© Novo Nordisk KATSETE RASKUSE HINDAMINE...Direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel...

1

KATSETE RASKUSE HINDAMINE

DIREKTIIV 2010/63/EL TEADUSLIKEL EESMÄRKIDEL KASUTATAVATE LOOMADE KAITSE KOHTA

Hooli loomastparema teaduse nimel

© N

ovo

Nor

disk

Keskkonna

Sisukord

Katsete raskuse hindamise raamistikku käsitlev töödokument 1-19

Katsete raskuse klassifitseerimise protsessi, igapäevast hindamist 21-91 ja tegeliku raskuse hindamist selgitavad näited

Direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) rakendamise eest vastutavad riiklikud pädevad asutused

Katsete raskuse hindamise raamistikku käsitlev töödokument

Brüssel, 11.–12. juuli 2012 Komisjon moodustas katsete raskuse hindamiseks ekspertide töörühma, et hõlbustada direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) rakendamist. Kõiki liikmesriike ja peamisi asjassepuutuvaid organisatsioone kutsuti üles nimetama eksperte töös osalemiseks. Katsete raskuse hindamise eksperdirühm kohtus kaks korda: detsembris 2011, keskendudes geneetiliselt muundatud loomadele, ja mais 2012, et arutada üldist raamistikku loomade kogetavate katsete tegeliku raskuse hindamiseks. Käesolev dokument on eksperdirühma kahel kohtumisel ning liikmesriikidega toimunud arutelude käigus tehtud töö tulemus, millele lisati komisjoni õigusalased täiendused raskuse hindamise raamistiku, selle koostisosade, osalejate ning töövahendite ja meetodite kohta. Dokumendi kinnitasid direktiivi 2010/63/EL rakendamise eest vastutavate riikide pädevad asutused oma kohtumisel 11.–12. juulil 2012. Vastutuse välistamine Käesolev dokument on mõeldud kasutamiseks suunistena, mis aitavad liikmesriikidel ja teistel asjaosalistel, keda kõnealune direktiiv puudutab, selle sätteid ühetaoliselt mõista. Kõiki märkusi tuleks arvesse võtta teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset käsitleva direktiivi 2010/63/EL kontekstis. Ainult Euroopa Liidu Kohus on pädev tegema õiguslikult siduvaid otsuseid ELi õiguse tõlgendamise kohta.

1

Sisukord

Direktiivi 2010/63/EL asjakohased artiklid ...............................................................................3

Üldine taust ................................................................................................................................3

Raskuse hindamise üldised alused .............................................................................................4

Uuringule eelnevad kaalutlused.................................................................................................5

Raskuse näitajad.........................................................................................................................6

Ülakategooriad .......................................................................................................................6

Asjaolud, millega tuleks arvestada tegeliku raskuse hindamisel ...........................................7

Hindamise järjepidevuse tagamine ja tegeliku raskuse liigitamine ...........................................9

Katsepõhise hindamislehe väljatöötamine ...........................................................................10

Tegeliku raskuse hindamise järjepidevus.............................................................................10

Kes peaks andma teavet tegeliku raskuse hindamiseks? .........................................................11

Jälgimisvahendid, massiteabevahendid ja muud tegurid .........................................................12

I lisa Kliiniliste vaatluste mõisted ...........................................................................................13

II lisa Täiendav kirjandus, suunised ja veebis leiduv teave teaduslikes katsetes kasutatavate loomade heaolu hindamise kohta.............................................................................................16

2

Direktiivi 2010/63/EL asjakohased artiklid

− Artikli 4 lõige 3: „Liikmesriigid tagavad, et täiustatakse loomade kasvatamist, pidamist ja hooldamist ning katsetes kasutatavaid meetodeid, kõrvaldades või vähendades miinimumini loomadele põhjustatava võimaliku valu, kannatused, stressi või püsivad kahjustused.”

− Artikli 15 lõige 1: „Liikmesriigid tagavad, et kõik katsed klassifitseeritakse „taastumatu elutegevusega”, „leebeteks”, „mõõdukateks” ja „rasketeks” katseteks iga üksiku juhtumi puhul eraldi vastavalt VIII lisas sätestatud liigitamiskriteeriumidele.”

− Artikli 16 lõike 1 punkt d: „see [taaskasutus] on kooskõlas veterinaari soovitustega, võttes arvesse looma poolt terve elu jooksul kogetut.”

− Artikli 54 lõige 2: „Liikmesriigid koguvad igal aastal statistilist teavet, mis käsitleb loomade kasutamist katsetes, sealhulgas teavet katsete tegeliku raskuse kohta, ja katsetes kasutatavate ahviliste päritolu ja liike, ning teevad selle teabe avalikult kättesaadavaks. …”

Üldine taust

Direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohaselt tuleb projekti iga katse raskust prospektiivselt (ettevaatavalt) hinnata (artikkel 15) ja raskus klassifitseerida, liigitades katse „taastumatu elutegevusega”, „leebeks”, „mõõdukaks” või „raskeks”. VIII lisas antakse juhised tegurite kohta, mida tuleb arvesse võtta raskuse prospektiivsel läbivaatamisel, ja esitatakse mõned näited iga raskuse liigi kohta.

Aruandlust käsitlevas artiklis 54 sätestatakse statistilise teabe esitamise nõue loomade kogetud valu, kannatuste, stressi ja püsivate kahjustuste tegeliku raskuse kohta (vastupidiselt raskuse ettevaatavale hindamisele ehk prognoosimisele projekti hindamise ajal). Lisaks sellele on varasemate katsete tegelik raskus otsustavaks teguriks määratlemisel, kas looma võib edaspidistes katsetes uuesti kasutada (artikkel 16).

Need meetmed annavad võimaluse täiustada teaduse kvaliteeti ja heaolu projektiettepanekute ettevaatava läbivaatamise kaudu, võttes arvesse looma kogetud tegelikke kannatusi, suurendada läbipaistvust ja arusaamist teaduslike katsete mõjust looma heaolule.

Tegeliku raskuse ettevaatava hindamise, jälgimise ja dokumenteerimise peamiste eeliste hulka kuuluvad

• eelkõige võimalused täiustuste rakendamiseks ja kannatuste vähendamiseks, kuid ettevaatavad arutelud pakuvad üldiselt ka võimalust kaaluda, kas looma kasutamine on vajalik (asendamine) ja kas uuringu kava tagab loomade kasutamise vähendamise miinimumini (vähendamine);

• loomade suurem heaolu, näiteks juhul, kui kannatused on kiiremini tuvastatud ja leevendatud;

• suurem läbipaistvus, sest statistilised andmed peaksid paremini kajastama loomade heaolu tagamise tegelikke kulutusi;

3

• parem teabevahetus loomade kasutamise, hooldamise ja järelevalve eest vastutavate isikute vahel;

• andmed projekti tagasiulatuvaks hindamiseks, kui seda tehakse (artikkel 39); • heaolu suurenemise tulemusel paranenud teaduslike andmete kvaliteet; • täienenud teadmised raskuse hindamise ja kliiniliste tunnuste kohta, mis parandavad

hindamiste järjepidevust – eeldusel, et lähenemisviise ja tulemusi levitatakse, näiteks ajakirjade kaudu, arutelurühmades ja kohtumistel;

• teave teaduritele, loomatehnikutele ja laborite veterinaararstidele mõeldud koolituskursuste jaoks, kui tulemusi kasutatakse näidete esitamiseks;

• tõenduspõhine teave, mida saab kasutada samalaadsete tulevikus teostatavate projektide kahju-kasu ettevaatavaks hindamiseks.

Raskuse hindamise üldised alused

Raskuse täpsustamine katse jooksul peaks olema pidev protsess, mis algab uuringu esialgse kavandamisega, jätkub projekti jooksul looma katsepõhise iga päev toimuva seirega ja lõpeb tegeliku raskuse hindamisega katse lõpul, andes võimalusi välja selgitada tulevaste uuringute edasised täiustused.

4

Selle lähenemisviisi puhul on suurem võimalus tagada, et kolme tähtsat põhimõtet (asendada, vähendada, täiustada) võetakse arvesse ja rakendatakse läbivalt, et teabevahetus kõikide asjaosaliste vahel paraneb ning järjepidevus suureneb

Raskuse hindamise tõhususe eelduseks on

• meeskondlik lähenemisviis, mida toetavad erinevate erialaoskustega, kogemuste ja prioriteetidega inimesed, näiteks teadurid, loomatehnikud ja loomade hooldamisega tegelevad töötajad, vastutav veterinaararst;

• hea planeerimine; • kõikide seotud töötajate asjakohane jätkuharidus ja koolitus; • raskuse igapäevase hindamise süsteemid, mis on asjakohaselt välja töötatud,

lähtudes liikidest, tüvedest ja projektist, kaasa arvatud teadlikud ja korrapärased loomade vaatlused sobivate ajavahemike järel (näiteks suurem sagedus katsete ajal ja pärast katseid);

• asjatundlikud, tõhusad eeskirjad käitumise ja kliiniliste tunnuste hindamiseks; • vaatlustulemuste analüüs, et langetada kannatuste olemuse ja taseme kohta

põhjendatud otsus; • iga katse raskuse teadvustamine ja vajalike meetmete tundmine juhuks, kui see

saavutatakse või ületatakse; • ühtlustatud lähenemisviis üldistele järeldustele tegelike kannatuste kohta

(leebe, mõõdukas, raske) statistiliseks aruandluseks; • arvamused kolme üldtunnustatud põhimõtte (asendada, vähendada, täiustada)

rakendamise tõhususe ja edasiste uuringute võimalike täiustuste kohta.

Uuringule eelnevad kaalutlused

Protsess, mille ülesandeks on raskuse vähendamine teaduslike katsete ajal, algab kavandamise etapis kaalumisega, kas teaduslike eesmärkide saavutamiseks on vajalik ja põhjendatud elusate loomade kasutamine.

• Kui elusate loomade kasutamine on vajalik ja põhjendatud, on tähtis tagada, et valitakse asjakohane mudel ja uuring kavandatakse põhjalikult;

• kõik katse osad, mis võivad põhjustada valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi, tuleks tuvastada ja kaaluda võimalusi nende mõjude minimeerimiseks, näiteks otsides sobivaid andmeid kirjandusest, küsides nõu kolleegidelt, loomatehnikutelt, veterinaaridelt ja loomade heaolu üksuselt;

• soovitatav katsete eelselt määratav raskuse liik peaks põhinema iga uuringus kasutatava looma puhul eeldataval kõrgeima taseme raskusel;

• koostada tuleks loomade jälgimise kava, mis sobib uuringule ja on välja töötatud selle eripärasid arvestades. Standarditud terminoloogia, mida mõistavad kõik uuringuga seotud isikud, muudab aruandluse ja tõlgendamise arusaadavamaks;

5

• oluline on tagada piisava arvu väljaõppe saanud ja pädevate töötajate olemasolu, kes viivad katse läbi ning jälgivad loomi ja hoolitsevad nende eest.

Raskuse näitajad

Puuri (akvaariumi, aediku) tasandil tehtavate katsete raskuse hindamiseks on olemas käitumuslikud ja kliinilised tunnused. Nende kirjeldamiseks kasutatav terminoloogia peaks olema mõistetav kõikidele, kes osalevad loomade kasutamises, seires ja hooldamises. Mis tahes raskuse hindamise süsteemi jaoks on oluline vaadeldavate liikide (vajaduse korral tüvede) normaalse tervise, käitumise ja heaolu seisundi põhjalik mõistmine.

Eesmärgiks peaks olema:

• parima võimaliku elukvaliteedi saavutamine looma jaoks; • teaduslike katsete tagajärjel tekkinud kannatuste tuvastamine ja • minimeerimine, kuid

teaduslike eesmärkidega seotud järjepidevuse säilitamine.

Iga hindamissüsteem peaks võimaldama tõhusalt avastada kõrvalekaldeid normaalsest tervise ja heaolu seisundist, võimaldades vaatlejal andmed registreerida ja esitada iga looma kohta selge ja ühetaoline hinnang.

