Tervishariduse keskus Tegevusterapeudi õppekava Külli Kärt
Transcript of Tervishariduse keskus Tegevusterapeudi õppekava Külli Kärt
Tervishariduse keskus
Tegevusterapeudi õppekava
Külli Kärt
KOHANDUSED JA TOIMETULEKUSTRATEEGIAD TÄISPIMEDA INIMESE
KODUSES KESKKONNAS TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLI
ÕPPEKORTERI NÄITEL
Lõputöö
Tallinn 2021
2
Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödest,
kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Luban Tallinna Tervishoiu
Kõrgkoolil avalikustada oma lõputöö PDF-versiooni raamatukoguprogrammis.
Lõputöö autori allkiri
/allkirjastatud digitaalselt/
/kuupäev digitaalallkirjas/
Lubatud kaitsmisele.
Juhendaja
Kristiina Didrik MSc
/allkirjastatud digitaalselt/
/kuupäev digitaalallkirjas/
3
KOKKUVÕTE
Külli Kärt (2021). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, tervishariduse keskus, tegevusterapeudi
õppekava. Kohandused ja toimetulekustrateegiad täispimeda inimese koduses keskkonnas
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteri näitel. Lõputöö 47 leheküljel, 26 allikat, 51 joonist,
1 lisa 23 leheküljel.
Lõputöö eesmärk on kohandada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorter ja koostada selle
näitel juhendmaterjal täispimeda inimese koduse keskkonna kohandamiseks tema
tegevusvõime tõstmiseks.
Täispimeda inimese jaoks on koduse keskkonna kohandamine ja positiivsete
toimetulekustrateegiate kasutamine võtmetähtsusega igapäevaste tegevustega iseseisvalt
hakkama saamisel ja emotsionaalse heaolu säilitamisel. Pime inimene kompenseerib visuaalse
info puudumist kuulmisega, haistmisega, maitsmisega ja kompimisega. seda nii orienteerumisel
kui ka erinevate ülesannete täitmisel. Enamkasutatavad ja tähtsamad strateegiad pimeda
igapäevaelus on organiseerimisstrateegia ja esemete tähistamine taktiilsete (kombatavate)
märgistega.
Kohandused Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorterisse tehti silmas pidades täispimeda
inimese turvalisust ja iseseisvat hakkamasaamist igapäevase eluga. Kohanduste planeerimise ja
valimise etapis konsulteeriti Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses
sotsiaaltöötajaga Janne Jervaga. Kohandused valiti tuginedes autori enda töökogemusele ja
arvestati Janne Jerva poolt antud sisendiga. Kasutusele võeti organiseerimisstrateegia, helilised
abivahendid ja taktiilsed märgised.
Valminud juhendmaterjal koosneb 5 peatükist ja sisaldab 51 fotot, mis on pildistatud töö autori
poolt. Juhendmaterjali alguses asub selle kasutamise juhis ja sisukord, mille abil saab liikuda
huvipakkuva peatükini. Juhendmaterjal on leitav veebist ja loetav ekraanilugemisprogrammiga.
4
SUMMARY
Külli Kärt (2021). Tallinn Health Care College, health education centre, occupational therapist
curriculum. Home adaptations and coping strategies for the blind on the example of Tallinn
Health Care College training apartment. Thesis on 47 pages, 26 sources, 51 photos, 1 appendix
on 23 pages.
The aim of the final thesis is to adapt the Tallinn Health Care College training apartment, and
based on it, to make a home adaptations guide for the totally blind in order to improve their
occupational performance.
Making home adaptations and using positive coping strategies are of utmost importance for a
totally blind person to remain independent in daily activities and maintain emotional well-
being. A blind person compensates for the lack of visual information by hearing, smelling,
tasting and touching. The commonly used and important strategies for blind living is the
organization strategy and marking objects tactile markings.
Adaptations in the Tallinn Healthcare College study apartment are done considering the safety
and independent management of everyday tasks by a totally blind person. In the planning and
selection phase of the adaptations, were consulted with Janne Jerva, a social worker at the
Rehabilitation Centre for the Visually Impaired. The adaptations were chosen based on the
author's own work experience and considered by Janne Jerva.
The guide material consists of 5 chapters and contains 51 photos, taken by the author of the
work. At the beginning of the guide is a guide to its use and table of contents that will help you
navigate to the chapter of interest. The guide material can be found on the web and is accessible
with a screen reader.
5
1. SISUKORD
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 3
SUMMARY ............................................................................................................................... 4
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6
2. TEOREETILINE TAUST JA KONTSEPTSIOON ........................................................... 9
1.1. Nägemispuue ja tegevusvõime piirangud .................................................................... 9
1.2. Kohandused ja toimetulekustrateegiad ...................................................................... 11
3. METOODIKA JA TEOSTUS .......................................................................................... 14
4. KOHANDUSED JA STRATEEGIAD TÄISPIMEDA INIMESE JAOKS TALLINNA
TERVISHOIU KÕRGKOOLI ÕPPEKORTERI NÄITEL ...................................................... 17
4.1. Olemasolevad kohandused Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris ................ 17
4.2. Lisatud kohandused ja toimetulekustrateegiad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli
õppekorteri näitel .................................................................................................................. 20
5. ARUTELU ........................................................................................................................ 41
JÄRELDUSED ......................................................................................................................... 44
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 45
LISAD:
LISA 1. JUHEND TÄISPIMEDA INIMESE KODUSE KESKKONNA KOHANDAMISEKS
6
SISSEJUHATUS
Nägemispuudega inimene on inimene, kelle nägemine on kahjustunud niivõrd, et see takistab
tema arengut, õppimist/töötamist ja igapäevaeluga toimetulekut, kasutamata kompenseerivaid
abivahendeid (Jerva, Ilgina, Kõiv, Peetsalu 2013:5). Nägemispuuded võivad olla erineva
raskusastmega, kuid raskeimal juhul puudub nägemine täiesti. Inimene on täispime, kui ta
nägemine on kahjustunud niivõrd, et ta ei näe ka valgust (Radomski 2014:105). Käesolev töö
keskendubki täispimedatele.
Nägemispuudega inimeste rehabilitatsiooniteenuste juhendmaterjalis (Jerva, et al., 2013:7)
väidab ekspertide grupp: selleks, et nägemispuudega inimene muutuks enesekindlamaks ja
iseseisvamaks, peab tähelepanu pöörama tema (tegevus)keskkonnale. Just keskkonnast
tulenevate takistuste kõrvaldamine kergendab nägemise kaotusest tingitud psühholoogilist
kriisi ja inimene saavutab oma elu üle kontrolli (Jerva, et al., 2013:7).
Inimene saab oma ümbritsevast keskkonnast infot kätte erinevate meeltega. Vassenin (2003)
jaotab meeleliselt kättesaadava info järgmiselt: 80 % infost saab kätte nägemise abil; 15%
kuulmise abil; 5% kompimise, haistmise ja maitsmise abil. Seega jääb pime inimene ilma
suurest osast informatsioonist, vähendades kontrolli selle üle, mis toimub tema ümber, mistõttu
on pimedal inimesel väga raske sotsiaalseid protsesse juhtida ja kiireid otsuseid langetada
(Jerva, et al., 2013:7; Curtin jt 2017:692).
Eluruumid, mis on kohandatud vastavalt vajadustele aitavad puudest tingitud
tegevuspiiranguga inimestel iseseisvalt toime tulla (Ühtekuuluvuspoliitika fondide … 2014:61)
ja elada kogukonnas (Curtin 2017:691). Kohandused on keskkonna muudatused, et parandada
hakkamasaamist igapäevaste toimingutega ja suurendada iseseisvust ( Keskkonna kohanduse…
2018:5) või vähendada/kaotada vajadus kõrvalabi järele (Keskkonna kohanduse…2018:5) ning
suurendada turvalisust (Radomski 2014: 702, Curtin 2017). Suur hulk puudega inimesi elab
kodudes, mis ei toeta nende tegevusvõimet ja mõjuvad iseseisvusele pärssivalt. 2020 aastal läbi
viidud uuringus selgub, et puudega inimestest vajab eluruumide kohandamist kolmandik
(Vainu 2020:80).
Uurimisprobleemiks on asjaolu, et Eestis on teave pimedate inimeste kodukohanduste ja
toimetulekustrateegiate kohta hajustatud erinevate allikate vahel, mis teeb selle kättesaamise
pimedale inimesele ja tema lähedastele keeruliseks. Sotsiaalministeeriumi poolt välja antud
7
„Keskkonna kohanduse abimaterjal kohaliku omavalitsuse spetsialistidele“ (2018) annab
juhiseid avaliku ruumi kohandamiseks ja koduse keskkonna kohandamiseks ehituslikus
valdkonnas. Juhendmaterjal “Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine” (2013)
annab juhiseid kaasava disaini kasutamiseks loodavatele ehitistele ja teenustele. Kumbki
materjal ei ole suunatud otseselt puuetega inimestele endile ega käsitle koduseks kasutamiseks
mõeldud täpsemaid toimetulekustrateegiaid. Käesolev lõputöö annab võimaluse tutvuda
täispimeda inimese koduse keskkonna kohanduste ja toimetulekustrateegiatega kompaktse
juhendmaterjali abil, mida saavad kasutada nii täispimedad inimesed ise kui ka nende lähedased
ja teised, keda teema huvitab.
Uurimistöö eesmärk on kohandada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorter ja koostada selle
Näitel juhendmaterjal täispimeda inimese koduse keskkonna kohandamiseks tema
tegevusvõime tõstmiseks.
Lõputöö ülesanded:
- Kaardistada täispimeda inimese probleemid koduses keskkonnas toimetulekul ning
leida kohandusi ja strateegiaid tema tegevusvõime tõstmiseks.
- Kohandada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorter sobivaks täispimedale inimesele
ja koostada selle näitel juhendmaterjal täispimedale inimesele sobivatest kohandustest
ja toimetulekustrateegiatest.
Antud lõputöö kuulub Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervishariduse keskuse tegevusterapeudi
õppekava uurimissuundade alla. Õppekorteri kohandamine aitab näitlikustada täispimedale
inimesele sobivaid kohandusi nii üliõpilastele kui kolleegidele ja kuulub seega
„Tegevusterapeudi kompetentsid ja professionaalne areng“ uurimissuuna alla. Koostatud
kirjalik juhendmaterjal liigendub tegevusteraapia õppekava rakendusuuringu „Terapeutilised
tegevused tegevusteraapias“ suuna alla kuna kujutab endast juhendit kuidas tegevusterapeut
saab õpetada pimedat inimest iseseisvalt toime tulema.
Töös kasutatavad terminid:
Kodukohandus - (ka eluruumi kohandus) - on ümberkorraldus kliendi kodus, et seal elavad
inimesed oleksid võimalikult iseseisvad oma igapäevaelu toimingutes (Keskkonna kohanduse
… 2018:5).
8
Toimetulekustrateegiad - käitumisviisid ja tegutsemise võtted probleemi lahendamiseks.
(Rannat, 2011).
Täispime (total blind) - nägemispuudega isik, kes ei näe isegi mitte valgust (Radomski, 2014:
105).
Tegevusterapeut (Occupational Therapist) - „on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist , kelle töö
on säilitada ja parendada häirunud tegevusvõimega inimeste tegevusvõimet läbi
eesmärgipäraselt valitud tegevuse“ (Tegevusterapeut, tase 6 … 2018).
Tegevusvõime (occupational performance) - „on dünaamiline suhe inimese, keskkonna ja
tegevuse vaheline, mis võimaldab rahuldavalt täita rolle ja sooritada vajalikke tähendusrikkaid
tegevusi“ (Tegevusterapeut, tase 6…2018).
9
2. TEOREETILINE TAUST JA KONTSEPTSIOON
1.1. Nägemispuue ja tegevusvõime piirangud
Nägemine on keskkonnast visuaalse informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja
kesknärvisüsteemi edastamine. Valguskiired fokusseeruvad läbi silma läätse võrkkestale, kuhu
tekib vähendatud ja ümberpööratud pilt vaadeldavast objektist. Valgusimpulss kutsub
nägemisnärvis esile närviimpulsi, mis juhitakse mööda tsentraalseid nägemisnärve ajukoore
kuklasagarasse. Mõlemast silmast saabunud info töödeldakse samas nägemiskeskuses –
seetõttu tekib kahe silma peale kokku üks pilti. Silmade paremalt poolt saadud info liigub
mööda nägemisnärvi suuraju parempoolsesse poolkerasse ja vasakult poolt saadud info liigub
vasakusse poolkerasse. (Kingissepp, 2017:191-192). Nägemine on kõige informatiivsem meel
inimeste meeltest. 75%–80% infost saab inimene just nägemise kaudu (Jerva, et al., 2013:5).
