Suurprojekti toetuse tingimuste ja hindamiskriteeriumite ... · Euroopa Liidu ühise...

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond:

Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

Suurprojekti toetuse tingimuste ja hindamiskriteeri umite analüüs

Teostaja: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindaja Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti Maaülikool

Tartu 2015

3

SISUKORD

Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 4

1. Analüüsi metoodika............................................................................................................................... 6

2. Määruses esitatud põhikriteeriumite seosed sihtgrupi andmetega ..................................................... 8

3. Tegevusala majandusnäitajate seosed toetuse suurusega ja investeeringu mõjusus ........................ 18

4. Hindamisraamistiku analüüs ............................................................................................................... 25

Hinnangud ja ettepanekud meetme rakendamiseks .................................................................................. 32

LISA 1. Toiduainetööstuste investeeringud perioodil 2010–2014 .............................................................. 33

4

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel perioodil 2014–2020 on planeeritud toetada toiduainetööstuseid. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (edaspidi MAK) alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 13. veebruari 2015. a otsusega, nähakse ette põhialused toetuse andmiseks. MAKi koostamisel läbi viidud SWOT-analüüsi põhjal on esitatud toiduainetööstuste nõrkused, millest lähtuvalt on kavandatud investeeringutoetused. MAKis seatud 3. prioriteedi analüüsi lõppjäreldusena on leitud, et põllumajandustootjate aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel on madal, põllumajandustootjate suutlikkus investeerida turundus- ja müügitegevusse on madal, nišitoodete turustamisvõimalusi on vähe, lühikeste tarneahelate ja otseturustuse turuosa on väike, kõrge lisandväärtusega toodete osakaal toidutootmise ahela lõpptoodangu hulgas on madal ning töötlejate investeerimisvõimekus, tootlikkus ja konkurentsivõime on võrreldes EL keskmisega madal. MAKi 2014–2020 eesmärkideks on, et põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel. Seeläbi panustab arengukava konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärki tõsta tootlikkust hõivatu kohta EL keskmisega võrreldes aastaks 2015 73%-ni ja aastaks 2020 80%-ni. Aastal 2010 moodustas Eesti toiduainesektori tootlikkus 41,2% EL keskmisest, olles 16 820,3 eurot/TJÜ. Eesmärgiks on perioodi lõpuks jõuda 50%-ni EL toiduainesektori keskmisest, mis eeldab, et näitaja kasvab vähemalt 3% aastas ja EL keskmine tootlikkus ei kasva samal ajal rohkem kui 1% aastas. Samas tuleb silmas pidada, et eesmärgi saavutamist mõjutavad ka mitmed arengukavast sõltumatud tegurid.

MAK 3. prioriteedi eesmärkide täitmiseks on koostatud arengukava meede 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“, mille allmeede 4.2 on „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“. Töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse eesmärgiks on aidata kaasa loetletud nõrkuste ja probleemide lahendamisele, muutes toiduainetööstuse ettevõtjad rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Töötlemisettevõtete investeeringute toetamise abil eeldatakse kaasa aidata energiakasutuse tõhustamisele, tegevusvaldkondade mitmekesistamisele, väikeettevõtete loomisele ja arendamisele ning töökohtade loomisele.

Hetkel on MAK allmeetme 4.2 alusel välja töötatud kolm eraldiseisvat toetusmeedet: mikro- ja väikeettevõtjate, keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate ning tunnustatud tootjarühmade põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus. Mikro- ja väikeettevõtjatele suunatud toetuse esimene taotlusvoor toimus 8. juuni kuni 15. juuni 2015 ning keskmisega suurusega ettevõtjatele/suurettevõtjatele ja tunnustatud tootjarühmade toetuse esimene taotlusvoor oli 30. oktoober kuni 6. november 2015. Lisaks eelpool mainitud toetusmeetmetele sisaldab allmeede ka suurprojektide 1 toetust, mille väljatöötamine on hetkel käimas.

1 Suurprojekt on mitme ühistu või ühistu valitseva mõju all oleva ettevõtja ühine investeerimisprojekt, mille osas

toetatakse EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisa või I lisaga hõlmamata toodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikesse seadmetesse ja ehitistesse tehtavaid investeeringuid juhul kui selle

5

Käesoleva töö eesmärgiks ongi analüüsida suurprojektide põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse tingimusi ja hindamiskriteeriume ning teha analüüsi alusel ettepanekuid toetuse tingimuste täiendamiseks, et antud meetme kaudu saavutatud tulemus oleks toidu- ja põllumajandussektorile võimalikult mõjus.

