisi, näiteks kontrollijaid. Kukkuvad materjalid Tuleb vältida ehitusmaterjalide jäätmeid katusel, eriti mittetöisel ajal -nädalalõppudel ja puhkuseperioodidel. Kui materjalid on jäetud katusele, tuleb nad nii kaitsta, et tuul neid katuselt maha ei lükkaks. Kindlusta, et katuse ääre ümber on pöiakaitselaud. Kontrolli teiste töövõtjate juurdepääsu katusetööde piirkonnale, välja arvatud ehitusprahi võrku kogumise korraldamine, et tagada kaitse igaühele, kes töötab katusetööde ohualal. Raskuste käsitsi teisaldamine Ohtlike katusetahvlite teisaldamine on eraldiseisev ja nõudlik probleem katuseehitajatele ning võib viia seljavigastusteni, mis omakorda võivad põhjustada eluaegset valu ja töövõimetust. Vähendades miinimumini vajaduse raskuste käsitsi teisaldamiseks ja kasutades mehhaanilisi teisaldamise vahendeid, nt. materjalide ülestõmbamise köisi, et toimetada materjalid kätte sinna, kus neid on katusel täpselt vaja. Kus käsitsi teisaldamist ei ole võimalik asendada, tuleb luua süsteem, mis teeb käsitsi teisaldamise kergemaks. Töölised tuleb varustada teabega laadungi kaalust, mida nad peavad tõstma või kandma.

23

TÖÖTAMINE LAMEKATUSEL Lamekatusel on väga riskantne töötada. Inimesed võivad kukkuda:

• kogu katuse servalt; • servalt, kus töötatakse; • läbi avade, tühimike.

Serva kaitse Välja arvatud juhul, kui katuse rinnatis kindlustab piisava kaitse, on ajutine servakaitse nõutav enamike tööde ajal lamedal katusel. Nii katuse serv kui ka iga tühimik katuses peab olema kaitstud. Sageli on palju sobivam tühimikke kindlalt katta kui ümbritseda nad servakaitsega. Igasugune kaitse peab olema:

• paigal töö algusest töö lõpuni; • piisavalt tugev kandmaks selle vastu kukkuvat inimest või esemeid.

Võimaluse korral tuleb servakaitset toetada maapinnalt, nt. tellingutega nii, et katusel ei oleks takistusi töötamiseks. Kui ehitus on liiga kõrge selleks, et toetada maapinnalt, võib katuse serva püstäär toetada servakaitset, ka sel juhul on servakaitse piisavalt tugev. Servakaitset võib samuti olla toetatud vastukaaludega raamistikuga või tellingutega katusel. Kaitse peaks olema kohal kogu aja. Hooldussüsteemid on laialdaselt kättesaadavad, et võimaldada katuse parandustööd teha ilma et eemaldaks ühtegi kaitsvat tõkkepuud. Vastukaal on eemaldatud ja alusplaat tõstetud, et töötada katuseserva lähedal

24

Ohutute alade märgistamine Täielik servakaitse ei ole vajalik kui tehakse piiratud tööd suuremal katusel tuues kaasa nõude, et keegi ei läheks lähemale kui 2m avatud servast. Sellisel juhul tuleb piirata märgistatud ohutud alad, et keegi ei läheks töö ajal väljapoole, ega läheneks ohtlikule alale. Märgistatud alad tuleks:

• piirata nendest ohtlikest aladest, kust keegi võib kukkuda; • tähistada silmnähtava füüsilise tõkkega (täielik servakaitse pole vajalik, kuid ka

värvitud joon või lipuke ei ole piisavad); • vaadelda nagu tugeva kontrolli all olevat objekti, kindlustamaks, et keegi ei

satuks väljapoole seda ala (märgistatud alal pole mõtet, kui see nõue pole täidetud).

Lühiajaline töö lamekatustel Töö on lühiajaline, kui ta kestab pigem minuteid kui tunde. Lühiajaline töö sisaldab niisuguseid töid nagu lühiajaline kontroll või antenni reguleerimine. Töötamine lamekatusel on siiski ohtlik isegi siis, kui see kestab lühikest aega. Sobivad ettevaatusabinõud on vajalikud. Lühiajalise töö jaoks täieliku katuseserva kaitse muretsemine ei ole vajalik ega ka mõistlik. Sellistel juhtudel igaüks kes töötab lähemal kui 2m kaitsmata servast peab kasutama ohutustrakse. Kui kasutatakse ohutustrakse, peavad nad olema:

• sobivad kasutajale ja heas töökorras – vajalikud on täiuslikud traksid, ohutusvööd ei ole piisavad;

• kindlalt kinnitatud piisavalt tugeva kinnitusankru külge; • sobitatud võimalikult lühikeste rihmadega, et trakside kandja saaks teha

korralikult oma tööd; • tegelikult kasutuses – tugev juhtimisdistsipliin on vajalik, et seda garanteerida.