Raskuse hindamise korra määratlemiseks on võimalik kasutada lihtsat, hierarhilist lähenemisviisi, mis on asjakohaselt välja töötatud liikide, tüvede, indiviidide ja katse põhiselt. Puuri tasandil määratletava hindamisskeemi protsess peaks tuvastama mis tahes kahjulikud mõjud, mis võivad ilmneda looma eluajal, kaasa arvatud pidamistingimuste, kasvatuse, hooldamise ja käsitsemisega, samuti teaduslike katsete ja nende tagajärgedega seotud asjaolud. Kõikide kõnealuste kahjulike mõjude arvessevõtmine peaks kindlaks tegema näitajad, mida saab tõhusalt kasutada looma heaolu hindamiseks puuri tasandil. Need näitajad peaksid olema välja töötatud vastavalt liikidele, tüvedele ja kohaldavatele katsetele. Näitajad peaksid olema ka lihtsad mõista, tuvastada ja järjepidevalt registreerida. Siiski on oluline tagada tingimused ettenägematute kahjulike mõjude märkamiseks ja registreerimiseks, näiteks vaba tekstina.

Ülakategooriad

Allpool on loetletud teatavad üldised, kõikide liikide puhul kehtivad ülakategooriad, millest lähtutakse iga katse või loomahooldusprogrammi spetsiifiliste näitajate kõikehõlmava loendi koostamisel. Eesmärgiks on luua uuringupõhine näitajate loetelu, mis aitaks vähendada miinimumini kannatuse tunnuse märkamata jätmise riski, loomata liialt keerulist süsteemi, mis oleks tarbetult bürokraatlik ja aeganõudev.

Ülakategooriad on:

• välimus • organismi funktsioonid

6

• keskkond • käitumine • katsepõhised näitajad • vabad vaatlused (muud asjakohased vaatlused).

Iga sellise kategooria näitajaid saab kohandada mis tahes liigile. Neid tuleks kasutada vaadeldavate omaduste loendi koostamiseks, mida hindaksid vajaliku ametialase väljaõppega isikud, et langetada otsus looma tervise ja heaolu üldise seisundi kohta.

Osutatud näitajaid tuleks arutada ja valida koostöös isiku(te)ga, kes vastutab/vastutavad loomade heaolu järelevalve eest, ja asjakohasel juhul koos loomade heaolu üksusega. Seejärel tuleks näitajaid kasutada katsepõhiste puuri tasandi dokumenteerimissüsteemide väljatöötamiseks igapäevase vaatluse, seire ja hindamise jaoks.

I lisas esitatakse näide kõnealuste ülakategooriate alaneva jaotamise ja kasutamise kohta sobivate vaatluskriteeriumide väljatöötamiseks, kasutades ühtseid kirjeldavaid mõisteid.

II lisas esitatakse teave suuniste ja veebis avaldatud materjalide kohta, mis võivad olla abiks teaduslikes katsetes kasutatavate loomade heaolu asjakohase hindamise väljatöötamiseks.

Asjaolud, millega tuleks arvestada tegeliku raskuse hindamisel

Tähtis on mõista, et olenevalt konkreetsest olukorrast võib teguritel olla raskusele positiivne või negatiivne mõju, ning arvesse tuleb võtta ka liikide erinevusi.

Tegeliku raskuse hindamine peab toimuma individuaalselt, iga juhtumi puhul eraldi, kasutades igapäevase jälgimise käigus loomade kohta saadud vaatlusandmeid. Uuringu eesmärkidest lähtudes võib asjakohasel juhul kasutada täiendavaid parameetreid, kui need on olemas. Näiteks võivad näitajad, mida ei jälgita (nagu kehatemperatuur, kehakaal, biokeemilised parameetrid või biotelemeetria, nagu südame löögisagedus), olla uuringu jaoks samuti vajalikud ja neid tuleks arvesse võtta raskuse hindamisel, kui need pakuvad asjassepuutuvat lisateavet.

Individuaalse looma kohta teatatav katses kogetud tegelik raskus peaks olema esitatud katses esineval kõrgeimal tasemel ja mitte põhinema katse lõpus määratletud raskusel. Samuti ei tuleks hindamist käsitada kui lihtsat liitmisprotsessi, näiteks leebete katsete summa = mõõdukas raskus. Hinnang peaks põhinema looma kogemuste kokkuvõtlikul hindamisel katse algusest kuni lõpuni.

Allpool esitatakse näitlik nimekiri elementide liikidest, mida tuleb tegeliku raskuse hindamisel arvesse võtta ja kaaluda.

Katse, meetod

• kirurgiline/mittekirurgiline; • piirangu tase ja kestus;

7

• analgeesia/anesteesia tegemata jätmine, kui üks või mõlemad oleksid siiski vajalikud; • uus mudel või katse; • keskkonna elemendid (kaasa arvatud pidamisruum ja toidu/vee andmise piirangud); • stress/ebameeldivused; • korduskatsed ja nendevahelised ajavahemikud (vaja on kaaluda ka sagedust ja

„künnisest madalamate” sekkumiste kombinatsiooni); • taaskasutamine või jätkuv kasutamine.

Liik, tüvi, arenguaste, varasem kogemus • Peamine kaalutlus peaks olema järgmine: liikide ja tüvede (ning mõnikord

indiviidide) bioloogia ja käitumise mõistmine on vajalik, et raskust tõhusalt prognoosida ja hinnata;

• liik ja tüvi; • looma päritolu, näiteks teatud otstarbeks kasvatatud, uluk- või metsloom; • väljast hankimine (kaasa arvatud varasemad pidamistingimused) ja transport; • genotüüp, fenotüüp, sugu, vanus, immuunseisund; • loomulik käitumine ja bioloogia (näiteks erinevate meelte suhteline tähtsus, nagu

nägemine inimahvidel ja haistmine närilistel, ning mõju, mida neile võivad avaldada laboritingimused);

• üksikult/rühmana pidamine – põhjendus ühiseluliste loomade ühekaupa paigutamiseks või nende eraldamiseks väljakujunenud rühmadest lühikeseks või pikaks ajaks;

• ööpäevased rütmid, näiteks ööloomadega teaduslike või loomakasvatusega seotud katsete valgel ajal läbiviimise mõju;

• emast lahutamine kõikide liikide puhul, kaasa arvatud närilised; • tunnetuslikud võimed, teadlikkus, mälu, katsete mõju tajumine.

Sagedus, intensiivsus • Sageduse ja raskuse vahel puudub otsene seos, nimelt sageduse suurenemise tagajärjel

ei suurene tingimata raskus. Selle põhjuseks on asjaolu, et katsete või meetodite kordamise mõju raskusele sõltub mitmest tegurist, näiteks iga sekkumise intensiivsusest, kestusest, liikidest ja individuaalsest kogemusest;

• korduvate sekkumiste puhul esinev aklimatiseerumise potentsiaal, mis võib raskust vähendada, näiteks ahviliste puhul, kellega viiakse läbi leebeid katseid. Vastupidiselt võib kordamine raskust suurendada, näiteks stressirohke katse ootus, või hüperalgeesia teke, kui ette on nähtud kirurgiline operatsioon;

• positiivse tugevdamistreeningu potentsiaal, „auhinnad” pärast katseid; • „taastumistaseme” raskuse asemel tuleks dokumenteerida katse raskuse kõrgeim tase.

8

Mõju kestus

• Kestus on seotud tugevusega (ja seetõttu raskusega); • kas on võimalik rakendada varaseid humaanseid või teaduslikke lõpp-punkte.

Täiustuste tõhusus

• Asjakohane analgeesia, anesteesia ja operatsioonijärgne hoolitsus; • mitmekesistamine – nii keskkonna mitmekesistamine kui ka sotsiaalsete loomade

pidamine rühmas; • pidamine, kasvatamine ja hooldamine – kas on võimalik neid täiustada kooskõlas

kehtiva parema tavaga või kas katse eeldab piirangute kehtestamist, nagu paigutamine väiksematesse pidamiskohtadesse (näiteks ainevahetuse jälgimise puurid), võrepõrandad või kokkupuude keskkonnatingimustega, mis võivad stressi põhjustada;

• looma treenimine koostööks või harjutamine katseid taluma; • puuri tasandi hindamisskeemide tõhustamine.

Kumulatiivne raskus • Iga looma elu jooksul saadud kogemust, mille puhul eluaseme täiustamise suutlikkuse

piiramine või vajadus sagedase kinnipüüdmise, käsitsemise ja piiramise jms järele võib mõjutada raskust, tuleb arvesse võtta katse raames, mis hõlmab rida samme / sekkumisi;

• varasemad katsed, taaskasutamise korral; • taaskasutamist kaaludes tuleb arvesse võtta eluaja kogemus, kaasa arvatud sellised

elemendid nagu hankimine (näiteks varajane võõrutamine) ja transport.

Hindamise järjepidevuse tagamine ja tegeliku raskuse liigitamine

Uuringut kavandavad asjaomased teadlased vajavad üldiselt loomatehnoloogide, veterinaaride ja loomade hooldamisega tegelevate töötajate ettepanekuid, et tagada asjakohaste andmete olemasolu, mis on vajalik teadlike otsuste langetamiseks tegeliku raskuse kohta katse lõpul. Tegelik raskuse kategooria määratakse kindlaks puuri juures tehtud vaatluse käigus kogutud käitumise vaatlusandmete analüüsi, kliiniliste tunnuste ja muude seonduvate parameetrite alusel.

Järjepidevust toetavad järgmised tegurid:

- mitmesuguste ametialaste teadmiste, kogemuse ja prioriteetide arvessevõtmine –meeskondlik lähenemine;

- igapäevase hindamisskeemi kasutamise koolitus (kaasa arvatud vaatluste kirjeldamiseks kasutatav ühtne terminoloogia);

- erialateave looma tervise, heaolu ja käitumise kohta; - tulemuste regulaarne läbivaatamine;

9

- teabevahetus kõikide uuringu ja seire läbiviimise eest vastutavate isikute vahel (ülalt alla, alt üles, vahel ja omavahel);

- järelevalve (kohalik (näiteks loomade heaolu üksus), piirkondlik, riiklik, ELi tasand).

Tegeliku raskuse hindamise järjepidevuse tagamiseks tuleks arvestada järgmiste põhiteguritega.

Katsepõhise hindamislehe väljatöötamine

• Enne projektiga alustamist tuleks välja töötada ja kooskõlastada hindamislehed, mis on üles ehitatud liigi, tüve ja uuringu eripärasid arvestades;

• uuringupõhiste hindamislehtede väljatöötamiseks tuleks tõhusalt kasutada kogu olemasolevat asjassepuutuvat teavet, näiteks varasemaid kogemusi, in vitro või in silico katsete tulemusi, kirjanduse andmeid, pilootuuringute tulemusi ja inimeste või teiste loomade puhul täheldatud kliinilisi tunnuseid;

• puuri tasandil tehtava vaatluse jaoks peaks olema kättesaadav teave jälgimist vajavate parameetrite ja seireskeemi kohta;

• prospektiivne raskuse liigitamine „dikteerib” teatud määral operatiivsel tasandil vaja mineva osaluse, olenemata sellest, kas meeskondlik lähenemisviis on jälgimise ajal vajalik, ning tegelikes vaatlustes ning dokumenteerimisprotsessis osalejad. Isikud, kes töötasid välja uuringupõhise hindamisprotokolli, peaksid läbi viima ja kinnitama ka tegeliku lõpliku raskuse määramise;

• olenevalt uuringu keerukusest võivad olla abiks eraldiseisvad hindamislehed eraldi elementide jaoks, näiteks standardkirurgia/perioperatiivne hooldusleht, mida kasutatakse hindamiseks koos vajaduspõhise uuringuskeemiga;

• mõnel juhul on vaja uuringupõhistele hindamislehtedele lisada asjassepuutuv teave koloonia haldamise kohta, näiteks GM-loomade kasvatamise ja kasvu andmed.

