Tasakaal ja stereotüübid – 15 aastat Pekingi konverentsist

Soolise võrdõiguslikkuse seadus (jõustunud 2004)

Soolise võrdõiguslikkuse osakond Sotsiaalministeeriumis (alates 1996)

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (alates 2005)

“Kui tahame end määratleda 21. sajandi demokraatliku Euroopa riigina, siis peame teadlikult tegelema ka soolise võrdõiguslikkuse ja ajas üha muutuvate soorollide teemaga.”

Toomas Hendrik Ilves

“Ju see /palgavahe/ kõneleb ikka sellest, et meil see saja aasta tagusest ajast pärit soorollide jaotus on veel endiselt ühiskonnas aktsepteeritav. Sellest tulenevalt on ka naiste palk koguni veerandi võrra madalam kui meeste palk. Ega ma seda normaalseks ei pea.”

Andrus Ansip

Pöördumised 2009

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Sugu Rahvus Vanus Puue Seksuaalnesättumus

Töötajateühingussekuulumine

Muu Üld

Üld

Muu

Sotsiaal

Teenused

Töö

Näited pöördumisest voliniku poole

Võrdne kohtlemine värbamisel

• Kõrvale jäetud naiskandidaadil kõrgem kvalifikatsioon nii hariduse kui töökogemuse osas võrreldes tööle võetud meeskandidaadiga

• Põhjendus: “Ei kujutanud ette, kuidas on võimalik pidada seda (piisavalt suure koormusega) ametit, ilma et laps kannataks”

Võrdne kohtlemine töötingimuste seadmisel

• Tööandja ei lubanud meestöötajat lapsega arsti juurde minna

• Põhjendus: “Selleks on lapsel olemas ema”

Euroopa Liit (eesistuja Rootsi koostatud raport)

http://www.sweden.gov.se/sb/d/574/a/135875

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE)

http://www.unece.org/gender/Beijing15.html

Peking +15

• Liikmesriikides poliitikad olemas• EL tasandi õigus olemas• Liikmesriikide hulgas on üksmeel ja tahe

edendada naiste tööhõivet ja iseseisvat sissetulekut

• Naistevastase vägivalla vastu suunatud poliitikad vajavad parendamist

• Pekingi indikaatorite jälgimist on vaja iga-aastaselt jätkata

Peking +15 kokkuvõtted

Eesti võrdluses Euroopa LiidugaPLUSSID

• Naiste esindatus matemaatika, reaalainete ja tehnoloogia erialade lõpetanute hulgas kõrgeim(EE 43%; EU 32%; NL 19%)

• Tüdrukute ja poiste matemaatika tulemustes erinevus väike(BG +4; EE -1; EU -10; AT -23)

• Sootundliku statistika nõue suures osas täidetud• Kaitse mitmese diskrimineerimise eest• Toetus soouuringutele• Sotsiaalne ja psühholoogiline nõustamine

inimkaubanduse ohvritele ja prostitutsiooni kaasatud naistele varjupaikades

• “Rohkem naisi poliitikasse” projekt• Uurimused naiste (sh naispoliitikute) kuvamisest

meedias• Eesti naistoimetajate ühendus

MIINUSED

• Eakate naiste vaesusrisk kõrge(CY rohkem kui ½; EE 1/3; HU, PL vähem kui 10%)

• Üksikvanemate vaesusrisk kõrge(MT 54%; EE 44%; DK 17%)

• Mitteaktiivsete isikute hulgas sooline lõhe suurim(SE -1%; EE 12%)

• Erinev pensioniiga naistel ja meestel(EE-le lisaks veel AT, CZ, PL)

• Tervelt elatud aastate osas sooline erinevus suurim (EE naistel 4 aastat rohkem; BE 0; PT meestel 2 aastat rohkem)

• Legaalsete abortide arv kõrgeim (1 000 naise kohta EE 26,3; FR 14,5)

• Hõivatud aja sooline lõhe suurim (naistel pea-aegu 3 tundi pikem)

• Sooline palgalõhe suurim (EE 30%; EU 17%; IT 4%)

• Naiste osakaal kasvatus- ja haridusteaduse erialadel kõrgeim (BG 68%; EE 90%)

• Puuduvad andmed, kui palju naisi on tööturult eemal ja ei otsi tööd perekondlike kohustuste tõttu

Naised ja majandus

Naised, võim ja otsustamine

Ühiskondlik ja vabatahtlik tegevus

Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2005 Praxis: Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestishttp://213.184.49.171/www/gpweb_est_gr.nsf/HtmlPages/SVmonitooring_2005/ http://www.siseministeerium.ee/public/VTosalemine2009.pdf

24%

11% 9% 8% 8% 6%3% 2% 1% 0%

30%

13% 11% 13%9%

6% 6%

1% 2% 2%0%

5%10%

15%20%

25%30%

35%

mees naine

MEES NAINE

Külaliikumine/ kohaliku elu edendamine 40 36

Keskkonnakaitse ja loodushoid 35 32

Sotsiaaltöö 25 41

Laste ja noorte huvide kaitse 20 24

Haridus ja teadus 22 16

Noorsootöö 19 17

Kunst ja kultuur 18 15

Korrakaitse/ sisejulgeolek 18 12

Sport ja kehakultuur 20 9

Ajaloolise pärandi säilitamine 11 14

Arengukoostöö ja humanitaarabi 11 13

Tervishoid 10 10

Loomakaitse 11 6

Religioon ja usulised ühendused 7 6

Tarbijakaitse 6 5

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse 8 1

Vähemusrahvuste kultuuri edendamine 6 2

Volinik annab arvamuse diskrimineerimise asetleidmise kohta avalduse esitanud isikule ja vajaduse korral isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist. (VõrdKS § 17 lg 1)

Kodanikuühenduste roll

SoVS § 9. Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused soolise võrdõiguslikkuse edendajatena

(1) Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.

(2) Riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

(2 prim) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 pandud kohustuste täitmist planeerides ning neid kohustusi täites konsulteerivad riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused vajaduse korral asjakohaste huvigruppide ning mittetulundusühendustega, kellel on õigustatud huvi aidata võidelda soolise diskrimineerimise vastu, toetamaks võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist.

Kodanikuühenduste roll