25

Soovitav kirjandus Täpsemat informatsiooni leiate: A guide to the Construction (Health, Safety and Welfare) Regulations 1996 INDG220 HSE Books 1996 Health and safety in roof work HSG33 (Second edition) HSE Books 1998 ISBN 0 7176 1425 5 Health and safety in construction HSG150 (Second edition) HSE Books 2001 ISBN 0 7176 2106 5 Tulevikus ei saa garanteerida selles publikatsioonis toodud viidete täpsust ja nende kättesaadavust. HSE tasulised ja tasuta publikatsioonid on kättesaadavad posti teel tellides HSE Books, PO Box 1999, Sudbury, Suffolk CO10 2WA Tel: 01787 881165 Fax: 01787 313995 Website: www.hsebooks.co.uk (HSE tasulised publikatsioonid on kättesaadavad ka raamatukauplustes) HSE InfoLine Tel:08701 545500 Fax: 02920 859260 e-post: hseinformationservices@natbrit.com , or write to HSE Information Services Caerphilly Business Park, Caerphilly CF83 3GG HSE veebilehekülg: www.hse.gov.uk Seda publikatsiooni võib paljundada, v.a. reklaamiks, toetuseks või äritehinguks. Palun tunnistada algallikana HSE.

See teabeleht sisaldab hea tava kohaseid märkmeid, mis ei ole kohustuslikud, kuid sa võid leida, et nad on abiks, arvestades, mida sa pead tegema.

26

Ehitusalane teabeleht nr 10 Sissejuhatus Teabelehel on esitatud teavet kokkupandavate liikuvtellingute (edaspidi liikuvtellingud) ohutuse kohta, et abistada neid, kes peavad oma töös seda konstruktsiooni kasutama. Liikuvtellingud on laialt kasutusel ning nendega juhtub sageli ka tööõnnetusi. Tööõnnetuste peamiseks põhjuseks on see, et liikuvtellingud ei ole nõuetekohaselt püstitatud või neid ei kasutata vastavalt eeskirjadele.

Alumiiniumist konstruktsioonid on kerged ning nad ei talu liigset koormust. Esimeseks ohutusnõudeks on liikuvtellingute tugev toetus ning iga lüli õige kinnitus. Kui tellingu osad ei ole korralikult kinnitatud, võivad tellingud kokku kukkuda. Tellingute ohutust töökohal reguleerib ka Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 13 «Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» muutmine

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a määrusega nr 322 Liikuvtellingute püstitamine Liikuvtellinguid toodetakse erineva suuruse ja konstruktsiooniga ning iga liikuvtellingute tootja või müüja peab ostjale kaasa andma üksikasjaliku juhise tellingute püstitamiseks ja toestamiseks. Kui tellinguid laenutatakse, peab laenutaja andma kasutajale kaasa asjakohased juhendmaterjalid. Iga liikuvtellingute püstitaja ja kasutaja peab saama vajalikud juhendmaterjalid. Liikuvtellingute püstitaja peab olema pädev seda tööd tegema.

KOKKUPANDAVAD LIIKUVTELLINGUD

27

Stabiilsus Liikuvtellingud tuleb püstitada tasasele pinnasele ning tema toetuspunktid peavad olema tugeval alusel. Liikuvtellingute tasakaalustamiseks ei tohi kasutada kive, ehitusplokke ega muid lahtisi esemeid. Mida kõrgemad on liikuvtellingud, seda ebakindlamad nad on. Liikuvtellingute püstitamisel tuleb juhinduda põhimõttest, et kui töö toimub välitingimustes või kui ruumis on kokkupuude tolmu, kemikaali või mõne muu ohuteguriga, ei tohi tellingu kõrgus ületada toetuspinnale toetuva aluse lühema külje kolme pikkust. Kui liikuvtellinguid kasutatakse ruumis sees tugeval pinnasel, võib liikuvtellingu kõrgus olla kolm ja pool toetuspinnale toetuva aluse lühema külje pikkust. Näiteks kui liikuvtellingu alus on mõõtmetega 2m x 3m, siis välitingimustes ei tohi liikuvtellingud olla kõrgemad kui 6m ning sisetöödel 7m. Alati tuleb jälgida ka juhendis esitatud kasutada lubatavaid liikuvtellingu kõrgusi. NB! Liikuvtellingute stabiilsus kaob, kui:

• puhub kõva tuul ; • liikuvtellingud on raskete seadmete või materjalidega ülekoormatud; • liikuvtellingutele tõstetakse raskeid materjale või toetatakse liurenne ; • kasutatakse raskeid või kohmakaid seadmeid, nt survepesurid, liivapritsid; • ronitakse mööda liikuvtellingute väliskülge ; • liikuvtellinguid kasutatakse redeli toetamiseks.