Probleemid nägemisega võivad väljenduda erinevalt: nägemisteravuse langus, vaatevälja
piiratus, vähenenud silma liikuvus, valguse ja värvi taju probleemid, kontrasti tundlikkuse
langus, topeltnägemine (Radomski 2014:105; Kulderknup 2009:46; Nägemispuudega inimeste
… 2015-2016), ruumitaju hälve, binokulaarse nägemise hälve ja akommodatsiooni (silmade
kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele) hälve (Eesti kompetentsikeskus…)
Normaalne nägemisteravus on 1,0 (seda hinnatakse paremini nägeva silma järgi) ja normaalse
vaatevälja ulatus 180 kraadi. (Eesti Pimedate…) Nägemisteravus on võime eristada objektide
vormi ja mõõtmeid (Vassenin 2003:10).
ICD-11 (The International Classificstion of Diseases) jaotab nägemispuude nägemisteravuse
järgi kuude rühma:
1) Kerge nägemispuue: nägemisteravus 0,5-0,3;
2) Mõõdukas nägemispuue: nägemisteravusega 0,3-0,1;
3) Raske nägemispuue: nägemisteravusega 0,1–0,05;
4) Nägemisteravusega 0,05 – 0,02 ja nägemisvälja ulatus 5 – 10 kraadi;
5) Praktiliselt pime: nägemisteravusega alla 0,02;
6) Täispimedad: ei erista valgust. (2021)
Sotsiaalsest vaatenurgast vaadatuna rühmitatakse väegnägijad järgmiselt:
10
1) Totaalselt pimedad (täispimedad) inimesed on inimesed, kes ei saa mingit
informatsiooni keskkonnast nägemisaistingute kaudu.
2) Praktiliselt pimedad inimesed on inimesed, kes eristavad valgust ja varju, kuid neil
puudub suunataju.
3) Sotsiaalselt pimedad inimesed on inimesed, kes liiguvad tavatingimustes ja suutelised
teksti lugema prillide või muude abivahendit abil
4) Inimesed, kes tavaprillide asemel peavad kasutama luupi, kellel on oluliselt kitsenenud
vaateväli või kellel on topeltnägemine. (Vasseni 2003:11)
Pimeda inimese tegevusvõime sõltub põhiliselt puuet kompenseerivate oskuste tasemest
(Nägemispuudega inimeste…2015-2016). Sotsiaalse toimetuleku aluseks on ümbritsevast
keskkonnast info vastuvõtmine ja selle teabe tõlgendamine. Kuna pime inimene ei saa
visuaalset infot ümbruskonnast ja seal toimuvast, võib ta tajuda, et tal puudub kontroll tema
ümber toimuva üle. Kontrolli puudumine muudab inimese ujedaks ja piirab otsuste tegemise
võimet. (Jerva, et al., 2013) Nägemispuudega inimestel on keeruline võõras keskkonnas uusi
suhteid ja tutvusi luua ja kas või kolleegilt abi küsida (Nägemispuudega inimeste…2015-2016)
Keskkonnast tulenevate takistuste kõrvaldamine parandab inimese sotsiaalseid sooritusi ja
vähendavad psühholoogilist kriisi. (Jerva, et al., 2013) Nägemispuudega inimeste
rehabilitatsiooniga tegelevad eksperdid Tallinnas väidavad, et nägemispuudega inimesel on
takistatud peaaegu kõik igapäevategevused: enese eest hoolitsemine, õppimine, töötamine ja
vaba aja veetmine. Nägemispuudega inimene on suuremal või vähemal määral sõltuv teistest
inimestest liikumisel, isiklike asjade ajamisel, poes sisseoste tehes ja paljudes muudes asjades.
(Jerva, et al., 2013:6)
Nägemispuue võib inimese tegevusi pärssida mitmel alal:
1) enesehooldus tegevused: pesemine, riietumine, oma välimuse eest hoolitsemine,
söömine, ravimite võtmine, laste eest hoolitsemine;
2) majapidamistegevused: toidu valmistamine, kodumasinate kasutamine, koristamine,
pesu pesemine, lugemine, kirjutamine, telefoni kasutamine;
3) kogukondlikud tegevused: poes ja pangas käimine;
4) vaba aja tegevused: hobid, sport, teater, jne;
5) keskkonna ligipääsetavus: ligipääs hoonetele, hoonesse sissepääs, liikumine
siseruumides;
11
6) ligipääs õpi- ja töökeskkonnale: seadmete funktsionaalne ja ergonoomiline kasutamine
(Curtin 2017:560);
7) inimeste vahelised suhted ning sotsiaalne ja vaimne heaolu (Stevelink, Malcom, Fear
2014).
1.2. Kohandused ja toimetulekustrateegiad
Toimetuleku oskuste omandamisel tuleb arvestada pimedaks jäämise aega. Väikelapsena
pimedaks jäänutel või pimedana sündinutel kulub uute oskuste omandamiseks rohkem aega ja
vilumuse saavutamiseks oluliselt rohkem harjutuskordi ja seda erinevates keskkondades.
Inimesed, kes on pimedaks jäänud eluaja jooksul ja on igapäevaoskused omandanud nägijatena
peavad samu tegevust nüüd tegema pisut teisiti. (Nägemispuudega inimeste… 2015 – 2016)
Iga inimene on isiksus ja isiksused kogevad erinevaid tundeid tehes erinevaid tegevusi või
puutudes kokku erinevate esemetega. Ka keskkonda mäletavad inimesed suuresti valitsenud
meeleolu kaudu või selle kaudu millise tunde see keskkond tekitas (Falkenberg et al. 2013:337).
Kasutatavad strateegiad sõltuvad antud füüsilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast,
aga ka pimeda inimese isiksusest ja tema tahtest (Smallfield jt 2017). Teiste meelte kasutamine
- kuulmine, maitsmine, haistmine ja katsumine annab infot keskkonnast ja ülesande täitmisest
(Curtin 2017:567). Kõik kohandused ja strateegiad, mis kasutust leiavad sõltuvad igast
konkreetsest isikust, tema füüsilistest omadustest, emotsionaalsest seisundist, isiku omadustest.
Tegevus terapeut peab kohanduse pakkumisel analüüsima, kas see kohandus teeb inimese elu
mugavamaks, kas tema meeleolu muutub positiivsemaks (Falkenberg et al. 2013: 338)
Kuulmine on pimedale sama tähtis kui nägemine nägijale. Visuaalse info puudumist
kompenseeritakse osaliselt kuulmisega (Nägemispuudega inimeste …2015-2016). Võrreldes
teiste meeltega, on just kuulmine see, mille kaudu saab pime inimene kõige rohkem teavet
ümbritsevast. Pime inimene kuuleb nägijatest erinevaid helisid – on ju pimeda inimese kõrv
helide tajumiseks vaba, kuna nägijat mõjutab samal ajal ka pildiline informatsioon. Tähtis on
tajuda kogu helipilti tervikuna aga ka eristada olulisi helisid vähemolulistest (nt tänava mürast
helimajakaga foori eristamine). Mida ühtlasem on toon, seda kergem on selle eristamine teistest
toonidest. (Vassenin 2003). Kuulmise kaudu saab pime inimene keskkonnast teavet - kas ruum
on möbleeritud või mitte, kas seal on teisi inimesi või mitte. Kuulmise kaudu saab pime inimene
teada, kui uksi avati, kui vesi läheb keema, kui tass täitub veega, kui keegi klõpsab lüliteid.
(Curtin 2017:567) Kajalokatsiooni e helipeegelduse abil saab ettekujutuse ruumi suurust ja
12
üldisest kujust, suuremate takistuste ja ukseavade asukohast. Kuulmine aitab ära tunda tuttavaid
inimesi ja annab ettekujutuse äsja kohatud inimestest kui isiksusest. Kuna hääletooni on raskem
muuta kui näoilmet, siis teesklus on kerge läbi näha. (Vassenini 2003) Vahel on helide
puudumine parem, vaikses keskkonnas on parem keskenduda (Smallfield, S. jt. 2017).
Pimeda inimese maitsmine ja haistmine on teravamad, kui nägijatel. Nagu kuulmise järgi,
saab ka lõhna järgi inimesi ära tunda. Lõhn aitab orienteeruda keskkonnas - vannitoast tuleb
pesupulbrilõhn, elutoast lillelõhn. (Curtin 2017:567) Lõhn hoiatab ka kahjulike ainete eest ja
teiste ohtude eest - toidu kõrbemine või isegi tulekahju. Maitsmine ja haistmine on koduses
majapidamises äärmiselt tähtsad, sest takistavad ainetel segamini minna. (Vassenin 2003;
Curtin 2017)
Kompimine domineerib teiste meelte eest neil, kes on sündinud pimedana või vara pimedaks
jäänud. Kompimises ühilduvad temperatuuriaistingud, puuteaistingud ja valuaistingud.
(Vassenin 2003) Külmasensoreid on inimese nahas rohkem kui soojasensoreid (Kingisepp
2017) ja seetõttu tunnetab inimene ennem külma kui sooja. Kompimise tähtsamaks organiks on
käsi. Käe liikumist objektil iseloomustab kiirus, kestvus, asend, surve, pinge jne. Kompimisel
tutvutakse esmalt objektiga osade kaupa ja alles hiljem tekib terviklik ettekujutus; mõõdetakse
objekti suurust, temperatuuri, tajutakse tekstuuri ja asendit; kontrollitakse ja korrigeeritakse
korduvate tagasitulevate liigutustega saadud ettekujutust objektist (Vassenin 2003). Kompimise
abil eristatakse münte nimiväärtuste alusel, orienteerutakse riietuses (Curtin 2017).
Kompimise üheks viisiks on instrumentaalne kompimine. Selle parim näide on valge kepi
kasutamine tee ja suurte takistuste kompimisel. (Vassenin 2003) Pime õpib tegema vahet
erinevatel (teekatte)pindade vahel, mis on tähtis orienteerumisel (Curtin 2017). Valge kepiga
kompimisega kaasneb ka liikumine. Liikumise ja kompimise koostöös saab pime inimene
ettekujutuse ruumist: ruumi suurus ja kuju; mööbli asukoht ruumis; enese paiknemine ruumi ja
mööbli suhtes. Ka ruumi tajub pime kahes järgus: esmalt kompimine ja liikumine ruumis (osade
tajumine) ja siis tekib kompaktne ruumitaju. (Vassenin 2003)
Organiseerimisstrateegia on üks enamkasutatavaid ja tähtsamaid strateegiaid pimeda
igapäevaelus. Pimedad inimesed loodavad oma kodus liikumisel oma mälule. Korrastamata
kodu muudab igapäevaelu asjatult keeruliseks. Mõned lihtsad organiseerimisstrateegia
muudavad seevastu pimeda inimese igapäevaelu iseseisvamaks ja ohutumaks. (Waters 2017)
Asjade hoiustamine samadel kohtadel, väikeesemete hoiustamine märgistatud kastikeses,
13
riidekappide ja toidu kappide organiseerimine läbimõeldud ja omasel moel, päevarutiini
kehtestamine (sama toidupoe külastamine) on vaid mõned näited (Smallfield, S. jt. 2017,
Radomski, M.V. jt. 2014).
Strateegiline planeerimine on toimetulekuviis, kus inimene jaotab ulatusliku ülesande
käsitletavateks komponentideks, et siis iga komponent eraldi lahendada ja nii jõuda
tervikülesande lahenduseni (Rai jt 2019). Täispime inimene saab toiduvalmistamise kontrolli
alla hoida kui ta valmistab enne pliidi sisse lülitamist valmistab kõik asjad ette: puhastab, koorib
ja tükeldab aedviljad; tõstab välja ja kaalub vajalikud kuivained. Inimene planeerib ette
päevased toidukorrad ja võib korraga keeta kaks portsu kartuleid, millest ühe osa kasutab ära
lõunaprae juures ja teise osa õhtuks kartulisalatisse. (Jerva 2021). Riiete pesemine ja korrashoid
jaotatakse etappideks: pesu sorteerimine, pesu pesemine, (soki)paariliste leidmine ja
hoiustamine kapis, sobivate riietusesemete komplekteerimine. Kõikide etappide juures on
võimalik kasutada kohandusi või abivahendeid, et pime inimene nende ülesannetega edukalt
hakkama saaks.
Ennetav toimetulek on toimetulekuviis, kus potentsiaalsete probleemide peale mõeldakse
aegsasti ja valmistatakse nende lahenduskäigud ette. See on tekkida võivate negatiivsete
olukordade, võimalike stressorite avastamine ja ennetamine. Ettevaatusabinõude ennetav
kasutamine, et minimaliseerida kahju tervisele ja üldisele heaolule. (Rai jt 2019) Sageli näeme
pimedaid inimesi kandmas prille (ka päikeseprille). Traditsioonilises mõttes prillid nägemist ei
korrigeeri, kuid kaitsevad silma, kui õrna organit, füüsiliste vigastuste eest (näiteks metsas oksa
silma sattumise eest). (Jerva 2021). Visuaalse kontrolli puudumise tõttu on oht enese ära
põletamisel kuuma praeahjuga. Sellise vigastuse ennetamiseks kasutatakse kõrgeid
pajakindaid, mis kaitsevad käsi kogu küünarvarre ulatuses, mis on kuuma ahju läheduses.