Tegeliku raskuse hindamise järjepidevus

Tegeliku raskuse hindamine viiakse läbi katse lõpul ja selleks on vaja langetada otsuseid ka looma kogetud kogu tegeliku raskuse kohta, lähtudes igapäevase hindamise andmetest ja võttes arvesse läbi viidud katseid.

• Üheks tavapäraseks lähenemisviisiks on määratleda „leebe”, „mõõdukas” ja „raske” tase iga igapäevase hindamise juures kasutatud näitaja puhul, ja seejärel hinnata nende raskus eraldi iga juhtumi korral.

• Samuti nagu igapäevase jälgimise korral, on oluline, et tegeliku hindamise kriteeriumid kujundatakse katse, liigi ja tüve iseärasusi arvestades; näiteks kehakaalu vähenemine 10 % võrra avaldab väga erinevat mõju noore kasvava

10

roti, täiskasvanud, kiiresti areneva kasvajaga hiire või täiskasvanud koera tervisele ja heaolule.

• Ajavahemik, mille jooksul teatud näitajad avalduvad, on samuti oluline tegur, eriti seoses kaalulanguse ja toidu/vee tarbimisega.

Hindamisel kasutatakse igapäevase hindamise skeeme, võttes arvesse loomaga läbi viidud katse iseloomu, kahjulike mõjude avaldumise kestust ja looma võimalikku taaskasutamist. Ehkki sellega kaasneb ka teatud määral subjektiivsust, peaks vaatleja nõuetekohase koolituse eesmärk olema kõnealuse subjektiivsuse vähendamine. Tegeliku raskuse määramine, kui avastatakse surnud loomad

• Kui avastatakse surnud loom, mis tähendab, et eutanaasiat ei tehtud, võib see olla katse tagajärg või tuleneda muudest sõltumatutest põhjustest1;

• surnult leitud loomade puhul tuleks tegelik raskus registreerida kui „raske”, välja arvatud juhul, kui on võimalik teha põhjendatud järeldus, et loom ei kannatanud enne surma raskelt;

• kui ei ole tõenäoline, et surmale eelnes raske kannatus, peaks tegeliku raskuse liigitus kajastama teadaolevaid kogemusi enne surma. Sellised tegurid nagu jälgimise sagedus, analgeesia kasutamine jms tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta;

• „(püsivat) kahjustust” saab kogeda vaid elav loom. Välja tuleks töötada raskuse klassifikatsiooni igapäevase hindamise ja lõpliku, tegeliku raskuse hindamise protsessi selgitavad näited ja teha need teaduslikele ringkondadele kättesaadavaks.

Kes peaks andma teavet tegeliku raskuse hindamiseks?

• Mõjude vaatlus ja dokumenteerimine on sageli tegeliku raskuse määramisest

eraldiseisvad protsessid; • loomade tõhusa igapäevase jälgimise tagamiseks tuleks määratleda selged

vastutusvaldkonnad koos asjakohase toetuse ja järelevalvega; • järjepidevuse edendamiseks tuleks kehtestada kontrollimenetlus, näiteks

erinevate inimeste esitatud hindamistulemuste võrdlemiseks; • loomade vaatlemise ja seirega ning tegeliku raskuse hindamisega seotud rollid

peaksid olema paindlikud ja kohandatavad, lähtudes asjaomase uuringu keerukusest ja raskusest, ehkki õigusjärgselt vastutab kannatuste tuvastamise ja võimalikult väikeseks muutmise tagamise eest projektiloal märgitud isik;

1 Statistilise aruandluse eesmärgil peaks tegelik raskus viitama esmajärjekorras katseprotseduuride raskusele, mitte aga sõltumatutele sündmustele nagu haiguspuhangud või puuride üleujutamine. Seda tüüpi sündmusi saab seostada terviseprobleemide või kasvatus- ja hooldustavadega, mitte katsete tõttu tekkinud kahjustustega, kuid siiski tuleks need dokumenteerida, edasi uurida ja võtta meetmed nende kordumise ärahoidmiseks.

11

• loomade heaolu üksustel peaks samuti olema roll järjepidevuse/ühtsuse tagamises asutuse tasandil;

• riiklikud komiteed ja pädevad asutused võivad samuti anda oma panuse järjepidevuse edendamisse.

Jälgimisvahendid, massiteabevahendid ja muud tegurid

• Hindamislehtede kasutamine tuleks läbi mõelda projekti kavandamise etapis; • hindamisleht peaks olema nii lihtne kui võimalik, kuid nii üksikasjalik kui

vaja, ning kohandatud uuringu tüübile; • varem välja töötatud hindamislehti võib kasutada, kui need on kooskõlas

uuringu, liigi ja tüve eripäradega; • elektrooniline andmete kogumine võib aidata tagada järjepidevust ja

hõlbustada juurdepääsu kogu asjassepuutuvale teabele; • soovitatav on kasutada ühtlustatud keelt ja terminoloogiat; • dokumenteeritud andmed peaksid olema võimalikult objektiivsed; • vaatlussüsteemide, mille puhul kasutatakse i) numbrilisi hindeid ja ii)

„binaarsüsteemi” (kus näitajate kohta tehakse märkus „olemas” või „puudub”), eeliseid ja puudusi tuleks kaaluda iga juhtumi puhul eraldi;

• iga tüüpi vaatlustulemuste registreerimisvahend peaks sisaldama vabas vormis teksti lisamise võimalust, samuti ettemääratud näitajaid, et ka ettenägematuid ilminguid oleks võimalik registreerida;

• kõikide asjaomaste töötajate tõhus koolitus on oluline, et spetsiifiliselt käsitleda raskuse ja heaolu hindamist, samuti jälgimismeetodeid;

• kehtestada tuleks teavitamiskava, et hõlmata kõik asjassepuutuvad töötajad; kava peaks sisaldama ettenägematute tulemuste kiire teatamise korda kõikidele asjaomastele isikutele ja vajaduse korral pädevale asutusele;

• jälgimine peaks olema eeldatud mõjudega proportsionaalne – katsed, mis võivad põhjustada „raskeid” kannatusi, vajavad üldiselt sagedasemat ja üksikasjalikumat seiret;

• määratleda tuleks selged sekkumiskriteeriumid, näiteks kui vaadeldakse teatud konkreetseid parameetreid või kui lähenetakse kannatuse eelnevalt määratletud tasemele. Kõik asjassepuutuvad töötajad peaksid olema nendest kriteeriumidest teadlikud, teadma, mida nende ilmnemisel teha ja kellele nendest teatada.

Kui raskuse hindamise protsessi rakendatakse tõhusalt, saavad nii loomad kui ka kõik nende hooldamise ja kasutamisega seotud töötajad kasu looma heaolu suurenemisest, teaduslikust usaldusväärsusest ja läbipaistvusest.

Raskuse hindamise protsessi ja kolme tähtsa põhimõtte rakendamisega seotud hea sise- ja välissuhtlus võimaldab saada veelgi ulatuslikumat kasu.

12

I lisa

Kliiniliste vaatluste mõisted

Iga raskuse hindamisskeemi edukus sõltub heaolu näitajate valikust, mis: • on hõlpsalt ja usaldusväärselt äratuntavad; • annavad selge ettekujutuse heaolu olemusest; • on seotud teadusliku uuringu, liigi ja tüvega (asjakohasel juhul); • on praktiliselt teostatavad ning ei häiri looma liialt ning • tagavad mõõtmise, tõlgenduse ja analüüsi järjepidevuse. Seetõttu on ühtne lähenemisviis kliiniliste vaatluste dokumenteerimisele saavutamist väärt eesmärk, aidates kaasa raskuse liigitamise ühtsete lähenemisviiside väljatöötamisele. See hõlbustab erinevate uuringute kliiniliste tulemuste võrdlemist ja raskuse hindamisega seotud isikute teavitamist. Vaatlused on üles ehitatud järgmise kuue ülakategooria põhjal:

Välimus / organismi funktsioonid / keskkond / käitumine / katsepõhised näitajad / vabad vaatlused

Ülakategooriad Valdkonnad, millele loomi vaadeldes keskenduda

Konkreetsed näitajad, mida jälgida

Kaalu langus/tõus Rasvumine Kõhnus

Keha seisund

Keha seisundi hinne, kui see on olemas Piloerektsioon Hoolitsemata/korrastamist ei toimu

Välimus

Karvkatte ja naha seisund

Rasvane karvkate

13

Karvade väljalangemine Dehüdratsioon – naha kurdumine Naha kahjustused – turse, kärn, haavand, vigastus/haav Rooja- või uriiniplekid

Eritis Okulaarne; nasaalne; urogenitaalne; porfüriiniplekid teatud liikidel, näiteks rotil Sisselangenud või „tuhmid” Suletud/pooleldi suletud

Silmad

Silma kahjustus/vigastus (näiteks sarvkesta haavand) Süljeeritus Suu

Hambumusanomaalia/ülekasvanud hambad „Valuilme” – näiteks pooleldi suletud silmad ja nina kõverdumine hiirtel Kõhu kokkutõmbed

Muu

Tursunud kehaosa, näiteks laienenud kõht Kiirenenud hingamine (tahhüpnoe) Raskendatud hingamine (hüperpnoe) Suurte raskustega hingamine (düspnoe)

Hingamine

Hingamisel on kuulda kähinat või muud heli Toidu/vee tarbimine Suurenenud/vähenenud Kehatemperatuur

Suurenenud/vähenenud; võimaluse korral mõõdetud kehatemperatuur (näiteks mikrokiibi või telemeetriaseadme, kontakt- või mittekontakttermomeetriga); jäsemete värv närilistel

Organismi funktsioonid

Meeled Halvenenud nägemine, kuulmine või tasakaal Ekskrementide olemasolu ja seisund Aseme märgamine, näiteks polüuuria tõttu Okse või vere esinemine

Keskkond Eluruumi keskkond, sealhulgas allapanu, pesamaterjal, mitmekesistamisvahendid

Kas loom kasutab mitmekesistamisvahendeid, näiteks pesamaterjali, närimisklotse

Käitumine Sotsiaalsed kontaktid Normaalse temperamendi muutused – kartlikud/agressiivsed kontaktid

14

teiste loomadega; rahutus (näiteks ilmsed põgenemisreaktsioonid, peitumine)

Isoleeritud või eraldunud sotsiaalse rühma teistest loomadest Korduv/stereotüüpne käitumine Karvade kitkumine (närilistel), trihhotillomaania

Soovimatu käitumine

Suurenenud agressiivsus inimeste või teiste loomade suhtes Ebanormaalne kehahoiak Ebanormaalne kõnnak; lonkamine; liikumatus/letargia/soovimatus liikuda, kui stimuleeritakse Koordineerimata liigutused

Kehahoiak ja liikuvus

Kõverdunud kõht; viltune pea Värinad Erinevad krambid

Muu

Häälitsemine; spontaanne või esilekutsutud. (Märkus: teatud liigid, näiteks närilised, häälitsevad tavaliselt ultraheli sagedusel, seetõttu tuleks kuuldavale häälitsemisele erilist tähelepanu pöörata. Küüliku häälitsused ei ole üldiselt inimestele kuuldavad, välja arvatud juhul, kui loom on stressis).

Katsepõhised näitajad

Tuvastatakse konkreetse projekti, selle potentsiaalsete kahjulike mõjude ja nende eeldatud näitajate alusel

Näiteks EAE mudeli puhul võib nende hulka kuuluda: saba toonuse kaotus, tagajäseme nõrkus, esijäseme nõrkus, paralüüs, kontrolli kaotamine põie üle

Vabad vaatlused Raskuse hindamise skeem peaks alati sisaldama võimalust registreerida mis tahes vaatluse ajal täheldatud ettenägematud negatiivsed mõjud heaolule.