Sellisteks olukordadeks on vajalik kasutada tugevdatud liikuvtellinguid või liikuvtellingute madalamat kõrgust, kui seda lubaksid aluse mõõtmed. Enne liikuvtellingute kasutamist tuleb alati jälgida, et:

• liikuvtellingud oleksid vertikaalselt; • rattad on pidurdatud.

Juurdepääs Liikuvtellingute tööplatvormile peab olema vaba juurdepääs, et sinna tööle minek ja sealt äratulek toimuksid ohutult. Mööda liikuvtellinguid ronimine on ohtlik, seetõttu on vajalik ohutuse eesmärgil:

• liikuvtellingutesse sisseehitatud redelid; • liigutatavad redelid on paigaldatud ohutult liikuvtellingute konstruktsiooni

sisse.

28

Alati enne kasutamist tuleb kontrollida redeli ohutust. Redelilt maha astumise kohal peab olema käsipuu. Serva ohutus Kui tööplatvorm asub kõrgusel üle 2 m, tuleb tööplatvormi servad kindlustada. Kaitsepiirded peavad olema vähemalt 910 mm kõrgused ja platvormi servad 150mm kõrgused. Kaitsepiirete vahekäik ei tohi olla laiem kui 470 mm. Kivimüürid või muud barjäärid võivad jääda kaitsepiirdest sissepoole, kuid kaitsepiirded peavad olema sellise konstruktsiooniga, et töötajatel ei oleks võimalust kukkuda nende vahele. Liikuvtellingute liigutamine Liikuvtellingute liigutamisel:

• jälgida, et ei oleks takistusi; • jälgida, et pinnas oleks tugev ja tasane; • lükata või tõugata alusest, mitte kunagi ei tohi liikuvtellinguid liigutada

mootorsõidukiga; • jälgida, et liikuvtellingute ülemistel platvormidel ei ole inimesi või materjale; • mitte liigutada tugeva tuulega.

Ümberkaudsete inimeste kaitsmine Kui liikuvtellinguid kasutatakse rahvarohketes kohtades, tuleb kasutada veel lisaettevaatusabinõusid:

• platvormidel tohib olla vaid minimaalselt materjale ja seadmeid; • eraldada ohuala, et inimesed ei pääseks tellingutele ja töötsoonile liiga lähedale; • takistada juurdepääs redelitele või vajaduse korral eemaldada redelid.

Liikuvtellingute kasutamise korral kõnniteel tuleb kontrollida, kas tööde teostamiseks on ka vajalik kohaliku omavalitsuse luba.

29

Liikuvtellingute kontrollimine Pädev töötaja peab kontrollima liikuvtellinguid:

• enne esmakordset kasutamist; • peale põhjalikku ümberehitamist; • peale iga stabiilsuse kaotamise juhtu.

Kui liikuvtellinguid kasutatakse ühe koha peal üle seitsme päeva, tuleb liikuvtellingute seisukorda kontrollida regulaarselt, intervalliga mitte üle seitsme päeva ning iga kontrollimise kohta tuleb koostada kirjalik aruanne. Õigusaktid Tööohutust reguleerib igal tööalal, sealhulgas ka töödel liikuvtellingutega, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Samuti tuleb arvestada Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel sätestatud määrustega:

• Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord, Sotsiaalministri 14.12.2000 määrus nr 80

• Töötajate tervisekontrolli kord, Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74

• Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine , Sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82

• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord, Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määrus nr 146

• Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord, Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 12

• Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas, Sotsiaalministri 30.11.1999 määrus nr 75

• Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Vabariigi Valitsuse 21.12.1999 määrus nr 402

• Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus nr 377

• Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrusega nr 13

• Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26

• Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord, Vabariigi Valitsuse 25.01.2002 määrus nr 54

30

HSE tasulised ja tasuta publikatsioonid on kättesaadavad posti teel tellides HSE Books, PO Box 1999, Sudbury, Suffolk CO10 2WA Tel: 01787 881165 Fax: 01787 313995 Website: www.hsebooks.co.uk (HSE tasulised publikatsioonid on kättesaadavad ka raamatukauplustes) HSE InfoLine Tel:08701 545500 Fax: 02920 859260 e-post: hseinformationservices@natbrit.com , or write to HSE Information Services Caerphilly Business Park, Caerphilly CF83 3GG HSE veebilehekülg: www.hse.gov.uk Seda publikatsiooni võib paljundada, v.a. reklaamiks, toetuseks või äritehinguks. Palun tunnistada algallikana HSE.