Vältimise strateegia on toimetulekuviis, kus tugeva stressori all kannatav inimene väldib oma
puude või probleemide peale mõtlemist. See on passiivne ja distantseeritud lähenemine
stressile. Selline negatiivne strateegia on edukas vaid lühiajaliselt ja juhul, kui inimene lükkab
oma probleemiga tegelemise edasi aega, kus ta on emotsionaalselt rohkem valmis sellega
tegelema. (Rai jt 2019). Kui inimene satub suure stressori alla (nt kaotab nägemise lühikese
aja jooksul) võib ta välistada oma igapäeva tegevustest ka need asjad, millega ta tegelikult toime
tuleks (näiteks ei suuda järsku pimedaks jäänud inimene osaleda kohandatud vabaaja
tegevustes). Alles mõne aasta möödudes on ta valmis tulema rehabilitatsiooni või kohtuma
teiste sama puudega inimestega. (Jerva 2021)
14
3. METOODIKA JA TEOSTUS
Käesolev lõputöö on innovaatiline töö, mis hõlmab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteri
kohandamist täispimedale inimesele ja selle põhjal kirjaliku juhendmaterjali koostamist
eelkõige pimedatele inimestele, aga ka nende lähedastele ja kõigile, kellele teemaga tutvumine
vajalik on. Konkreetse ruumi kohandamine ja selle näitel juhendmaterjali koostamine valiti,
seetõttu, et täpsed juhised ja kohandused aitavad puudega inimestel paremini strateegiaid
kasutusele võtta ning läbi kirjalike juhendite jõuavad need strateegiad laiema sihtrühmani.
Juhendmaterjal on õppematerjal, mis „kirjeldab tegevuse sooritamist või objekti kastutamise
etappe ning annab vajalikud juhised nende teostamiseks“ (Villems et al. 2015). Juhendmaterjal
kuulub tekstilise õppematerjalide hulka. Tekst on kõige levinum viis õppematerjali esitamiseks.
Võrreldes teiste õppematerjalide liikidega on tekstilise materjali muutmine lihtne ja kiire ning
materjali koostamine ei nõua spetsiifilisi vahendeid. Koos illustreeriva materjaliga on võimalik
luua mitmekülgseid juhendeid. (Tuul ja Johanson 2019) Materjalide väljatöötamisel tuleb
arvestada kasutaja vajaduste ja huvidega (Kamariah, Seletan, Atmowardoyo, Salija 2018). Eesti
Infotehnoloogia Sihtasutus e-Õppe Arenduskeskuse poolt väljaantud juhendmaterjalis „Juhend
kvaliteetse õpiobjekti loomiseks“ (2015) on välja toodud hea tekstilise õppematerjali
põhimõtted: pealkiri on lühike, täpne ja huvitekitav; parema ülevaate saamiseks jaotatakse tekst
alapealkirjade abil osadeks; tekst on keeleliselt korrektne ja lihtsasti mõistetav; tekst on
kirjutaud lugeja seisukohast, kasutades oleviku vormi ja kindlat kõneviisi; joonised
visualiseerivad tekstiliselt edastatud teavet. (Villems et al. 2015) Juhendi struktureerimine
annab panuse parema õpitulemuse saavutamiseks (Piper, Sitabkhan, Mejía, Betts 2018:4)
Käesoleva töö seoti Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteriga, sest see õpikeskkond on
ligipääsetav paljudele huvigruppidele – tegevusterapeutidele, tegevusjuhendajatele,
sotsiaaltöötajatele jne ning töös kirjeldatud sihtgrupile. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on
olemas kaasaegne õppekorter, kus on võimalik läbi viia simulatsioonõpet. See on elutruu
õpikeskkond, mis peegeldab tegeliku töö keskkonda ja ettetulevaid olukordi (Nel 2015).
üliõpilased saavad teoreetilise teadmisi praktikas rakendada ja seeläbi oma enesekindlust tõsta
enne praktikale minemist ja klientidega kokku puutumist. Sellises turvalises kekskonnas on
vigade tegemine kontrolli all ja ei kahjusta kliente, vaid annab õppijale olulist tagasisidet.
(Presado et al. 2018)
Toimetulekustrateegiate ja kohanduste valikul peeti silmas strateegiate ja kohanduste
võimalikku laia ulatust ja teemade ringi. Autor pidas oluliseks strateegiate ja kohanduste
15
valikul, et kohandused oleksid võimalikult kergesti teostatavad koduste vahenditega ja ei
nõuaks suuri kulutusi, seega majanduslikult kättesaadav suurele osale pimedatele inimestele.
Samuti võeti arvesse õppekorteri suurust, mööbli ja kodutehnika paigutust ning teiste
õppevahendite olemasolu ja paigutust.
Strateegiate ja kohanduste väljatöötamiseks pidas töö autor kirjavahetust Nägemispuudega
Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse asutaja ja kauaaeg juhiga; kaardistas Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooli õppekorteris olemas olevad kohandused, mis on loodud täispimeda inimese vajadusi
silmas pidades; koostas nimekirja vajalikest vahenditest ja võttis ühendust Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooli Tervishariduse keskuse tegevusterapeudi õppekava õppejõududega. Koostöös
tegevusterapeudi õppekava õppejõududega valiti välja interneti teel tellitavad vahendid. Töö
autor viis õppekorteris sisse täiendavad kohandused ja pildistas üles kõik kohandused. Plaanis
oli teha kõik fotod Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris. Üldise olukorra tõttu riigis
(Covid-pandeemia) oli sunnitud töö autor ühe osa piltidest tegema temale kättesaadavates
keskkondades. Alternatiivsete keskkondade valikul peeti silmas, et samaväärse keskkonna
saaks tekitada ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorterisse. Kaks fotot oli juba algselt
planeeritud teha Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses. Nendeks osutusid pildid
praeahjust ja pesumasinast. Õppekorteris olev praeahi on kohandatud ratastooli kasutajale ja ei
sobi kasutamiseks täispimedale inimesele, kuna on puutetundliku juhtpaneeliga. Seetõttu tegi
töö autor foto praeahjust ja selle kohandamisest Nägemispuudega Inimeste
Rehabiliteerimiskeskuses, kasutades ahju, mis on kaubandusvõrgus laialt levinud ja sobib
kasutamiseks täispimedale inimesele. Õppekorteris puudub pesumasin. Töö autor pidas
pesumasina kohandamise näitlikustamist väga tähtsaks, sest pesumasin on tänapäeval
elementaarne kodumasin. Seetõttu kohandas ja pildistas kohanduse Nägemispuudega Inimeste
Rehabiliteerimiskeskuses.
Lõputöö tulemina koostati juhendmaterjal täispimeda inimese koduse keskkonna
kohandamiseks, mis illustreeriti autori tehtud fotodega.
Kohanduste sisseviimine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorterisse kooskõlastati
tegevusteraapia õppekava õppejõududega. Adekvaatsema tulemuse saavutamiseks ja
konsensuse huvides on kohandused läbi arutatud ka Nägemispuudega Inimeste
Rehabiliteerimiskeskuse sotsiaaltöötaja Janne Jervaga. Arvestatud on kõrgkoolis kehtivate
nõuetega, nt täispimeda inimese joaks tehtavad kohandused ei takistada teiste puudeliikide
õpetamisel kasutatavate õppevahendite kasutamist.
16
Töö läbiv põhimõte seisneb puuetega inimeste iseseisvuse toetamises, et tagada neile võrdsed
võimalused ja parem elukvaliteet. See põhimõte seondub inimväärikuse ja inimõiguste
printsiibiga. Lisaks juhindub autor heategemise ja mittekahjustamise printsiipidest. Juhendis on
välja toodud strateegiad täispimeda inimese tegevusvõime tõstmiseks ja pakutud lahendusi
tekkida võivate ohtlike olukordade ärahoidmiseks. Autor arvestab täispimeda inimese juhendi
kasutamise mugavusega ja kättesaamise võimalustega: juhend on veebis kättesaadav, korduvalt
üle loetav ja loetav ekraanilugemisprogrammiga.
17
4. KOHANDUSED JA STRATEEGIAD TÄISPIMEDA INIMESE JAOKS
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLI ÕPPEKORTERI NÄITEL
4.1. Olemasolevad kohandused Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppekorteris on mitmeid kohandusi, mis sobivad just
täispimeda inimese kodusesse keskkonda. Orienteerumist lihtsustava kohandustena on mööbel
õppekorteris paigutatud saartena, tekitades selgeid (ja sirgeid) käigukoridore. Selliselt
paigutatud mööbel aitab kaasa ruumis orienteerumisel ja vähendab pimedal inimesel enda ära
löömise ohtu (vt joonis 1)
Joonis 1. Sirged ja selged käigukoridorid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris.
Orienteerumist lihtsustavad ka erinevad põrandakattematerjalid. Näiteks katab õppekorteri
magamistoa põrandat üleni vaipkate ja elutoa põrandal on PVC kate. Et vältida paokil uste vastu
põrkamist on õppekorteris magamistoale paigutatud voldikuks (vt joonis 2) ja seinakapile
lükanduksed.
18
Joonis 2. Voldikuks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris.
Lahtiselt kulgevatesse elektrijuhtmetesse on kerge takerduda ja kukkuda. Seepärast on
õppekorteris elektrijuhtmed peidetud juhtmekanalitesse (joonisel märgitud numbriga 1) või
ümbritsetud juhtmetoruga (joonisel märgitud numbriga 2) (vt joonis 3).
Joonis 3. Juhtmekanaliga ja juhtmetoruga ohjeldatud elektrijuhtmed Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooli õppekorteris.
1
2
19
Õppekorteri köögis on pimedale kasutamiseks elektripliit, millel on puutetundliku paneeli
asemel suured pööratavad nupud. Nupud liiguvad pööramisel astmeliselt (mitte sujuvalt), nii
on lihtne astmeid loendades jälgida temperatuuri skaalat (vt joonis 4).
Joonis 4. Kombatavate astmeliselt keeratavate nuppudega elektripliit Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooli õppekorteris.
Kuivainete hoiustamiseks kasutatakse õppekorteris erineva kujuga purke ja topsikuid.
Kuivainete mõõtmiseks on olemas detsiliitrilusikate komplekt. Õppekorteris on kasutusel
laiapõhjaline kann ja laiapõhjalised tassid. Sellised nõud seisavad laual kindlamalt ja nende
ümberajamine on raskem, kui kitsa põhjaga anuma ümber ajamine (vt joonis 5).
Joonis 5. Laiapõhjaline teekann Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris.
20
4.2. Lisatud kohandused ja toimetulekustrateegiad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli
õppekorteri näitel
Esemed on organiseeritud paiknema kindlates ja loogilistes kohtades. Kõik need esemed, mida
kasutatakse harva hoiustatakse raskemini ligipääsetavates (kõrgemates) kohtades. Käepärast
hoitakse asjad, mida kasutatakse igapäevaselt. Kui asja kasutamine on lõpetanud, tuleb see
panna koheselt omale kohale tagasi. Ka igas sahtlis ja riiulil on asjadel oma kindel koht.
Võtmetele, kui väikestele, kuid igapäevaselt kasutusel olevale tähtsatele esemetele kindla koha
tekitamiseks pani töö autor ukse kõrvale võtmekonksu (vt joonis 6).
Joonis 6. Konks võtmete hoiustamiseks.
Liikumise ja orienteerumise lihtsustamiseks tekitati sirged ja selged käigukoridorid ning need
käigukoridorid tuleb hoida vabad. Toolid tuleb lükata alati laua alla, kui ollakse lauast tõusnud
ja sama kehtib kogu kergmööbli kohta (serveerimislaud, taburetid, kott-toolid jms), mida
nihutatakse tihti ja kergelt. Käigukoridorid tuleb puhtana hoida ka lahtistest ustest ja
väljatõmmatud sahtlitest. Kappide uksed ja sahtlid tuleb kohe uuesti sulgeda, kui vajalik ese on
leitud.