15

II lisa

Täiendav kirjandus, suunised ja veebis leiduv teave teaduslikes katsetes kasutatavate loomade heaolu hindamise kohta

American College of Laboratory Animal Medicine (ACLAM) (2006) Guidelines for the Assessment and Management of Pain in Rodents and Rabbits, allalaadimiseks kättesaadav aadressil http://www.tinyurl.com/65ez5vh Assessing the Health and Welfare of Laboratory Animals (AHWLA) training resource. Vt http://www.ahwla.org.uk/index.html Canadian Council on Animal Care (CCAC) Welfare assessment. Vt http://www.ccac.ca/ ning klikkige Three Rs mikrosaidile, seejärel sisestage otsingusse „welfare assessment” (inglis- või prantsuskeelne) Categorising the severity of scientific procedures on animals - Summary and reports from three round-table discussions edited by Jane A. Smith and Maggy Jennings on behalf of the Boyd Group and the RSPCA, July 2004 Välja andnud by RSPCA Research Animals Department FELASA Working Group on the Reporting of Clinical Signs in Laboratory Animals (2012) – (trükiversioon) Institute for Laboratory Animal Research (ILAR) (2008) Recognition and Alleviation of Distress in Laboratory Animals. Washington, DC: National Academies Press Institute for Laboratory Animal Research (ILAR) (2009) Recognition and Alleviation of Pain in Laboratory Animals. Washington, DC: National Academies Press. Vt http://dels.nas.edu/animal_pain/ Johansen R, Needham JR, Colquhoun DJ, et al. (2006) Guidelines for health and welfare monitoring of fish used in research. Laboratory Animals 40: 323–340 Joint Working Group on Refinement (2011) A guide to defining and implementing protocols for the welfare assessment of laboratory animals. Laboratory Animals 45: 1-13 Leach MC et al. (2008) Identification of appropriate measures for the assessment of laboratory mouse welfare. Animal Welfare 17: 161-170 National Centre for the Three Rs (NC3Rs) Welfare assessment. Vt http://www.nc3rs.org.uk/welfareassessment

16

National Health and Medical Research Council (2008) Guidelines to Promote the Wellbeing of Animals Used for Scientific Purposes: The Assessment and Alleviation of Pain and Distress in Research Animals. Canberra: Australian Government. Vt http://www.nhmrc.gov.au ja sisestage otsingusse „pain and distress” Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) (2000). Guidance Document on the Recognition, Assessment, and Use of Clinical signs as humane endpoints for experimental animals used in safety evaluation. OECD Environmental Health and Safety Publications Series on Testing and Assessment No. 19. Paris: OECD Wells DJ, Playle LC, Enser WEJ, et al. Assessing the welfare of genetically altered mice. Täisversioon: http://www.nc3rs.org.uk/gamice. Kokkuvõte: Laboratory Animals 40: 111–114 Workman P et al. (2010) Guidelines for the welfare and use of animals in cancer research. British Journal of Cancer 102: 1555-1577, allalaadimiseks kättesaadav aadressil http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2883160/?tool=pubmed 1.2 Soovitatavad kasulikud ajakirjad täiendavaks lugemiseks Applied Animal Behaviour Science http://www.applied-

ethology.org/applied_animal_behaviour_science.html

Animal Technology and Welfare http://www.iat.org.uk/publications/atw.htm

Animal Welfare http://www.ufaw.org.uk/animal.php

Contemporary Topics in

Laboratory Animal Science and Journal of the American Association for Laboratory Animal Science

http://www.aalas.org/publications/index.aspx#ct

Lab Animal and Lab Animal

Europe

http://www.labanimal.com/laban/index.html

http://www.labanimaleurope.eu/

Laboratory Animals http://la.rsmjournals.com/

1.3 Soovitatavad märksõnad kirjanduse otsimiseks Järgmised märksõnad aitavad otsida teavet raskuse hindamise kohta: negatiivselt mõjutama

kahju/kasu hindamine

positiivsed näitajad raskuse ulatus

17

looma heaolu humaansed lõpp-punktid

positiivne heaolu haiguslik käitumine

looma kannatused vajadused käitumise kvalitatiivne hindamine

stress

hindamine objektiivne hindamine

elukvaliteet kannatused

ebamugavus valu täiustamine heaolu hindamine

stress valu hindamine hindamislehed heaolu näitaja

kahjustuse hindamine

valu mõõtmine hindamissüsteem heaolu tulemused

Tegeliku raskuse liigitamist käsitlev kirjandus ja allikad CCAC (1998) Guidelines on: Choosing an Appropriate Endpoint in Experiments Using Animals for Research, Teaching and Testing. Canadian Council on Animal Care, kättesaadav aadressil: http://www.ccac.ca/en_/standards/guidelines (ingliskeelne) ja http://www.ccac.ca/fr_/normes/lignes_directrices (prantsuskeelne) FELASA Working Group on Pain and Distress (1994) Pain and distress in laboratory rodents and lagomorphs. Laboratory Animals 28: 97-112 Jones HRP, Oates J and Trussell BA (1999) An applied approach to the assessment of severity. In: Hendriksen CFM. & Morton DB (eds), Humane Endpoints in Animal Experiments for Biomedical Research. Proceedings of the International Conference, 22-25 November 1998, Zeist, The Netherlands. Royal Society for Medicine Press Ltd., London, lk 40-47 LASA /APC (2008) Final Report of a LASA/APC Working Group to Examine the Feasibility of Reporting Data on the Severity of Scientific Procedures on Animals. Kättesaadav aadressil: http://www.lasa.co.uk/publications.html Morton, DB and Hau J (2011) Chapter 18: Welfare assessment and humane endpoints. In Handbook of Laboratory Animal Science, 3rd Edition, Volume 1 Essential Principles and Practices. Hau J and Schapiro, SJ (eds), CRC Press LLC, USA, lk 535-572 Prescott MJ, Morton DB, Anderson D, Buckwell A, Heath S, Hubrecht R, Jennings M, Robb D, Ruane B, Swallow J and Thompson P (2004) Refining dog husbandry and care, Eighth

18

report of the BVAAWF/FRAME/RSPCA/UFAW Joint Working Group on Refinement. Laboratory Animals 38 Suppl 1: S1:1-S1:94 Wolfensohn S and Lloyd M (2003) Handbook of Laboratory Animal Management and Welfare, 3rd Edition. Blackwell Publishing Ltd, Oxford (4. väljaanne koostamisel) (Kõiki internetiaadresse on viimati vaadatud 24. mail 2012.)

19

Katsete raskuse klassifitseerimise protsessi, igapäevast hindamist ja tegeliku raskuse hindamist selgitavad näited

Brüssel, 11. jaanuar 2013

Euroopa Komisjoni eksperdirühma koostatud ja direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) rakendamise eest vastutavate riiklike pädevate asutuste kohtumisel juulis 2012 heaks kiidetud raskuse hindamise raamistikku käsitlevas töödokumendis soovitatakse välja töötada näited, mis selgitaksid katsete raskuse liigitamist, igapäevast hindamist ja lõpliku tegeliku raskusastme hindamist ning teha need kättesaadavaks teadusringkondadele.

Sellest lähtudes valmistas eksperdirühm ette rea näiteid, mis annavad ülevaate töödokumendis kirjeldatud protsessi kohaldamise võimalustest erinevate katsete puhul. Näited on mõeldud abimaterjaliks pädevatele asutustele, kasutajatele, loomatehnikutele, veterinaararstidele ja kõikidele teistele asjassepuutuvatele töötajatele, et tagada valu, kannatuste ja stressi tõhus prognoosimine, äratundmine, võimaluse korral leevendamine ja järjepidev hindamine katsete käigus. Direktiivi 2010/63/EL rakendamise eest vastutavad riiklikud pädevad asutused kiitsid selle dokumendi heaks oma kohtumisel 23.–24. jaanuaril 2013.

Nende näidete kasutamisel on äärmiselt tähtis võtta arvesse rida olulisi tegureid:

• hea tava rakendamist eeldatakse läbivalt seoses pidamise, kasvatamise ja hooldamisega; katsete täiustamisega; hariduse jakoolitusega; hindamise pädevusega; asendamist, vähendamist ja täiustamist ning katse kavandamist puudutava ajakohase teabehankimise ja kohaldamisega;

• näidetele lisatud hindamislehtede näidised on ette nähtud koolitatud, pädevate, empaatiliste töötajate otsuste täiendamiseks, mitteasendamiseks. Eesmärk on soodustada süstemaatilisemaid ja objektiivsemaid vaatlusi, tulemuste dokumenteerimist ja kannatustehindamist, kuid mitte ametialaste otsuste arvelt;

21

• iga näide käsitleb hüpoteetilist, kuid realistlikku olukorda. Kõikide tegelikkuses ilmnevate üksikasjade hõlmamine ei oleks

asjakohane, kuid protsessi kohaldamise selgitamiseks on kirjeldatud piisavalt üksikasju;

• nagu töödokumendis kinnitatakse, on oluline raskuse hindamine läbi mõelda ja kohandada liikide, tüvede ja konkreetse kasutaja asutuses läbiviidavate katsete eripäradega. Seda arvestades soovitas ekspertrühm tungivalt vältida näidetele lisatud tabelite ja punktisüsteemide kasutamist esitatud kujul, isegi samade katsete puhul. Kõik raskuse hindamise skeemid tuleks järjepidevalt läbi vaadata, pidades silmas tõhusust, ning neid tuleks muuta vastavalt vajadusele;

• ka näited on vaja läbi vaadata, sest teadmised valu, kannatuste ja stressi näitajate kohta täienevad ning lähenemisviisid muudavad hindamisvõtteid ja raskusastet. Iga näite juurde on märgitud kuupäev, palume kontrollida Euroopa Komisjoni kodulehelt http://ec.europa.eu/environment/chemicals/lab_animals/interpretation_en.htm ajakohastamise kuupäevi;

• väga oodatud on tagasiside näidete kohta ning ettepanekud täiendavate katsete lisamise kohta; palume saata märkused aadressile env-

[email protected]

22

Sisukord

Mudel 1 Onkoloogilised uuringud ................................................................................................................................................................. 24

Mudel 1a. Inimeste kasvaja rakuliinide säilitamine immunoloogiliselt nõrgestatud paljastel hiirtel.......................................... 25

Mudel 1b. Uudsete farmatseutiliste ainete toime kasvaja kasvule ............................................................................................... 31

Mudel 2 Eksperimentaalne autoimmuunne entsefalomüeliit (EAE) hiirtel ................................................................................................... 39

Mudel 3 Artriit ................................................................................................................................................................................................ 48

Mudel 4 Insult ................................................................................................................................................................................................ 59

Mudel 5 Polüklonaalsete antikehade tootmine küülikul ................................................................................................................................ 72

Mudel 6 Geneetiliselt muundatud (GM) loomade tootmine ja pidamine ....................................................................................................... 79

Mudel GeneAtm1a(Funding)Lab ............................................................................................................................................................ 81

Mudel Tg(GeneB)Labcode ................................................................................................................................................................ 87

Mudel GeneCtm1a(Funding)Lab ............................................................................................................................................................ 89

23

Katsete raskuse klassifitseerimise protsessi selgitav näide Mudel 1: onkoloogilised uuringud (1a ja 1b)

Viimati täiendatud: 05/02/2013

1. Loommudelid onkoloogilistes uuringutes (1a ja 1b) Üldine taust: uudsete vähivastaste ainete hindamine in vivo Vähktõbi on arenenud maailmas sagedasemaid surma põhjusi ja elanikkonna vananemine toob vältimatult kaasa selle haiguse osakaalu kasvu. 2010. aastal oli vähktõvega seotud surma tõenäosus ELis enne seitsmekümnendat eluaastat umbes üks seitsmele. Seetõttu on vaja välja töötada uued, tõhusamad preparaadid vähktõve ravimiseks. Kasu hulka kuuluvad vähktõvest põhjustatud suremuse vähenemine ja tulevikus vähki haigestuvate inimeste elukvaliteedi parandamine.