See teabeleht sisaldab hea tava kohaseid märkmeid, mis ei ole kohustuslikud, kuid sa võid leida, et nad on abiks, arvestades, mida sa pead tegema.

31

Ehitusalase teabelehe Nr 49 Sissejuhatus Allakukkumised on jätkuvalt peamised surma põhjustajad ehitusplatsidel. Käesolev teabeleht annab nõu redelite ja juurdepääsutellingute kasutajatele. Teabeleht nõustab ka neid, kes valivad seadmeid ning identifitseerivad kasutatavat varustust. Kõrguses töötamine peaks olema läbi viidud sobiva äärisega platvormilt. Kui platvormi kasutamine ei ole võimalik, võib kasutada redelit. Siiski tuleks redelit kasutada ronimiseks ning töökohana vaid kerge ning lühiajalise töö puhul. Varustuse valimine Otsustades, millist varustust kasutada, mõelge, mis tööd te peate tegema, kui kaua see kestab ning kus tuleb tööd teha. Ahvatlev on kasutada redelit erinevate tööde puhul, aga peaksite hindama tööplatvormi kasutamist, näiteks korralikult püstitatud liikuvtellingud või liikuv ülestõstetav tööplatvorm. Tööd, nagu räästarennide eemaldamine ja paigaldamine, asendusakende paigaldamine, värvimine või lammutamine, peaksid tavaliselt olema teostatud tellingutelt või tõstukilt. Ümberkaudsete inimeste kaitsmine

• enne kui püstitate tellingu kas üldkasutatavale maanteele, mõnele tänavale, kõnniteele, jalgteele või muule avalikult kasutatavale teele, tuleb pöörduda vastava omavalitsuse poole;

• veenduge, et tellingud on küllalt tugevad, et vastu pidada sinna ladustatud materjali ja varustuse raskusele;

• tellingud peavad olema sellised, et nad takistavad seal asuva materjali allakukkumist. Olenevalt töö iseloomust, võivad tellingud vajada tellisekaitseid, sulundseina või püüdevõrku. Kohtadesse, kus risk on kõrge, näiteks lammutamise või fassaadi puhastamise ajal, peab kasutama lisakaitsena kaetud jalgteid;

• tihedalt asustatud piirkondades nagu linna keskustes peaksid tellingute püstitamine ning lammutamine olema ette võetud siis, kui seal liigub vähem inimesi. Inimesi tuleb sobivate kaitsepiirete ja märgistuste abil takistada liikuda tellingute all ajal, kui neid püstitakse või demonteeritakse;

TELLINGUTEST JA REDELITEST ÜLDISELT

32

• ajal kui tellingud on jäetud järelevalveta tuleb takistada juhuslike inimeste juurdepääs tellingutele, näiteks tõstes redelid käeulatusest kõrgemale;

• ärge kunagi „loopige“ tellingutelt materjale alla. Kasutage mehaanilisi tõstukeid või prahirenne materjalide ja jäätmete tõstmiseks või kõrvaldamiseks.

Tellingute püstitamine

• Tellingud peaksid olema kavandatud, püstitatud, muudetud ja lammutatud pädevate inimeste poolt, kogu tellingutega seotud töö peaks toimuma pädeva isiku järelevalve all.

• Tellingute püstitajad peaksid alati, kui nad püstitatavad, muudavad või lammutavad tellinguid, omaks võtma ohutult töötamise süsteemi. Tavaliselt nõuab see allakukkumist takistavate kaitsevahendite kasutamist.

Tüüpilised kokkupandavad tellingud

• Kokkuvajumise takistamiseks vajavad kõik tellingud toestust. Üldotstarbelise tellingu platvorm peab olema vähemalt 60 cm laiune. Kõik tellingud peavad olema nõuetekohaselt kinnitatud või toestatud. Rohkem toestust on vaja kui:

- tugeva tuule tõttu on tellingud varustatud sulundseinaga või kaetud

võrguga; - tellingud on kasutusel materjali või varustuse laadimisplatvormina; - vinnad, tõstmisseadmed või prahirennid on tellingu külge

kinnitatud.

33

• Kokkupandavad tellingud peavad olema püstitatud vastavalt tootja instruktsioonidele ja võib vajada rohkem ühenduspunkte kui iseseisvad tellingud.