Sama kehtib ka suurte pakkide; (nt spordi)kottide ja välisjalanõude kohta. Neid esemeid ei tohi
jätta käigukoridoridele. Välisukse juurde on pandud istumis plaadiga (joonisel tähistatud
numbriga 1) jalanõude riiul (vt joonis 7.). Jalatsiriiul on vajalik, et jalanõud ei oleks käiguteel;
istumis plaat on vajalik tasakaalu kaotamise vältimiseks. Orienteerumise hõlbustamiseks on
jalanõude riiuli ette pandud porimatt (joonisel tähistatud numbriga 2), mis tähistab ära ala, kus
vahetatakse välisjalanõude sisejalanõude vastu. Üleriiete riputamiseks on nagi, mis toetub
suurele, madalale kettale (mitte harali jalgadele, mille taha on kerge komistada).
21
Joonis 7. Istumisalusega jalanõuderiiul, porimatt, riidenagi.
Erinevad põrandakattematerjalid aitavad ruumis orienteerumisel (vaipkate magamistoas, PVC
elutoas). Väiksemad vaibad aitavad tähistada teatud kindlat kohta ruumis. Sel eesmärgil pani
töö autor kööki kraanikausi ette väikese vaiba (vt joonis 8).
Joonis 8. Vaibaga tarviliku koha tähistamine.
Vaiba serva taha on kerge takerduda ja libedal põrandakattel (PVC) on lihtne vaibale astudes
libastuda. Ohutuse tõstmiseks kleepis töö autor ühe vaiba kahepoolse vaibateibiga põranda
külge ja teise vaiba alla pani kummist vaiba võrgu (vt joonis 9).
1
2
3
22
Joonis 9. Vaiba võrgu ja kahepoolse teibi kasutamine.
Lahtiselt kulgevatesse elektrijuhtmetesse on kerge takerduda ja kukkuda. Seepärast ohjeldas
töö autor elektrijuhtmed juhtmevitsaga (vt joonis 10).
Joonis 10. Juhtmete ohjeldamine juhtmevitsadega.
Orienteerumisele aitavad kaasa ka teised, säilinud meeled. Magamistoa öökapile paigutas töö
autor kuuldavalt tiksuva kella (vt joonis 11), mis aitab kaasa orienteerumisele kuulmise abil.
Samaaegselt on antud kell ka pimedate abivahend – kella kaas on eemaldatav ning osutid ja
sihverplaat kombatavad.
3
23
Joonis 11. Kuuldavalt tiksuv kell.
Esemete märgistamiseks on mitmeid viise, näiteks taktiilne tähis (kompimisega tajutav tähis),
Braille kirjas sildid, Foxy Reader kleebistega.
Foxy Reader (vt joonis 12.) on abivahend pimedatele asjade märgistamiseks. Süsteem
võimaldab salvestada ja ülesalvestada informatsiooni kasutades pliiatsikujulist märgistajat ja
veekindlaid kleebiseid. Kleebis tuleb panna markeeritavale esemele, Foxy Readeri ots tuleb
panna vastu kodeeritud kleebist ja salvestada märgiga seotud sõnum seadmesse. Kuulamiseks
hoida seadet kleebise juures ja salvestis mängitakse ette.
Joonis 12. Foxy Reader.
Täispime inimene ei taju, kas laevalgusti põleb või mitte seepärast on lülititel märgistatud
kustuv asend taktiilse tähisega (vt joonis 13).
Joonis 13. Lülititel kustuva asendi märgistamine.
24
Kuivainete hoiustamiseks kasutatakse õppekorteris erineva kujuga purke ja topsikuid (vt joonis
14). Ühesuguse kujuga kuivainete topsikute tähistamiseks kasutas töö autor erinevaid
võimalusi: Fox Reader´i märgistega (joonisel tähistatud numbriga 1), silikoon nuppudest
moodustatud (T) täht tatra-purgil (joonisel tähistatud numbriga 2), ja täispimedale inimesele
tähenduslik kombatav kleebis (joonisel tähistatud numbriga 3).
Joonis 14. Kuivainete topsid ja nende tähistamine.
Maitseainete eristamiseks saab täispimeinimene kasutada haistmismeelt. Nõrgalt lõhnavate
maitseainete eristamiseks tähistas töö autor maitseainetopsid Foxy Readeri kleebistega (vt
joonis 15). maitseainete kasutamisel soovitab autor kallata maitseainet esmalt peopessa ja
seejärel sõrmeotsaga toidule riputada. Otse topsist maitseaineid puistates ei kontrolli nii hästi
koguseid.
Joonis 15. Maitseaine topside märgistamine Foxy Readeiga.
Kuivainete mõõtmiseks mõeldud detsiliitrilusikad pani töö autor kahanevas järjekorras
komplekti ja kinnitas juhtmevitsaga (vt joonis 16). Lusikate mahu suurused tuleb pimedal
inimesel pähe õppida (Braille kirja sildi jaoks on lusikate pind liiga väike). Täpse kuivaine
koguse saamiseks tuleb sobiva suurusega lusikale võtta kuivainet kuhjaga ja lükata kuhi
(sõrmega) tasaseks.
1 2 3
25
Joonis 16. Detsiliitri lusikad.
Toiduainete kaalumiseks on kõnelev kaal (vt. oonis 17). Kaal näitab sellele asetatud esemete
raskust grammides ja eestikeelne kõneväljund loeb tulemuse ette.
Joonis 17. Kõnelev köögikaal.
Toiduvalmistamise turvalisemaks muutmiseks saab kasutada erinevaid köögitarvikuid.
Pastapott (vt. joonis 18) on mugav kasutada nii pasta kui ka aedviljade keetmisel. Suur sõel on
ohutult eemaldatav ja kurnamise asemel saab keeduvee kraanikausi kohal sõelast välja
nõrutada.
Joonis 18. Pastapott.
26
Praadimisel on ohutum kasutada kahekordset pannilabidat (vt joonis 19), kus praetavat pala
toetatakse samaaegselt alt ja pealt.
Joonis 19. Kahekordsed pannilabidad.
Juurviljade koorimiseks on mugavam kasutada koorijat (vt joonis 20), mis on väike ja peopessa
asetatav. Võimalikult keha ligi olevad tööriistu tunnetab täispime inimene paremini.
Joonis 20. Juurviljakoorija.
Sahtlis hoiustatavatele kööginoale pani töö autor ohutuse mõttes ümber vutlari (vt joonis 21).
Joonis 21. Vutlariga nuga sahtlis.
27
Noaga hakkimise asemel saab teatud juhtudel kasutada hakkijat (vt joonis 22). Toiduainete (nt
seened, sibul) väga peenikeseks hakkimine noaga on ohtlik täispimeda inimese jaoks. Ohutum
on kasutada kinnise korpusega ja kergesti käsitletavat hakkijat.
Joonis 22. Hakkija.
Vedeliku taseme mõõtmiseks saab kasutada nivoomäärajat. Abivahend pannakse tassi küljele
rippu nii, et anduri “hargid“ on tassis sees. Vedeliku taseme tõustes anduriteni, annab
nivoomääraja helisignaaliga märku. Sama ülesannet täidab tükike korgipuud. Kui hoida kätt
tassisuu peal, kerkib kerge korgipuu koos vedeliku taseme tõusuga vastu kätt, mis annab märku
tassi täitumisest (vt joonis 23).
Joonis 23. Vedeliku taseme määramise võimalused.
Toidu valmistamisel tuleb kaaluda ja mõõta kõik vajalikud toiduained välja ning puhasta, koori
ja tükelda aedviljad enne toidu valmistama hakkamist. Autor tõi kööki libisemisvastase
28
(silikoonist) matikese (vt joonis 24), mida kasutada toidu valmistamisel tööpinnal.
Libisemisvastasel matilt on raske nõusid maha ja ümber ajada.
Joonis 24. Libisemisvastane matt.
Valminud söögi jaoks võttis töö autor kasutusele kõrgema servaga taldriku (vt joonis 25), mis
aitab vältida toidu taldrikult maha lükkamist.
Joonis 25. Kõrgema servaga taldrik.
Pimedale inimesele toitu serveerides tuleb talle teada anda, mis on taldrikul ja kus see asub
(vt joonis 26). Seda on hea teha kella numbrilauda ette kujutades (näiteks: kella ühest kuueni
on kurgi-tomati salat; kella kuuest kaheksani on keedetud tatar; kella üheteistkümnel
hakkšnitsel).
Joonis 26. Lõunasöögi tutvustamine kella numbrilaua abil.
29
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteri köögis on olemas elektripliit, millel on
puutetundliku paneeli asemel suured pööratavad nupud. Nullasendi kergemaks leidmiseks
märgistas töö autor null asendi taktiilsete märgistega (vt joonis 27). Nupud liiguvad
astmeliselt temperatuuri skaalal, selle põhjal on lihtne loendada temperatuuri suurust.
Joonis 27. Null asendi tähistamine taktiilsete märgistega elektripliidi nuppudel.
Nõudepesumasina paneelil tähistas töö autor taktiilsete märgistega kaks kõige enam
kasutatavat programmi. Üks nupp paneelil tähistab kerget (mitte väga määrdunud nõudele)
programmi ja kaks nuppu paneelil tähistab tugevamat (rasvasematele nõudele mõeldud)
programmi Lepatriinukujuline nupp keerataval nupul tähistab noole kohta (vt joonis 28). Kui
nõudepesuks kasutada kapsleid, saab vältida pesuvahendi doseerimist.
Joonis 28. Enam kasutatavate programmide märgistamine taktiilsete kleebistega
nõudepesumasina paneelil.
Praeahju paneelil tähistas töö autor nupul noole otsa ja temperatuuriskaalal enamkasutatavad
temperatuurid (100 ja 180 kraadi) taktiilsete märgistega(vt joonis 29). Kuna antud praeahjul
saab temperatuuri nuppu pöörata vaid kellaosuti liikumise suunas, siis null asendi märgistamine
pole vajalik. Null asend leidmiseks tuleb nuppu pöörata võimalikult kaugele kellaosuti
liikumisest vastupidises suunas.
30
Joonis 29. Praeahju paneelil enamkasutatavate temperatuuride ja nupu noole otsa märgistamine
taktiilsete märgistega.
Praeahju ohutuks kasutamiseks saab kasutada pikki kuumuskindlaid pajakindaid (vt joonis
30). Käed on kaetud tulekindlate kinnastega kuni küünarnukkideni - nii on enese ära põletamise
oht väikene.
Joonis 30. Pikad kuumuskindlad pajakindad.
Küpsetusaja määramiseks on hea kasutada köögitaimerit (vt joonis 31). Töö autor valis
köögitaimeri, millel on kombatav seier. Lisaks kleepis töö autor köögitaimeri numbrilaua
ümber taktiilsed märgid iga 10 minuti järel. Kella pihku haarates tunnetab välisringil olevaid
taktiilseid tähiseid ja neid loendades saab kellale keerata vajaliku ajavahemiku.
31
Joonis 31. Köögitaimer.
Lihaprae õnnestumisele aitab kaasa kõnelev lihatermomeeter (vt joonis 32). Täispime
inimene ei saa prae valmimist „silma järgi“ hinnata, selleks et aru saada, kas praad on korralikult
läbi küpsenud ja patogeensed bakterid hävinud tuleb kasutada abivahendit – kõnelevat
toidutermomeetrit. Lisaks saab seadet kasutada muude toitude temperatuuri mõõtmiseks,
näiteks rohelise ja valge tee valmistamiseks tuleb kuumutada vett 80 kraadini.
Joonis 32. Kõnelev toidutermomeeter.
Hügieeni tõttu kasutatakse vannitoas ja köögis erinevaid puhastuslappe. Et lihtsustada
puhastuslappide eristamist võeti kasutusele erineva kujuga käsnad/lapid (vt. joonis 33).
Joonis 33. Erineva kujuga küürimiskäsnad/lapid.
32
Kodukeemia pudelid märgistas tööautor Foxy Readeri kleebistega (vt. joonis 34). Erinevad
kemikaalid on tavapäraselt erinevat kujuga pudelites, kuid kuna tegu on ohtlike ainetega on
pudelite märgistamine siiski ohutuse tõstmiseks mõistlik. Ohutuse mõttes hoiustab töö autor
kodukeemia ühes karbis, millel on ka Braille kirjas peale kirjutatud karbi sisu.
Joonis 34. Kodukeemia karbi ja kemikaalide märgistamine.
Vannitoas on esemed paigutatud kindlatesse ja loogilistesse kohtadesse ning peale kasutamist
tuleb need esemed asetada tagasi oma kohale. Pimeda inimese saunalina ripub alati samas nagis.
Erineva sisuga pudelite eristamiseks on töö autor kasutusele võtnud erineva kujuga pudelid
(vt joonis 35). Suures ümaras pudelis (joonisel tähistatud numbriga 2) on šampoon ja väikeses
kandilises pudelis (joonisel tähistatud numbriga 1) on juuksepalsam. Doseerimise
hõlbustamiseks on palsami pudel pumbaga. Keha pesemiseks on töö autor kasutusele võtnud
vilditud seepi (joonisel tähistatud numbriga 3). Nii on nuustik ja seep alati koos ja pole karta
libeda seebi käest kukkumist.