Käesoleval ajal kasutatakse raalmodelleerimise ja in vitro meetodite kõrval, nagu rakukultuuride uurimine, uute vähiravimite väljatöötamiseks loommudeleid. Kui ühendite selektiivsus ja aktiivsus on in vitro kinnitust leidnud, katsetatakse loomadel ainult neid ühendeid, millel esinevad ootuspärased omadused. Taluvusuuringud viiakse läbi väikeste loomarühmadega, et enne ulatuslikumaid toimeuuringuid kindlaks määrata maksimaalne talutav doos (maximum tolerated dose, MTD) ja sobiv annustamisskeem. Loomadele avaldatava mõju raskusaste sõltub uuringu mudelitest ja eesmärgist. Näiteks kasvaja rakuliinide säilitamine ei tohiks avaldada olulist mõju heaolule, eeldades, et heast tavast peetakse läbivalt kinni, kaasa arvatud loomade asjakohane jälgimine ja varajaste humaansete lõpp-punktide (humane end-point, HEP) kehtestamine. Siiski võivad uuringute puhul, kus uudset ravi hinnatakse metastaatilistel mudelitel, hulgikasvaja arengu tõttu tekkida oluliselt suuremad heaolu probleemid ning tõenäoliselt avalduda tsütotoksiliste ravimite kahjulikud mõjud. Loomade heaolu ja kasutamise kohta vähi uurimisel on avaldatud mitmeid suuniseid, näiteks ajakirjas British Journal of Cancer (Workman et al. 2010). Need dokumendid annavad üksikasjaliku ülevaate erinevatest kättesaadavatest loomade kasvajate mudelitest, nende mõjust loomadele ja kannatuste vähendamisest miinimumini. Siinkohal tuuakse kaks näidet, mis selgitavad kasvajate loommudelite erinevaid raskusastmeid.

24

Allikas Workman et al. (2010) Guidelines for the welfare and use of animals in cancer research. British Journal of Cancer (2010) 102(11), 1555 – 1577; vabalt allalaaditav: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2883160/pdf/6605642a.pdf

1 a. Inimeste kasvaja rakuliinide säilitamine immunoloogiliselt nõrgestatud paljastel hiirtel Mõned inimese kasvaja rakuliinid ei paljune kultuuris soovitud määral ning aeg-ajalt tekib vajadus kirjeldada ja säilitada inimese rakuliine ksenogeensel in vivo mudelil. Uuring 30 isasele BALB/C paljale hiirele süstitakse vasakusse külge naha alla 10³ HCT 116 rakususpensiooni 0,1 ml-s soolalahuses. Loomad paigutatakse rühmana eraldi õhutatavatesse puuridesse (IVCs) koos allapanu- ja pesaehitusmaterjaliga. Loomade heaolu hinnatakse iga päev ning loomi kaalutakse iga 4 päeva järel. Loomi palpeeritakse kasvajate avastamiseks igal teisel päeval, ja iga tuvastatud kasvajat mõõdetakse nihikuga samuti igal teisel päeval. Kasvajate kogumiseks tehakse loomadele 15. päeval eutanaasia. Esialgne prospektiivne hindamine ning konkreetsete täiustamisvõimaluste ja humaansete lõpp-punktide (HEP) kaalumine

Mida loomad kogevad? Kui suuri kannatusi see võib põhjustada? Mis muudab selle raskemaks?

Kuidas vähendada kannatused miinimumini? Mida tuleb selles uuringus loomadega teha?

Kahjulikud mõjud Metoodika ja sekkumised Lõpp-punktid

Immunoloogiliselt Loomad on vastuvõtlikud nakkustele Paigutatud individuaalselt Kõik halva tervise tunnustega

25

nõrgestatud hiirte pidamine

õhutatavatesse puuridesse ja kasvatustavad kujundatud saastusriski vältivalt.

Loomad on paigutatud rühmiti ja tagatud elukeskkonna rikastamine stressi vähendamiseks.

Kasvatus ja hooldus vaadatakse üle, kui täheldatakse mis tahes stressi, agressiivsuse või käitumishäirete tunnuseid.

loomad surmatakse

Kasvajarakkude nahaalune süste

Üleminev ebamugavus pärast süstet Tehakse ainult üks süste

Süstitakse asjakohane kogus (maksimaalselt 0,2 ml).

Loomi jälgitakse tähelepanelikult süstele vahetult järgneval ajal.

Loomad surmatakse humaanselt, kui pärast süstet ilmneb tugevam kui kerge ebamugavus, ilma kiire taastumiseta (väga harva)

Kasvaja kasvamine Võib põhjustada ebamugavust või käitumis- või liikumishäireid.

Kasvajaga seoses võivad ilmneda infitseerumine või haavandid (kuid siirdeid ei tohiks esineda).

Kasvaja kasvu mõõdetakse igal teisel päeval.

Seireskeem hõlmab kehahoiaku, kõnnaku ja kasvaja suuruse ning seisundi hoolikat jälgimist.

Loomad surmatakse, kui kasvaja tekitab haavandeid või takistab tavapärast käitumist, kehahoiaku või liikumist, või ületab läbimõõdu 1,2 cm (Workman et al. 2010)

26

Analüüs Loomadel eeldatakse ainult LEEBE ebamugavustunde teket ja nad surmatakse, kui ilmnevad selle taseme kohta tugevad tervise või heaolu probleemid. Seetõttu on asjakohane prospektiivne raskusastme liigitus LEEBE. Käesoleva mudeli lõpus on esitatud täidetud vaatluslehe näidis. Kliinilised vaatlused Koostati hindamislehe alus, mis põhines kasvaja suurusel, kehakaalul, kehahoiakul ja kõnnakul, sest eeldati muude kliiniliste tunnuste väga vähest ilmnemist. Lehele jäeti ruumi vabas vormis märgete tegemiseks ootamatult avalduvate kliiniliste tunnuste kohta. Sissekanne NAD (no abnormality detected –kõrvalekaldeid ei avastatud) kinnitab, et loomad vaadati üle ja normist kõrvalekaldeid ei täheldatud. Allpool on lisatud näidis. Tulemused • Ühelgi loomal ei täheldatud olulist kaalulangust. • 5 loomal ei täheldatud kasvaja arengut. • 25 loomal arenes kasvaja küljel. Need kasvajad ei takistanud normaalset käitumist ja kasvaja maksimaalseks suuruseks mõõdeti 1 cm 14.

päeval, kui loomad surmati uuringuskeemi kohaselt kasvajate kogumiseks. • Ühes puuris täheldati teatud agressiivset käitumist ja võitlusi; ühel loomal esinesid hammustushaavad sabal ja seljal ning loom paigutati eraldi

puuri, haavu desinfitseeriti paikselt, kuni need paranesid; looma peeti kuni katse lõpuni. Tegeliku raskusastme hindamine • 29 looma läbisid uuringu ainult kui leebete kannatustega, mis olid seotud süstimisega ja kasvajate kasvuga.

Tegelikuks raskusastmeks määrati nende puhul LEEBE. 1 loomal esinesid hammustushaavad, mida tõhusalt raviti. Selle looma kannatused olid mõnevõrra raskemad agressiooni tõttu, kuid see ei olnud seotud katsega. Need juhtumid lahendati tõhusalt ja kannatused vähendati

27

miinimumini. Looma kogetud kannatused olid küll mõõdukad, kuid kuna see juhtum ei olnud katsega seotud, määrati katsega seotud tegelikuks teavitatavaks raskusastmeks LEEBE.

Vaatluslehe näidis (täidetud hüpoteetilise juhtumi põhjal)

Kasvaja kasv paljastel hiirtel – katse ja vaatlusleht

Puur 1 – hiired nr 1–5

Kuupäev Katse Kasvaja suurus (cm)

Kaal (g) Kliinilised vaatlused – kontrollida hoolikalt kehahoiakut ja kõnnakut

28.02 Nahaalune süste

1. – 21

2. – 22

3. – 21

4. – 22

5. – 22

Pärast süstimist heaolu probleeme ei esinenud

01.03 Hälbeid ei tuvastatud

02.03 Palpeerimine

Hälbeid ei tuvastatud


28

04.03 Palpeerimine

1. – 21

2. – 22

3. – 21

4. – 22

5. – 22



06.03 Palpeerimine


07.03 Teatud agressiivne käitumine, nähtavaid haavu ei ole

08.03 Kasvaja mõõtmine

1. – 0,1

2. – 0,1

3. – 0,1

4. – ilma kasvajata

5. – 0,2

1. – 21

2. – 22

3. – 21

4. – 22

5. – 22

Hiirel nr 1 hammustushaavad sabal ja seljal – kohalik ravi; paigutatud eraldi puuri. Eraldi paigutatud looma jaoks oli pesakast, kuid see eemaldati nelja ülejäänud hiirega puurist, juhuks kui see peaks vallandama agressiivsuse.

09.03 Hiire nr 1 haavad desinfitseeritud, paraneb hästi; ülejäänud loomade vahel agressiivsust ei

29

täheldatud


1. – 0,2

2. – 0,1

3. – 0,1


5. – 0,2

Hiire nr 1 haavad desinfitseeritud

11.03 Hiire nr 1 haavad desinfitseeritud


1. – 0,4

2. – 0,3

3. – 0,3


5. – 0,5

1. – 22

2. – 22

3. – 21

4. – 21

5. – 23

Hiire nr 1 haavad desinfitseeritud, desinfitseerimine lõpetatud.


14.03 Eutanaasia ja kasvajate kogumine

30

1 b. Uudsete farmatseutiliste ainete toime kasvaja kasvule – mitmeastmeline katse Uuring on kavandatud uudsete ainete toime hindamiseks kasvajarakkude kasvu vähendamisel või peatamisel. Kasvaja peab enne manustamise algust olema hästi välja kujunenud (tavaliselt piisab läbimõõdust 0,5 cm) – olenevalt uuringu kestusest võivad teatud kasvajad areneda maksimaalse läbimõõduni 1,2 cm, tavaliselt vehiiklit saavas kontrollrühmas. Tsütotoksilised ravimid võivad avaldada heaolule teatud kahjustavat mõju. 30 isasele BALB/C paljale hiirele süstitakse aeglaselt kasvavaid kasvajarakke (0,1 ml). Loomade heaolu hinnatakse iga päev ning loomi kaalutakse üks kord nädalas 3 järjestikusel nädalal. Kasvajaid mõõdetakse nihikuga 7. päeval ja 14. päeval; 20. päeval mõõdetakse kasvajaid uuesti, juhuslikult valitud loomadele hakatakse ainet süstima kõhukelmesiseselt kaks korda päevas 7 päeva jooksul. Esialgne prospektiivne hindamine ja ning konkreetsete täiustuste ja humaansete lõpp-punktide (HEP) kaalumine




Immunoloogiliselt nõrgestatud hiirte pidamine

Loomad on vastuvõtlikud nakkustele Paigutatud individuaalselt õhutatavatesse puuridesse ja kasvatustavad kujundatud saastusriski vältivalt.

Loomad paigutatud rühmiti ja tagatud elukeskkonna rikastamine stressi vähendamiseks.

Lisandunud haiguse tunnustega loom surmatakse

31

Kasvatamine ja hooldus vaadatakse üle, kui täheldatakse mis tahes stressi, agressiivsuse või käitumishäirete tunnuseid.

Kasvajarakkude nahaalune süste

Üleminev ebamugavus pärast süstet Tehakse ainult üks süste.

Süstitakse asjakohane kogus (maksimaalselt 0,2 ml).


Loomad surmatakse humaanselt, kui pärast süstet ilmneb tugevam kui kerge ebamugavus ilma kiire taastumiseta (väga harva)

Kasvaja kasv Võib tekitada ebamugavust või põhjustada käitumis- või liikumishäireid.

Kasvajaga seoses võivad ilmneda infitseerumine või haavandid (kuid siirdeid ei tohiks esineda).

