TÖÖPRAKTIKA MÕJUANALÜÜS...mis olid korraldatud tööandja algatusel, tingimuseks praktikal...
Transcript of TÖÖPRAKTIKA MÕJUANALÜÜS...mis olid korraldatud tööandja algatusel, tingimuseks praktikal...
TÖÖPRAKTIKA MÕJUANALÜÜS
Koostaja: Eesti Töötukassa analüüsiosakond
Kristi Villsaar
Anne Lauringson
Liis Tammik
Teele Luhavee
Detsember 2012
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3
1. TÖÖPRAKTIKA SISU JA PÕHIMÕTTED HINNATAVATEL PERIOODIDEL ....................... 5
2. TÖÖPRAKTIKA MÕJU HINDAMISEL KASUTATAV METOODIKA .................................... 8
3. HINDAMISEKS KASUTATAVAD ANDMED .......................................................................... 12
4. KIRJELDAV ÜLEVAADE TÖÖPRAKTIKAL OSALEJATE TÖÖLE RAKENDUMISEST ... 20
5. TÖÖPRAKTIKA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED .............................................................. 23
5.1. Tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule palgast alates praktika algusest .................................. 24
5.2. Tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule palgast alates praktika lõpust ..................................... 29
5.3. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju hõivele ja sissetulekule palgast ........................................ 35
5.4. Tööpraktika kulu-tulu analüüs ....................................................................................................... 38
JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE ...................................................................................................... 44
VIIDATUD ALLIKAD ......................................................................................................................... 47
Lisa 1. Tööpraktika keskmine kestus päevades valdkondade lõikes ..................................................... 49
Lisa 2. Praktika lõpetajate tööle rakendumine kuude lõikes ................................................................. 50
Lisa 3. Tööle rakendunud ja samas asutuses tööle rakendunud praktika valdkonna lõikes .................. 51
Lisa 4. Sobitamisel kasutatud tunnuste kirjeldus ................................................................................. 52
Lisa 5. Sobitamisel kasutatud probit mudel (praktika algusest) .......................................................... 53
Lisa 6. Tööpraktikal osalenute ja võrdlusgrupi karakteristikute keskmised enne ja pärast sobitamist
(praktika algusest) ................................................................................................................................. 62
Lisa 7. Praktika mõju hõivele alates praktikale sisenemisest ................................................................ 86
Lisa 8. Praktika mõju sissetulekule palgast alates praktikale sisenemisest ........................................... 87
Lisa 9. Praktika mõju hõivele alates praktika lõpust ............................................................................. 88
Lisa 10. Praktika mõju sissetulekule palgast alates praktika lõpust ...................................................... 89
Lisa 11. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju hõivele alates praktikale sisenemisest ....................... 90
Lisa 12. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju sissetulekule palgast alates praktikale sisenemisest .. 91
Lisa 13. Praktika kulud ja tulud ühiskonnale ja valitsussektorile ühe meetmes osalenu kohta (aug.
2010 – dets. 2011 praktika alustajad) .................................................................................................... 92
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
3
SISSEJUHATUS
Käesoleva analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas Töötukassa poolt pakutaval tööpraktika
meetmel on olnud mõju teenusel osalejate hilisemale käekäigule tööturul. Täpsemalt otsitakse
vastust järgnevatele küsimustele. Kas tööpraktika suurendab meetmes osalejate tõenäosust
tööle asuda? Kas tööpraktikal osalemine toob kaasa sissetulekute suurenemise? Milline on
tööpraktika ja tööturukoolituse koosmõju meetmes osalejate hõivele ja sissetulekule? Kas
töötutele tööpraktika osutamine on kulu-tulus meede ehk kas tööpraktikasse investeeritud raha
toob tagasi tulu ühiskonnale ja valitsussektori eelarvele?
Analüüsis on vaatluse alla võetud perioodidel jaanuar kuni juuli 2010 ning august 2010 kuni
detsember 2011 tööpraktikal osalemist alustanud inimesed. Hindamist viiakse läbi kahe
perioodi kohta eraldi seetõttu, et oleks võimalik vaadata tööpraktika mõju erinevate
teenuseosutamise põhimõtete ajal. Nimelt, alates 2010. aasta augustist hakati rangemalt
hindama tööpraktika sooritamise koha sobivust, et vältida ja ennetada süsteemi
kuritarvitamist. Samas peab tulemuste tõlgendamisel silmas pidama ka, et kahel perioodil olid
mõnevõrra erinevad majanduskeskkonna tingimused. Kui alates 2010. aastast on töötus Eestis
olnud üsna kiire langeva trendiga, siis 2010. aasta esimesel poolel oli tööpuudus oma
kõrgeimal tasemel.
Tööpraktika mõju hindamiseks kasutatakse kvaasi-eksperimentaalset lähenemist. Täpsemalt
kasutatakse tõenäosusel põhinevat sobitamist (propensity-score matching), mis on aktiivsete
tööturumeetmete puhul üks sagedamini kasutatav meetod. Tööpraktika lõpetanute
võrdlusgrupina on seega vaadeldud meetmes osalejatega samal perioodil töötuna arvelolnud
isikuid, kes on statistiliste näitajate poolest võimalikult sarnased tööpraktikal osalejatega.
Tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekutele on hinnatud nii alates teenusele sisenemise kui
teenusest väljumise hetkest. Lisaks praktika mõju hindamisele tööturu väljunditele on saadud
hinnangute põhjal läbi viidud ka praktika kulu-tulu analüüs.
Mõlema perioodi valimi põhjal saadud hinnangud näitavad, et praktikal on olnud teenusel
osalejate hõivele ja sissetulekutele oluline positiivne mõju. Esimestel kuudel alates praktikale
sisenemisest on mõju küll nn lukustusefektist tingituna negatiivne, kuid ligikaudu neljanda
kuni kuuenda kuu paiku muutub see positiivseks. Ootuspäraselt näitavad hilisema perioodi
valimi põhjal saadud hinnangud suuremat praktika mõju kui 2010. aasta esimesel poolel
toimunud praktikad. Näiteks suurendab praktika hõivemäära esimese perioodi valimi puhul
aasta möödudes praktika algusest 8 protsendipunkti võrra ning teise perioodi valimi puhul 15
protsendipunkti võrra.
Tööpraktika mõju võrdlemine tööturukoolituse mõjuga näitab, et praktika mõju hõivele on
mõlemal perioodil olnud kõrgem kui nn klassiruumikoolitusel. Praktika ja tööturukoolituse
koosmõju hindamine võimaldab esimese perioodi valimi põhjal järeldada, et kahe teenuse
koosmõju hõivele on olnud suurem kui praktika puhasmõju. Teise perioodi hinnangute põhjal
koostatud kulu-tulu analüüs näitas, et praktika on ühiskonna seisukohalt olnud kulu-tõhus
meede.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
4
Analüüsi esimene peatükk räägib tööpraktika osutamise põhimõtetest ja nende muutusest
vaadeldaval perioodil. Teine peatükk annab ülevaate tööturumeetmete hindamiseks
kasutatavatest meetoditest, keskendudes eelkõige käesolevas analüüsis kasutatud metoodikale.
Kolmandas peatükis antakse ülevaade analüüsitavatel perioodidel toimunud tööpraktikatest ja
meetmes osalenud inimestest ning selgitatakse mõju hindamiseks kasutatud valimi koostamise
samme. Neljandas peatükis analüüsitakse vaadeldavatel perioodidel tööpraktikal osalejate
tööle rakendumist üldiselt ning uuritakse, kui suur osa on jäänud tööle praktiseerimist
pakkunud ettevõttesse. Viiendas peatükis tuuakse välja tööpraktika mõju hindamise peamised
tulemused ning viiakse läbi tööpraktika kulu-tulu analüüs. Peatükkidele järgneb kokkuvõte
saadud tulemustest.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
5
1. TÖÖPRAKTIKA SISU JA PÕHIMÕTTED HINNATAVATEL PERIOODIDEL
Tööpraktika eesmärgiks on soodustada töötu tööle saamist, võimaldades tal saada selleks
vajalikku praktilist töökogemust ning täiendada tööks vajalikke teadmisi ja oskusi tööandja
juures (Protseduurireegel. Tööpraktika, 2012). Tööpraktika protseduurireeglites toodud
teenuse osutamise põhimõtete kohaselt on praktika vajadus põhjendatud siis, kui on välja
selgitatud, et töötu vajab tööle saamiseks ametialaste oskuste või teadmiste täiendamist või
praktilist töökogemust ning neid on võimalik omandada töökohal toimuva lühiajalise
väljaõppe käigus. Seega on tööpraktika vajalik juhul, kui töötu töölesaamise peamine takistus
on töökogemuse puudumine, selle vähesus või „aegumine“. Viimane tähendab, et töökogemus
on omandatud kaua aega tagasi või sellises valdkonnas, kus ei ole enam tõenäoline tööd leida.
Tööpraktika sooritamiseks sobiva praktikakoha otsimisega tegeleb peamiselt Töötukassa.
Tööpraktika kohta võib otsida ka töötu ise ning talle osutatakse seejuures vajadusel abi
Töötukassa poolt. Samas võib tööpraktika korraldamise soovi avaldada ka tööandja,
pöördudes Töötukassa poole sobivate kandidaatide leidmiseks.
Tööpraktika teenust on võimalik pakkuda kahel eesmärgil. Esiteks võib tööpraktika
eesmärgiks olla töötule vajaliku praktilise väljaõppe andmine, et tõsta tema
konkurentsivõimet tööturul. Teiseks on tööpraktika abil tööandjal võimalus leida ja välja
koolitada omale sobiv töötaja vaba ametikoha täimiseks. Tulenevalt seatud eesmärgist
jälgitakse praktikakoha vastavust erinevatele kriteeriumitele. Juhul, kui tööandja soovib läbi
tööpraktika teenuse leida sobivat töötajat vabale töökohale, siis on eelduseks, et sellele
töökohale ei ole registreeritud töötute seas juba sobivaid kandidaate, kellel on olemas vajalik
kvalifikatsioon ning seepärast on vaja pakkuda töötu(te)le töökoha täitmiseks väljaõpet
praktika vormis. Lisaks jälgitakse seejuures, et töökoht, millele praktilist väljaõpet pakutakse,
ei oleks lühiajaline. Juhul kui praktika peamiseks eesmärgiks on töötule praktilise
töökogemuse andmine, siis ei ole vaba töökoha olemasolu praktikat pakkuva tööandja juures
nõutav (Protseduurireegel. Tööpraktika, 2012).
Selleks, et tööpraktika oleks tulemuslik, on seatud tingimused töökohale, mis on sobiv
praktika läbiviimiseks. Vastavalt protseduurireeglile on tööpraktika koht sobiv siis, kui töötul
on võimalik selle tööandja juures omandada töölesaamiseks vajalikud ametialased oskused ja
teadmised ning töökogemus kaasaegsel ja konkurentsivõimelisel tasemel. Tööpraktika koha
valikul jälgitakse, et tööandja tagaks kõikidele praktikantidele piisavalt tööd, vajalikud
töövahendid ning juhendamise (Protseduurireegel. Tööpraktika, 2012).
Üldjoontes on praktika eesmärk ja korraldus olnud sarnane alates ajast1, mil Töötukassa võttis
üle tööturuameti ülesanded ning töötushüvitiste ja tööturuteenuste pakkumine koondati ühe 1 Töötukassa võttis tööturuameti ülesanded üle 1. mail 2009
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
6
asutuse vastutusalasse. Olulisem muudatus põhimõtetes viidi sisse 2010. aasta augustis, mil
hakati teravdatud tähelepanu pöörama sobiva tööpraktika koha valimisele (Protseduurireegel.
Tööpraktika, 2010). Majanduskriisi ajal, mil ettevõtted otsisid võimalusi kulude
kokkuhoidmiseks, sagenesid juhtumid, kus tööandjad soovisid leida Töötukassa kaudu
praktikante juhusliku iseloomuga tööde tegemiseks või asendamaks palgalist tööjõudu.
Selleks, et vältida ja ennetada süsteemi kuritarvitamist muudeti 2010. aasta augustist alates
rangemaks reegleid sobiva tööpraktika koha hindamisel. Juhuks, kui tööandja avaldas soovi
tööpraktika teenuse osutamiseks, seati eelduseks, et ettevõttel pidi olema pakkuda hiljem tööd
tööpraktika läbinud inimesele.
Tööpraktika teenuse parema kvaliteedi tagamiseks, seati 2010. aasta augustis kehtestatud
tööpraktika osutamise põhimõtetes tingimus ka tööpraktikat pakkuva ettevõtte varasemalt
osutatud teenuste tulemuslikkusele. Üheks tingimuseks sobiva praktikakoha valimisel oli, et
varasem praktikantide töölerakendumise määr (keskmine töölesaamise tase) selle tööandja
juures on viimase aasta jooksul olnud vähemalt 50%, välja arvatud juhul, kui varem on
tööpraktika läbinud ainult üks töötu või kui praktikandid ei asunud tööle mõjuval põhjusel (nt
töötud katkestasid praktika, ei saanud tööle asuda tervise tõttu vms). Kui praktikakohta
pakkuva tööandja juures korraldati praktikat esimest korda, siis ei võimaldatud üldjuhul
praktikat korraga rohkem kui kahele töötule.
2010. aasta augustis kehtestatud tööpraktika teenuse osutamise põhimõtetes oli täpsemalt
reguleeritud ka ajaline raamistik, millal oli põhjendatud töötu suunamine tööpraktikale. Sellel
ajal kehtestatud protseduurireeglite kohasel hinnati tööpraktika vajadust üldjuhul pärast
kolmekuulist tööotsingute perioodi, kuivõrd üksnes tööotsingute käigus on võimalik välja
selgitada, mis on töötu tööle saamist soodustavad või taksitavad asjaolud. Töötuse algusajal
on uue töö leidmiseks väljavaated kõige paremad ning sellel ajal on oluline inimest
motiveerida ning neid aktiivselt tööotsingutes toetada. Seetõttu pakuti vastavalt teenuse
osutamise põhimõtetele töötuse algusperioodil peamiselt töövahendust, vajadusel
tööotsingualast abi ning erinevaid nõustamisteenuseid. Töötute puhul, kelle tööotsingud ja
tööle saamine on algusest peale raskendatud, nagu näiteks pikaajalise tööturult eemaloleku,
vajaliku hariduse või töökogemuse puudumise, vanuse, puude vms tõttu, võis tööpraktika
põhimõtete kohaselt olla põhjendatud varasem sekkumine tööpraktikale suunamiseks.
(Protseduurireegel. Tööpraktika, 2010).
2012. aasta maikuus vaadati tööpraktika osutamise põhimõtted uuesti üle ning võeti suund
taas pigem sellele, et tööpraktika peab eelkõige pakkuma töötule võimalust selle raames
omandada konkurentsivõimelisi teadmisi ja oskusi ning praktilist töökogemust. Juhul, kui
tööpraktikal osalemine aitab oluliselt tõsta töötu konkurentsivõimet tööturul üldiselt (mitte
ainult konkreetse tööandja jaoks), siis ei ole töökoha garantii praktikat pakkuvas ettevõttes
esmajärguline. Samuti ei ole enam seatud ajalist piirangut selles osas, kui pika tööotsingute
perioodi möödudes tuleks kaaluda töötu tööpraktikale suunamist.
Tulenevalt tööpraktika põhimõtete muutmisest on analüüsis vaadeldud tööpraktika teenuse
mõju kahel erineval perioodil. Ühe grupina on vaatluse all isikud, kes alustasid tööpraktikal
osalemist perioodil jaanuar – juuli 2010. Sellel perioodil ei seatud nendele tööpraktikatele,
mis olid korraldatud tööandja algatusel, tingimuseks praktikal osalejate hilisemat tööle
võtmist. Teise grupina vaadeldakse perioodil august 2010 – detsember 2011 tööpraktikal
alustanud inimesi. Sellel perioodil kehtisid teenuse osutamise põhimõtetes rangemad
tingimused praktikakoha sobivuse hindamisel. Juhul, kui tööandja oli avaldanud soovi
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
7
praktikandi leidmiseks, siis eeldati vaba ametikoha olemasolu, millele tööpraktika edukal
läbimisel oleks töötul võimalik tööle asuda.
Lisaks sellele, et kahel hinnataval perioodil olid mõnevõrra erinevad tööpraktika osutamise
põhimõtted, erines nendel perioodidel ka majandusolukord. Kuigi 2010. ja 2011. aasta jooksul
on töötus pärast majanduskriisi ajal toimunud ülikiiret kasvu üsna kiiresti vähenenud, siis
2010. aasta alguses oli töötus alles kasvav ning I kvartalis saavutas aegade kõrgeima taseme
(joonis 1).
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
0
20 000
40 000
60 000
80 000
100 000
120 000
140 000
160 000
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II
2008 2009 2010 2011 2012
Töö
pra
ktik
a sa
ajat
e
arv
Töö
tute
arv
Töötute arv (vanus 15-74) (vasak telg)
Registreeritud töötute arv (vasak telg)
Praktika sisenemised (parem telg)
Esimene hinnatav periood
Hõivesse liikumine esimesel perioodil
Teine hinnatav periood
Hõivesse liikumine teisel perioodil
Joonis 1. Tööpraktika mõjuanalüüsi skoop
Seetõttu on raskendatud järelduste tegemine nendel perioodidel kehtinud erinevate põhimõtete
mõju osas, sest teenuse põhimõtete muutuse kõrval mängib olulist rolli ka
majanduskeskkonna muutumine. Seega, lisaks 2010. aasta augustis muudetud põhimõtetele
võib teisel perioodil tööpraktika mõju olla veidi suurem ka tänu sellele, et tööle on olnud
lihtsam liikuda. See tähendab, et kahe perioodi tööpraktika mõju hinnangud ei pruugi olla
üks-üheselt võrreldavad.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
8
2. TÖÖPRAKTIKA MÕJU HINDAMISEL KASUTATAV METOODIKA
Aktiivsete tööturumeetmete mõju hindamisel on küsimuseks, kas meetmes osalenud isikute
tööturunäitajad või –käitumine on mõjutatud vastavas meetmes osalemisest. Seega on
hindamise eesmärgiks teada saada, kas näiteks meetmes osalenud isiku hõive või sissetulek on
erinev sellest olukorrast, kui isik poleks meetmes osalenud. Reaalsuses pole aga kunagi
võimalik vaadelda sama isiku tööturunäitajaid peale meetmes osalemist ja peale meetmes
mitte-osalemist, mistõttu tekib aktiivsete meetmete hindamisel alati nn. fundamentaalne
hindamisprobleem (Caliendo 2006). Aktiivsete meetmete mõju hindamiseks on välja töötatud
mitmeid erinevaid meetodeid, mis püüavad erinevalt sellele probleemile läheneda.
Parimaks meetodiks aktiivsete meetmete hindamisel peetakse üldiselt eksperimendi
kasutamist, mille puhul suunatakse osa inimesi juhuslikkuse alusel meetmesse (tekib nn.
osalusgrupp) ning osa inimesi jäetakse meetmesse suunamata (tekib nn. võrdlusgrupp ehk
kontrollgrupp). Kui eksperiment on õigesti läbi viidud, ei teki meetme mõju hinnangutes
selektsiooninihet ning ei teki probleeme põhjuslikkuse tuvastamisega. Samas ei ole
eksperimentide läbiviimine eelkõige oma kalliduse ja eetilisuse aspektide tõttu aktiivsete
tööturumeetmete hindamisel eriti levinud ja enamasti kasutatakse hindamiseks seetõttu pigem
mitte-eksperimentaalandmeid2.
Mitte-eksperimentaalandmetel meetme mõju hindamiseks on teaduskirjanduses välja pakutud
erinevaid lähenemisi, mille vahel valiku tegemine sõltub eeskätt hindamise eesmärgist ja
kasutatavatest andmetest. Erinevatel meetoditel on seejuures erinevad eeldused
selektsiooninihke käsitlemiseks ning mõjusad hinnangud saadakse üksnes juhul, kui vastavad
eeldused peavad paika (Smith 2004).
Üheks populaarseimaks meetodiks tööpraktikalaadsete meetmete (aga ka üldiselt aktiivsete
meetmete) mõju hindamiseks mitte-eksperimentaalandmete kasutamisel on sobitamine
(matching)3. Sobitamise kasutamine eeldab, et aktiivsesse meetmesse selektsioon toimub
vaadeldavate tunnuste alusel. See eeldus tähendab seda, et eeldatakse, et selektsioon meetmes
osalemisse toimub ainult hindaja jaoks vaadeldavate tunnuste alusel, aga mitte
väljundtunnuste või hindaja jaoks mittevaadeldavate tunnuste alusel (Smith 2004). Seega
meetmes osalemist ei tohiks mõjutada tööturunäitaja, millele avaldatavat mõju hinnatakse,
ega ka sellised tunnused, mille kohta hindajal andmeid ei ole.
2 Pikemalt poliitikate hindamisest eksperimentaalandmetel ja mitte-eksperimentaalandmetel vaata Lauringson et
al 2011.
3 Detailsemaid ülevaateid sobitamise meetodite teoreetilistest alustest ja rakendamisest on koostanud näiteks
Blundell ja Costa Dias (2009), Caliendo ja Kopeinig (2008), Caliendo (2006) ning Imbens (2004), nihke
parandamisest sobitamise puhul Abadie ja Imbens (2011).
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
9
Kuigi lineaarse regressiooni kasutamine eeldab samuti meetmesse selektsiooni vaadeldavate
tunnuste alusel ning on ehk isegi populaarsem meetod aktiivsete meetmete mõju hindamisel
kui sobitamine, on sobitamisel siiski mitmeid eeliseid võrreldes lineaarse regressiooniga.
Eeskätt on sobitamise eeliseks see, et hindamise läbiviimiseks ei ole vaja valida mudeli
konkreetset funktsionaalset kuju, kuivõrd sobitamise idee seisneb selles, et meetmes
osalejatele püütakse leida mitte-osalejate hulgast sarnased (ideaalis identsed) isikud kõigi
osalemiseelsete tunnuste lõikes (Caliendo 2006). Lisaks arvestab sobitamine vastupidiselt
regressioonile nn. toetuse probleemiga (support problem), mis kerkib esile siis, kui leidub
selliseid meetmes osalemise vaatlusi, millel ei ole vastet mitte-osalenute hulgas (Smith 2004).
Seetõttu on sobitamise mudelid kogunud viimaste aastate jooksul tööturupoliitikate
hindamisel palju populaarsust.
Ka käesolevas analüüsis on tööpraktika mõju hindamisel kasutatud sobitamise meetodit.
Eelkõige on selle meetodi kasutamise põhjuseks siin see, et sobitamisel on mitmeid eeliseid
võrreldes regressioonanalüüsiga ja seda saab kasutada, kui eeldada meetmesse selektsiooni
vaadeldavate tunnuste alusel ning kasutada on mahukas andmestik. Kuivõrd registreeritud
töötute kohta on kasutada suhteliselt põhjalik andmebaas, mis katab nii töötute haridust,
oskusi, eelnevat käekäiku tööturul kui erinevaid sotisaal-demograafilisi tunnuseid, võib
pidada neid andmeid piisavaks sobitamise meetodi rakendamiseks. Samas võib praktikale
suunamise valiku teha nii töötukassa, inimene ise võib praktikakoha leida kui tööandja võib
omale praktikandi valida (siiski kõigil juhtudel ikkagi praktikavajadusega töötute hulgast).
Seega võib tekkida küsimus, et kui tööandja ise omale praktikandi valib, kas siis eeldus
selektsiooni kohta vaadeldavate tunnuste alusel peab siiski jätkuvalt paika. Võib arvata, et
praktikandi valik tööandja poolt võib sarnaneda sellele, kuidas tööandja valiks endale töötajat.
Samas võib töökohtade ringluse mudelite (models of job turnover) põhjal käsitleda töökoha
sobimist pigem kogemushüvisena (experience-good) kui otsimishüvisena (search-good).
Näiteks on töökoha sobivus käsitletud puhtalt kogemushüvisena Jovanovic (1979) poolt, kes
arendab välja töökohtadelt lahkumise mudeli (model of job separations) ja väidab, et töötaja
tootlikkus teatud töökohal ei ole ette teada ning avaldub alles töökohal töötamise ajal. Sellisel
juhul ei saa ka tekkida nihet praktika mõju hinnangutes sellest, et tööandja valiks praktikale
kõrgema tootlikkusega inimesi. Samas jääb aktiivsete meetmete hindamisel alati risk, et
mõned inimesed võivad olla kõrgema motivatsiooniga meetmes osalemiseks (mis on aga
mittevaadeldav hindajale) ning suudavad näiteks veenda oma töövahenduskonsultanti just
teda meetmesse valima ning see, et motivatsioon meetmes osaleda võib omakorda olla seotud
motivatsiooniga tööd otsida.
Kui osalusgruppi ja võrdlusgruppi sobitatakse suurema arvu tunnuste alusel, kasutatakse
enamasti pigem mingeid tasakaalustavaid skoore (funktsioonid olulistest tunnustest) kui
sobitamist tunnuste lõikes (cell matching). Seetõttu on ka käesolevas analüüsis kasutatud
tasakaalustavaid skoore sobitamiseks, mitte sobitamist tunnuste lõikes. Tööturumeetmete
hindamisel on eriti levinud kasutada tasakaalustava skoorina tõenäosusel põhinevat skoori4.
Tõenäosusel põhineva skoori töötasid välja Rosenbaum ja Rubin (1983), kes defineerivad
seda kui tingimuslikku tõenäosust meetmesse suunamiseks vaadeldavate osalemis-eelsete
tunnuste vektori tingimustes. Tõenäosusel põhineva skooriga sobitamine (propensity score
4 Ülevaate tõenäosusel põhineva skooriga sobitamisest on esitanud näiteks Abadie ja Imbens 2009, Bryson,
Dorsett ja Purdon 2002, Dehejia ja Wahba 2002.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
10
matching, PSM) on semi-parameetriline kahesammuline hindamismeetod, kuivõrd esimese
sammuna hinnatakse parameetriliselt tõenäosuse skoorid ja teise sammuna viiakse läbi mitte-
parameetriline võrdlus tuginedes hinnatud tõenäosuse skooridele. Tavalise kaheväärtuselise
osalemise korral (meetmes osalemine versus mitte-osalemine), hinnatakse tõenäosuse skoore
tavaliselt kas probit või logit mudeliga. Teise sammu puhul, kui sobitatakse isikuid saadud
skooride põhjal, on välja pakutud väga mitmeid erinevaid algoritme (lähima(te) naabri(te)ga
sobitamine kas asendamisega või ilma asendamiseta, raadiuse lõikes sobitamine jne.).
Erinevate algoritmide vahel valiku tegemine on tavaliselt kompromiss nihke ja dispersiooni
vahel, kuid mida suurem on vaatluste arv, seda lähedasemad peaksid olema erinevate
algoritmidega saadud hinnangutulemused5.
Aktiivsete meetmete hindamist käsitlevas kirjanduses on kaks kõige sagedamini hinnatavat
näitajat keskmine mõju osalemisest (average treatment effect, ATE) ning keskmine mõju
osalemisest meetmes osalenutele (average treatment effect on the treated, ATT). ATE on
keskmine erinevus oodatavas väljundmuutujas meetmes osalenud ja mitte-osalenud isikute
vahel. Kui ATE on oluline juhusliku meetmesse suunamise korral, siis ATT on olulisem
näitaja siis, kui meede on sihitatud konkreetsemalt mingitele kindlatele ühiskonna gruppidele.
Seega võib väita, et ATT on poliitikategijatele olulisem näitaja, kuivõrd see jätab välja mõju
nendele isikutele, kellele see poliitika pole suunatud. PSM meetodi korral on ATT keskmine
erinevus väljundmuutujas üle ühise toetuse piirkonna (common support region)6 ja mis on
kaalutud tõenäosuse skooriga (Caliendo and Kopeinig 2008):
kus Y(1) – väljund olukorras, kus toimus osalemine
Y(0) – väljund olukorras, kus ei toimunud osalemist
D – meetmesse suunamine (võrdub 1 meetmes osalemise korral, 0 vastasel korral)
X – vaadeldavad osalemis-eelsed muutujad
Kuigi PSM meetod on väga populaarne poliitikate hindamise meetod, on ka selle meetodi
puhul mõned aspektid, mida selle kasutamisel peab silmas pidama. Blundell ja Costa Dias
(2009) toovad välja, et PSM meetodi peamine nõrkus on seotud andmete kättesaadavusega ja
sobitamiseks õigete muutujate leidmisega. Sobitamiseks on vaja mahukamat andmestikku kui
traditsioonilisemate meetodite rakendamisel ning kui ei leita sobivaid muutujaid, võivad
saadud hinnangud olla nihkega. Dehejia (2005) rõhutab ka seda, et oluline on vaadelda saadud
mõjuhinnangute tundlikkust väikestele muutustele tõenäosuse skoori arvutamise
spetsifikatsioonis7. Neid aspekte silmas pidades võib PSM meetod olla väga hea tööriist
meetmete hindamiseks.
Käesolevas tööpraktika hindamises on PSM meetodi rakendamiseks kasutatud Leuven ja
Sianesi (2003) ning Gangl (2004) loodud Stata mooduleid. Tõenäosuse skooride arvutamiseks
5 Erinevate algoritmide kasutamise võrdlusi ja diskussiooni PSM meetodi toimimise kohta üldisemalt vaata
näiteks Smith ja Todd 2005, Dehejia 2005, Frölich 2004, Smith ja Todd 2001. 6 PSM meetodi puhul võrreldakse ainult neid vaatlusi, kus osalusgrupi ja võrdlusgrupi vaatlused osalemiseelsete
tunnuste lõikes kattuvad (vaata Dehejia ja Wahba 1999). See, et sobitamisel võrreldakse ainult võrreldavaid
vaatlusi, on ka üheks eeliseks sobitamisel võrreldes regressioonanalüüsiga. 7 Välja on töötatud ka formaalsemaid teste hindamaks, kas eeldus vaadeldavate muutujate alusel selektsiooni
kohta peab paika ehk hinnangute tundlikkus tulenevalt mittevaadeldavast heterogeensusest (näiteks Rosenbaum’i
piirid, vaata DiPrete ja Gangl 2004 ning Becker ja Caliendo 2007).
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
11
sobitamise jaoks on kasutatud probit mudeleid. Sobitamisel on kasutatud lähimate naabritega
sobitamist, kasutades asendamise võimalusega kahte lähimat naabrit. Lähima naabri
asendamise võimalust on kasutatud selleks, et kui mõnede osalejate puhul on lähimaks
naabriks sama võrdlusgrupi vaatlus, siis saab sama võrdlusgrupi vaatlust mitme osalusgrupi
vaatluse puhul kasutada (asendamise mittelubamine võib tekitada nihet hinnangus, sest osade
osalejate lähim naaber jääks sel juhul kaugemaks). Sobitamiseks on kasutatud kahte lähimat
naabrit, kuivõrd andmestikus oli kasutada üldiselt mitmeid väga sarnase või sama skooriga
võrdlusgrupi vaatlusi. Selliselt on paremini ära kasutatud andmestiku potentsiaali (dispersioon
on väiksem), kuid ei ole oluliselt suurenenud nihe mõjuhinnangutes. Seejuures viidi
hindamisel läbi arvutused erineva arvu lähimate naabritega ning kuivõrd kahe lähima naabri
kasutamisel tulid hinnangud üle perioodi vähem kõikuvamad kui ühe naabri kasutamisel, kuid
ilma läbiva üles- või allapoole nihketa nagu suurema arvu naabrite kasutamisel, on analüüsis
esitatud hinnangud saadud just kahe lähima naabri kasutamisel. Keskmine mõju praktikal
osalemisest praktikal osalenutele (ATT) on hinnatud üle ühise toetuse piirkonna.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
12
3. HINDAMISEKS KASUTATAVAD ANDMED
Tööpraktika mõju hindamiseks kasutatakse Eesti Töötukassa ning Maksu- ja Tolliameti
administratiivandmeid. Töötukassa andmekogust kasutatakse registreeritud töötute andmeid
nende sotsiaal-demograafiliste tunnuste, eelnevate töötuse- ja hõiveperioodide, erinevatel
tööturuteenustel osalemise ning neile makstud töötushüvitiste kohta. Maksu- ja Tolliameti
andmekogust kasutatakse deklareeritud töötasude andmeid, mille põhjal hinnatakse inimeste
sisenemist hõivesse ning sissetuleku suurust. Kahe andmekogu andmed on omavahel
ühendatud läbi isikukoodi.
Kuigi ka Töötukassa andmebaasi kogutakse andmeid töötuna arveloleku lõpetamise põhjuste
kohta, sh tööle asumine, siis kasutatakse analüüsis hõivesse liikumise hindamiseks Maksu- ja
Tolliameti töötasude andmeid. Viimased annavad tööle rakendumise osas täpsemat
informatsiooni, sest inimesed ei teavita alati Töötukassat oma tööle asumisest. Lisaks
võimaldavad Maksu- ja Tolliameti andmed hinnata töötasu suurust ning selle informatsiooni
põhjal on võimalik läbi viia koolituse kulu-tulu analüüs. Samas peab silmas pidama, et
töötuskindlustusmaksega maksustatavate tulude alusel ei ole võimalik jälgida päris kõigi
isikute tööle rakendumist. Hõivesse võivad töötud siseneda ka ettevõtjaks hakates8.
Ettevõtjana ei pruugi nad saada palgatulu ning sellisel juhul ei ole võimalik nende isikute
hõivesse sisenemist ja sissetulekut hinnata Maksu- ja Tolliametis deklareeritavate töötasu
andmete alusel. Samuti ei ole võimalik kasutatavate andmete alusel jälgida välismaale tööle
läinud inimesi.
Käesolevas analüüsis kasutatakse seega vaid administratiivandmeid. Administratiivandmete
kasutamisel töötute töölerakendumisel on mitmeid eeliseid. Esiteks on administratiivandmete
kasutamine odav lahendus, sest vajalikud andmed on juba olemas ja operatiivselt
kättesaadavad ning ei pea kulutama ajalist ja rahalist ressurssi andmete kogumiseks (näiteks
küsitluse läbiviimiseks). Küsitluste, intervjuude ja vaatluste viisil andmete kogumisega
kaasneb alati teatud viiteaeg. Teiseks, poliitikate mõju hindamisel on sageli oluline mõju
järjepidev, regulaarne hindamine. Kuivõrd administratiivsetest andmekogudest on andmed
pidevalt kättesaadavad, siis on võimalik analüüsi läbi viia igal soovitud ajahetkel. Kõige
olulisemaks eeliseks administratiivandmete puhul küsitlusandmete ees on aga see, et
administratiivandmed on mitmes osas täpsemad kui küsitlusega kogutud andmed. Küsitlusele
vastates peavad inimesed meenutama minevikus toimunud sündmusi ning seetõttu võivad
tekkida meenutusvead. Tööpraktika mõju uurimisel hilisemale töölerakendumisele ei pruugita
täpselt mäletada tööle asumise aega ning makstava töötasu suurust. Sageli on vaja
8 Ettevõtlusega alustavate endiste registreeritud töötute arv ei ole väga suur. Näiteks 2010. aastal lõpetati töötuna
arvelolek ettevõtlusega alustamise tõttu 1031 juhul (2011. aastal 721; 2012. aasta jaanuarist novembrini 749
juhul), mis moodustas 0,9% kõigist arveloleku lõpetamistest (2011. aastal 0,7%; 2012. aastal 1% ).
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
13
programmis osalemise mõju mõõta alles teatud aja möödudes (nii ka tööpraktika mõju) ning
seetõttu suureneb meenutusvea risk veelgi (Lauringson et al 2011).
Samas kaasnevad administratiivandmete kasutamisega teatud piirangud, millega tuleb
analüüsimisel kindlasti arvestada. Esiteks on administratiivsetes andmekogudes olevate
andmete hulk piiratud, mistõttu ei ole võimalik hõlmata analüüsi kõiki olulisi tunnuseid.
Näiteks puuduvad Töötukassa andmebaasis andmed töötute abielustaatuse ja laste arvu kohta,
mis võivad aga tööturukäitumist mõjutada. Maksu- ja Tolliameti andmete kasutamine
töölerakendumise hindamiseks võimaldab näiteks vaadata, kas ja millal on tekkinud endisele
registreeritud töötule töötasu ning kui suur see tasu on. Nende andmete põhjal ei ole aga
võimalik uurida täpsemalt, millisele ametikohale inimesed on tööle asunud, kas ametikoht on
vastavuses omandatud eriala ja kvalifikatsiooniga jms. Seega annavad töötasude
administratiivandmed vaid vastuse küsimusele, kas ja kui kiiresti on tööpraktikal osalejad
leidnud töö võrreldes meetmes mitteosalejatega ning kas esinevad erinevused nende
keskmisest töötasus. Inimeste hoiakuid ja arvamusi ei ole administratiivandmete põhjal
võimalik analüüsida (Lauringson et al 2011).
Administratiivandmete puudus on ka see, et need kajastavad vaid kõike, mis on „ametlik“.
Tööpraktika mõju hindamisel töölerakendumisel administratiivandmete põhjal jääb hindamise
alt välja nn mustalt töötamine. Seega peab tulemuste tõlgendamisel arvestama, et üks osa
tegelikult töötavaid (ehk siis mustalt töötavaid) inimesi näivad selliste andmete kasutamisel
kui mittetöötavad. Küsitlusega andmete kogumisel tuleks tõenäoliselt välja vähemalt teatud
osa mustalt töötavatest inimestest. Samas ei pruugi mustalt töötavad inimesed ka küsitluse
korral öelda, et nad tegelikult töötavad (Lauringson et al 2011).
Käesolevas tööpraktika mõjuanalüüsis vaadeldakse meetmes osalenud isikute käekäiku
tööturul kahel erineval ajaperioodil. Ühe grupina vaadeldakse perioodil jaanuar kuni juuli
2010 (edaspidi I periood) ning teise grupina perioodil august 2010 kuni detsember 2011
(edaspidi II periood) tööpraktikale sisenenud inimesi. Järgnevalt antakse ülevaade
vaatlusalustel perioodidel töötutele pakutud tööpraktikatest ning võrreldakse üldkogumit,
valimit ning võrdlusgruppi erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnust lõikes.
Tabelis 1 on välja toodud tööpraktikale sisenemiste arv, üldkogumi ning valimi suurus
esimesel ning teisel perioodil. Sisenemiste arv kajastab kõiki tööpraktikaid, mis algasid
nimetatud perioodidel. Siit on välja arvatud need praktikad, kuhu töötud küll suunati, kuid mis
erinevatel põhjustel ei toimunud. Sisenemiste arvu hulgas võivad kajastuda inimesed
korduvalt sellisel juhul kui üks inimene osales vaadeldavatel perioodidel mitu korda
erinevatel tööpraktikatel. Üldkogum hõlmab samuti kõiki nimetatud tööpraktikaid, mis
algasid vaadeldavatel perioodidel, kuid siit on välja arvatud juhtumid, mida ei olnud võimalik
analüüsis kasutada. Esiteks kahe vaatlusaluse perioodi peale kokku 15 juhul ei langenud
tööpraktika aeg kokku ühegi töötuna arvelolemise perioodiga, mis võib olla tingitud
kuupäevade sisestamisel tekkinud veast andmebaasi. Teiseks on üldkogumist välja jäetud
isikud, kellel puudus analüüsi seisukohast oluline taustatunnus. Kahe perioodi peale kokku
kuuel isikul oli andmebaasis märkimata haridustase. Kokkuvõttes moodustas üldkogumi I
perioodil 2 415 ning II perioodil 3 213 tööpraktikale sisenemist. Juhul kui üks isik osales
vaadeldaval perioodil tööpraktikal enam kui üks kord, on ta loetud korduvalt.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
14
Tabel 1. Üldkogumi ja valimi maht
I periood II periood
Sisenemiste arv 2 423 3 226
Üldkogum* 2 415 3 213
Valim 862 1 108
*Sisenemiste arv pärast puudulike vaatluste eemaldamist
Tööpraktika mõjuanalüüs valimi moodustamiseks on võetud arvesse veel mõned kitsendused.
Selleks, et hinnata võimalikult täpselt tööpraktika teenuse puhasmõju, on vaatluse alt välja
jäetud isikud, kes osalesid lisaks tööpraktikale ka mõnel muul teenusel ajavahemikul
01.01.2009–30.04.2012. Isikud, kes osalesid lisaks tööpraktikale ka karjäärinõustamisel ja/või
tööotsingu töötoas/tööotsingukoolitusel, on kaasatud analüüsi. Seega kujunes I perioodil
valimiks 862 tööpraktikale sisenemist ning II perioodil 1 108 tööpraktikale sisenemist.
Tabelis 3 on välja toodud kõik üldkogumisse kuuluvad praktikad ning vaid mõjuanalüüsi
valimisse hõlmatud praktikad valdkonna järgi. Mõlemal perioodil toimus kõige enam
tööpraktikaid kaubanduse ja klienditeeninduse valdkonnas, mis oli kõige suurema
esindatusega valdkond ka mõlema perioodi valimis. Sellele järgnes iluteeninduse valdkond. I
perioodil oli suhteliselt palju tööpraktikale sisenemisi, mille korral oli tööpraktika valdkond
andmebaasis puudu, sest 2010. aasta esimesel poolel registreeriti tööpraktika andmeid alles
vanas infosüsteemis (TTIS) ning uude infosüsteemi (EMPIS) ületoomisel ei lisatud vanadele
andmetele praktika valdkonda uue klassifikaatori alusel. I ja II perioodi kohta võib suhteliselt
suurema valdkonnana veel välja tuua toitlustuse, majutuse, ürituste korralduse valdkonna ning
II perioodi kohta ka ehituse ning tekstiili-, naha- ja jalatsitööstuse valdkonna.
Tööpraktika keskmine kestus oli I perioodil üldkogumis ning valimis vastavalt 81 ning 80
päeva ning II perioodil üldkogumis ning valimis vastavalt 68 ning 66 päeva. Seega on
tööpraktika keskmine kestus II perioodil olnud märgatavalt lühem kui I perioodil (tööpraktika
kestus on arvutatud alguskuupäeva ning tegeliku lõppkuupäeva, mitte algselt planeeritud
lõppkuupäeva alusel). Lisas 1 on toodud ka tööpraktika keskmised kestused valdkondade
lõikes.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
15
Tabel 3. Perioodil jaanuar – juuli 2010 (I periood) ning august 2010 – detsember 2010 (II
periood) alanud praktikad valdkonna järgi
I periood II periood I periood II periood
ajakirjandus, toimetamine, tõlkimine 5 4 3 1
avalik haldus 5 3 4 1
dokumendihaldus, personalitöö, infotöö 101 100 40 44
ehitus 127 229 41 84
ehitusmaterjalide, keraamikatööstus 2 3 1 2
elektri- ja energiatootmine, elektrimehhaanika 18 21 4 8
elektroonika, automaatika 17 11 3 2
ettevõtte, organisatsiooni juhtimine, kvaliteedijuhtimine 34 9 10 3
film, teater, ringhääling 1 1 - 1
finants, raamatupidamine, statistika 118 169 35 50
foto- ja trükitööstus 17 11 2 4
haridus: huviharidus, muu haridustöö 13 26 7 12
haridus: juhid ja pedagoogid 4 8 2 4
iluteenindus 177 290 77 117
infotehnoloogia, telekommunikatsioon 48 45 24 16
jäätmetöötlus, prügivedu 3 7 2 4
kaevandamine, mäetööstus 7 6 2 1
kaitsevägi, päästeteenistus, korrakaitse 1 11 3
kaubandus, klienditeenindus 266 343 90 118
keskkond, maamõõtmine, maakorraldus 5 7 1 3
klaasitootmine, klaasitööstus 5 1 3 -
kunst, fotograafia, muusika 17 23 10 7
laevandus, lennundus - 10 - -
liigitamata lihttöö 29 34 8 4
logistika, varustamine, laondus (va sõiduki- ja tõstukijuhtimine) 40 61 14 20
loodus- või täppisteadus - 3 - 1
metalli- ja masinatööstus 103 126 35 42
metsandus, jahindus, kalandus 26 30 14 11
muu teenindus 8 4 2 -
muu tööstus, tootmine 37 94 13 30
muuseum, galerii, raamatukogu, arhiiv 11 4 8 1
mööblitööstus 3 25 1 11
plasti-, kummi-, ravimi jm keemiatoodete tööstus 30 21 8 7
puhastusteenindus, majapidamine jms 95 100 31 28
puidu- ja paberitööstus 64 136 20 46
põllumajandus, veterinaaria 2 8 1 5
sotsiaaltöö, hooldus, lastehoid 59 105 17 33
sport, vaba aeg, meelelahutus 7 8 3 3
sõiduki või masina mehhaanik, lukksepp vms 52 102 22 42
sõidukijuhtimine, tõstukijuhtimine 52 77 16 20
taimekasvatus, loomakasvatus, aiandus 59 54 26 20
tekstiili-, naha- ja jalatsitööstus 71 265 28 67
tervishoid: arstid - 3 - 1
tervishoid: farmatseudid, laboritöötajad, terapeudid 6 14 1 4
tervishoid: meditsiini õde 51 33 11 12
toiduainetetööstus 44 110 15 37
toitlustus, majutus, ürituste korraldus 165 247 60 97
turundus, avalikud suhted, müügikonsultatsioon 127 132 55 48
täppisriistade parandus, käsitöö 36 47 14 22
õigus 2 11 1 5
puudub 245 21 77 6
KOKKU 2 415 3 213 862 1 108
Üldkogum Valim
Valdkond
Tabelis 4 on toodud tööpraktikale sisenemiste jaotus kestuse lõikes. I perioodil on näha, et ligi
pooled tööpraktikatest on kestnud vähemalt 90 päeva ning ligikaudu veerand tööpraktikatest
on kestnud 61 kuni 90 päeva. II perioodi tööpraktikate puhul on kolmandik kestnud vähemalt
90 päeva ning veel teine kolmandik kestnud 61 kuni 90 päeva. Seega suurem osa
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
16
tööpraktikatest kestab vähemalt pool maksimaalsest lubatavast pikkusest (maksimaalseks
pikkuseks on kuni 4 kuud).
Tabel 4. Tööpraktika jaotus kestuse lõikes
Tööpraktika kestus Üldkogum Valim
I periood II periood I periood II periood
1-30 päeva 10,6% 16,2% 12,2% 16,9%
31-60 päeva 14,1% 18,2% 15,4% 18,9%
61-90 päeva 27,5% 32,8% 24,4% 33,8%
üle 90 päeva 47,8% 32,8% 48,0% 30,4%
KOKKU 100,0% 100,0% 100,0% 100,0%
Tabelis 5 on toodud 2010. ning 2011. aastal tööpraktikale sisenenud isikute osalemine teistes
aktiivsetes meetmetes perioodil 01.01.2009-30.04.2012. Vaatlusalusel perioodil on
tööpraktikale sisenenud isikud osalenud enim karjäärinõustamise teenusel, kokku 3 588
korral. Suhteliselt palju on osaletud ka tööalasel koolitusel ning palgatoetuse teenusel,
vastavalt 2 521 osalemist ning 2 216 osalemist ning 1 120 korral on käidud tööotsingu
töötoas. Võrreldes teenustel osalemisi I ja II vaatlusaluse perioodi lõikes, on teenustel
osalemiste jaotus suhteliselt sarnane.
Tabel 5. Tööpraktikale sisenejate osalemised muudes aktiivsetes meetmetes perioodil
01.01.2009-30.04.2012.
I periood II periood KOKKU
Karjäärinõustamine 1 363 2 225 3 588
Tööalane koolitus 1 006 1 515 2 521
Palgatoetus 1 011 1 205 2 216
Tööotsingu töötuba 330 790 1 120
Tööklubi 85 131 216
Psühholoogiline nõustamine 81 120 201
Tööharjutus 70 124 194
Proovitöö 4 127 131
Võlanõustamine 18 38 56
Ettevõtluse alustamise toetus 24 14 38
Vabatahtlik töö 12 19 31
Tugiisikuga töötamine 9 19 28
Avalik töö 2 26 28
Tööintervjuul abistamise teenus 3 8 11
Talgutöö 3 6 9
Mentorlus 3 5 8
Sotsiaalne rehabilitatsioon 2 5 7
Asendushooldus - 5 5
Individuaalne rakendumine - 2 2
Sõltuvusnõustamine - 2 2
Tehnilise abivahendi andmine 2 - 2
Erandlikud lahendused - 1 1
Töökoha kohandamine - - -
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
17
Tabelis 6 on toodud üldkogumisse, valimisse ning võrdlusgruppi kuuluvad isikud
sotsiaaldemograafiliste tunnuste järgi. Tööpraktikal osalenute võrdlusgruppi on hõlmatud
isikud, kes vaatlusalusel perioodil olid töötukassas töötuna arvel. Võrdlusgrupist nagu
valimistki on välja jäetud sellised registreeritud töötud, kes ajaperioodil 01.01.2009–
30.04.2012 osalesid mõnes aktiivses meetmes (v.a karjäärinõustamine ja/või tööotsingu
töötuba/ tööotsingukoolitus). Samuti on võrdlusgrupist välja jäetud isikud, kellel puudus mõni
sobitamiseks oluline tunnus (nt haridustase, elukoht).
Vaadeldes tööpraktikal osalejaid soo lõikes, on üldkogumis meeste osakaal mõlemal
vaadeldaval perioodil alla 40%. Ka valimis on meeste osakaal sarnane ehk praktikal osalejate
hulgas on rohkem naisi. Seevastu võrdlusgrupis on hoopis mehi rohkem. Tööpraktikal
osalejate keskmine vanus üldkogumis on vaadeldavatel perioodidel ligikaudu 35 aastat,
valimis on keskmine vanus 32 aastat ehk veidi madalam. Võrdlusgruppi kuuluvad
registreeritud töötud on aga veidi vanemad (keskmine vanus ligikaudu 37 aastat).
Tööpraktikal osalejate hulgas on mõlemal perioodil nii üldkogumis kui valimis enim
kutsekeskharidusega isikuid ning seejärel üldkeskharidusega isikuid. Võrreldes üldkogumit
ning valimit on registreeritud töötute hariduslik jaotus küllaltki sarnane. Võrdlusgrupi isikute
ehk praktikal mitteosalenute hariduslik jaotus on aga erinevam – madalama haridustasemega
inimeste osakaal on pigem suurem ja kõrgema haridustasemega inimeste osakaal pigem
väiksem.
Eelneva ametiala lõikes on tööpraktikal osalejate hulgas mõlemal perioodil nii üldkogumis
kui valimis enim teenindus- ja müügitöötajaid (ligi viiendik) ning seejärel oskus- ja
käsitöölisi. Üldkogumi ning valimi registreeritud töötute eelneva ametiala jaotus on suhteliselt
sarnane. Võrreldes võrdlusgrupiga on praktikal osalenute hulgas oluliselt rohkem teenindus-
ja müügitöötajaid ning vähem oskus- ja käsitöölisi, seadme- ja masinaoperaatoreid ning
lihttöölisi. Rohkem on aga praktikal osalenute hulgas ka neid, kellel pole eelnevat
töökogemust.
Esimesel vaatlusalusel perioodil on eesti keelt põhilise suhtluskeelena kasutavaid inimesi
praktikal osalenute hulgas oluliselt rohkem kui võrdlusgrupis (pea kaks kolmandikku versus
ligikaudu pooled). Teisel perioodil on põhilise suhtluskeele jaotus sarnasem (nii üldkogumis,
valimis kui võrdlusgrupis on veidi üle poole eesti keelt põhilise suhtluskeelena kasutavaid
inimesi).
Töötuks registreerimise piirkonna alusel on tööpraktikal osalejad ning võrdlusgrupp jagatud
neljaks piirkonnaks: Harjumaa, Lõuna-Eesti, Ida-Virumaa ning muu piirkond. Ka erinevused
piirkondlikus jaotuses on tagasihoidlikud üldkogumi ja valimi vahel, kuid olulised võrreldes
võrdlusgrupiga. Praktikal osalenuid on oluliselt vähem Harjumaalt ning rohkem teistest
piirkondadest sh kõrgema tööpuudusega piirkondadest nagu Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa.
Teisel vaatlusalusel perioodil on see erinevus võrreldes esimese perioodiga süvenenud veelgi.
Samuti on praktikal osalenute hulgas veidi rohkem maapiirkondades elavaid inimesi ja vähem
linnas elavaid inimesi.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
18
Tabel 6. Üldkogumi, valimi ning võrdlusgrupi võrdlus
I periood II periood I periood II periood I periood II periood
Kokku vaatlusi 2 415 3 213 862 1 108 93 641 123 014
Sugu: mees 37,6% 33,9% 39,8% 35,7% 57,9% 54,0%
Keskmine vanus 34,4 34,7 32,4 32,0 37,6 36,9
Haridus
Algharidus või vähem 1,6% 1,9% 1,6% 2,3% 2,7% 2,8%
Põhiharidus 18,1% 17,2% 20,6% 18,7% 21,1% 21,1%
Üldkeskharidus 23,8% 22,0% 24,5% 20,8% 28,3% 27,7%
Kutsekeskharidus 33,0% 35,9% 29,7% 35,5% 26,3% 24,4%
Keskeriharidus 8,9% 8,8% 8,2% 8,1% 9,9% 11,0%
Rakenduskõrgharidus 4,2% 5,1% 5,1% 6,5% 2,7% 3,4%
Bakalaureus 8,0% 6,4% 7,8% 5,9% 6,3% 6,7%
Magister või doktor 2,4% 2,7% 2,4% 2,3% 2,7% 3,1%
Eelnev ametiala
Relvajõud 0,1% 0,1% 0,1% 0,1% 0,1% 0,1%
Kõrgemad ametnikud ja juhid 4,9% 3,9% 5,2% 2,6% 5,3% 5,3%
Tippspetsialistid 4,6% 3,8% 4,2% 4,1% 4,2% 4,5%
Keskastme spetsialistid, tehnikud 7,7% 6,5% 6,8% 7,0% 6,5% 6,5%
Kontoritöötajad ja ametnikud 6,5% 8,3% 5,5% 8,3% 5,0% 6,4%
Teenindus- ja müügitöötajad 18,8% 18,2% 20,4% 19,0% 13,6% 14,7%
Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 0,8% 1,1% 1,0% 1,4% 1,1% 1,4%
Oskus- ja käsitöölised 17,3% 16,3% 15,0% 14,4% 23,1% 19,5%
Seadme- ja masinaoperaatorid 7,4% 10,0% 5,5% 7,3% 9,2% 9,2%
Lihttöölised 13,5% 13,5% 13,5% 13,6% 15,5% 16,4%
puudub töökogemus või täpsustamata 18,3% 18,2% 22,9% 22,1% 16,5% 16,1%
Põhiline suhtluskeel eesti keel 64,4% 51,4% 66,4% 56,0% 54,1% 54,5%
Elukoht linnas (vs maal) 61,4% 65,9% 61,7% 62,6% 69,2% 69,5%
Töötuna registreerimise piirkond
Harjumaa 20,5% 15,7% 22,9% 19,3% 44,8% 45,4%
Lõuna-Eesti 12,1% 11,1% 10,4% 11,5% 6,1% 6,2%
Ida-Virumaa 18,3% 36,1% 14,3% 31,0% 14,9% 14,6%
Muu piirkond 49,2% 37,1% 52,4% 38,2% 34,2% 33,7%
Riskirühma kuulumine
Vanglast vabanenu 0,4% 1,1% 0,1% 0,4% 0,9% 1,8%
Puudega 5,1% 6,1% 4,1% 6,1% 4,0% 4,0%
Pikaajaline töötu 70,6% 80,4% 72,4% 69,8% 56,2% 54,4%
Hooldaja 0,0% 0,2% 0,0% 0,4% 0,2% 0,2%
Muud erilised takistused 0,7% 3,0% 0,6% 2,4% 0,5% 1,5%
Juhatuse liige 2,7% 6,0% 3,7% 6,4% 4,6% 7,4%
Õppija 0,3% 1,2% 0,6% 1,5% 2,7% 2,6%
Viimase hõive kestus (kuudes) 28,7 30,8 23,2 24,2 31,5 28,5
Töösuhte lõpu põhjus
Töösuhte lõpp teadmata 14,2% 17,6% 15,1% 18,6% 16,3% 19,8%
Töösuhte lõpp tööandja algatusel 53,0% 46,7% 46,3% 41,0% 53,6% 47,7%
Töösuhte lõpp vabatahtlik 14,4% 17,6% 15,8% 18,3% 13,6% 16,4%
Registreeritud töötuse perioode eelnevalt (kordi) 0,76 1,04 0,71 1,00 0,78 1,11
Eelnevate kordade registreeritud töötuse kestus (päevades) 137,4 246,6 113,7 209,5 149,4 213,2
Töötushüvitise saajate osakaal
Töötuskindlustushüvitis 180 päevaks 20,2% 13,6% 18,4% 12,2% 18,1% 12,9%
Töötuskindlustushüvitis 270 päevaks 23,7% 19,5% 19,1% 14,3% 26,7% 19,6%
Töötuskindlustushüvitis 360 päevaks - 0,3% - 0,3% - 1,1%
Töötutoetus 31,4% 35,4% 34,7% 35,9% 24,1% 24,6%
Ei saa hüvitist 24,6% 31,3% 27,7% 37,4% 31,1% 41,7%
Üldkogum Valim Võrdlusgrupp
Praktikal osalenute hulgas on olnud tunduvalt rohkem pikaajalisi töötuid kui võrdlusgrupi
töötute hulgas (~70% versus ~55%). Ka puudega riskirühma kuuluvaid töötuid on olnud
praktikal osalenute hulgas pigem veidi rohkem kui võrdlusgrupis.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
19
Töötushüvitistele kvalifitseerumise jaotus on töötuskindlustushüvitise osas suhteliselt sarnane
nii üldkogumis, valimis kui võrdlusgrupis. Samas on praktikal osalenute hulgas olnud rohkem
töötutoetuse saajaid kui võrdlusgrupis, kuid väiksem osakaal neid inimesi, kes pole ühelegi
töötushüvitisele kvalifitseerunud.
Kokkuvõttes näitab statistika, et üldkogum ja valim on erinevate tunnuste lõikes väga sarnane.
Seega on valimi põhjal saadud hinnangud laiendatavad ka üldkogumile (ehk kõigile nendel
perioodidel praktikal osalenutele). Teiselt poolt on aga võrdlusgruppi kuuluvad isikud
mitmete tunnuste poolest erinevad praktikal osalenutest. See näitab, et tööpraktikale
sisenemine ei ole juhuslik ning teatud tunnustega inimestel on suurem tõenäosus osaleda
tööpraktikal kui teistel (statistika viitab nendele tunnustele, millised inimesed on tööpraktika
sihtrühmaks). Seetõttu kasutataksegi käesolevas analüüsis sobitamise meetodit, et võrdluses
oleksid omavahel võimalikult sarnased isikud.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
20
4. KIRJELDAV ÜLEVAADE TÖÖPRAKTIKAL OSALEJATE TÖÖLE
RAKENDUMISEST
Enne kui hakatakse hindama tööpraktika puhasmõju tööle rakendumisele ja sissetulekutele
selleks moodustatud valimi põhjal, vaadeldakse käesolevas peatükis kõigi tööpraktikal
osalenud isikute tööle rakendumist pärast praktika lõppu. Selleks kasutatakse samuti Maksu-
ja Tolliameti (MTA) andmeid töötasude laekumise kohta. Isik loetakse vaatlusaluses kuus
tööle rakendunuks, kui tal on MTA-s selles kuus deklareeritud töötasu. Kuivõrd
maksuandmete puhul on teada tasu deklareerinud tööandja registrikood, siis on võimalik
nende andmete puhul vaadata, kas isik on pärast praktika lõppu asunud tööle samas asutuses,
kus toimus praktika või on ta leidnud töökoha mõne teise tööandja juures. Selleks võrreldakse
praktikat pakkunud asutuse registrikoodi ja töötasu maksnud asutuse registrikoodi. Seetõttu
on vaatluse all need tööpraktikad, millel oli töötukassa andmebaasis märgitud asutuse
registrikood. Tööle rakendumist hinnatakse kahel perioodil eraldi. Esimesel perioodil (jaanuar
– juuli 2010 praktika alustajad) oli selliseid vaatlusi 2 411 ja teisel perioodil (august 2010 –
detsember 2011 praktika alustajad) 3 214.
Analüüsi koostamise hetkeks on MTA andmed kättesaadavad kuni 2012. aasta aprillini. Seega
I perioodil tööpraktikale sisenenute puhul saab tööle rakendumist MTA andmete alusel
vaadelda maksimaalselt 27 kuu jooksul alates praktika lõppemisest. II perioodil praktikale
sisenenute puhul saab vaadelda maksimaalselt 20 kuu pikkust perioodi alates tööpraktika
lõpust. I perioodi praktikatel saab kõigi vaatluste puhul tööle rakendumist vaadelda kuni 17.
kuuni (vt lisa 2), seejärel hakkab vaatluste arv kuus kahanema. II perioodi praktikatel saab
kõigi vaatluste puhul tööle rakendumist vaadelda ainult samal kuul ning vaatluste arv kuus
hakkab kahanema juba alates 1. kuust.
Tööpraktika lõpetanud isikute tööle rakendumist vaadatakse kuude jooksul alates praktika
lõppemisest. Kui praktika lõpukuupäev ja deklareeritud töötasu on samas kuus, loetakse isik
tööle rakendunuks samal kuul pärast praktika lõppu. Kui praktika lõpukuupäev on ühes kuus
ja töötasu on deklareeritud sellele järgnevas kuus, loetakse isik tööle rakendunuks esimesel
kuul pärast praktika lõppu jne. Oluline on silmas pidada, et kuivõrd MTA andmetel on
võimalik tööle rakendumist hinnata kõige enam kuu täpsega ning lisaks toimub töötasude
deklareerimine MTA-sse tööle asumisest arvates mõningase viitajaga, siis võib tööle
rakendumise kiirus olla mõnevõrra alahinnatud.
Jooniselt 2 on näha, et hõivatute osakaal tõuseb esimese paari kuu jooksul alates praktika
lõpust väga kiiresti ning püsib alates 4.-5. kuust üle 50%. Teisel perioodil tõuseb hõivatute
osakaal samaks ajaks koguni 57%-ni. See, et tööle rakendunute osakaal esimesel kuul on
madalam kui teisel kuul on tõenäoliselt tingitud sissetulekute deklareerimise viitajast. Kuna
viimastel kuudel on vaatluste arv väike, ei pruugi nende kuude tulemused kõige paremini
näidata kogu vaatlusaluse grupi tööle rakendumist. Joonistel on viimaste kuude tulemused
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
21
seetõttu välja toodud punktiirjoonega. Jooniselt 2 on näha, et II perioodi puhul on tööle
rakendunute osakaal veidi kõrgem, kui I perioodil.
MTA andmetel on võimalik ka jälgida, kui paljud isikud on pärast praktikat tööle läinud
samasse asutusse, kus praktika toimus. Jooniselt 2 on näha, et samas asutuses töötab kõige
enam isikuid 2.- 4. kuul pärast praktika lõppu ning siis on samas asutuses tööle rakendunute
osakaal 29% I perioodil ja 36% II perioodil. Peale 4. kuud hakkab samas asutuses töötavate
isikute osakaal langema, kuid samal ajal üldine tööle rakendumise osakaal pigem tõuseb.
Seega võib öelda, et inimesed töötavad mõnda aega pärast praktikat samas asutuses ning siis
suunduvad tööle mõne teise tööandja juurde. Samas asutuses töötamise puhul on näha üsna
suur erinevus I ja II perioodi osakaalude vahel, mille üheks põhjuseks võib olla tööpraktika
teenuse pakkumise põhimõtete muutmine, mille kohaselt II perioodil pakutud tööpraktikate
korral seati eelduseks, et asutusel peab olema võimalik pakkuda inimesele tööd pärast
praktika läbimist.
Joonis 2. Praktikal osalenute tööle rakendumine Maksu- ja Tolliameti andmetel
Joonisel 3 on toodud samas asutuses töötavate isikute osakaal sellel kuul tööle rakendunud
isikutest. Kui esimestel kuudel on samas asutuses tööl 66% I perioodil ja 77% II perioodil,
siis alates 3. kuust see osakaal hakkab selgelt vähenema, laskudes esimese aasta möödudes
40%-ni I perioodil ja 48%-ni II perioodil. II perioodil on samas asutuses töötamise osakaal
stabiilselt ligikaudu 10 protsendipunkti võrra kõrgem.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
22
Joonis 3. Samas asutuses töötavate isikute osakaal töötavatest isikutest
Lisas 3 on toodud praktika läbinute üldine tööle rakendumine ja tööle rakendumine samasse
asutusesse praktika valdkondade lõikes üle kõigi kuude. Tööle rakendumine varieerub
valdkondade ja perioodide lõikes palju, seetõttu on keeruline välja tuua valdkondi, mille
puhul oleks näha selget suundumust sama tööandja juurde tööle jäämiseks. Kõige
äärmuslikumad tööle rakendumise osakaalud (100% või 0%) on üldiselt nendes
valdkondades, kus on toimunud mõned üksikud tööpraktikad.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
23
5. TÖÖPRAKTIKA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
Käesolevas peatükis analüüsitakse esmalt tööpraktika mõju hõivesse sisenemisele ja
sissetulekule palgast ning seejärel viiakse mõjuanalüüsi tulemustele põhinedes läbi praktika
kulu-tulu analüüs. Meetme mõju hinnatakse kahel viisil. Kõigepealt hinnatakse meetme mõju
alates praktikale sisenemise hetkest. Aktiivsete tööturumeetmete mõju hindamisel kasutatakse
sageli mõju hindamist alates teenusesse sisenemisest, sest selline lähenemine võtab arvesse nn
lukustusefekti. See tähendab, et aktiivses meetmes osalemise ajal on inimesed „lukustatud“
tööturuteenusele ehk nende tööotsimise aktiivsus ning tööle asumise tõenäosus sellel perioodil
vähenevad. Lisaks meetme mõju hindamisele alates teenuse algusest, hinnatakse tööpraktika
mõju ka arvestatuna teenuse lõppemisest. Meetme mõju hindamine tööpraktika lõppemise
hetkest alates peegeldab seda, kas ja millise eelise annab praktikal osalemine tööle asumiseks
pärast teenuse läbimist. Hindamine alates teenusest väljumisest on oluline, et tulemusi oleks
võimalik võrrelda tööturukoolituse mõjuanalüüsiga9. Täiendavalt analüüsitakse tööpraktika
teenuse puhasmõju hindamise kõrval ka tööpraktika ja tööturukoolituse teenuste koosmõju.
Meetme mõju vaadeldakse kahel perioodil: jaanuar-juuli 2010 (I periood) ning august 2010 –
detsember 2011 (II periood) alanud praktikad. Analüüsi koostamise hetkel on kasutada
Maksu- ja Tolliameti andmed töötuskindlustusmaksega maksustatavate tulude kohta kuni
2012. aasta aprillini. Seega on erinevatel kuudel praktikat alustanud (või lõpetanud) isikute ja
võrdlusgrupi puhul võimalik vaadelda erineva pikkusega aegrida. Näiteks 2010. aasta
jaanuaris tööpraktikat alustanute puhul on võimalik jälgida nende hõivet ja sissetulekut kuni
28 kuu jooksul alates praktikale sisenemisest, 2011. aasta detsembris praktikale sisenenute
puhul aga vaid 5 kuu jooksul. Oluline on silmas pidada, et analüüsihorisondi viimastel kuudel
vaatluste arv väheneb, mistõttu muutuvad hinnangud hüplikumaks ning mõningatel juhtudel
ka statistiliselt ebaoluliseks. Vähenenud vaatluste arvuga kuude andmed on joonistel märgitud
punktiirjoontega.
Toodud hinnangutes on tehtud range sobitamine vastavalt kas tööpraktika alguse- või lõpukuu
lõikes ning tõenäosuslik sobitamine ülejäänud tunnuste osas. Võrdlusgrupi moodustavad kõik
osalusgrupiga samal kuul, vastavalt kas praktika algus- või lõpukuul, arvel olnud töötud.
Näiteks 2010. aasta jaanuaris praktikal osalemist alustanud isikute võrdlusgrupis on töötud,
kes olid 2010. aasta jaanuaris töötuna arvel jne. Teiste tunnuste alusel sobitamiseks on
hinnatud iga (praktika alustamise või lõppemise) kuu lõikes probit mudel. Sobitamisel
kasutatud tunnuste loend ja kirjeldus on toodud lisas 4. Nii teenuse algusest kui lõpust
sobitamise puhul ning ka tööpraktika ja koolituse koosmõju hindamisel on mudelis kasutatud
sama tunnuste komplekti.
9 2011. aastal Töötukassa poolt läbi viidud tööturukoolituse mõju hindamisel (Lauringson et al, 2011) hinnati
koolituse mõju alates koolituse lõppemisest. Seega tööpraktika ja tööalase koolituse mõju võrdlemisel saab
kasutada hinnanguid, mis on mõõdetud alates teenuse lõppemisest.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
24
5.1. Tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule palgast alates praktika algusest
Järgnevalt analüüsitakse tööpraktika mõju hõivele ning sissetulekule palgast alates praktikale
sisenemisest. Toodud hinnangutes on tehtud range sobitamine tööpraktika alguskuu lõikes
ning tõenäosuslik sobitamine ülejäänud tunnuste osas. Võrdlusgrupp on moodustatud praktika
alguskuul arvel olnud töötutest. Hinnatud probit mudelid on toodud lisas 5 ja sobitamisel
kasutatud tunnuste keskväärtused enne ja pärast sobitamist lisas 6. Kuivõrd analüüsi
koostamise hetkeks on sissetulekute andmed kättesaadavad kuni 2012. aasta aprillini, siis saab
2010. aasta esimesel poolel alanud praktikate mõju vaadata kuni 28 kuu jooksul ning alates
2010. aasta augustist praktika alustajate puhul kuni 21. kuu jooksul alates praktika algusest,
kusjuures viimaste kuude mõju hindamisel vaatluste arv langeb.
Joonisel 4 (ja lisas 7) on välja toodud kahel erineval perioodil praktikal osalenute ning
võrdlusgrupi hõivemäär ehk hõivatute osakaal kõigist vaatluse all olevatest isikutest üle
kuude. Inimene on loetud hõivatuks juhul, kui talle on Maksu- ja Tolliametis registreeritud
töötuskindlustusmaksega maksustatav tulu, sõltumata sellest kui suur vastaval kuul
deklareeritud tulu oli. Ilmneb, et nii praktikal osalenute kui ka võrdlusgrupi hulgas suureneb
aja möödudes pidevalt töö leidnud inimeste arv ja seega kasvab hõivatute osakaal. Tööle
rakendunud inimeste osakaal võrdlusgrupis on mõlemal perioodil üle kuude väga sarnane.
Näiteks kuue kuu möödudes alates praktika algusest on mõlemal perioodil võrdlusgrupist
tööle asunud ligikaudu veerand inimestest ning aasta möödudes ligikaudu üks kolmandik.
Samal ajal on praktikal osalenute seas teisel perioodil tööga hõivatute osakaal
märkimisväärselt kõrgem kui esimesel perioodil.
Joonis 4. Hõivatute osakaal osalus- ja võrdlusgrupis alates praktikale sisenemisest. Perioodil
jaanuar – juuli 2010 (I periood) ja august 2010 – detsember 2011 (II periood) praktikale
sisenejad.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
25
Joonisel 5 on välja toodud osalus- ja võrdlusgrupi hõivemäärade vahe ehk praktika mõju
hõivele. Ilmneb, et mõlemal perioodil on esimestel kuudel alates tööpraktikale sisenemisest
võrdlusgrupi hulgas tööle asunud inimeste osakaal suurem kui praktikal osalejate hulgas ning
kokkuvõttes on praktikal esimestel kuudel hõivele statistiliselt oluline negatiivne mõju (vt lisa
7). Mõne kuu möödudes ületab tööga hõivatute osakaal praktikal osalenute hulgas
võrdlusgrupi vastava näitaja ning praktika mõju hõivemäärale muutub positiivseks.
Järgnevatel kuudel positiivne mõju kasvab kuni umbes kaheksanda kuuni, mil see
stabiliseerub. Mõlema perioodi hinnangud hõivemäärale on valdavas osas statistiliselt
olulised. Viimaste kuude hinnangud muutuvad tulenevalt valimi mahu vähenemisest
hüplikuks ning kohati ka ebaoluliseks ning tõenäoliselt ei näita mõju dünaamikat kogu valimi
osas. Statistiliselt ebaolulisi hinnanguid ei ole joonisel välja toodud.
Joonis 5. Praktika mõju hõivele kahel erineval perioodil: jaanuar – juuli 2010 ning august
2010 – detsember 2011 praktikale sisenenud.
Vaadeldes perioodil jaanuar kuni juuli (I periood) praktikale sisenenuid ilmneb, et esimesel
neljal kuul on praktikal osalenute hulgas hõivatute osakaal kuni 4% võrra madalam kui
võrdlusgrupis (vt joonis 5 ja lisa 7). Kuivõrd tööpraktika kestus on reeglina kuni neli kuud,
siis võib öelda, et tööpraktika negatiivne mõju hõivele esimestel kuudel on tingitud
lukustusefektist. Praktika toimumise ajal on inimeste tööotsimise aktiivsus ning tööle asumise
valmidus võrreldes meetmes mitteosalejatega väiksem. Viiendaks kuuks, mil reeglina praktika
periood on lõppenud, on teenusel osalenute seas tööle asunute osakaal juba mõnevõrra suurem
kui võrdlusgrupis ning praktika mõju hõivele muutub positiivseks. Positiivne mõju hõivele
suureneb järgnevatel kuudel, olles kuue kuu möödudes tööpraktika algusest kasvanud 6 ning
aasta möödudes ligikaudu 8 protsendipunktini. Teisel aastal alates praktika algusest kõigub
meetmes osalenute ja võrdlusgrupi hõivemäärade erinevus ligikaudu 8-9 protsendipunkti
juures.
Hilisema perioodi valim (august 2010 – detsember 2011 alanud praktikad) näitab mõju osas
2010. aasta esimesel poolel alanud praktikatega sarnast trendi (joonis 5 ja lisa 7).
Tööpraktikate kirjeldavas ülevaates (peatükk 3) ilmnes, et alates 2010. aasta augustist on
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
26
tööpraktikate kestus lühenenud. Lühenenud kestus väljendub ka lühenenud lukustusefekti
perioodis. Teisel perioodil muutub praktika mõju hõivele positiivseks juba neljandal kuul
alates praktikale sisenemisest.
Kahe perioodi hinnanguid võrreldes ilmneb, et alates 2010. aasta augustist toimunud
praktikatel on meetmes osalejate hõivetõenäosusele olnud suurem positiivne mõju (joonis 5).
Kui esimesel perioodil oli kuuendal kuul osalusgrupi hõivemäär ligikaudu 6 protsendipunkti
võrra kõrgem kui võrdlusgrupil, siis teisel perioodil oli gruppidevaheline erinevus
hõivemääras kuuendal kuul ligikaudu 13 protsendipunkti. Aasta möödudes oli esimesel
perioodil praktikal osalenute hõivemäär ligikaudu 8 protsendipunkti võrra kõrgem kui
võrdlusgrupil, kuid teisel perioodil ulatus see erinevus koguni 15 protsendipunktini.
Kuivõrd teisel perioodil kasvas oluliselt just osalusgrupi tööga hõivatuse osakaal kuid
võrdlusgrupi hõive määr ei muutunud, siis võib öelda, et mõju kasv on tingitud peamiselt
põhimõtete muutusest tööpraktika teenuse pakkumisel. Alates 2010. aasta augustist hakati
rangemalt jälgima tööpraktika sooritamise ametikoha sobilikkust, et ennetada süsteemi
kuritarvitamist. Praktikale suunamisel eeldati, et praktika läbijal on hiljem võimalik samasse
ettevõttesse soovi korral ka tööle jääda. Seega, majandusolukord, mis kahel vaadeldaval
perioodil samuti muutus, ei mängi mõju kasvus tõenäoliselt olulist rolli.
Järgnevalt vaadeldakse, milline on olnud tööpraktika mõju sissetulekule palgast. Joonisel 6 on
toodud osalusgrupi ja võrdlusgrupi keskmine sissetulek palgast üle kuude kahel erineval
perioodil. Sissetulekuna käsitletakse Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasu. Analüüsis
kasutatav sissetuleku näitaja kombineerib endas nii sissetuleku summat kui ka hõivatust. Ehk
teisisõnu, keskmine sissetulek on arvutatud üle kõigi inimeste, hõlmates ka neid, kellel
vaadeldaval kuul sissetulek puudus. Juhul kui inimesele vaadeldaval kuul palka ei makstud,
siis on tema sissetulek võrdsustatud nulliga. Seega on sissetuleku näitaja käsitletav kui
lisanduv tulubaas, millelt makstakse makse.
Nii nagu hõive, suureneb ka sissetulek palgast nii praktikal osalejate grupis kui võrdlusgrupis
üle kuude (vt joonis 6 ja lisa 8). Sissetuleku kasv toimub peamiselt hõivatute arvu kasvu tõttu
(joonis 4), kuid ka seetõttu, et töötamise perioodil reeglina palk suureneb ning samuti muutub
keskmine palgatase majanduses üldiselt. Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud hõive määra trendile
ilmneb ka sissetulekute puhul, et võrdlusgrupi sissetulekutes kahel perioodil olulist erinevust
ei ole. Samas aga praktikal osalenute keskmine sissetulek palgast on teisel perioodil oluliselt
kõrgem kui esimesel.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
27
Joonis 6. Praktikal osalejate ja võrdlusgrupi sissetulek palgast alates praktikale sisenemisest.
Perioodil jaanuar – juuli 2010 (I periood) ja august 2010 – detsember 2011 (II periood)
praktikale sisenejad.
Osalusgrupi- ja võrdlusgrupi sissetulekute võrdlemine näitab, et lukustusefekti tõttu on
praktika mõju sissetulekule esimestel kuudel negatiive (joonis 7). 2010. aasta esimesel
poolaastal alanud praktikate puhul on esimesel neljal kuul tööpraktikal osalenute keskmine
sissetulek palgast kuni 13 euro võrra madalam kui võrdlusgrupil (vt joonis 7 ja lisa 8). Mõju
sissetulekule muutub positiivseks alates kuuendast kuust. Poole aasta möödudes meetmesse
sisenemisest on osalusgrupi keskmine sissetulek 127 ja võrdlusgrupil 110 eurot kuus ning
praktika mõju sissetulekule on seega ligikaudu 17 eurot kuus. Aasta möödudes on erinevus
kahe grupi keskmiste sissetulekute vahel tõusnud 33 euroni kuus. Teisel aastal alates praktika
algusest mõju kasv sissetulekule pidurdub, jäädes ligikaudu 30-40 euro vahemikku.
Perioodil august 2010 kuni detsember 2011 praktikat alustanute keskmise sissetulek palgast
on võrreldes võrdlusgrupiga esimesel kolmel kuul kuni 19 euro võrra madalam (vt joonis 7 ja
lisa 8). Mõju sissetulekule muutub positiivseks alates neljandast kuust. Kuue kuu möödudes
meetme algusest on praktikal osalejate keskmine sissetulek 152 ning võrdlusgrupil 113 eurot
ning praktika mõju sissetulekule seega ligikaudu 39 eurot kuus. Kaheteistkümne kuu
möödudes oli mõju kasvanud 52 euroni kuus.
Sarnaselt eelnevalt käsitletud hõive näitajale on ka sissetulekute puhul praktika mõju
hilisemal perioodil suurem võrreldes 2010. aasta esimesel poolel alanud praktikatega (vt
joonis 7 ja lisa 8) . Näiteks kuue kuu möödudes on praktika mõju teenusel osalenute
sissetulekule teisel perioodil ligikaudu 22 euro võrra kõrgem kui esimesel perioodil. Aasta
möödudes teenuse algusest on hilisemal perioodil praktika mõju sissetulekule jätkuvalt
ligikaudu 20 euro võrra kõrgem kui 2010. aasta esimesel poolel alanud praktikate mõju.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
28
Joonis 7. Praktika mõju sissetulekule palgast kahel erineval perioodil: jaanuar – juuli 2010
ning august 2010 – detsember 2011 praktikale sisenenud.
Kuivõrd teisel perioodil toimunud praktikate puhul ei ole võimalik vaadelda pikka aegrida
ning vaatluste arv mõnes kuus on väga väike, on joonistel 8 ja 9 kombineeritud praktika mõju
hinnang üle kahe perioodi. Kokkuvõttes võib öelda, et 2010. ja 2011. aastal toimunud
tööpraktikate mõju on esimesel kolmel kuul lukustusefekti tõttu meetmes osalejate hõivele ja
sissetulekule negatiivne. Alates neljandast kuust praktika algusest (sissetulekute puhul alates
viiendast kuust) on praktikal osalenute hulgas tööle asunute osakaal ja sissetulek suurem kui
võrdlusgrupis. Järgnevatel kuudel positiivne mõju hõives osalemise tõenäosusele ja
sissetulekutele kasvab kuni aasta vältel ning seejärel mõnevõrra väheneb.
Joonis 8. Hõivatute osakaal praktikal osalenutel ja võrdlusgrupil ning osalus- ja võrdlusgrupi
erinevus, jaanuar 2010 – detsember 2011 sisenejad.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
29
Joonis 9. Sissetulek palgast praktikal osalenutel ja võrdlusgrupil ning osalus- ja võrdlusgrupi
erinevus, jaanuar 2010 – detsember 2011 sisenejad.
Kokkuvõttes võib öelda, et praktikal on osalejate hõivele ja sissetulekutele statistiliselt oluline
positiivne mõju. Esimestel kuudel on praktika mõju küll lukustusefektist tingituna negatiivne
kuid neljanda-viienda kuu paiku muutub mõju positiivseks ning on kasvava trendiga kuni
aasta jooksul. Seejärel mõju kasv stabiliseerub ja mõnevõrra väheneb. Alates 2010. aasta
augustist toimunud praktikate positiivne mõju nii hõivele kui sissetulekule on
märkimisväärselt kõrgem kui 2010. aasta esimesel poolaastal toimunud praktikate puhul.
Aasta möödudes on esimesel perioodil meetme mõju hõivemäärale 8, teisel perioodil 15
protsendipunkti ning sissetulekutele vastavalt 33 ja 52 eurot. Mõju kasv on tingitud peamiselt
2010. aasta augustis sisse viidud muudatustest praktika teenuse osutamise põhimõtetes.
5.2. Tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule palgast alates praktika lõpust
Järgnevalt analüüsitakse tööpraktika mõju teenusel osalejate hõivele ning sissetulekule alates
praktika lõppemisest. Valim on moodustatud samadest vaatlustest, mille alusel hinnati
praktika mõju eelnevas osas. Tööga hõivatute osakaalu ja keskmist sissetulekut hinnatakse
siinkohal aga alates esimesest kuust pärast teenuse lõppemist (eelnevas osas hinnati alates
praktikale sisenemise hetkest). Seega on võrdlusgrupp moodustatud praktika lõppemise kuul
töötuna arvel olnud inimestest. Toodud hinnangutes on tehtud range sobitamine tööpraktika
lõpukuu lõikes ning tõenäosuslik sobitamine ülejäänud tunnuste osas. Vaatluse all on samuti
kaks erineva teenuse osutamise põhimõtetega perioodi: jaanuar – juuli 2010 ja august 2010 –
detsember 2011 alanud praktikad.
Hinnates praktika mõju alates teenuse lõppemisest on teatud juhtudel jälgitav väga lühike
ajaperiood. Näiteks tööpraktikad, mis algasid 2011. aasta detsembris võisid lõppeda alles
2012. aasta esimestel kuudel ning seega on näiteks 2012. aasta märtsis lõppenud praktikate
puhul jälgitav inimeste käekäik tööturul vaid ühel kuul pärast praktika lõppemist. Vaatlused,
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
30
mille puhul oli võimalik sissetulekut vaadelda vaid praktika lõppemisega samal kuul (aprillis
2012 lõppenud praktikad) on analüüsist välja jäetud10. Samuti on välja jäetud sellised
vaatlused, mille puhul vastavas kuus oli alla viie vaatluse, sest vaatluste arv ühe kuu lõikes oli
mõju hindamiseks liiga väike. Viimastel kuudel vaatluste arv väheneb ning hindamise
tulemused muutuvad statistiliselt ebaoluliseks (vt lisa 9 ja 10). Statistiliselt ebaolulisi tulemusi
ei ole joonistel välja toodud.
Joonisel 10 on toodud praktikal osalejate ning võrdlusgrupi hõivemäärad kuude lõikes alates
praktika lõppemisest. Sarnaselt eelnevas alapeatükis leitud tulemustele ilmneb ka siin, et
võrdlusgrupi hõivemäär pärast praktika lõppemist on kahel perioodil olnud väga sarnane, kuid
praktikal osalenute hulgas on teisel perioodil tööga hõivatute osakaal oluliselt kõrgem kui
esimesel perioodil. Erinevus osalusgrupi hõivemäärades kahel perioodil ilmneb koheselt
pärast teenuselt väljumist ning jääb kestma ka järgnevatel kuudel. Näiteks kuus kuud pärast
teenuse lõppemist oli esimesel perioodil hõivatud 38% praktikal osalenutest, teisel perioodil
aga 45%. Samal ajal võrdlusgrupist oli kuue kuu möödudes tööga hõivatud mõlemal perioodil
ligikaudu veerand. Samas ilmneb ka, et kui esimesel perioodil oli nii osalus- kui võrdlusgrupi
hõivemäär ajas üldiselt pidevalt kasvav, siis teisel perioodil hakkas praktikal osalejate seas
ligikaudu aasta möödudes hõivatute osakaalu kasv stabiliseeruma. Kuivõrd alates 2010. aasta
augustist praktikal osalenute seas kasvas tööga hõivatute osakaal võrreldes esimese
perioodiga enam kui võrdlusgrupis, siis kujunes kokkuvõttes teisel perioodil kõrgemaks ka
tööpraktika positiivne mõju hõivele (joonis 11).
Joonis 10. Hõivatute osakaal osalus- ja võrdlusgrupis alates praktika lõpust. Perioodil
jaanuar– juuli 2010 (I periood) ja august 2010 – detsember 2011 (II periood) praktikale
sisenejad.
Vaadeldes praktika mõju hõivemäärale (joonis 11) ilmneb mõlema perioodi puhul, et praktika
mõju hõivele on positiivne kohe alates esimesest kuust pärast praktika lõppemist. Mõju on
10
Aprillis 2012 lõppenud praktikaid oli valimis kokku 4.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
31
kõrgeim teisel ja kolmandal kuul pärast teenuse lõppemist, kuid neljanda kuu paiku hakkab
vähenema. See, et mõju teisel kuul pärast teenuse lõppu on oluliselt kõrgem kui esimesel
kuul, võib olla tingitud töötasude deklareerimise viitajast Maksu- ja Tolliametis. Näiteks
2010. aasta esimesel poolel praktikal osalenud isikute hõivemäär on teisel ja kolmandal kuul
pärast teenuse lõppemist 14 protsendipunkti võrra kõrgem kui võrdlusgrupil, kuid neljandal
kuul väheneb erinevus 12 protsendipunktini. Järgnevatel kuudel püsib mõju hõivele ligikaudu
samal tasemel või pigem väheneb. Alates 2010. aasta augustist praktikale sisenenute hulgas
on tööga hõivatute osakaal teisel kuu pärast teenuse lõppemist koguni 24 protsendipunkti
võrra kõrgem kui võrdlusgrupil, kuid kolmandal kuul langeb hõivemäärade erinevus 21
protsendipunktini ning järgneva aasta jooksul teenuse mõju hõives osalemise tõenäosusele
väheneb ja hakkab langema alates üheteistkümnendast kuust. Selline langus aga tõenäoliselt
ei peegeldada mõju dünaamikat kogu valimi osas, kuivõrd valimi maht, mille alusel on need
hinnangud leitud, on väike.
Mõju vähenemine hõivele võib olla tingitud sellest, et pärast praktika lõppemist jäävad
inimesed praktiseerimist pakkunud ettevõttesse tööle, kuid mõne kuu möödudes nende
töösuhe selle tööandjaga lõppeb. Töösuhte lõppemine võib toimuda nii töövõtja kui ka
tööandja poolsel initsiatiivil.
Joonis 11. Praktika mõju hõivele alates praktika lõpust kahel erineval perioodil: jaanuar –
juuli 2010 ning august 2010 – detsember 2011 praktikale sisenenud.
Joonisel 12 on toodud välja kahe perioodi agregeeritud näitajad hõivele. Võttes arvesse kõiki
2010. ja 2011. aastal alanud praktikaid ilmneb, et teisel kuul pärast praktika lõppemist on
praktikal osalenutest tööle asunud ligikaudu 32%, samal ajal kui võrdlusgrupis on hõivatute
osakaal vaid 12%. Praktika mõju hõivele vahetult pärast teenuse lõppemist on seega 20
protsendipunkti. Alates kolmandast kuust hakkab praktika mõju osalejate töötamise
tõenäosusele vähenema ning langeb aeglaselt läbi kahe aasta. Aasta möödudes on tööpraktikal
osalenutel 13% suurem tõenäosus olla tööga hõivatud võrreldes olukorraga kui nad ei oleks
sellel tööturuteenusel osalenud.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
32
Joonis 12. Hõivatute osakaal praktikal osalenutel ja võrdlusgrupil ning osalus- ja
võrdlusgrupi erinevus alates praktika lõpust, jaanuar 2010 – detsember 2011 sisenejad.
Aktiivsete tööturumeetmete hindamisel teistes riikides on leitud, et töökohal läbiviidavad
koolitused ning tööandjate kaasamine väljaõppeprogrammide korraldamisse viivad
positiivsemate tulemusteni kui lihtsalt nn klassiruumikoolitused (Betcherman et al 2004).
Joonisel 13 on kõrvutatud omavahel 2011. aastal Töötukassa poolt läbi viidud
tööturukoolituse mõju hindamise tulemused (Lauringson et al 2011) käesolevas analüüsis
leitud tulemustega tööpraktika mõju osas hõivele. Koolituse mõju hindamisel on vaadeldud
ametialaseid koolitusi, mis lõppesid perioodil mai kuni september 2009 ning aprill kuni
oktoober 2010. Ilmneb, et tööpraktika mõju praktikal osalenute hõivele on mõlemal perioodil
olnud oluliselt kõrgem kui nn klassiruumikoolituse mõju koolitusel osalenute hõivele. Näiteks
kuue kuu möödudes alates tööturukoolituse lõppemisest oli koolitusel osalejate hõivemäär
2009. aastal ligikaudu 6 ja 2010. aastal 9 protsendipunkti võrra kõrgem kui võrdlusgrupil.
Tööpraktika puhul oli praktikal osalejate hulgas samaks ajaks hõivatud esimesel perioodil 13
ja teisel 20 protsendipunkti võrra enam inimesi kui võrdlusgrupis. Samas ilmneb ka, et umbes
aasta möödudes hakkab erinevus kahe meetme mõjus vähenema.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
33
Joonis 13. Praktika ja tööturukoolituse mõju hõivele alates teenuse lõpust
Joonistel 14 ja 15 on toodud praktikal osalejate ja võrdlusgrupi keskmised sissetulekud ning
sissetulekute erinevus hinnatuna alates praktika lõppemisest (lisa 10). Kuivõrd keskmine
sissetulek on kõige enam mõjutatud töötavate inimeste osakaalust vastavas grupis, siis on
sissetulekute dünaamika sarnane hõivemäära muutusega. Praktikal on vahetult pärast teenuse
lõppemist statistiliselt oluline positiivne mõju teenusel osalejate sissetulekule. Teisel ja
kolmandal kuul pärast praktika lõppemist on mõju sissetulekutele kõige suurem ning seejärel
veidi väheneb, pöördudes mõne kuu möödudes taas kasvule. Kuue kuu möödudes praktika
lõppemisest on osalusgrupi keskmine sissetulek 48 euro ja aasta möödudes 58 euro võrra kuus
kõrgem kui võrdlusgrupil. Teisel perioodil oli praktika positiivne mõju sissetulekutele
oluliselt kõrgem, ulatudes kuue kuu möödudes 70 ja aasta möödudes 88 euroni. Saadud
hinnangud on valdavas osas ka statistiliselt olulised, kuid hilisema perioodi viimastel kuudel
muutuvad tulemused ebaoluliseks (vt lisa 10)11
.
11
Statistiliselt ebaolulisi tulemusi joonistel välja toodud ei ole
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
34
Joonis 14. Sissetulek palgast praktikal osalenutel ja võrdlusgrupis alates praktika lõpust.
Perioodil jaanuar – juuli 2010 (I periood) ja august 2010 – detsember 2011 (II periood)
praktikale sisenejad.
Joonis 15. Praktika mõju sissetulekule palgast alates praktika lõpust kahel erineval perioodil:
jaanuar – juuli 2010 ning august 2010 – detsember 2011 praktikale sisenenud.
Kokkuvõttes võib öelda, et tööpraktika positiivne mõju nii hõivele kui sissetulekutele avaldub
vahetult pärast teenusel osalemise lõppemist ehk tänu teenusel osalemisele on inimestel
suurem tõenäosus olla tööga hõivatud. Mõju on kõrgeim teisel ja kolmandal kuul pärast
teenuse lõppemist ning seejärel hakkab vähenema, kuid pöördub mõne kuu möödudes taas
kasvule. Selline dünaamika on tõenäoliselt tingitud sellest, et vahetult pärast teenuse lõppu on
tööpraktika läbijatel suurem tõenäosus jääda tööle praktiseerimist pakkunud ettevõttesse.
Mõne aja möödudes lõpeb nende töösuhe selle tööandjaga, praktikal osalenud tegelevad
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
35
tööotsingutega ning liiguvad edasi järgmisele töökohale. Samuti võib mõningane langus
hõivenäitajas olla tingitud töökoha vahetusel tekkivast töötasude deklareerimise viitajast
Maksu- ja Tolliametis, sest reeglina deklareeritakse töötasu järgmisel kuul alates tööle
asumisest. Analüüs näitab ka, et alates 2010. aasta augustist tööpraktikal osalenute jaoks on
meetme positiivne mõju hilisemale käekäigule tööturul olnud varasema perioodiga võrreldes
suurem. Võrdlus töötutele pakutava tööturukoolituse mõjuanalüüsi tulemustega näitab, et
tööpraktika mõju meetmes osalejate hõives olemise tõenäosusele on suurem.
5.3. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju hõivele ja sissetulekule palgast
Järgnevalt hinnatakse tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule koosmõjus
tööturukoolitusega. Kahe teenuse koosmõju hindamiseks on valim moodustatud aastatel 2010.
ja 2011. tööpraktika teenusele sisenejatest, kes on lisaks praktikale osalenud ka
tööturukoolitusel. Inimesed, kes lisaks koolitusele osalesid ka teistel tööturuteenustel (v.a
tööotsingu töötuba ja karjäärinõustamine) valimisse hõlmatud ei ole. Vaadeldud on kõiki
koolitusi, millel osaleti perioodil 1. jaanuar 2009 kuni 30. aprill 2012 ning mis toimusid enne
tööpraktika alustamist. Kui inimene osales koolitusel pärast praktika lõpetamist, siis ta
valimisse ei kuulu. Tööturukoolituste hulka on hõlmatud ka kutse- ja pädevuseksamitel ning
riigilõivulistel eksamitel osalejad. Tööotsingu koolitust arvesse võetud ei ole. Mõju on
hinnatud samuti kahel erineval perioodil tööpraktikal osalenute puhul: jaanuar – juuli 2010 ja
august 2010 – detsember 2011 praktikale sisenenud inimesed. Valimi suuruseks esimesel
perioodil kujunes 218 ning teisel perioodil 354 inimest.
Mõju hindamiseks on tehtud range sobitamine praktikale sisenemise kuu järgi ning
tõenäosuslik sobitamine teiste tunnuste lõikes. Sobitamiseks on kasutatud probit mudelit ja
sama tunnuste komplekti, mida eelnevates alapeatükkides esitatud hinnangute puhul.
Võrdlusgrupi moodustavad kõik vastava praktika alguskuul töötuna arvel olnud isikud, kes ei
olnud perioodil jaanuar 2009 – aprill 2012 osalenud ühelgi tööturuteenusel (v.a tööotsingu
töötuba ja karjäärinõustamine).
Tööturukoolituse ja praktika koosmõju hinnang hõivele on toodud joonistel 16 ja 17. Joonisel
16 on toodud mõju hinnang üle kahe vaadeldava perioodi. Kuivõrd koolituse ja praktika
koosmõju on hinnatud alates praktikale sisenemise hetkest, siis esimestel kuudel on mõju
osalejate tööle rakendumisele negatiivne. Esimesel kolmel kuul on teenusel osalenute
hõivemäär kuni 3 protsendipunkti võrra madalam kui võrdlusgrupil. Alates neljandast kuust
muutub mõju positiivseks ning on kahe aasta jooksul alates praktikale sisenemisest kasvava
trendiga. Aasta möödudes on kahe teenuse koosmõju teenusel osalejate hõives osalemise
tõenäosusele 9 protsendipunkti. Sarnaselt koolituse puhasmõjule on ka kahe teenuse
koosmõju puhul näha, et ligi aasta möödudes mõju kasv peatub. Samas ilmneb aga, et mõne
kuu möödudes pöördub see taas kasvule ning kahe aasta pärast on osalusgrupis hõivatute
osakaal 13 protsendipunkti võrra kõrgem kui võrdlusgrupis.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
36
Joonis 16. Praktika ning praktika ja koolituse koosmõju hõive määrale alates praktikale
sisenemisest, jaanuar 2010 – detsember 2011 sisenejad.
Joonisel 16 on samuti näha, et esimese aasta jooksul on koolituse ja praktika koosmõju umbes
sama kõrge või mõnevõrra madalam kui praktika puhasmõju ning seejärel muutub kahe
teenuse koosmõju tunduvalt kõrgemaks kui praktika puhasmõju. Võrreldes kahe perioodi
hinnanguid (joonis 17), selgub, et 2010. aasta esimesel poolel alanud praktikate puhul on
koolituse ja praktika koosmõju üle kuude stabiilselt kõrgem kui praktika puhasmõju. Teise
perioodi valimi põhjal saadud hinnangud kahe teenuse koosmõjule on aga pea kõigi kuude
lõikes statistiliselt ebaolulised. Seetõttu ei saa selle valimi põhjal teha järeldusi koolituse ja
praktika koosmõjust alates 2010. aasta augustist praktikal osalenute puhul.
Joonis 17. Praktika ning praktika ja koolituse koosmõju hõive määrale alates praktikale
sisenemisest. Perioodil jaanuar – juuli 2010 (I periood) ja august 2010 – detsember 2011 (II
periood) praktikale sisenejad.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
37
Kokkuvõttes võib öelda, et perioodil jaanuar kuni juuli 2010 alanud praktikate puhul on näha,
et lisaks praktikale läbitav tööturukoolitus annab tööle rakendumisel meetmes osalejatele
suuremad eelised kui ainult praktikal osalejatel. Teise perioodi puhul ei saa kasutatud valimi
puhul praktika ja koolituse koosmõju osas järeldusi teha kuivõrd saadud hinnangud on
statistiliselt ebaolulised.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
38
5.4. Tööpraktika kulu-tulu analüüs
Järgnevalt viiakse eelnevates alapeatükkides leitud tulemuste alusel läbi tööpraktika kulu-tulu
analüüs, et hinnata kas praktika on majanduslikult tõhus meede töötute tööle aitamisel. Kulu-
tulu analüüsis hinnatakse praktikaga kaasnevate kulude ja tulude vahet ning võrreldakse seda
olukorraga, kus töötud ei oleks selles meetmes osalenud. Teenuse kulu-tulusust hinnatakse nii
ühiskonna kui terviku seisukohalt ning ka kitsamalt, valitsussektori eelarve seisukohalt. Kulu-
tulu analüüs viiakse läbi perioodil august 2010 kuni detsember 2011 alanud tööpraktikate
kohta (valimi suurus 1106 inimest) ning kulu-tulusust on mõõdetud alates teenusele
sisenemise hetkest. 2011. aastal valminud tööturukoolituse mõjuanalüüsis (Lauringson et al,
2011) hinnati meetme mõju ja kulu-tulusust teenuse lõpust. Et oleks võimalik kahe teenuse
majanduslikku efektiivsust võrrelda, viiakse käesolevas analüüsis lihtsustatud kujul läbi ka
praktika kulu-tulususe analüüs teenuse lõpust hinnates.
Praktika kuludeks on arvestatud teenuse pakkumisega otseselt seotud rahalised kulud.
Tööpraktika kulu moodustavad juhendajatasu ning lisaks praktikal osalejatele makstav
stipendium ning sõidu- ja majutustoetus. Tulude puhul on samuti arvestatud otseste rahaliste
tuludega. Tuludeks on loetud praktikal osalemise mõjul lisanduv palgatulu ning sellelt
makstavad maksud. Lisaks töötasule ja maksudele käsitletakse tuludena töötushüvitisi
(töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis), mis on tänu inimeste tööle rakendumisele jäänud
välja maksmata.
Kulu-tulu analüüsis on seega arvestatud ainult otseste rahaliste kulude ja tuludega.
Tööpraktika teenuse pakkumisega töötutele kaasneb ka erinevaid kaudsemaid kulusid, näiteks
administreerimisega seotud kulud (Töötukassa töötajate töötasu, majanduskulud).
Immateriaalse kuluna võib käsitleda näiteks alternatiivkulu, mida tööpraktikal osalejad pidid
tegema (näiteks loobumine vabast ajast). Kaudsemateks rahalisteks tuludeks võib lugeda ka
administreerimiskulude vähenemist töötuskindlustuse süsteemis tänu töötute tööle
rakendumisele. Samuti väheneb inimeste tööle saamisega tõenäoliselt erinevate
sotsiaaltoetuste saajate hulk ning sotsiaaltoetuste süsteemi administreerimise kulud. Lisaks
kaasnevad ühiskonnale immateriaalsed tulud nagu kuritegevuse vähenemine, suurem
sotsiaalne sidusus jms. Kaudseid ja immateriaalseid kulusid ja tulusid käesolevas kulu-tulu
analüüsis ei hõlmata.
Tööandjapoolsete maksudena on arvestatud sotsiaalmaksu (33% brutopalgalt) ja
tööandjapoolset töötuskindlustusmakset (1,4% brutopalgalt, 1% alates 2013. aasta 1.
jaanuarist). Töötajapoolsete maksudena on arvestatud töötuskindlustusmakset (2,8%
brutopalgalt) ning tulumaksu (21%). Enne tulumaksu arvestamist on brutopalgast maha
arvatud töötajapoolne töötuskindlustusmakse (2,8% brutopalgalt, 2% alates 2013. aasta 1.
jaanuarist). Maksude arvestamisel ei ole võetud arvesse tulumaksuvaba miinimumi ega ka
kogumispensioni makseid (II sammas), sest viimase puhul ei ole teada, kui suur osa valimisse
sattunud isikutest on kogumispensioni süsteemiga liitunud ning samuti ei ole teada, kui suur
osa jätkas makseid pensionikindlustusse 2010. aastal, mil inimestel oli soovi korral võimalik
maksed katkestada. Kogumispensionimaksete ja maksuvaba miinimumi mittearvestamine
võib näidata riigile laekuva tulumaksu osa mõnevõrra suuremana. Tulude prognoosimisel ei
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
39
ole arvestatud võimalike maksustamise määrade muutumisega prognoosiperioodil (v.a
töötuskindlustusmakse määra muutumisega).12
Perioodil august 2010 kuni detsember 2011 alanud tööpraktikate keskmine kulu ühe osaleja
kohta oli 794,44 eurot. Seejuures keskmine makstud juhendajatasu oli 504,79 eurot, keskmine
makstud stipendium 54,77 eurot ja keskmine makstud sõidu- ja majutustoetus 175,27 eurot.
Teenuse keskmine tegelik kestus oli ligikaudu 66 päeva. Kulu-tulususe hindamiseks on
teenuse kulud jaotatud ära teenuse kestuse kuude lõikes (vt lisa 13).
Käesoleva analüüsi koostamise hetkeks on kasutuses töötasu andmed kuni 2012. aasta
aprillini. Kulu-tulu analüüsis on vaatluse all perioodil august 2010 kuni detsember 2011
tööpraktika teenusel osalemist alustanud isikud. Seetõttu on esimesel vaatluse all oleval kuul
praktika lõpetanud isikute ja nende võrdlusgrupi kohta teada sissetulekute andmed kuni 21
kuud pärast praktika alustamist. Viimasel kuul (detsember 2011) alustanute kohta aga
teenusele sisenemise hetkest arvestades vaid viie kuu sissetulekute andmed. Alates 6. kuust
hakkab vaatluste arv vähenema ning alates 16. kuust muutuvad mõju hinnangud sissetulekule
juba statistiliselt ebaoluliseks (vt lisa 8). Selleks, et hinnata tööpraktika kulu-tulusust
kaheaastase perioodi vältel, on vajalik teenuse mõju sissetulekule alates 16. kuust leida
hinnanguliselt. Prognoosimisel tuginetakse esimese perioodi (jaanuar – juuli 2010) praktikate
põhjal leitud mõjuhinnangutele, mille puhul on reaalsed andmed teada kuni 28 kuise perioodi
kohta. Esimese perioodi andmete põhjal saab järeldada, et teenuse mõju sissetulekule
stabiliseerub umbes alates 11. kuust ning jääb kuni kahe aasta möödumiseni ligikaudu samale
tasemele.
Teenuse mõju hindamiseks sissetulekule 16.-24. kuul võetakse aluseks keskmine mõju
viimasel kolmel kuul, millele saadud hinnang on statistiliselt oluline. Keskmine mõju
sissetulekule palgast 13.–15. kuul on 63,58 eurot. Esimesel perioodil toimunud praktikate
hinnangute puhul moodustas alates 16. kuust teenuse keskmine mõju palgale ligikaudu 99%
kolme eelneva (13.–15. kuu) keskmisest (lisa 8). Seetõttu on ka teise perioodi mõju
prognoosimisel sissetulekutele eeldatud, et 16.-24. kuu sissetulek moodustab 99% 13.–15.
kuu keskmisest ehk praktika mõju sissetulekule on järgnevatel kuudel keskmiselt 63,29 eurot.
Joonisel 18 on toodud tööpraktika mõju sissetulekule ning mõju prognoos alates 16. kuust.
Prognoositud sissetulekud ja praktika mõju on kujutatud punktiirjoonega. Joonisel toodud
sissetulek peegeldab samaaegselt nii seda, kui suur on inimeste palk ning ka seda, kas inimene
on vaadeldaval kuul tööga hõivatud.
12
Tulumaksu määr hetkel kehtiva seaduse kohaselt prognoosiperioodil muutuda ei tohiks. Tulumaksuseaduse
kohaselt muutub tulumaksu määr alates 2015. aastast, mil see langeb praeguselt 21%-lt 20%-le
(Tulumaksuseadus (RT I, 29.03.2012, 28) §4, lõige 1, punkt 2) Samuti ei ole ette näha sotsiaalmaksu määra
(Sotsiaalmaksuseadus (RT I, 04.02.2011, 6)) ning maksuvaba tulu (Tulumaksuseadus (RT I, 29.03.2012, 28))
muutumist.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
40
Joonis 18. Praktika mõju sissetulekule palgast ja prognoos alates praktika algusest
Joonisel 19 on toodud praktikaga kaasnevate kulud ja tulude kumulatiivne hinnang üle kuude
kahe aasta jooksul pärast praktika lõppu. Tulude hinnang kuude lõikes on täpsemalt jälgitav
lisas 13 olevas tabelis. Eraldi on vaadeldud tulu kogu ühiskonna ja valitsussektori jaoks. Kogu
ühiskonna tuluks on käeolevas analüüsis arvestatud tööjõukulu (palk koos maksudega) ning
maksmata jäänud töötushüvitiste arvelt kokku hoitud kulud. Valitsussektori tulude hulka on
arvestatud kõik maksud: sotsiaalmaks, tööandja- ja töövõtjapoolne töötuskindlustusmakse ja
tulumaks. Lisaks on siia samuti arvestatud töötute tööle rakendumise tulemusel
väljamaksmata jäänud töötutoetuse ja töötuskindlustuse kulud, mis toovad kokkuhoidu nii
Töötukassa kui ka riigi eelarvele.
Joonis 19. Praktikaga kaasnevate kulude ja tulud vahe ühiskonna jaoks ja valitsussektori
eelarve seisukohalt arvestatuna praktika algusest
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
41
Tulenevalt raha ajaväärtuse kontseptsioonist, mille kohaselt iga summa on praegu rohkem
väärt kui tulevikus, on summad diskonteeritud. Praktika kulu-tulu analüüsis on
diskonteerimisel võetud diskontomääraks 2% aastas. 2%-intressimäära kasutati ka Töötukassa
investeerimistulude prognoosimisel 2012. aastaks (Eesti Töötukassa 2011) ning sama määra
kasutati ka tööturukoolituse mõjuanalüüsis 2011. aastal (Lauringson et al 2011).
Jooniselt 19 on näha, et praktikaga kaasnevate kulude ja tulude vahe muutub kogu
ühiskonnale kaasnevaid kulusid ja tulusid arvestades positiivseks alates 16. kuust praktikale
sisenemisest. Ehk see tähendab, et kogu ühiskonna jaoks tekib meetmesse tehtud
investeeringutega tasuvusmoment veidi vähem kui pooleteist aasta möödudes alates töötu
suunamisest teenusele. Kuueteistkümnendaks kuuks on praktika mõjul tekkiv kumulatiivne
tulu ühe teenusel osalenud isiku kohta kogu ühiskonna seisukohalt 841,22 eurot (vt lisa 13).
Valitsussektori eelarve jaoks on kahe aasta möödudes alates teenuse algusest kulude ja tulude
vahe veel negatiivne, kuid hinnanguliselt tekib tasuvusmoment umbes 28. kuu paiku.