Joonis 35. Erikujuliste pudelite kasutamine šampooni (2) ja palsami jaoks (1); palsami
doseerimine pumbaga (1), vilditud seep (3).
2
3
1
33
Enesehügieeniga toimetulemiseks kasutatakse kohandatud tegevusi (vt joonis 36).
Hambapastat pannakse tuubist oste suhu, mitte hambaharja harjastele. Töö autor pani
hambaharjale kummipael ümber käepideme (joonisel tähistatud numbriga 1). Kummispael
on veekindel ja kompimisel tuntav, nii eristab täispime inimene oma hambaharja teiste
pereliikmete omadest. Kreemid villis töö autor pudelitest ja tuubidest suure avausega
anumasse (joonisel märgitud numbriga 2). Suure avaga anumast on võimalik võtta sobiv kogus
kreemi ja liigne kreem anumasse tagasi panna.
Joonis 36. Hambaharja märgistamine kummipaelaga (1), suure avausega anuma kasutamine
kreemi hoiustamiseks (2).
Pesumasina paneelile kleepis töö autor taktiilsed tähised enam kaustatavad sätete
märgistamiseks (vt joonis 37). Märgistatud on pööratavate nuppude nooleotsad, kaks enam
kasutatavat temperatuuri ja kaks enam kasutatavat pesuprogrammi.
Joonis 37. Kõige enam kasutatavate pesuprogrammide ja temperatuuride tähistaine pesumasina
paneelil.
2 1
34
Pesupulbrit doseerimiseks on töö autor kasutusele võtnud (kohvi)mõõtelusika (vt joonis 38).
Lusikatäis pulbrit on paras kogus ühe masinatäie pesu pesemiseks. Lusikas võetakse pulbrit täis
ja raputatakse kuhi maha.
Joonis 38. Pesupulbri doseerimine.
Pesu sorteerimise hõlbustamiseks võttis töö autor kasutusele mitme sahtliga pesukorvi (vt
joonis 39) – heleda ja tumeda pesu jaoks erinevad sahtlid. Olemasolevale pesukorvile tekitas
autor käepärastest vahenditest vaheseina. Juba lahti riietades pannakse pesemist vajavad riided
õigesse pesukorvi sahtlisse. Autor lisas kummagi sahtli seinale kombatavad tähed H (heledad
riided) ja T (tumedad riided), et täispime inimene saaks kontrollida kummasse sahtlisse
millised riided panna. Vaheseina küljes hoiustatakse kirjaklambreid, mida kasutatakse
sokkide „paaritamisel“.
Joonis 39. Mitme sahtliga mustapesukorv.
Sokid „paaritatakse“ enne mustapesukorvi panemist (vt joonis 40) – nii saab kindel olla, et
peale pesu saab jalga panna samast paarist sokid. Sokkide „paaritamiseks“ kasutatakse
35
sokipaaritajat (joonisel märgitud numbriga 1), kirjaklambrit (joonisel märgitud numbriga 2)
või seotakse pikemad sokid (põlvikud, sukad) sõlme (joonisel tähistatud numbriga 3).
Joonis 40. Sokkide „paaritamise“ võimalused.
Pesukoti (vt joonis 41) võttis autor kasutusele ühe pesukomplekti pesemisel- nii saab kindel
olla, et peale pesu saab kanda samast komplektist aluspesu. Kotis püsib komplekt hästi koos.
Pesukotti on kasulik kasutada ka sukkade ja sukapükste pesemisel – nii ei lähe need
pesumasinas sõlme.
Joonis 41. Pesukoti kasutamine komplekti ja sukkade pesemisel.
Pesusahtli organiseerimiseks kasutab töö autor väikeste sahtlitega organiseerijat (vt joonis 42).
Igasse sahtlikesse pannakse paar sokke või sukki või komplekt pesu.
1
2
3
36
Joonis 42. Sahtli organiseerija.
Riidekapis on riided organiseeritud hooajalisuse (talveriided vs suveriided) ja värvide (sinised,
punased, mustad) järgi (vt joonis 43). Ühesuguse tegumoega (ümara kaelusega, pikkade
varrukatega) kampsunite eristamiseks õmbles töö autor kampsunitele ette erineva kujuga
nööbid - tumerohelisel kampsunil on ümmargused aukudega nööbid, helesinisel kampsunil on
ümmargused kannaga nööbid. Ka teised rohelist tooni riided tähistati ümmarguste aukudega
nööpidega. Nööbid on nähtaval kampsuni nööbisiilul (joonisel tähistatud numbriga 1),
kaunistus-elemendina pusal (joonisel tähistatud numbriga 2). Riietel, millel pole nööpe (nt T-
särk) õmbles töö autor nööbi pesemisinfo sildile (joonisel tähistatud numbriga 3). Punased
riided tähistati kandiliste nööpidega (joonisel tähistatud numbriga 4), sinised riided
ümmarguste kannaga nööpidega (joonisel tähistatud numbriga 5), rohelised riided
ümmarguste aukudega nööpidega (joonisel tähistatud numbriga 6) ja kollased riided
lillekujuliste nööpidega (joonisel tähistatud numbriga 7).
37
Joonis 43. Riiete märgistamine värvide järgi erikujuliste nööpidega.
Töö autor lisas riidekapi seinale nööpide tähenduse legendi (vt joonis 44). Täispime inimene
saab kontrollida oma mälu, missuguse nööbiga mis värvi riided on tähistatud.
Joonis 44. Nööpide tähenduse legend.
Alternatiivina võttis autor kasutusele värvimääraja (vt joonis 45). Värvimääraja abil on
võimalik määrata värve erinevast materjalist esemetel.
Joonis 45. Värvimääraja.
1
2
3 4 5 6 7
38
Täispimedal inimesel võib olla raske riideid omavahel sobitada. Töö autor soovitab kasutada
hea maitsega lähedase inimese abi riiete komplekteerimisel. Töö autor on komplekteerinud
kolm komplekti riideid ja komplekti koos hoidmiseks kasutanud erinevaid riidepuid.
Tööle minemise riiete komplekt (vt joonis 46) koosneb seelikust, lühikese varrukaga särgist ja
kampsunist. Komplekt on riputatud mitme-võimalusega riidepuule.
Joonis 46. Tööle minemise riidekomplekt mitme võimalusega riidepuul.
Piduliku riietuse komplekt (vt joonis 47) koosneb seelikust, ümara kaelusega pluusist ja
kampsunist. Riided on riputatud kahele riidepuule, kus seeliku riidepuu riputatakse aasaga
pluuside riidepuu külge. Riietus komplekti juurde sobivad ehted on riputatud ehtekotiga sama
riidepuu külge (joonisel tähistatud numbriga 1).
Joonis 47. Pidulike riiete komplekt koos ehetega.
1
39
Vabaaja riiete komplekt (vt joonis 48) koosneb pükstest, sportlikust T-särgist, kampsunist ning
sobivas värvitoonis sokkidest ja sportlikest jalatsitest. Komplekti kuuluvad jalanõud
hoiustatakse alati riidest jalatsikotis (joonisel tähistatud numbriga 1). Pluuside ja pükste
riidepuu on üksteise külge riputatud suure kirja klambri abil (joonisel tähistatud numbriga 2).
Joonis 48. Vabaaja riiete komplekt koos sobivas toonis jalanõudega, riidepuude
komplekteerimine suure kirjaklambri abil.
Vaba aja veetmine on üks tegevusteraapia töövaldkondadest. Selle valdkonna ühe näitena on
Foxy Reader´i komplektis pakk Foxy-kaarte (vt joonis 49). Mäng koosneb 52 mängukaardist,
mis on üleni kaetud koodidega. Kood on tuvastatav Foxy Reader´i abil, mistahes kaardi punktis
ja info edastatakse diskreetselt mängijale kõrvaklappide kaudu.
Joonis 49. Foxy-Cards.
1
2
40
Õppimise või vabaaja veetmise abivahendina kasutatakse professionaalset audioraamatute
kuulamisseadet Daisyplayer Victor Reader (vt joonis 50). Seade juhendab enda kasutamist
eestikeelse hääljuhendamisega. Seade võimaldab lugeda keerulisi ja rohkelt struktureeritud
õpikuid, uurimusi ja ilukirjandust. Navigeerimisel saab hüpata vajalikule leheküljele ja lisada
järjehoidjaid. Töötab aku toitel.
Joonis 50. Daisyplayer Victor Reader.
Ema rolli täitmise üheks võimaluseks on oma lapsele tähtede õpetamine ja toetamine esmase
lugemisoskuse omandamisel. Selleks, et täispime ema saaks nägijale lapsele tähti tutvustada,
pani töö autor täheklotside ülemisse vasakusse nurka Braille kirja tähega kleebise (vt joonis
51).
Joonis 51. Braille kirjas tähekleebisega varustatud täheklotsid.
41
5. ARUTELU
Uurimistöö eesmärgiks oli kohandada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorter ja koostada
selle näitel juhendmaterjal täispimeda inimese koduse keskkonna kohandamiseks.
Ümbritseva keskkonna kujundusel on täita võtmeroll täispimeda inimese iseseisval
toimetulekul, tema enesekindluse ja tegevusvõime tõusmisel ja emotsionaalsel (Jerva, et al.,
2013:7) ning vaimsel heaolul (Stevelink et al., 2014). Turvaline ja kohandatud keskkond tõstab
täispimedal inimesel iseseisvust igapäeva tegevustega toimetulemisel, vähendab
hoolduskoormust (Keskkonnakohanduse…2018:5) ja võimaldab pikemalt elada kogukonnas
(Curtin 2017: 691). Juhend kui tekstiline õppematerjal kirjeldab tegevuse sooritamist või õpetab
kasutama objekti (Villems et al. 2015) nt abivahendit või kohandatud vahendit. Tekst on kõige
levinum juhendi esitamise viis, sest teksti koostamine ei vaja spetsiifilisi vahendeid ning
materjali muutmine on kiire ja lihtne (Tuul ja Johanson 2019).
Kuna iga inimene on isiksus ja iga olukord on unikaalne, siis kasutatavad strateegiad sõltuvad
antud füüsilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast (Smallfield jt 2017), aga ka pimeda
inimese isiksusest ja tema tahtest (Falkenberg et al. 2013). Toimetuleku oskuste omandamisel
tuleb arvestada pimedaks jäämise aega. Inimesed, kes on olnud pimedad sünnist saati (või
jäänud pimedaks väikelapsena) kulub uute oskuste õppimiseks rohkem aega kui täiskasvanu
eas pimedaks jäänud inimestel (Nägemispuudega inimeste… 2015-2016).
Antud juhend on sobiv kasutamiseks nii inimesele, kes on sünnist saati pime kui ka
hilispimedale, sest juhendmaterjalis on universaalsete kohanduste kõrval välja pakutud
alternatiivseid võimalusi kohanduste tegemiseks kasutades Barille kirja või Foy Readeri
kleebiseid. Kõigil inimestel peavad olema võrdsed võimalused enesemääratluseks ja õigus
osaleda oma elus, seepärast ongi kohanduste peamine eesmärk täispimeda inimese
tegevusvõime parendamine ning seeläbi tema iseseisvuse suurendamine, võrdsete võimaluste
loomine ja elukvaliteedi tõstmine.
Töö autor on täheldanud vaatluse teel isiklikus tööpraktikas Nägemispuudega Inimeste
Rehabiliteerimiskeskuses iseseisvumise positiivset mõju inimese enesetundele ja
emotsionaalsele heaolule. Kui inimene saab hakkama igapäevaste tegevustega ja suudab täita
ühiskondlikke rolle (lapsevanema, abikaasa jne) tõuseb tema enesekindlus ja iseteadvus ning
nii on ta valmis osalema oma elu kujundamises ja võtab vastutuse valikute eest.
42
Käesolev töö seoti Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteriga, sest see õpikeskkond on
ligipääsetav paljudele huvigruppidele – tegevusterapeutidele, tegevusjuhendajatele,
sotsiaaltöötajatele ning töös kirjeldatud sihtgrupile ja nende pereliikmetele. Töö autor katsetas
kõik kohandused ja strateegiad ise läbi ja antud reaalses keskkonnas saab strateegiate ja
kohanduste toimimist kontrollida. Koostatud kirjalik juhendmaterjal kuulub terapeutiliste
tegevused tegevusteraapias uurimissuuna alla. Õppekorteri kohandamine aitab näitlikustada
pimedale sobivaid kohandusi nii üliõpilastele kui kolleegidele ja kuulub seega tegevusterapeudi
kompetentsi ja professionaalse arengu uurimissuuna alla.