Loomade igapäevane jälgimine, üldise terviseseisundi ja kasvaja kasvu seire

Seireskeem hõlmab kehahoiaku, kõnnaku ja kasvaja suuruse ning seisundi hoolikat jälgimist.

Farmatseutilised sekkumised, kui kasvaja saavutab läbimõõdu 0,5 cm (mõõdetud nihikuga).

Loomad surmatakse, kui kasvaja tekitab haavandeid või takistab tavapärast käitumist, kehahoiakut või liikumist või ületab läbimõõdu 1,2 cm (Workman et al. 2010)

Uudse farmatseutilise aine intraperitoneaalne süste

Üleminev ebamugavus pärast süstet.

Tsütotoksilised preparaadid võivad põhjustada diarröad, kaalulangust,


Maksimaalne kogus 10 ml/kg

Loomad surmatakse, kui kaalulangus ületab 20 % esialgsest kehakaalust. Loomad, kes ei söö või kellel esineb diarröa kauem kui 48

32

Analüüs Kasvaja suurusest, haavandite tekke võimaluse suurenemisest, süstimise sagedusest ja manustatud ainete kahjulikest mõjudest lähtudes on selle juhtumi asjakohane prospektiivne raskuse liigitus MÕÕDUKAS. Kas raskuse piirtase võiks olla LEEBE?

See pole tõenäoline, välja arvatud juhul, kui teaduslikud eesmärgid saavutatakse varasemate lõpp-punktide rakendamisega, näiteks vähendades kasvaja maksimaalsuurust. See tähendaks aine sellise annuse süstimist, mis teadaolevalt ei põhjusta olulisi kahjulikke kliinilisi mõjusid. Sellistel tingimustel võib raskuse asjakohane liigitus olla LEEBE. Kliinilised vaatlused Vaatluslehe näidis ja hindamislehe näidis on esitatud käesoleva mudeli kirjelduse lõpus Tulemused 30 isasest BALB/C hiirest kasutati 25 toime hindamiseks; 10 loomale manustati preparaati B annuses H, 10 loomale manustati preparaati B annuses X ja 5 loomale manustati preparaati C annuses Y;

anoreksiat või letargiat. päevas 7 päeva jooksul.

Kasutatakse annuste miinimumtasemeid (määratud pärast annuse suuruse uuringuid)

Heaolu hindamiseks kasutatakse kliinilist punktisüsteemi .

h, surmatakse.

Kliinilisele hindele määratakse ülempiir kui humaanne lõpp-punkt.

33

Tegeliku raskuse hindamine • 3 loomal ei kujunenud välja kasvajaid ja need surmati kui katse jaoks sobimatud – LEEBE • 2 loomal tekkisid kasvajarakkude süstekohas haavandid enne manustamise algust ja need surmati – MÕÕDUKAS • 10 loomal, kellele manustati preparaati B annuses H, arenesid suhteliselt väikesed kasvajad, olulist kehakaalu vähenemist ei täheldatud ja

kliinilisi tunnuseid ei esinenud – LEEBE • 7 loomal, kellele manustati preparaati B annuses X, täheldati kasvaja suuruse vähenemist, kehakaalu vähenemist 15 % võrra ja esines vedel

iste, kuid loomi peeti katse lõpuni - MÕÕDUKAS • 3 loomal, kellele manustati preparaati B annuses X, täheldati kasvaja suuruse vähenemist, kehakaalu vähenemist 15 %, anoreksiat ja nad olid

väga letargilised; need loomad surmati humaanselt 25. päeval – RASKE • 5 loomal, kellele manustati preparaati C annuses Y, jätkus kasvaja kasv, kehakaal suurenes, muid kliinilisi tunnuseid peale kasvaja kasvu ei

esinenud. Nendele loomadele tehti eutanaasia, kui kasvaja suurus ületas 1,2 cm – MÕÕDUKAS Hindamislehe näidis Looma nr

Kuupäev 01.06 02.06 03.06 04.06

Välimus

Kehakaal

Karvastiku seisund


Düspnoe ja/või tahhüpnoe

34

Toidu tarbimine

Keskkond

Vedelad isted või kõhulahtisus

Verine kõhulahtisus

Käitumine

Käsitsemine

Agressiivsus

Ebanormaalne kõnnak

Ebanormaalne kehahoiak

Soovimatus liikuda


Kasvaja suurus

Kasvajaga kaasnevad haavandid

35

Toimingud

Hinne 1 Jälgimise sageduse läbivaatamine

2 Täiendava hoolitsuse kaalumine, nt lisavedelikud

4 Konsulteerimine veterinaararstiga

6 Humaanse lõpp-punkti rakendamine

Kliiniliste hinnete näited

Liikumist takistav kasvaja

Koguhinne

Muud ilmingud

Välimus Hinne

Kehakaal

Kaalu kaotus 5–10 % 1



Kaalu kaotus 20 % + HEP

Karvastiku seisund

Karvastik veidi korratu 1

Kerge piloerektsioon 2

Tugev piloerektsioon 3

36


Tahhüpnoe (kiire hingamine) 1

Düspnoe (hingamisraskused) 3

Keskkond

Vedelad isted või kõhulahtisus 1

Verine kõhulahtisus HEP

Käitumine

Käsitsemisel pinges ja närviline 1

Käsitsemisel ilmses stressis, nt värisev, häälitsev, agressiivne

3

Liikumine

Kergelt ebanormaalne kõnnak/kehahoiak 1

Märgatavalt ebanormaalne kõnnak/kehahoiak

2

Olulised liikumisprobleemid / soovimatus liikuda

3

Liikumatu >24 h HEP

37


Kasvaja suurus >1,2 cm HEP

Kasvajaga kaasnevad haavandid HEP

Liikumist takistav kasvaja HEP

38

Katsete raskuse klassifitseerimise protsessi selgitavad näited Mudel 2: eksperimentaalne autoimmuunne entsefalomüeliit (EAE) hiirtel


Üldine taust

Eksperimentaalset autoimmuunset entsefalomüeliiti (EAE) kasutatakse hulgiskleroosi (sclerosis multiplex, SM) erinevate aspektide modelleerimiseks närilistel ja inimahvidel. SM on mitmekujuline kompleksne neuroloogiline häire, mis esineb noortel täiskasvanutel. Selle sümptomite hulka kuuluvad põletik, demüelinisatsioon (müeliini lagunemine) ja aksonite hävimine. Loommudeleid kasutatakse selle haiguse füsiopatoloogia uurimiseks ning võimalike kaitse- või ravistrateegiate hindamiseks, sealhulgas immunomodulatsioon, immunoloogiline kaitse, aksonite regeneratsioon ja müeliini taastamine. SM mitmekujulised-mitmefaasilised omadused eeldavad asjakohaste mudelite kasutamist haiguse erinevate staadiumidega seotud spetsiifiliste küsimuste lahendamiseks.

EAE puhul tekib immuunsüsteemis müeliinile suunatud aktiivsus, mis kutsub kesknärvisüsteemis esile põletiku ja avab hematoentsefaalbarjääri. See võib loommudelil põhjustada raske neuroloogilise sündroomi, millele peaks järgnema osaline taastumine esimeses kroonilises retsidiveeruva kuluga etapis. See etapp on seotud põletiku ja pöörduva demüelinisatsiooniga. Pärast 9–10 nädalat algab loomal progresseeruv vorm, mis on seotud kroonilise demüelinisatsiooni ja aksonite hävimisega. Selles staadiumis on võimalik hinnata erinevaid ravistrateegiaid. Humaansed ja teaduslikud lõpp-punktid tuleb hoolikalt valida, võttes arvesse uuringu eesmärke.

Kasutatud kirjandus ja allikad

Emerson MR et al. (2009) Enhancing the ability of Experimental Autoimmune Encephalomyelitis to serve as a more rigorous model of Multiple Sclerosis through refinement of the experimental design. Comparative Medicine 59: 112-128 Miller SD et al. (2010) Experimental Autoimmune Encephalomyelitis in the mouse. Current Protocols in Immunology.88: 15.1.1 – 15.1.20 Weissert R (ed) (2012) Experimental Autoimmune Encephalomyelitis - Models, Disease Biology and Experimental Therapy. Välja andnud In Tech, DOI: 10.5772/1190, http://www.intechopen.com Wolfensohn S et al. (in prep) Reducing suffering in Experimental Autoimmune Encephalomyelitis.

39

Uuring

Selles näites kutsutakse EAE esile neljal isasel ja neljal emasel Biozzi ABH hiirel (laialdaselt kasutatav tüvi, mille translatsioonilist väärtust peetakse kõrgeks), et hinnata SMi võimalikku ravi. Kasutaja kaalub projekti algsel kavandamisetapil kõiki võimalikke kahjulikke tegureid, mis võivad loomadele mõju avaldada ning selgitab välja kannatuse võimalikud põhjused, arutades seda loomatehniku ja loomade hooldamisega tegelevate töötajatega ning asjaomase veterinaararstiga. Uuritud täiustamisvõimalusi rakendatakse projekti raames. Hiired paigutatakse neljast samasoolisest loomast koosneva rühmana samasse eluruumi. Erilist tähelepanu osutatakse mikrokeskkonnale, sest EAEga loomadel ilmnevad olulised motoorikahäired. Puuridel on tugev põrand, saepurust allapanu, nõuetekohased varjumispaigad ja pesaehitusmaterjal ning närimisklotsid. Loomadele manustatakse põletikku tekitavat adjuvanti EAE esilekutsumiseks ja neid jälgitakse taastumise ja krooniliste ägenemiste ning remissioonidega etapil (9–10 nädalat). Kui progresseeruv vorm on välja arenenud, hinnatakse võimalike terapeutiliste ainete toimet hiirtele kolme nädala pikkuse uuringuga.

Esialgne prospektiivne hindamine ning konkreetsete täiustuste ja humaansete lõpp-punktide (HEP) kaalumine




Põletikku tekitava adjuvandi korduv süstimine

Ebamugavus või valu ettevalmistava süste tõttu.

Võimalik reaktsioon süstekohas, mis põhjustab ärritust või ebamugavust.

Paljude väikeste annuste nahaalune süstimine (mitte jalatalda ega sabajuurde).

Adjuvandi ja vehiikli koostis ärritab minimaalselt.

Loomi jälgitakse pärast süstimist.

Loomad surmatakse humaanselt, kui pärast süstet ilmneb tugevam kui üleminev mõõdukas valu või stress

40

Paralüüs, mis võib põhjustada stressi või rahutust: sabatoonuse kadumine, tagajäseme nõrkus, hüpomotoorika, jäseme paralüüs Urineerimishäired (kusepidamatus või -peetus).

Urineerimisfunktsiooni jälgitakse, kontrollides põit iga päev. Põis tühjendatakse vajadusel käsitsi kusepeetuse korral (jälgides hoolikalt valu või stressi ilminguid põie tühjendamise järel).

Kui loomadel on kusepidamatus, kontrollitakse sageli puuri allapanu- ja pesamaterjali niiskust; vajaduse korral asendatakse need uute materjalidega.

Tagatakse piisavalt varjumispaiku ja pesamaterjali.

EAE esilekutsumine – esialgsele raskele neuroloogilisele sündroomile järgneb taastumisfaas

Oluline kaalukaotus (nt kuni 35 %).

Tagatakse pidev juurdepääs veele ja toidule, mis asetatakse vastavate nõudega puuri põrandale.

Kehakaalu ja seisundit kontrollitakse iga päev ja hinnatakse sagedamini (vajaduse korral), kui kaal on hakanud langema.