Tellingute turvaline kasutamine

• Ärge tõstke üles tellingutele laudu, ärge liigutage piirdeid või eemaldage ühenduskohti, et lihtsustada juurdepääsu töökohale.

• Konstruktsioonimuudatused peavad olema teostatud ainult pädeva tellingute püstitaja poolt.

• Ärge kunagi töötage platvormil, mis ei ole nõuetekohaselt komplekteeritud. • Ärge koormake tellinguid üle. Veenduge, et tellingud on sobivad kandma

raskust, mis on nende peale asetatud. Ladustage materjal nii, et raskus on jaotatud ühtlaselt.

• Veenduge, et juurdepääsuks tööplatvormile on olemas sobivad trepid või redelid.

Tellingute järelevalve

• Tellingud peavad olema pädeva isiku poolt kontrollitud:

- enne esimest kasutamist; - peale suuremate muutuste tegemist; - peale tellingute stabiilsuse kaotamist, näiteks peale tugevat tuult; - regulaarse ajavahemiku järel, mis ei tohi ületada seitset päeva.

Leitud vead tuleb parandada.

• Enne kui lepingu osapooled lubavad oma töötajail kasutada kellegi teise tellingutid, peavad nad olema veendunud, et tellingute kasutamine on turvaline.

34

Redelid

• Redelid peavad olema heas korras ning regulaarselt kontrollitud. Teil peaks olema vastav juhtimissüsteem, mis kindlustaks

redelite regulaarse kontrolli.

• Redelid peavad olema turvalised, tavaliselt kinnitatakse nad ülevalt toe külge.

• Et vähendada libisemise riski, peab redel olema nurga all, mille alushaara ühiku kohta tuleb neli ühikut kõrgushaara (vaata joonist).

• Juurdepääsuredelid peavad ulatuma umbes 1 meeter kõrgemale kui on tööplatvorm. See reegel tagab käele toe redeli peale ja maha tulemiseks.

• Ärge kavaldage ja pingutage üle: kui teete tööd redelilt, tehke kindlaks, et see on piisavalt pikk ja õieti paigutatud, et ulatuda ohutult tööni.

• Ärge ronige alla või ärge lõpetage redeli tööd ilma et te hoiaksite redelist kinni. Treppredelid

• Kasutage treppredeli ülemist platvormi ainult siis, kui seal on spetsiaalsed käetoed.

• Kindlustage, et treppredelid on paigaldatud alumisele tasemele ja neid kasutatakse kooskõlas valmistaja juhenditega.

35

Õiguslikud alused Health and Safety at Work etc Act 1974 Management of Health and Safety at Work Regulations 1999 Provision and Use of Work Equipment Regulations 1998 Construction (Health, Safety and Welfare) Regulations 1996 Viited ja informatsioon BS 5973:1993 Code of practice for access and working scaffolds and special scaffold structures ins teel Tower scaffolds CIS10 (rev) HSE Books 1997 Inspections and reports CIS10 (rev) HSE Books 1997 Health and safety in construction HSG150 (2nd edition) HSE Books 2001 ISBN 0 7176 2106 5 Protecting the public: Your next move HSG151 HSE Books 2001 ISBN 0 7176 1148 5 HSE tasulised ja tasuta publikatsioonid on kättesaadavad posti teel tellides HSE Books, PO Box 1999, Sudbury, Suffolk CO10 2WA Tel: 01787 881165 Fax: 01787 313995 veebileht: www.hsebooks.co.uk (HSE tasulised publikatsioonid on kättesaadavad ka raamatukauplustes ja tasuta teabelehed on allalaaditavad HSE veebilehelt www.hse.gov.uk) HSE informatsiooni töötervishoiu ja tööohutuse kohta saate: Infoline Tel:08701 545500 Fax: 02920 859260 e-post: hseinformationservices@natbrit.com , või kirjutage HSE Informatsiooniteenistusse Caerphilly Business Park, Caerphilly CF83 3GG Seda publikatsiooni võib paljundada, v.a. reklaamiks, toetuse saamiseks või äritehinguks. Palun kinnitada algallikana HSE.

Käesolev teabeleht sisaldab hea tava kohaseid märkmeid, mis ei ole kohustuslikud, kuid kindlasti sa leiad, et nad on abiks, arvestades, mis tööd sa teed.

36

Teabeleht MISC614

Sissejuhatus Teabeleht kirjeldab võimalusi, kuidas vältida kukkumisi korvtõstukist, mitte kuidas vähendada vigastuste raskust kukkumisel, samuti aitab valida erinevatesse tingimustesse sobivaid kukkumise eest kaitsvaid meetodeid. Kõik tõstuki tüübid, nii liigend- kui teleskooptüüpi, on tõstetava tööplatvormiga, kõige tüüpilisemad on nn tõstekorviga ning nad võivad olla:

• autodele monteeritud; • iseliikuvad; • järelkärule monteeritud.