Juhendmaterjal on kergesti kättesaadav, sest on veebis leitav; materjali on võimalik korduvalt
üle lugeda ja seega läbitöötatav omas tempos; võimalik lugeda ekraanilugemisprogrammiga,
seega saab seda juhendit lugeda ka täispime inimene; pildid on illustreerivaks materjaliks ja
suunatud täispimeda inimese lähikondsetele ja temaga koos töötavatele spetsialistidele.
Juhendmaterjali pildimaterjali loomisel ja kujundamisel oli suureks abiks autori töökaaslased
ja pereliikmed. Kõige keerulisem oli riidekapi organiseerimise illustreerimiseks pildistatavat
materjali hankida. Ka siin oli suur abi töö autori pereliikmetest.
Probleemina võib välja tuua, et kõikidele inimestele ei sobi kõik kohandused, mis on välja
pakutud antud töös ja samas pole nimekiri kohandustest kaugeltki lõplik ega täiuslik. Töö autor
rõhutab, et iga (täispime) inimene on isiksus ja kõik kohandused ning strateegiad tuleb välja
valida koostöös nende kohanduste ja strateegiate kasutajaga. Samuti tuleb silmas pidada iga
inimese individuaalset õppimis- ja kohanemiskiirust, uute kohandustega harjumiseks tuleb anda
piisavalt aega.
Antud tööd raames tehtud kohandusi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris saab kasutada
õppetöös. Üliõpilased ja täiendkoolitusel osalejad saavad tutvuda nii juhendiga kui
kohandustega õppekorteris ja neid praktiliselt katsetada. Veebis kättesaadava juhendiga saavad
tutvuda täispimedad inimesed ja nende pereliikmed; tegevusterapeudid, tegevusjuhendajad,
sotsiaaltöötajad, ja teised spetsialistid, kes töötavad nägemispuudega inimestega oma
igapäevatöös.
Ettepanekud:
1. Kasutada täispimeda inimese jaoks tehtud kohandusi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli
õppekorteris üliõpilaste ja tegevusterapeutide simulatsioonõppe eesmärgil.
43
2. Levitada veebis kättesaadavat juhendmaterjali nägemispuudega inimestele suunatud
organisatsioonide kaudu (nt Eesti Pimedate Liit).
3. Teha juhend kättesaadavaks Eesti Tegevusteraapia Liidu kodulehe kaudu
tegevusterapeutidele, kes saavad seda kasutada oma igapäevases töös.
44
JÄRELDUSED
● Täispimedal inimesel on takistatud peaaegu kõik igapäevategevuste valdkonnad: enese
eest hoolitsemine, õppimine, töötamine ja vaba aja veetmine. Kõige rohkem on
takistatud liikumine. Täispimeda inimese jaoks on koduse keskkonna kohandamine ja
positiivsete toimetulekustrateegiate kasutamine võtmetähtsusega iseseisvalt hakkama
saamisel igapäevaste tegevustega ja emotsionaalse heaolu säilitamisel. Pimeda inimese
tegevusvõime sõltub põhiliselt puuet kompenseerivate oskuste tasemest. Toimetuleku
oskuste omandamise kiirus sõltub pimedaks jäämise ajast (väikelapseeas või
täiskasvanu eas pimedaks jäänud), isiksuse omadustest ja tahtest. Kasutatavad
toimetulekustrateegiad sõltuvad antud füüsilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest
keskkonnast, aga ka igast konkreetsest isikust, tema füüsilistest omadustest,
emotsionaalsest seisundist, isiksuse omadustest.
● Kohandused ja strateegiad valiti tuginedes autori enda töökogemusele ja
Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse sotsiaaltöötaja Janne Jerva poolt
antud sisendile. Strateegiate ja kohanduste valikul lähtuti õppekorteri materiaalsest
baasist (korteri suurus, ruumide otstarbeline jaotus, mööbli ja kodutehnika paigutus ning
teiste õppevahendite olemasolu ja paigutus). Samuti on silmas peetud kohanduste
võimalikku laia ulatust ja teemade ringi ning et kohandused oleksid võimalikult kergesti
teostatavad koduste vahenditega ja ei nõuaks suuri kulutusi, seega majanduslikult
kättesaadav suurele osale pimedatele inimestele. Antud töö seoti Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooli õppekorteriga, sest see õpikeskkond on ligipääsetav paljudele huvigruppidele
– tegevusterapeutidele, sotsiaaltöötajatele ning täispimedatele ja nende pereliikmetele.
Juhendmaterjal on kergesti kättesaadav veebis; materjali on võimalik korduvalt üle
lugeda ja seega läbitöötatav omas tempos; juhendit on võimalik lugeda
ekraanilugemisprogrammiga, seega saab seda juhendit lugeda ka täispime inimene;
pildid on illustreerivaks materjaliks ja suunatud täispimeda inimese lähikondsetele ja
temaga koos töötavatele spetsialistidele.
45
KASUTATUD KIRJANDUS
Curtin , M., Egan, M., Adas, J. (2017) Occupational Therapy for People Experiencing Illness,
Injuri or Impairment. Promoting occupation and participation. Seven Edition.
Eesti Pimedate Liit. Vaadatud 6.12.2019 https://pimedateliit.ee/info/nagemispuue/
Eesti kompetentsikeskus. Võrdsed võimalused. Nägemispuue. Vaadatud 26.03.2020
https://kompetentsikeskus.sm.ee/vordsed-voimalused/nagemispuue/
Falkenberg, V., Kotsjuba, D., Lepik, P-R., Levald, A., Lillemaa, M., Lubjak, I., Maas, H.,
Melioranski, R-H., Mikola, A., Keetsalu, K., Pukk, M., Rummel, K., Vikla, T-K., Valk, K.,
(2013) Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine. Juhendmaterjal. Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti
Kunstiakadeemia.
ICD-11 For Mortality and morbidity statistics (Version: 05/2021). Vaadatud 20.05.2021
https://icd.who.int/browse11/l-m/en#/http://id.who.int/icd/entity/1103667651
Janne Jerva kirjavahetus Külli Kärt´iga, 30.03 2021, kirjavahetus töö autori valduses.
Jerva, J., Ilgina, O., Kõiv, A., Peetsalu, O. (2013). Nägemispuudega inimeste
rehabilitatsiooniteenused. Juhendmaterjal. Tallinn.
Kamariah, A., Selatan, S., Atmowarddoyo, H., Salija, K., (2018). Developing Authentic-based
Instructional Materials for Writing Skill. Journal of Language Teaching and Research, Vol.9,
No 3, pp.591-599, May 2018. Vaadatud 22.05 2021
file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Developing_Authentic-
based_Instructional_Materials%20(2).pdf
Keskkonna kohanduse abimaterjal kohaliku omavalitsuse spetsialistidele. (2018)
Sotsiaalministeerium. Vaadatud 6.12.2019
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Abivahendid/Kohandamine/keskonna_kohandamise_abimaterjal_kohaliku_omavalitsu
se_spetsialistidele.pdf
Kingisepp, P.-H. (2017) Inimese füsioloogia. Tartu Ülikool.
46
Kulderknup, E (koostaja) (2009) Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu
hindamine ja toetamine.
Kutsestandardid: tegevusterapeut, tase 6. (2018). Vaadatud 23.01.2020
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10684200
Nel, N. & Stellenberg, E. L. (2015). Nursing students’ perception of simulation as a clinical
teaching method in the Cape Town Metropole, South Africa. African Journal of Health
Professions Education, 7(2):176-179, doi:10.7196/AJHPE.363. Vaadatud 11.05.2021
https://scholar.sun.ac.za/handle/10019.1/99717
Nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime hindamisvahend. Hindamisvahendi kirjeldus
ja kasutusjuhend. Eesti Pimekurtide Tugiliit. Tallinn 2015-2016
Piper,B., Sitabkhan, Y., Mejía, J., Betts, K. (2018). Effectiveness of Teachers´Guides in the
Global South: Scripting, Learning Outcomes, and Classroom Utilization. RTI Press Publication
No. OP-0053-1805. Research Triangle Park, NC: RTI Press. DOI:
10.3768/rtipress.2018.op.0053.1805 Vaadatud 20.05.2021
https://doi.org/10.3768/rtipress.2018.op.0053.1805
Presado, M. H. C. V., Colaco, S., Rafael, H., Baixinho, C.L., Félix, I., Saraiva, C., Rebelo, I.
(2018) Learning with High Fidelity Simulation. Ciéne. Sa´udecoletiva vol.23 no.1 Rio de
Janeiro. Vaadatud 11.05.2021 https://www.scielo.br/scielo.php?pid=S1413-
1232018000100051&script=sci_arttext&tlng=en
Radomski, M. V., Lathman, C.T (2014) Occupational Therapy for Physical Dysfunction. Seven
Edition.
Rannat, M. (2011) Õppejõudude toimetulekustrateegiad emotsioonide juhtimiseks
auditooriumis. Vaadatud 20.02. 2020 http://andragoogika.tlu.ee/?page_id=320
Rai,P., Rohatgi, J., Dhaliwal, U. (2019) Coping strategy in persons with low vision or blindness
– an exploratory study. Indian Journal of Ophthalmology. Vaadatud 3.03.2021
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6498927/
Smallfield, S., Berger, S., Hillman, B. Saltzgaber, P., Giger, J. Kaldenberg, J. (2017) Living
with Low Vision: Strategies Supporting Daily Activity.
47
Stevelink, S. A. M., Malcom, E. M., Fear, N., T. (2014) Visula impairment, coping strategies
and impact on daily life: qualitative study among working-age UK ex-service personnel. BMC
Public Health volume 15. Article number 1118 (2015) Vaadatud 20.05 2021
https://bmcpublichealth.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12889-015-2455-1
Tuul, V., Johanson, M. (2019) Tähendust loovad õppematerjalid. Diginobe. Vaadatud 5.05.
2021 https://www.diginobe.ee/post/t%C3%A4hendust-loovad-%C3%B5ppematerjalid
Vainu, V.(toim.) (2020) Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. Tellija:
Sotsiaalministeerium. Vaadatud 20.05.2021 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uur
ing_som.pdf
Vassenin, A. (2003) Nägemispuudega inimesed. Puuetega Inimeste Koda. Tallinn.
Villems, A., Aluoja, L., Pilt, L., Naulainen, M.-M., Kusmin, M., Rogalevitš, V. Tokko, U.
(2015) Digitaalse õppematerjali loomise soovitused. Juhend digitaalse õppematerjali autorile.
Vaadatud 5.05.2021 https://oppevara.edu.ee/kvaliteet/#helimaterjal
Waters, J. (2017) Organizationand Lighting Tips to Ensure the Safet of a Person with a Visual
Ipairment
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020. Rahandusministeerium. Vaadatud
21.01.2020 https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/ukp_rakenduskava_2014-
2020.pdf
1
Lisa 1
JUHEND TÄISPIMEDA INIMESE KODUSE KESKKONNA KOHANDAMISEKS
Antud juhend on kätte saadav veebis, mis annab võimaluse juhendit lugeda
ekraanilugemisprogrammiga, nii saad ise juhendiga iseseisvalt tutvuda ja vajadusel korduvalt
lugeda. Juhend on jaotatud viieks peatükiks. Need on: üldised juhised, kohandused köögis,
kohandused vannitoas, kohandused garderoobis ja kohandatud vaba aja tegevused. Enne
esimest peatükki leiad sisukorra. Kui klõpsad sisukorras peatüki nimetusel jõuad kohe soovitud
peatüki algusesse. Kõik kohandused on varustatud piltidega. Pildid on varustatud allkirjadega,
mis annab esmase ettekujutuse, mis pildil on. Vajadusel palu pilte kodustel endale kirjeldada.
Kõiki pilte on võimalik suurendada, et kujutisest selgem ülevaade saada.
SISUKORD
1. ÜLDISED JUHISED 2
2. KOHANDUSED KÖÖGIS 7
3. KOHANDUSED VANNITOAS 15
4. KOHANDUSED GARDEROOBIS 19
5. KOHANDATUD VABA AJA TEGEVUSED 23
2
1. ÜLDISED JUHISED
Täispime inimene peab õppima toime tulema igapäevase eluga nägijate maailmas.
Seega:
-Andke endale aega kohanemiseks ja õppimiseks. Mõned katkised taldrikud ja tassid on
tühiseks õppemaksuks.
-Andke endale aega tegutsemiseks. Ütleb ju vanasõnagi: Aega on, asja saab!
-Andke endale aega ja võimalust teha asju, millega ise hakkama saate. Parim õpetaja on
kogemus.
Kõik muudatused ja kohandused ei sobi kõikidele, valige enda jaoks välja need
kohanduse, mis sobivad just teie perele.
Kõik muudatused, mida kodus ette võetakse, tuleb koos läbi arutada, et kõik pereliikmed
oleksid uuendustest teadlikud ja see sobiks kõikidele. Leppige kokku, mida, miks ja kuidas
tehakse. Võimalusel kaasake kogu pere kohanduste tegemise juurde.
Peitke kappidesse ja sahtlitesse ebavajalikud (nips)asjakesed, mis võivad laualt, kummutilt,
kapilt kergesti maha kukkuda. Kõikidele asjadele (ka kapiriiulitel ja sahtlites) tuleb leida nende
õige koht ja asjad peavad alati olema nendel õigetel kohtadel. Asjade otsimisele kulutatud aeg
on raisatud aeg.
Kapi ümberorganiseerimisel ära ole ise ainult juhendaja. Asjade paigutus jääb paremini meelde,
kui saad neid asju ise paigutada. Igapäevaselt kasutatavad esemed seisku käepärast, aga ikka
oma kindlal kohal.
3
Ühed väga tähtsad iga päevaselt kasutusel olevad pisikesed
esemed on võtmed. Et võtmeid oleks kerge leida on
mõistlik võtmete riputamiseks panna välisukse lähedusse
võtmekonks.
Pildil: Võtmekimp
võtmekonksu otsas.
Pildil: Kombatavad südamekujulised
kleebised laetule lülitil.
Et laevalgusti ei jääks põlema, kui kõik kodust
lahkuvad, märgista lülititel kustuv asend taktiilse
tähisega.
Kui kodus on tahveluksed, siis nende servad
võisvad olla päris teravad ja võib end ära lüüa.
Kui võimalik asenda tahveluksed lükanduste või
voldikuste vastu.
Kui vahetuse ei ole võimalik tuleb (tahvel)uksed
hoida kas pärani lahti või täiesti kinni.
Kui otsid midagi kapist või sahtlist, lükka uksed
ja sahtel kindlasti kohe kinni, kui tarvilik ese on
leitud. Pane asjad tagasi oma kohale kohe kui
oled selle kasutamise lõpetanud.
Pildil: Lükand uksed kapi ees ja
voldikuks magamistoa ees.
4
Lahtiselt kulgevad elektrijuhtmete taha on kerge
komistada. Lase juhtmed peita juhtmekarbi (1)
alla või ümbritseda juhtmetoruga (2) või
ohjeldada juhtmevitsadega (3).
Pildil: Elektrijuhtmete
ohjeldamine juhtmevitsaga.
Pildil: Must juhtmetoru ja valge
juhtmekarp.
Liikumisel võivad takistuseks olla kõrge karvaga vaibad. Kaalu kõrgete vaipade
väljavahetamist madalate vaipade vastu. Kui põrand on libe ja vaip läheb kergelt krussi
on komistamise ja kukkumise oht suur. Et vaibad paigalt ei libiseks kasuta vaibavõrku või
kleebi vaip kahepoolse vaibateibiga põranda külge kinni.
Pildil: Vaiba alla on kummine vaibavõrk.
Pildil: Vaiba kinnitamine põrandale
kahepoolse teibiga.
1
2
3
5
Koju tulles ei tohi keegi enam jäta jalanõusid
esiku vaibale laiali, vaid jalatsid tuleb tõsta
alati jalatsiriiulile. Esikus olev (pori)vaip (1)
aitab kaasa orienteerumisele ja n.ö musta
tsooni markeerimisele - esiku vaibast edasi
välisjalanõudes ei minda. Kuna pimedal
inimesel on raskem tasakaalu hoida on hea
mõte esikusse paigutada tool või muretseda
istumisplaadiga jalanõuriiul (2). Riidenagi (3)
toetagu madalale kettale – kõrgetele ja harali
asetsevate jalgade taha on kerge komistada.
Pildil: Riidenagi, mis toetub madalale
kettale, selle kõrval istumisplaadiga
jalanõuriiul, riiuli ees tume porimatt.
1
2
3
6
Oma kohale peab jääma ka mööbel. Püsiv ja tuttav
keskkond annab turvatunde ja aitab orienteerumisel.
Siiski tuleb mööblipaigutus üle vaadata, et tekitad
(võimalikult) sirged ja selged käigukoridorid.
Käigukoridorid tuleb alati tühjad hoida. Kergmööbel
(nagu näiteks toolid, taburetid, toolid, kott-toolid,
serveerimislauakesed, istumispallid jne) tuleb peale
kasutamist kohe oma kohale panna.
Samuti ei tohi jätta esikupõrandale vedelema spordi- või
ostukotte. Ka natukeseks ajaks mitte - nende otsa on
kerge komistada.
Pildil: Mööblipaigutus saartena,
sirged ja selged käigukoridorid
Pildil: Äratuskell öökapil.
Orienteerumisel saab appi võtta ka teised meeled. Kõvasti
tiksuv kell öökapil annab heliga märku, millises suunas
peab liikuma, et öökapini (ja selle kõrval asuva voodini)
jõuda.
7
2. KOHANDUSED KÖÖGIS
Vaip võib olla heaks orientiiriks ja asukohamäärajaks.
Näiteks võid köögis kraanikausi esise markeerida
madala vaibaga. (Teibituna põranda külge või
kasutades vaibavõrku.) Vaipa jala alla tunnetades saad
kindel olla, et oled jõudnud soovitud kohani.
Pildil: Väikese vaibaga kraanikausi
asukoha markeerimine.
Pildil: Vutlariga nuga köögiriistade
sahtlis.
Teravad noad võivad olla ohtlikud, kui neid
sõrmedega vaadata. Nuge saab ohutult hoiustada
noapakus. Kui hoiad teravaid nuge sahtlis, siis on
turvalisem, kui neil on katted peal. Uued noad osta
kohe katetega (Lilla vutlariga nuga sahtli keskel).
Kuid vanadele headele nugadele saab ise
kleeplindist ja kartongist sobivas suuruses katted
teha.
Pildil: Kinnise korpusega, sakilise teraga
hakkija.
Noaga hakkimise asemel saab teatud juhtudel
kasutada hakkijat. Toiduainete (nt seened, sibul)
väga peenikeseks hakkimine noaga võib olla ohtlik.
Ohutum on kasutada kinnise korpusega ja kergesti
käsitletavat hakkijat.
8
Juurviljade koorimiseks on mugavam kasutada
koorijat, mis on väike ja peopessa asetatav.
Võimalikult keha ligidal olevad tööriistu on
parem tunnetada. Koorija seljal on
sõrmusekujuline aas, kui sealt keskmine või
sõrmuse sõrm läbi pista, püsib koorija kindlalt
peopesas.
Pildil: Ümarakujuline aedvilja-koorija.
Pildil: Tangide kujuline pannilabidas.
Praadimisel on ohutum kasutada kahekordset
pannilabidat, kus praetavat pala toetatakse
samaaegselt alt ja pealt.
Võimalusel asenda pikad ja kitsad (seega kergesti
ümberminevad) nõud madalamate ja laiapõhjalistega.
Laiapõhjalised nõud on stabiilsemad ja ei lähe kergesti ümber
kui neid kogemata müksata.
Pildil: Klaasist laiapõhjaline teekann.
Vedeliku taseme mõõtmiseks saab kasutada
korgipuud (1). Kui hoida kätt tassisuu peal,
kerkib kerge korgipuu koos vedeliku
taseme tõusuga vastu kätt, mis annabki
märku tassi täitumisest.
Sama ülesannet täidab nivoomääraja (2).
Abivahend pannakse tassi küljele rippu nii,
et anduri “hargid“ on tassi sees.
Vedeliku taseme tõustes anduriteni, annab
nivoomääraja helisignaaliga märku. Seda
abivahendit on hea kasutada kuuma vee
tassi valamisel.
Pildil: tassi täituvuse määramine korgipuust
tükikesega ja vedelikunivoo määrajaga.
1 2
9
Kuivainete hoiustamiseks vali erineva
kujuga purgid ja anumad. Näiteks hoia
jahu madalas kandilises purgis,
hommikusöögi helbeid kõrges
ümmarguses purgis, kaerahelbeid aga
poepakendis.
Kui köögis on kasutusel ühesugused
kuivaine anumad saab nende eristamiseks
kasutada mitmeid viise. Näiteks kleebid
tatratopsikule silikoonnupukestest T täht;
suhkrutopsikule kleebi kergesti kombatav
(südame kujuline) kleeps.
Pildil: Kuivainekapp kuue kuivaine anumaga ja
erinevate tähistamisvõimalustega.
Kõige kindlam ja informatiivsem on purkide tähistamiseks kasutada abivahendit nimega
Foxy Reader. Abivahend on kaheosaline: kodeeritud kleebised (pildil valge punase servaga
ümmargune kleebis) ja pliiatsikujuline märgistaja.
Pildil: Abivahend Foxy
Reader, kleebised, laadija.
Foxy Reader on abivahend nägemispuudega
inimestele asjade märgistamiseks. Süsteem
võimaldab salvestada ja ülesalvestada
informatsiooni kasutades pliiatsikujulist
märgistajat ja veekindlaid kleebiseid. Kleebis
tuleb paigutada markeeritavale esemele, Foxy
Readeri ots tuleb panna vastu kodeeritud kleebist
ja salvestada märgiga seotud sõnum seadmesse.
Kuulamiseks hoida seadet kleebise juures ja
salvestis mängitakse ette.
10
Maitseaineid võid eristada lõhna järgi. Kuid
kui erinevaid maitseaineid on palju võid
maitseainetopsikud märgistada Foxy
Readeri märgistega.
Et mitte toiduvalmistamisel maitseainetega
liialdada, vala maitseainet peopessa ja siis
riputa näpuotsaga toidule. Otse topsikust
riputades ei kontrolli nii hästi maitseaine
kogust ja võib road kergesti üle maitsestada.
Pildil: Kolm maitseaine topsikut, mille
korkidel on Foxy Readeri kleebised.
Pildil: Silikoonist matike laual, mille peale
on asetatud kauss ja kuivaine purgid.
Enne kui hakkad süüa tegema, kaalu välja kõik
kuivained, mõõda välja vedelikud, puhasta ja
tükelda aedviljad.
Kasuta ettevalmistuste ajal silikoonist või
kummist matikest. Nii ei libise nõud ega
(kuivaine)topsikud maha.
Pildil: Detsiliitrilusikad
kasvavas järjekorras.
Pildil: Abivahend – kõnelev köögikaal
Kuivainete mõõtmiseks kasuta detsiliitrilusikaid.
Hea, kui kõik lusikad on suuruse järjekorras
komplektis. Lusikate mahu suurused tuleb pähe
õppida, sest Braille kirja sildi jaoks on lusikate
pind liiga väike. Täpse kuivaine koguse saamiseks
võta sobiva suurusega lusikale kuivainet kuhjaga
ja lükata kuhi (sõrmega) tasaseks.
Toiduainete kaalumiseks on võimalik kasutada
kõnelevat kaalu. Kaal näitab ainete raskust
grammides ja eestikeelne kõneväljund loeb
tulemuse ette.
11
Pildil: Taktiilsete märgiste
ja kombatava seieriga
köögitaimer.
Küpsetusaja määramiseks kasuta köögitaimerit. Vali
kombatava seieriga köögitaimeri, kleebi numbrilaua
ümber taktiilsed märgised teatud aja (nt iga 10 minuti)
järel. Kella pihku haarates tunnetad välisringil olevaid
taktiilseid tähiseid ja neid loendades saab kellale
keerata vajaliku ajavahemiku.
Kuna roa valmimist ei saa „silma järgi“
hinnata kasuta lihaprae õnnestumiseks
kõnelevat toidutermomeetrit.
Sama seadet saab kasutada muude toitude
temperatuuri mõõtmiseks, näiteks rohelise ja
valge tee valmistamiseks tuleb vett kuumutada
80 kraadini.
Pildil: Abivahend – kõnelev
toidutermomeeter.
Pildil: Elektripliit, millel on
suured kombatavad nupud,
null asendi märgistus
taktiilsete märgistega.
Võimalusel eelista kodutehnikat, millel on
puutetundliku paneeli asemel suured pööratavad
nupud. Veelgi parem, kui nupud ei liigu sujuvalt
vaid annavad „jõnksudega“ teada igast
temperatuuri muutusest.
Pliidinuppude nullasendi kergemaks leidmiseks
märgista null asend taktiilsete märgistega.
Vajadusel lisa temperatuuri skaalale taktiilsed
märgised, milliseid temperatuure kõige
sagedamini kasutate
12
Tähista praeahju nupul noole ots ja
temperatuuriskaalal kõige vajalikumad
temperatuurid. Antud praeahjul saab nuppu
keerata vaid kellaosuti liikumise suunas, siis
temperatuuriskaalal nulli tähistamine pole
vajalik – nool jääb kellaosuti liikumise
vastassuunas liigutamisel null asendisse
seisma.
Pildil: Pikad kuumuskindlad pajakindad.
Pildil: Praeahju paneelil temperatuuride
märgistamine
Praeahju ohutuks kasutamiseks kasuta pikki
kuumuskindlaid pajakindaid, nii on käed
kaetud tulekindlate kinnastega kuni
küünarnukkideni ja enda ära põletamise oht
minimaalne.
Vali toidu serveerimiseks kõrgema servaga
taldrik, mis aitab vältida toidu taldrikult maha
lükkamist.
Pildil: Lõunasöök kõrge äärega taldrikul.
13
Kui keegi pereliikmetest serveerib sulle toidu,
palu teada anda, mis on taldrikul ja kus see asub.
Seda on hea teha kella numbrilauda ette
kujutades (näiteks: kella kaheteistkümnest
kuueni on kurgi-tomati salat; kella kuuest
kaheksani keedetud tatar; kella üheteistkümnel
hakkšnitsel).
Pildil: Lõunasöögi komponentide aukoha
kirjeldamine kella numbrilaua alusel.
Pildil: Nõudepesumasina esipaneel
taktiilsete märgistega.
Pildil: Nõudepesumasina kapslid.
Kui nõude pesemine on olnud siiani
Sinu ülesanne, siis nii võiks see ka
edaspidi olla. Markeeri
nõudepesumasina paneelil
enamkasutatavad programmid ja muud
vajalikud nupud taktiilsete märgistega.
Pesuaine doseerimise asemel on
mugavam kasutada nõudepesukapsleid.
14
Hügieeni tõttu kasuta vannitoas oma ja
köögis oma puhastuslappi. Et lihtsustada
puhastuslappide eristamist kasutage
köögis ja vannitoas erineva kujuga
käsnasid/lappe.
Pildil: Tekstiilist puhastuslapp ja küürimiskäsn.
15
3. KOHANDUSED VANNITOAS
Kõige tähtsam reegel on: Kõik asjad peavad olema omal kohal! Pane iga ese kindlasse ja
loogilisse kohta. Kasutad ja paned õigesse kohta tagasi. Sinu saunalina rippugu alati samas
nagis.
Pildil: Pappkast kodukeemiaga.
Pildil: Braille kirjas silt kodukeemia
kastil.
Kogu kokku ja hoiusta kodukeemia ühes karbis. Kui valdad Braille kirja, tähista karp Braille
kirja sildiga. Erinevad kemikaalid on tavapäraselt erinevat kujuga pudelites. Kui sul on väga
hea mälu võid pudeli kuju ja siu pähe õppida. Kuid kuna tegu on ohtlike ainetega on pudelite
märgistamine siiski ohutuse tõstmiseks mõistlik. Kasuta Foxy Readerit.
Hambapasta kogust on raske doseerida. Pane
hambapastat tuubist oste suhu, mitte
hambaharja harjastele. Nii saad kindel olla, et
tarvitad paraja koguse pastat.
Kui hoiate pereliikmete hambaharju koos,
pane enda hambaharjale kummipael (1)
ümber käepideme. Kummipael on veekindel
ja kompimisel tuntav, nii eristad oma
hambaharja teiste pereliikmete omadest.
Pildil: Suure suuga anum (2) kreemi jaoks,
hambahari (1), hambapasta hoidikus.
Kreemid villi pudelitest ja tuubidest suure avausega anumasse (2). Suure avaga anumast on
mugav võtta sobiv kogus kreemi ja liigne kreem anumasse tagasi panna.
1
2
16
Pildil: Duššinurk: erineva kujuga pudelid
šampooni (2) ja palsami (1) jaoks, vilditud
seep (3).
Erineva sisuga pudelite eristamiseks kasuta
erineva kujuga pudelid. Nt suures ümaras
pudelis on šampoon (2) ja väikeses
kandilises pudelis (1) on juuksepalsam.
Doseerimise hõlbustamiseks kasuta
pumbaga pudelit.
Keha pesemiseks kasuta vilditud seepi (3).
Nii on nuustik ja seep alati koos ja pole karta
libeda seebi käest kukkumist.
Pildil: Pesumasina paneel taktiilsete märgistega.
Pesumasina paneelile kleebi taktiilsed märgised enam kaustatavad sätete märgistamiseks.
Antud juhul on märgistatud pööratavate nuppude nooleotsad, kaks enam kasutatavat
temperatuuri ja kaks enam kasutatavat pesuprogrammi.
1 2
3
17
Pesupulbrit doseerimiseks on kasuta
(kohvi)mõõtelusikat. Lusikatäis pulbrit on paras
kogus ühe masinatäie pesu pesemiseks. Võta
lusikatäis pesupulbrit ja raputa kuhi maha.
Pildil: Pesupulber karbis, mõõtelusikas.
Pildil: Tugevast papist vaheseinaga pesukorv.
Pesu sorteerimise hõlbustamiseks võta
kasutusele mitme sahtliga pesukorv – heleda ja
tumeda pesu jaoks erinevad sahtlid.
Olemasolevale pesukorvile on lihtne tekitada
käepärastest vahenditest vahesein.
Juba lahti riietades pane pesemist vajavad riided õigesse pesukorvi sahtlisse. Pesukorvi
vaheseina küljes hoiusta pisikesi kirjaklambreid, mida kasutatakse sokkide „paaritamisel“.
Pildil: Pesukorv. Pesukorvi vaheseinal kombatavad tähed T ja H.
Pane näiteks kummagi sahtli seinale kombatavad tähed H (heledad riided) ja T (tumedad
riided), et saaksid kontrollida kummasse sahtlisse millised riided panna.
18
Sokid „paaritata“ enne mustapesukorvi
panemist – nii saad kindel olla, et peale pesu
saad jalga panna samast paarist sokid.
Sokkide „paaritamiseks“ on mitmeid
võimalusi:
1) kasuta abivahendit nimetusega
sokipaaritaja,
2) edukalt saab asendab spetsiaalse
abivahendi käepäraste
kirjaklambritega,
3) pikemad sokid (põlvikud, sukad) seo
lihtsalt sõlme.
Pildil: Sokkide paaritamise erinevad viisid.
Pildil: Pikkade sokkide paaritamine
sõlmimise teel.
Pildil: pesukoti kasutamine
pesukomplekti ning sukkade/ sukapükste
pesemisel.
Kasuta pesukotti ühe pesukomplekti pesemisel-
nii saad kindel olla, et peale pesu saab kanda
samast komplektist pesu. Kotis püsib komplekt
hästi koos.
Pesukotti on kasulik kasutada ka sukkade ja
sukapükste pesemisel – nii ei lähe need
pesumasinas sõlme.
19
4. KOHANDUSED GARDEROOBIS
Riidekapis organiseeri riided hooajalisuse järgi. Paki suveks kasukad ja paksud joped
kottidesse/karpidesse/riidekirstudesse ja tee ruumi suvekleitidele. Mida vähem segajaid sul
kapis on seda kiiremini leiad otsitava eseme.
Pildil: Kaks sama lõikega
kardigani erinevate
nööpidega nööbiliistul.
Kapis olevad riided rühmita värvide järgi. Ühesuguse
tegumoega (ümara kaelusega, pikkade varrukatega)
kampsunite eristamiseks lase õmmelda kampsunitele
ette erineva kujuga nööbid. Nt tumerohelisel kampsunil
on ümmargused aukudega nööbid, helesinisel
kampsunil on ümmargused kannaga nööbid. Ka teised
rohelist tooni riided tähista ümmarguste aukudega
nööpidega.
Nööbid võivad olla kampsuni nööbisiilul
(1), kaunistus-elemendina pusal (2),
riietel, millel pole nööpe (nt T-särk) õmble
nööp pesemisinfo sildile (3).
Eri-värvi riietele lase õmmelda
erikujulised nööbid. Nt punastele riietele
lase õmmelda kandilised nööbid (4),
sinistele riietele ümmargused kannaga
nööbid (5), rohelistele riietele
ümmargused aukudega nööbid (6),
kollastele riietele lillekujulised nööbid (7).
Pildil: Kolm rohelist värvi riideeset.
Pildil: Neli erinevat värvi riideeset.
1
2
3
4 5 6 7
20
Kirjuta Braille kirjas värvide nimetused kleep-paberile.
Lase kodustel iga sõna juurde kleepida /õmmelda selle
kujuga nööp, mis tähistab seda värvi riideid. Nii saad
endale spikri. Kleebi spikker kapiukse siseküljele või
siseseinale, kus saab meelde tuletada, mis kujuga nööp
mis värvi riideid markeerib.
Pildil: Spikker nööbikujude sidumiseks riiete värviga.
Alternatiivina saab kasutada abivahendit
„värvimääraja“. Garderoobis on palju pisikesi
riideesemeid (nt sokid) kuhu nööpi õmmelda ei
saagi. Värvimääraja abil on võimalik määrata värve
erinevast materjalist esemetel u 120 erinevas
värvitoonis.
Pildil: Abivahend – värvimääraja.
Sama abivahendiga saab määrata ruumi valgustust – päevasel ajal aitab määrata akna
asukohta; annab teada, kas laevalgustus põleb või mitte. Heledast-pimedast piirkonnast
annab seade märku erineva heli kõrgusega.
Pildil: Riidekomplekt
(kontori)tööl käimiseks.
Ilma nägemata on raske otsustada, millised riided
omavahel kokku sobivad. Arvestama peab ju riideeseme
tooniga, mustriga, tegumoega, lisaks kandja isikupära.
Kasuta abi! Palu lähedasel inimesel, kellel on sinuga
sarnane maitse, komplekteerida sinu jaoks mõned
komplektid.
Näiteks (kontori)tööle minekuks on komplektis seelik,
lühikese varrukatega pluus ja kardigan.
21
Piduliku riietuse komplekti juurde saab
lisada sobiva salli või ehete komplekti. Ehete
komplekt riputa kotikesega riidepuu konksu
külge. Sama saad teha ka komplekti
kuuluvate sukkade/sukapükstega.
Pildil: Piduliku riietuse komplekt koos
ehtekotiga.
Pildil: Vabaaja riidekomplekt:
teksapüksid, sportlik pluus, jakike, sokid
ja jooksukingad.
Vaba aja riidekomplekti kuulub antud näitel
teksapüksid, sportsärk, jakike.
Sobivat värvi sokid panne pükste taskusse. Õiged
jalanõud hoiusta jalanõukotis.
22
Komplekti koos hoidmiseks võid proovida
kaubandusest leida n-n mitme võimalusega
riidepuud, kus riidepuu rõhtpuul on olemas
seelikuklambrid. Nii saad seeliku klambrite
külge riputada seeliku (või püksid), üle
rõhtpuu saab riputada (mittekortsuvast
materjalist) pluusi ja riidepuule riputada
kardigani (pintsaku, jaki vm)
Pildil: Mitme võimalusega riidepuu.
Pildil: Aasaga peamise riidepuu külge
riputatav seeliku-riidepuu.
Eraldi seeliku-riidepuu saab aasaga riputada
pluusi ja pintsaku riidepuu konksu külge.
Kui selliseid spetsiaalseid riidepuid pole
käepärast, pane suur kirjaklamber ühe riidepuu
konksu külge ja nii tekitad suurepärase aasa teise
riidepuu riputamiseks. Riidepuud on ühendatud
ja nii on lihtne komplekte kapist leida.
Pildil: Kahe riidpuu ühendamine
kirjaklambriga.
Pesusahtli organiseerimiseks kasuta väikeste
sahtlitega organiseerijat. Igasse sahtlikesse
saad panna paari sokke või sukki või
komplekti pesu.
Pildil: Sahtli organiseerija.
23
5. KOHANDATUD VABA AJA TEGEVUSED
Pildil: Foxy kaardid, Foxy Readeri pliiats ja
kõrvaklapid.
Lisaks märgistamise süsteemile on Foxy
Reader´i komplektis pakk Foxy-kaarte.
Mäng koosneb 52 mängukaardist, kaart on
üleni kaetud koodidega. Kood on tuvastatav
Foxy Reader´i abil, mistahes kaardi punktis
ja info edastatakse diskreetselt mängijale
kõrvaklappide kaudu.
Vaba aega aitab veeta Daisyplayer Victor
Reader - audioraamatute kuulamisseade.
Seade võimaldab lugeda lisaks
ilukirjandusele ka keerulisi ja rohkelt
struktureeritud õpikuid ja uurimusi.
Navigeerimisel saab hüpata vajalikule
leheküljele ja lisada järjehoidjaid. Seade
juhendab enda kasutamist eestikeelse
hääljuhendamisega.
Pildil: Abivahend – Daisyplayer Victor
Reader.
Pildil: Puidust täheklotsid, mille ülemises
vasakpoolses nurgas on täht Braille kirjas.
Lapsevanema rolli täitmise üheks
võimaluseks on oma lapsele tähtede
õpetamine ja toetamine esmase
lugemisoskuse omandamisel. Selleks kleebi
täheklotside ülemisse vasakusse nurka
Braille kirja tähega kleebis.