Antakse niisutatud toitu ja vedelaid toitaineid, vajaduse

Humaanse lõpp-punkti rakendamine mis tahes järgmise kriteeriumi puhul:

• esijäseme bilateraalne paralüüs >24 h

• tagajäseme bilateraalne paralüüs kuni 5 päeva

• mis tahes enesevigastamine • pidev uriinipeetus/suutmatus

põit tühjendada • parees (liikumisvõime kaotus;

kerge paralüüs) • kaalukaotus 35 %* • söömise või joomise

lakkamine >24 h pärast haiguse algust

• mittetaastumine EAEst 3 nädalat pärast kliinilise haiguse algust

• lisandunud haiguse kliinilised tunnused, nt küürus asend

41

* Kaalu vähenemine 35 % võrra on äärmuslik lõpp-punkt, mis nõuab usaldusväärset teaduslikku põhjendust. Antud juhul on märkimisväärne kaalu vähenemine vältimatu ja loomad võivad sellest taastuda sobiva toetuse abil, näiteks lisasoojuse ja täiendava toitmisega, kaasa arvatud vajaduse korral käest toitmine. Lõpp-punkt 35 % määrati selle konkreetse uuringu puhul kui võimalus vähendada EAE esilekutsumise vajadust täiendavatel mõjutamata loomadel, mille raskus oleks oluliselt kõrgem „tavapärasemate” lõpp-punktide korral (näiteks 20 %).

Analüüs

Asjakohaseks peetakse raskuse prospektiivset liigitust RASKE, sest eelduste kohaselt kahjustab katse tõsiselt loomade üldist heaolu ja seisundit.

korral nahaaluse manustamisega.

Remissioonide/ägenemistega kliiniline kulg

Kroonilised neuroloogilised kahjustused

Kõiki stressitegureid vähendatakse, sealhulgas müratasemeid.

Keskkonna temperatuuri tõstetakse vajaduse korral, kasutades soojendajaid, täiendavat allapanu- ja pesamaterjali.

Uudse terapeutilise aine manustamine (progresseeruva vormi puhul)

Ebamugavus süste tõttu.

Aine kõrvalmõjud või toime puudumine.

Loomi jälgitakse pärast kandidaataine süstimist tähelepanelikult

Loomad surmatakse humaanselt, kui esineb mis tahes eespool osutatud näitaja või kui uudne terapeutiline aine tekitab kõrvalmõjusid

42

Kas raskusaste võiks olla MÕÕDUKAS?

Ehkki selle mudeli raskuse prospektiivne liigitus peaks eespool kirjeldatud põhjustel olema alati RASKE, võib retrospektiivne raskuse liigitus olla MÕÕDUKAS, olenevalt uuringu kestusest ja humaansete lõpp-punktide varajasest rakendamisest, nagu siin osutatud.

Kliinilised vaatlused

Uuringu jooksul jälgisid hiiri loomatehnikud ja hoolduspersonal, kasutades kliinilise hindamislehe süsteemi, mis oli kohandatud katseskeemiga pärast arutelusid kasutajate, loomatehnikute ja hoolduspersonali ning veterinaararstiga. See sisaldas kaaluga, karvkatte seisundiga, saba toonusega, põie kontrolliga, püstumisega, kõnnakuga, pareesi ja arenenud tunnustega (küljele toetumise asend; peaaegu täielik paralüüs; kiire, aeglane või sügav hingamine) seotud parameetreid. Kui projekt hõlmas raskeid katseid, jälgiti loomi tähelepanelikult ja kasutaja vaatas järjepidevalt raskusastme läbi, konsulteerides loomade heaolu üksuse, loomatehniku ja määratud veterinaararstiga. Selgitav hindamislehe näidis on esitatud allpool.

Asjakohase hindamislehe näidis

Tabel. EAE hiirte puhul kasutatud kliiniline hindamisleht

Kuupäev:

Välimus

Kehakaal

Karvastiku seisund


Põie kontroll

Saba toonus

43

Hingamine

Keskkond

Pesa seisund

Käitumine

Sotsiaalne käitumine

Kõnnak


Küljele toetumise asend

Püstumise aeg

Parees

Paralüüs

Muud tähelepanekud

(Vaba tekst)

Märkused. Iga näitajat hinnati alltoodud tabelis esitatud süsteemi kohaselt, kus (näiteks) „1” sisestati tabelisse „saba toonuse” järele, kui täheldati vähenenud kergitust, ja „ 2” „pesa seisundi” järele, kui pesa oli korrastamata.

44

Tabel. EAE kliiniliste näitajate hindamislehe hindamissüsteem

Hinne: 1 = Leebe 2 = Mõõdukas 3 = Raske

Kaalu kaotus Kuni 10 % 10–20 % 20–35 %

Karvastiku seisund Kergelt korratu Hoolitsemata Ilmne/pikendatud piloerektsioon

Põie kontroll – pidamatus

Kontrolli osalise kaotuse ilmingud, nt vähene urineerimine pesas

Tugevamini väljendunud uriini „leke”

Pidamatus

Põie kontroll – peetus Põit on võimalik palpeerida, kuid see tühjeneb käsitsemisel

Põie tühjendamine nõuab mõnevõrra rohkem pingutusi

Võimetu abita urineerima; ebamugavuse /stressi tunnused pärast käsitsi tühjendamist

Saba toonus Saba kergitamine või kõverdamine vähenenud

Saba distaalse osa toonuse kaotus Kogu saba toonuse kaotus

Hingamine: kiire, aeglane või sügav

Kerge Mõõdukas Selge

Pesa seisund Veidi korrapäratu Teatud püüded pesa korrastada, kuid organiseerimata

Pesa puudub

Sotsiaalne käitumine Leebe kannatuse korral muutusi ei eeldata; hinded algavad 2 punktist

Vähenenud kontaktid teiste loomadega

Oluliselt vähenenud kontaktid; passiivne

Kõnnak Kohmakas Üht tagajäset veetakse järel Mõlemat tagajäset veetakse järel

45

Küljele toetumise asend Leebe või mõõduka kannatuse korral muutusi ei oodata; hindamine algab 3 punktist

Leebe või mõõduka kannatuse korral muutusi ei oodata; hindamine algab 3 punktist

Olemas

Püstumise aeg Aeglane püstumine seljale asetamise korral

Ilmsed raskused püstumisega Ei suuda püstuda 5 sekundi jooksul pärast seljale asetamist

Parees Aeglane esijäseme sirutus seljale asetamise korral

Väiksem esijäseme sirutuse ulatus seljale asetamise korral

Esijäse ei sirutu

Peaaegu täielik või täielik paralüüs



Olemas

Tegeliku raskuse hindamine Katse lõpus vaadati läbi iga looma hindamisleht, et näha, kui kõrged näitajad saavutati ja kuidas tulemused aja jooksul muutusid.

• Kaks hiirt kaotas 8 % oma kehakaalust pärast EAE esilekutsumist, nende karvkate oli veidi korratu ja esijala sirutus aeglane, kuid said hinde „2” kõikide muude näitajate osas projekti esimese 5 päeva jooksul. Seejärel pöördusid näitajad ägenemiste/remissioonide staadiumis ja preparaadi katsetamise ajal tagasi „1” või „0” juurde. Raskusaste = MÕÕDUKAS

• Kolm hiirt kaotas 22– 32 % oma kehakaalust ja said hinded „3”, „2” ja „1” ägenemiste/remissioonide staadiumis ja preparaadi katsetamise ajal. Raskusaste = RASKE

• Üks hiir kaotas 37 % oma kehakaalust esilekutsumise järgsel etapil ja surmati humaanselt. Raskusaste = RASKE • Kaks hiirt kaotas vastavalt 15 ja 18 % oma kehakaalust, ja said hinded „2” ja „3” kõikide muude näitajate osas uuringu esimese 4 päeva

jooksul. Sellele järgnenud ägenemiste/remissioonide faasis ja preparaadi katsetamise ajal said loomad hinneteks „1” ja „2”. Raskusaste = RASKE

46

Paralüüsi ei täheldatud ja kuna hingamise hindamine puuri juures osutus raskeks, eemaldati mõlemad andmete registreerimislehtedelt. Sageli täheldati varjualuses veedetud aja pikenemist, mis märgiti ära vaba teksti lahtrites kui kannatuse varajane näitaja, ja lisati lehtedele edaspidiste projektide tarbeks. 6 looma puhul hinnati katse RASKEKS, 2 looma puhul MÕÕDUKAKS Kolme tähtsa põhimõtte edasise rakendamise võimalused Pärast tegeliku raskuse hindamist konsulteerisid kasutajad kolleegidega ja otsisid edasiseks täiustamiseks teavet kirjandusest. Määratleti järgmised täiendavad täiustamisvaldkonnad:

• loomade eeltoitmine enne adjuvandi manustamist kõrge energiasisaldusega lisatoiduainetega, nagu tarretis ja kondenspiim • adjuvandi väiksema annuse kasutamine • alternatiivse uuringuskeemi kasutamine, mis võimaldab lühendada projekti pikkust

Need täiustamisvõimalused lisati protokollile edasiste uuringute jaoks, kavatsusega võrrelda tegelikke raskustasemeid, et välja selgitada, kui tõhusad on olnud täiustamised.

47

Katsete raskuse klassifitseerimise protsessi selgitavad näited Mudel 3: artriit


Üldine taust

Artriidi loommudeleid kasutatakse haiguse patogeneesi uurimiseks ja potentsiaalsete kliiniliseks kasutamiseks mõeldud artriidivastaste preparaatide hindamiseks. Seetõttu sisaldavad mudeli valiku tähtsad kriteeriumid morfoloogilisi sarnasusi inimese haigusega ja mudeli suutlikkust prognoosida võimalike terapeutiliste ainete toimet inimestele.

Tavaliselt kasutatavate reumatoidartriidi loommudelite hulka kuuluvad: roti adjuvantartriit, roti II tüüpi kollageenartriit, hiire II tüüpi kollageenartriit ja antigeeniga indutseeritud artriit mitmetel liikidel (Bendele, 2001). Tavapäraselt tehakse süste sabajuure piirkonda, sest see annab hea immunogeense reaktsiooni, ehkki kirjandusest on teada ka teisi süstekohti. Tüved võivad märkimisväärselt varieeruda seoses artriidile vastuvõtlikkuse, raskusastme ja haiguse latentsusega. Näiteks geneetiliselt muundatud (GM) liinide vastuvõtlikkust artriidi väljakujunemisele võib muuta (suurendada või alla suruda) olenevalt geenimuudatuste mõjust. Sageli kasutatavatel ja seetõttu väga usaldusväärsetel artriidi loommudelitel on haiguse avaldumine prognoositav ja hindamismeetodid tõenäoliselt hästi määratletud ja kirjeldatud. Selliste mudelite puhul võib hulgihindamist, kaasa arvatud kõnnaku analüüs ja von Frey kiudude kasutamine, rakendada vastandina üksikult kasutatavatele vaatlusvõtetele.

Olgu märgitud, et kättesaadavad tüved, skeemid ja täiustamised tuleks järjepidevalt läbi vaadata, et konkreetsest juhtumist lähtuva teadusliku küsimuse lahendamiseks valitaks välja kõige asjakohasem(ad) (Joe et al, 1999).

Selle näite puhul esitatakse roti II tüüpi kollageenartriidi mudel, mis võib põhjustada raskeid kannatusi. Seetõttu on selle kasutamise kindlaks nõudeks kaaluka teadusliku põhjenduse esitamine. Rotid immuniseeritakse heteroloogilise II tüüpi kollageeni suhtes, tekitades kahjustusi, mis on sarnased inimese reumatoidartriidi puhul esinevate kahjustustega (Bendele, 2001). Tekkinud polüartriiti iseloomustab kõhre tugev lagunemine koos immuunkompleksi sadestumisega liigeste pindadele, luu resorptsioon ja luuümbrise vohamine, ning mõõdukas kuni tugev liigesekapsli põletik ja liigeseümbruse põletik.