Kahe aasta möödudes praktika algusest on ühiskonnale kogunenud tulude summa 1497,82
eurot (vt lisa 13). Kulude ja tulude suhe on seega veidi vähem kui üks kahele ehk täpsemalt
on kahe aasta möödudes iga tööpraktikasse investeeritud euro toonud ühiskonnale tagasi 1,89
eurot. Võrreldes tööpraktika kulusid ja laekunud tulusid valitsussektori eelarve seisukohalt
ilmneb, et kahe aasta möödudes on koguneb maksudest ja kokkuhoiuna maksmata jäänud
töötushüvitistest valitsussektori eelarvesse keskmiselt 656,38 eurot ühe teenusel osalenud
inimese kohta ning seega on iga tööpraktikasse investeeritud euro toonud tagasi ligikaudu
0,83 eurot.
Eelnevalt hinnati tööpraktika tasuvust teenusele sisenemisest. Selleks, et oleks võimalik
võrrelda tööturukoolituse ja tööpraktika teenuse tasuvust, viiakse järgnevalt läbi lihtsustatud
kujul ka kulu-tulususe hinnang alates teenuse lõpust, sest 2011. aastal läbi viidud koolituse
mõjuanalüüsis hinnati teenuse kulu-tulusust just viimati nimetatud meetodil. Kulu-tulu
hinnatakse sarnaselt eelnevaga perioodil august 2010 kuni detsember 2011 alanud
tööpraktikate põhjal, kuid siinkohal on võrdlusgrupp moodustatud praktika lõppemise kuul
arvelolnud töötutest ning mõju sissetulekule on hinnatud alates esimesest kuust pärast
teenusest väljumist. Kuivõrd sissetulekute andmete aegrida ei ole piisavalt pikk, et vaadelda
praktika mõju kahe aasta jooksul pärast teenuse lõppu, siis on vaja ka siinkohal viimaste
kuude mõju sissetulekule leida hinnanguliselt.
Perioodil august 2010 kuni detsember 2011 alanud praktikate puhul muutuvad mõju
hinnangud sissetulekule ebaoluliseks alates 17. kuust arvestades praktika lõpust. Sarnaselt
eelpool läbi viidud analüüsiga võetakse ka siin mõju prognoosimisel aluseks perioodil jaanuar
– juuli 2010 alanud praktikad, mille puhul on jälgitav pikem sissetulekute aegrida. Varasema
perioodi hinnangud sissetulekule lubavad järeldada, et praktika mõju sissetulekule palgast
muutub üldjoontes stabiilseks ligikaudu 10. kuu paiku pärast teenuse lõppu. 10.-15. kuul on
mõju esimesel perioodil keskmiselt 59,2 eurot ning 16.-24. kuul keskmiselt 54,2 eurot, mis
moodustab ligikaudu 91,5% 10.-15. kuu mõjust. Teise perioodi sissetulekute hindamisel
eeldame sarnast dünaamikat. Teisel perioodil on 10.-15. kuul keskmine mõju sissetulekule
81,3 eurot, millest 91,5% on 74,4 eurot. Seega eeldame, et 16.-24. kuul on keskmine mõju
sissetulekule 74,4 eurot. Kuivõrd 16. kuu hinnang on küll statistiliselt oluline, kuid võrreldes
eelnevate kuudega märgatavalt kõrgem, siis konservatiivsuse mõttes on korrigeeritud ka selle
kuu sissetuleku näitajat. Kokkuvõtvalt on praktika mõju hinnang toodud joonisel 20.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
42
Joonis 20. Praktika mõju sissetulekule palgast ja prognoos alates praktika lõpust
Joonisel 21 on toodud tööpraktika ja tööturukoolituse kulude ja tulude13
võrdlus kogu
ühiskonna jaoks. Koolituse puhul on hõlmatud ametialaseid koolitusi, mis lõppesid perioodil
aprill kuni oktoober 2010.14
Võrreldes omavahel kahe teenuse kulusid ilmneb, et
vaadeldavatel perioodidel on praktika kogumaksumus olnud kõrgem kui koolitusel. Kui
praktika keskmine hind koos sõidu- ja majutusteotuse ja stipendiumiga ühe osaleja kohta oli
keskmiselt 794,44 eurot, siis tööturukoolituse maksumus 618,78 eurot.
Teenuse mõjul lisanduvad kumulatiivsed tulud ühiskonnale arvestatuna teenuse lõppemisest
on mõlema teenuse puhul sarnased. Kuivõrd aga koolituse kulu on madalam, siis tekib
koolituse puhul tasuvusmoment mõnevõrra varem kui praktikal. Koolituse puhul ületavad
kumulatiivsed tulud teenuse osutamisega kaasnenud kulusid kogu ühiskonna jaoks 8. kuul,
tööpraktika puhul aga 9. kuul pärast teenuse lõppu.
Teenuse osutamisega kaasnevad tulud on esimestel kuudel mõnevõrra kõrgemad tööpraktika
puhul ning pärast aasta möödumist veidi kõrgemad koolituse puhul, kuid siinkohal peab
silmas pidama, et tööpraktika kulud alates 15. kuust on hinnangulised ning reaalsete andmete
kasutamisel võivad tulud kujuneda mõnevõrra teistsuguseks. Seega eeldusel, et tööpraktika
mõju sissetulekule alates 16. kuust pärast teenuse lõppemist on 74,4 eurot, on kahe aasta
möödudes kumulatiivsed tulud hinnanguliselt 2369,20 eurot ning seega on iga tööpraktikasse
investeeritud euro toonud ühiskonnale tagasi 2,98 eurot. Tööturukoolituse mõjul lisanduvad
13
Tulude arvestuses ei ole erinevalt praktika algushetkest teostatud kulu-tulu analüüsist võetud siinkohal arvesse
töötushüvitisi, mis on jäänud tänu inimeste kiiremale tööle rakendumisele maksmata. Samuti ei ole arvestatud
töötuskindlustusmakse määra muutusega alates 2013. aastast.
14 Tööturukoolituse kulu-tulu analüüsi kohta loe täpsemalt Lauringson et al 2011.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
43
kumulatiivsed tulud kahe aasta möödudes teenuse lõpust on aga ligikaudu 2534,23 eurot ning
iga teenuse osutamisse investeeritud euro on tagasi toonud 4,10 eurot15
.
Joonis 21. Praktika ja tööturukoolituse kulud ja tulud ühiskonna jaoks arvestatuna teenuse
lõpust
Kokkuvõtvalt saab järeldada, et praktika on töötute tööle aitamiseks kulu-tulus meede ehk
tänu tööpraktikale tööle rakendunud inimeste poolt teenitav tulu ületab kulusid, mis on tehtud
praktikaprogrammide korraldamiseks. Kogu ühiskonna jaoks tekib tasuvushetk 16. kuul alates
teenuse algusest ning kahe aasta möödudes toob iga tööpraktikasse investeeritud euro
ühiskonnale tagasi hinnanguliselt ligikaudu 1,89 eurot. Teenuse majandusliku efektiivsuse
hindamine alates teenuse lõpust, mis võimaldas võrrelda tööpraktika ja tööturukoolituse kulu-
tulusust näitab, et kui iga tööturukoolitusse investeeritud euro toob kahe aasta möödudes
alates teenuse lõppemisest ühiskonnale tagasi ligikaudu 4 eurot, siis tööpraktika toob tagasi
hinnanguliselt 3 eurot. Erinevus on peamiselt on tingitud tööpraktika osutamisega
kaasnevatest kõrgematest kuludest.
15
Tööturukoolitusega kaasnevate tulud aegrida on käesolevas analüüsis värskendatud ja pikendatud ning seetõttu
on siinkohal toodud tulud mõnevõrra erinevad koolituse mõjuanalüüsis avaldatud näitajatest.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
44
JÄRELDUSED JA KOKKUVÕTE
Käesoleva analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, kas aastatel 2010 ja 2011 osutatud
tööpraktika teenus on parandanud teenusel osalejate hilisemaid väljavaateid tööturul võrreldes
olukorraga, mil töötud ei oleks praktikal osalenud. Teenuse mõju mõõdeti läbi kahe näitaja –
tööga hõivatus ning sissetulek palgast. Samuti oli analüüsi eesmärgiks hinnata, kas
tööpraktika on rahalises mõttes tasuv meede töötute tööle aitamiseks ehk sooviti välja
selgitada, kas tänu praktikal osalemisele tööle rakendunud inimeste poolt teenitav tulu ületab
kulusid, mis on riigi poolt töötutele selle teenuse pakkumiseks tehtud.
Teenuse mõju hinnati eraldi kahel perioodil, mil rakendati teenuse osutamiseks mõnevõrra
erinevaid põhimõtteid. Alates 2010. aasta augustist pöörati teravdatud tähelepanu
tööpraktikaks sobiva töökoha valikul. Selleks, et vältida tööandjate poolt tööpraktika teenuse
kasutamist kui tööjõukulude kokkuhoiu võimalust majanduslikult rasketel aegadel, jälgiti
rangemalt, et praktiseerimist pakkuvas ettevõttes oleks vaba ametikoht, millele tööpraktika
läbijal oleks võimalik soovi korral kandideerida. Kokkuvõttes oli valimimaht esimesel
perioodil oli 862 ja teisel perioodil 1106 vaatlust.
Mõlema perioodi puhul kasutati praktika mõju hindamiseks tõenäosusel põhinevat sobitamist
(praktikal osalenutele leiti võrdlusgrupp statistiliselt võimalikult sarnaste registreeritud töötute
hulgast). Tööpraktika mõju hinnati mõlemal perioodil nii teenusesse sisenemise kui teenuse
lõppemise hetkest. Lisaks hinnati ka tööpraktika ja tööturukoolituse koosmõju, võttes vaatluse
alla isikud, kes lisaks tööpraktikale olid osalenud ka tööturukoolitusel.
Teenuse mõju hinnangud alates teenusele sisenemisest näitasid mõlema valimi puhul, et
esimestel kuudel on praktika mõju hõivele ja sissetulekutele negatiivne. Negatiivne mõju on
tingitud nn lukustusefektist, mis tähendab, et tööturuteenusel osalemise ajal langeb töötute
tööotsimise aktiivsus ning valmidus koheselt tööle asuda. Ehk teisisõnu, juhul kui inimene ei
osaleks teenusel, võiks ta sellel ajal, mil ta on „lukustatud“ teenusesse, juba tööle asuda.
Umbes neljandal kuni kuuendal kuul pärast praktika algust muutub mõju positiivseks ja on
kasvava trendiga ligi aasta jooksul, misjärel mõju kasv stabiliseerub ja mõnevõrra väheneb.
Seega, kuigi praktikal osalemise ajal töötute tõenäosus tööle asuda väheneb, siis hiljem,
praktika läbides, tagab teenuses osalemine neile tööturul paremad väljavaated.
Nii sissetuleku kui hõive puhul ületavad hilisema perioodi valimi põhjal saadud hinnangud
2010. aasta esimesel poolel praktikal osalenute tulemusi. Aasta möödudes on esimesel
perioodil osalusgrupi hõivemäär ligikaudu 8 ja teisel perioodil 15 protsendipunkti võrra
kõrgem kui võrdlusgrupil. Praktika mõju sissetulekule palgast on kahel perioodil aasta
möödudes vastavalt 33 ja 52 eurot. Kuivõrd nii sissetulekud kui hõive kasvasid kiiremini just
osalusgrupi hulgas, siis võib järeldada, et mõju kasv on tingitud peamiselt 2010. aasta
augustis sisse viidud muudatustest praktika teenuse osutamise põhimõtetes.
Tööpraktika mõju hindamine alates teenuse lõpust näitas, et mõlemal perioodil avaldus
teenuse positiivne mõju meetmes osalejate hõivele ja sissetulekutele kohe pärast teenuse
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
45
lõppemist. Mõju on kõrgeim teisel ja kolmandal kuul pärast teenuse lõppemist ning seejärel
hakkab vähenema, kuid pöördub mõne kuu möödudes taas kasvule. 2010. aasta esimesel
poolel praktikal osalenud isikute hõivemäär on teisel ja kolmandal kuul pärast teenuse
lõppemist 14 protsendipunkti võrra kõrgem kui võrdlusgrupil, kuid neljandal kuul väheneb
erinevus 12 protsendipunktini. Alates 2010. aasta augustist praktikale sisenenute hulgas on
tööga hõivatute osakaal teisel kuu pärast teenuse lõppemist koguni 24 protsendipunkti võrra
kõrgem kui võrdlusgrupil, kuid kolmandal kuul langeb hõivemäärade erinevus 21
protsendipunktini ning järgneva aasta jooksul teenuse mõju hõives osalemise tõenäosusele
väheneb. Teenuse mõju vähenemine mõne kuu möödudes pärast praktika lõppemist võib
viidata sellele, et vahetult pärast teenuse lõppu on tööpraktika läbijatel suur tõenäosus jääda
tööle praktiseerimist pakkunud ettevõttesse, kuid hiljem liiguvad nad edasi järgmisele
töökohale.
Seda, et vahetult pärast tööpraktika lõppemist on praktikal osalejatest võrdlemisi suur osa
jäänud tööle samasse asutusse ning aja möödudes selliste inimeste osakaal langes, näitab ka
kõigi praktikal osalenute rakendumise kohta läbi viidud analüüs. Vaadates tööpraktika
lõpetanud isikute tööle asumist MTA-s deklareeritud töötasu andmetel, selgus, et poole aasta
möödudes on tööle rakendunud veidi üle poole praktikal käinutest ning rakendumise määr
püsib samal tasemel ka järgnevatel kuudel. Teisel perioodil on tööle rakendumise määr olnud
veidi kõrgem kui esimesel perioodil. Praktika asutusse jääb esimestel kuudel tööle esimesel
perioodil 66% ja teisel perioodil 77% tööle rakendunutest, kuid kuude möödudes samas
asutuses töötavate isikute osakaal järjest langeb. See näitab, et praktika asutusest suundutakse
edasi tööle kuhugi mujale, sest üldine rakendumise määr ei vähene.
Analüüsis vaadeldi ka tööpraktika mõju hõivele ja sissetulekule koosmõjus
tööturukoolitusega, vaadeldes selleks inimesi, kes olid enne tööpraktikale suundumist läbinud
ka tööturukoolituse. Ilmnes, et perioodil jaanuar kuni juuli 2010 alanud praktikate puhul andis
lisaks praktikale läbitav tööturukoolitus tööle rakendumisel meetmes osalejatele suuremad
eelised kui ainult praktikal osalejatel. Teise perioodi puhul ei olnud võimalik kasutatud valimi
puhul praktika ja koolituse koosmõju osas järeldusi teha, kuivõrd saadud hinnangud olid
statistiliselt ebaolulised.
Tööpraktika mõju hindamiste tulemuste võrdlus töötutele pakutava tööturukoolituse
mõjuanalüüsi tulemustega näitas, et tööpraktika positiivne mõju hõivele on olnud mõlemal
perioodil kõrgem kui nn klassiruumikoolituse mõju. Töötukassa poolt 2011. aastal läbi viidud
tööturukoolituse mõjuanalüüs näitas, et perioodil aprill kuni oktoober 2010 koolituse
lõpetanute hõivemäär oli kuue kuu möödudes alates teenuse lõppemisest ligikaudu 9
protsendipunkti võrra kõrgem kui võrdlusgrupil. Tööpraktikal osalejate puhul oli praktikal
osalejate hulgas samaks ajaks hõivatud esimesel perioodil 13 ja teisel 20 protsendipunkti
võrra enam inimesi kui võrdlusgrupis. Samas ilmnes ka, et umbes aasta möödudes hakkab
erinevus kahe meetme mõjus vähenema.
Alates 2010. aasta augustist toimunud tööpraktikate põhjal läbi viidud kulu-tulu analüüsis
hinnati teenuse kulu-tulusust kaheaastase perioodi vältel. Analüüs näitas, et kogu ühiskonna
jaoks tekib tasuvusmoment, ehk hetk, mil tulud ületavad kulusid 16. kuul alates teenuse
algusest. Kahe aasta möödudes toob iga tööpraktikasse investeeritud euro ühiskonnale tagasi
hinnanguliselt ligikaudu 1,89 eurot. Valitsussektori eelarve jaoks on kahe aasta möödudes
alates teenuse algusest kulude ja tulude vahe veel negatiivne, kuid hinnanguliselt tekib
tasuvusmoment umbes 28. kuu paiku.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
46
Selleks, et võrrelda tööpraktika kulu-tulusust tööturukoolituse omaga, viidi lisaks läbi ka
kulu-tulu analüüs arvestatuna teenuse lõpust, sest sellist lähenemist kasutati 2011. aastal
koostatud tööturukoolituse mõjuanalüüsis. Teenuse majandusliku efektiivsuse hindamine
alates teenuse lõpust, näitas, et kui iga tööturukoolitusse investeeritud euro toob kahe aasta
möödudes alates teenuse lõppemisest ühiskonnale tagasi ligikaudu 4 eurot, siis tööpraktika
toob tagasi hinnanguliselt 3 eurot. Erinevus on peamiselt on tingitud tööpraktika osutamisega
kaasnevatest kõrgematest kuludest vaadeldaval perioodil.
Käesolevas analüüsis kasutati koolituse mõju hindamiseks kvaasi-eksperimentaalset
metoodikat. Kvaasi-eksperimentide peamiseks nõrkuseks peetakse, et ükskõik kui keerukat
meetodit või mudelit hindamisel kasutada, siis ei ole lõpuni võimalik kõrvaldada
selektsiooninihet ja programmi hindamise tulemused võivad olla mõjutatud teguritest, mis ei
ole jälgitavad või mida ei ole hindamisprotsessis kontrollitud (Betcherman et al. 2004).
Käesolevas analüüsis kasutati võrdlusgrupi moodustamiseks suurt osa olulisi tunnuseid (vt
sobitamisel kasutatud tunnuste kirjeldust lisas 4), mis võivad mõjutada ühelt poolt meetmesse
valimist ja teiselt poolt töötute hilisemat käekäiku tööturul vaadeldavate väljundmuutujate
(hõive, sissetulek palgast) osas. Samas on oluline silmas pidada, et eksisteerib siiski ka
tunnuseid, mida analüüsis kasutatud andmeallikate põhjal ei olnud võimalik kontrollida kuid,
mis võivad mängida rolli edukusel tööturul või meetmesse sattumisel nagu näiteks
motivatsioon, sotsiaalsed sidemed, perekonnaga seotud näitajad. Samas on kasutatud tunnuste
komplekt võrdlemisi lai ning võib eeldada, et eelnevat tööturukäitumist ning kvalifikatsiooni
kajastavad tunnused hõlmavad endasse latentselt ka mittejälgitavaid tunnuseid, mis võivad
mõjutada tulevast käitumist tööturul.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
47
VIIDATUD ALLIKAD
1. Abadie, A. and Imbens, G. W. (2009), „Matching on the Estimated Propensity Score“,
NBER Working Paper No. 15301, 22 p.
2. Abadie, A. and Imbens, G. W. (2011), „Bias-Corrected Matching Estimators for
Average Treatment Effects“, Journal of Business and Economic Statistics“, Vol. 29, No.
1, pp. 1-11.
3. Becker, S. O. and Caliendo, M. (2007), „Sensitivity Analysis for Average Treatment
Effects“, Stata Journal, Vol. 7, No. 1, pp. 71-83.
4. Betcherman, G., Olivas, K. and Dar, A. (2004) Impacts of Active Labour Market
Programs: New Evidence from Evaluations with Particular Attention to Developing and
Transition Countries. Social Protection Unit, The World Bank, Social Protection
Discussion Paper Series, No. 0402.
http://www.ilo.org/integration/resources/pubs/WCMS_079155/lang--en/index.htm, 15.
veebruar 2012.
5. Blundell, R. and Costa Dias, M. (2009), „Alternative Approaches to Evaluation in
Empirical Microeconometrics“, Journal of Human Resources, Vol. 44, No. 3, pp. 565-
640.
6. Bryson, A., Dorsett, R. and Purdon, S. (2002), „The Use of Propensity Score Matching
in the Evaluation of Active Labour Market Policies“, Policy Studies Institute and
National Centre for Social Research, Working Paper No. 4, 57 p.
7. Caliendo, M. (2006), „Microeconometric Evaluation of Labour Market Policies“,
Lecture Notes in Economics and Mathematical Systems, Springer-Verlag Berlin
Heidelberg. 260 p.
8. Caliendo, M. and Kopeinig, S. (2008), “Some Practical Guidance for the
Implementation of Propensity Score Matching”, Journal of Economic Surveys, Vol. 22,
No. 1, pp. 31-72.
9. Dehejia, R. H. (2005), „Practical Propensity Score Matching: A Reply to Smith and
Todd“, Journal of Econometrics, Vol. 125, pp. 355-364.
10. Dehejia, R. H. and Wahba, S. (1999), „Causal Effects in Nonexperimental Studies:
Reevaluating the Evaluation of Training Programs“, Journal of the American Statistical
Association, Vol. 94, No. 448, pp. 1053-1062.
11. Dehejia, R. H. and Wahba, S. (2002), „Propensity Score-Matching Methods for
Nonexperimental Causal Studies“, Review of Economics and Statistics, Vol. 84, No. 1,
pp. 151-161.
12. DiPrete, T and Gangl, M. (2004), “Assessing bias in the estimation of causal effects:
Rosenbaum bounds on matching estimators and instrumental variables estimation with
imperfect instruments”, Sociological Methodology, Vol. 34, pp. 271-310.
13. Eesti Töötukassa (2011) 2012. aasta töötuskindlustusmakse määrade prognoos.
Sisedokument.
14. Frölich, M. (2004), “Finite-Sample Properties of Propensity-Score Matching and
Weighting Estimators”, Review of Economics and Statistics, Vol. 86, No. 1, pp. 77-90.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
48
15. Gangl, M. (2004), “RBOUNDS: Stata module to perform Rosenbaum sensitivity
analysis for average treatment effects on the treated”, software,
http://ideas.repec.org/c/boc/bocode/ s438301.html.
16. Imbens, G. W. (2004), “Nonparametric Estimation of Average Treatment Effects under
Exogeneity: A Review.” Review of Economics and Statistics, Vol. 86, No. 1, pp. 4-29.
17. Jovanovic, B. (1979), “Job Matching and the Theory of Turnover”, Journal of Political
Ecoomy, Vol. 87, No. 5, pp. 972-990.
18. Lauringson, A., Villsaar, K., Tammik, L. ja Luhavee, T. (2011) Tööturukoolituse
mõjuanalüüs. Tallinn: Eesti Töötukassa, 97 lk.
19. Leuven, E. and Sianesi, B. (2003), “PSMATCH2: Stata module to perform full
Mahalanobis and propensity score matching, common support graphing, and covariate
imbalance testing”, software, http://ideas.repec.org/c/boc/bocode/s432001.html.
20. Protseduurireegel. Tööpraktika. Heaks kiidetud Eesti Töötukassa juhatuses 2. augustil
2010.
21. Protseduurireegel. Tööpraktika. Kinnitatud Eesti Töötukassa juhatuse 17. mai 2012
otsusega.
22. Rosenbaum, P. and Rubin, D. (1983), „The Central Role of the Propensity Score in
Observational Studies for Causal Effects“, Biometrika, Vol. 70, Issue 1, pp. 41–55.
23. Smith, J. A. (2004), „Evaluating Local Economic Development Policies: Theory and
Practice“, in Evaluating Local Economic and Employment Development. How to
Assess What Works among Programs and Policies, OECD, pp. 287-332.
24. Smith, J. A. and Todd, P. E. (2001), „Reconciling Conflicting Evidence on the
Performance of Propensity-Score Matching Methods“, American Economic Review,
Vol. 91, No. 2, pp. 112-118.
25. Smith, J. A. and Todd, P. E. (2005), „Does Matching Overcome LaLonde’s Critique of
Nonexperimental Estimators?“, Journal of Econometrics, Vol. 125, pp. 305-353.
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
49
Lisa 1. Tööpraktika keskmine kestus päevades valdkondade lõikes
I periood II perioodI periood II periood
ajakirjandus, toimetamine, tõlkimine 103 41 101 61
avalik haldus 109 69 106 61
dokumendihaldus, personalitöö, infotöö 86 69 86 63
ehitus 89 77 83 65
ehitusmaterjalide, keraamikatööstus 123 66 122 39
elektri- ja energiatootmine, elektrimehhaanika 108 91 103 91
elektroonika, automaatika 64 66 38 52
ettevõtte, organisatsiooni juhtimine, kvaliteedijuhtimine 89 72 94 70
film, teater, ringhääling 61 81 - 81
finants, raamatupidamine, statistika 96 80 98 72
foto- ja trükitööstus 89 57 61 54
haridus: huviharidus, muu haridustöö 81 58 72 53
haridus: juhid ja pedagoogid 106 73 112 81
iluteenindus 102 81 103 82
infotehnoloogia, telekommunikatsioon 100 88 101 77
jäätmetöötlus, prügivedu 82 58 77 62
kaevandamine, mäetööstus 92 48 99 23
kaitsevägi, päästeteenistus, korrakaitse 108 34 - 41
kaubandus, klienditeenindus 70 55 75 54
keskkond, maamõõtmine, maakorraldus 91 72 123 67
klaasitootmine, klaasitööstus 106 79 106 -
kunst, fotograafia, muusika 86 85 79 92
laevandus, lennundus - 20 - -
liigitamata lihttöö 73 43 50 69
logistika, varustamine, laondus (va sõiduki- ja tõstukijuhtimine) 75 61 86 63
loodus- või täppisteadus - 111 - 121
metalli- ja masinatööstus 88 77 88 73
metsandus, jahindus, kalandus 58 51 61 47
muu teenindus 83 50 91 -
muu tööstus, tootmine 77 62 65 57
muuseum, galerii, raamatukogu, arhiiv 78 51 86 75
mööblitööstus 22 75 4 72
plasti-, kummi-, ravimi jm keemiatoodete tööstus 40 62 21 56
puhastusteenindus, majapidamine jms 64 43 58 55
puidu- ja paberitööstus 71 63 70 61
põllumajandus, veterinaaria 107 57 122 36
sotsiaaltöö, hooldus, lastehoid 91 67 103 54
sport, vaba aeg, meelelahutus 52 56 49 35
sõiduki või masina mehhaanik, lukksepp vms 89 80 94 77
sõidukijuhtimine, tõstukijuhtimine 76 65 61 74
taimekasvatus, loomakasvatus, aiandus 73 58 74 69
tekstiili-, naha- ja jalatsitööstus 84 66 83 64
tervishoid: arstid - 112 - 92
tervishoid: farmatseudid, laboritöötajad, terapeudid 107 72 120 83
tervishoid: meditsiini õde 78 55 77 42
toiduainetetööstus 86 55 68 60
toitlustus, majutus, ürituste korraldus 77 65 71 62
turundus, avalikud suhted, müügikonsultatsioon 79 74 78 77
täppisriistade parandus, käsitöö 82 85 81 92
õigus 92 82 61 103
puudub 77 69 70 64
KOKKU 81 68 80 66
Üldkogum
Valdkond
Valim
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
50
Lisa 2. Praktika lõpetajate tööle rakendumine kuude lõikes
Hõives
olemise
periood
praktika
lõpust
I periood II periood
Vaatluste
arv
Hõivatute
arv
Hõivatute
arv samas
asutuses
Hõivatute
osakaal
samas
asutuses
Vaatluste
arv
Hõivatute
arv
Hõivatute
arv samas
asutuses
Hõivatute
osakaal
samas
asutuses
samal
kuul 2411 53 28 1% 3214 94 61 2%
1. kuul 2411 459 297 12% 3196 679 517 16%
2. kuul 2411 976 647 27% 3118 1356 1048 34%
3. kuul 2411 1092 684 28% 2951 1439 1061 36%
4. kuul 2411 1153 699 29% 2730 1391 978 36%
5. kuul 2411 1208 680 28% 2499 1295 863 35%
6. kuul 2411 1258 670 28% 2269 1233 795 35%
7. kuul 2411 1249 634 26% 2079 1160 708 34%
8. kuul 2411 1236 608 25% 1838 1028 610 33%
9. kuul 2411 1230 579 24% 1626 905 509 31%
10. kuul 2411 1261 562 23% 1396 790 426 31%
11. kuul 2411 1291 558 23% 1176 660 337 29%
12. kuul 2411 1313 529 22% 989 553 268 27%
13. kuul 2411 1328 504 21% 796 447 211 27%
14. kuul 2411 1346 491 20% 664 364 162 24%
15. kuul 2411 1340 451 19% 566 301 130 23%
16. kuul 2411 1349 438 18% 430 229 100 23%
17. kuul 2411 1338 421 17% 260 145 51 20%
18. kuul 2392 1339 408 17% 142 77 21 15%
19. kuul 2368 1309 388 16% 75 41 12 16%
20. kuul 2234 1225 353 16% 18 10 3 17%
21. kuul 1953 1075 297 15% -
22. kuul 1518 850 224 15% -
23. kuul 1079 613 153 14% -
24. kuul 534 316 72 13% -
25. kuul 195 120 35 18% -
26. kuul 69 49 14 20% -
27. kuul 10 5 1 10% -
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
51
Lisa 3. Tööle rakendunud ja samas asutuses tööle rakendunud praktika valdkonna
lõikes
Tööl pärast
praktikat
Tööl samas
asutuses
Tööl pärast
praktikat
Tööl samas
asutuses
ajakirjandus, toimetamine, tõlkimine 5 100% 60% 4 75% 50%
avalik haldus 5 60% 60% 3 100% 67%
dokumendihaldus, personalitöö, infotöö 101 81% 37% 100 71% 38%
ehitus 127 77% 29% 230 53% 29%
ehitusmaterjalide, keraamikatööstus 2 50% 50% 3 0% 0%
elektri- ja energiatootmine, elektrimehhaanika 18 83% 39% 21 57% 38%
elektroonika, automaatika 17 100% 71% 11 91% 82%
ettevõtte, organisatsiooni juhtimine, kvaliteedijuhtimine 34 85% 44% 9 89% 44%
film, teater, ringhääling 1 100% 0% 1 0% 0%
finants, raamatupidamine, statistika 118 84% 31% 169 57% 31%
foto- ja trükitööstus 17 94% 71% 11 73% 36%
haridus: huviharidus, muu haridustöö 12 92% 33% 26 65% 19%
haridus: juhid ja pedagoogid 4 100% 50% 8 50% 13%
iluteenindus 176 65% 24% 290 43% 22%
infotehnoloogia, telekommunikatsioon 47 53% 19% 45 67% 31%
jäätmetöötlus, prügivedu 3 67% 33% 7 43% 29%
kaevandamine, mäetööstus 7 71% 0% 6 67% 33%
kaitsevägi, päästeteenistus, korrakaitse 1 0% 0% 11 100% 73%
kaubandus, klienditeenindus 266 85% 39% 343 65% 43%
keskkond, maamõõtmine, maakorraldus 5 100% 0% 7 57% 29%
klaasitootmine, klaasitööstus 5 80% 20% 1 100% 100%
kunst, fotograafia, muusika 17 59% 41% 23 65% 48%
laevandus, lennundus - - - 10 100% 0%
liigitamata lihttöö 29 83% 45% 34 76% 56%
logistika, varustamine, laondus (va sõiduki- ja tõstukijuhtimine) 40 88% 50% 61 66% 44%
loodus- või täppisteadus - - - 3 33% 33%
metalli- ja masinatööstus 103 85% 38% 126 70% 45%
metsandus, jahindus, kalandus 26 62% 19% 30 73% 47%
muu teenindus 8 75% 38% 4 75% 75%
muu tööstus, tootmine 37 92% 49% 94 74% 52%
muuseum, galerii, raamatukogu, arhiiv 11 82% 27% 4 25% 25%
mööblitööstus 3 100% 67% 25 68% 40%
plasti-, kummi-, ravimi jm keemiatoodete tööstus 30 100% 67% 21 67% 33%
puhastusteenindus, majapidamine jms 95 89% 47% 100 71% 54%
puidu- ja paberitööstus 64 83% 53% 137 71% 50%
põllumajandus, veterinaaria 2 50% 0% 8 63% 38%
sotsiaaltöö, hooldus, lastehoid 59 78% 22% 105 68% 43%
sport, vaba aeg, meelelahutus 7 86% 0% 8 38% 25%
sõiduki või masina mehhaanik, lukksepp vms 52 92% 38% 102 62% 45%
sõidukijuhtimine, tõstukijuhtimine 52 96% 50% 77 62% 49%
taimekasvatus, loomakasvatus, aiandus 57 79% 42% 54 65% 35%
tekstiili-, naha- ja jalatsitööstus 70 84% 41% 265 78% 55%
tervishoid: arstid - - - 3 67% 67%
tervishoid: farmatseudid, laboritöötajad, terapeudid 6 83% 33% 14 71% 50%
tervishoid: meditsiini õde 50 76% 42% 33 85% 61%
toiduainetetööstus 46 83% 30% 110 75% 48%
toitlustus, majutus, ürituste korraldus 165 82% 33% 247 66% 38%
turundus, avalikud suhted, müügikonsultatsioon 127 89% 34% 132 75% 48%
täppisriistade parandus, käsitöö 36 75% 31% 47 64% 43%
õigus 2 100% 50% 10 50% 30%
puudub 246 84% 37% 21 86% 38%
Kokku 2411 82% 37% 3214 65% 41%
Praktika valdkond
Osakaal praktikatest
I periood II periood
Osakaal praktikatest
Praktikate
arv
Praktikate
arv
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
52
Lisa 4. Sobitamisel kasutatud tunnuste kirjeldus
Tunnuse nimi Selgitus Tunnuse võrdlusgrupp
Mees Sugu mees Naine
Vanus Vanus hinnatava perioodi seisuga
Vanuse ruut Vanus hinnatava perioodi seisuga ruudus
Algharidus või vähem Kutseharidus põhihariduseta, algharidus, puudub algharidus
Põhiharidus Põhiharidus, põhiharidus kutseharidusega
Kutsekeskharidus
Kutsekeskharidus põhikooli baasil, kutsekeskharidus keskkooli
baasil
Keskeriharidus Keskeriharidus
Rakenduskõrgharidus Rakenduskõrgharidus, kutsekõrgharidus
Bakalaureus Bakalaureusekraad
Magister või doktor Magistri- või doktorikraad
Juhid Kõrgemad ametnikud ja juhid
Tippspetsialistid Tippspetsialistid
Keskastme spetsialistid Keskastme spetsialistid, tehnikud
Kontoritöötajad Kontoritöötajad ja ametnikud
Teenindus- ja müügitöötajad Teenindus- ja müügitöötajad
Põllumajanduse oskustöölised Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised
Oskus- ja käsitöölised Oskus- ja käsitöölised
Seadme- ja masinaoperaatorid Seadme- ja masinaoperaatorid
Lihttöölised Lihttöölised
Suhtlusekeeleks eesti keel Eesti keel märgitud peamiseks suhtluskeeleks
Peamiseks suhtluskeeleks on märgitud
mõni muu keel
Eelneva töötamise kestus Tööstaaž viimasel töökohal kuudes
Elukoht linnas Elukohaks on märgitud linn Elukoht vallas
Harjumaa
Inimene töötuna registreeritud Töötukassa Tallinna ja
Harjumaa osakonnas
Lõuna-Eesti
Inimene töötuna registreeritud Töötukassa Põlvamaa,
Valgamaa või Võrumaa osakonnas
Ida-Virumaa
Inimene töötuna registreeritud Töötukassa Ida-Virumaa
osakonnas
Puudega Inimene kuulus arveloleku perioodil riskirühma "puudega"
Registreeritud töötuse perioode
Registreeritud töötuna arveloleku perioodide arv alates 2003.
aastast
Eelnev registreeritud töötuse kestus
Kõigi registreeritud töötuse perioodide kestus kokku alates
2003. aastast, päevades
Registreeritud töötuse kestus
Vastava arvelolekuperioodi kestus päevades hinnatava
perioodi seisuga
Registreeritud töötuse kestus ruudus
Vastava arvelolekuperioodi kestus (päevades) ruudus
hinnatava perioodi seisuga
Saamata hüvitise päevi
Töötushüvitise (töötuskindlustushüvitis, töötutoetus)
kasutamata päevade arv hinnatava perioodi seisuga. Ehk kui
palju päevi on inimesel veel õigus hüvitisi saada.
TKH-180 saaja
Vastaval arveloleku perioodil on inimesele määratud
töötuskindlustushüvitist 180 päevaks
TKH-270 saaja
Vastaval arveloleku perioodil on inimesele määratud
töötuskindlustushüvitist 270 päevaks
TT-saaja
Vastaval arveloleku perioodil on inimesele määratud
töötutoetust (ei olnud samal arveloleku perioodil enne
määratud hüvitist)
Töötushüvitise päevamäär
Töötuskindlustushüvitise esimene päevamäär või töötutoetuse
päevamäär vastavalt sellele, millist hüvitist oli inimesele
määratud
Töösuhte lõpp tööandja algatusel
Viimase töösuhte lõpu põhjus. Kõik erinevad töösuhte lõpu
põhjused, kus tööandja on töösuhte lõpetamise algatajaks
(koondamine, pankrot, katseaja ebarahuldavad tulemused jne)
Töösuhte lõpp vabatahtlik
Viimane töösuhe lõppes poolte kokkuleppel või töötaja
algatusel
Töösuhte lõpu põhjus on jäetud
märkimata
Sobitamisel kasutatud tunnused
Inimene töötuna registreeritud
Töötukassa Läänemaa, Saaremaa,
Hiiumaa, Pärnumaa, Raplamaa,
Tartumaa, Jõgevamaa, Lääne-
Virumaa, Viljandimaa või Järvamaa
osakonnas
Üldkeskharidus
Eelnev töökogemus puudub
Inimesele ei olnud määratud ei
töötuskindlustushüvitist ega
töötutoetust
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
53
Lisa 5. Sobitamisel kasutatud probit mudel (praktika algusest) Tööpraktikale sisenemiskuu Jaanuar 2010 Veebruar 2010 Märts 2010
Tunnused Koef. P>z Koef. P>z Koef. P>z
Mees -0,373 0,000 -0,247 0,000 -0,213 0,001
Vanus -0,037 0,047 -0,014 0,406 0,013 0,458
Vanuse ruut 0,000 0,230 0,000 0,906 0,000 0,163
Haridus: üldkeskharidus
Algharidus või vähem -0,181 0,384 -0,312 0,103 0,031 0,851
Põhiharidus -0,084 0,366 -0,304 0,001 0,014 0,864
Kutsekeskharidus 0,100 0,225 0,025 0,718 0,037 0,644
Keskeriharidus 0,186 0,115 -0,027 0,808 0,132 0,226
Rakenduskõrgharidus 0,330 0,033 0,288 0,033 0,187 0,259
Bakalaureus 0,222 0,086 0,086 0,472 0,212 0,075
Magister või doktor -0,059 0,843 0,007 0,973 0,154 0,449
Eelneva ametiala: eelnev töökogemus puudub
Juhid -0,214 0,255 0,210 0,153 -0,028 0,872
Tippspetsialistid -0,413 0,061 -0,076 0,688 -0,053 0,774
Keskastme spetsialistid -0,366 0,038 0,152 0,248 -0,059 0,708
Kontoritöötajad -0,382 0,035 0,004 0,977 0,094 0,519
Teenindus- ja müügitöötajad -0,104 0,393 0,022 0,843 0,002 0,987
Põllumajanduse oskustöölised -0,389 0,240 0,019 0,939 0,247 0,231
Oskus- ja käsitöölised -0,402 0,004 -0,059 0,596 0,039 0,732
Seadme- ja masinaoperaatorid -0,341 0,046 0,167 0,181 -0,241 0,159
Lihttöölised -0,260 0,049 0,049 0,657 -0,100 0,426
Suhtluskeeleks eesti keel 0,011 0,895 0,063 0,417 -0,034 0,653
Eelneva töötamise kestus 0,000 0,845 -0,001 0,166 -0,001 0,354
Elukoht linnas -0,065 0,348 0,008 0,900 0,005 0,940
Töötuna registreeritud: Kesk- ja Lääne-Eesti
Harjumaa -0,342 0,000 -0,490 0,000 -0,353 0,000
Lõuna-Eesti 0,045 0,665 0,083 0,341 -0,007 0,944
Ida-Virumaa -0,245 0,041 -0,286 0,007 -0,529 0,000
Puudega 0,008 0,960 0,206 0,084 0,214 0,122
Registreeritud töötuse perioode 0,086 0,030 0,022 0,524 0,083 0,050
Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,123 0,000 0,496 -0,001 0,012
Registreeritud töötuse kestus 0,001 0,183 0,001 0,132 0,001 0,280
Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,350 0,000 0,330 0,000 0,279
Saamata hüvitise päevi 0,000 0,882 0,000 0,778 -0,001 0,268
TKH ja TT: TKH ja TT ei ole määratud
TKH-180 saaja 0,027 0,872 -0,149 0,304 0,011 0,944
TKH-270 või TKH-360 saaja 0,153 0,436 0,040 0,806 0,044 0,800
TT saaja 0,014 0,904 -0,026 0,798 0,020 0,856
Töötushüvitise päevamäär -0,008 0,413 -0,008 0,326 -0,005 0,546
Töösuhte lõpu põhjus: märkimata
Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,072 0,601 -0,053 0,624 0,058 0,626
Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,207 0,079 -0,123 0,230 0,110 0,294
Konstant -1,630 0,000 -2,029 0,000 -2,617 0,000
Pseudo R2 0,092 0,075 0,059
LR chi2 166,7 0,000 168,3 0,000 119,5 0,000
Vaatluse arv 60056 61201 63225
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
54
Tööpraktikale sisenemiskuu Aprill 2010 Mai 2010 Juuni 2010
Tunnused Koef. P>z Koef. P>z Koef. P>z
Mees -0,139 0,024 -0,165 0,012 -0,148 0,057
Vanus 0,011 0,518 -0,013 0,495 0,000 0,983
Vanuse ruut 0,000 0,156 0,000 0,726 0,000 0,702
Haridus: üldkeskharidus
Algharidus või vähem -0,350 0,128 -0,534 0,079
Põhiharidus 0,027 0,732 -0,079 0,371 0,031 0,776
Kutsekeskharidus 0,024 0,754 0,064 0,412 0,122 0,217
Keskeriharidus 0,099 0,361 0,135 0,217 -0,017 0,917
Rakenduskõrgharidus 0,054 0,765 0,362 0,007 0,436 0,007
Bakalaureus 0,196 0,098 0,004 0,974 0,350 0,010
Magister või doktor 0,350 0,039 -0,053 0,824 0,503 0,004
Eelneva ametiala: eelnev töökogemus puudub
Juhid 0,063 0,689 -0,038 0,828 -0,014 0,938
Tippspetsialistid -0,161 0,392 0,198 0,197 0,043 0,803
Keskastme spetsialistid 0,050 0,715 0,002 0,990 -0,295 0,134
Kontoritöötajad 0,000 1,000 -0,019 0,901 -0,366 0,093
Teenindus- ja müügitöötajad 0,040 0,718 -0,003 0,979 -0,063 0,642
Põllumajanduse oskustöölised -0,053 0,836
Oskus- ja käsitöölised -0,095 0,385 -0,155 0,209 -0,328 0,025
Seadme- ja masinaoperaatorid -0,310 0,062 -0,104 0,497 -0,302 0,113
Lihttöölised -0,026 0,813 0,042 0,726 -0,314 0,042
Suhtluskeeleks eesti keel 0,035 0,649 0,027 0,737 0,161 0,100
Eelneva töötamise kestus 0,000 0,765 0,001 0,392 0,000 0,888
Elukoht linnas 0,058 0,356 0,103 0,129 -0,057 0,480
Töötuna registreeritud: Kesk- ja Lääne-Eesti
Harjumaa -0,406 0,000 -0,413 0,000 -0,198 0,039
Lõuna-Eesti 0,186 0,034 -0,038 0,732 -0,053 0,722
Ida-Virumaa -0,009 0,930 -0,222 0,039 0,284 0,014
Puudega -0,094 0,574 -0,006 0,972 0,028 0,876
Registreeritud töötuse perioode 0,085 0,019 0,014 0,725 0,060 0,150
Eelnev registreeritud töötuse kestus -0,001 0,009 0,000 0,505 0,000 0,146
Registreeritud töötuse kestus 0,002 0,027 0,001 0,215 0,001 0,080
Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,026 0,000 0,391 0,000 0,050
Saamata hüvitise päevi 0,000 0,997 0,000 0,512 -0,001 0,174
TKH ja TT: TKH ja TT ei ole määratud
TKH-180 saaja -0,048 0,745 0,086 0,579 -0,080 0,666
TKH-270 või TKH-360 saaja 0,002 0,989 0,120 0,505 -0,088 0,681
TT saaja 0,014 0,896 -0,013 0,905 -0,045 0,709
Töötushüvitise päevamäär -0,016 0,069 -0,005 0,535 -0,015 0,180
Töösuhte lõpu põhjus: märkimata
Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,105 0,328 -0,032 0,796 0,103 0,477
Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,067 0,497 -0,040 0,723 0,264 0,030
Konstant -2,746 0,000 -2,169 0,000 -2,731 0,000
Pseudo R2 0,067 0,067 0,083
LR chi2 151,1 0,000 130,8 0,000 114,0 0,000
Vaatluse arv 62591 58987 53168
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
55
Tööpraktikale sisenemiskuu Juuli 2010
Tunnused Koef. P>z
Mees -0,169 0,150
Vanus -0,019 0,552
Vanuse ruut 0,000 0,820
Haridus: üldkeskharidus
Algharidus või vähem
Põhiharidus 0,019 0,914
Kutsekeskharidus 0,251 0,099
Keskeriharidus 0,377 0,054
Rakenduskõrgharidus 0,392 0,145
Bakalaureus 0,351 0,131
Magister või doktor 0,455 0,193
Eelneva ametiala: eelnev töökogemus puudub
Juhid 0,093 0,753
Tippspetsialistid
Keskastme spetsialistid 0,238 0,303
Kontoritöötajad 0,004 0,988
Teenindus- ja müügitöötajad 0,051 0,798
Põllumajanduse oskustöölised
Oskus- ja käsitöölised -0,003 0,987
Seadme- ja masinaoperaatorid 0,136 0,559
Lihttöölised -0,493 0,114
Suhtluskeeleks eesti keel 0,024 0,883
Eelneva töötamise kestus -0,003 0,175
Elukoht linnas -0,147 0,211
Töötuna registreeritud: Kesk- ja Lääne-Eesti
Harjumaa -0,661 0,000
Lõuna-Eesti -0,235 0,307
Ida-Virumaa 0,084 0,630
Puudega 0,126 0,607
Registreeritud töötuse perioode 0,011 0,856
Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,836
Registreeritud töötuse kestus 0,002 0,093
Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,089
Saamata hüvitise päevi 0,000 0,833
TKH ja TT: TKH ja TT ei ole määratud
TKH-180 saaja -0,119 0,648
TKH-270 või TKH-360 saaja -0,262 0,405
TT saaja -0,174 0,350
Töötushüvitise päevamäär -0,002 0,921
Töösuhte lõpu põhjus: märkimata
Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,050 0,805
Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,017 0,929
Konstant -2,547 0,000
Pseudo R2 0,113
LR chi2 71,2 0,000
Vaatluse arv 47818
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
56
Tööpraktikale sisenemiskuu August 2010 September 2010 Oktoober 2010
Tunnused Koef. P>z Koef. P>z Koef. P>z
Mees -0,124 0,370 -0,313 0,012 -0,225 0,058
Vanus 0,023 0,542 0,044 0,208 0,001 0,975
Vanuse ruut 0,000 0,554 -0,001 0,117 0,000 0,747
Haridus: üldkeskharidus
Algharidus või vähem
Põhiharidus 0,094 0,637 -0,061 0,705 0,131 0,395
Kutsekeskharidus 0,177 0,301 0,051 0,733 0,117 0,431
Keskeriharidus -0,124 0,699 0,007 0,975 -0,019 0,937
Rakenduskõrgharidus 0,212 0,532 0,378 0,106 0,382 0,103
Bakalaureus 0,472 0,036 0,203 0,367 -0,089 0,778
Magister või doktor 0,354 0,358 0,203 0,563
Eelneva ametiala: eelnev töökogemus puudub
Juhid
-0,219 0,539
Tippspetsialistid -0,037 0,911 -0,498 0,187 -0,385 0,328
Keskastme spetsialistid -0,004 0,991 -0,048 0,851 -0,223 0,445
Kontoritöötajad 0,139 0,618 -0,519 0,130 -0,498 0,153
Teenindus- ja müügitöötajad -0,073 0,771 -0,253 0,255 -0,304 0,173
Põllumajanduse oskustöölised 0,278 0,500
-0,041 0,916
Oskus- ja käsitöölised -0,194 0,436 -0,331 0,188 -0,235 0,281
Seadme- ja masinaoperaatorid -0,004 0,987 -0,078 0,760
Lihttöölised -0,339 0,243 -0,103 0,636 -0,135 0,514
Suhtluskeeleks eesti keel 0,062 0,739 0,339 0,053 -0,050 0,746
Eelneva töötamise kestus -0,004 0,093 -0,002 0,307 0,000 0,982
Elukoht linnas -0,173 0,249 -0,080 0,495 -0,035 0,786
Töötuna registreeritud: Kesk- ja Lääne-Eesti
Harjumaa -0,183 0,363 -0,311 0,042 -0,228 0,167
Lõuna-Eesti -0,032 0,915 0,075 0,663 0,228 0,190
Ida-Virumaa 0,643 0,001 0,063 0,760 0,239 0,176
Puudega 0,578 0,001 0,430 0,015
Registreeritud töötuse perioode 0,000 0,998 -0,086 0,332 0,117 0,035
Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,351 0,000 0,995 -0,001 0,086
Registreeritud töötuse kestus 0,001 0,399 0,003 0,016 0,001 0,257
Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,388 0,000 0,016 0,000 0,196
Saamata hüvitise päevi 0,000 0,951 0,000 0,637 0,000 0,778
TKH ja TT: TKH ja TT ei ole määratud
TKH-180 saaja 0,348 0,275 -0,328 0,297 -0,019 0,943
TKH-270 või TKH-360 saaja 0,214 0,557 -0,086 0,790 -0,151 0,644
TT saaja 0,007 0,975 -0,182 0,330 0,085 0,667
Töötushüvitise päevamäär -0,042 0,132 0,006 0,721 -0,014 0,541
Töösuhte lõpu põhjus: märkimata
Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,104 0,660 -0,025 0,921 0,281 0,150
Töösuhte lõpp vabatahtlik -0,294 0,352 0,218 0,285 -0,059 0,800
Konstant -3,688 0,000 -3,747 0,000 -2,954 0,000
Pseudo R2 0,127 0,125 0,094
LR chi2 59,4 0,005 74,5 0,000 55,4 0,012
Vaatluse arv 43349 42382 38515
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
57
Tööpraktikale sisenemiskuu November 2010 Detsember 2010 Jaanuar 2011
Tunnused Koef. P>z Koef. P>z Koef. P>z
Mees -0,148 0,116 -0,211 0,070 -0,292 0,034
Vanus -0,040 0,121 0,005 0,884 -0,056 0,147
Vanuse ruut 0,000 0,339 0,000 0,416 0,000 0,426
Haridus: üldkeskharidus
Algharidus või vähem 0,316 0,169 0,064 0,810 -0,008 0,982
Põhiharidus 0,230 0,099 -0,323 0,097 -0,372 0,095
Kutsekeskharidus 0,386 0,003 0,266 0,046 0,146 0,313
Keskeriharidus 0,287 0,096 0,153 0,458 -0,054 0,824
Rakenduskõrgharidus 0,442 0,053 0,349 0,142 -0,103 0,759
Bakalaureus 0,158 0,526 0,044 0,869 -0,357 0,305
Magister või doktor 0,730 0,002 -0,027 0,943
Eelneva ametiala: eelnev töökogemus puudub
Juhid
-0,200 0,587
Tippspetsialistid -0,391 0,246 -0,014 0,963 0,816 0,003
Keskastme spetsialistid -0,238 0,367 0,090 0,709 0,368 0,223
Kontoritöötajad 0,171 0,373 -0,144 0,567 0,026 0,941
Teenindus- ja müügitöötajad 0,136 0,391 -0,053 0,779 0,250 0,289
Põllumajanduse oskustöölised
Oskus- ja käsitöölised 0,068 0,672 -0,335 0,113 0,044 0,872
Seadme- ja masinaoperaatorid 0,051 0,792 -0,276 0,281 0,426 0,104
Lihttöölised -0,248 0,193 -0,276 0,198 0,330 0,162
Suhtluskeeleks eesti keel 0,029 0,805 0,201 0,216 -0,310 0,080
Eelneva töötamise kestus -0,001 0,564 0,000 0,740 0,000 0,955
Elukoht linnas -0,060 0,528 -0,011 0,927 -0,122 0,412
Töötuna registreeritud: Kesk- ja Lääne-Eesti
Harjumaa -0,162 0,163 -0,177 0,333 -0,214 0,240
Lõuna-Eesti 0,122 0,410 0,669 0,000 -0,101 0,740
Ida-Virumaa 0,175 0,208 0,620 0,001 0,149 0,449
Puudega 0,394 0,008 0,064 0,786 0,249 0,318
Registreeritud töötuse perioode 0,121 0,017 0,005 0,920 -0,100 0,212
Eelnev registreeritud töötuse kestus -0,001 0,010 0,000 0,811 0,000 0,639
Registreeritud töötuse kestus 0,001 0,539 0,002 0,075 0,001 0,629
Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,315 0,000 0,073 0,000 0,556
Saamata hüvitise päevi -0,001 0,148 0,000 0,618 -0,001 0,504
TKH ja TT: TKH ja TT ei ole määratud
TKH-180 saaja -0,128 0,554 0,294 0,391 0,101 0,732
TKH-270 või TKH-360 saaja 0,027 0,911 0,476 0,208 0,039 0,912
TT saaja 0,049 0,748 -0,062 0,755 -0,105 0,647
Töötushüvitise päevamäär 0,000 0,989 -0,090 0,041 -0,014 0,544
Töösuhte lõpu põhjus: märkimata
Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,129 0,398 0,069 0,713 -0,054 0,788
Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,120 0,413 0,171 0,336 -0,221 0,336
Konstant -2,174 0,000 -3,000 0,000 -1,479 0,026
Pseudo R2 0,089 0,168 0,137
LR chi2 88,9 0,000 124,9 0,000 69,2 0,001
Vaatluse arv 40552 40602 40349
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
58
Tööpraktikale sisenemiskuu Veebruar 2011 Märts 2011 Aprill 2011
Tunnused Koef. P>z Koef. P>z Koef. P>z
Mees -0,284 0,004 -0,289 0,002 -0,208 0,009
Vanus -0,004 0,892 -0,001 0,979 -0,014 0,525
Vanuse ruut 0,000 0,787 0,000 0,648 0,000 0,825
Haridus: üldkeskharidus
Algharidus või vähem -0,177 0,586 -0,004 0,988 0,112 0,557
Põhiharidus -0,075 0,606 -0,064 0,612 -0,031 0,782
Kutsekeskharidus 0,260 0,025 0,157 0,151 0,186 0,055
Keskeriharidus -0,005 0,979 -0,033 0,857 0,261 0,035
Rakenduskõrgharidus 0,412 0,031 0,459 0,007 -0,120 0,631
Bakalaureus 0,104 0,624 0,044 0,827 0,063 0,709
Magister või doktor 0,022 0,947 -0,181 0,593
Eelneva ametiala: eelnev töökogemus puudub
Juhid -0,409 0,247 -0,009 0,972 0,238 0,223
Tippspetsialistid -0,112 0,694 -0,054 0,826 0,104 0,629
Keskastme spetsialistid 0,108 0,597 -0,357 0,177 -0,036 0,851
Kontoritöötajad -0,006 0,977 -0,001 0,996 0,141 0,378
Teenindus- ja müügitöötajad -0,226 0,232 -0,002 0,989 -0,037 0,792
Põllumajanduse oskustöölised
0,109 0,688 -0,117 0,729
Oskus- ja käsitöölised 0,007 0,967 -0,262 0,138 -0,049 0,734
Seadme- ja masinaoperaatorid -0,177 0,442 -0,126 0,532 0,065 0,693
Lihttöölised 0,000 1,000 -0,256 0,132 -0,149 0,326
Suhtluskeeleks eesti keel 0,032 0,807 0,188 0,133 0,143 0,166
Eelneva töötamise kestus 0,001 0,472 -0,002 0,247 -0,001 0,316
Elukoht linnas -0,110 0,270 0,011 0,909 0,035 0,665
Töötuna registreeritud: Kesk- ja Lääne-Eesti
Harjumaa -0,379 0,006 -0,431 0,001 -0,283 0,005
Lõuna-Eesti 0,239 0,068 -0,159 0,324 0,200 0,082
Ida-Virumaa 0,135 0,365 0,158 0,250 0,211 0,079
Puudega 0,107 0,589 -0,039 0,868 -0,163 0,490
Registreeritud töötuse perioode 0,047 0,303 -0,032 0,462 0,003 0,936
Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,351 0,000 0,552 0,000 0,394
Registreeritud töötuse kestus 0,001 0,415 0,001 0,161 0,000 0,643
Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,201 0,000 0,343 0,000 0,389
Saamata hüvitise päevi -0,001 0,107 0,001 0,308 0,000 0,654
TKH ja TT: TKH ja TT ei ole määratud
TKH-180 saaja -0,364 0,090 -0,072 0,728 -0,101 0,624
TKH-270 või TKH-360 saaja -0,231 0,316 -0,182 0,458 0,276 0,195
TT saaja 0,059 0,700 -0,179 0,213 0,069 0,607
Töötushüvitise päevamäär 0,018 0,111 -0,009 0,545 -0,024 0,089
Töösuhte lõpu põhjus: märkimata
Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,143 0,315 0,070 0,623 0,104 0,399
Töösuhte lõpp vabatahtlik -0,173 0,336 -0,037 0,807 0,172 0,149
Konstant -2,552 0,000 -2,558 0,000 -2,275 0,000
Pseudo R2 0,092 0,101 0,087
LR chi2 82,8 0,000 105,6 0,000 123,3 0,000
Vaatluse arv 40141 42289 40267
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
59
Tööpraktikale sisenemiskuu Mai 2011 Juuni 2011 Juuli 2011
Tunnused Koef. P>z Koef. P>z Koef. P>z
Mees -0,108 0,217 -0,192 0,024 -0,108 0,288
Vanus 0,015 0,560 0,007 0,755 0,008 0,764
Vanuse ruut 0,000 0,258 0,000 0,505 0,000 0,482
Haridus: üldkeskharidus
Algharidus või vähem -0,358 0,256 -0,371 0,263
Põhiharidus -0,114 0,348 -0,064 0,584 -0,142 0,300
Kutsekeskharidus 0,129 0,215 0,029 0,783 0,073 0,509
Keskeriharidus 0,199 0,160 0,221 0,092 -0,344 0,130
Rakenduskõrgharidus 0,110 0,619 -0,083 0,746 0,040 0,854
Bakalaureus 0,105 0,577 0,186 0,279 -0,088 0,667
Magister või doktor 0,158 0,552 -0,164 0,620
Eelneva ametiala: eelnev töökogemus puudub
Juhid -0,054 0,838 -0,257 0,326 -0,009 0,973
Tippspetsialistid -0,087 0,746 -0,582 0,083 -0,177 0,524
Keskastme spetsialistid 0,039 0,844 0,021 0,906 -0,062 0,789
Kontoritöötajad 0,012 0,948 -0,078 0,670 -0,143 0,536
Teenindus- ja müügitöötajad -0,007 0,960 -0,269 0,102 0,047 0,791
Põllumajanduse oskustöölised
0,235 0,328
Oskus- ja käsitöölised -0,238 0,139 -0,075 0,612 -0,227 0,245
Seadme- ja masinaoperaatorid -0,254 0,235 -0,185 0,333 0,044 0,822
Lihttöölised 0,022 0,877 -0,040 0,786 -0,368 0,085
Suhtluskeeleks eesti keel 0,043 0,717 0,119 0,305 -0,060 0,636
Eelneva töötamise kestus -0,001 0,578 0,001 0,413 0,001 0,536
Elukoht linnas 0,027 0,763 -0,112 0,227 -0,049 0,645
Töötuna registreeritud: Kesk- ja Lääne-Eesti
Harjumaa -0,559 0,000 -0,328 0,009 -0,291 0,029
Lõuna-Eesti 0,006 0,966 -0,005 0,975 0,237 0,112
Ida-Virumaa 0,016 0,907 0,465 0,000 0,149 0,312
Puudega 0,339 0,032 0,340 0,022 -0,020 0,934
Registreeritud töötuse perioode -0,089 0,038 -0,030 0,513 0,029 0,480
Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,039 0,000 0,253 0,000 0,663
Registreeritud töötuse kestus 0,000 0,815 0,000 0,987 0,001 0,160
Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,895 0,000 0,762 0,000 0,072
Saamata hüvitise päevi 0,000 0,930 0,000 0,950 0,001 0,456
TKH ja TT: TKH ja TT ei ole määratud
TKH-180 saaja -0,072 0,750 -0,139 0,496 -0,032 0,890
TKH-270 või TKH-360 saaja -0,257 0,349 -0,369 0,103 -0,130 0,623
TT saaja -0,051 0,705 0,014 0,911 -0,211 0,199
Töötushüvitise päevamäär -0,010 0,600 -0,001 0,919 -0,003 0,820
Töösuhte lõpu põhjus: märkimata
Töösuhte lõpp tööandja algatusel -0,012 0,929 0,067 0,602 0,073 0,661
Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,105 0,398 -0,084 0,539 0,296 0,045
Konstant -2,575 0,000 -2,538 0,000 -2,666 0,000
Pseudo R2 0,089 0,092 0,079
LR chi2 97,5 0,000 106,5 0,000 66,7 0,001
Vaatluse arv 35502 33035 29161
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
60
Tööpraktikale sisenemiskuu August 2011 September 2011 Oktoober 2011
Tunnused Koef. P>z Koef. P>z Koef. P>z
Mees -0,172 0,125 -0,204 0,028 -0,211 0,013
Vanus 0,062 0,053 -0,002 0,928 -0,042 0,064
Vanuse ruut -0,001 0,024 0,000 0,622 0,000 0,248
Haridus: üldkeskharidus
Algharidus või vähem -0,154 0,666 0,065 0,778
Põhiharidus 0,127 0,356 -0,015 0,907 -0,026 0,816
Kutsekeskharidus -0,065 0,649 0,069 0,547 0,035 0,732
Keskeriharidus -0,212 0,376 0,087 0,567 -0,081 0,624
Rakenduskõrgharidus 0,032 0,903 0,286 0,120 0,246 0,165
Bakalaureus 0,353 0,055 0,146 0,413 0,220 0,173
Magister või doktor 0,068 0,849 0,337 0,137 0,364 0,080
Eelneva ametiala: eelnev töökogemus puudub
Juhid
-0,179 0,499 -0,195 0,422
Tippspetsialistid -0,398 0,258 -0,268 0,329 -0,325 0,185
Keskastme spetsialistid 0,248 0,238 -0,013 0,950 -0,139 0,477
Kontoritöötajad -0,108 0,654 0,107 0,549 -0,354 0,089
Teenindus- ja müügitöötajad 0,049 0,787 -0,033 0,834 -0,079 0,587
Põllumajanduse oskustöölised -0,041 0,917
0,007 0,982
Oskus- ja käsitöölised -0,050 0,799 0,076 0,627 0,002 0,987
Seadme- ja masinaoperaatorid 0,007 0,974 0,048 0,795 -0,267 0,175
Lihttöölised -0,104 0,591 -0,071 0,662 -0,102 0,499
Suhtluskeeleks eesti keel 0,199 0,151 -0,166 0,136 -0,036 0,742
Eelneva töötamise kestus -0,001 0,483 0,000 0,855 0,001 0,512
Elukoht linnas -0,114 0,321 -0,208 0,028 -0,010 0,912
Töötuna registreeritud: Kesk- ja Lääne-Eesti
Harjumaa -0,051 0,726 -0,295 0,012 -0,293 0,013
Lõuna-Eesti 0,355 0,025 0,110 0,421 0,222 0,091
Ida-Virumaa 0,519 0,002 -0,095 0,495 0,266 0,036
Puudega 0,454 0,013 0,052 0,797 -0,065 0,761
Registreeritud töötuse perioode 0,032 0,411 0,018 0,633 0,018 0,590
Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,705 0,000 0,648 0,000 0,943
Registreeritud töötuse kestus 0,001 0,473 0,000 0,412 0,001 0,253
Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,201 0,000 0,077 0,000 0,107
Saamata hüvitise päevi 0,000 0,866 -0,001 0,352 -0,001 0,027
TKH ja TT: TKH ja TT ei ole määratud
TKH-180 saaja 0,144 0,602 -0,274 0,270 0,156 0,439
TKH-270 või TKH-360 saaja 0,254 0,413 0,161 0,486 0,193 0,396
TT saaja 0,100 0,574 -0,070 0,599 0,214 0,099
Töötushüvitise päevamäär -0,003 0,872 -0,005 0,705 -0,019 0,234
Töösuhte lõpu põhjus: märkimata
Töösuhte lõpp tööandja algatusel -0,235 0,209 -0,018 0,899 0,172 0,160
Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,030 0,844 0,187 0,129 0,147 0,239
Konstant -3,972 0,000 -2,042 0,000 -1,657 0,000
Pseudo R2 0,096 0,057 0,087
LR chi2 68,5 0,001 58,2 0,011 108,4 0,000
Vaatluse arv 27109 26700 25870
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
61
Tööpraktikale sisenemiskuu November 2011 Detsember 2011
Tunnused Koef. P>z Koef. P>z
Mees -0,203 0,012 -0,085 0,365
Vanus -0,005 0,823 -0,003 0,922
Vanuse ruut 0,000 0,687 0,000 0,564
Haridus: üldkeskharidus
Algharidus või vähem 0,305 0,092
Põhiharidus -0,073 0,528 -0,072 0,599
Kutsekeskharidus 0,150 0,116 0,250 0,031
Keskeriharidus -0,068 0,642 0,231 0,147
Rakenduskõrgharidus 0,349 0,014 0,632 0,000
Bakalaureus -0,101 0,564 0,236 0,210
Magister või doktor 0,118 0,569 0,280 0,305
Eelneva ametiala: eelnev töökogemus puudub
Juhid 0,131 0,556 -0,326 0,354
Tippspetsialistid 0,324 0,097 0,156 0,483
Keskastme spetsialistid 0,247 0,165 -0,128 0,591
Kontoritöötajad 0,265 0,109 0,231 0,202
Teenindus- ja müügitöötajad 0,203 0,157 0,149 0,344
Põllumajanduse oskustöölised 0,322 0,200 0,046 0,893
Oskus- ja käsitöölised 0,164 0,285 0,088 0,598
Seadme- ja masinaoperaatorid 0,119 0,498 0,124 0,512
Lihttöölised 0,061 0,691 0,146 0,363
Suhtluskeeleks eesti keel -0,041 0,678 -0,016 0,900
Eelneva töötamise kestus -0,001 0,236 -0,001 0,651
Elukoht linnas -0,118 0,154 -0,068 0,468
Töötuna registreeritud: Kesk- ja Lääne-Eesti
Harjumaa -0,192 0,057 -0,539 0,000
Lõuna-Eesti 0,175 0,157 -0,112 0,462
Ida-Virumaa 0,208 0,080 -0,125 0,384
Puudega 0,321 0,023 0,254 0,148
Registreeritud töötuse perioode -0,063 0,093 -0,072 0,127
Eelnev registreeritud töötuse kestus 0,000 0,649 0,000 0,891
Registreeritud töötuse kestus 0,002 0,007 0,001 0,339
Registreeritud töötuse kestus ruudus 0,000 0,003 0,000 0,306
Saamata hüvitise päevi 0,000 0,994 0,000 0,555
TKH ja TT: TKH ja TT ei ole määratud
TKH-180 saaja 0,076 0,669 0,043 0,847
TKH-270 või TKH-360 saaja 0,025 0,903 -0,013 0,960
TT saaja 0,008 0,949 0,086 0,564
Töötushüvitise päevamäär -0,009 0,437 -0,014 0,408
Töösuhte lõpu põhjus: märkimata
Töösuhte lõpp tööandja algatusel 0,031 0,790 -0,061 0,640
Töösuhte lõpp vabatahtlik 0,043 0,703 -0,021 0,864
Konstant -2,420 0,000 -2,269 0,000
Pseudo R2 0,079 0,104
LR chi2 114,0 0,000 112,7 0,000
Vaatluse arv 26387 25651
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
62
Lisa 6. Tööpraktikal osalenute ja võrdlusgrupi karakteristikute keskmised enne ja
pärast sobitamist (praktika algusest) Koolituse lõpetamise kuu Jaanuar 2010 Veebruar 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevu
s % p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,268 0,580 -66,5 0,000 0,391 0,583 -39,1 0,000
Sobitatud 0,268 0,268 0 1,000 0,391 0,326 13,3 0,224
Vanus Sobitamata 31,843 38,659 -55,1 0,000 33,888 38,509 -37,1 0,000
Sobitatud 31,843 31,516 2,6 0,827 33,888 34,022 -1,1 0,920
Üldkeskharidus Sobitamata 0,244 0,287 -9,7 0,285 0,311 0,287 5,2 0,503
Sobitatud 0,244 0,240 0,9 0,942 0,311 0,320 -2 0,858
Algharidus või vähem Sobitamata 0,024 0,026 -1,5 0,867 0,019 0,026 -5,2 0,542
Sobitatud 0,024 0,028 -2,5 0,843 0,019 0,022 -2,1 0,844
Põhiharidus Sobitamata 0,197 0,208 -2,7 0,759 0,130 0,211 -21,4 0,013
Sobitatud 0,197 0,213 -3,9 0,757 0,130 0,121 2,5 0,802
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,307 0,277 6,7 0,445 0,329 0,273 12,2 0,112
Sobitatud 0,307 0,291 3,5 0,785 0,329 0,317 2,7 0,812
Keskeriharidus Sobitamata 0,087 0,090 -1,2 0,894 0,068 0,093 -9,1 0,279
Sobitatud 0,087 0,071 5,5 0,643 0,068 0,081 -4,6 0,672
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,055 0,025 15,2 0,033 0,056 0,025 15,8 0,011
Sobitatud 0,055 0,055 0 1,000 0,056 0,068 -6,3 0,645
Bakalaureus Sobitamata 0,079 0,061 6,8 0,416 0,068 0,060 3,2 0,677
Sobitatud 0,079 0,091 -4,6 0,736 0,068 0,050 7,6 0,480
Magister või doktor Sobitamata 0,008 0,026 -13,8 0,206 0,019 0,025 -4,2 0,618
Sobitatud 0,008 0,012 -3,1 0,752 0,019 0,022 -2,1 0,844
Juhid Sobitamata 0,039 0,050 -5,3 0,569 0,068 0,050 7,7 0,293
Sobitatud 0,039 0,051 -5,7 0,652 0,068 0,056 5,3 0,645
Tippspetsialistid Sobitamata 0,024 0,039 -8,6 0,381 0,025 0,038 -7,3 0,397
Sobitatud 0,024 0,012 6,8 0,478 0,025 0,019 3,6 0,703
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,047 0,067 -8,4 0,379 0,087 0,065 8,2 0,267
Sobitatud 0,047 0,043 1,7 0,881 0,087 0,087 0 1,000
Kontoritöötajad Sobitamata 0,039 0,049 -4,5 0,632 0,050 0,048 0,6 0,937
Sobitatud 0,039 0,047 -3,8 0,759 0,050 0,056 -2,9 0,804
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,283 0,130 38,4 0,000 0,161 0,132 8,3 0,273
Sobitatud 0,283 0,232 12,8 0,353 0,161 0,186 -7 0,558
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,008 0,011 -3,6 0,705 0,012 0,011 1 0,898
Sobitatud 0,008 0,000 8 0,318 0,012 0,019 -5,7 0,653
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,087 0,248 -44,3 0,000 0,130 0,246 -29,9 0,001
Sobitatud 0,087 0,098 -3,2 0,747 0,130 0,127 0,8 0,934
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,047 0,095 -18,8 0,065 0,093 0,095 -0,5 0,952
Sobitatud 0,047 0,047 0 1,000 0,093 0,115 -7,4 0,524
Lihttöölised Sobitamata 0,142 0,163 -5,9 0,515 0,149 0,161 -3,4 0,671
Sobitatud 0,142 0,142 0 1,000 0,149 0,143 1,7 0,875
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,685 0,529 32,3 0,000 0,721 0,530 40,1 0,000
Sobitatud 0,685 0,642 9 0,467 0,721 0,721 0 1,000
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 21,528 33,752 -24,6 0,018 23,379 33,511 -19,8 0,028
Sobitatud 21,528 24,445 -5,9 0,616 23,379 22,261 2,2 0,805
Elukoht linnas Sobitamata 0,567 0,690 -25,5 0,003 0,584 0,689 -22 0,004
Sobitatud 0,567 0,587 -4,1 0,752 0,584 0,590 -1,3 0,910
Harjumaa Sobitamata 0,252 0,443 -40,8 0,000 0,180 0,443 -59,1 0,000
Sobitatud 0,252 0,236 3,4 0,771 0,180 0,199 -4,2 0,671
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,110 0,064 16,5 0,033 0,137 0,064 24,2 0,000
Sobitatud 0,110 0,102 2,8 0,839 0,137 0,112 8,3 0,501
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
63
Järg
Koolituse lõpetamise kuu Jaanuar 2010 Veebruar 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,102 0,155 -15,7 0,103 0,106 0,155 -14,6 0,085
Sobitatud 0,102 0,142 -11,8 0,340 0,106 0,124 -5,5 0,601
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,535 0,339 40,4 0,000 0,578 0,338 49,4 0,000
Sobitatud 0,535 0,520 3,2 0,802 0,578 0,565 2,6 0,822
Puudega Sobitamata 0,032 0,044 -6,5 0,496 0,062 0,041 9,3 0,188
Sobitatud 0,032 0,032 0 1,000 0,062 0,068 -2,8 0,822
Registreeritud töötuse
perioode Sobitamata 0,717 0,711 0,5 0,956 0,702 0,723 -1,8 0,822
Sobitatud 0,717 0,713 0,3 0,980 0,702 0,826 -10,8 0,398
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 113,820 144,760 -11,1 0,270 130,040 146,850 -6 0,502
Sobitatud 113,820 95,142 6,7 0,485 130,040 144,670 -5,2 0,636
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 191,950 184,550 4 0,667 200,430 188,820 6 0,450
Sobitatud 191,950 183,730 4,5 0,688 200,430 218,670 -9,4 0,442
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 77,937 75,627 2,6 0,772 71,702 71,671 0 0,996
Sobitatud 77,937 84,827 -7,7 0,548 71,702 69,329 2,7 0,803
TKH-180 saaja Sobitamata 0,173 0,204 -7,7 0,397 0,143 0,198 -14,6 0,082
Sobitatud 0,173 0,177 -1 0,935 0,143 0,177 -9,1 0,405
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,181 0,293 -26,5 0,006 0,230 0,285 -12,6 0,122
Sobitatud 0,181 0,189 -1,9 0,872 0,230 0,214 3,6 0,738
TT-saaja Sobitamata 0,417 0,258 34,2 0,000 0,348 0,255 20,2 0,007
Sobitatud 0,417 0,437 -4,2 0,752 0,348 0,363 -3,4 0,772
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,228 0,246 -4,1 0,646 0,280 0,262 3,9 0,617
Sobitatud 0,228 0,197 7,4 0,541 0,280 0,245 7,7 0,488
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 4,207 6,161 -32,3 0,002 4,530 5,922 -21,6 0,010
Sobitatud 4,207 4,137 1,2 0,911 4,530 4,391 2,2 0,823
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,425 0,564 -28 0,002 0,466 0,553 -17,6 0,026
Sobitatud 0,425 0,429 -0,8 0,950 0,466 0,453 2,5 0,824
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,189 0,131 15,7 0,055 0,118 0,133 -4,7 0,565
Sobitatud 0,189 0,165 6,4 0,624 0,118 0,171 -15,9 0,179
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
64
Koolituse lõpetamise kuu Märts 2010 Aprill 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,444 0,586 -28,6 0,001 0,441 0,582 -28,4 0,000
Sobitatud 0,444 0,496 -10,7 0,374 0,441 0,444 -0,6 0,955
Vanus Sobitamata 32,599 38,317 -47,7 0,000 31,925 38,355 -53,8 0,000
Sobitatud 32,599 31,979 5,2 0,629 31,925 32,276 -2,9 0,773
Üldkeskharidus Sobitamata 0,232 0,285 -12 0,166 0,236 0,286 -11,3 0,164
Sobitatud 0,232 0,232 0 1,000 0,236 0,227 2,1 0,843
Algharidus või vähem Sobitamata 0,035 0,027 5 0,520 0,012 0,027 -10,3 0,261
Sobitatud 0,035 0,035 0 1,000 0,012 0,012 0 1,000
Põhiharidus Sobitamata 0,239 0,213 6,3 0,440 0,267 0,212 12,9 0,088
Sobitatud 0,239 0,236 0,8 0,945 0,267 0,258 2,2 0,850
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,261 0,270 -2,2 0,797 0,273 0,267 1,5 0,852
Sobitatud 0,261 0,271 -2,4 0,841 0,273 0,292 -4,2 0,711
Keskeriharidus Sobitamata 0,092 0,096 -1,6 0,853 0,081 0,098 -6,2 0,451
Sobitatud 0,092 0,088 1,2 0,918 0,081 0,062 6,5 0,518
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,035 0,025 6,2 0,414 0,025 0,024 0,3 0,972
Sobitatud 0,035 0,025 6,2 0,603 0,025 0,028 -2 0,863
Bakalaureus Sobitamata 0,085 0,060 9,4 0,222 0,075 0,061 5,5 0,462
Sobitatud 0,085 0,099 -5,4 0,682 0,075 0,068 2,5 0,829
Magister või doktor Sobitamata 0,021 0,025 -2,3 0,788 0,031 0,025 3,5 0,643
Sobitatud 0,021 0,014 4,7 0,653 0,031 0,053 -13,1 0,332
Juhid Sobitamata 0,042 0,051 -3,9 0,654 0,050 0,051 -0,6 0,937
Sobitatud 0,042 0,053 -5 0,677 0,050 0,075 -11,3 0,357
Tippspetsialistid Sobitamata 0,035 0,038 -1,2 0,886 0,025 0,039 -7,8 0,366
Sobitatud 0,035 0,035 0 1,000 0,025 0,022 1,8 0,854
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,056 0,064 -3,4 0,696 0,075 0,065 3,9 0,612
Sobitatud 0,056 0,053 1,5 0,897 0,075 0,075 0 1,000
Kontoritöötajad Sobitamata 0,077 0,049 11,9 0,110 0,056 0,050 2,8 0,713
Sobitatud 0,077 0,053 10,1 0,402 0,056 0,075 -8,3 0,500
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,183 0,134 13,6 0,083 0,205 0,135 18,6 0,010
Sobitatud 0,183 0,218 -9,6 0,461 0,205 0,211 -1,7 0,891
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,028 0,011 12,1 0,058 0,012 0,011 1,1 0,889
Sobitatud 0,028 0,028 0 1,000 0,012 0,019 -5,7 0,653
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,232 0,244 -2,8 0,740 0,174 0,241 -16,6 0,046
Sobitatud 0,232 0,222 2,5 0,832 0,174 0,161 3,1 0,766
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,035 0,094 -24,1 0,016 0,031 0,094 -26,2 0,006
Sobitatud 0,035 0,028 2,9 0,736 0,031 0,040 -3,9 0,654
Lihttöölised Sobitamata 0,120 0,158 -11 0,215 0,155 0,157 -0,4 0,956
Sobitatud 0,120 0,151 -9,2 0,437 0,155 0,146 2,6 0,816
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,683 0,531 31,6 0,000 0,646 0,528 24 0,003
Sobitatud 0,683 0,648 7,3 0,531 0,646 0,649 -0,6 0,954
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 22,310 33,387 -23,3 0,024 23,193 33,857 -19,7 0,022
Sobitatud 22,310 20,806 3,2 0,709 23,193 25,680 -4,6 0,647
Elukoht linnas Sobitamata 0,606 0,688 -17,2 0,035 0,646 0,690 -9,3 0,232
Sobitatud 0,606 0,585 4,4 0,718 0,646 0,640 1,3 0,908
Harjumaa Sobitamata 0,289 0,444 -32,5 0,000 0,199 0,446 -54,7 0,000
Sobitatud 0,289 0,303 -3 0,796 0,199 0,196 0,7 0,944
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,099 0,063 12,9 0,085 0,137 0,063 24,7 0,000
Sobitatud 0,099 0,085 5,2 0,682 0,137 0,130 2,1 0,870
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
65
Järg
Koolituse lõpetamise kuu Märts 2010 Aprill 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,049 0,153 -35 0,001 0,180 0,154 7 0,358
Sobitatud 0,049 0,035 4,7 0,557 0,180 0,186 -1,7 0,886
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,563 0,340 46 0,000 0,484 0,337 30,2 0,000
Sobitatud 0,563 0,577 -2,9 0,811 0,484 0,488 -0,6 0,956
Puudega Sobitamata 0,049 0,040 4,5 0,571 0,025 0,040 -8,6 0,324
Sobitatud 0,049 0,032 8,5 0,453 0,025 0,025 0 1,000
Registreeritud töötuse
perioode Sobitamata 0,669 0,729 -5,8 0,541 0,745 0,744 0,1 0,986
Sobitatud 0,669 0,743 -7,1 0,531 0,745 0,739 0,5 0,963
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 87,514 146,810 -24,4 0,025 103,090 149,860 -16,9 0,062
Sobitatud 87,514 87,975 -0,2 0,979 103,090 107,890 -1,7 0,837
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 194,650 196,000 -0,8 0,935 195,470 207,000 -6,8 0,463
Sobitatud 194,650 186,170 4,9 0,622 195,470 192,670 1,7 0,846
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 58,190 67,352 -11,7 0,204 60,429 62,754 -3 0,723
Sobitatud 58,190 55,130 3,9 0,723 60,429 58,189 2,8 0,790
TKH-180 saaja Sobitamata 0,211 0,192 4,9 0,554 0,180 0,189 -2,2 0,786
Sobitatud 0,211 0,222 -2,6 0,830 0,180 0,221 -10,4 0,367
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,204 0,280 -17,8 0,044 0,180 0,280 -23,9 0,005
Sobitatud 0,204 0,204 0 1,000 0,180 0,158 5,2 0,604
TT-saaja Sobitamata 0,317 0,253 14,2 0,079 0,360 0,251 23,9 0,001
Sobitatud 0,317 0,275 9,4 0,437 0,360 0,366 -1,4 0,908
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,268 0,275 -1,7 0,840 0,280 0,280 -0,2 0,978
Sobitatud 0,268 0,299 -7,1 0,555 0,280 0,255 5,5 0,616
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 4,991 5,770 -12,2 0,173 4,091 5,688 -27,6 0,003
Sobitatud 4,991 5,240 -3,9 0,738 4,091 4,288 -3,4 0,717
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,500 0,546 -9,2 0,274 0,466 0,544 -15,7 0,046
Sobitatud 0,500 0,493 1,4 0,906 0,466 0,494 -5,6 0,617
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,169 0,133 9,9 0,213 0,161 0,134 7,8 0,300
Sobitatud 0,169 0,197 -7,9 0,541 0,161 0,171 -2,6 0,823
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
66
Koolituse lõpetamise kuu Mai 2010 Juuni 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,413 0,575 -32,7 0,000 0,404 0,557 -30,9 0,003
Sobitatud 0,413 0,420 -1,5 0,903 0,404 0,463 -11,8 0,421
Vanus Sobitamata 31,058 38,486 -62,6 0,000 33,287 38,757 -44,3 0,000
Sobitatud 31,058 30,033 8,6 0,424 33,287 34,032 -6 0,668
Üldkeskharidus Sobitamata 0,254 0,288 -7,6 0,378 0,191 0,296 -24,5 0,026
Sobitatud 0,254 0,243 2,4 0,835 0,191 0,170 5 0,707
Algharidus või vähem Sobitamata 0,007 0,026 -14,6 0,168 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,007 0,007 0 1,000 0,000 0,000 . .
Põhiharidus Sobitamata 0,203 0,207 -1,1 0,895 0,213 0,208 1,2 0,904
Sobitatud 0,203 0,217 -3,6 0,769 0,213 0,191 5,2 0,718
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,297 0,263 7,5 0,368 0,287 0,266 4,8 0,637
Sobitatud 0,297 0,315 -4 0,745 0,287 0,282 1,2 0,936
Keskeriharidus Sobitamata 0,094 0,102 -2,6 0,768 0,053 0,106 -19,6 0,096
Sobitatud 0,094 0,083 3,6 0,752 0,053 0,043 3,9 0,734
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,072 0,025 21,9 0,000 0,074 0,028 21,3 0,006
Sobitatud 0,072 0,065 3,4 0,813 0,074 0,096 -9,7 0,603
Bakalaureus Sobitamata 0,058 0,062 -1,7 0,841 0,117 0,067 17,3 0,053
Sobitatud 0,058 0,058 0 1,000 0,117 0,138 -7,4 0,664
Magister või doktor Sobitamata 0,014 0,026 -8,4 0,386 0,064 0,029 16,3 0,048
Sobitatud 0,014 0,011 2,6 0,789 0,064 0,080 -7,6 0,674
Juhid Sobitamata 0,043 0,053 -4,6 0,607 0,074 0,057 7,2 0,452
Sobitatud 0,043 0,043 0 1,000 0,074 0,106 -12,9 0,448
Tippspetsialistid Sobitamata 0,072 0,040 14 0,055 0,106 0,045 23,1 0,005
Sobitatud 0,072 0,065 3,1 0,813 0,106 0,122 -6 0,733
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,072 0,067 2,3 0,781 0,043 0,069 -11,4 0,318
Sobitatud 0,072 0,065 2,8 0,813 0,043 0,043 0 1,000
Kontoritöötajad Sobitamata 0,065 0,052 5,6 0,487 0,032 0,055 -11,2 0,331
Sobitatud 0,065 0,076 -4,6 0,726 0,032 0,016 7,8 0,477
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,181 0,139 11,4 0,155 0,234 0,144 23,2 0,013
Sobitatud 0,181 0,185 -1 0,938 0,234 0,239 -1,4 0,932
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,130 0,239 -28,3 0,003 0,117 0,231 -30,3 0,009
Sobitatud 0,130 0,145 -3,8 0,728 0,117 0,117 0 1,000
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,058 0,095 -14 0,137 0,043 0,091 -19,6 0,100
Sobitatud 0,058 0,040 6,8 0,487 0,043 0,059 -6,4 0,620
Lihttöölised Sobitamata 0,159 0,159 0,2 0,982 0,096 0,158 -18,7 0,100
Sobitatud 0,159 0,134 6,9 0,553 0,096 0,090 1,6 0,901
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,638 0,521 23,7 0,006 0,596 0,511 17 0,102
Sobitatud 0,638 0,616 4,4 0,710 0,596 0,628 -6,4 0,656
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 27,428 34,696 -13,3 0,154 23,436 35,548 -22,8 0,053
Sobitatud 27,428 23,333 7,5 0,460 23,436 23,473 -0,1 0,995
Elukoht linnas Sobitamata 0,681 0,697 -3,4 0,688 0,649 0,704 -11,8 0,241
Sobitatud 0,681 0,725 -9,4 0,431 0,649 0,644 1,1 0,940
Harjumaa Sobitamata 0,254 0,450 -42 0,000 0,266 0,460 -41 0,000
Sobitatud 0,254 0,275 -4,6 0,684 0,266 0,266 0 1,000
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,080 0,062 6,9 0,386 0,053 0,062 -3,6 0,735
Sobitatud 0,080 0,094 -5,6 0,671 0,053 0,037 6,8 0,601
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
67
Järg
Koolituse lõpetamise kuu Mai 2010 Juuni 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,138 0,156 -5,3 0,546 0,277 0,158 28,9 0,002
Sobitatud 0,138 0,130 2 0,860 0,277 0,229 11,7 0,453
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,529 0,331 40,7 0,000 0,404 0,320 17,5 0,082
Sobitatud 0,529 0,500 6 0,631 0,404 0,468 -13,3 0,380
Puudega Sobitamata 0,029 0,042 -7,1 0,441 0,043 0,044 -0,8 0,936
Sobitatud 0,029 0,014 7,8 0,411 0,043 0,032 5,2 0,702
Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 0,623 0,750 -11,5 0,215 0,830 0,760 5,7 0,574
Sobitatud 0,623 0,681 -5,2 0,645 0,830 0,830 0 1,000
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 105,040 152,180 -16,3 0,083 139,550 156,170 -5,7 0,618
Sobitatud 105,040 107,700 -0,9 0,927 139,550 129,240 3,5 0,765
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 227,240 220,720 3,5 0,708 215,130 229,750 -8,2 0,502
Sobitatud 227,240 214,970 6,6 0,537 215,130 217,880 -1,5 0,895
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 52,971 60,114 -9,1 0,306 39,777 58,415 -25,2 0,027
Sobitatud 52,971 54,659 -2,1 0,851 39,777 40,101 -0,4 0,974
TKH-180 saaja Sobitamata 0,232 0,186 11,3 0,166 0,149 0,182 -9 0,402
Sobitatud 0,232 0,203 7,1 0,561 0,149 0,138 2,9 0,836
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,210 0,284 -17,2 0,054 0,138 0,287 -36,8 0,001
Sobitatud 0,210 0,199 2,5 0,824 0,138 0,176 -9,2 0,485
TT-saaja Sobitamata 0,304 0,251 11,8 0,152 0,351 0,258 20,3 0,039
Sobitatud 0,304 0,337 -7,3 0,563 0,351 0,351 0 1,000
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,254 0,278 -5,6 0,516 0,362 0,273 19,1 0,054
Sobitatud 0,254 0,261 -1,6 0,891 0,362 0,335 5,7 0,704
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 5,025 5,671 -10,5 0,258 3,442 5,626 -36,8 0,001
Sobitatud 5,025 4,510 8,3 0,430 3,442 3,839 -6,7 0,596
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,514 0,547 -6,5 0,443 0,372 0,550 -36 0,001
Sobitatud 0,514 0,475 8 0,510 0,372 0,415 -8,7 0,553
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,116 0,135 -5,7 0,518 0,234 0,137 25,1 0,006
Sobitatud 0,116 0,120 -1,1 0,926 0,234 0,239 -1,4 0,932
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
68
Koolituse lõpetamise kuu Juuli 2010 August 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,436 0,550 -22,7 0,154 0,393 0,526 -26,7 0,158
Sobitatud 0,436 0,538 -20,5 0,371 0,393 0,339 10,7 0,684
Vanus Sobitamata 31,718 38,657 -56,3 0,001 36,286 38,770 -19,5 0,307
Sobitatud 31,718 32,372 -5,3 0,810 36,286 38,071 -14 0,6
Üldkeskharidus Sobitamata 0,154 0,300 -35,2 0,047 0,179 0,295 -27,4 0,178
Sobitatud 0,154 0,192 -9,3 0,659 0,179 0,250 -16,8 0,524
Algharidus või vähem Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .
Põhiharidus Sobitamata 0,179 0,211 -7,9 0,630 0,179 0,211 -8,1 0,677
Sobitatud 0,179 0,128 12,9 0,536 0,179 0,071 26,9 0,233
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,385 0,270 24,5 0,107 0,393 0,267 26,7 0,133
Sobitatud 0,385 0,346 8,2 0,728 0,393 0,375 3,8 0,893
Keskeriharidus Sobitamata 0,128 0,109 5,8 0,704 0,036 0,110 -28,7 0,209
Sobitatud 0,128 0,128 0 1,000 0,036 0,054 -6,9 0,752
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,051 0,027 12,3 0,355 0,036 0,029 3,6 0,841
Sobitatud 0,051 0,077 -13,1 0,649 0,036 0,036 0 1
Bakalaureus Sobitamata 0,077 0,059 6,9 0,645 0,143 0,064 26 0,085
Sobitatud 0,077 0,115 -15,2 0,570 0,143 0,161 -5,8 0,856
Magister või doktor Sobitamata 0,026 0,023 1,5 0,923 0,036 0,025 6,4 0,708
Sobitatud 0,026 0,013 8,2 0,685 0,036 0,054 -10,3 0,752
Juhid Sobitamata 0,051 0,062 -4,5 0,785 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,051 0,051 0 1,000 0,000 0,000 . .
Tippspetsialistid Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,071 0,053 7,4 0,673
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,071 0,089 -7,3 0,81
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,128 0,072 18,8 0,171 0,071 0,074 -0,8 0,965
Sobitatud 0,128 0,128 0 1,000 0,071 0,071 0 1
Kontoritöötajad Sobitamata 0,051 0,060 -3,9 0,813 0,107 0,064 15,3 0,349
Sobitatud 0,051 0,038 5,6 0,788 0,107 0,161 -19 0,565
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,205 0,152 13,8 0,354 0,143 0,155 -3,4 0,859
Sobitatud 0,205 0,256 -13,3 0,597 0,143 0,125 5 0,848
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,036 0,011 15,9 0,224
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,036 0,018 11,7 0,686
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,179 0,231 -12,6 0,448 0,143 0,219 -19,7 0,331
Sobitatud 0,179 0,179 0 1,000 0,143 0,089 13,9 0,54
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,103 0,095 2,4 0,878 0,107 0,093 4,6 0,802
Sobitatud 0,103 0,090 4,3 0,850 0,107 0,089 5,9 0,826
Lihttöölised Sobitamata 0,026 0,167 -49,2 0,018 0,071 0,163 -28,7 0,188
Sobitatud 0,026 0,038 -4,5 0,752 0,071 0,089 -5,6 0,81
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,615 0,507 21,8 0,176 0,393 0,504 -22,3 0,239
Sobitatud 0,615 0,731 -23,2 0,283 0,393 0,446 -10,7 0,691
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 16,282 34,610 -38,8 0,054 15,536 33,386 -40,7 0,108
Sobitatud 16,282 19,013 -5,8 0,702 15,536 16,786 -2,9 0,818
Elukoht linnas Sobitamata 0,538 0,700 -33,6 0,027 0,643 0,700 -12 0,511
Sobitatud 0,538 0,423 23,9 0,314 0,643 0,589 11,3 0,687
Harjumaa Sobitamata 0,077 0,455 -94,5 0,000 0,143 0,456 -72,4 0,001
Sobitatud 0,077 0,051 6,4 0,649 0,143 0,125 4,1 0,848
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,051 0,064 -5,2 0,754 0,036 0,063 -12,3 0,558
Sobitatud 0,051 0,013 16,4 0,341 0,036 0,125 -41,1 0,226
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
69
Järg
Koolituse lõpetamise kuu Juuli 2010 August 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,308 0,161 34,9 0,013 0,571 0,159 93,7 0
Sobitatud 0,308 0,269 9,1 0,712 0,571 0,536 8,1 0,793
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,564 0,320 50,3 0,001 0,250 0,323 -16 0,412
Sobitatud 0,564 0,667 -21,2 0,358 0,250 0,214 7,9 0,757
Puudega Sobitamata 0,051 0,045 3,1 0,842 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,051 0,064 -6 0,811 0,000 0,000 . .
Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 0,795 0,795 0 0,998 0,857 0,836 1,7 0,931
Sobitatud 0,795 0,846 -12923 0,875 0,857 0,679 14,5 0,54
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 153,900 165,170 -3,5 0,833 165,320 175,670 -3,5 0,874
Sobitatud 153,900 132,330 6,7 0,736 165,320 128,950 12,2 0,539
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 202,490 238,770 -20,2 0,298 235,040 242,980 -4,1 0,851
Sobitatud 202,490 207,310 -2,7 0,868 235,040 214,090 10,7 0,624
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 50,487 55,009 -5,6 0,726 44,893 53,476 -10,9 0,574
Sobitatud 50,487 52,333 -2,3 0,920 44,893 56,750 -15,1 0,607
TKH-180 saaja Sobitamata 0,231 0,172 14,5 0,335 0,286 0,166 28,5 0,09
Sobitatud 0,231 0,167 15,9 0,485 0,286 0,161 29,9 0,27
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,128 0,277 -37,6 0,038 0,179 0,255 -18,5 0,354
Sobitatud 0,128 0,231 -25,8 0,243 0,179 0,268 -21,6 0,432
TT-saaja Sobitamata 0,308 0,267 9 0,564 0,250 0,283 -7,5 0,695
Sobitatud 0,308 0,333 -5,6 0,811 0,250 0,268 -4 0,881
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,333 0,283 10,7 0,490 0,286 0,295 -2,1 0,911
Sobitatud 0,333 0,269 13,8 0,543 0,286 0,304 -3,9 0,886
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 4,183 5,319 -19,1 0,271 3,798 4,894 -22,2 0,333
Sobitatud 4,183 5,192 -17 0,470 3,798 3,285 10,4 0,571
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,462 0,534 -14,4 0,366 0,571 0,512 11,9 0,529
Sobitatud 0,462 0,526 -12,8 0,577 0,571 0,554 3,6 0,895
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,128 0,139 -3,1 0,849 0,036 0,146 -39 0,098
Sobitatud 0,128 0,064 18,7 0,343 0,036 0,036 0 1
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
70
Koolituse lõpetamise kuu September 2010 Oktoober 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,297 0,517 -45,5 0,008 0,351 0,502 -30,6 0,068
Sobitatud 0,297 0,284 2,8 0,900 0,351 0,270 16,5 0,458
Vanus Sobitamata 33,973 39,356 -44,5 0,011 33,108 38,823 -45,4 0,007
Sobitatud 33,973 32,189 14,7 0,500 33,108 33,878 -6,1 0,789
Üldkeskharidus Sobitamata 0,243 0,295 -11,6 0,490 0,189 0,301 -26,1 0,138
Sobitatud 0,243 0,284 -9,1 0,697 0,189 0,149 9,5 0,647
Algharidus või vähem Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .
Põhiharidus Sobitamata 0,216 0,210 1,4 0,931 0,297 0,205 21,2 0,166
Sobitatud 0,216 0,176 9,8 0,666 0,297 0,338 -9,3 0,713
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,270 0,264 1,4 0,932 0,351 0,257 20,4 0,191
Sobitatud 0,270 0,284 -3 0,898 0,351 0,270 17,6 0,458
Keskeriharidus Sobitamata 0,081 0,114 -10,9 0,532 0,054 0,121 -23,7 0,213
Sobitatud 0,081 0,108 -9,1 0,696 0,054 0,095 -14,4 0,513
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,081 0,030 22,3 0,068 0,081 0,036 19,1 0,142
Sobitatud 0,081 0,068 5,9 0,828 0,081 0,081 0 1,000
Bakalaureus Sobitamata 0,081 0,062 7,3 0,632 0,027 0,079 -23,4 0,239
Sobitatud 0,081 0,041 15,6 0,472 0,027 0,068 -18,1 0,418
Magister või doktor Sobitamata 0,027 0,025 1,5 0,927 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,027 0,041 -8,5 0,752 0,000 0,000 . .
Juhid Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,027 0,059 -15,7 0,410
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,027 0,027 0 1,000
Tippspetsialistid Sobitamata 0,027 0,051 -12,3 0,508 0,027 0,044 -9,1 0,617
Sobitatud 0,027 0,000 13,9 0,321 0,027 0,014 7,3 0,685
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,135 0,075 19,6 0,163 0,054 0,074 -8 0,646
Sobitatud 0,135 0,041 30,7 0,155 0,054 0,054 0 1,000
Kontoritöötajad Sobitamata 0,027 0,068 -19,2 0,325 0,027 0,071 -20,3 0,300
Sobitatud 0,027 0,014 6,4 0,685 0,027 0,041 -6,3 0,752
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,162 0,161 0,3 0,984 0,135 0,169 -9,3 0,585
Sobitatud 0,162 0,203 -10,9 0,657 0,135 0,176 -11,2 0,636
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,027 0,013 9,9 0,457
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,027 0,081 -38,2 0,310
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,081 0,217 -38,6 0,045 0,162 0,221 -14,9 0,389
Sobitatud 0,081 0,108 -7,7 0,696 0,162 0,149 3,4 0,875
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,081 0,097 -5,6 0,741 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,081 0,108 -9,4 0,696 0,000 0,000 . .
Lihttöölised Sobitamata 0,162 0,174 -3,1 0,850 0,243 0,185 14,1 0,364
Sobitatud 0,162 0,162 0 1,000 0,243 0,203 9,8 0,680
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,811 0,502 68,5 0,000 0,486 0,529 -8,5 0,604
Sobitatud 0,811 0,784 6 0,776 0,486 0,541 -10,7 0,647
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 22,135 34,727 -23,3 0,208 22,351 33,230 -23 0,255
Sobitatud 22,135 18,986 5,8 0,730 22,351 26,865 -9,5 0,637
Elukoht linnas Sobitamata 0,514 0,703 -39,3 0,012 0,649 0,690 -8,8 0,584
Sobitatud 0,514 0,608 -19,6 0,419 0,649 0,554 20 0,413
Harjumaa Sobitamata 0,189 0,456 -59,2 0,001 0,189 0,459 -60 0,001
Sobitatud 0,189 0,162 6 0,764 0,189 0,203 -3 0,886
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,135 0,065 23,2 0,085 0,135 0,067 22,4 0,100
Sobitatud 0,135 0,081 18 0,461 0,135 0,135 0 1,000
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
71
Järg
Koolituse lõpetamise kuu September 2010 Oktoober 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,135 0,164 -8 0,638 0,351 0,153 46,5 0,001
Sobitatud 0,135 0,122 3,8 0,864 0,351 0,338 3,2 0,904
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,541 0,315 46,4 0,003 0,324 0,321 0,8 0,961
Sobitatud 0,541 0,635 -19,5 0,415 0,324 0,324 0 1,000
Puudega Sobitamata 0,162 0,047 38 0,001 0,135 0,044 31,8 0,007
Sobitatud 0,162 0,122 13,4 0,623 0,135 0,149 -4,7 0,870
Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 0,514 0,876 -32,9 0,093 1,135 0,886 19,2 0,250
Sobitatud 0,514 0,324 17,2 0,275 1,135 1,149 -1 0,970
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 110,350 185,540 -24,5 0,193 165,190 189,650 -8,2 0,677
Sobitatud 110,350 88,176 7,2 0,713 165,190 180,270 -5,1 0,810
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 205,540 242,220 -19,2 0,343 199,570 241,360 -20,7 0,288
Sobitatud 205,540 217,190 -6,1 0,702 199,570 192,030 3,7 0,836
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 59,784 53,959 7,1 0,671 63,162 55,811 8,5 0,602
Sobitatud 59,784 46,932 15,6 0,478 63,162 69,405 -7,2 0,771
TKH-180 saaja Sobitamata 0,081 0,163 -25 0,179 0,189 0,156 8,6 0,582
Sobitatud 0,081 0,108 -8,3 0,696 0,189 0,122 17,8 0,429
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,243 0,262 -4,2 0,799 0,135 0,256 -30,7 0,092
Sobitatud 0,243 0,162 18,5 0,393 0,135 0,230 -24 0,299
TT-saaja Sobitamata 0,351 0,268 17,9 0,255 0,378 0,271 22,8 0,143
Sobitatud 0,351 0,365 -2,9 0,905 0,378 0,351 5,8 0,812
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,324 0,307 3,6 0,824 0,297 0,316 -4,1 0,804
Sobitatud 0,324 0,365 -8,7 0,718 0,297 0,297 0 1,000
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 4,125 4,787 -11,7 0,494 3,265 4,865 -31,1 0,119
Sobitatud 4,125 3,412 12,6 0,557 3,265 3,527 -5,1 0,781
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,378 0,521 -28,7 0,083 0,514 0,513 0 0,998
Sobitatud 0,378 0,338 8,2 0,721 0,514 0,608 -18,8 0,419
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,189 0,149 10,6 0,493 0,081 0,149 -21,4 0,245
Sobitatud 0,189 0,216 -7,2 0,776 0,081 0,027 16,9 0,310
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
72
Koolituse lõpetamise kuu November 2010 Detsember 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,426 0,518 -18,3 0,133 0,313 0,527 -44,3 0,003
Sobitatud 0,426 0,368 11,8 0,487 0,313 0,333 -4,3 0,829
Vanus Sobitamata 31,515 39,098 -61 0,000 31,292 39,005 -66,4 0,000
Sobitatud 31,515 31,478 0,3 0,986 31,292 30,625 5,7 0,760
Üldkeskharidus Sobitamata 0,118 0,289 -43,4 0,002 0,188 0,294 -25 0,106
Sobitatud 0,118 0,169 -13,1 0,396 0,188 0,198 -2,4 0,898
Algharidus või vähem Sobitamata 0,044 0,026 9,7 0,354 0,042 0,025 9,1 0,468
Sobitatud 0,044 0,044 0 1,000 0,042 0,021 11,5 0,562
Põhiharidus Sobitamata 0,250 0,209 9,6 0,412 0,083 0,207 -35,4 0,035
Sobitatud 0,250 0,206 10,5 0,543 0,083 0,104 -6 0,730
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,382 0,251 28,4 0,013 0,500 0,253 52,4 0,000
Sobitatud 0,382 0,390 -1,6 0,930 0,500 0,552 -11 0,614
Keskeriharidus Sobitamata 0,088 0,113 -8,3 0,516 0,083 0,120 -12 0,440
Sobitatud 0,088 0,096 -2,4 0,883 0,083 0,042 13,8 0,404
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,044 0,029 8 0,459 0,063 0,032 14,1 0,240
Sobitatud 0,044 0,037 3,9 0,829 0,063 0,073 -4,9 0,841
Bakalaureus Sobitamata 0,029 0,059 -14,3 0,303 0,042 0,069 -12,1 0,449
Sobitatud 0,029 0,029 0 1,000 0,042 0,010 13,6 0,342
Magister või doktor Sobitamata 0,044 0,023 11,4 0,261 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,044 0,029 8,1 0,652 0,000 0,000 . .
Juhid Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,021 0,051 -16,2 0,344
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,021 0,010 5,6 0,685
Tippspetsialistid Sobitamata 0,015 0,047 -18,7 0,208 0,042 0,036 2,7 0,849
Sobitatud 0,015 0,015 0 1,000 0,042 0,010 16 0,342
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,029 0,073 -19,9 0,165 0,083 0,067 6,3 0,643
Sobitatud 0,029 0,022 3,3 0,788 0,083 0,083 0 1,000
Kontoritöötajad Sobitamata 0,103 0,068 12,3 0,258 0,063 0,064 -0,7 0,959
Sobitatud 0,103 0,074 10,5 0,549 0,063 0,052 4,3 0,828
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,250 0,158 22,8 0,039 0,229 0,148 20,8 0,113
Sobitatud 0,250 0,353 -25,6 0,194 0,229 0,219 2,7 0,904
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,221 0,209 2,8 0,817 0,104 0,204 -27,9 0,085
Sobitatud 0,221 0,191 7,1 0,674 0,104 0,063 11,6 0,465
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,088 0,099 -3,6 0,774 0,063 0,097 -12,6 0,425
Sobitatud 0,088 0,110 -7,6 0,670 0,063 0,083 -7,7 0,698
Lihttöölised Sobitamata 0,074 0,182 -32,9 0,020 0,104 0,180 -21,6 0,174
Sobitatud 0,074 0,037 11,1 0,351 0,104 0,115 -3 0,872
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,559 0,510 9,7 0,425 0,500 0,523 -4,5 0,752
Sobitatud 0,559 0,596 -7,4 0,667 0,500 0,417 16,6 0,418
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 22,632 33,151 -18,8 0,148 25,354 33,692 -16,2 0,336
Sobitatud 22,632 23,250 -1,1 0,942 25,354 19,448 11,5 0,517
Elukoht linnas Sobitamata 0,647 0,690 -9,1 0,445 0,667 0,683 -3,4 0,809
Sobitatud 0,647 0,662 -3,1 0,858 0,667 0,656 2,2 0,915
Harjumaa Sobitamata 0,265 0,444 -38 0,003 0,104 0,442 -81,7 0,000
Sobitatud 0,265 0,257 1,6 0,923 0,104 0,094 2,5 0,866
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,103 0,069 12,2 0,263 0,250 0,069 50,6 0,000
Sobitatud 0,103 0,118 -5,2 0,786 0,250 0,260 -2,9 0,908
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
73
Järg
Koolituse lõpetamise kuu November 2010 Detsember 2010
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,265 0,165 24,5 0,026 0,458 0,163 67 0,000
Sobitatud 0,265 0,213 12,6 0,485 0,458 0,500 -9,4 0,687
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,368 0,323 9,4 0,429 0,188 0,327 -32,1 0,040
Sobitatud 0,368 0,412 -9,3 0,601 0,188 0,146 9,6 0,589
Puudega Sobitamata 0,103 0,047 21,4 0,028 0,042 0,045 -1,6 0,914
Sobitatud 0,103 0,103 0 1,000 0,042 0,063 -10,2 0,650
Registreeritud töötuse
perioode Sobitamata 0,912 0,963 -4,3 0,757 1,021 0,978 2,9 0,830
Sobitatud 0,912 0,860 4,2 0,807 1,021 1,240 -14,8 0,548
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 115,600 205,920 -32,1 0,043 223,940 208,910 4,1 0,779
Sobitatud 115,600 108,510 2,5 0,818 223,940 245,090 -5,8 0,790
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 198,370 241,050 -20,2 0,158 236,130 242,990 -3,2 0,850
Sobitatud 198,370 184,070 6,8 0,582 236,130 202,940 15,4 0,341
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 52,338 55,769 -4,1 0,743 40,188 56,733 -21 0,182
Sobitatud 52,338 65,088 -15,1 0,375 40,188 61,448 -27 0,207
TKH-180 saaja Sobitamata 0,132 0,146 -4,1 0,742 0,125 0,144 -5,7 0,702
Sobitatud 0,132 0,140 -2,1 0,901 0,125 0,083 12,1 0,509
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,191 0,245 -13,1 0,299 0,146 0,254 -27,1 0,086
Sobitatud 0,191 0,221 -7,1 0,674 0,146 0,135 2,6 0,885
TT-saaja Sobitamata 0,338 0,269 15 0,200 0,313 0,263 11 0,433
Sobitatud 0,338 0,353 -3,2 0,858 0,313 0,354 -9,2 0,669
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,338 0,339 -0,2 0,990 0,417 0,339 15,9 0,257
Sobitatud 0,338 0,287 10,8 0,521 0,417 0,427 -2,1 0,919
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 3,644 4,422 -14,8 0,262 2,256 4,626 -50,8 0,007
Sobitatud 3,644 3,631 0,2 0,987 2,256 1,991 5,7 0,600
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,456 0,502 -9,3 0,444 0,396 0,514 -23,8 0,101
Sobitatud 0,456 0,500 -8,8 0,610 0,396 0,323 14,7 0,462
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,176 0,154 6 0,610 0,167 0,152 4 0,777
Sobitatud 0,176 0,162 3,9 0,821 0,167 0,156 2,8 0,891
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
74
Koolituse lõpetamise kuu Jaanuar 2011 Veebruar 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,290 0,526 -49 0,009 0,367 0,537 -34,6 0,008
Sobitatud 0,290 0,323 -6,7 0,787 0,367 0,325 8,5 0,635
Vanus Sobitamata 29,710 38,872 -77,5 0,000 33,800 38,667 -39,5 0,003
Sobitatud 29,710 30,742 -8,7 0,719 33,800 34,925 -9,1 0,606
Üldkeskharidus Sobitamata 0,290 0,287 0,8 0,965 0,183 0,293 -25,9 0,062
Sobitatud 0,290 0,274 3,5 0,890 0,183 0,192 -2 0,908
Algharidus või vähem Sobitamata 0,032 0,026 4 0,814 0,017 0,026 -6,3 0,656
Sobitatud 0,032 0,016 9,5 0,685 0,017 0,025 -5,8 0,752
Põhiharidus Sobitamata 0,065 0,211 -43,3 0,046 0,150 0,208 -15,2 0,266
Sobitatud 0,065 0,048 4,8 0,787 0,150 0,167 -4,3 0,805
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,452 0,251 42,6 0,010 0,450 0,252 42,3 0,000
Sobitatud 0,452 0,548 -20,5 0,454 0,450 0,458 -1,8 0,928
Keskeriharidus Sobitamata 0,065 0,115 -17,8 0,375 0,067 0,121 -18,8 0,195
Sobitatud 0,065 0,032 11,2 0,561 0,067 0,017 17,2 0,173
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,032 0,030 1,4 0,936 0,083 0,032 21,8 0,027
Sobitatud 0,032 0,048 -9,2 0,752 0,083 0,092 -3,6 0,873
Bakalaureus Sobitamata 0,032 0,057 -11,9 0,553 0,050 0,067 -7,3 0,595
Sobitatud 0,032 0,000 15,6 0,321 0,050 0,050 0 1,000
Magister või doktor Sobitamata 0,032 0,024 5,2 0,753 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,032 0,032 0 1,000 0,000 0,000 . .
Juhid Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,017 0,048 -17,9 0,252
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,017 0,008 4,7 0,684
Tippspetsialistid Sobitamata 0,161 0,045 38,4 0,002 0,033 0,034 -0,4 0,973
Sobitatud 0,161 0,129 10,7 0,724 0,033 0,017 9,2 0,563
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,065 0,073 -3,4 0,854 0,117 0,066 17,6 0,112
Sobitatud 0,065 0,032 12,6 0,561 0,117 0,142 -8,7 0,686
Kontoritöötajad Sobitamata 0,032 0,070 -17,2 0,407 0,083 0,067 6,3 0,604
Sobitatud 0,032 0,016 7,3 0,685 0,083 0,092 -3,2 0,873
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,194 0,156 9,9 0,560 0,100 0,149 -14,8 0,288
Sobitatud 0,194 0,161 8,4 0,745 0,100 0,092 2,5 0,878
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,000 0,000 . .
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,065 0,215 -44,3 0,041 0,200 0,210 -2,5 0,847
Sobitatud 0,065 0,081 -4,7 0,810 0,200 0,258 -14,4 0,451
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,129 0,099 9,4 0,576 0,050 0,094 -17 0,243
Sobitatud 0,129 0,161 -10,1 0,724 0,050 0,058 -3,2 0,842
Lihttöölised Sobitamata 0,194 0,186 1,9 0,913 0,183 0,179 1,1 0,934
Sobitatud 0,194 0,258 -16,3 0,551 0,183 0,158 6,5 0,719
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,323 0,518 -40,2 0,029 0,617 0,525 18,6 0,154
Sobitatud 0,323 0,339 -3,3 0,895 0,617 0,583 6,7 0,712
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 25,677 32,162 -13,1 0,543 31,500 32,516 -1,6 0,894
Sobitatud 25,677 36,274 -21,4 0,480 31,500 35,525 -6,5 0,720
Elukoht linnas Sobitamata 0,710 0,685 5,3 0,768 0,567 0,685 -24,5 0,049
Sobitatud 0,710 0,726 -3,5 0,890 0,567 0,667 -20,7 0,264
Harjumaa Sobitamata 0,290 0,439 -31 0,095 0,150 0,444 -67,7 0,000
Sobitatud 0,290 0,210 16,8 0,472 0,150 0,158 -1,9 0,900
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,032 0,070 -17 0,414 0,167 0,069 30,4 0,003
Sobitatud 0,032 0,032 0 1,000 0,167 0,200 -10,4 0,640
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
75
Järg
Koolituse lõpetamise kuu Jaanuar 2011 Veebruar 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,387 0,160 52,2 0,001 0,267 0,158 26,6 0,021
Sobitatud 0,387 0,403 -3,7 0,899 0,267 0,267 0 1,000
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,290 0,332 -8,9 0,625 0,417 0,329 18,2 0,148
Sobitatud 0,290 0,355 -13,8 0,594 0,417 0,375 8,6 0,644
Puudega Sobitamata 0,065 0,044 9,2 0,569 0,050 0,042 3,8 0,756
Sobitatud 0,065 0,016 21,2 0,341 0,050 0,033 7,9 0,651
Registreeritud töötuse
perioode Sobitamata 0,774 1,032 -20,6 0,312 1,083 1,037 3,6 0,801
Sobitatud 0,774 0,710 5,2 0,802 1,083 0,883 15,5 0,316
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 184,740 218,980 -10,1 0,612 200,920 219,970 -6 0,694
Sobitatud 184,740 180,680 1,2 0,956 200,920 178,460 7,1 0,658
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 228,290 238,430 -4,4 0,825 211,380 238,600 -12,3 0,415
Sobitatud 228,290 239,520 -4,9 0,825 211,380 233,850 -10,2 0,507
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 41,935 57,496 -19,2 0,316 47,233 55,964 -10,6 0,424
Sobitatud 41,935 49,661 -9,5 0,708 47,233 35,808 13,8 0,412
TKH-180 saaja Sobitamata 0,226 0,143 21,2 0,190 0,117 0,139 -6,7 0,614
Sobitatud 0,226 0,242 -4,1 0,883 0,117 0,092 7,5 0,657
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,129 0,239 -28,6 0,150 0,217 0,238 -5,1 0,696
Sobitatud 0,129 0,177 -12,5 0,604 0,217 0,258 -9,9 0,595
TT-saaja Sobitamata 0,258 0,262 -0,9 0,959 0,317 0,255 13,6 0,274
Sobitatud 0,258 0,226 7,3 0,771 0,317 0,233 18,4 0,311
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,387 0,355 6,6 0,711 0,350 0,368 -3,7 0,777
Sobitatud 0,387 0,355 6,6 0,797 0,350 0,417 -13,8 0,457
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 3,292 4,306 -21 0,321 4,428 4,382 0,8 0,953
Sobitatud 3,292 3,258 0,7 0,971 4,428 4,127 4,9 0,788
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,516 0,510 1,2 0,948 0,533 0,506 5,5 0,669
Sobitatud 0,516 0,548 -6,4 0,803 0,533 0,550 -3,3 0,856
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,097 0,152 -16,5 0,395 0,083 0,152 -21,5 0,136
Sobitatud 0,097 0,065 9,8 0,647 0,083 0,067 5,2 0,732
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
76
Koolituse lõpetamise kuu Märts 2011 Aprill 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,282 0,541 -54,5 0,000 0,386 0,541 -31,4 0,002
Sobitatud 0,282 0,296 -3 0,854 0,386 0,376 2 0,886
Vanus Sobitamata 31,183 38,587 -61,8 0,000 30,129 38,568 -71,5 0,000
Sobitatud 31,183 30,500 5,7 0,715 30,129 30,426 -2,5 0,846
Üldkeskharidus Sobitamata 0,211 0,283 -16,7 0,178 0,198 0,283 -19,9 0,059
Sobitatud 0,211 0,225 -3,3 0,840 0,198 0,178 4,6 0,720
Algharidus või vähem Sobitamata 0,028 0,027 1 0,934 0,040 0,027 7,2 0,418
Sobitatud 0,028 0,063 -21,5 0,319 0,040 0,040 0 1,000
Põhiharidus Sobitamata 0,183 0,207 -6,1 0,615 0,188 0,210 -5,4 0,595
Sobitatud 0,183 0,113 17,7 0,240 0,188 0,188 0 1,000
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,366 0,245 26,5 0,017 0,366 0,243 27,1 0,004
Sobitatud 0,366 0,387 -4,6 0,797 0,366 0,376 -2,2 0,885
Keskeriharidus Sobitamata 0,056 0,116 -21,3 0,116 0,129 0,115 4 0,678
Sobitatud 0,056 0,035 7,6 0,550 0,129 0,144 -4,5 0,760
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,099 0,030 28 0,001 0,020 0,030 -6,6 0,543
Sobitatud 0,099 0,099 0 1,000 0,020 0,025 -3,2 0,813
Bakalaureus Sobitamata 0,042 0,063 -9,2 0,477 0,050 0,063 -5,7 0,586
Sobitatud 0,042 0,063 -9,5 0,577 0,050 0,030 8,6 0,473
Magister või doktor Sobitamata 0,014 0,029 -10,4 0,448 0,010 0,030 -14,4 0,236
Sobitatud 0,014 0,014 0 1,000 0,010 0,020 -7,1 0,563
Juhid Sobitamata 0,042 0,053 -5,2 0,680 0,059 0,053 2,6 0,785
Sobitatud 0,042 0,063 -9,9 0,577 0,059 0,089 -12,8 0,423
Tippspetsialistid Sobitamata 0,042 0,039 1,4 0,905 0,040 0,040 -0,4 0,966
Sobitatud 0,042 0,035 3,5 0,829 0,040 0,020 10,1 0,410
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,028 0,066 -17,9 0,199 0,050 0,066 -6,9 0,513
Sobitatud 0,028 0,042 -6,7 0,652 0,050 0,064 -6,4 0,651
Kontoritöötajad Sobitamata 0,099 0,066 11,9 0,265 0,109 0,067 14,8 0,092
Sobitatud 0,099 0,077 7,7 0,660 0,109 0,084 8,7 0,554
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,239 0,144 24,4 0,022 0,168 0,144 6,8 0,478
Sobitatud 0,239 0,239 0 1,000 0,168 0,144 6,8 0,630
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,028 0,015 9,1 0,359 0,010 0,015 -4,9 0,656
Sobitatud 0,028 0,021 4,8 0,788 0,010 0,005 4,4 0,684
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,085 0,201 -33,8 0,014 0,139 0,199 -16,1 0,130
Sobitatud 0,085 0,085 0 1,000 0,139 0,129 2,6 0,837
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,056 0,090 -12,9 0,323 0,089 0,090 -0,4 0,965
Sobitatud 0,056 0,070 -5,4 0,733 0,089 0,089 0 1,000
Lihttöölised Sobitamata 0,099 0,170 -21 0,109 0,099 0,170 -21 0,057
Sobitatud 0,099 0,134 -10,4 0,516 0,099 0,119 -5,8 0,653
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,676 0,531 29,8 0,015 0,644 0,529 23,3 0,022
Sobitatud 0,676 0,627 10,2 0,541 0,644 0,639 1 0,942
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 16,859 32,367 -34,3 0,027 21,485 32,310 -21,5 0,064
Sobitatud 16,859 16,923 -0,1 0,989 21,485 23,847 -4,7 0,665
Elukoht linnas Sobitamata 0,606 0,683 -16,1 0,162 0,644 0,682 -8,2 0,402
Sobitatud 0,606 0,662 -11,8 0,489 0,644 0,658 -3,1 0,826
Harjumaa Sobitamata 0,141 0,448 -71,3 0,000 0,208 0,450 -53,1 0,000
Sobitatud 0,141 0,141 0 1,000 0,208 0,188 4,4 0,726
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,070 0,070 0,2 0,988 0,129 0,070 19,8 0,020
Sobitatud 0,070 0,049 8,2 0,599 0,129 0,089 13,3 0,369
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
77
Järg
Koolituse lõpetamise kuu Märts 2011 Aprill 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,268 0,154 28,1 0,008 0,248 0,156 22,8 0,012
Sobitatud 0,268 0,303 -8,7 0,645 0,248 0,277 -7,4 0,633
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,521 0,329 39,5 0,001 0,416 0,324 19 0,050
Sobitatud 0,521 0,507 2,9 0,868 0,416 0,446 -6,2 0,672
Puudega Sobitamata 0,028 0,041 -7,1 0,582 0,020 0,041 -12,5 0,279
Sobitatud 0,028 0,014 7,7 0,563 0,020 0,020 0 1,000
Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 0,915 1,048 -10,1 0,440 0,851 1,074 -16,4 0,129
Sobitatud 0,915 0,951 -2,7 0,858 0,851 0,752 7,3 0,552
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 222,100 221,180 0,2 0,984 149,560 227,680 -23,4 0,041
Sobitatud 222,100 221,060 0,3 0,988 149,560 126,660 6,9 0,531
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 231,440 239,120 -3,1 0,804 195,000 246,080 -22,5 0,053
Sobitatud 231,440 229,600 0,8 0,961 195,000 218,070 -10,2 0,389
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 58,310 54,218 5 0,680 65,802 53,176 14,3 0,127
Sobitatud 58,310 66,817 -10,4 0,558 65,802 63,540 2,6 0,860
TKH-180 saaja Sobitamata 0,169 0,131 10,6 0,345 0,069 0,127 -19,4 0,083
Sobitatud 0,169 0,155 3,9 0,821 0,069 0,089 -6,7 0,604
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,113 0,233 -32,2 0,016 0,178 0,226 -11,9 0,250
Sobitatud 0,113 0,127 -3,8 0,798 0,178 0,203 -6,2 0,656
TT-saaja Sobitamata 0,338 0,254 18,5 0,103 0,406 0,256 32,2 0,001
Sobitatud 0,338 0,352 -3,1 0,861 0,406 0,411 -1,1 0,943
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,380 0,382 -0,4 0,976 0,347 0,391 -9,2 0,360
Sobitatud 0,380 0,366 2,9 0,863 0,347 0,297 10,2 0,454
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 3,097 4,354 -23,7 0,084 2,971 4,244 -25,3 0,035
Sobitatud 3,097 2,876 4,2 0,747 2,971 3,213 -4,8 0,657
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,423 0,493 -14,2 0,233 0,396 0,483 -17,5 0,081
Sobitatud 0,423 0,408 2,8 0,866 0,396 0,460 -13 0,358
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,127 0,153 -7,6 0,538 0,218 0,156 15,9 0,086
Sobitatud 0,127 0,148 -6,1 0,717 0,218 0,178 10,2 0,483
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
78
Koolituse lõpetamise kuu Mai 2011 Juuni 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,403 0,534 -26,5 0,021 0,398 0,515 -23,7 0,032
Sobitatud 0,403 0,442 -7,9 0,627 0,398 0,416 -3,6 0,814
Vanus Sobitamata 32,078 38,361 -51,8 0,000 34,181 38,702 -35,5 0,001
Sobitatud 32,078 31,234 7 0,644 34,181 34,217 -0,3 0,985
Üldkeskharidus Sobitamata 0,234 0,294 -13,7 0,246 0,229 0,282 -12,3 0,280
Sobitatud 0,234 0,221 2,9 0,849 0,229 0,247 -4,1 0,786
Algharidus või vähem Sobitamata 0,013 0,026 -9,7 0,463 0,012 0,025 -9,5 0,456
Sobitatud 0,013 0,039 -18,7 0,314 0,012 0,000 9 0,319
Põhiharidus Sobitamata 0,182 0,209 -6,9 0,552 0,193 0,198 -1,4 0,898
Sobitatud 0,182 0,123 14,7 0,316 0,193 0,247 -13,6 0,402
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,364 0,250 24,7 0,022 0,301 0,239 14 0,186
Sobitatud 0,364 0,338 5,7 0,738 0,301 0,307 -1,4 0,933
Keskeriharidus Sobitamata 0,117 0,119 -0,7 0,949 0,145 0,118 8 0,447
Sobitatud 0,117 0,110 2 0,900 0,145 0,108 10,7 0,487
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,039 0,033 3,3 0,762 0,024 0,034 -5,8 0,626
Sobitatud 0,039 0,078 -20,9 0,306 0,024 0,030 -3,6 0,813
Bakalaureus Sobitamata 0,052 0,068 -6,7 0,577 0,072 0,069 1,3 0,901
Sobitatud 0,052 0,091 -16,4 0,351 0,072 0,054 7 0,635
Magister või doktor Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,024 0,035 -6,4 0,589
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,024 0,006 10,6 0,342
Juhid Sobitamata 0,026 0,050 -12,6 0,332 0,024 0,058 -17,3 0,183
Sobitatud 0,026 0,032 -3,4 0,812 0,024 0,036 -6,1 0,652
Tippspetsialistid Sobitamata 0,026 0,035 -5,3 0,664 0,012 0,048 -21 0,129
Sobitatud 0,026 0,026 0 1,000 0,012 0,006 3,6 0,684
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,065 0,065 -0,2 0,986 0,096 0,069 9,9 0,325
Sobitatud 0,065 0,078 -5,2 0,756 0,096 0,054 15,3 0,306
Kontoritöötajad Sobitamata 0,078 0,069 3,4 0,760 0,072 0,069 1,5 0,893
Sobitatud 0,078 0,039 14,9 0,306 0,072 0,054 7 0,635
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,195 0,151 11,7 0,278 0,096 0,151 -16,7 0,162
Sobitatud 0,195 0,227 -8,6 0,624 0,096 0,096 0 1,000
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,036 0,013 14,6 0,073
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,036 0,036 0 1,000
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,104 0,204 -27,9 0,030 0,169 0,187 -4,7 0,673
Sobitatud 0,104 0,052 14,5 0,232 0,169 0,217 -12,6 0,434
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,039 0,096 -22,7 0,091 0,060 0,089 -11,1 0,353
Sobitatud 0,039 0,071 -13 0,381 0,060 0,066 -2,3 0,874
Lihttöölised Sobitamata 0,195 0,174 5,4 0,630 0,169 0,167 0,5 0,964
Sobitatud 0,195 0,214 -5 0,766 0,169 0,151 4,8 0,752
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,610 0,514 19,5 0,091 0,518 0,513 1 0,930
Sobitatud 0,610 0,643 -6,6 0,679 0,518 0,470 9,6 0,537
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 18,416 32,013 -24,8 0,040 33,133 33,483 -0,6 0,957
Sobitatud 18,416 15,747 4,9 0,685 33,133 27,030 10,3 0,499
Elukoht linnas Sobitamata 0,636 0,693 -11,9 0,286 0,614 0,694 -16,7 0,116
Sobitatud 0,636 0,604 6,9 0,680 0,614 0,633 -3,8 0,811
Harjumaa Sobitamata 0,130 0,453 -75,9 0,000 0,133 0,454 -75,4 0,000
Sobitatud 0,130 0,149 -4,6 0,729 0,133 0,133 0 1,000
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,104 0,068 12,7 0,213 0,072 0,071 0,5 0,966
Sobitatud 0,104 0,143 -13,9 0,466 0,072 0,102 -11,6 0,495
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
79
Järg
Koolituse lõpetamise kuu Mai 2011 Juuni 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,273 0,165 26,2 0,011 0,446 0,169 62,5 0,000
Sobitatud 0,273 0,208 15,8 0,349 0,446 0,536 -20,4 0,247
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,494 0,314 37,1 0,001 0,349 0,305 9,4 0,383
Sobitatud 0,494 0,500 -1,3 0,936 0,349 0,229 25,6 0,088
Puudega Sobitamata 0,078 0,041 15,6 0,103 0,084 0,042 17,6 0,052
Sobitatud 0,078 0,104 -11 0,578 0,084 0,096 -5 0,788
Registreeritud töötuse
perioode Sobitamata 0,961 1,113 -11,1 0,378 0,843 1,124 -20,8 0,098
Sobitatud 0,961 0,890 5,2 0,723 0,843 1,036 -14,3 0,326
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 280,810 238,180 10,8 0,344 174,220 243,100 -20,2 0,120
Sobitatud 280,810 243,970 9,3 0,593 174,220 239,490 -19,1 0,204
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 249,920 255,010 -1,8 0,870 239,630 258,480 -7,1 0,545
Sobitatud 249,920 236,680 4,8 0,757 239,630 266,800 -10,2 0,494
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 50,078 51,450 -1,6 0,884 55,241 54,437 0,9 0,932
Sobitatud 50,078 54,045 -4,8 0,767 55,241 45,735 11 0,466
TKH-180 saaja Sobitamata 0,104 0,124 -6,4 0,589 0,108 0,125 -5,1 0,654
Sobitatud 0,104 0,104 0 1,000 0,108 0,139 -9,4 0,558
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,065 0,216 -44,6 0,001 0,120 0,221 -26,8 0,028
Sobitatud 0,065 0,065 0 1,000 0,120 0,084 9,7 0,446
TT-saaja Sobitamata 0,377 0,262 24,6 0,023 0,373 0,267 22,9 0,029
Sobitatud 0,377 0,403 -5,6 0,743 0,373 0,361 2,6 0,873
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,455 0,397 11,6 0,303 0,398 0,387 2,1 0,850
Sobitatud 0,455 0,429 5,2 0,747 0,398 0,416 -3,7 0,814
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 2,193 4,035 -39,2 0,006 2,858 4,182 -24,8 0,047
Sobitatud 2,193 2,283 -1,9 0,863 2,858 2,539 6 0,635
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,299 0,471 -35,8 0,003 0,386 0,473 -17,6 0,112
Sobitatud 0,299 0,325 -5,4 0,730 0,386 0,343 8,5 0,575
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,221 0,162 15 0,161 0,133 0,162 -8,4 0,464
Sobitatud 0,221 0,175 11,5 0,482 0,133 0,169 -10,2 0,518
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
80
Koolituse lõpetamise kuu Juuli 2011 August 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,390 0,492 -20,7 0,116 0,367 0,478 -22,4 0,121
Sobitatud 0,390 0,449 -12 0,518 0,367 0,388 -4,1 0,837
Vanus Sobitamata 32,831 38,697 -48,1 0,000 32,776 38,187 -45,6 0,004
Sobitatud 32,831 32,525 2,5 0,886 32,776 33,551 -6,5 0,732
Üldkeskharidus Sobitamata 0,288 0,286 0,4 0,976 0,224 0,278 -12,4 0,401
Sobitatud 0,288 0,305 -3,7 0,842 0,224 0,235 -2,3 0,906
Algharidus või vähem Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,020 0,025 -3 0,839
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,020 0,000 13,6 0,320
Põhiharidus Sobitamata 0,169 0,195 -6,5 0,625 0,306 0,198 24,9 0,059
Sobitatud 0,169 0,178 -2,2 0,904 0,306 0,337 -7,1 0,749
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,390 0,244 31,6 0,009 0,224 0,249 -5,8 0,691
Sobitatud 0,390 0,339 11 0,570 0,224 0,276 -11,9 0,564
Keskeriharidus Sobitamata 0,034 0,121 -32,9 0,041 0,041 0,115 -27,8 0,105
Sobitatud 0,034 0,051 -6,4 0,651 0,041 0,031 3,8 0,788
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,051 0,038 6,2 0,604 0,041 0,036 2,6 0,852
Sobitatud 0,051 0,051 0 1,000 0,041 0,041 0 1,000
Bakalaureus Sobitamata 0,051 0,077 -10,5 0,457 0,122 0,066 19,1 0,116
Sobitatud 0,051 0,059 -3,5 0,842 0,122 0,041 27,9 0,143
Magister või doktor Sobitamata 0,017 0,040 -13,6 0,373 0,020 0,032 -7,4 0,638
Sobitatud 0,017 0,017 0 1,000 0,020 0,041 -12,7 0,562
Juhid Sobitamata 0,051 0,063 -5,1 0,709 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,051 0,025 11 0,475 0,000 0,000 . .
Tippspetsialistid Sobitamata 0,034 0,055 -10 0,484 0,020 0,060 -20,1 0,245
Sobitatud 0,034 0,059 -12,3 0,517 0,020 0,020 0 1,000
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,068 0,074 -2,3 0,859 0,143 0,077 21,1 0,082
Sobitatud 0,068 0,059 3,3 0,852 0,143 0,092 16,3 0,438
Kontoritöötajad Sobitamata 0,068 0,072 -1,7 0,895 0,061 0,077 -6,4 0,670
Sobitatud 0,068 0,059 3,3 0,852 0,061 0,061 0 1,000
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,271 0,159 27,5 0,018 0,204 0,167 9,6 0,484
Sobitatud 0,271 0,288 -4,1 0,839 0,204 0,214 -2,6 0,902
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,020 0,016 3,1 0,815
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,020 0,010 7,6 0,685
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,119 0,178 -16,8 0,231 0,143 0,180 -10 0,502
Sobitatud 0,119 0,127 -2,4 0,890 0,143 0,163 -5,5 0,782
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,136 0,089 14,6 0,212 0,082 0,093 -4 0,784
Sobitatud 0,136 0,144 -2,7 0,896 0,082 0,143 -21,6 0,342
Lihttöölised Sobitamata 0,068 0,168 -31,4 0,039 0,122 0,178 -15,5 0,311
Sobitatud 0,068 0,059 2,7 0,852 0,122 0,153 -8,6 0,664
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,508 0,511 -0,6 0,963 0,571 0,508 12,8 0,371
Sobitatud 0,508 0,559 -10,1 0,584 0,571 0,592 -4,1 0,840
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 29,508 34,414 -8,7 0,538 21,612 32,726 -21,8 0,201
Sobitatud 29,508 26,441 5,5 0,729 21,612 22,939 -2,6 0,872
Elukoht linnas Sobitamata 0,661 0,704 -9,3 0,465 0,612 0,695 -17,4 0,207
Sobitatud 0,661 0,602 12,7 0,508 0,612 0,612 0 1,000
Harjumaa Sobitamata 0,220 0,463 -52,8 0,000 0,224 0,440 -46,7 0,002
Sobitatud 0,220 0,203 3,7 0,824 0,224 0,245 -4,4 0,814
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,136 0,070 21,7 0,048 0,163 0,075 27,3 0,019
Sobitatud 0,136 0,169 -11,2 0,612 0,163 0,214 -15,8 0,524
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
81
Järg
Koolituse lõpetamise kuu Juuli 2011 August 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,322 0,174 34,6 0,003 0,347 0,183 37,7 0,003
Sobitatud 0,322 0,280 9,9 0,619 0,347 0,357 -2,3 0,917
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,322 0,293 6,3 0,625 0,265 0,303 -8,2 0,570
Sobitatud 0,322 0,347 -5,5 0,772 0,265 0,184 18 0,338
Puudega Sobitamata 0,034 0,041 -3,7 0,787 0,102 0,042 23,1 0,038
Sobitatud 0,034 0,034 0 1,000 0,102 0,163 -23,7 0,377
Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 1,271 1,112 10,8 0,427 1,510 1,197 20,1 0,171
Sobitatud 1,271 1,271 0 1,000 1,510 1,918 -26,2 0,353
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 252,120 243,380 2,3 0,869 326,390 262,580 14,1 0,291
Sobitatud 252,120 217,780 9,2 0,564 326,390 366,590 -8,9 0,703
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 175,270 258,630 -36,5 0,025 174,060 256,590 -34,3 0,055
Sobitatud 175,270 159,090 7,1 0,539 174,060 192,730 -7,8 0,593
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 65,390 56,793 10 0,453 69,857 56,615 14,3 0,297
Sobitatud 65,390 63,390 2,3 0,899 69,857 62,929 7,5 0,712
TKH-180 saaja Sobitamata 0,136 0,126 2,9 0,819 0,102 0,118 -5,2 0,725
Sobitatud 0,136 0,186 -15 0,457 0,102 0,092 3,2 0,866
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,136 0,226 -23,5 0,097 0,143 0,198 -14,7 0,332
Sobitatud 0,136 0,119 4,4 0,784 0,143 0,133 2,7 0,885
TT-saaja Sobitamata 0,322 0,272 11 0,386 0,367 0,284 17,7 0,198
Sobitatud 0,322 0,297 5,5 0,768 0,367 0,347 4,3 0,835
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,407 0,377 6,1 0,634 0,388 0,399 -2,3 0,871
Sobitatud 0,407 0,398 1,7 0,926 0,388 0,429 -8,3 0,685
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 3,234 4,284 -18,7 0,190 3,170 3,695 -10 0,497
Sobitatud 3,234 3,185 0,9 0,955 3,170 2,388 14,8 0,383
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,390 0,478 -17,7 0,177 0,327 0,446 -24,7 0,092
Sobitatud 0,390 0,415 -5,1 0,781 0,327 0,255 14,7 0,441
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,271 0,166 25,6 0,030 0,224 0,174 12,5 0,356
Sobitatud 0,271 0,271 0 1,000 0,224 0,265 -10,2 0,643
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
82
Koolituse lõpetamise kuu September 2011 Oktoober 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,365 0,478 -22,9 0,052 0,330 0,471 -29 0,006
Sobitatud 0,365 0,338 5,5 0,733 0,330 0,383 -10,9 0,449
Vanus Sobitamata 32,757 38,351 -45,2 0,000 31,415 38,425 -55,9 0,000
Sobitatud 32,757 32,372 3,1 0,847 31,415 31,468 -0,4 0,976
Üldkeskharidus Sobitamata 0,216 0,274 -13,4 0,267 0,223 0,279 -12,8 0,231
Sobitatud 0,216 0,236 -4,7 0,770 0,223 0,234 -2,5 0,863
Algharidus või vähem Sobitamata 0,041 0,024 9,4 0,352 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,041 0,027 7,6 0,652 0,000 0,000 . .
Põhiharidus Sobitamata 0,203 0,185 4,5 0,695 0,223 0,193 7,4 0,459
Sobitatud 0,203 0,176 6,8 0,677 0,223 0,218 1,3 0,930
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,270 0,241 6,8 0,550 0,319 0,248 15,8 0,111
Sobitatud 0,270 0,223 10,8 0,508 0,319 0,330 -2,4 0,877
Keskeriharidus Sobitamata 0,095 0,118 -7,6 0,531 0,053 0,120 -23,9 0,046
Sobitatud 0,095 0,122 -8,7 0,599 0,053 0,037 5,7 0,601
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,068 0,040 12,1 0,233 0,064 0,041 10,2 0,268
Sobitatud 0,068 0,108 -17,9 0,387 0,064 0,064 0 1,000
Bakalaureus Sobitamata 0,068 0,077 -3,8 0,754 0,074 0,077 -0,9 0,931
Sobitatud 0,068 0,074 -2,6 0,874 0,074 0,080 -2 0,892
Magister või doktor Sobitamata 0,041 0,041 -0,2 0,988 0,043 0,042 0,3 0,976
Sobitatud 0,041 0,034 3,4 0,829 0,043 0,037 2,6 0,853
Juhid Sobitamata 0,027 0,063 -17,4 0,202 0,032 0,065 -15,5 0,193
Sobitatud 0,027 0,020 3,3 0,789 0,032 0,011 9,9 0,315
Tippspetsialistid Sobitamata 0,027 0,053 -13,4 0,314 0,032 0,052 -10,1 0,379
Sobitatud 0,027 0,027 0 1,000 0,032 0,027 2,6 0,830
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,068 0,074 -2,4 0,842 0,064 0,074 -4 0,709
Sobitatud 0,068 0,068 0 1,000 0,064 0,080 -6,3 0,674
Kontoritöötajad Sobitamata 0,108 0,077 10,8 0,312 0,043 0,079 -15,4 0,186
Sobitatud 0,108 0,081 9,3 0,577 0,043 0,043 0 1,000
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,176 0,162 3,6 0,756 0,202 0,163 10,1 0,304
Sobitatud 0,176 0,182 -1,8 0,915 0,202 0,229 -6,9 0,659
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,000 0,000 . . 0,021 0,016 4 0,678
Sobitatud 0,000 0,000 . . 0,021 0,043 -15,7 0,409
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,176 0,172 0,9 0,935 0,181 0,166 3,9 0,700
Sobitatud 0,176 0,176 0 1,000 0,181 0,165 4,2 0,774
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,095 0,092 0,9 0,941 0,053 0,095 -15,8 0,171
Sobitatud 0,095 0,088 2,3 0,887 0,053 0,037 6,1 0,601
Lihttöölised Sobitamata 0,135 0,170 -9,7 0,422 0,160 0,167 -2,1 0,841
Sobitatud 0,135 0,155 -5,6 0,729 0,160 0,149 2,9 0,841
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,541 0,518 4,5 0,699 0,457 0,523 -13 0,207
Sobitatud 0,541 0,527 2,7 0,870 0,457 0,410 9,6 0,510
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 25,324 34,302 -15,3 0,207 27,787 34,685 -12,1 0,280
Sobitatud 25,324 16,297 15,4 0,219 27,787 29,340 -2,7 0,846
Elukoht linnas Sobitamata 0,568 0,701 -27,9 0,012 0,702 0,695 1,6 0,874
Sobitatud 0,568 0,568 0 1,000 0,702 0,691 2,3 0,875
Harjumaa Sobitamata 0,270 0,458 -39,7 0,001 0,191 0,453 -58,2 0,000
Sobitatud 0,270 0,243 5,7 0,709 0,191 0,181 2,4 0,852
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,122 0,071 17 0,094 0,117 0,072 15,3 0,095
Sobitatud 0,122 0,108 4,6 0,798 0,117 0,074 14,5 0,324
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
83
Järg
Koolituse lõpetamise kuu September 2011 Oktoober 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,203 0,176 6,9 0,540 0,394 0,177 49,3 0,000
Sobitatud 0,203 0,236 -8,6 0,622 0,394 0,436 -9,7 0,556
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,405 0,295 23,3 0,037 0,298 0,298 0 0,999
Sobitatud 0,405 0,412 -1,4 0,934 0,298 0,309
-
26204,3 0,875
Puudega Sobitamata 0,041 0,043 -1,1 0,926 0,032 0,043 -6 0,586
Sobitatud 0,041 0,014 13,5 0,314 0,032 0,043 -5,6 0,702
Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 1,189 1,190 0 0,997 1,202 1,207 -0,3 0,979
Sobitatud 1,189 1,101 5,2 0,722 1,202 1,037 10,7 0,417
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 242,310 264,370 -5,6 0,656 261,940 272,680 -2,7 0,811
Sobitatud 242,310 255,910 -3,4 0,820 261,940 211,380 12,9 0,272
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 256,720 246,480 2,6 0,771 219,390 238,580 -7,3 0,539
Sobitatud 256,720 211,070 11,5 0,513 219,390 212,530 2,6 0,823
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 56,284 60,775 -4,9 0,679 51,830 65,662 -15,1 0,170
Sobitatud 56,284 51,426 5,3 0,743 51,830 50,372 1,6 0,906
TKH-180 saaja Sobitamata 0,041 0,115 -27,9 0,045 0,117 0,113 1,2 0,907
Sobitatud 0,041 0,041 0 1,000 0,117 0,138 -6,6 0,664
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,176 0,215 -9,9 0,409 0,128 0,215 -23,3 0,040
Sobitatud 0,176 0,169 1,7 0,914 0,128 0,128 0 1,000
TT-saaja Sobitamata 0,324 0,274 10,9 0,335 0,383 0,274 23,3 0,018
Sobitatud 0,324 0,284 8,8 0,595 0,383 0,335 10,2 0,497
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,459 0,396 12,8 0,264 0,372 0,398 -5,2 0,615
Sobitatud 0,459 0,507 -9,5 0,568 0,372 0,399 -5,5 0,710
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 2,811 4,092 -24,1 0,072 2,761 4,097 -26,4 0,035
Sobitatud 2,811 2,238 10,8 0,377 2,761 2,595 3,3 0,743
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,338 0,462 -25,5 0,032 0,426 0,464 -7,7 0,454
Sobitatud 0,338 0,372 -6,9 0,670 0,426 0,452 -5,3 0,715
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,257 0,176 19,6 0,069 0,191 0,181 2,6 0,796
Sobitatud 0,257 0,162 23 0,159 0,191 0,149 10,9 0,440
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
84
Koolituse lõpetamise kuu November 2011 Detsember 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Mees Sobitamata 0,315 0,478 -33,6 0,001 0,363 0,481 -24,1 0,034
Sobitatud 0,315 0,306 1,9 0,885 0,372 0,442 -14,3 0,373
Vanus Sobitamata 31,775 38,038 -51,3 0,000 29,762 38,065 -70,1 0,000
Sobitatud 31,775 32,351 -4,7 0,708 29,885 31,545 -14 0,365
Üldkeskharidus Sobitamata 0,207 0,273 -15,5 0,119 0,163 0,278 -28,2 0,021
Sobitatud 0,207 0,216 -2,1 0,870 0,167 0,167 0 1,000
Algharidus või vähem Sobitamata 0,054 0,025 15,1 0,048 0,000 0,000 . .
Sobitatud 0,054 0,050 2,3 0,880 0,000 0,000 . .
Põhiharidus Sobitamata 0,144 0,195 -13,6 0,176 0,150 0,203 -13,9 0,240
Sobitatud 0,144 0,108 9,6 0,421 0,154 0,128 6,7 0,648
Kutsekeskharidus Sobitamata 0,342 0,242 22,1 0,014 0,375 0,251 26,9 0,011
Sobitatud 0,342 0,351 -2 0,888 0,385 0,378 1,4 0,935
Keskeriharidus Sobitamata 0,063 0,115 -18,3 0,086 0,088 0,118 -9,9 0,405
Sobitatud 0,063 0,059 1,6 0,889 0,090 0,115 -8,4 0,600
Rakenduskõrgharidus Sobitamata 0,108 0,040 26,3 0,000 0,138 0,041 34,3 0,000
Sobitatud 0,108 0,140 -12,1 0,478 0,115 0,103 4,5 0,799
Bakalaureus Sobitamata 0,045 0,072 -11,4 0,275 0,063 0,072 -3,6 0,751
Sobitatud 0,045 0,050 -1,9 0,875 0,064 0,090 -10,2 0,551
Magister või doktor Sobitamata 0,036 0,038 -1 0,913 0,025 0,038 -7,5 0,540
Sobitatud 0,036 0,027 4,8 0,702 0,026 0,019 3,7 0,789
Juhid Sobitamata 0,036 0,061 -11,6 0,272 0,013 0,061 -26 0,069
Sobitatud 0,036 0,041 -2,1 0,862 0,013 0,019 -3,4 0,752
Tippspetsialistid Sobitamata 0,072 0,048 10,1 0,237 0,063 0,048 6,5 0,536
Sobitatud 0,072 0,108 -15,1 0,351 0,064 0,038 11,2 0,471
Keskastme spetsialistid Sobitamata 0,081 0,071 3,8 0,683 0,038 0,072 -15 0,238
Sobitatud 0,081 0,072 3,4 0,802 0,038 0,045 -2,8 0,842
Kontoritöötajad Sobitamata 0,108 0,076 11,3 0,196 0,125 0,076 16,1 0,103
Sobitatud 0,108 0,063 15,6 0,232 0,103 0,167 -21,3 0,244
Teenindus- ja müügitöötajad Sobitamata 0,216 0,162 13,9 0,121 0,213 0,157 14,3 0,171
Sobitatud 0,216 0,243 -6,9 0,634 0,218 0,237 -5 0,776
Põllumajanduse oskustöölised Sobitamata 0,027 0,018 5,9 0,490 0,013 0,019 -5,5 0,657
Sobitatud 0,027 0,005 15,1 0,180 0,013 0,013 0 1,000
Oskus- ja käsitöölised Sobitamata 0,144 0,173 -7,8 0,427 0,138 0,181 -11,9 0,314
Sobitatud 0,144 0,167 -6,2 0,645 0,141 0,122 5,3 0,724
Seadme- ja masinaoperaatorid Sobitamata 0,072 0,096 -8,6 0,392 0,075 0,102 -9,4 0,429
Sobitatud 0,072 0,068 1,6 0,896 0,077 0,064 4,5 0,756
Lihttöölised Sobitamata 0,117 0,175 -16,3 0,111 0,163 0,173 -2,9 0,798
Sobitatud 0,117 0,095 6,4 0,587 0,167 0,128 10,3 0,501
Suhtluskeeleks eesti keel Sobitamata 0,532 0,523 1,6 0,863 0,625 0,521 21 0,063
Sobitatud 0,532 0,536 -0,9 0,947 0,628 0,679 -10,4 0,504
Eelneva töötamise kestus Sobitamata 24,811 33,241 -16,7 0,142 21,250 33,529 -24,9 0,072
Sobitatud 24,811 21,685 6,2 0,527 21,769 21,455 0,6 0,963
Elukoht linnas Sobitamata 0,631 0,692 -12,9 0,166 0,575 0,690 -24 0,026
Sobitatud 0,631 0,613 3,8 0,783 0,577 0,577 0 1,000
Harjumaa Sobitamata 0,252 0,438 -39,9 0,000 0,163 0,441 -63,5 0,000
Sobitatud 0,252 0,243 1,9 0,877 0,167 0,128 8,8 0,501
Lõuna-Eesti Sobitamata 0,108 0,073 12,4 0,151 0,075 0,072 1,2 0,911
Sobitatud 0,108 0,135 -9,4 0,540 0,077 0,077 0 1,000
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
85
Järg
Koolituse lõpetamise kuu November 2011 Detsember 2011
Tunnused Valim
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Praktikal
osalenud
Võrdlus-
grupp
Erinevus
% p>t
Ida-Virumaa Sobitamata 0,306 0,180 29,6 0,001 0,225 0,183 10,4 0,331
Sobitatud 0,306 0,297 2,1 0,884 0,231 0,199 7,9 0,629
Kesk- ja Lääne-Eesti Sobitamata 0,333 0,309 5,3 0,572 0,538 0,305 48,4 0,000
Sobitatud 0,333 0,324 1,9 0,887 0,526 0,596 -14,6 0,378
Puudega Sobitamata 0,072 0,046 11,2 0,185 0,063 0,046 7,3 0,478
Sobitatud 0,072 0,068 1,9 0,896 0,051 0,051 0 1,000
Registreeritud töötuse perioode Sobitamata 0,973 1,273 -19,9 0,057 0,863 1,289 -30,5 0,022
Sobitatud 0,973 1,090 -7,8 0,512 0,872 0,776 6,9 0,582
Eelnev registreeritud töötuse
kestus Sobitamata 229,400 283,060 -13,2 0,202 188,240 285,660 -24,8 0,048
Sobitatud 229,400 225,010 1,1 0,927 190,360 193,970 -0,9 0,948
Registreeritud töötuse kestus Sobitamata 181,870 227,040 -18,6 0,117 197,000 224,830 -10,6 0,405
Sobitatud 181,870 186,360 -1,8 0,842 198,860 220,150 -8,1 0,562
Saamata hüvitise päevi Sobitamata 75,369 69,526 6,1 0,537 75,025 71,972 3,1 0,784
Sobitatud 75,369 88,653 -13,8 0,312 75,885 66,776 9,2 0,555
TKH-180 saaja Sobitamata 0,144 0,114 8,9 0,323 0,113 0,120 -2,3 0,838
Sobitatud 0,144 0,122 6,7 0,623 0,115 0,115 0 1,000
TKH-270 või 360 saaja Sobitamata 0,153 0,203 -13 0,194 0,088 0,205 -33,6 0,009
Sobitatud 0,153 0,180 -7,1 0,591 0,090 0,090 0 1,000
TT-saaja Sobitamata 0,369 0,276 20,1 0,027 0,450 0,278 36,3 0,001
Sobitatud 0,369 0,387 -3,9 0,783 0,449 0,429 4 0,810
Ilma töötushüvitisteta Sobitamata 0,333 0,407 -15,4 0,113 0,350 0,398 -9,8 0,385
Sobitatud 0,333 0,311 4,7 0,721 0,346 0,365 -4 0,803
Töötushüvitise päevamäär Sobitamata 3,498 3,989 -9,2 0,396 2,625 4,122 -28,7 0,031
Sobitatud 3,498 3,432 1,2 0,911 2,666 2,945 -5,4 0,691
Töösuhte lõpp tööandja
algatusel Sobitamata 0,450 0,458 -1,6 0,867 0,350 0,472 -24,9 0,029
Sobitatud 0,450 0,455 -0,9 0,947 0,359 0,385 -5,2 0,742
Töösuhte lõpp vabatahtlik Sobitamata 0,207 0,183 6 0,518 0,225 0,183 10,4 0,331
Sobitatud 0,207 0,207 0 1,000 0,231 0,205 6,4 0,700
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
86
Lisa 7. Praktika mõju hõivele alates praktikale sisenemisest jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)
Kuu alates praktikale sisenemisest
Vaatluste arv
Hõivatute osakaal osalusgrupis
Hõivatute osakaal võrdlusgrupis
Praktika mõju (ATT)
Standard-viga p-väärtus
1. kuu 862 1,3% 3,3% -2,0% 0,01 0,000 2. kuu 862 3,0% 6,7% -3,7% 0,01 0,000 3. kuu 862 8,0% 10,9% -2,9% 0,01 0,015 4. kuu 862 15,5% 16,4% -0,8% 0,02 0,596 5. kuu 862 20,6% 19,5% 1,1% 0,02 0,516 6. kuu 862 28,8% 22,7% 6,0% 0,02 0,001 7. kuu 862 31,7% 26,0% 5,7% 0,02 0,003 8. kuu 862 35,4% 27,2% 8,2% 0,02 0,000 9. kuu 862 37,0% 28,2% 8,8% 0,02 0,000 10. kuu 862 38,1% 29,6% 8,5% 0,02 0,000 11. kuu 862 40,1% 29,9% 10,2% 0,02 0,000 12. kuu 862 39,3% 31,2% 8,1% 0,02 0,000 13. kuu 862 41,1% 32,3% 8,8% 0,02 0,000 14. kuu 862 43,0% 33,8% 9,2% 0,02 0,000 15. kuu 862 43,5% 34,9% 8,6% 0,02 0,000 16. kuu 862 46,2% 37,1% 9,0% 0,02 0,000 17. kuu 862 48,1% 39,2% 8,9% 0,02 0,000 18. kuu 862 49,5% 40,1% 9,4% 0,02 0,000 19. kuu 862 49,7% 40,8% 8,9% 0,02 0,000 20. kuu 862 50,9% 41,9% 9,0% 0,02 0,000 21. kuu 862 50,9% 41,7% 9,2% 0,02 0,000 22. kuu 862 49,3% 40,8% 8,5% 0,02 0,000 23. kuu 823 49,5% 41,5% 8,0% 0,02 0,000 24. kuu 729 49,0% 40,8% 8,2% 0,02 0,000 25. kuu 591 49,1% 39,1% 10,0% 0,02 0,000 26. kuu 430 50,0% 40,3% 9,7% 0,03 0,001 27. kuu 288 51,4% 39,6% 11,8% 0,04 0,001 28. kuu 127 52,0% 44,1% 7,9% 0,05 0,140
august 2010 - detsember 2011 alanud praktikad (II periood)
1. kuu 1106 1,4% 4,8% -3,4% 0,01 0,000 2. kuu 1106 3,4% 7,8% -4,4% 0,01 0,000 3. kuu 1106 12,7% 13,1% -0,4% 0,01 0,771 4. kuu 1106 23,1% 17,9% 5,2% 0,02 0,001 5. kuu 1106 31,6% 21,2% 10,4% 0,02 0,000 6. kuu 1028 37,1% 23,7% 13,3% 0,02 0,000 7. kuu 917 40,5% 26,1% 14,3% 0,02 0,000 8. kuu 823 44,1% 29,1% 15,0% 0,02 0,000 9. kuu 749 44,7% 29,9% 14,8% 0,02 0,000 10. kuu 700 47,3% 31,6% 15,6% 0,02 0,000 11. kuu 641 47,1% 31,2% 15,9% 0,02 0,000 12. kuu 558 48,6% 33,7% 14,9% 0,03 0,000 13. kuu 481 51,8% 35,9% 15,9% 0,03 0,000 14. kuu 380 49,7% 37,5% 12,2% 0,03 0,000 15. kuu 309 49,8% 38,0% 11,8% 0,03 0,001 16. kuu 249 44,2% 39,0% 5,2% 0,04 0,171 17. kuu 218 42,2% 37,2% 5,0% 0,04 0,209 18. kuu 170 45,3% 37,4% 7,9% 0,05 0,086 19. kuu 102 42,2% 35,8% 6,4% 0,06 0,279 20. kuu 65 46,2% 36,2% 10,0% 0,07 0,180 21. kuu 28 53,6% 37,5% 16,1% 0,11 0,163
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
87
Lisa 8. Praktika mõju sissetulekule palgast alates praktikale sisenemisest jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)
Kuu alates praktikale sisenemisest
Vaatluste arv
Osalusgrupi keskmine, €
Võrdlusgrupi keskmine, €
Praktika mõju (ATT), €
Erinevus %
Standard-viga p-väärtus
1. kuu 862 5,56 16,09 -10,52 -189% 4,33 0,015 2. kuu 862 10,28 23,37 -13,09 -127% 3,92 0,001 3. kuu 862 33,03 45,77 -12,74 -39% 7,03 0,070 4. kuu 862 66,42 75,74 -9,31 -14% 9,42 0,323 5. kuu 862 86,48 96,79 -10,31 -12% 9,60 0,283 6. kuu 862 127,07 109,82 17,26 14% 11,16 0,122 7. kuu 862 140,45 129,94 10,51 7% 11,07 0,342 8. kuu 862 161,40 136,58 24,83 15% 11,74 0,035 9. kuu 862 173,91 143,66 30,25 17% 12,14 0,013 10. kuu 862 179,07 149,89 29,18 16% 12,70 0,022 11. kuu 862 191,71 150,87 40,85 21% 12,68 0,001 12. kuu 862 190,68 157,96 32,72 17% 12,89 0,011 13. kuu 862 204,24 172,23 32,01 16% 13,86 0,021 14. kuu 862 219,61 174,62 44,99 20% 14,07 0,001 15. kuu 862 232,18 193,46 38,72 17% 14,80 0,009 16. kuu 862 240,73 208,46 32,27 13% 15,16 0,033 17. kuu 862 257,40 215,94 41,46 16% 15,97 0,010 18. kuu 862 274,85 226,69 48,16 18% 17,15 0,005 19. kuu 862 273,99 234,05 39,94 15% 16,84 0,018 20. kuu 862 285,13 244,74 40,39 14% 25,42 0,112 21. kuu 862 276,54 239,90 36,64 13% 16,34 0,025 22. kuu 862 263,92 238,93 24,99 9% 15,71 0,112 23. kuu 823 276,89 235,50 41,40 15% 16,47 0,012 24. kuu 729 281,51 241,18 40,34 14% 27,27 0,139 25. kuu 591 247,72 216,06 31,66 13% 16,71 0,058 26. kuu 430 271,93 217,57 54,36 20% 20,75 0,009 27. kuu 288 270,22 221,83 48,40 18% 26,19 0,065 28. kuu 127 288,67 238,86 49,81 17% 43,36 0,252
august 2010 - detsember 2011 alanud praktikad (II periood)
1. kuu 1106 5,42 20,19 -14,78 -273% 3,45 0,000 2. kuu 1106 7,52 26,14 -18,62 -247% 3,27 0,000 3. kuu 1106 45,55 53,57 -8,02 -18% 6,07 0,187 4. kuu 1106 83,40 78,17 5,23 6% 7,55 0,489 5. kuu 1106 125,07 93,70 31,37 25% 8,51 0,000 6. kuu 1028 152,02 112,88 39,14 26% 9,76 0,000 7. kuu 917 165,69 125,61 40,09 24% 10,73 0,000 8. kuu 823 195,85 137,37 58,48 30% 12,26 0,000 9. kuu 749 202,70 153,36 49,34 24% 13,54 0,000 10. kuu 700 215,28 151,89 63,39 29% 13,87 0,000 11. kuu 641 212,63 148,60 64,03 30% 14,40 0,000 12. kuu 558 209,86 157,67 52,19 25% 14,60 0,000 13. kuu 481 250,01 183,27 66,73 27% 18,31 0,000 14. kuu 380 239,50 190,03 49,47 21% 20,41 0,016 15. kuu 309 264,90 190,36 74,53 28% 25,78 0,004 16. kuu 249 226,40 189,48 36,92 16% 25,72 0,152 17. kuu 218 207,09 188,95 18,14 9% 25,44 0,476 18. kuu 170 247,18 192,35 54,84 22% 33,15 0,099 19. kuu 102 280,89 181,85 99,04 35% 52,07 0,059 20. kuu 65 254,40 202,24 52,15 21% 56,69 0,359 21. kuu 28 277,50 236,94 40,56 15% 81,22 0,359
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
88
Lisa 9. Praktika mõju hõivele alates praktika lõpust
jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)
Kuu alates praktika lõpust
Vaatluste arv
Hõivatute osakaal osalusgrupis
Hõivatute osakaal võrdlusgrupis
Praktika mõju (ATT)
Standard-viga p-väärtus
1. kuu 861 13,1% 6,8% 6,3% 0,013 0,000 2. kuu 861 26,8% 12,5% 14,3% 0,017 0,000 3. kuu 861 31,0% 17,0% 14,0% 0,018 0,000 4. kuu 861 32,8% 20,8% 11,9% 0,019 0,000 5. kuu 861 35,0% 23,3% 11,6% 0,019 0,000 6. kuu 861 38,4% 25,4% 13,0% 0,020 0,000 7. kuu 861 39,1% 26,8% 12,4% 0,020 0,000 8. kuu 861 39,6% 28,3% 11,3% 0,020 0,000 9. kuu 861 39,6% 28,9% 10,7% 0,020 0,000 10. kuu 861 41,9% 30,7% 11,2% 0,020 0,000 11. kuu 861 43,3% 33,2% 10,2% 0,020 0,000 12. kuu 861 45,5% 34,1% 11,4% 0,021 0,000 13. kuu 861 47,4% 35,1% 12,3% 0,021 0,000 14. kuu 861 48,5% 35,9% 12,7% 0,021 0,000 15. kuu 861 49,2% 37,7% 11,6% 0,021 0,000 16. kuu 861 50,5% 38,8% 11,7% 0,021 0,000 17. kuu 861 50,3% 39,1% 11,2% 0,021 0,000 18. kuu 856 50,8% 38,6% 12,2% 0,021 0,000 19. kuu 846 50,7% 39,3% 11,4% 0,021 0,000 20. kuu 811 48,5% 39,6% 8,9% 0,021 0,000 21. kuu 715 49,5% 41,0% 8,5% 0,023 0,000 22. kuu 573 51,7% 41,7% 9,9% 0,025 0,000 23. kuu 408 52,7% 41,9% 10,8% 0,030 0,000 24. kuu 205 58,0% 44,9% 13,2% 0,042 0,002 25. kuu 83 53,0% 43,4% 9,6% 0,066 0,149 26. kuu 32 59,4% 53,1% 6,3% 0,106 0,558 27. kuu 5 40,0% 40,0% 0,0% 0,308 1,000
august 2010 - detsember 2011 alanud praktikad (II periood)
1. kuu 1103 17,2% 7,7% 9,6% 0,013 0,000 2. kuu 1070 35,8% 11,9% 23,9% 0,016 0,000 3. kuu 1000 38,3% 17,3% 21,1% 0,018 0,000 4. kuu 922 40,7% 20,9% 19,7% 0,019 0,000 5. kuu 851 42,5% 23,0% 19,6% 0,020 0,000 6. kuu 770 46,0% 25,6% 20,3% 0,021 0,000 7. kuu 720 48,3% 27,2% 21,1% 0,022 0,000 8. kuu 644 48,6% 29,7% 18,9% 0,024 0,000 9. kuu 579 50,8% 28,9% 21,8% 0,025 0,000 10. kuu 497 52,3% 29,0% 23,3% 0,027 0,000 11. kuu 415 50,4% 30,2% 20,1% 0,030 0,000 12. kuu 338 47,6% 30,0% 17,6% 0,033 0,000 13. kuu 276 47,1% 31,5% 15,6% 0,036 0,000 14. kuu 217 46,1% 34,1% 12,0% 0,040 0,003 15. kuu 179 42,5% 35,2% 7,3% 0,044 0,102 16. kuu 126 46,0% 33,3% 12,7% 0,053 0,017 17. kuu 73 45,2% 33,6% 11,6% 0,069 0,094 18. kuu 40 47,5% 35,0% 12,5% 0,090 0,168 19. kuu 25 52,0% 32,0% 20,0% 0,117 0,093 20. kuu 9 77,8% 50,0% 27,8% 0,169 0,118
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
89
Lisa 10. Praktika mõju sissetulekule palgast alates praktika lõpust
jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)
Kuu alates praktika lõpust
Vaatluste arv
Osalusgrupi keskmine, €
Võrdlusgrupi keskmine, €
Praktika mõju (ATT), €
Erinevus %
Standard-viga p-väärtus
1. kuu 861 46,57 24,57 22,00 47% 6,828 0,001 2. kuu 861 116,38 54,31 62,07 53% 10,237 0,000 3. kuu 861 135,13 79,84 55,29 41% 10,391 0,000 4. kuu 861 153,81 95,64 58,17 38% 11,538 0,000 5. kuu 861 160,02 111,82 48,20 30% 11,401 0,000 6. kuu 861 179,44 127,19 52,25 29% 11,962 0,000 7. kuu 861 184,23 132,65 51,58 28% 12,129 0,000 8. kuu 861 186,58 146,81 39,77 21% 12,615 0,002 9. kuu 861 194,00 144,39 49,61 26% 13,592 0,000 10. kuu 861 213,66 150,27 63,38 30% 13,666 0,000 11. kuu 861 225,54 167,12 58,41 26% 14,024 0,000 12. kuu 861 234,01 185,03 48,98 21% 14,653 0,001 13. kuu 861 246,48 183,60 62,88 26% 14,511 0,000 14. kuu 861 264,80 202,95 61,86 23% 15,808 0,000 15. kuu 861 259,86 200,13 59,73 23% 16,352 0,000 16. kuu 861 274,92 212,88 62,04 23% 16,182 0,000 17. kuu 861 292,22 221,81 70,41 24% 25,184 0,005 18. kuu 856 273,27 222,23 51,03 19% 16,289 0,002 19. kuu 846 278,15 212,87 65,28 23% 16,015 0,000 20. kuu 811 266,34 222,06 44,27 17% 15,928 0,006 21. kuu 715 267,58 238,08 29,50 11% 17,555 0,093 22. kuu 573 283,92 232,05 51,87 18% 20,514 0,012 23. kuu 408 271,77 227,24 44,54 16% 22,133 0,045 24. kuu 205 325,87 256,86 69,02 21% 32,322 0,033 25. kuu 83 356,57 257,32 99,24 28% 57,729 0,087 26. kuu 32 366,86 291,54 75,32 21% 88,466 0,398 27. kuu 5 346,63 226,47 120,16 35% 243,250 0,632
august 2010 - detsember 2011 alanud praktikad (II periood)
1. kuu 1103 52,39 26,71 25,68 49% 5,439 0,000 2. kuu 1070 133,23 52,18 81,05 61% 7,796 0,000 3. kuu 1000 155,61 77,92 77,69 50% 9,322 0,000 4. kuu 922 166,11 95,21 70,91 43% 10,336 0,000 5. kuu 851 181,01 110,81 70,20 39% 11,055 0,000 6. kuu 770 203,63 124,24 79,40 39% 12,582 0,000 7. kuu 720 222,18 136,66 85,52 38% 13,975 0,000 8. kuu 644 221,71 150,46 71,25 32% 14,688 0,000 9. kuu 579 232,63 151,43 81,20 35% 15,272 0,000 10. kuu 497 255,12 151,34 103,78 41% 18,349 0,000 11. kuu 415 243,79 156,64 87,15 36% 19,623 0,000 12. kuu 338 230,53 147,96 82,57 36% 20,726 0,000 13. kuu 276 236,12 154,77 81,35 34% 25,401 0,001 14. kuu 217 234,56 168,63 65,93 28% 26,564 0,013 15. kuu 179 238,08 171,26 66,82 28% 32,418 0,040 16. kuu 126 286,75 171,64 115,11 40% 43,939 0,009 17. kuu 73 259,19 168,89 90,29 35% 46,868 0,056 18. kuu 40 258,17 188,64 69,53 27% 64,338 0,283 19. kuu 25 264,32 211,14 53,18 20% 82,037 0,520 20. kuu 9 509,68 346,54 163,14 32% 183,322 0,385
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
90
Lisa 11. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju hõivele alates praktikale sisenemisest jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)
Kuu alates praktikale sisenemisest
Vaatluste arv
Hõivatute osakaal osalusgrupis
Hõivatute osakaal võrdlusgrupis
Praktika mõju (ATT)
Standard-viga p-väärtus
1. kuu 218 0,5% 1,8% -1,4% 0,008 0,081 2. kuu 218 4,6% 6,2% -1,6% 0,019 0,390 3. kuu 218 7,3% 8,9% -1,6% 0,022 0,475 4. kuu 218 13,8% 11,5% 2,3% 0,028 0,419 5. kuu 218 17,9% 14,9% 3,0% 0,031 0,339 6. kuu 218 28,0% 18,8% 9,2% 0,036 0,011 7. kuu 218 29,8% 20,9% 8,9% 0,037 0,016 8. kuu 218 33,9% 21,6% 12,4% 0,038 0,001 9. kuu 218 31,2% 22,7% 8,5% 0,038 0,026 10. kuu 218 35,3% 23,6% 11,7% 0,039 0,003 11. kuu 218 40,8% 24,1% 16,7% 0,040 0,000 12. kuu 218 37,6% 25,2% 12,4% 0,039 0,002 13. kuu 218 35,8% 25,7% 10,1% 0,039 0,011 14. kuu 218 40,4% 28,2% 12,2% 0,040 0,003 15. kuu 218 41,7% 30,7% 11,0% 0,041 0,007 16. kuu 218 43,6% 31,2% 12,4% 0,041 0,003 17. kuu 218 40,8% 32,3% 8,5% 0,041 0,039 18. kuu 218 43,1% 32,6% 10,6% 0,041 0,010 19. kuu 218 45,0% 32,6% 12,4% 0,041 0,003 20. kuu 218 47,2% 33,5% 13,8% 0,041 0,001 21. kuu 218 46,3% 33,9% 12,4% 0,041 0,003 22. kuu 218 45,9% 33,7% 12,2% 0,042 0,004 23. kuu 203 45,8% 32,3% 13,5% 0,043 0,002 24. kuu 187 46,5% 33,7% 12,8% 0,045 0,004 25. kuu 167 48,5% 33,5% 15,0% 0,048 0,002 26. kuu 122 51,6% 33,6% 18,0% 0,056 0,001 27. kuu 72 51,4% 35,4% 16,0% 0,074 0,032 28. kuu 40 45,0% 37,5% 7,5% 0,099 0,451
august 2010 - detsember 2011 alanud praktikad (II periood)
1. kuu 354 0,8% 2,3% -1,4% 0,007 0,056 2. kuu 354 1,4% 6,2% -4,8% 0,011 0,000 3. kuu 354 8,8% 11,2% -2,4% 0,019 0,207 4. kuu 354 15,8% 13,8% 2,0% 0,023 0,395 5. kuu 354 22,0% 15,5% 6,5% 0,026 0,012 6. kuu 314 24,5% 19,7% 4,8% 0,029 0,099 7. kuu 270 27,8% 21,9% 5,9% 0,033 0,073 8. kuu 243 32,1% 25,1% 7,0% 0,036 0,053 9. kuu 206 32,5% 28,4% 4,1% 0,040 0,300 10. kuu 184 32,6% 26,9% 5,7% 0,042 0,177 11. kuu 164 33,5% 28,4% 5,2% 0,045 0,250 12. kuu 125 35,2% 32,4% 2,8% 0,054 0,602 13. kuu 106 38,7% 31,6% 7,1% 0,059 0,232 14. kuu 79 32,9% 35,4% -2,5% 0,069 0,713 15. kuu 59 44,1% 39,0% 5,1% 0,080 0,528 16. kuu 49 38,8% 38,8% 0,0% 0,089 1,000 17. kuu 41 41,5% 41,5% 0,0% 0,100 1,000 18. kuu 31 41,9% 41,9% 0,0% 0,114 1,000 19. kuu 19 47,4% 34,2% 13,2% 0,146 0,372 20. kuu 12 58,3% 33,3% 25,0% 0,186 0,192 21. kuu 12 58,3% 33,3% 25,0% 0,186 0,192
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
91
Lisa 12. Praktika ja tööturukoolituse koosmõju sissetulekule palgast alates praktikale
sisenemisest jaanuar - juuli 2010 alanud praktikad (I periood)
Kuu alates praktikale sisenemisest
Vaatluste arv
Osalusgrupi keskmine, €
Võrdlusgrupi keskmine, €
Praktika mõju (ATT), €
Erinevus %
Standard-viga
p-väärtus
1. kuu 218 1,17 6,02 -4,85 -413% 2,89 0,094 2. kuu 218 10,50 17,15 -6,66 -63% 6,00 0,268 3. kuu 218 31,49 36,06 -4,57 -14% 12,18 0,708 4. kuu 218 46,26 51,33 -5,07 -11% 12,67 0,689 5. kuu 218 60,04 69,21 -9,17 -15% 14,82 0,536 6. kuu 218 103,97 82,71 21,27 20% 17,25 0,218 7. kuu 218 112,90 97,12 15,79 14% 18,26 0,388 8. kuu 218 137,99 103,44 34,55 25% 21,53 0,109 9. kuu 218 136,29 103,38 32,91 24% 20,65 0,112 10. kuu 218 150,44 113,81 36,63 24% 21,31 0,086 11. kuu 218 176,53 112,79 63,74 36% 22,16 0,004 12. kuu 218 168,26 127,00 41,26 25% 24,01 0,087 13. kuu 218 162,14 125,63 36,51 23% 22,97 0,113 14. kuu 218 191,07 142,21 48,87 26% 24,82 0,050 15. kuu 218 205,76 136,97 68,79 33% 25,50 0,007 16. kuu 218 221,79 159,87 61,92 28% 28,28 0,029 17. kuu 218 189,56 170,45 19,10 10% 26,25 0,467 18. kuu 218 216,63 152,39 64,23 30% 26,07 0,014 19. kuu 218 231,82 170,81 61,00 26% 28,71 0,034 20. kuu 218 235,85 165,96 69,89 30% 27,57 0,012 21. kuu 218 352,07 172,65 179,42 51% 112,59 0,112 22. kuu 218 232,62 189,50 43,13 19% 29,25 0,141 23. kuu 203 245,03 166,20 78,83 32% 28,38 0,006 24. kuu 187 239,01 177,88 61,13 26% 30,76 0,048 25. kuu 167 268,14 178,18 89,97 34% 36,54 0,014 26. kuu 122 275,77 181,28 94,49 34% 39,84 0,018 27. kuu 72 257,31 176,42 80,89 31% 43,80 0,067 28. kuu 40 262,44 204,70 57,74 22% 67,75 0,397
august 2010 - detsember 2011 alanud praktikad (II periood) 1. kuu 354 1,43 7,23 -5,80 -406% 2,80 0,039 2. kuu 354 3,09 18,62 -15,52 -502% 3,98 0,000 3. kuu 354 33,11 42,51 -9,41 -28% 12,48 0,451 4. kuu 354 57,24 56,90 0,34 1% 11,39 0,976 5. kuu 354 85,37 69,06 16,31 19% 13,52 0,228 6. kuu 314 101,11 86,05 15,07 15% 16,63 0,365 7. kuu 270 126,10 93,35 32,75 26% 19,25 0,090 8. kuu 243 144,76 114,20 30,56 21% 21,17 0,149 9. kuu 206 155,95 131,81 24,14 15% 24,55 0,326 10. kuu 184 130,15 131,23 -1,08 -1% 22,02 0,961 11. kuu 164 146,53 131,06 15,47 11% 25,20 0,540 12. kuu 125 166,45 169,48 -3,03 -2% 33,70 0,928 13. kuu 106 161,46 150,77 10,69 7% 32,79 0,745 14. kuu 79 147,84 159,88 -12,04 -8% 37,19 0,746 15. kuu 59 190,42 208,79 -18,37 -10% 51,91 0,724 16. kuu 49 202,63 162,33 40,30 20% 54,41 0,460 17. kuu 41 209,94 177,61 32,33 15% 60,33 0,593 18. kuu 31 214,17 199,65 14,51 7% 73,19 0,844 19. kuu 19 254,35 133,72 120,63 47% 97,09 0,222 20. kuu 12 275,84 105,43 170,41 62% 121,26 0,173 21. kuu 12 332,28 111,91 220,38 66% 128,57 0,099
Eesti Töötukassa. Tööpraktika mõjuanalüüs.
92
Lisa 13. Praktika kulud ja tulud ühiskonnale ja valitsussektorile ühe meetmes osalenu kohta (aug. 2010 – dets. 2011 praktika alustajad)
Kuu alates praktikale
sisene- misest
Praktika kulud kokku
juhen- daja-tasu
sõidu- ja majutus-
toetus stipen-dium
Praktika kulud
kumulatiiv-selt
(r=2% aastas)
Bruto- palk ATT
Töötaja-poolne töötus-
kindlustus-makse
(2,8%; alates 01.01.2013
2%) ATT
Tulu- maks (21%) ATT
Sotsiaal-maks (33%) ATT
Tööandja-poolne töötus-
kindlustus-makse (1,4%; alates
01.01.2013 1%) ATT
Töötus-hüvitised
ATT
Tulud ühis-
konnale (r=2%
aastas) kumula-tiivselt
Tulud valitsus-sektorile
(r=2% aastas)
kumula-tiivselt
1. kuu 359,63 229,98 50,31 79,34 359,03 -14,78 -0,41 -3,02 -4,88 -0,21 -4,31 -15,53 -15,53 -4,20 -4,21 2. kuu 359,63 229,98 50,31 79,34 717,47 -18,62 -0,52 -3,80 -6,14 -0,26 -4,23 -20,73 -36,25 -6,48 -10,68 3. kuu 75,18 48,08 10,52 16,59 792,27 -8,02 -0,22 -1,64 -2,65 -0,11 -5,87 -4,88 -41,14 1,24 -9,43 4. kuu 5,23 0,15 1,07 1,73 0,07 -4,84 11,79 -29,35 7,80 -1,63 5. kuu 31,37 0,88 6,40 10,35 0,44 -4,33 46,11 16,76 22,22 20,59 6. kuu 39,14 1,10 7,99 12,92 0,55 -2,36 54,41 71,17 24,66 45,24 7. kuu 40,09 1,12 8,18 13,23 0,56 -1,66 54,89 126,06 24,47 69,71 8. kuu 58,48 1,64 11,94 19,30 0,82 -1,54 79,08 205,15 34,77 104,48 9. kuu 49,34 1,38 10,07 16,28 0,69 -0,59 65,91 271,06 28,59 133,07 10. kuu 63,39 1,77 12,94 20,92 0,89 83,79 354,85 35,92 168,98 11. kuu 64,03 1,79 13,07 21,13 0,90 84,49 439,34 36,22 205,20 12. kuu 52,19 1,46 10,65 17,22 0,73 68,75 508,10 29,47 234,67 13. kuu 66,73 1,87 13,62 22,02 0,93 87,77 595,87 37,62 272,30 14. kuu 49,47 1,36 10,10 16,32 0,68 64,94 660,81 27,81 300,11 15. kuu 74,53 1,98 15,23 24,60 0,99 97,65 758,46 41,75 341,86 16. kuu 63,29 1,64 12,95 20,89 0,82 82,76 841,22 35,34 377,20 17. kuu 63,29 1,61 12,95 20,89 0,80 82,61 923,83 35,24 412,44 18. kuu 63,29 1,59 12,96 20,89 0,79 82,46 1006,29 35,15 447,59 19. kuu 63,29 1,56 12,96 20,89 0,78 82,31 1088,59 35,06 482,65 20. kuu 63,29 1,52 12,97 20,89 0,76 82,15 1170,75 34,95 517,61 21. kuu 63,29 1,49 12,98 20,89 0,74 82,00 1252,75 34,85 552,46 22. kuu 63,29 1,44 12,99 20,89 0,72 81,84 1334,59 34,74 587,20 23. kuu 63,29 1,41 13,00 20,89 0,70 81,69 1416,28 34,64 621,84 24. kuu 63,29 1,38 13,00 20,89 0,69 81,54 1497,82 34,55 656,38