Juhendmaterjal ei ole mõeldud ohutusjuhendiks tõstukitele, mida kasutatakse elektriliinitöödel või elektriliinide lähedal. Põhialused Korvtõstukiga tehtavate tööde ajal on juhtunud järgmisi õnnetusi:

• korvtõstuki kokkukukkumine ; • korvtõstuki platvormide ülekoormamine; • töötaja väljakukkumine tõstuki platvormi kaitsepiirdest; • tõstuki põrkamine vastu ehituskonstruktsioone.

Õnnetuste peamised põhjused:

• seadme rikked; • pinnase omadused; • rakmete mittekasutamine ; • vastu ehituskonstruktsioone põrkamine; • tõstuki kokkupõrge autoga; • tõstuki laadimine töötava mootoriga; • platvormi ülekoormamine.

KUKKUMISTE VÄLTIMINE KORVTÕSTUKIST

37

Platvormilt kukkumine on harilikult põhjustatud tõstuki äkkliikumistest – pinnase vajumine, tasakaalu kaotamine, ülepingutamine. Asjakohaste kukkumise eest kaitsvate kaitsevahendite kasutamine võimaldab vähendada ohtusid kukkumisel. Töötaja kaitseks kasutatav barjäär platvormi serva ümber on üks tõhusamaid kaitsevahendid, millega töötajat on võimalik kaitsta. Vaata ka teemat „Kukkumise eest kaitsvad vahendid“. Ohtude hindamine Tööandjad ja teised ohutuse eest vastutavad töötajad peavad tõstukiga töö korral hindama konkreetseid ohte, mis võivad põhjustada platvormidel töötavate töötajate kukkumist, seadme ülekoormamist ning leidma meetodeid riskide ohjamiseks. Arvestada tuleb järgmiste asjaoludega:

• kas ehitisel on esiletulevaid detaile; • millised on pinnase omadused; • kas pinnases võivad olla veel muud ohud; • kas tõstuk on nõuetekohaselt kontrollitud; • kas on muid tõstuki tööd takistavaid objekte (teraskonstruktsioonid, puuoksad

jne) Riskide ohjamine Kõigepealt tuleb vaadata, milliseid riske on võimalik kõige lihtsamini kõrvaldada, näiteks:

• tasandada aluspinnas ; • eemaldada pehme pinnas.

Kui pinnase eemaldamine ei ole otstarbekas, tuleb leida lahendused, kuidas kindlustada tõstukile kindel alus, et vältida tõstuki enda kukkumist või kukkumine tõstuki platvormilt. Riskide ohjamise meetmed võib jaotada kolme rühma:

• ohutu töökorraldus; • ohutu töökoht ; • ohutu töötaja.

38

Ohutu töökorraldus

• töö jaoks tuleb leida sobiv tõstuk, valiku tegemisel tuleb arvestada ka pinnase eripäraga, töökõrgusega, liikumisvajadusega, laadungi raskusega, samuti inimeste ja töövahenditega. Tõstukit ei tohi kasutada kraana asemel;

• tuleb olla kindel, et tõstuki tehnilist seisundit on kontrollitud vastavalt ettenähtud korrale, kontrolli puhul on arvestatud seadme töötamisel esinevaid tingimusi ning kontrolli tulemused kajastuvad seadme dokumentides. Tõstuki ohutuse eest vastutav isik peab tõstuki iga päev üle vaatama ning vähemalt korra nädalas täpsemini kontrollima;

• tuleb jälgida, et töötajad jälgivad tootja poolt antud juhendeid. Tõstukil on suur hulk jälgimist vajavaid detaile ja ühendusi. Samuti võivad ohutust põhjustada halb määrimine ja elektrisüsteemi vead;

• kui platvormi hüdraulilises süsteemis esineb tõrkeid, tuleb jälgida, milline kallak tekib tõstuki laskumisel. Kalde tekkimise korral tuleb jälgida, et inimesed ei satuks ohtu.

Ohutu töökoht

• töökohal ei tohi olla teisi liiklusvahendeid (transportööre, kallureid jne); • tõstuki väljaulatuvad osad ei tohi ulatuda teele, kui see ei ole võimalik, tuleb

kasutada ajutise kaitsemeetmena liikluse sulgemist; • kontrollida ja märgistada töökohal olevad võimalikud ohtlikud kohad näiteks

kanalisatsiooniluugid, kommunikatsioonikaevud, teeaugud jne, sest juba aluse reljeefi muutumine 75 mm võrra põhjustab tõstuki ümberminekut ;

• kontrollida, et kõik ajutised katted on piisavalt tugevad, et taluda platvormi poolt põhjustatavat koormust;

• kontrollida, et kõik ajutised katted ja luugid on ohutud. Nendega viia läbi samasugune kontroll nagu püsivate luukide korral;

• sisetööde korral määrata platvormi koormustaluvus nii üldisele kui punktkoormusele;

• veenduda, et toimub kontroll tööde ohutu läbiviimise üle; • vajadusel toimub omavaheline teabevahetus, näiteks tõstukite operaatorite

vahel omavahel teraskonstruktsioonide püstitamisel; • veenduda, et ilmastikuolud ei ole halvendanud pinnase vastupidavust, näiteks

pärast pikaajalist vihmasadu; • sätestada ohutust tagavad piirnormid, näiteks tuulekiirus, seejuures tuleb

meeles pidada, et igasugused tingimused võivad muutuda väga kiiresti, näiteks tuuletõmbuse teke;

• täita olemasolevaid erinõudeid, näiteks keemiatööstuses;

39

• õnnetusjuhtumite lahendamiseks peab olema hädaolukorra plaan ning et see plaan asub kõigile nähtaval ;

• kallakutel ja servade lähedal töö korral tuleb kaaluda alternatiivseid töövahendeid või meetodeid. Kui alternatiivid puuduvad, tuleb veenduda, et olemasolevad kaitseäärised on piisavad, vajaduse korral tuleb kindlustada kaitsebarjääre või tuleb leida sobiv tasakaaluasend.

Ohutu töötaja

• veenduda, et vajalikud laadimistööd toimuksid ohutul ; • veenduda, et töötajad on pädevad kontrollima ja töötama seadmetel, et nad

oskavad hinnata pinnast, eemale hoida kraanadest jne; • veenduda, et töötajatel on asjakohane väljaõpe; • veenduda, et igapäevane seadme kontroll vastavalt tootja juhenditele on tehtud; • veenduda, et töötaja oskab hinnata lähenevat ohtu; • veenduda, et avariilüliti on töökorras, milliseid ohulüliteid seadmel veel on,

kuidas tagada seadme ohutus ; • kui töökohal kasutatakse uut tüüpi või mudelit platvormi, siis kas see on antud

tööks sobilik. See on eriti oluline nõrga pinnase korral. Kontrollsüsteemid peavad tagama ohutuse ka töötaja vea korral.

Kukkumise eest kaitsmine Kuigi kõik kukkumiste eest kaitsvad süsteemid võivad olla rakendatud, ei ole paljude tööde korral veel õnnetuseoht täielikult välistatud, ning tuleb kaaluda veel järgmisi kaitsemeetmeid:

• kui töö on tõstukiplatvormiga kõrgel ja tööd tehakse elava liiklusega teel, näiteks elektriliinide või tänavavalgustuse parandamine, puuokste lõikamine, võib platvorm sattuda õnnetusohtu mõne mootorsõiduki tõttu;

• kui tõstukiga sõidetakse platvormi tõstetud asendis, võib platvorm riivata näiteks puuoksi, metallkonstruktsioone jne ;

• kui tõstetud platvormiga sõidetakse ebaühtlasel pinnasel; • metallkonstruktsioonide püstitamisel tõstukiga konstruktsioonide vahel

liikumisel võib põrgata vastu väljaulatuvaid detaile. Korvtõstukiga, millel on nõuetekohane piire, peab olema võimalik edasi sõita ka tõstetud platvormi asendi korral.

40

Kukkumise eest kaitsvad vahendid Töötaja võib kasutada piiretega korvtõstukis kahte tüüpi kukkumise eest kaitsvaid vahendeid:

• tõkestav süsteem – peatab inimese kukkumise piiretest välja, ka tõstuki ümberkukkumisel;

• kukkumist peatav süsteem – peatab inimese, kui ta on platvormi piirdest välja kukkunud, aitab ka tõstuki ümberkukkumisel.

Kui riskianalüüsi käigus on vaja planeerida, millist tüüpi kaitsevahendeid kasutada, siis tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

• konsulteerida tootjaga, kas tõstukit on võimalik kasutada kukkumist tõkestava süsteemi ühe osana, kas piirdel on sobivad ankurduspunktid? Peamised ankurduspunktid on samaaegselt ka tõkestava süsteemi osad. Ankurduspunktide testimise aluseks on standard BS EN 795: 1997. Tõstuki ankurduspunktid, mis on sobivad allakukkumiste vältimisteks ette nähtud kaitsevahendite kinnitamiseks, peavad olema märgistatud, mitut inimest nad suudavad kukkumise eest kaitsta;

• kui pärast kukkumist jääb tõstuk vetruma, tekivad kalde tõttu ohtlikud lisapinged, mida tuleb ka riskianalüüsi käigus arvestada;

• hinnata, kas kukkumisjärgne kokkupõrge teiste seadmete või inimestega põhjustab ohtu;

• kasutaja peab määrama tõstuki platvormi töökõrguse ning tagama, et kasutatavad allakukkumist takistavad seadmed on sobivad sellisele kõrgusele. Tüüpiline kukkumist peatav süsteem haarab kogu keha, 2 m trossi ja üle 5 m kõrguselt kukkumiselt lööki maandav seade. Vajadusel konsulteerida kukkumist peatava süsteemi edasimüüjaga, kas seade on piisav kasutatavate töökõrguste korral;

• jälgida, et võimalikul kukkumisteel ei ole rõdusid, varikatuseid jms, mille vastu kukkumise korral inimene võib sattuda;

• kui inimene on kukkunud, ja kukkumine on peatatud, tuleb tagada tema päästmine. Peab olema hädaolukorra plaan ning inimesed peavad läbima ka vastavad õppused.

Tõkestav süsteem Tõstuki platvormidel kasutatav tõkestav süsteem peab koosnema rakmetest (BS EN 361) ja trossidest (BS EN 354). Nendel ei ole üldiselt lööki pehmendavat mõju.

41

Harilikult kasutatakse sissetõmmatavaid rihmu, et tagada maksimaalne liikuvus koos piisavate piirangutega. Sissetõmmatavate rihmade kasutamise korral tuleb konsulteerida ka ohutusvahendi tootjaga, kas nende omadused ja vastupidavus on ikka kasutatavate tingimuste korral sobilikud. Kui kaitsevahendeid ei ole kasutatavate tingimuste korral katsetatud, ei tohi neid ka kasutada. Trossi pikkus (mõlemad, nii kinnitatavad pikkused ja sissetõmbamissüsteemi pikkus) tuleb hoolikalt valida ja peavad olema igati sobilikud tõstuki platvormiga. Nad peavad olema piisavalt lühikesed, et tagada töötaja ohutus kukkumise korral. Tööd veekogude lähedal Kui tõstukiga tehakse tööd veekogu lähedal, tuleb arvestada vette kukkumise ohuga. Selliste tööde korral tuleb kasutada ka päästevesti. Allakukkumise vältimiseks rakendatavate kaitsevahendite kasutamise juhendid Kasutajad vajavad juhendeid, kuidas kasutada rakmeid, trosse, päästevahendeid ning kuidas perioodiliselt seadmeid kontrollida, käidelda nii, et vältida kukkumist, kasutada kukkumist kaitsvaid isikukaitsevahendeid (eriti riidest valmistatud). Õigusaktid Tööohutust reguleerib igal tööalal, sealhulgas ka töödel tõstukitega, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Samuti tuleb arvestada Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel sätestatud määrustega:

• Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord, Sotsiaalministri 14.12.2000 määrus nr 80

• Töötajate tervisekontrolli kord, Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74

• Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine, Sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82

• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord, Vabariigi Valitsuse 13.05.2003 määrus nr 146

• Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord, Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 12

• Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas, Sotsiaalministri 30.11.1999 määrus nr 75

• Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Vabariigi Valitsuse 21.12.1999 määrus nr 402

42

• Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus nr 377

• Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrusega nr 13

• Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, Sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26

• Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord, Vabariigi Valitsuse 25.01.2002 määrus nr 54

HSE tasulised ja tasuta publikatsioonid on kättesaadavad posti teel tellides HSE Books, PO Box 1999, Sudbury, Suffolk CO10 2WA Tel: 01787 881165 Fax: 01787 313995 Website: www.hsebooks.co.uk (HSE tasulised publikatsioonid on kättesaadavad ka raamatukauplustes) HSE InfoLine Tel:08701 545500 Fax: 02920 859260 e-post: hseinformationservices@natbrit.com , or write to HSE Information Services Caerphilly Business Park, Caerphilly CF83 3GG HSE veebilehekülg: www.hse.gov.uk Seda publikatsiooni võib paljundada, v.a. reklaamiks, toetuseks või äritehinguks. Palun tunnistada algallikana HSE.

See teabeleht sisaldab hea tava kohaseid märkmeid, mis ei ole kohustuslikud, kuid sa võid leida, et nad on abiks, arvestades, mida sa pead tegema.