48

Kasutatud kirjandus ja allikad

Bendele, A.M. Animal models of rheumatoid arthritis, J Musculoskel Neuron Interact 2001; 1(4):377-385 Jasemian Y et al. (2011) Refinement of the collagen induced arthritis model in rats by infrared thermography. Br. J. Med. & Med. Res.1(4): 469-477 Joe, B., Griffiths, M.M., Remmers, E.F., Wilder,R.L. Animal models of rheumatoid arthritis, Current Rheumatology Reports 1999 ; 1 139-149 Uuring Selles näites kutsutakse artriit esile 18 isasel ja 18 emasel Lewise rotil FIA (Freundi mittetäielik adjuvant) ja kollageeni korduva süstimise abil. Süstekohaks on sabajuur. Igapäevast manustamist alustatakse 10 päeva hiljem (D10), pärast artriidi väljakujunemist, ja seda jätkatakse iga päev 14 järgmise päeva jooksul (kuni D24). Uuringu eesmärk on katsetada eeldatavaid terapeutilisi aineid. Läbi vaadati varem avaldatud andmed seonduvate ühendite kohta, et välja selgitada, kas valu vaigistavate ainete kasutamine takistab teaduslike eesmärkide saavutamist, ning tehti kindlaks, et selle puhul ilmnevad katset segavad asjaolud. Seetõttu ei kasutata analgeesiat artriidi väljakujunemise ajal või kontrollrühmas, ja kannatuste leevendamiseks pööratakse erilist tähelepanu valu vähendamise mittefarmakoloogilistele meetoditele (näiteks pidamisalased täiustused).

Kõiki loomi vaadeldakse ja kaalutakse iga päev ja tulemused kantakse üldisele kliinilisele hindamislehele, ning kontrollitakse 0-päeval (enne esimest süstet) ja 10. päeval (enne manustamise algust), 13., 16., 20. ja 24. päeval. Kontrollimine seisneb füüsiliste funktsioonide kaudses mõõtmises, nagu liigese läbimõõdu mõõtmine (nihikuga), ja kliinilistes hindamistes vastavalt artriidi hindamissüsteemile. Humaanset katsest kõrvaldamist kohaldatakse kliiniliste hindamistulemuste alusel (vt allpool).

49

Uudsete terapeutiliste farmatseutiliste ainete hindamine roti artriidi mudelil (II tüüpi kollageen) Raskusaste RASKE


Kuidas vähendada kannatused miinimumini Mida tuleb selles uuringus loomadega teha?


Veise II tüüpi kollageeni Freundi mittetäielikus adjuvandis (FIA) nahaalune süste sabajuurele kuni kolmel korral

Kinnihoidmisest põhjustatud stress.

Mööduv valu, mõõdukas turse süstekohal ja ebamugavustunne ühe kuni kahe päeva jooksul.

Naha haavandid võimalikud, kuid väga ebatõenäolised FIA kasutamisel.

Empaatiline suhtumine ja oskuslik käsitsemine katsete käigus.

Standarditud annuse ja koostise valik eesmärgiga põhjustada minimaalset turset ja valu.

Kui naha haavandid püsivad või nakatatakse, surmatakse loomad humaanselt

Artriidi väljakujunemine (D0-D10)

Ebamugavus, valu, võimetus ja stress; loomadel võivad ilmneda halva tervise tunnused, sh kurnatud välimus, isutus, soovimatus liikuda, kaalukaotus, liigeste turse, kuuldav häälitsemine käsitsemisel

Hoolikas kliiniline jälgimine, kasutades üldist kliinilist hindamislehte, kliiniliste tunnuste avaldumisel (tavaliselt alates D8-D10) suurendatakse seire sagedust.

Uuringu ajal antakse täiendavat pehmet allapanu- ja pesamaterjali.

Hõlbus juurdepääs veele ja toidule (nt puuri põrandal) kogu uuringu jooksul.

Kasutatakse artriidi kliinilist

Loomad surmatakse humaanselt, kui nad saavutavad ettemääratud humaanse lõpp-punkti kliinilised hinded (vt tabel allpool)

50

hindamissüsteemi, mis hindab turse ulatust ja kahjustatud liigeste arvu.

Farmakoloogiliste ainete manustamine (katse ja kontroll, kaks korda päevas) subkutaanselt või intraperitoneaalselt

(alates 10. kuni 24. päevani)

Üleminev ebamugavus pärast süstet.

Varasemate loomi puudutavate andmete kohaselt ei põhjusta farmakoloogilised ained kahjulikke mõjusid.

Hoolikas kliiniline jälgimine iga päev, kasutades üldist kliinilist hindamislehte

Humaanseid lõpp-punkte kohaldatakse, kui ilmnevad olulised kahjulikud mõjud

Farmakoloogiliste ainete toime hindamine artriidi raskusele (D0, D10, D13, D16, D20 ja D24)

Olenevalt kasutatud meetoditest võib täiendavalt ilmneda mööduv valu või ebamugavustunne, nt von Frey kiudude kasutamine, nihikute kasutamine, kättevõtmisvajadus.

Hoolikas kliiniline jälgimine

Vähendada seire sagedust (miinimumini, mis on kooskõlas teaduslike eesmärkidega) kuni looma taastumiseni

Vt tabel allpool

Märkus

Kliinilise ja artriidi hindamissüsteemi peaksid läbi arutama teadur, veterinaarkirurg ja loomatehnikud ning -hooldajad, ning süsteem tuleks enne uuringu algust kooskõlastada.

Analüüs

Loomale avaldatavate oluliste kliiniliste mõjude tõenäoliste tagajärgede tõttu, mis võivad kesta mitu nädalat, loetakse asjakohaseks prospektiivseks raskusastmeks RASKE.

51

Kas katse võiks olla MÕÕDUKALT raske?

Raskuse vähendamine mõõdukaks sõltub uuringu eesmärgist. Näiteks loomade sagedase üksikasjaliku jälgimise ja võimaluse korral varajaste lõpp-punktide rakendamise korral (näiteks lonkamise ilmnemisel või pärast teatud aega mõõdukat ühe jäsemega lonkamist või kasutades in vivo diagnostikameetodeid liigeste patoloogiliste muutuste varajaseks avastamiseks) võib võimalikuks osutuda katse liigitamine MÕÕDUKAKS. Selliste varajaste lõpp-punktide (näiteks uuringu lõpetamine 6. päeval pärast diagnostilist visualiseerimist) rakendamine võib sobida projektide puhul, mille raames uuritakse varajasi põletikulisi muutusi. Selliste uudsete, tugeva põletikuvastase toimega farmatseutiliste ainete profülaktiline manustamine (algab enne artriidi täielikku väljakujunemist), mis suruvad artriidi täieliku väljakujunemise alla, võib raskuse samuti vähendada MÕÕDUKALE tasemele. Siiski on siin kirjeldatud uuringu eesmärgiks hinnata manustamist täielikult välja kujunenud artriidi korral, seetõttu jääb raskusastmeks RASKE.

Kas raskus võib ülempiiri ületada?

Direktiivi artikli 15 lõike 2 kohaselt „tagavad liikmesriigid, et katset ei tehta, kui sellega kaasneb tugev valu, kannatused või stress, mis on tõenäoliselt kauakestvad ja mida ei saa leevendada”. See uuring võib potentsiaalselt põhjustada raskeid kannatusi mitme nädala jooksul, mida tuleks pidada pikaajaliseks. Kui oli ette nähtud esile kutsuda kõigi nelja jala raske artriit ja loomade kannatusi ei leevendatud, ületatakse uuringu raskuse ülempiir ja uuringut tuleks oluliselt täiustada või kasutada kaitseklauslit (direktiivi artikkel 55) ja komisjonilt luba taotleda.

Käesolevas näites on siiski võetud meetmed kannatuste vähendamiseks – võttes küll arvesse teaduslikku eesmärki – sealhulgas adjuvandi koostise, manustamise ja valiku täiustamine, mis võimaldab artriiti välja kujundada ainult tagajalgadel, tagades mugava elukeskkonna ja hõlpsa juurdepääsu toidule ja veele, põhjaliku jälgimissüsteemi ja humaansed lõpp-punktid. Seetõttu ei loeta projekti ülempiiri ületavaks ja selle teostamiseks võib anda loa, kui projekt on muus osas saanud positiivse hinnangu, kaasa arvatud kahjude ja kasude ülevaade.

52

Allpool esitatakse artriidiga rottide igapäevase vaatluse kliinilise hindamislehe näidis.

Kuupäev: 1. päev 2. päev 3. päev 4. päev

Välimus

Kehakaal

Hoolitsemata

Dehüdratsioon


Düspnoe

Tahhüpnoe

Käitumine

Soovimatus liikuda

Letargia/apaatia

Liikumatu

Häälitsemine

Katsepõhine näitaja

Artriitilise käpa hinne (vt

53

tabel 2)

Muud tähelepanekud

(Vaba tekst)

Koguhinne

Märkus. Iga näitajat hinnati allpool tabelites 1 ja 2 esitatud süsteemi kohaselt. Näiteks kanti hindamislehele lahtri „hoolitsemata välimus” kõrvale „1” (tabel 1), ja lahtri „katsepõhine näitaja” kõrvale „5”, kui tagajalgade seisundit hinnati vastavalt „3” ja „2” (tabel 2). Allpool osutatud toimingud ja lõpp-punktid võtavad arvesse nõudeid vältida võimaluse korral raskeid kannatusi, kuid mitte surmata loomi humaanselt enne piisavate andmete saamist, et ei tekiks vajadust kasutada uusi, ravi mittesaanud loomi.

54

Tabel 1. Kliinilisel hindamislehel kasutatud näitajate punktisüsteem

Hinne

Välimus

Normaalne kaalu kaotus < 5 % 0




Kaalu kaotus 20 % + HEP

Hoolitsemata 1

Kurdunud nahk/dehüdratsioon 1


Düspnoe 2

Tahhüpnoe 1

Tabel 2. Protseduuripõhine näitaja – artriitilise käpa hinne

0 Normaalne

1 Erüteem ja ühe hüppeliigese turse

2 Erüteem ning hüppeliigese ja tarsaalliigeste proksimaalse osa turse

3 Erüteem ning hüppeliigese ja kõikide tarsaalliigeste turse kuni metatarsaalliigesteni

4 Erüteem ja kogu käpa turse, kaasa arvatud varbad

See artriidi hindamissüsteem, mida kasutati protseduuripõhise näitajana, põhineb turse ja liigeseümbruse erüteemi suurenemisel. Hinded põhinevad füüsilisel vaatlusel ja neid kasutatakse „artriidi indeksi” arvutamiseks, mille all mõistetakse mõlema tagajala hinnete summat.

55

Käitumine

Soovimatus liikuda 1

Letargia/apaatia 2

Püsivalt liikumatu < 24 h 3

Liikumatu >24 h HEP

Häälitsemine kättevõtmisel 1

Häälitsemine, kättevõtmisel pinges ja närviline

2

Häälitsemine liikumise ajal/spontaanne

3

Katsepõhine näitaja

Artriitilise käpa hinne (tabel 2) 0–8

HEP: humaanne lõpp-punkt rakendatud, olenemata muude kliiniliste tunnuste esinemisest või puudumisest

56

Asjakohaste sekkumiste näited kliiniliste hinnangute alusel

Vajalik tegevus Koguhinne

Tõsta seire sagedust; kaaluda täiendavate vedelike andmist ja lisahoolitsust ≥4

Vaadata areng läbi koos loomaarstiga 5–15

Humaanne lõpp-punkt ≥16

Märkus. Lõplikud hinnangud on saadud kliinilistelt hindamislehtedelt, mis on täidetud tabelites 1 ja 2 esitatud hindamissüsteemide kohaselt. Näiteks 12 % võrra langenud kehakaaluga looma välimuse eest hoolitsemine vähenes ja mõlema tagajala hüppeliiges oli tursunud, lõplikuks hindeks kujunes 5.

Retrospektiivne hindamine

36 rotti immuniseeriti veise II tüüpi kollageeniga Freundi mittetäielikus adjuvandis (FIA). Kõikidel loomadel arenes välja artriit: 10. päeval oli artriidi

© Novo Nordisk KATSETE RASKUSE HINDAMINE...Direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel...

Documents

Transcript of © Novo Nordisk KATSETE RASKUSE HINDAMINE...Direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel...