Kõrghariduse rahastamine. Kas tasuta kõrgharidus on Eestis võimalik?
description
Transcript of Kõrghariduse rahastamine. Kas tasuta kõrgharidus on Eestis võimalik?
Kõrghariduse rahastamine.Kas tasuta kõrgharidus on Eestis võimalik?
EÜL suvekool –Mõdriku- 14.08.2009Andres Koppel
HTM
Eesti kõrgharidus välises võrdluses (OECD 2007: OECD Reviews of Tertiary Education .Estonia)
• “Ilmselt on vähe KH süsteeme, mis on sedavõrd lühikese aja jooksul läbi teinud niivõrd suured muutused, kui Eesti tegi iseseisvuse taastamise järgsel perioodil…. See on veelgi tähelepanuväärsem, arvestades, kui piiratud olid KH käsutuses olevad ressursid selle aja jooksul…”
• Oleme tublid ja väga hästi majandanud. Peamine risk -- kas Eesti KH süsteem on väga avatud maailmas jätkusuutlik
• OECD ekspertide viidatud probleemid.– Kõrgkoolide väljapoole suunatud fookuse
tugevnemine (tööandjad, regioonid, ühiskond tervikuna)
– Parem koostöö õppeasutuste vahel– Kõrghariduse ressursside õiglasem jaotus riigi ja
üliõpilase vahel (üldine osaline õppemaks)
Mis on toimunud?
• Kiire KH laienemine, see ei saa enam kasvada• Rahvaarv /earühm kahaneb -> üliõpilane on
üha küpsemas eas• Rahastamine- võrdluses teistega, mis on
lähiajal toimunud
93/94 94/95 95/96 96/97 97/98 98/99 99/00 00/01 01/02 02/03 03/04 04/05 05/06 06/07 07/080
10,000
20,000
30,000
40,000
50,000
60,000
70,000
28% 28% 28% 27% 27% 28% 25% 22% 19% 19% 16% 15% 15% 14% 14%
50% 51%51%
52% 52%
50%48%
46%46% 45% 46%
47%47% 48% 49%
22% 21%21%
20%21%
22%
27%
31%34%
37%38%
39% 38% 38% 37%
Series6
Series4
Series2
Üliõpilaste vanuseline jaotus, Joonis1993/94 kuni 2007/08 : vanemate osakaal KH-s kasvab. Arv stabiliseerub
16-18 aastaste elanike arv Eestis 2003 – 2016
64 102 64 726 64 53662 537
58 790
53 827
48 961
44 389
41 17338 942
37 653 36 686
33 151
27 104
20 000
25 000
30 000
35 000
40 000
45 000
50 000
55 000
60 000
65 000
70 000
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Kõrghariduskulud SKT-s . (OECD). Järeldus: Eesti on kitsi
Ühe üliõpilase jaoks tehtavad kulutused arvestusega osana SKT/per capita: Eesti 24,6%, OECD keskmine- 42,6%. Eesti on ligi 2 x kitsim, 26. kohal 26-st.Hariduskulud kolmandale tasemele kogu hariduskuludest: E. 19,5%, OECD: 24,1% (20/23-st) .
Era-rahastamise
osakaal kõrg-
haridusesOEDC
Slaid Hanna Kanep’i ettekandest mai 2009 Rahastamine üliõpilase kohta, 2005 (OECD)
24370 United States
14579 Australia
12326 Japan
10919 Israel
10262 New Zealand
9994 Brazil
7606 Korea
6620 Chile
6402 Mexico
Eesti KH kulutuste dünaamika
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 20080%5%
10%15%20%25%30%35%40%45%50%
Valitsemissektori kõrghariduskulu kasv võrreldes eelmise aastaga
Eesti SKT jooksevhindades kasv võrreldes eelmise aastaga1995
19971999
20012003
20052007
0
50,000
100,000
150,000
200,000
250,000
300,000
0.0%
0.2%
0.4%
0.6%
0.8%
1.0%
1.2%
1.4%
1.0%1.1%1.0%0.9%1.2%1.0%1.0%1.1%1.0%1.0%0.9%0.8%1.1%1.1%
Kõrghariduse rahastamise tase riigieelarves osakaaluna SKT-st Eesti SKT jooksevhindades, mln kr
Eesti
SKT
, mln
kro
oni
Kõrg
harid
use
raha
stam
ise ta
se o
saka
alun
a SK
T-st
Kiire kasvu ajal pidas KH riiklik rahastamine hädavaevu kasvuga sammu: osakaal SKT-st endiselt madal. Kõrgharidusel kasutada väga suur tugi EL tõukefondidest: nii inimestele, kui infrastruktuuriMajanduslanguse ajal: oluline mitte kaotada positsiooni.
KH rahastamise muutused langusperioodil
• 2009 KH eelarve: läbiv kärbe 7%, õppetoetused 4%, va doktorandid
• 2010 eelarve kontrolltase (rahandusmin) : läbiv kärbe 9,1%. HTM- doktorantuuri rahastamine prioriteet, doktoriõppe tulemuslikkuse kasv.
• Tõukefondide suur abi: ESF (rahvusvahelistumine ja doktoriõpe, e-õpe, KH õppe sisu- 628 milj kr, Infrastruktuur, KH + teadus – 2,2 mlrd kr, teaduse programmid (tippkeskused- 620 milj , aparatuur- 1,8 mljr)
Baasmaksumused läbi aja. 2010%?
Õppetase 1999 1.04.2004 2002vv 2003 2005vv 2008 2009[1]
2010??2010
provisoorne -9,1% vähendus
Bakalaureuseõpe 12 600 13 200 20 000 26 000 24 180 21 980 9,1%
Doktoriõpe[2] 37 800 39 600 300 000 148 800 141 810 4,7%Doktori tulemusraha 200 000 192 000 174 530 9,1%Integreeritud õppekavad 20 000 25 000 32 500 30 230 27 480 9,1%
Magistriõpe 25 200 30 000 39 000 36 270 32 970 9,1%Magistriõpe 3+2 30 000 39 000 36 270 32 970 9,1%
Rakenduskõrgharidusõpe
12 600 14 000 18 00023 400 21 760 19 780 9,1%
18 200* 18 200
[2] Doktoriõppe rahastamisel kasutatakse alates 2009.a mudelit, milles 76 800 krooni on ette nähtud ülikooli kulutuste katteks ning 72 000 krooni (igakuiselt 6 000 krooni) doktoranditoetuseks. Doktoriõppe baasmaksumusele lisandub doktoritöö kaitsmisel täiendavalt doktoriõppe tulemusrahastamine 192 000 krooni. Varasemal aastatel oli kasutusel mudel, mis nägi ette kahel esimesel aastal 150 000 krooni ning lõpetamisel tulemusrahastamist 200 000 krooni.
[1] 2009.a baasmaksumusi kahandatud võrreldes 2008.a-ga ca 7 %-i
KH strateegia rakendusplaan majanduslanguses? Juba 2008. a eelarve oli võrreldes strateegias kavandatuga 758,9 miljonit krooni väiksem , vahe optimistliku aja plaanide ja tegelikkuse vahel käriseb.
• RKT raha lisandus 2008. a ebapiisavas mahus ning 2009.a jäi lisandumata amortisatsioonikomponent,
• investeeringute programmi maht on jäänud oluliselt madalamaks võrreldes kirjeldatud vajadustega ning toetub vaid Euroopa struktuuritoetuste vahenditele ja reeglitele,
• doktoriõppe mudel, mis oleks tõstnud doktoranditoetuse saajate arvu, jääb perioodil 2008-2011 rakendamata,
• sotsiaalse dimensiooni tugevdamine kõrgharidusõppes, sh üliõpilaste õppetoetuste ning -laenusüsteemi kaasajastamine, jääb perioodil 2008-2011 rakendamata.
13
Katkestajad
1993/94
1994/95
1995/96
1996/97
1997/98
1998/99
1999/00
2000/01
2001/02
2002/03
2003/04
2004/05
2005/06
2006/07
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
HaridusHumanitaaria ja kunstidLoodus- ja täppisteadusedPõllumajandusSotsiaalteadused, ärindus ja õigusTeenindusTehnika, tootmine ja ehitusTervis ja heaoluKokku
Kas KH tasub end inimesele ära?: Kõrghariduse lõpetanute ja katkestanute keskmine kuupalk õppevaldkonniti
Kõrghariduse lõpetanute kuupalk: õppevaldkonnad
Ia
Ia
Ia
Ia
Ia
Ia
Ia
IaIIa
IIa
IIa
IIa
IIa
IIa II
a
IIaIIIa
IIIa
IIIa
IIIa
IIIa
IIIa
IIIa
IIIaIV
a
IVa
IVa
IVa
IVa
IVa
IVa
IVaVa
Va
Va
Va
Va
Va
Va
Va
0
3 000
6 000
9 000
12 000
15 000
Har Hum LooTäp Põl SotÄriÕig Tee TehTooEh TerHea
Kõrghariduse katkestanute kuupalk: õppevaldkonnad
Ia Ia
Ia
Ia
Ia
Ia
Ia
IaIIa IIa
IIa
IIa
IIa
IIa II
a
IIaII
Ia
IIIa
IIIa
IIIa
IIIa
IIIa II
Ia
IIIaIV
a
IVa
IVa
IVa
IVa
IVa IV
a
IVa
Va
Va
Va
Va
Va
Va
Va
Va
0
3 000
6 000
9 000
12 000
15 000
Har Hum LooTäp Põl SotÄriÕig Tee TehTooEh TerHea
1999/00-2004/05 õppeaastatel eksmatrikuleeritud üliõpilaste poolt aastatel 1999-2005.a. deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidel. * lõpetanute keskmine kuupalk on tõusnud olenemata läbitud õppevaldkonnast igal lõpetamisele järgneval aastal kogu vaadeldava perioodi ulatuses. * 7 aasta andmetele põhinedes oli töötuks registreerunuid üks aasta peale lõpetamist keskmiselt 2% kõrgkooli lõpetajatest. Hilisematel aastatel vähenes see arv kiiresti
Buumiaegsed katkestajad tagasi õppima? Kavandatav uus skeem
• Sihtrühm: Ca 1000 üliõpilast, kes on õppinud üle poole õppest ja katkestanud 2003 – 31.07.2009
• (statistika: sel ajal on katkestanuid ca 19 tuh, peale teist aastat – 7, 4 tuhat).
• Katkestanud doktoriõppes- 690• Detailid hetkel arutusel (algusperiood, kestvus,
kogumaht). Orienteeruv maht kokku KH + kutseharidus ca 150 milj kr.
Rahastamisskeem?
• Selle väljatöötamine on ette KH strateegias nähtud• Tegeldakse – KH nõukoda, RN uuring. Kindlaid
tähtaegu ei ole.• Vajalik leida konsensus ühiskonnas• Väga ebastabiilsetes majandus- ja eelarveoludes
oleks uute mehhanismide kasutuselevõtmine riskantne
• Strateegias ette nähtud avalikku raha juurde nõudvad jõulised arendused on pidurdunud