Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

12
Kolmapäev 26. 11. 2008 nr 159 (934) tasuta uudisteleht ilmub T, K, N, R www.linnaleht.ee ilm täna K 26.11 päeval –4 ... +6 öösel –2 ... –10 homme N 27.11 päeval +2 ... +7 öösel –1 ... +5 ülehomme R 28.11 päeval +2 ... +7 öösel +2 ... +7 Lumi tõi trahvid kaela Tänavapuhastusfirmad ei saanud rohke lumega hak- kama, leidsid linnavõimud. Mõnel pool langesid ka esimesed trahvid. Parkimis- kontrolörid aga trahvisid agaralt lummetuisanud autosid. lk 2 Eesti klubid võitsid Korvpalli EuroChallenge’i sarjas olid eile võidukad mõlemad Eesti tippklubid. Kalev/Cramo alistas kodus 77:75 Saksa klubi Frankfurdi Skylinersi. TÜ/Rock mängis aga reisivintsutuste kiuste võõrsil 66:58 üle Samaara. lk 5 Elekter kõigile tasuta, Jaapanis Jaapani Ōta linna elanikud on vist maailmas ainsad, kes ei pea elektri eest maksma. Vastupidi, neile maksab hoo- pis energiafirma. lk 6 Foto: Reuters/Scanpix Foto: Albert Truuväärt n UUED AJAD Märtsis Ruhnult alustatud digi-TV võrgu arendamine jõudis olulise verstapos- tini. Nüüd on üleriigilised teleprogrammid digitaal- levis tasuta näha igas Eesti nurgas. Seitset kodumaist telekana‑ lit saab digitaalselt vastu võt‑ ta tavalise katuseantenniga, vaja on vaid osta või rentida digiboks, telerit välja vaheta‑ da ei ole vaja. Paljudel uutel teleritel, mis võtavad vas‑ tu MPEG‑4 signaali, pole aga isegi digiboksi vaja. Majan‑ dus‑ ja kommunikatsiooni‑ minister Juhan Parts kinnitas: “Eesti on esimene riik Euroo‑ pas, kus on kogu territoorium uue, MPEG‑4 formaadis tasu‑ ta digileviga kaetud.” Digitaal‑ televisioonile ülemineku valit‑ suskomisjoni juhi Jüri Piheli kinnitusel saavad oma anten‑ niga varustatud kodud kohe digitelevisiooni vaatama haka‑ ta. “Nüüd, kui Eesti on digile‑ viga kaetud, saab igaüks mis tahes Eesti paigas ise uue tele‑ visiooni eelistes veenduda.” Telekanalite edastamiseks pani Levira ühtekokku üles 17 uut digi‑TV saatjat. Lähi‑ ajal on kavas avada ka digitele‑ visiooni vaatamiseks juhiseid andev veebileht ning infotele‑ fon, et televaatajatel oleks liht‑ sam nõu ja abi saada. Eesti üleminek digitelevi‑ sioonile lõppeb 1. juulil 2010, kui lülitatakse välja õhu kaudu leviv analoogtelevisioon. Kaa‑ beltelevisiooni ja satelliittelevi‑ siooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta. LL Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni Minister Juhan Parts ja telelegend Valdo Pant näitleja Toomas Trossi kehastuses ei jõua seda moodsat kogu riiki katvat elektriasja kuidagi ära kiita. Foto: Terje Lepp / Eesti Päevaleht n Praegu on tasuta nähtavad seitse Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja Kalev Sport. n Nende vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepak- kujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid. Tasuta ja digitaalne Tugev torm ja raske lumi on jätnud Käsmu mitmeks päevaks elektri- ta. Foto: Rein Sikk / Eesti Päevaleht Kui esmaspäeval sündis Raplamaal Kuusikul novembri lumikatte pak- suse rekord, siis järgmise ööga kasvas lumekiht veel- gi ja tõi teisipäeva hommi- kuks uued rekordarvud. Esmaspäeval oli Kuusikul lund 44 sentimeetrit ehk eel‑ misest rekordist, 1965. aastal Lääne‑Virumaal Kundas mõõ‑ detust kaks sentimeetrit roh‑ kem, kuid teisipäeva hommi‑ kul mõõdeti Kuusikul kesk‑ miseks lumekihi paksuseks 56 sentimeetrit. Mõnes paigas purunesid teisipäeva hommikuks ka kohalikud lumikatte paksu‑ se rekordid. Valgas ja Ristnas mõõdeti lumekihi paksuseks 32, Viljandis 31, Triikojal 27, Tartu‑Tõraverel ja Narva‑Jõe‑ suus 25 ning Virtsus 20 senti‑ meetrit. Nii paksu lumevaipa pole novembris neis kohtades pärast 1961. aastat täheldatud. Jätkuvate lumesadude ja pin‑ natuiskude tõttu on teeolud pea kogu riigis rasked, läbi‑ matuid teelõike oli Lõuna‑ ja Kagu‑Eestis, umbes kõrvalteid oli eile ligi kümnes maakon‑ nas. Ka tänaseks ja homseks ennustas ilmajaam kohatisi lumehooge, homme õhtul võib siiski algul lörtsi, hiljem juba vihma tulema hakata. BNS/LL Eile sündis taas uus novembri lumerekord Aadu Luukase missioonipreemia tänavune laureaat on Eesti kuns- tiakadeemia professor, nii Eesti kui ka Vene ajaloo uurija ning isiku- pärase mõtestaja ja tutvustajana laia tuntuse saanud David Vseviov. Aadu Luukase poja Indrek Luukase asutatud miljonikroonist pree- miat antakse välja möödunud aastast. Foto: Andres Teiss n MISSIOONIPREEMIA SAI VSEVIOV Balti riigipead toetavad pragmaatilisi suhteid Venega n Sausti mõisas eile kohtunud Balti riikide presidendid leid‑ sid, et Euroopa Liit ja NATO peaksid jätkama dialoogi Venemaaga pragmaatilistes valdkondades, kus koostööst on praktilist kasu. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on samas selge, et Venemaaga ühistest väärtustest rääkimine on praegu raskendatud. Eriti oluline on ka Gruusia, Ukraina ja Moldova arengu toetamine. Ilves, Läti president Val‑ dis Zatlers ja Leedu president Valdas Adamkus rõhutasid, et praeguses keerulises majan‑ dusolukorras tuleb suund võtta majanduse stabiilsusele ning eurotsooniga liitumisele. Samuti peeti tähtsaks Balti‑ ja Põhjamaade ühise energiaturu loomist ning Balti‑Rootsi elekt‑ rikaabli kiiret valmimist. LL Foto: EPL

Transcript of Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

Page 1: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

Kolmapäev26. 11. 2008nr 159 (934)tasuta uudisteleht ilmub T, K, N, R www.linnaleht.ee

ilmtäna K 26.11 päeval –4 ... +6 öösel –2 ... –10

homme N 27.11 päeval +2 ... +7 öösel –1 ... +5

ülehomme R 28.11 päeval +2 ... +7 öösel +2 ... +7

Lumi tõi trahvid kaelaTänavapuhastusfirmad ei saanud rohke lumega hak-kama, leidsid linnavõimud. Mõnel pool langesid ka esimesed trahvid. Parkimis-kontrolörid aga trahvisid agaralt lummetuisanud autosid.

lk 2

Eesti klubid võitsidKorvpalli EuroChallenge’i sarjas olid eile võidukad mõlemad Eesti tippklubid. Kalev/Cramo alistas kodus 77:75 Saksa klubi Frankfurdi Skylinersi. TÜ/Rock mängis aga reisivintsutuste kiuste võõrsil 66:58 üle Samaara.

lk 5

Elekter kõigile tasuta, JaapanisJaapani Ōta linna elanikud on vist maailmas ainsad, kes ei pea elektri eest maksma. Vastupidi, neile maksab hoo-pis energiafirma.

lk 6

Foto

: Reu

ters

/Sca

npix

Foto

: Alb

ert T

ruuv

äärt

n UUED AJAD

Märtsis Ruhnult alustatud digi-TV võrgu arendamine jõudis olulise verstapos-tini. Nüüd on üleriigilised teleprogrammid digitaal-levis tasuta näha igas Eesti nurgas.

Seitset kodumaist telekana‑lit saab digitaalselt vastu võt‑ta tavalise katuseantenniga, vaja on vaid osta või rentida digiboks, telerit välja vaheta‑da ei ole vaja. Paljudel uutel teleritel, mis võtavad vas‑tu MPEG‑4 signaali, pole aga isegi digiboksi vaja. Majan‑dus‑ ja kommunikatsiooni‑minister Juhan Parts kinnitas:

“Eesti on esimene riik Euroo‑pas, kus on kogu territoorium uue, MPEG‑4 formaadis tasu‑ta digileviga kaetud.” Digitaal‑televisioonile ülemineku valit‑suskomisjoni juhi Jüri Piheli kinnitusel saavad oma anten‑niga varustatud kodud kohe

digitelevisiooni vaatama haka‑ta. “Nüüd, kui Eesti on digile‑viga kaetud, saab igaüks mis tahes Eesti paigas ise uue tele‑visiooni eelistes veenduda.”

Telekanalite edastamiseks pani Levira ühtekokku üles 17 uut digi‑TV saatjat. Lähi‑ajal on kavas avada ka digitele‑visiooni vaatamiseks juhiseid andev veebileht ning infotele‑fon, et televaatajatel oleks liht‑sam nõu ja abi saada.

Eesti üleminek digitelevi‑sioonile lõppeb 1. juulil 2010, kui lülitatakse välja õhu kaudu leviv analoogtelevisioon. Kaa‑beltelevisiooni ja satelliittelevi‑siooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta. LL

Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

Minister Juhan Parts ja telelegend Valdo Pant näitleja Toomas Trossi kehastuses ei jõua seda moodsat kogu riiki katvat elektriasja kuidagi ära kiita. Foto: Terje Lepp / Eesti Päevaleht

n Praegu on tasuta nähtavad seitse Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja Kalev Sport. n Nende vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepak-kujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.

Tasuta ja digitaalne

Tugev torm ja raske lumi on jätnud Käsmu mitmeks päevaks elektri-ta. Foto: Rein Sikk / Eesti Päevaleht

Kui esmaspäeval sündis Raplamaal Kuusikul novembri lumikatte pak-suse rekord, siis järgmise ööga kasvas lumekiht veel-gi ja tõi teisipäeva hommi-kuks uued rekordarvud.

Esmaspäeval oli Kuusikul lund 44 sentimeetrit ehk eel‑misest rekordist, 1965. aastal Lääne‑Virumaal Kundas mõõ‑detust kaks sentimeetrit roh‑kem, kuid teisipäeva hommi‑kul mõõdeti Kuusikul kesk‑miseks lumekihi paksuseks 56 sentimeetrit.

Mõnes paigas purunesid teisipäeva hommikuks ka kohalikud lumikatte paksu‑

se rekordid. Valgas ja Ristnas mõõdeti lumekihi paksuseks 32, Viljandis 31, Triikojal 27, Tartu‑Tõraverel ja Narva‑Jõe‑suus 25 ning Virtsus 20 senti‑meetrit.

Nii paksu lumevaipa pole novembris neis kohtades pärast 1961. aastat täheldatud.

Jätkuvate lumesadude ja pin‑natuiskude tõttu on teeolud pea kogu riigis rasked, läbi‑matuid teelõike oli Lõuna‑ ja Kagu‑Eestis, umbes kõrvalteid oli eile ligi kümnes maakon‑nas. Ka tänaseks ja homseks ennustas ilmajaam kohatisi lumehooge, homme õhtul võib siiski algul lörtsi, hiljem juba vihma tulema hakata. BNS/LL

Eile sündis taas uus novembri lumerekord

Aadu Luukase missioonipreemia tänavune laureaat on Eesti kuns-tiakadeemia professor, nii Eesti kui ka Vene ajaloo uurija ning isiku-pärase mõtestaja ja tutvustajana laia tuntuse saanud David Vseviov. Aadu Luukase poja Indrek Luukase asutatud miljonikroonist pree-miat antakse välja möödunud aastast. Foto: Andres Teiss

n MISSIOONIPREEMIA SAI VSEVIOV

Balti riigipead toetavad pragmaatilisi suhteid Venegan Sausti mõisas eile kohtunud Balti riikide presidendid leid‑sid, et Euroopa Liit ja NATO peaksid jätkama dialoogi Venemaaga pragmaatilistes valdkondades, kus koostööst on praktilist kasu. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul

on samas selge, et Venemaaga ühistest väärtustest rääkimine on praegu raskendatud. Eriti oluline on ka Gruusia, Ukraina ja Moldova arengu toetamine.

Ilves, Läti president Val‑dis Zatlers ja Leedu president Valdas Adamkus rõhutasid, et

praeguses keerulises majan‑dusolukorras tuleb suund võtta majanduse stabiilsusele ning eurotsooniga liitumisele. Samuti peeti tähtsaks Balti‑ ja Põhjamaade ühise energiaturu loomist ning Balti‑Rootsi elekt‑rikaabli kiiret valmimist. LL

Foto

: EPL

Page 2: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

linnaleht kolmapäev, 26. november 2008� tallinn toimetaja Ants Vill [email protected]

Kaunid kingid linnamuuseumisn Alates 1. detsembrist on Tallinna linnamuuseumis Vene tänav 17 avatud näitus “Kink kaunistab”. Näituse eesmärk on piiluda ehete kinkimise kom-bestiku kulisside taha: mida kin-gitakse, kellele kingitakse, millal kingitakse. Ehedate lugude ja eripalgeliste ehete eksponeeri-

misega tahavad näituse korral-dajad luua pildi meie kultuuri-ruumis enamlevinud kinkimis-praktikast: keskajal oli näiteks kombeks kihluse puhul kinkida kihlasõlg (pildil). Väljapaneku kuraatorid on Kadri Nigulas ja Maarja Merivoo-Parro, kujunda-ja Silja Saarepuu. LL

n LÜHIDALT

Turujuht läheb kauaks vangin Harju Maakohus tun‑nistas endise turujuhi Mati Kebina (61, pildil) süüdi tapmises, kehalises väärkohtlemises, tulirelva ja tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitle‑mises ning karistas teda kokku kümne aasta ja ligi seitsme kuu pikkuse van‑gistusega. Süüdistuse järgi lõi Kebina 2004. aasta augustis oma Pargi tänava korteris tüli käigus abi‑kaasale paar korda kris‑tallvaasiga pähe. Seejärel viis ta naise elumärkideta keha Kivimäe sauna ter‑ritooriumile, sidus kinni ja pakkis postikotti ning kilekottidesse. Laip leiti aasta hiljem Laagri lähe‑dalt metsast. Varem kor‑duvalt kohtulikult karis‑tatud Kebina peeti kinni kolm päeva hiljem. LL

Tige kioskivaras tabati teoltn Teisipäeva varahom‑mikul veidi enne kella kaht sai turvafirma G4S sissetungihäire ühest Sõle tänava kioskist. Patrull nägi kohale jõudes, kuidas kioski katkisest aknast ronis välja mees ja üritas pageda. Agressiivseks muutunud sissemurdja, 22‑aastane Aleksandr, avaldas kinnipidamisel vastupanu. Noormees oli kangiga lahti kangutanud metallist turvakardina ja kiviga sisse löönud vitriinklaasi. Siis ladus ta kioskis kottidesse sigaret‑te ja maiustusi. G4S andis varga lumme pillatud kotid üle omanikele ja varga üle politseile. Lõhu‑tud kiosk jäi kuni remon‑dimeeste saabumiseni G4S‑i valve hoolde. LL

Lukas: kaks kõrgkooli, üks majan Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas teeb valitsusele ette-paneku rajada Euroopa Liidu rahaga kunstiakadeemiale ning Balti filmi- ja meediakoolile ühine maja. Kunstiakadeemia uus hoone tuleks jaotada kaheks eraldi omandiks. Kunstiakadeemia on valmis filmikoolile ruumi loovutama, kuid praegustel and-metel ei ole see lahendus Tallinna ülikoolile vastuvõetav, teatas ministeerium. Euroraha on kõrgkoolide ning teadushoonete jaoks üle kahe miljardi krooni ning praegu kuulub kavasse 11 teadusobjekti ja kuus kõrgharidusobjekti. LL Fo

to: L

inna

muu

seum

Foto

: Sca

npix

Minister kutsus parkimiskontrolle mõistuselen AS‑i Ühisteenused parki‑miskontrolörid trahvisid lume‑uputuse ajal ka neid autooma‑nikke, kelle sõiduk lume tõttu liikuma ei pääsenud.

Siseminister Jüri Pihl soovi‑tab sellised trahvid maksma‑ta jätta ning kohtus vaidlusta‑da. “Ma arvan, et juriidiliselt on pädev neid trahve mitte ära maksta ja vaidlustada kohtus,” ütles Pihl intervjuus “Aktuaal‑sele kaamerale”.

AS‑i Ühisteenused kont‑rolöridele soovitas Pihl aga mõistus pähe võtta. “Ärge tegelege asjaga, mis on mõis‑tusevastane,” sõnas ta ja soo‑vitas arvestada äärmuslikke ilmaolusid.

AS‑i Ühisteenused pressi‑esindaja Kristi Hundi sõnul peab firma lähtuma linnava‑litsusega sõlmitud lepingust ilmast hoolimata ning seega trahviti esmaspäeval ka lume‑vangi jäänud autosid. LL

Kommentaar

Seakari, mitte Tallinna raad!

Solvugu või mitte, aga vaat vabandust ma küll paluma ei hakka. Seakari, tõesõna. Mind, ausat linnakodanikku, varahom‑

mikul ähvardada, et kui ma oma ukseesist puhtaks ei lükka, siis saan trahvi. No kurat!

Ma lükkasin nii pühapäeval ja esmaspäeval kui ka eile. Tõusin kell kuus ning kühvelda‑sin, nii et küljes pistis ja käed krampi kiskusid. Poolteist tundi jutti, et linna seatud kõnnitee‑puhastamise koormist ausalt täita.

Ja kui tuppa jõudsin, hakkas telekas ja inter‑net minu pihta ähvardusi loopima. Et kui ma ikka kohe ei puhasta, siis tuleb kuri linnaonu ja teeb veel trahvi. Ja kus see onu ise oli? Minu ja mu naabrite tänavajupid Hiiul olid vist ain‑sad, kus jalakäija kukkumata kõndida sai. Üle tee asuv, linna kohuse all olev kõnnitee oli aga vöökõrgustes hangedes. Siiamaani on hanges. Igal talvel on hanges!

Ja bussipeatu‑sed – need ju eht‑sad surmalõksud. Jällegi hanges, kinni tambitud ja libedaks sõtkutud. No kuidas sa turnid neid möö‑da bussile või sealt maha. Ja taas, ei ühtegi labidameest ega killukest graniiti. Jäta või tööle minemata, kui sust kaskadööri pole. Paljudest pole, eriti mitte pensionäridest, kelle toel praegune lin‑navalitsus pukki sai. Sama on mammadega, käruga pole juba paar päeva bussi peale asja. Tea, kas linnavalitsus maksab emmede saa‑mata jäänud päevapalga kinni. Aga vaevalt, linnavõimudel on ükskõik. On ükskõik oma kodanikest. Seakari, ühesõnaga.

Merike Kungla, toimetaja

Eile avati Järve raudteejaamas noortekeskus. Uus meediakeskus pakub palju: siin on võimalik töödelda fotosid, videoid ja muusikat ning kasutada muid multimeedia võimalusi. Karl Burmanni projekti järgi 1926. aastal valminud rahvusromantiline juugendlik jaama-hoone seisis aastaid tühjana. Foto: Albert Truuväärt

n JAAMAST SAI MEEDIAKESKUS

n RASKE AEG

Linn leiab, et tänavakoris-tusfirmad pole rohke lume rookimisega hakkama saa-nud, Nõmmel aga määrati saamatule firmale juba trah-ve. Majaomanikud on seni siiski trahvidest pääsenud.

Eriti õnnetus olukorras olid Lasnamäe, Pirita ning Nõm‑me, kus sõidetavad suudeti hoida vaid suuremad tänavad. Kõrvaltänavad olid kohati sui‑sa läbimatud, palju oli ka hal‑vas seisus kõnniteid. Lume‑kuhjad on paljudes paikades ummistanud suuremate rist‑mike ümbrused, ühissõidukite peatused ja jalakäijate ülekäi‑gurajad on aga kasutamiskõlb‑matud või suisa eluohtlikud, nentisid linnavõimud pärast kontrollreide. Mõnes peatu‑ses ei saanud trammid näiteks lumevaalude tõttu uksigi lahti teha, mõnel pool jäid liinibus‑sid lumme kinni.

“Kui esmaspäevased tege‑mata tööd sai veel rohke lume‑sajuga välja vabandada, siis tänaseks tegemata tööd on juba hooletus või ebaprofessio‑naalsus,” nentis tänavate puh‑tuse eest vastutav abilinnapea Deniss Boroditš eile pärastlõu‑nal. Linn pole veel otsustanud, kuidas lohakaid firmasid karis‑

tada, küll aga pole plaanis saa‑matu töö eest raha maksta.

Nõmme linnaosa valitsus aga määras kõrvaltänavail lume‑koristusega jänni jäänud AS‑ile Teho mitmekümne tuhan‑de kroonised trahvid ja kaalub hoopis uue firma palkamist.

Ehkki esmaspäeval ähvar‑das munistsipaalpolitsei kohe

majaomanikke rookima‑ta kõnniteede eest trahvima hakata, piirdus asi erakord‑selt ränga ilma tõttu vaid suu‑liste hoiatustega ja libedatõrje vajaduse meeldetuletamisega. Siiski suutsid paljud oma kõn‑nitee õhtuks korda teha, nei‑le avaldas linnapolitsei tänu ja tunnustust. Ants Vill

Esimesed trahvid rekordlume eest

Koristamata lund ja hangesid jätkus veel eile õhtuhämaruseski laiali pilduda. Foto: Albert Truuväärt

A&O LaenuGrupp ASlaenud igaks otstarbeks

kinnisvara tagatiselTartu mnt 29,tel 6 486 083

www.aolaenud.ee

Küttesüsteemide projekteerimine, r e n o v e e r i m i n e ja hooldus7 766 930, 56 671 663

www.jogevaelamu.ee

koduIgal kolmapäevalilmub teemaleht

Reklaami tellimine [email protected], tel 6 804 575, faks 6 804 571

Page 3: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

kolmapäev, 26. november 2008 linnaleht �eestitoimetaja Mihkel Niglas [email protected]

“Või keda püütakse lollitada, luues ministeeriumides avalike suhete osakondi, kus töötab juba vaata et kümmekond inimest?”Ettevõtja ja endine regionaalminister Toivo

Asmer usub, et ülepaisutatud ametnike armeed ootab tuntav koondamine (Äripäev)n

AM

ETN

IK K

ÜSI

B LE

IBA 1 krooni

võrra langetasid kütusemüüjad bensiini hinda. Nestes maksab bensiin Futura 95 Euro 13,15, Futura 98 Euro 13,65 ja diislikütus Futura D Euro 15,20 krooni liiter. Statoilis maksab bensiin 95 nüüd 13,40 krooni liiter, 95 Ultima 13,65 krooni, 98 Ultima 13,90 krooni ja diislikütus D Fortis 15,45 krooni liiter. Alexela auto-maattanklates maksab bensiin 95 13,15 krooni, 98 13,65 krooni ja diislikütus 15,20 krooni liiter. BNS

n LÜHIDALT

Jõgeval puhkes haiglas põlengn Häirekeskus sai Jõgeva haigla (pildil) põlengu kohta teate kella 15.30 ajal. Päästjad leidsid keldrikorrusel des‑infitseerimiskambris lahtise leegiga põlevad madratsid, padjad ja tekid. Hoone keldrikorrus ja esimese korruse koridorid täitusid suitsuga. Suitsu kiire levimise tõttu hakkas haigla personal kohe tegema ettevalmistusi patsientide evakueerimiseks, kuid tänu päästjate kiirele tegutsemisele ei olnud evakueerimist vaja. Inimesed tulekahjus kannatada ei saanud. BNS/LL

Lumehangest leiti surnud meesn Tartumaal leiti teeäärsest lumehangest surnud mees. Politsei sai esmaspäeva hommikul teate, et Kambja vallas Mäeküla külast leidsid kohalikud inimesed ühe talu juurde viiva tee äärest 1963. aastal sündinud Vova surnukeha. Vägivallatundemärke polnud ning surnukeha saadeti sur‑ma põhjuse selgitamiseks ekspertiisi. BNS

Taaralinn laseb vastu taevast 40 000 kroonin Tartu linnavalitsus kavatseb kulutada aastavahetuse ilutulestikule 40 000 krooni. Viimasel viiel aastal on linna‑valitsuse toetus aastavahetuse ilutulestiku korraldamiseks olnud 50 000 krooni, teatas linnavalitsuse esindaja. Tartu linnavalitsus andis eile kultuuriosakonnale loa kuulutada ilutulestiku korraldaja leidmiseks välja hange. BNS/LL

Muhulased sõdivad kaevandusfirmagan Muhu Hellamaa, Pärase, Lehtmetsa ja Lõetsa küla üle 130 elaniku kirjutas alla keskkonnaministeeriumile saadetud pöördumisele mitte väljastada Rootsi kont‑sernile SMA Mineral Group geoloogilise uuringu luba Hellamaa karjääri taasavamiseks. “Kaevandamine ei või‑maldaks elu jätkumist kolmes külas ning tekitaks stressi ja elukvaliteedi langust kogu Muhu saarel,” ütles ajalehele Oma Saar turismitalunik Martin Kivisoo. Kivisoo sõnul on uurimisloast keeldumine väga oluline, sest kulutused annavad kaevandamiseks just nagu õigustatud ootuse. SMA Mineral Group on teatanud kavast hakata Hella‑maa dolomiiti Rootsi vedama. LL

Ühine narkoäri heidab varju Soome politseilen Soome prokuratuur valmistub kohtu ette saatma üheksat Soome politseinikku, kellel lasub kahtlustus seotuses Eesti ja Soome narkokurjategijatega. Esimene juhtum puudutab Helsingi Läänesadamas tabatud eest‑last, kellelt leiti 2001. aastal üheksa kilo amfetamiini. Kahtlustuse kohaselt hoiatasid Helsingi narkopolitsei‑nikud Soomes uimasteid vastu võtma pidanud isikut. Teine episood käsitleb juhtumit, kus narkopolitsei jättis 2001. aastal kontrollimata vihje ühe uimastikuriteo koh‑ta. Kolmas episood on seotud Soome politseinikuga, keda kahtlustatakse narkokaubandusega seotud eestlase hoiatamises, et tema kõnesid kuulatakse pealt. BNS/LL

Foto

: EPL

n õPETAJA VõI KoHTUNIK

õiguskantsler Indrek Teder ei toeta haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekut anda koo-lijuhtidele kohtuvälise väärteomenetleja õigused.

Tederi hinnangul on tege‑mist ettepanekuga, mille taga‑järjed, eesmärk ja sobivus keh‑tivasse õiguskorda vajavad tõsist ühiskondlikku arutelu. Tema sõnul ei selgu ettepane‑kust, milliseid rikkumisi peak‑sid koolijuhid menetlema ning kuidas tagaks see väärtegu‑de senisest kiirema ja tõhusa‑ma lahendamise. Tederi sõnul saab vaid kaudselt järeldada, et koolijuhile väärteomenetluses kohtuvälise menetleja õiguse andmine peaks omama koolis üldpreventiivset rolli.

“Lapsed ei ole küpsed isik‑sused ning neil võib puudu‑da adekvaatne arusaam oma teo õigusvastasusest või selle‑

le järgnevast karistusest. Seega on vaieldav, kas üldpreventiiv‑ne meede nende suhtes üldse

toimet omaks,” lausus ta. Õiguskantsleri sõnul vajab

samuti analüüsimist, kas ette‑

panek on kooskõlas ÜRO lap‑se õiguste konventsiooni, sel‑le alusel antud õigusaktide ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitustega. Tema kinnitusel tuleb kaaluda seda‑gi, kas koolijuht saab olla oma kooli õpilase rikkumise menetlemisel erapooletu ning kuidas tagada koolijuhist koh‑tuvälise menetleja kompetent‑sus. “Direktor omab informat‑siooni iga õpilase, tema õppe‑edukuse ja perekondliku olu‑korra kohta ning tal on õigus kohaldada õpilase suhtes koo‑lisiseseid mõjutusvahendeid,” kinnitas Teder.

Õiguskantsleri juures toi‑mus eile ümarlaud, kus osa‑lesid haridus‑, sotsiaal‑ ja jus‑tiitsministeeriumi, politsei‑ameti, Põhja prefektuuri, Las‑tekaitse Liidu, Lapsevanema‑te Liidu, UNICEF Eesti, SOS lasteküla Eesti ühingu, Ees‑ti Õpilasesinduste Liidu ning veel mitme ühenduse esinda‑jad. BNS/LL

Teder ei toeta trahviõigust koolidele

Teder leiab, et kooli direktoril on õpilase kohta menetlusvälist tea-vet, mis takistab võimaliku väärteoasja menetlemisel erapooletut suhtumist. Foto: Terje Lepp / EPL

Parlament hakkab järgmisel nädalal arutama presidendi väljakuuluta-mata jäetud seadust, mis külmutaks tulevast aastast riigikogu liikmete palga.

Põhiseaduskomisjoni refor‑mierakondlasest esimees Väi‑no Linde ütles, et esmaspäe‑val hakkab seadust aruta‑ma komisjon ning teisipäeval täiskogu, kas võtta riigikogule tagasi saadetud seadus muut‑mata kujul uuesti vastu või mit‑te. Kui riigikogus toetab seadu‑se vastuvõtmist vähem kui 51 saadikut, toimub selle edasine menetlemine üldises korras.

President Ilves põhjendas seaduse väljakuulutamata jät‑mist kohustusega kaitsta Ees‑ti põhiseadust. “Põhiseadu‑se paragrahv 75 keelab ühe‑selt riigikogu liikmete tasu ja muu töötulu saamise piiran‑guid puudutavate seaduse‑sätete ametisoleva riigikogu koosseisu jaoks soodsamaks või ebasoodsamaks muutmi‑se. Kui asuda seisukohale, et teatavate muudatuste tegemi‑ne on põhiseaduse järgi siiski võimalik, ja hakata neid juh‑tumipõhiselt hindama, kaotab säte oma selge sisu ja hägustub tema eesmärk,” märkis ta oma otsuses. BNS/LL

Riigikogu arutab palkade külmutamist tuleval nädalal

Riigikogu peab otsustama, kas ajada oma jonni edasi või anda presi-dendile järele. Foto: EPL

Foto

: EPL

Kes soovib sooja põrandat aastakümneteks,valib DEVI küttekaabli!

Devifl ex™ küttekaablitel ja Devimat™ küttemattidel on garantiiaeg 10 a, teistel DEVI toodetel 2 a. Saadaval hästivarustatud ehitus materjalide ja elektritarvikute kauplustes.

Tel: 65 65 325, [email protected], www.devi.ee

Põrandad on külmad?Veetorud külmuvad lõhki?Trepid ja kõnniteed on libedad?Autoga ei pääse garaaži?Jääpurikad ähvardavad nii inimesi kui autosid?Majade fassaadid jäätuvad?

DEVI kaabelküttesüsteemid lahendavad need probleemid lihtsalt ja soodsalt!

Page 4: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

linnaleht kolmapäev, 26. november 2008�

n Peterburis sai sõiduautos toimunud granaadiplahvatu-ses surma kolm inimest, nen-de seas kolmeaastane laps.

Peterburi miilitsavalitsuse ülem Vladislav Piotrovski ütles, et uurijad välistavad terrorismiversiooni.

Samuti teatas Piotrovski, et

üks hukkunu oli endine sõja-väelane, kes töötas Peterburis juristina. “Mingit kuritegu ei toimunud. See polnud terroriakt, granaat plahvatas iseeneslikult. Kust mees gra-naadi sai, ei ole praegu veel teada,” ütles miilitsaülem.

AFP/Interfax/BNS

Granaadiplahvatus tappis Peterburis kolm inimest

maailm toimetaja Mihkel Niglas [email protected]

Foto

: Reu

ters

/Sca

npix

n Piirikontroll Euroopa Liidu riikide ja Šveitsi vahel lõppeb maismaa piiripunktides 12. det-sembril ja lennujaamades järgmise aasta 29. märtsil, teatas eile Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa. Euroopa Liitu mittekuuluv Šveits hääletas 2005. aasta referendumil Schengeni tsooniga ühinemise poolt. Šveitsist saab tsooni 25. liige lisaks teistele EL-i mittekuuluvatele riiki-dele nagu Island ja Norra. AFP/BNS

Šveits ühineb Schengeni tsooniga

Foto

: Reu

ters

/Sca

npix

Maailma suurim saar Gröönimaa on koduks 57 000 elanikule, kellest 50 000 on inuitid. Foto: Reuters/Scanpix

n Gröönimaal toimus eile autonoomiareferendum, mis võib sillutada teed saare ise‑seisvumiseks. Päevalehe Ser‑mitsiaq avaldatud uuringu‑tulemused näitasid, et täielik‑ku autonoomiat toetab 61 ja selle vastu on 15 protsenti vali‑jatest. Pooldava otsuse korral võib Gröönimaa omavalitsus saada kontrolli loodusvarade haldamise, justiits‑ ja politsei‑asjade ning teatavas ulatuses ka välispoliitika üle. Samuti on

kavas tunnistada grööni keel saare ametlikuks keeleks.

Saare uus staatus jõustuks 21. juunil 2009. “Autonoo‑mia heakskiitmine on ainus tee edasi,” sõnas Gröönimaa omavalitsusjuht Hans Enok‑sen, kuid rõhutas, et hääletu‑sel ei ole iseseisvuse küsimus. Saar on olnud Taani võimu all olnud ligi 300 aastat. Saarel ja selle ümbruses arvatakse pei‑tuvat loodusvarasid, sealhul‑gas naftat. AFP/BNS

Gröönimaa võib oma asjade otsustamiseks rohkem võimu saada

n õIGUSLIK FARSS

Kohtumõistmine ajakir-janik Anna Politkovskaja mõrvaga seotud isikute üle toimub Moskva sõja-väeringkonna kohtus avalikult, kuigi kohtunik otsustas varem selle kinni-seks kuulutada.

“Kohus võttis selle küsimu‑se arutada omal algatusel ning otsustas pidada protsessi ava‑likult,” ütles meediale ühe süü‑aluse advokaat Murad Mussa‑jev. Läinud esmaspäeval, prot‑sessi esimesel päeval, otsustas kohtu eesistuja Jevgeni Zubov, et kohus peetakse avalikult. Ta hoiatas aga, et kuulutab prot‑sessi kinniseks niipea, kui kas või üks vandekohtunik peaks kurtma survestamist. Järgmi‑sel päeval teatas kohtunik, et vandemehed keelduvad ajakir‑janike juuresolekul kohtusaali sisenemist, mistõttu otsustas ta protsessi avalikkusele sul‑

geda. Vandekohtunik Jevgeni Kolessov lükkas aga avalikult ümber kohtu eesistuja Zubo‑vi põhjenduse, et vandemehed soovivad protsessi muutmist kinniseks.

Kremli kriitik Politkovskaja lasti maha tema koduukse ees 7. oktoobril 2006. aastal. Polit‑kovskaja – 48‑aastane raama‑tute ja artiklite autor – kriti‑seeris teravalt toonast presi‑denti Vladimir Putinit, eri‑ti Vene vägede toime pandud inimõigusrikkumiste pärast Tšetšeenias.

Politkovskaja mõrvaga seo‑ses on kohtu all neli meest: tšetšeenidest vennad Džabrail ja Ibragim Mahmudov, endine julgeolekuohvitser Pavel Rja‑guzov ja endine miilitsauurija Sergei Hadžikurbanov. Süü‑distusmaterjalidest nähtub, et ükski süüalustest ei vajutanud päästikule. Samuti ei ole või‑mudel õnnestunud välja selgi‑tada mõrva tellinud isikut.

Interfax/BNS

Tundlik protsess on jälle avalik

Politkovskaja mõrva tellis keegi Venemaa poliitikutest. Süüaluse advokaadi Murad Mussajevi sõnul pärinevad need andmed süüdis-tustoimikust, kuid ta ei maininud nimesid. Foto: Reuters/Scanpix

NOVEMBRI LÕPUNI

VILDE TEE 73 KAUPLUSES (tel 6 506 088)

KÕIK 600 PRILLIRAAMI ALLAHINDLUSEGA

100%* Pakkumine kehtib plastikklaaside tellimisel

Kõva pinnaga plastikklaasid al 400 kr paarAR-kattega plastikklaasid al 600 kr paar

Reklaami esitamisel prillide tellijale KINGITUSKauplus avatud

T–R kl 10–19 (lõuna 14–15), L kl 10–17

www.nordoptika.ee

* Kuuluta Linnalehes teisipäevast reedeni. Kuulutuste vastuvõtt ka internetis

kuulutus.linnaleht.eeKõik ilmumisele eelneva päeva kella 12-ks sisestatud ja tasutud kuulutused ilmuvad järgmise päeva lehes.Reedel Linnalehte jõudnud kuulutus ilmub teisipäevases lehes.

Info tel 6 804 570

Suur-Sõjamäe 14BTel: 6 101 063

E-post: [email protected]

Talverehvid, plekk- ja valuveljed, uued ning kasutatud. Palju valmis rattakomplekte. Linna suurim ladu, soodsad hinnad, suur valik!

Avatud: E–R kl 10–18, L kl 9–16

Mõõt Tootja Mudel Naast/lamell Hind165/70/13 Continental ContiViking2 Lamell 650.-175/65/14 Wanli Winter- Naast 690.- Challenger 195/65/15 Wanli Winter- Naast 790.- Challenger 195/65/15 Michelin X-Ice Lamell 1100.-225/45/17 Nokian WR G2 Lamell 2200.-225/55/17 Roadstone WinGuard Naast 1900.- 231

Talverehvide soodushinnad

Sooduspakkumised -25% -35% -45% Michelin X-Ice

Page 5: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

kolmapäev, 26. november 2008 linnaleht �kolmapäev, 26. november 2008 linnaleht �Granaadiplahvatus tappis Peterburis kolm inimest

sporttoimetaja Kristjan Roos [email protected]

n LÜHIDALT

Tombakul ja Pütsepal on uus klubin Bulgaarias registreeri‑tud UCI kolmanda kate‑gooria profimeeskond Bourgas kirjutas alla lepingu jalgratturite Janek Tombaku (pildil) ning Erki Pütsepaga. Sportnet

Malekoondised neljandas kümnesn Dresdenis lõppenud maleolümpial kogusid Eesti meeskond ja nais‑kond mõlemad 13 punkti 22‑st võimalikust. Mees‑kond sai lõpuks 33. koha, naiskond 32. koha.

ERR Sport

Zopp mängib Tallinnasn Meeste maailma tenni‑se edetabelis 624. kohale tõusnud Jürgen Zopp ja teised Eesti parimad meestennisistid osalevad 3.–6. detsembrini Tallin‑nas toimuval GILD Mas‑ters Cupil. LL

MK‑etapp võib Eestisse tullan 2012. aastal võib Eestil avaneda võimalus kor‑raldada Tehvandil kahe‑võistluse MK‑etapp, ütles rahvusvahelise suusaliidu FIS kahevõistluse juhataja Ulrich Wehling. LL

Rüütli hindab Posti kõrgeltn Eesti vutikoondise peatreener Tarmo Rüütli pakkus tänavuse aasta parima jalgpalluri valimi‑se küsitlusel paremuselt kolmandaks mängijaks Sander Posti, kes pole temalt seni koondisekut‑set saanud. LL

n Tallinna noorte meistrivõistlustel rahvusvahelises kabes võitis kuni kümneaastaste turniiri täiseduga Andreas Jürgenson Nõmme kabe-klubist. Tüdrukute parim oli Anneli Trees Lasnamäe male-kabeklubist. Lisaks võistlesid kuni 13-aastased ja kuni 19-aastased kabetajad. 13-aas-tane nõmmekas Janek Jaanimäe

(pildil) alistas kõik vastased ja tuli nii oma vanuseklassi kui ka absoluut-seks võitjaks. Kuni 13-aastaste tüd-rukute vanuseklassis oli parim Vero-nika Pikkel Lasnamäelt. Vanemas vanuseklassis sai neidudest esikoha Helina Rajasalu ja noormeestest Priit Tänav (mõlemad Nõmme kabeklubist). Heinar Jahu

Selgusid Tallinna noorte kabemeistrid

Foto

: EPL

Foto

: Hei

nar J

ahu

n Christiano Ronaldo endine koduklubi Clube Desportivo Nacional on andnud nõusole-ku pidada sõpruskohtumine Nõmme Kalju jalgpallimees-konnaga. Kavandatav mäng toimub 16. detsembril kell 16 Madeiral. Lisaks kuuele Portugali mängijale teeb

C.D. Nacionali meeskonnas kaasa üksteist Brasiilia ja kaks Angoola mängijat ning üks mängija Serbiast, Horvaatiast ja Cameroonist. Portugali tippliigas asub C.D. Nacional praegu 17 punktiga kolman-dal kohal, jäädes viie punktiga maha liidrist Leixõesist. LL

Kalju mängib Ronaldo eksklubiga

Tundlik protsess on jälle avalik

n Jalgpalli Inglise esiliigas praegu alles 21. kohal paik‑neva Mart Poomi koduklubi Watfordi uueks peatreeneriks määrati seni Chelsea reserv‑meeskonda juhendanud Bren‑dan Rodgers.

Õlaoperatsioonist taastu‑va Poomita on Watfordi hoo‑aeg läinud üle kivide ja kän‑dude ning seetõttu andis klubi 3. novembril hundipassi pea‑treener Adrian Boothroydile. Nüüd saabub koos Rogersiga Watfordi ka Chelsea imeme‑he Frank Lampardi (pildil) isa Frank Lampard seenior,

kes määrati peatreeneri kon‑sultandiks.

35‑aastase Rodgersi sõnul on 70‑ndatel kahel korral Ingli‑se koondistki esindanud Lam‑pard seenior tema mentor. “Tal on kõva kogemus ja kuna olen noor treener, on mul kõrvale vaja sellist meest. Ta on aus ja lojaalne ning mentorilt ootad just seda,” tõdes Rodgers.

Ka Andres Operi kodu‑klubi vahetas hiljuti peatree‑nerit. Hollandi meistriliigas 16. kohal oleva Kerkrade Roda uus peatreener on Harm Van Veldhoven. Kristjan Roos

Poomi klubi uue peatreeneri mentor on Lampard seenior

Foto

: Reu

ters

/Sca

npix

Vaatamata Venemaale sõidul TÜ/Rocki korvpal-limeeskonda tabanud vintsutustele võitsid taa-ralinlased EuroChallenge’i sarja avamängus Samaras sealset meeskonda 66:58.

Võit vormistati tugeva vii‑mase veerandajaga, mis või‑deti 21:8. “Kontrollisime män‑gu. Otsustavaks sai meeskon‑navaim. Kõik mängijad tahtsid pärast rasket reisi võita ja kõi‑gi meeste panus oli suur,” ütles Rocki mänedžer Meelis Pastak Õhtuleht Online’ile.

Tanoka Beard kogus 19, Gert Kullamäe lisas 12 punkti. Ava‑veerandaja järel juhtis Rock 20:19 ja võitis poolaja 39:33. Kolmandal veerandajal suutis Rock visata kuus punkti ning astus viimasele kümnele minu‑tile vastu kaotusseisus 45:50. Otsustava perioodi alguses tabas kahel korral kaugelt Kul‑lamäe. Seisul 54:55 tegi Rock 7:0 vahespurdi, millest venela‑sed ei toibunud. ERR Sport / LL

TÜ/Rocki aitas võidule meeskonnavaim

n Eile lõpetas Rakvere Tarvase korvpallimeeskond lepingu suvel meeskonnaga liitunud Jesper Parvega. KK Pärnu eest eelmisel hooajal ligi 20 punkti mängus visanud snaiper ei suutnud Rakveres oma mängu leida ja seoses töökohaga Tallinnas siirdub ta mängima Tallinna Kalevi ridadesse. Tarvas on Eesti liigas saanud kuue kaotuse kõrvale vaid ühe võidu. basket.ee / LL

Parve lahkus Tarvasest Kalevisse

Rockil oli põhjust rõõmustada eurosarjas võõrsil saadud tähtsa või-du üle. Foto: Rauno Volmar / Eesti Päevaleht

Foto

: Ter

je L

epp

/ Ees

ti Pä

eval

eht

Aparaat on sertifi tseeritud Lätis ja Saksamaal (CE 0470).

Müügiinfo tel 00371 2833 9775, faks 00371 6755 2270.

Kommertstekst

Patsientide arvamus aparaadist Vityaz (uus mudel)Elu ilma valu ja ravimiteta

VITYAZI KASUTAMINE OPERATSIOONIJÄRGSEL PERIOODIL

Teie poole pöördub 68-aastane pensionär. Aparaadist Vityaz sain teada ajalehe kaudu, kus igal nädalal võis lugeda erinevate hädade üle kae-bavate inimeste positiivset tagasisidet. Eelmisel aastal soetasin selle aparaadi, tutvusin juhendiga ja kasutasin seda vasaku käe kontraktuuri operatsiooni-järgsel perioodil (pärast kaht kuud) ning sel aastal kohe pärast operat-siooni (teisel päeval). Pean tingimata mainima, et parema käe armid ja

kõvastumused kadusid vasaku käega võrreldes kolm korda kiiremini ära. Seega on tulemus silmanähtav.

Anatoli

Kirurgiline sekkumine on iga ini-mese elus tõeline katsumus. Operat-sioonist toibumise periood on haigete jaoks alati raske. Tavaliselt teeb valu operatsioonihaav. Möödub veel mitu päeva, enne kui inimese enesetunne muutub paremaks. Haavas areneb

järjekindlalt rida bioloogilisi nähtu-seid: lõhenenud kudedes tekib refl ek-toorne soonte spasm, aeglustub vere-jooks, välja arenevad turse ja põletik, kogunevad rakkude jaoks toksilised ained. Aegamööda asenduvad need taastumisprotsessidega, kaovad sur-nud koed, paraneb vereringe.

Vityazi kasutamine võimaldab vältida tüsistusi, normaliseerida vere-ringet, likvideerida turseid, põletikku ja saavutada kiiremat tervenemist.

PODOLSKAJA A.Mina olen med-töötaja ning kasutan

oma praktikas aparaati Vityaz. Olen tähele pannud, et sellega paranevad igasugused haavad palju kiiremini.

Soku lõpukorv päästis Kalevin NAPP, AGA KINDEL

Korvpalli EuroChallenge’i sarjas sai BC Kalev/Cramo eile Rocca al Mare suur-hallis närvilise lõpuga mängus 77:75 võidu Saksamaa klubi Frankfurdi Skylinersi üle.

Enamuse mänguajast tur‑valises eduseisus olnud ja vahepeal 15 punktiga juhti‑nud Kalev/Cramo loovutas initsiatiivi viimasel perioodil, mil külalistel õnnestus tabada murdemomentidel kaugelt.

Vastaste Titus Ivory nel‑jas kolmene seadis 28 sekun‑

dit enne lõpuvilet jalule vii‑gi 75:75. Kalevi päästjaks tõu‑sis neli sekundit enne lõpuvi‑let 77:75 võidu kindlustanud Tanel Sokk (pildil), viima‑sel sekundil ei tabanud enam Pascal Rolleri üritus. Kalev tabas 16 kaugviskest 8, vasta‑sed aga 32‑st 9. Mängu hoidis võrdsena see, et kodumees‑kond tegi koguni 21 pallikao‑tust Skylinersi 10 vastu.

Kalev/Cramo resultatiivsei‑mad olid Kevin Lyde 16, Krist‑jan Kangur 15 ja Tanel Sokk 14 punktiga.

Järgmise mängu peab Kalev võõrsil 2. detsembril BC Kiievi vastu. ERR Sport / LL

Page 6: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

linnaleht kolmapäev, 26.november 2008toimetaja Merike Kungla [email protected]

n Milleks meile plaksutamise masin? No mõelge ise – kohe on tulekul peoperiood, mis algab esimese advendiga ja lõpeb nais-tepäeval. See tähendab ridamisi

telerivaatamisi, kus vaja vaimustu-sest või tänulikkusest plaksutada. Vaja on aga ka süüa või napsuklaasi tõsta. Näiteks 31. detsembril presi-

dendi kõne ajal – seda peab kuulama ja pärast on viisakas plaksutada. Samas tuleb täpselt südaööl klaase kokku lüüa, aga kus sa saad, kui plaksutada vaja! Siin kulubki see disainer Martin Smithi masin ära. Siis saab uut aastat klaaside kõlinal ja aplausi saatel vastu võtta. Plaksutaja maksab tühised 3900 krooni. Head uut aastat! LL

Plaksutamismasin ei väsi, ei väsi imemasina käsi

JÕULUSOODUSTUSED 5% kuni 40%!Lai mööblisortiment saalist, laost ja tellimisel.JÕULUSOODUSTUSED 5% kuni 40%!Lai mööblisortiment saalist, laost ja tellimisel.

E-post: [email protected]

• MUSTIKAS KAUBANDUSKESKUSTammsaare tee 116, tel 6 979 813, E–P 10–20

• UUS KAUPLUS!MÖÖBLIKESKUSGIGANTVesse 3, tel 6 380 992, E–R 10–20, L, P 10–18

• IDAKESKUS, Punane 16, tel 6 366 555, E–L 10–20, P 10–17

• KALINKA Kopli 69A, I korrus, tel 6 619 121, E–R 10–18, L 10–15, P –

• JÄRVE KAUBANDUSKESKUSPärnu mnt 238, tel 6 088 085, E–P 10–20

• KAUPLUS VILJANDISKaalu 9, II korrus, tel 4 334 145, E–R 9–18, L 9–15, P –

ERIPAKKUMINE

Müügiinfo:

[email protected]

AVA

VÄGEVA

Kinnisvara MÜÜK

ANTAKSE ÜÜRILE 2-toal heas korras krt Kristiines, Pirni 6A, möbl, toad eraldi, pakettaknad, 5/4, üp 50 m2, H 4500 kr/k. Alliksaare KVB, tel 6 604 348, 50 28 028

ANTAKSE ÜÜRILE 3-toal heas korras krt kesklinnas, Türnpu 17, täielikult möbl, toad eraldi, üp 67 m2. H 6500 kr/k. Alliksaare KVB, tel 6 604 348, 50 28 028

ANTAKSE ÜÜRILE 1-toal stiilne krt südalinnas Rotermanni kvarta-lis, täielikult möbleeritud ja sisustatud, 7/3, üp 30m2, lisaks garaažikoht maja all. H 5900 kr/k. Alliksaare KVB, tel 6 604 358, 5074 837

ANTAKSE ÜÜRILE 3-toal heas korras krt südalinnas Gonsiori 5, täielikult möbl, toad eraldi, üp 74m2.H 6500 kr/k. Alliksaare KVB, tel 6 604 358, 5074 837

MÜÜA 1-toal krt Liivalaia 5, üp 28 m2, 5/3, keskküte, taval korras, juba tühi. Auto parkimine suletud hoovis. H 675 000 kr. A. Alliksaare KVB, tel 6 604 348, 50 28 028

MÜÜA 2-toal krt Vilde teel, üp 40m2, 4/4, keskküte, rem vajav, tühi.H 570 000 kr. A. Alliksaare KVB, tel 6 604 348, 50 28 028

MÜÜA ühiselamutuba Sõle tn, 4/4, üp 11m2, vajab rem, tühi. Vesi korteris, tualett koridoris. H 140 000 kr. Tel 50 20 713

MÜÜA maa-alune garaažiboks Lasnamäel, Paekaare tn-1. 24H valve, puldiga väravad, otse omanikult. H 140 000 kr. Tel. 50 21 667

n K

ING

IIDEE

Foto

d: sm

ithau

tom

ata.

co.u

k

n Me ei kasvata oma lastest karme militariste. Ega ju?! Või kui, siis teeme seda leebelt. On ju?! Eriti kui need tuleva-sed rahuvalvajad ja vangivalvurid, näiteks, on alles tillud ja nunnud. Siis me neile mängupüsse ei kingi, ega ju? Aga sõda tahavad need tulevased suured mehed teha. Näiteks patjadega. Sellistega nii kui pildil, on ju? Padjasõjapadja autor on Taiwani disainer Chenhhui Su. LL

Parim kink poisslapsele on padjasõjapadi

Foto: chirrido.com/design

n ÖKOLINN

Jaapanis asuva Ōta linna elanikud on ilmselt maailmas ainsad, kes ei pea elektri eest maksma. Vastupidi.

Ōta pered saavad küll iga kuu elektriarve, kuid seal on kirjas hoopis summa, mille energiafirma perele võlgneb.

Selles kadestamisväärses olu-korras on “süüdi” üsna tavalised päikesepaneelid, mis koguvad ja salvestavad puhast päikese-energiat. Ōta päikesepaneelid toidavad kõigepealt ära linna enda majapidamiste energiava-jaduse ja annavad seejärel üle jääva elektri edasi kohalikule energiafirmale. Too müüb selle siis neile, kel endal päikesepa-neele pole.

Ōtas on enam kui 550 päike-sepaneelidega varustatud maja. “Ma poleks kunagi arvanud, et saan elektri eest raha, selle ase-mel, et elektri eest maksta,” ütles koduperenaine Mika Hiroshi-ma uudisteagentuurile Reuters. Mika pere kolis Ōtasse kolm aastat tagasi ahvatletuna just tasuta energiast. Seejuures jääb neil elektrit veel ülegi ja kohalik jõujaam maksab neile iga kuu selle eest keskmiselt 5000 jeeni ehk umbes 500 krooni.

Päikeseline kingitus riigiltSee pole kõik. Lood Ōta lin-

nas on veelgi päikesepaistelise-mad, sest muidu ülikallid päi-kesepaneelid on valitsuse kin-gitus. Tasuta päikesepanee-lid on osa Jaapani rahvuslikust projektist, mille käigus püü-takse leida lahendust üldisele

energianappusele ja sagedaste-le elektrikatkestustele.

Ühe majatäie päikesepaneeli-de hind on vabal turul vähemalt kaks miljonit jeeni ehk umbes 220 000 krooni. Jaapanlaste hinnangul on see sedavõrd suur summa, et enamik peredest ei suudaks sellist investeerin-gut teha. Jaapani ametnikud ja eksperdid püüavadki leida või-malusi nende päikesepaneelide hinna langetamiseks. Soodne hind suurendaks ju kogu Jaa-panis “tasuta” ja piiramatu päi-kesenergia kasutamist.

Tõsi, paneelide jagamine lõpetati juba 2006. aastal, kuid Jaapani valitsus kavatseb juba järgmisel aastal toetuse uues-ti sisse viia. Edaspidi toetataks paneelide kasutuselevõtmist kümne protsendi ulatuses nen-de hinnast. Merike Kungla

Päikesemaa elanikud teenivad elektriga raha

Päike “peseb” kahe väikese lapse ema Mika Hiroshima kodus nii pesu kui ka “keedab” süüa, “kogub” tolmu, “toidab” telereid, arvuteid ja muud elektriga töötavat kodutehnikat.

Päikesepaneelide tootjate sõnul suudab üks nelja-kilovatine päikesepaneel keskpäeval päikesepaiste kõrghetkel toota energiat, mis toidab ära neli pesu-kuivatit. Fotod: Reuters

kodu

Page 7: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

kolmapäev, 26. november 2008 linnaleht �

NOOR JA ERGAS ISAKASS

Aastane isane kass leiti Lasnamäelt Punaselt tänavalt. See noor ja ergas tegelane on kastreeritud ja ootab varjupaigas kannatamatult uut omanikku.

UMBUSKLIK KUTSn NÄDAL HOIUPAIGAS

n Möödunud nädalal jõu-dis loomade hoiupaika 34 koera ja 37 kassi ehk siis saabus varjupaika kesk-miselt kümme looma päe-vas. Uude kodusse läks see-kord kümme koera ja kolm kassi, oma koju viidi taga-si kuus koera ja kaks kas-si. Pühapäevase seisuga oli hoiupaigas 99 kassi ja 104 koera. Seejuures on kodu ootavatest koertest enam kui pool kutsikad.

Rein Kikerpill, loomade hoiupaiga arendusjuht

Foto

d: lo

omad

e ho

iupa

ik

Pooled varjupaiga koertest on kutsikad

Emane nelja-aastane koer toodi hoiupaika 20. oktoob-ril Paldiskist. Koer on väga umbusklik ega sõbrune kergesti. Eriti pelgab koer mehi ja järske käeliigutusi, talle on keeruline ka rihma kaelarihma külge kinnitada. Samas jalutab koer rihma otsas kenasti, ei tiri ega rabe-le. Selle koera juures peab uus omanik arvestama, et tema usalduse võitmine võtab aega.

Parim kink poisslapsele on padjasõjapadi

Lisaks täiskasvanud looma-dele ootavad endale kodu ja hoolivat peremeest kümned eri tegu ja liiki tillukesed koe-rapojad. Foto: EPL

n Kas teil pole tekkinud mõtet, et lagi on üks ilmselgelt ärakasutamata osa meie ruumidest? Et tühi laepind on puhas pinna raiskamine? See üks või kaks lampi ning mõned ämblikuvõr-gud siin-seal ei lähe ju arvesse.

Õnneks on meil olemas disainerid – olen seda korduvalt siinsamas öel-nud. Ja tänu britt Patrick Morrisele on

ka ruumi raiskamise probleem lahen-datud. Meil on nüüd kummuli lillepott, mille saab lakke riputada ja sellesse elusa taime kasvama panna. Kastmi-ne käib muide ülevalt poolt (või poti alt?) ja väidetavalt kulub taimejuurte niisutamiseks vaid 90 protsenti tava-pärasest veekogusest. Igati säästlik ja kasulik leiutis! LL

Alaspidi taimed väikestesse ruumidesse

n T

OIM

ETA

JA L

EMM

IK

FUTURA 25 kWMultifunktsionaalne keskküttekatelpellet+puud+elekter

BIO COMFORT 24 kWKompaktne pelletikatel(paigalduspind min. 1,8 m)

TÄISAUTOMAATSED PELLETIÕHK- JA KESKKÜTTEKAMINAD

Küttemeister Tallinn

TAHKE- JA VEDELKÜTTE- KATELDE ÜMBEREHITUS 24-100 kW PELLETIKÜTTELE

Kalmistu tee 22, Tallinn Tel 6 771 170(1) [email protected]

Küttemeister Tartu

Vahi küla 2, Motodepoo Tartu Tel 53 029 448 [email protected]

- pelleti põleti 24 kW- etteandjatigu- automaatika- automaatika- pelleti mahuti 0,5 m3- pelleti mahuti 0,5 m3

29 900 kr paigaldusega

Hinnad alates 34 000 kr

50 000 kr paigaldusega

55 000 kr paigaldusega

SOODSATE HINDADEGA KÜTTEAINETE MÜÜK

- kandiline puidubrikett - turbabrikett- pellet (puidugraanul)

Komplekti hind Komplekti hind

Komplekti hind

Tutvuge paigaldus- tingimustega Küttemeistri kodulehel www.kyttemeister.ee

SUURIM VALIK PELLETI KÜTTESEADMEID KOOS PAIGALDUSEGA

2500 kr alus1900 kr alus2700 kr alusNB! Kohalevedu

Kütteturustus OÜTel 6 141 671, Kalmistu tee 30

E-R kl 9-17, L kl 9-13

Tootsi brikett, üks alus 1990 krPuitlaastbrikett (14 kg kotid)

Tallinnas vedu TASUTA!

Pakume freesimist, paigaldust ja

transporditeenust!kr/komplekt1950

2250 kr/komplekt

3999 kr/komplekt

JÕULUPAKKUMINE:

Tallinna

1345LINN AITAB SIND!

1345ABITELEFON

Helistage 1345, kui

• Teil on abi vaja kommunaal- või elamumajanduse valdkonnas• Te näete, et linnamajanduses on midagi korrast ära• Teil on ettepanekuid linna eluolu parandamiseks

Helistamine maksab kohaliku kõne hinna ja teenus töötab 24 h

toimetaja Merike Kungla [email protected] kodu

Foto

: inha

bita

t.com

/200

8

Page 8: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

linnaleht kolmapäev, 26. november 2008�

Haigekassa ja Eesti Vähiliit kutsuvad igal aastal naisi osalema nii rinnavähi kui ka emakakaelavähi ennetamiseks mõeldud sõeluuringus. Kutse saanutel ei tasuks seda niisama minema visata, vaid kontrollis ära käia.

Põhja-Eesti regionaalhaig-la onkoloogiakeskuse mam-moloog Riina Kütner (pildil) tõdeb, et paraku on inimeste-le omane mõtlemine: “Kui ma

oleksin haige, siis ma ju tun-neksin midagi. Järelikult, kui mul kuskilt ei valuta, küllap mul on siis kõik korras.” Arst lisab, et ega positiivses mõtle-mises pole iseenesest midagi paha – ei saa ju pidevalt endal haigusi otsida (neid inimesi, kes endal kogu aeg vähki kaht-lustavad, nimetatakse kantse-rofoobikuteks). Teisalt näitab elu, et naistele võib väga suurt kasu tõusta sellest, kui nad käi-vad end regulaarselt kontrolli-mas ka siis, kui kuskilt midagi veel märku ei anna.

Lihtne on pea liiva alla pista

“Olen siin haiglas kohanud üsnagi mitut naist, kes on sat-tunud mammogrammi tege-ma pea pooljuhuslikult. Naine, kelle sõbranna kavatses mam-mogrammi tegema minna, läks

sõbrannaga kaasa ... ja leitigi tal rinnast kasvaja,” räägib Kütner. “Rinnavähk on hästi salaka-val haigus, see ei pruugi prak-tiliselt mingeid sümptomeid anda. Mõnel on natuke rinnas torganud või on haigus mingil muul moel märku andnud, aga enamasti, kui vähkkasvaja on väga pisike, ei ole seda katsudes tunda. Ja elu kahjuks näitab, et ega naised ei oska ka väga hästi oma rindu katsuda. Ilmselt nad pelgavad seda teha. On olnud juhtumeid, et tüki rinnas leiab hoopis abikaasa,” räägib tohter ning lisab, et isegi rinnast tükki leides proovivad mõned naised pead liiva alla pista. “Ma tund-sin küll, et mul on tükk rinnas, aga kuna see mulle valu ei tei-nud, siis ma mõtlesin, et las see olla...” või “Mul on enne rin-nas ka tihendid olnud, mis ma hakkan jälle arstile jooksma”, vahendab Kütner patsienti-delt kuuldut. Kes on juba rin-nast mingi moodustise leid-nud, peaks kindlasti tulema mammograafiasse pilti tegema, rõhutab ta.

Heaoluriikides haigestumine kasvab

“Rinnavähki haigestumi-ne tõuseb igal pool maailmas,” märgib Riina Kütner. Rinna-vähk on just linnas elavate nais-te ja arenenud riikide haigus. Mittesünnitamine ning hilises eas sünnitamine on kaks olu-list tegurit, mis rinnavähi tekki-mise riski suurendavad. “Rinna koed on esimese sünnituseni lõpuni küpsemata. Just noores eas, enne sünnitust on rinna-näärmekude hästi tundlik iga-sugustele välismõjudele – hor-moonidele, olmekeemiale ja muudele haigustele, mis või-

vad rinnavähi teket soodusta-da,” lisab arst. Kõrge stressitase võib samuti soodustada rakku-des halvaloomuliste muutus-te teket. Pärilikku rinnavähki esineb tema sõnul suhteliselt vähe – see moodustab vaevalt viis kuni kuus protsenti kõiki-dest juhtudest. Aga need nai-sed, kelle suguvõsas on rinna-vähk olnud, käivad üldjuhul ise hoolsalt kontrollis.

Noortel naistel on rinnaväh-ki üsna harva, kinnitab Kütner. Kuigi üksikjuhtumeid esineb ka 25–26-aastastel naistel, hakkab haigestumine suurenema siis-ki 50. eluaastast. Kõige kõrgem on haigestumissagedus 62–64 aasta vanuses.

Seevastu emakakaelavähki esineb järjest enam ka noortel naistel. Kord aastas güneko-loogi juures kontrollis käia ei tohiks olla ühelegi naisele ilm-võimatu ettevõtmine, mis siis, et järjekorrad võivad pikad olla, leiab Kütner. “Rinnaarstina ma küsin patsientidelt, millal siis günekoloogi juures käisite, ja saan sageli vastuseks: “Ei mäle-ta.” Mõni arvab, et kui suguelu ei ela, siis pole mõtet ka güne-koloogi juurde minna – aga see ei ole sugugi õige seisu-koht. Emakakaelavähk on väga kergesti avastatav ja see proo-vi võtmine ei ole üldse nii valus ega ebamugav.”

Mammograafiapildi tege-mine tagab rinnavähi võimali-kult varajase avastamise,” selgi-tab ta. Kui rinnavähk on vara-kult avastatud, on naise terve-nemise võimalus väga kõrge. “Miks arenenud riikides, näi-teks Inglismaal ja Soomes, on viimase kümne aastaga rinna-vähki suremus langenud, kuigi üldine rinnavähki haigestumus

tõuseb? Just tänu sellele, et nai-sed võtavad seal aktiivselt sõel-uuringutest osa. Üle 80 prot-sendi naistest reageerib kutse-le,” märgib Kütner.

Sõeluuringud on mõeldud eelkõige tervetele naistele. Kui aga rindadega on juba prob-leeme, siis tuleb minna kõige-pealt oma perearsti juurde, kes annab saatekirja mammograa-filisele uuringule.

Noortele naistele ultraheliuuring

Dr Kütnerilt on palju küsitud, miks tehakse mammogram-mi alles alates 35–40-aastastele naistele olenevalt rinna koest.

“Vähki kahtlustades võib mam-mogrammi teha ka noorema-tele naistele. Aga skriiningu eesmärgil pole noortele naiste-le mõtet mammogrammi teha, kuna enamasti on nende rinna-kude nii tihe, et röntgenikiired ei läbi kudesid nii hästi. Saadud pilt ei ole nii usaldusväärne, et saaks selle põhjal öelda, kas sellel naisel on midagi rinnas või mitte. See vajab omakorda hästi palju lisauuringuid. Noo-ri naisi võib uurida ultraheliga, aga ultraheli tihtipeale ei pruu-gi näidata väikse vähi tunnus-teks olevaid mikrokaltsifikaate, mida mammogrammiga otsi-takse.” Ada Maltseva

Foto

: Bul

ls

Mammoloog Riina Kütner rõhutab, et rinnavähi varasel avastamisel on väga tähtis osa enesekontrollil. Kes on rinnast mingi moodustise leidnud, peaks kindlasti kohe arsti juurde minema. Foto: Bulls

n Analüüsi- ja teabeorgani-satsioon Health Consumer Powerhouse korraldas Euroo-pa riikide patsiendisõbralik-kuse uuringu, milles võrreldi 31 Euroopa riiki. Selle uuringu järgi asetub Eesti tervishoiu-süsteem patsiendisõbralik-kuse pingereas 11. kohale,

kirjutas Postimees. Eesti pälvis kõrgeima koha raviteenuste hinna ja kvaliteedi suhteid kajastavas tabelis. Valupunkti-na kajastus uuringus patsiendi maksejõuetus hambaravis, mille eest sai Eesti võrdselt Belgiaga kõige madalama hin-nangu. LL

n LÜHIDALT

Lätis ja Tšehhis varitseb A-hepatiitn Tervisekaitseinspekt-sioon hoiatab, et Lätis ja Tšehhis on A-viirushepa-tiidi puhang, ning soovi-tab enne neisse riikidesse sõitmist end vaktsineeri-da. 10. novembri seisuga on Lätis registreeritud üle kahe tuhande A-hepa-tiidi juhu, Tšehhis üle 1200. Mõlemas riigis sai puhang alguse süstivate narkomaanide seas.

Lätis on enam juhte registreeritud Riias ja Riia ümbruses, Tšehhis on raskuskese Prahas. LL

Antibiootikumid alati ei aitan Läinud nädalal tähistati Euroopa antibiootikumi-päeva, mille eesmärk oli inimestele selgitada, et levinumate külmetuste korral ei saa antibiootiku-midest abi.

Tervisekaitseinspekt-siooni epidemiolooginõu-nik Kuulo Kutsar rõhutab, et antibiootikume ei kasutata viirusnakkuste ravimiseks, vaid ainult bakternakkustega võitle-miseks. See eeldab, et ravi-arst teeb kindlaks haiguse tekitaja ja selle tundlikkuse määratud antibiootikumi suhtes. LL

Foto

: EPL

Eesti tervishoid on patsiendisõbralikkuselt 11. kohalTööd alustas kiiritusravi lineaarkiirendin Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogiakeskuses Hiiul alustas tööd uus kiiritusravi lineaarkiirendi, tänu millele paraneb oluliselt kiiritusravi kättesaadavus ning avanevad uued võimalused vähi-haigete ravis. Kiiritusravi on vähkkasvajate ravis olulisel kohal – sel-le eelis on oluliste organite funktsioonide säilitamine. Uue lineaar-kiirendi abil saab kiiritusravi teha kasvaja kuju ja asetsust järgides. Onkoloogiakeskuse juhataja Maire Kuddu sõnul säästab meetod maksimaalselt terveid kudesid ja lubab kasvajas kiirgusdoosi tõs-ta, see aga suurendab kasvaja hävitamise tõenäosust. LL

16 36316 363Haigekassa infotuba

Tööpäeviti 8.30–16.30www.haigekassa.ee

tervis Lehekülg on valminud koostöös Eesti Haigekassaga

Õigel ajal kontrolliskäik päästab naise halvimast

Eestis haigestub igal aastal ligi 550 naist rinna- ja 140–150 naist emakakaela-vähki.

Emakakaelavähk on üks väh-kidest, mida on võimalik välti-da. Vähieelne seisund võib kes-ta 10–15 aastat. Kõik suguelu alustanud naised peaksid kahe- kuni kolmeaastase vahega tege-ma naistearsti juures Pap-testi, mille abil leitakse emakakaelal muutused enne, kui on välja kujunenud emakakaelavähk.

Rinnavähki ei ole otseselt võimalik vältida, kuid et haigus oleks veel ravitav, on oluline sel-le avastamine varajases staadiu-mis, kui naisel ei ole rinnas veel tuntavaid muutusi. Rinnavä-hi varajaseks avastamiseks on parim meetod mammograafi-line uuring.

Rinna- ja emakakaelavähi varajaseks avastamiseks käivad Eestis sõeluuringud, mille ees-märk ongi avastada pahaloo-muline kasvaja staadiumis, kui haigus on veel ravitav.

Rinnauuringus avastatak-se pahaloomulisi haiguslik-ke muutusi vaid 0,6 protsendil osalenud naistest. Emakakaela-vähi varajase avastamise uurin-gus on võimalik avastada ka vähieelsed muutused ja haigus-likud seisundid, mis on kergelt ravitavad. Uuringul avastatakse haiguslikke muutusi ligikaudu kuuel protsendil naistest.

Sõeluuringutele kutsutakse naisi isiklike kutsetega. Para-ku ei pruugi sõeluuringu kut-

se alati õige adressaadini jõu-da, näiteks elukoha vahetuse tõttu. Seetõttu kutsubki haige-kassa veel kord eeltoodud aas-tatel (vt üleval) sündinud nai-si veel tänavu võimalust kasu-tama ja ennetavatel uuringutel osalema.

Kui olete ühel neist aastatest sündinud, ent ei ole aadressi-muutuse tõttu või muul põh-jusel kutset kätte saanud, saate uuringule registreeruda isikut tõendava dokumendi alusel.

Sõeluuringute kohta on kõige lihtsam infot küsida oma pere-arstilt või vaadata haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee/kindlustatule/2007.

Sirje Vaask, haigekassa tervishoiuteenuste osakond

Tänavu on naistel veel võimalik sõeluuringus osaledaRinnauuringutele saab Tallinnas registreeridan Põhja-Eesti regionaal-haiglas, tel 6 172 405 (töö-päeviti kl 8–16)

Emakakaela uuringutele saab Tallinnas registreeridan Ida-Tallinna keskhaiglas, tel 1900n Lääne-Tallinna keskhaig-las, tel 6 665 839 (kl 9–12)n Fertilitases, tel 6 059 600, 6 059 601n Lasnamäe tervisekesku-ses, tel 6 050 601

Tähtis teada

n Tuleval aastal kutsutakse rinnavähi varajase avastamise uuringule 1944., 1947., 1950., 1953., 1954., 1955., 1957. ja 1959. aastal sündinud naised.

n Tuleval aastal kutsutakse ema-kakaelavähi varajase avastamise uuringutele 1954., 1959., 1964., 1969., 1974. ja 1979. aastal sün-dinud ravikindlustatud naised.

Tuleval aastal uuritakse

n Rinnavähi varajase avastami-se uuringul osalemiseks saadeti tänavu kutse 1945., 1948., 1949., 1951., 1952., 1956., ja 1958. aastal sündinud ravikind-lustatud naistele.

n Emakakaelavähi varajase avastamise uuringul osale-miseks saadeti tänavu kutse 1953., 1958., 1963., 1968., 1973. ja 1978. aastal sündinud ravikindlustatud naistele.

Tänavu uuritakse

Foto

: EPL

Page 9: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

linnaleht kolmapäev, 26. november 2008

n Brasiilias läbi viidud uuringust selgus, et naised, kes tegelesid rase-duse ajal vesiaeroobikaga, vajasid sünnitusel vähem valuvaigisteid. Uuringus osales 71 lapseootel naist, kellest pool käis kolm korda nädalas 50 minutit vesiaeroobikat tegemas, ülejäänud moodustasid aga kont-rollrühma, vahendas Healthday

uudist tarbija24.ee. Kaht gruppi võr-reldes ei leitud sünnituse kestuses ega tüübis mingit olulist erinevust. Küll aga selgus, et vesiaeroobikaga tegelnud naistest nõudis vaid 27 protsenti sünnituse ajal tuimestuse tegemist, samas kui kontrollgrupis oli see näitaja 65 protsenti.

tarbija24.ee/LLtervis

n Inglismaal Oxfordshire’is elav mees usub, et pääses nahavähist tänu oma koerale. Chris Tuffrey on veendunud, et kui tema rotveiler Beamish poleks ta rinnal olnud sünnimärgile tähelepanu pöörama hakanud, jäänuks nahavähk avastamata, vahendas BBC uudist tarbi-ja24.ee.

Viimasel ajal olevat koer asunud tema sünnimärki nuuskima ja lakkuma ning püüdnud peremehe kätt selle juurde lükata, mille pea-le Tuffrey läks arsti juurde. Arst suunas mehe edasi haiglasse, kus leiti, et tegu on vähkkasvajaga, ning see eemaldati. tarbija24.ee/LL

Tänu koerale avastati peremehel nahavähk

Foto

: Bul

ls

Jõulupakkumine!2=odavam! Ostes korraga 2 üldist kuuabonomenti (detsember, jaanuar)

allahindlus 300 krPakkumine on jõus 30. detsembrini!P. Pinna 21, kaubanduskeskuse Kotka teisel korrusel,tel 6 320 827, 50 16 214, www.fleir.ee

Hambaravi ja proteesimine

Air-flow hambapuhastus

Lastele kuni 19 a TASUTATel 6 525 899, 56 689 819

E. Vilde 73

HambaraviUus aadress: Vabriku 2Balti jaama ja Telliskivi

peatuse vahel

Tel 6 215 661,

Soovime Teileilusat naeratust

läbi aastate!www.kvr.ee

Hambaravi, kirurgia, proteesimine,

laste hambaravi TASUTA!

Tule Narva mnt 7C(hotell Centrali hoovis)

Oleme avatud E-R 10-18,L 10-14, tel 6 339 908

ALLAHINDLUSED RAAMIDELEkuni 85%

Prillid kätte al 475 krPakkumine kehtib plastikklaaside tellijale.

Prillitellijale nägemiskontrollTASUTA!

Eelnevalt registreerida tel 6 339 908

LÕPUMÜÜK!

Põhja-Eesti Verekeskus Tallinnas Ädala 2 on avatud E, R kl 8–16, T, K, N kl 11–19

Info tel 6 173 001

Vesiaeroobika vähendab sünnitusvalusid

n Eelmisest aastast saab Eestis emakakaelavähki ennetada ka HPV vastu vaktsineerimisega. Olemas on nelja- ja kahevalent-ne vaktsiin, mõlemad sisalda-vad HPV 16 ja 18 tüübi vastast kaitset. Need kaks papilloomi-viiruse tüüpi on olulised ema-kakaelavähi tekkes. HPV 16 põhjustab umbes 55 protsenti emakakaelavähi juhtudest ning HPV 18 ligi 15 protsenti juh-tudest (kokku ligi 70 protsen-ti emakakaelavähi juhtudest). Lisaks sellele sisaldab neljava-

lentne vaktsiin kaitset HPV 6 ja 11 tüübiga seotud genitaalkon-düloomide tekke vastu.

Tegemist on profülaktilis-te vaktsiinidega. Kuna need tagavad tervisele suurima kasu annustamisel enne viiruse-ga nakatumist, siis soovitatak-se eeskätt vaktsineerida tütar-lapsi enne suguelu algust (11–13 aasta vanuses). Kuna HPV levib enim eeskätt noorte hul-gas, soovitab Eesti Naistearsti-de Selts vaktsineerimist ka 14–26-aastastele neidudele ja nais-

tele. Samas tuleb rõhutada, et vaktsineerimise vajalikkuse üle ei saa otsustada ainult vanu-se järgi. Sageli on vajalik (just pärast emakakaela vähieelsete seisundite ravi) vaktsineerida ka üle 26-aastaseid naisi. Vakt-sineerimise otsus peab sündi-ma koostöös arsti ja patsien-di vahel.

HPV-vastane vaktsineeri-mine ei kuulu Eestis veel riik-likku vaktsineerimiskavva ning seetõttu peavad vaktsineerida soovijad need kulud ise katma.

Emakakaelavähk on sagenenud just noorte naiste hulgas

Naistearstid soovitavad HPV vastu vaktsineerida

Emakakaelavähki esineb enamasti üle 30-aastastel naistel, haigestumise kõrgpunkt on 45–55 aasta vahel.

Viimastel aastatel on esi-nemissagedus kasvanud just nooremate naiste seas. Kah-juks jõuavad paljud naised ars-ti juurde siis, kui vähk on juba kaugele arenenud, ning see-tõttu on suremus emakakaela-vähki kõrge. Emakakaelavähi-haigete viie aasta elulemus on Eestis 60 protsenti, mis võrrel-duna teiste põhjamaadega on väga madal. See viitab asjaolu-le, et suur osa emakakaelavähi juhtudest diagnoositakse hili-ses staadiumis.

Kõigi nende hirmutava-te faktide juures saab ometi väita, et emakakaelavähk on haigus, mida on võimalik väl-tida.

Tekkepõhjus on täpselt teada

Emakakaelavähk on üks väheseid halvaloomulisi kas-vajaid, mille tekitaja on täp-selt teda. Seda haigust põh-justab peamiselt nakatumi-

ne inimese papilloomiviiruse ehk HPV-ga (ingl k “human papilloma virus”). HPV-d jagunevad kaheks: madala

vähiriskiga tüübid, mis põh-justavad healoomulisi, kuid tülikaid kasvajaid lahklihal, tupes ja emakakaelal (nn kon-

düloome), ning kõrge vähiris-kiga HPV-tüübid, mis põhjus-tavad emakakaela vähieelseid muutusi ja emakakaelavähki.

HPV-infektsiooni olemas-olu annab tunnistust emaka-kaelavähki haigestumise ris-kist. Ainult nakkuse pikaaja-lisel püsimisel võivad emaka-kaelas tekkida rakkude hai-guslikud muutused. Samas tuleb rõhutada, et enamikul

kõrge riskitüübiga HPV-ga nakatunud naistel ei arene välja emakakaela-

vähk ning sageli taandub nak-kus iseeneslikult. Noores eas on naiste immuunsüsteem tugev, seega tõrjutakse vii-rus mõne aasta jooksul orga-nismist välja. Püsiv papilloo-miviiruse nakkus koos eba-soodsate lisafaktoritega või-vad viia aga emakakaelavähki haigestumiseni.

Lisafaktorid, mis koos HPV-infektsiooniga võivad

põhjustada emakakaelavähi teket, on suitsetamine, sugu-lisel teel ülekantavad infekt-sioonid (klamüüdia, geni-taalherpes ja HIV), sagedane sekspartnerite vahetus ning varajane suguelu algus.

Iga-aastane kontroll on tähtis

Oluline on teada, et ema-kakaelavähk on üks vähestest vähipaikmetest, mida on või-malik vältida. Esmane emaka-kaelavähi varajase avastami-se meetod on regulaarne Pap-analüüs. Naistearstid soovita-vad igal aastal kontrollis käia, Pap-testi võetakse regulaar-selt kahe- kuni kolmeaastase vahega. Kui naistearst avas-tab haiguslikke muutusi ehk nn vähieelseid seisundeid, jäl-gitakse naisi tähelepaneliku-malt ning arsti tuleb tiheda-mini külastada. Teadaolevalt kõige sagedamini avastatak-se emakakaelavähk nendel naistel, kellel viimase viie aas-ta jooksul ei ole Pap-testi teh-tud.

2003. aastast alustasid SA Vähi Sõeluuringud ja Eesti hai-gekassa emakakaelavähi vara-se avastamise pilootprojek-ti Eestis. Programmi eesmärk on vähieelsete seisundite diag-noosimine uuritaval sihtgru-pil ja nende adekvaatne ravi, et pikemas plaanis väheneks hai-gestumus emakakaelavähki. Haigekassa andmebaasi alusel saadetakse koju kutsed naiste-le, kes pole viimase kahe aasta jooksul Pap-testi andnud.

Ainult naiste teadlikku-se tõus ning oma tervise eest hoolitsemine aitab vähieelseid muutusi varakult avastada ning rakendada ravi enne, kui vähkkasvaja välja areneb.

Terje Raud, Tartu ülikooli kliinikumi naistekliiniku naistearst

Foto: Bulls

Eesti tervishoid on patsiendisõbralikkuselt 11. kohal

Emakakaelavähk on üks vähkidest, mida on võimalik vältida, kinnitab nais-tearst Terje Raud. Kas siis korralikult naistearsti juures kontrollis käimisega, et leida emakakaelal muutusi enne, kui need vähiks arenevad, või vaktsineeri-misega. Foto: Postimees/Scanpix

Page 10: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

linnaleht kolmapäev, 26. november 200810 toimetaja Keidi Niitsoo [email protected] aeg

Eesti Loodusmuuseumis on väljas näitus “Noor meri”, mis avab Läänemere looduse vastandlikke tahke ning kirjeldab mere tekke- ja arengulugu.

Läänemeri on vaid 12 000 aastat vana ning selle riimvee-lise keskkonna ökosüsteem on noor ja habras. Mere elustik-ku peetakse sisserännanuks – Läänemeri on liiga noor, et siin saanuks tekkida vaid sellele veekogule ainuomaseid liike.

Näitus tutvustab Läänemere tulnukliike ja nende teekonda.

Eksponeeritud on ligi poolsa-da fotot koos selgitavate joo-niste ja tekstiga.

Selle üürikest aega eksis-teerinud mere algus peitub aga Maa ammuses mine-vikus. Läänemere kivistelt rannikutelt võib leida jälgi nii iidsetest vulkaanidest kui ka siin laiunud liigirikastest ürgmeredest. Panoraamvaa-ted Rootsi ja Eesti ranniku-telt kajastavad Läänemere ligi pooleteist miljardi aasta pik-kust eellugu.

Näitus jääb avatuks 1. veeb-ruarini. LL

Loodusmuuseumis näeb Läänemere lugu n Sel nädalalõpul peatub Ees-

tis Rootsi folgimaastiku prae-guse aja üks põnevamaid ja dünaamilisemaid muusikuid Göran Månsson, kes annab oma bändiga laupäeval kell 19 Viljandis Pärimusmuusi-ka Aidas improvisatsioonilise kontserdi. Päev varem jagavad muusikud oma oskusi avatud õpitubades Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Göran Månsson Band (pil-dil) on trio, kus folk-fusion’likul moel on kokku saanud maail-mamuusika ja pärimus. Lisaks meisterlikule pillimängu-le muudab Göran Månsson Bandi muusika eriliselt naudi-

Rootsi folkmuusikud Eestis

Rekl

aam

foto

tavaks selle improvisatsiooni-lisus – kontserditervik sünnib paljuski kohapeal ja otse vaa-tajate silme all. LLFo

to: T

iit H

unt

Merihärg

Müük

-Müüa küttepuud lahtiselt või kottides. Transport. Tel 50 50 071-Võitluskunstide varustus! Tallinn, Pallasti 1 (Sikupilli Keskus). Tel 56 247 996, 50 48 523, www.ervin-sport.com-Aastase garantiiga kasuta-tud kodumasinad, koduma-sinate remont. Kadaka tee 1, II kor. Info tel 6 701 052, www.twinserv.ee-Talukartul kojutoomisega. Tel 55 987 622-Müüa kuivad pakitud kütte-klotsid ja kaminapuud 40 L võrkkottides, transport tasu-ta. Tel 52 38 503, 43 33 130-Põrandalauad (al 150 kr/m²), sisevoodrilauad (al 60 kr/m²), lepalauad (al 185 kr/m²), välisvoodrilauad (al 140 kr/m²). Saematerjal (3500 kr/m³). E–R kl 9–16, L 10–15, tel 6 214 773, 56 677 514. Korell Puit OÜ, Suur-Sõjamäe 33-Kartul “PRINCESS” ja “FOLVA”, 5 kr/kg. Kojutr al 70 kg. Tel 53 406 751-Lõhutud küttepuud kask, lepp, metsakuiv okaspuu. Transport al 6 ruumist tasuta. Tel 53 544 240

-Talvekartul otse talust. Eri-nevad sordid ja suurused. Kojutoomisega. Hind 2.50–5.00 kr/kg. Tel 52 81 177

-Puitbrikett 10 kg/pak. Tel 56 496 866

-Müüa ilusalong kesklinnas. Hind 99 000 kr. Tel 56 227 405

-KÜTTEPUUD, KAMINA-PUUD. Tel 50 96 735

Ost

-Ostan raamatuid. Tel 51 58 663

-Ostan igasugust elektroo-nikaaparatuuri, mõõteriistu, kulumõõtjaid, telefonijaamu, raadiolampe, montaažiplaa-te, ka detaile (v.a TV ja raa-dio). Tel 51 05 694, 56 684 008

Kinnisvara müük

-MÜÜA VÄGA HEAS KOR-RAS MAJA MERIVÄLJAL 218 M², KRUNT 1182 M². VÕIMALIKUD KA VAHE-TUSVARIANDID – KOR-TER KESKLINNAS VÕI VANALINNAS (ALATES 65 M² + KOMPENSAT-SIOON). TEL 50 20 058

Kinnisvara ost

-ABI OSTJA JA ÜÜRNIKU LEIDMISEL Tel 6 602 656, 52 64 747, EkspertKV

Annan rendile

-1 TUBA, 3-toalisest korte-rist. Suure kaubanduskesku-se juures sisehoovis. Värskelt remonditud korter! HELIS-TA tel 56 782 633-1-toal ahjuküttega korralik korter Tondi tn. 3300 kr kuus. Tel 51 59 481

Võtan rendile

-OMANIKULT. Tel 50 89 052, 56 130 711

Pakun tööd

-Turvafirma võtab tööle kohusetundlikke kvalifitsee-ritud turvatöötajaid. Tel 55 567 763

-Rahvusvaheline ettevõte Kursana Eesti OÜ, mis kuu-lub Dussmann Gruppi, võtab seoses töömahu suurenemi-sega tööle PUHASTUSTEE-NINDAJA. Info: Rein Tölp 516 3119, 609 2603-Vajatakse koristajat spor-diklubisse (Haabersti piir-kond). Tööaeg: 20.00–23.30, 6 päeva nädalas. Palk: 35–40 kr/h. Tel 56 250 671, 6 566 000-Müüjale Mustamäel liha-poes. Väljaõpe. Tel 50 64 755-Lumekoristaja leiab hooaja-list tööd Mustamäel E-Auto-line automüügiplatsil Mäe-pealse 21A. Töötasu 3500 kr kuus. 6 726 726-KÜ vajab ÕUE KORISTA-JAT. Tel 56 460 113

Teenus

-Ohtlike puude langetamine. Tel 58 379 669

-KORVTÕSTUKI TEENUS 30 m redeltõstuk. Jõulukau-nistuste paigaldamine jm. TEL 56 457 166, PAN TIIT OÜ, www.hot.ee/pantiit1

-Torutööd, vannitubade remont. Tel 50 59 462

-ÕPPESALONG. LÕIKUS 25 kr. Tel 6 616 077

-Puurkaevutarvikud, paigal-dus. Tel 53 914 813

-Bobcati- ja miniekskavaa-toriteenus lintidega ja ilma. Mahutite paigald ja välitras-sid. Tel 56 604 607-KOLIMISTEENUSED. KORRALIKUD LAADIJAD. TEL 50 72 694, ANDREI

-VANA MÖÖBLI, VANAKRAAMI JA EHI-TUSPRAHI ÄRAVEDU. KORRALIKUD LAADIJAD. TEL 53 971 859, ANDREI

-KOLIMINE. VANA MÖÖBLI, EHITUSPRAHI JM ÄRAVEDU. Tel 58 048 879

-Sise- ja üldlammutustööd, ehitusprahi vedu. Tel 56 699 397, www.lammutaja.ee

-REMONDIN ARVUTEID. Tel 56 980 029

-Pottsepatööd. Tel 53 976 423

-VEOTEENUS. Tel 6 356 433, 52 12 299

-Veoteenus kaubikuga ja haa-gistreileriga. Autoromude ja tehnika äravedu. Väikeehi-tiste demontaaž ja lammu-tustööd. OÜ AGALRAM, tel 56 642 543

-KOLIMISTEENUSED. Vana mööbli äravedu. Tel 58 503 903, www.elar.ee

-KAARDID ENNUSTA-VAD. Tel 900 1727. Kogenud ennustajad 24 h. H 17 kr/min

-KAARDIMOOR. Tel 900 2228 (13 kr/min)

-Õmblusmasinate parandus. Tel 51 68 180, Hillar

-Küttekollete puhastus ja remont. Tel 50 62 512

-Klaverite häälestus, remont. Tel 58 050 466

-POTTSEPATÖÖD. Tel 55 912 966

-Santehnilised tööd. Tel 58 282 483

-300 EEK/KUU. VEOAU-TODE JA TRAKTORITE PARKLA. TEL 55 692 649

Ehitus ja remont

-Firma restaureerib vanne. Garantii. Värvivalik. Tel 55 89 941-Vannitubade rem. Toru-, elektritööd soodsalt. Mat. varustamine. Tel 58 508 713.-Ehitus ja remont. Tel 58 316 683-Rõdude soojustamine, vii-mistlus. Korterite remont. Tel 50 55 862-Korterite remonditööd. Tel 50 55 862

Auto

-Auto plekksepatööd. Tel 53 585 100

Koolitus

-MG AUTOKOOL, A-, B-, BE-kat – 6600 kr. 03.12 vene k, 16.12 eesti k. Tel 56 941 964 (eesti k), 56 43 538 (vene k), www.mgautokool.ee-MATEMAATIKA põhi-kooli lõpueksami (1100.-) ja riigieksami (1400.-) etteval-mistus. www.hot.ee/tarkuse-veski. Tel 56 638 168

Tervis

-Kvaliteetne massaaž. Tel 55 601 376

KUULUTUSED – Lisa kuulutus Linnalehte www.linnaleht.ee toimetaja Kristi Väin, tel 6 804 570 [email protected]

KUIV PAKIS KÜTTEPUU, 30–50 cm.BRIKETT 10 kg. Kviitung. Tel 6 541 100, 52 38 852

TAMMARU FARM. www.tg.ee

SHIFARA Galeriiostab Еesti ja Vene münte, märke,

paberraha, medaleid, postkaarte.Raha kohe!

Vana-Posti 7. Tel 6 443 536

Kursana Eesti OÜRahvusvaheline ettevõte, mis kuulub

Dussmann Gruppi, võtab töömahu suurenemise tõttu tööle

HOOLDAJA,kelle tööülesandeks on• Klientide eest hoolitsemine

Nõudmised kandidaadile:• Eesti keele oskus emakeelena• Vastutus- ja kohusetunne• Hea tervislik seisund ja pingetaluvus• Ausus• Sõbralikkus, aktiivsus ja positiivne ellusuhtumine• Eelnev töökogemus• Valmisolek töötada graafiku alusel

Omalt poolt pakume:• Väljaõpet• Ametiriietust• Kaasaegset töökeskkonda ja toredat kollektiivi• Konkurentsivõimelist töötasu

Kontakt tel 6 092 603

BanketisaalKaraokeBasseinSaunToad

Põlluääre tee 6e-post: [email protected]

www.hot.ee/iruurusel

Põlluääre tee 6e-post: [email protected]

www.hot.ee/iruurusel

Tel 6 379 569, 53 952 253

Tel 6 379 569, 53 952 253

Ootame uusi ja endisi kliente!Ootame uusi ja endisi kliente!

AUTOKOOL LAKAROSSE

kutsub B-kat kursustele. Kursuse hind 6000 kr.

Info: www.lakarosse.ee, tel 51 15 373, 6 273 048

APPI!Ma ei suuda lõpetada joomist.Arstiabi joomasööstude puhul.

Kojukutsed. Tilgutiravi.www.kordamed.ee

Tel 56 482 128

Internetis: kuulutus.linnaleht.ee

Linnalehes: Narva mnt 13, PRO Kapitali Maja IV korrus E-R 9-17

Postimajas: Narva mnt 1, II korrus T-R 9.30-16.30

Maneeži 5, Reklaamipunkt E-R 10-17

Kõik ilmumisele eelneval päeval kl 12-ks Linnalehte jõudnud kuulutused ilmuvad järgmise päeva lehes.

Reedel Linnalehte jõudnud kuulutusilmub teisipäevases lehes.

Kuulutuste vastuvõtt:

Kuuluta Linnalehesteisipäevast reedeni eesti ja vene keeles

Page 11: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

kolmapäev, 26. november 2008 linnaleht 11vaba aegvaba aegtoimetaja Keidi Niitsoo [email protected]

Kinon Coca-Cola Plaza“Beverly Hillsi Chihuahua” kell 11, 13.20, 15.30, 17.40, 19.50“Detsembrikuumus” kell 11.10, 17.50, 20.10“Draakonikütid” kell 11.20, 15.35, 17.25“Kaootiline Ana” kell 12.15, 19.35“Karantiin” kell 11.45, 13.50, 16, 18, 20.20, 22.25“Keskkoolimuusikal: Lõpuklass” kell 13.10, 19.15, 21.40“Kärbsed Kuu peale” kell 11.30, 14, 16.30, 19“Max Payne” kell 22.15 “Mesrine: Surmatung” kell 14.45, 17.10, 22“Minu parima sõbra pruut” kell 12.30, 15, 19.25, 21.50“Rokipeer” kell 13.15, 21.55“Saag V” kell 13.30, 15.45, 22.20“U2” kell 21.45“Ööd Rodanthe’is” kell 11.05, 15.25, 17.35, 19.45 “007: Veidi lohutust” kell 11.15, 12, 13.45, 14.30, 16.15, 17, 18.45, 19.30, 21.15, 22.05 A. Le Coqi sviidis “007: Veidi lohu-tust” kell 17, 19.30, 22.05n Sõprus“Päev, mil ma kasvasin”, “Teisel pool” kell 15.30, 19.15 “Valli baar” kell 18n FestivalidPimedate Ööde filmifestival PÖFF: laste- ja noortefilmide festi-val “Just film”

TeaterEstonia teater kell 19 “Minu veetlev leedi”

NO-teater kell 19”Macbeth”Nukuteater kell 15 “Kaksteist kuud” (esietendus)Tallinna linnateater kell 19 “Arbuusi-suhkrus” (väike saal)Theatrum kell 18 “Maarja kuulutami-ne” (Katariina kirik)Vene Teater kell 16 “Amorid lumes” (suur saal, eestikeelse tõlkega)

KontsertEstonia kontserdisaal kell 19 Midori (viiul, Jaapan), klaveril Charles Abra-movic (Ameerika)Von Krahli teater kell 21.30 Efterklang (Taani)

KlubiBonnie & Clyde kell 22 Best Video Hits Of Ever, VJ Aivar HaviCafé Amigo kell 22 After Ski, DJ Andi RaigClazz kell 21.30 Vova, Kaarel Liiv ja Dmitri & Jam SessionClub Hollywood kell 23 Ladies Night, DJ-d Kermo Hert, Kert Klaus

NäitusBotaanikaaed “Neli aastaaega Tallinna botaanikaaias”Deco galerii Helga Jõerüüdi näitusEesti Ajaloomuuseum väljas vanim Tallinnas valmistatud lauakell, “Vahu-veinipidu! 125 aastat Törley vahuveini tootmist”Eesti Arhitektuurimuuseum – Rotermanni soolaladu “Soome arhi-tektuur 06/07”, “Ekstsentriline juugend. Jacques Rosenbaum 130”, “Arhitektuu-rimakettide avakollektsioon” ja “Suur Tallinna makett”

Eesti Lastekirjanduse Keskus Regina Lukk-Toompere ja Katrin Ehrlichi illust-ratsioonidEesti Loodusmuuseum “Noor meri”Eesti Meremuuseum “Laoküla merelaager 10”, “Eesti eksiillaevastik” ja “Huvitavaid leide uppunud laeva-delt”Eesti rahvusraamatukogu eksliibri-sekonkursi “Minu raamat” võidutööd, “Eesti eksliibrise esimene sajand”, “Prokuratuur 90”, “Pallaslaste maali-kunst Eesti rahvusraamatukogus” ja “Kunstiüliõpilaste eskiise rahvusraa-matukogust”Eesti Sõjamuuseum “Teed vaba-dusele. “Solidaarsuse” kaudu Euroo-passe”Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuu-seum “Pagulased. Lili Kaelase päran-dus” ja Lilian Linnaksi “Klassika”Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum “Tormiste randade muusika”Eesti Tervishoiumuuseum “Südame-hääl”, “Eestimaa liigub” ja “Defitsiidist hügieenis Nõukogude Eestis”Energiakeskus “Loodusnähtused Energiakeskuses” ja “Tuleviku linn”Haus Galerii Jaak Poomi näitusHobusepea galerii skulptor Enn Roosi 100. sünniaastapäeva näitus “Monu-ment”Kaitseliidu peastaap “Rindejoon” ja “Meie kindral – kinmjr Ernst Põdder”Kodulinna Maja “Veidikene vanadest väravatest”, “Tuul viis põllult ära trak-tori”, “Feel The Breeze” ja Sirje Maris Horma “Varjust valgusesse”KU-galerii Mare Mikoffi näitusKullo lastegalerii “Sündinud muu-saga”Kumu “Tegelikkuse sabotaaž. Sürrea-lism Euroopa fotokunstis 1922–1947”, “Vabaduse utoopia” ja “Grand tour.

Eesti kunstnikud Itaalias”Kunstihoone Ando Keskküla “Suur Vaikelu. Valik maali- ja videomaterjale aastaist 1970–2007”Lastemuuseum “Mõmmiga on mõnus”Maarjamäe loss “Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki”Mikkeli muuseum “Türgi värvid ja lõi-med. Gönül Paksoy ajatu rõivadisain”Noortekohvik Anne-Mari Jakobsoni “Naked Bike Ride Wien”Okupatsioonide muuseum “Lääne-Virumaa punamonumendid”SEB galerii Rein Mägari “Teekond Veneetsiasse”SooSoo galerii “Light Things”Tallinna keskraamatukogu “Siurust sõjani”Tallinna tehnoloogiapargi Küber-neetika Maja galerii Maimu Vannase loomingTallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseum “Haridusministrid Eestis aastatel 1918–…”Tallinna ülikooli keeltemaja 2. korruse fuajee Bruna Melão “Bempos-ta – A Deep Looking”Ungari Instituut Attila Lóranti foto-näitusUpUp Kristina Kiviranna “Mina”Vabaduse galerii Ehalill Halliste “Loit-sulilled”Õpetajate Maja Jurģis Skulme juu-belinäitus24 h galerii (www.kunstikeskus.ee) Peeter Lauritsa “Peirithoosi hommik”

MuuKumu auditoorium kell 18 loeng teemal “Sürrealistlikud fantaasiad eesti kunstimaastikul”, näidatakse filme “Meritäht” ja “Elu ilma Gabriella Ferrita”

n KUHU MINNA kolmapäev, 26. november

ETV 06.55 Terevisioon08.55 Südameasi: Pirtsakuse piirid09.45 Terevisioon*11.45 Meie Euroopas*12.30 Ringvaade Nõukogude Eesti

nr 3/1988*12.40 OP!*13.10 Kui vanaisa armastas Rita

Hayworthi (Saksa-Šveitsi-Tšehhi 2000). R: Iva Svarcová. O: Karen Fisher, Vladimir Hajdu. Tragiko-möödia*

14.35 Kuldsed kuuekümnendad: Populaarseid laule (ETV 1991)

15.00 MuinasTeeVee: Sõdur (Eesti 2004)15.20 Miljon senti*15.45 Kuumad 70-ndad: Aeg on minu

poolel16.05 Südameasi: Pirtsakuse piirid*17.00 Aktuaalne kaamera17.05 Lasteekraan. Saame kokku Tomi

juures: Trummibänd! Pritsimees Saamuel. Animalia - loomade kuningriik

18.00 Aktuaalne kaamera18.15 Puutepunkt (venekeelsete sub-

tiitritega)*18.45 Aktuaalne kaamera (vene keeles)19.05 Jamie Oliver, 4/6: Põgenemine

Itaaliasse19.30 Retseptita20.00 Kultuuriuudised20.05 Pealtnägija20.55 Saatevigad BBC moodi

21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm. Sport21.35 11 000 aastat hiljem. Eesti või-

malus22.20 Aktuaalne kaamera22.25 Eesti lood: Sõjamäng

00.15 Kultuuriuudised*00.25 Mees, kes sõi oma peapiiskopi

maksa? (Man who ate his archbis-hops Liver? Inglise 2004). Dokfilm

01.15 Kuumad 70-ndad: Aeg on minu poolel*

KANAL 2 05.55 Tuvikesed: Kiilad ja ilusad*06.20 Animasarjad Scooby-Doo:

Scooby-Doo sõbrapäev. Aladdin: Parandada varast… Tomi ja Jerry saade. Väike merineitsi: Red

08.00 Reporter*09.00 Tee õnnele, 67/250*10.00 Põletav armastus, 148/170*11.00 Kodus ja võõrsil, 4039–4040*12.00 Krimi*12.30 Kelgukoerad*13.30 Lindprii: Teismeline ingel14.30 Kaks ja pool meest: Armastus

pole pime, vaid kiiksuga15.00 Metsik kass, 18/25216.00 Põletav armastus, 149/17017.00 Tee õnnele, 68/25017.55 Kodus ja võõrsil, 4041–4042

19.00 Reporter20.00 Suur lotokolmapäev20.35 Inga Lindström - Katarinabergi

hobused (Die Pferde von Katari-naberg, Saksa 2007). R: Michael Steinke. O: Susanne Gärtner, Step-han Luca, Volkert Kraeft. Romanti-line draama

22.30 Jälgi jätmata: Patsient X23.30 Kaks ja pool meest: Armastus

pole pime, vaid kiiksuga*

00.00 Selgeltnägijad: Tõde või pettus?*01.00 Tuvikesed: Mustlase nutt01.25 Lindprii: Teismeline ingel*02.10 Kloun: Välgatus02.55 112*03.20 Krimi*03.45 Reporter*

TV3 06.25 Animasarjad Haldjaist ristiva-

nemad: Timmy õuduste maja. Soovimata elu. Käsna-Kalle Kant-püks. Pandamaa: Alla, üles ja välja. Yu-Gi-Oh!

08.00 Armastuse saladus08.55 Mariana*09.55 Kirgede torm*10.55 Kodu keset linna*11.25 Vaprad ja ilusad*11.50 Teine võimalus12.45 C.S.I.: New York*13.40 Targem kui 5B*14.35 H2O - merineitsid: Pidutsejad15.00 Õnnesärgis sündinud15.30 Seitsmes taevas: Ühtki matust ja

pulm16.25 Mariana17.25 Vaprad ja ilusad17.55 Kirgede torm

18.55 Seitsmesed uudised19.30 Kodu keset linna20.00 3D-dokument: Öise õgimise

needus (Curse of the Night Eater, Inglise 2008). Dokfilm

21.00 Kondid: Kohtuotsus tulekul22.00 Põgenemine: Oskuslik tehing.

Hooaja viimane!23.00 Top Gear

00.05 Matrjoškad01.00 Perepea: Raisatud anne01.30 3D-dokument: Öise õgimise

needus (Inglise 2008). Dokfilm*02.20 Top Gear*03.20 Matrjoškad*04.05 Õnnesärgis sündinud*04.35 Targem kui 5B*05.30 Õnnesärgis sündinud*05.55 Uudised

n TELEKAVAD kolmapäev, 26. oktoober

n KAKS KORRAGA

Veel täna ja homme näeb Sõpruse kino ekraanil uusi lühifilme: “Teisel pool” ja “Päev, mil ma kasvasin”.

Eesti ja Prantsusmaa koos-töös valminud lühimängufilm “Teisel pool” räägib totalitaar-ses režiimis üksluist elu elavast Victorist. Ühel päeval raputab tema elu imelik sõnum sõbra-tarilt, keda ta arvas kadunud olevat. Naisel õnnestus põge-neda vabasse riiki ja ta veenab meest endaga võimalikult kii-resti ühinema. Victor hakkab unistama teistsugusest maa-ilmast ning otsustab põgene-da. Algab teekond, mis on täis lõkse.

Filmis mängib peaosa Prant-suse näitleja Bruna Paviot, kaasa teevad tuntud Eesti näit-lejad, nende hulgas Tambet Tuisk, Raivo E. Tamm, Egon Nuter, Ivo Uukkivi jt.

Muusika on filmile loonud Taani bänd Efterklang, kelle suurim eeskuju on Eesti heli-looja Arvo Pärt. Seda ekspe-rimentaalset bänd-orkestrit

näeb täna õhtul esinemas ka Von Krahli baaris.

Lühimängufilm “Päev, mil ma kasvasin” jutustab loo Prii-dikust, kes leiab juhuslikult vanaisa vanavarapoest antiikse raamatu, mis maagilisel kom-bel teeb taas korda kõik kat-kise. Poiss võtab nõuks püü-da ellu äratada liblikas, kes tema enda tähelepanematu-

sest hukka sai. Raamatu abil püüab Priidik jätta hüvasti ka oma kaotatud ema ning peagi lõppeva lapsepõlvega. Poisi isa aga taunib tema piiritut fan-taasialendu ning püüab Priidi-kut eelseisvaks kooliminekuks ette valmistada.

Filmis teevad kaasa näitle-jad Erik Toomet-Björck, Rain Simmul ja Aarne Üksküla. LL

Sõpruses linastub koos kaks uut lühifilmi

Lühifilmi “Teisel pool” võib 52-minutilise kestvusega nimetada üheks pikimaks lühifilmiks. Foto: averagemonkey.com

Priit Pärn on oma filmi kirjeldanud kui osaliselt traagilist, samas gro-teskset ja koomilist. Foto: kino.ee

Esimest korda PÖFF-i animafilmide festivali Animated Dreams kümneaastases ajaloos jäi võistlusprogrammi peapreemia koju.

Peaauhind läks Olga ja Priit Pärna filmile “Elu ilma Gab-riella Ferrita” (pildil). Lisaks peaauhinnale pälvis sama film ka Põhjamaade ja Balti riikide animafilmide festivalide ühis-auhinna ANOBA.

Parima loo eest sai auhinna

Poola film “Refräänid”, pari-ma disaini auhinna pälvis Itaalia omanäoline animafilm “Muto”.

Žürii eriauhinna parima huumori eest sai brittide “Siit saab üles” ning parima pere-filmi auhind läks Iraani filmile “Meie kodus”.

Žürii koosseisus Otto Alder (Šveits), John Dilworth (Amee-rika) ja Ülo Pikkov (Eesti) andis välja ka parima armastusfilmi eriauhinna, mille pälvis Aust-raalia linateos “Kettsaag”. LL

Festivali Animated Dreams peavõit läks Eesti filmile

Page 12: Tasuta digitelevisoon katab riiki äärest ääreni

Väljaandja AS Linnaleht Narva mnt 13, 10151 TallinnTel 6 804 570Faks 6 804 571E-post [email protected]

Peatoimetaja Tiina Kangro, [email protected] toimetaja Indrek Kuus, [email protected] Timo Härmaorg, [email protected]Ärijuht Eve Maremäe, [email protected]ükk AS Printall

© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnaleht AS-i nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

Biza

rro

Tiig

er

© Bulls

© Bulls

Sudoku

n Tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1–9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumeda-ma joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Hakka nüüd nuputama!

25. novembri Linnalehes ilmunud sudoku õige lahendus.

© Bulls

JäärPlaneediseisud annavad teile erilise

tähelepanelikkuse ja võime märgata ka pisiasju. Hea aeg tervise kontrollimiseks ja paastu alustamiseks.

SõnnTeil tuleks analüüsida oma tõelisi

soove. Uue tsükli algus annab lootusi uuele ja paremale armastusele. Tuleb koostada ja äri- ja tegevusplaane.

KaksikudKõik asjaajamised kipuvad venima.

Võimalik, et teie plaanidesse tulevad muudatused sisse, nii et püüdke ka ise dünaamiline olla!

VähkOlete tavalisest emotsionaalsem

ning võite kergesti plahvatada. Kui taha-te kellelegi kohta kätte näidata, võite lõpuks hoopis ise haiget saada.

LõviHea aeg pöörata tähelepanu intel-

lektuaalsetele tegevustele, uue infor-matsiooni hankimisele ja suhtlemisele. Püüdke aga vältida mõttetut suhtlust.

NeitsiSuudate nüüd edukalt hakkama

saada närviliste ja abi vajavate inimes-tega. Teie rahulikkus aitab mõndagi teie kaaslast. Hea aeg kodu kaunistamiseks.

KaaludTõenäoliselt puutute kokku sünd-

mustega, millest pole võimalik lihtsalt mõistusega aru saada. Peaksite rohkem usaldama oma intuitsiooni!

SkorpionTunnete soovi ennast avada ja

kõik südamelt rääkida ära. Samas on teil raske otsustada, keda usaldada ja keda mitte. Püüdke olla hoolikas.

AmburVõimalik, et saate omale uusi tutta-

vaid, kellest võib mingil hetkel palju kasu tõusta. Hoidke oma tähelepanu asjaolul, et teilt palutakse teenet.

KaljukitsTeid valdab rahulolu oma saavu-

tuste pärast. Tunnete ennast turvaliselt, kuna olete oma võimetes kindel. Samas vältige liiga mugavaks muutumist.

VeevalajaOlete riskialdis ning võitlushimu-

line. Need omadused on ka õigustatud ning toovad kaasa võiduvõimalusi. Koh-tate kaaslaste heakskiitu.

KaladKaldute pessimismi ja tunnete eba-

mugavust olukorras, kus peate ennast teistele mingil moel tõestama. Püüdke olla enesekindlam ja rahulikum. Delfi

n HOROSKOOP

Linnaleht on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. Linnaleht ei ole Tallinna linnavalitsuse häälekandja.

MUSTAKIVI KAUBANDUSKESKUSESaadressil MAHTRA 1 (esimesel korrusel), tel 6 333 350, 6 024 696,

Novembri lõpuniPRILLIRAAMIDE ALLAHINDLUSED

kuni 70%* Pakkumine kehtib plastikklaaside tellimisel

Eripakkumine:PLASTIKKLAASIDE TELLIMISEL METALLRAAMID

TASUTA!NÄGEMIST KONTROLLIB

DOKTOR MARK LEVIN (info tel 6 333 350)К, 26.11 kl 15–18.45, L, 29.11 kl 11–17, E, 01.12 kl 15–19

Prillide tellimisel maksab nägemiskontroll 100 kr!

KÕIK PÄIKESEPRILLID –50%

www.nordoptika.ee

*

Vaata rõõmsalt maailma koosN

ordoptikaga!

REKLAAMI ESITAJALEPRILLIDE TELLIMISEL

KINGITUS!

Tere tulemast meie kauplusessekaubanduskeskuses BRAVO aadressil

PAE 80tel 6 010 199

UUS VALIK PRILLIRAAME!ÜLE 800 PRILLIRAAMI ALLAHINDLUSEGA 100%200 PRILLIRAAMI ALLAHINDLUSEGA 80%

* PAKKUMINE KEHTIB PLASTIKKLAASIDE TELLIMISEL NOVEMBRI LÕPUNI!

Arsti vastuvõtt (info tel 6 010 199) N kl 10–13, R kl 10–14

KÕIK PÄIKESEPRILLID –50%REKLAAMI ESITAJALE PRILLIDE TELLIMISEL – KINGITUS!

Avatud: E–R kl 10–19; L kl 10–17; P – suletud.

www.nordoptika.ee

*

*

NORDOPTIKA KUTSUB TÖÖLE

• OPTOMETRISTI• MÜÜJAID-KONSULTANTE TÖÖKOGEMUSEGA OPTIKA VALDKONNAS

CV PALUME SAATA AADRESSILE Vana-Kuuli 5–54,13619 TALLINN,

FAKSILE 6 338 884 VÕI MAILIAADRESSILE

[email protected]