Suurprojekti toetuse perioodi eelarveks on kavandatud 18 miljonit eurot ning toetuse eesmärgiks on uue töötlemisüksuse rajamine. See tähendab, et antud toetusega on võetud ülesandeks luua põllumajandussaaduste tootjatele ja töötlejatele suured võimalused struktuursete reformide teostamiseks, et tõsta enda konkurentsivõimet ning parandada positsiooni toidutarneahelas.

Lähtuvalt sellest on oluline, et toetuse tingimused ja hindamiskriteeriumid suudaksid parimal võimalikud moel tagada, et toetuse rakendamise mõjud oleksid maksimaalselt kasulikud kohaliku toiduainetööstuse ja põllumajandussektori arenguks. Seetõttu tuleb analüüsida, kas määruse eelnõuga ja hindamiskriteeriumitega seatud tingimused on piisavalt ambitsioonikad, põhjendatud ja läbimõeldud, et eelpool nimetatud eesmärki täita.

Uuringu aruanne koosneb kolmest sisulise analüüsi, metoodika selgitamise ning esitatud hinnangute ja ettepanekute peatükist. Aruande koostamiseks töötati läbi olulisi dokumente lisaks määruse esialgsele eelnõule, milleks olid tegevusvaldkondade strateegilised arengukavad ja varasemad sektori konkurentsivõimet hindavad uurimise ja statistilised tööd.

Andmete kogumise ja eksperthinnangute andmisega tegelesid Eesti Maaülikooli töötajad: Jaana Prants (analüütik, maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond), Ants-Hannes Viira (teadur, maamajandusprotsesside ja -poliitikate modelleerimine), Rando Värnik (professor, maamajanduse ökonoomika) ja Mati Mõtte (projektijuht, maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond). Aruande koostas Mati Mõtte.

.

peamiseks eesmärgiks on uue töötlemisüksuse rajamine. Muud põllumajandustoodete tootmise või töötlemisega tegelevad ettevõtjad võivad olla suurprojekti kaasatud, kuid otsustusõigus projektis peab jääma ühistutele või ühistute valitseva mõju all olevatele ettevõtjatele ja see peab säilima ka piisava aja jooksul pärast investeeringu tegemist. MAK 2014-2020 http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020 (seisuga 15.10.2015)

6

1. ANALÜÜSI METOODIKA

Analüüsi läbiviimine toimus dokumentide ja statistiliste andmete põhjal. Analüüsitavaks dokumendiks oli toetuse määruse esialgne eelnõu (seisuga 30.09.2015). Analüüsitava toetuse sihtgrupiks oli väikese- ja keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, kellel oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal alla 750 töötaja ja kelle müügitulu nimetatud majandusaastal oli alla 200 miljoni euro. Toetuse taotleja (ettevõtja) peab olema samal ajal vähemalt kahe tunnustatud tootjarühma või omakorda nende valitseva mõju all oleva kahe toidutööstuse ettevõtja valitseva mõju all. Toetuse taotleja üle valitsevat mõju omava ettevõtja tegevusala peab olema Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) kohaselt toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102).

Analüüsitava sihtgrupi määramisel ja valimi kujundamisel kasutati seega EMTAK-i jao C alajao 10 ettevõtjate ja PRIAs tunnustatud tulundusühingute (edaspidi tootjarühmade) nimekirju. Täiendavalt fokuseeriti valimit kahe tegevusala suunas, milleks oli piimatöötlemine (C alajagu 105) ja teraviljatöötlemine (C alajagu 106). Fokusseerimine toimus põhimõttel, kus põhianalüüs viiakse läbi suurema lisandväärtuse, suurema majandusliku potentsiaaliga ning suurema põllumajandustootjate arvuga seotud sihtgruppide baasil. Eelneva statistika alusel oli teada, et nimetatud tegevusalad on Eestis suurima tootjate arvuga. Paralleelselt kaasati analüüsi tunnustatud tulundusühistute andmed vastava tegevusala kohta, kuna määruses märgitud taotleja kriteeriumi vastavuse tagamiseks peab olema toetuse saaja tootjarühma kontrolli all. Kahe keskse tegevusala põhjal leiti koondhinnangud, mida võrreldi teiste tegevusalade Statistikaameti poolt esitatud andmetega. Andmed koguti järgmistest andmebaasidest:

1) Äriregistri andmed tegevusala C alajagu 105 ja 106 ettevõtjate osas; 2) Statistikaameti andmed (ettevõtjate arv ja majanduslikud tulemusnäitajad tegevusala C

alajagu 10 osas); 3) PRIA andmeid MAK 2007-2013 perioodi toetuse saajate kohta meetmest 1.6.1.

„Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine“ ja 1.9 „Tootjarühmade loomine ja arendamine“.

Tegevusalade põhiselt koostati tooraine, majandusnäitajate ja investeeringu suuruse võrdlusanalüüs. Kvantitatiivsed majandusnäitajad koguti äriregistrist ettevõtete 2014. aasta majandusaasta aruannetest ja samuti tugineti Statistikaameti andmetele. Analüüs viidi läbi järgmiste uurimisülesannete lahendamiseks:

1) Nõuded taotlejale – analüüs ja täiendusettepanekud taotleja vormi osas ehk ühistulise vormi ja muude vormide sobivus ning nende tugevused ja nõrkused.

2) Valdkondade kaetus – analüüs ning täiendusettepanekud selle kohta, kas investeeringu tegemine erinevatesse võimalikesse sektoritesse on põhjendatud või tuleks seada eelistused teatud sektorite kasuks?

3) Mõõde – analüüs ja täiendusettepanekud selle kohta, kas seatud tingimused tagavad, et toetuse tulemusena tehtud investeering oleks mõjus ning mõjutaks vastavat sektorit ka struktuurselt?

7

4) Hindamiskriteeriumid – analüüs ja täiendusettepanekud selle kohta, kas hindamisraamistik on piisavalt ulatuslik ja mitmekülgne, et selle alusel selekteerida parimad taotlused?

Andmeid ja määruse eelnõu dokumendis esitatud kriteeriume analüüsiti eesmärgiga leida soovitusi toetuse võimalikult heaks ja tulemuslikuks rakendamiseks. Seega ei pööratud tähelepanu taotluse menetluslikele ja administratiivsetele aspektidele.

Toetuse taotleja mõju klassikalises hindamisraamistikus, kus toetatud ettevõtja majandusnäitajad on paremad kui toetust mitte saanud ettevõtja näitajad, käesolevas töös otseselt hinnata ei ole võimalik. Analüüsi koostaja leiab, et potentsiaalse ettevõtte majandusnäitajaid sellisel kujul prognoosida ei ole asjakohane ning selle tõttu kasutati hindamiseks tegevusvaldkonna võimalikku edu rahvusvahelistel turgudel.

Klassikalises konkurentsivõime hindamise raamistikus saab töötlemisettevõtet hinnata läbi lisandväärtuse, tootlikkuse, ekspordivõime ja arendustegevuse (sh innovaatilised lahendused ning tehnoloogiamahukus). Selles võtmes on kvantitatiivselt hinnatavad näitajad eelkõige tootlikkus ja ekspordivõime, mille alusel ka käesolevas töös hinnangud ning ettepanekud esitati.

8

2. MÄÄRUSES ESITATUD PÕHIKRITEERIUMITE SEOSED SIHTGRUPI ANDMETEGA

Käesolev põhikriteeriumite analüüs baseerub määruse eelnõu paragrahvide 3, 4 ja 8 nõuetel, mis on sihtgruppi või sihtgrupi tegevust täpsustavad. Analüüsi aluseks on seega nõuded taotlejale, mille põhjal hinnatakse taotleja ettevõtlusvormi sobilikkust.

Määruse eelnõu kriteeriumite kaardistamisel jäetakse välja head majanduslikku käitumist näitavad kriteeriumid nagu maksuvõla puudumine, toiduseaduse ja teiste tarbija, jäätmete ning heaolu reguleerivate seadustes esitatud nõuete täitmine. Eeldame, et nimetatud nõuded on korrektse majandusliku ja maksukäitumise juures täidetud ning käesoleva analüüsi kontekstis ei oma sihtgrupi määramisel tähtsust.

Tabel 1 koondatud andmete prioritiseerimise tulemusena saame hinnata, et kõige olulisem kriteerium toetuse taotlemiseks on tootjarühma osalus ja valitsev mõju toetust taotlevas äriühingus või olemasolevates äriühingutes, kes omakorda saavad toetuse taotleja üle kontrolli.

Tabel 1. Nõuded taotlejale Määruse kriteerium Kriteerium ja selle suurus näitaja

alakriteerium kvantifitseeritav näitaja Taotleja õiguslik vorm Äriühing 2, milles saab luua

tootjarühma valitseva mõju Osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu

Taotleja suurus Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja nõuetele vastav

Kuni 250 töötajat, müügitulu alla 50 mln, bilansimaht alla 43 mln euro

Taotleja üle valitsev mõju

Tootjarühma valitsev mõju Tootjate tulundusühistu osalus üle 50%

Tootjarühma mõju läbi teise äriühingu

Kahe äriühingu osalus kokku üle 50%

Taotleja osalust omava ettevõtja tegevusala

EMTAK C alajagu 10, v. a alajagu 102

Käesolevas töös fokusseerimine – EMTAK C alajagu 105 ja 106

Taotleja tegevusala Äriühingu osas ei ole täpsustatud. Tootjarühm peab olema tunnustatud vastavas valdkonnas

Käesolevas töös fokusseerimine – Piimatootmine; Teraviljatootmine

Toetatav tegevusala EMTAK C alajagu 10, v. a alajagu 102. EL toimimise lepingu Lisa 1 põllumaj. tooted.

EL Lepingu Lisa 1 Rühm 4 -Piimatooted; Rühm 10 - Teraviljatooted

Tootmisüksuse tootmisvõimsus

Min 20% Eestis aastas toodetud vastava põllumaj. saaduse toodangust

Toorpiima vajadus3 ligikaudu 144,5 tuhat tonni Teravilja vajadus4 ligikaudu 280 tuhat tonni

Olemasoleva tootmisüksuse võimsus ja jätkatav võimsus

Ei ole määratletud, kuid eeldatakse terviklikku toimimist ja olemasolevas töötlemisüksuses võib teha töid kuni 10% ulatuses toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

Käesolevas töös kvantifitseerimine - min 200 tuhat tonni toorpiima; min 300 tuhat tonni teravilja (esialgne hinnang)

2 Äriseadustik § 2 lg 1 - äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu

3 Arvutamise aluseks on kvoodiaasta 2014/2015 tarnekoodi täituvus, mis oli 722 663 337 kg (PRIA, seisuga 21.05.2015) 4 Arvutamise aluseks on saagiaasta 2014 ja 2015 keskmine toodang Statistikameti andmetel (seisuga 15. 10.2015)

9

Sellele järgnevad seosed tegevusala valikuga ja toodangu mahuga. Mõlemad on omakorda olulised seoses tootjarühma tegevusega, kes peab olema vastavas valdkonnas tunnustatud.

Taotlejale esitatud nõuete analüüsist selgus, et on oluline analüüsida:

• tunnustatud tootjarühmade olemasolu ning hinnata võimekust katmaks töötlemiseks vajaliku tooraine kogust;

• äriühingute olemasolu, kes oleksid koostöökorral tootjarühmaga võimelised katma töötlemiseks vajaliku tooraine kogust.

Esmalt võtame vaatluse alla PRIA poolt tunnustatud ja tunnustamist taotlevate tootjarühmade andmed seisuga 18.10.2015. Alates 2010. aastast on tunnustatud kokku 24 tootjarühma. Käesoleval aastal taotles tunnustamist 11 tootjarühma, kuid tunnustamise positiivse otsuse said viis tootjarühma. Tunnustatud tootjarühmad üldjuhul ei tegele tooraine töötlemisega, vaid toimub ühisturustamine ja tooraine vahendamine. Tegevusalade lõikes on ülekaalukalt enam tunnustatud tootjarühmasid piimatootmise valdkonnas (10) ja teravilja turustamise valdkonnas (7). Lisaks võib eeldada järgmisel aastal täiendavate tootjarühmade tunnustamist, kuid sellega suureneb oluliselt teravilja turustamise valdkonna tootjarühmade arv (Joonis 1). Tootjarühmade rohkus ühes tegevusvaldkonnas võib olla negatiivse mõjuga, kuna tekib kogutoodangu liigne killustatus ühingute vahel. Käesoleval aastal sai tootjarühma tunnustamise otsuse Tulundusühistu EPIKO, mis on kahetasandiline ühistu. Liikmeskonna moodustavad piirkondlikud (regionaalsed) ühistud ja äriühingud ning piirkondlike ühistute liikmeteks on piimatootjad. Turujõu hoidmiseks on tarvis piisava suurusega tootjarühmi, mille suunas on liikunud tulundusühistu EPIKO. Sihtgrupiks sobiva valdkonna kinnitamiseks on vajalik analüüsida tootjarühmade liikmete arvu ja nende toodangu mahtu.

Joonis 1. Tunnustatud tootjarühmade arv seisuga 18.10.2015

Tootjarühmadesse koondunud liikmete jaotus (637 liiget) on kokku võetud järgneval joonisel 2. Tunnustatud tootjarühmade lõikes on ootuspäraselt kõige suurem liikmete arv piimatootmise

0 2 4 6 8 10 12

Lehmapiima ja -piimatoodete valdkond

Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimedevaldkond (prior teravili)

Muud põllumajandustooted (Kartul)

Metsandusvaldkond

Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimedevaldkond (prior õlikultuurid)

Loomakasvatustoodete (prior sealiha)

Loomakasvatustoodete (prior veiseliha)

Aiandusvaldkond

Muude põllumajandustoodete valdkond (priortoit)

Tunnustatud Ei tunnustatud

10

valdkonnas (391 liiget) ja samuti teravilja, õliseemnete ja valgurikaste kultuuride valdkonnas (167 liiget). Läbi tulundusühistute liikmete arvu saame järeldada, et esmatootjatele avaldaks kõige suuremat mõju uue töötlemisüksuse loomine eelkõige nimetatud kahes valdkonnas. Mõnevõrra suurem oleks mõju piimatootmise valdkonnas, kuna 2014. aasta piimakvoodi andmetele tuginedes omas tarnekvooti ligikaudu 770 ettevõtjat. Seega tootjarühmade liikmeskond moodustab ligikaudu 50% lõppenud piimakvoodi perioodi kvoodiomanike arvust. Piimatootjate koguarvu ja suuruse alusel toodavad 137 ettevõtjat 80% piimast. Võrreldes tootjarühmadesse koondunud ettevõtjate arvu olulise osa Eesti piimatoodangut tootvate ettevõtjate arvuga, siis läbi tootjarühmade loodav tööstus annab võimaluse ka väiksematele tootjatele, mis tagab väiksemate farmide jätkusuutlikkuse. Hetkel on igas tootjarühmas esindatud ka väiksemad farmid.

Teraviljatootjate vastavaid andmeid on raskem hinnata, sest metoodiliselt on tootmistüübi määramiseks erinevaid lähenemisi. Hindame turule tootvate teraviljakasvatajate arvu vahemikku 1 500–2 000, mis sõltub valitud metoodikast. Siinkohal arvestame miinimum teravilja tootmispinnaks 30 ha. Statistikaameti 2013. aasta andmetel oli 1 624 isikul5 teravilja tootmise pind >30 ha. PRIA toetusõigusliku maa omanike järgi ilmneb, et 2014. aastal kasutas 902 äriühingut ja 888 FIEt teraviljatootmiseks üle 30 ha toetusõiguslikku maad. Eraisikute arv, kes kasutasid üle 30 ha teraviljakasvatamiseks maad, oli 46. Võrreldes tootjate arvu andmeid tootjarühmadesse koondunud ettevõtjate arvuga (167, joonis 2), siis hetkel on tootjarühmadesse koondumine tagasihoidlik. Võrreldes teiste tegevusalade tootjarühmade tulemusega, on teravilja tootjarühmad piisavalt arenenud.

Hindame taotlejale valitud äriühingu vormi läbi tul undusühistu sobilikuks, kus meetme eesmärgile kohane mõju avalduks piimatootmise ja teraviljatootmise tegevusalal.

Joonis 2. Liikmete arv tunnustatud tootjarühmades seisuga 18.10.2015 (PRIA 18.10.2015 andmetel)

5 Statistikaamet. Tabel PMS109: Teraviljakasvatus valdaja õigusliku vormi ja kasvupinna suurusklassi alusel.

391

167

20

9

8

0 100 200 300 400 500

Lehmapiima ja -piimatoodetevaldkond

Teravilja valdkond

Muud põllumajandustooted(Kartul)

Õliseemnete valdkond

Loomakasvatustoodete (priorsealiha)

11

Tootjarühmade liikmete toodang peab katma vajaliku tooraine koguse. Siinkohal on oluline vaadelda ka kogu tegevusala suuremate tootjate koostööd tootjarühmaga või konkreetse olemasoleva töötlemisettevõttega. Selline võrdlus annab täpsema ülevaate potentsiaalsetest äriühingutest, kes iseseisvalt oleksid võimelised tooraine kogust katma.

Tooraine kasutamise taustinformatsioonina on oluline teada järgmist:

• piimatoodang kokku, siseriiklik kokkuost ja piimatoodete ekport-import; • teraviljatoodang kokku, siseriiklik kokkuost ja teraviljatoodete ekport-import; • piima- ja teraviljatoodangu osakaal valdkonna tulundusühistute ja nende liikmete vahel; • tööstuste tootmismahud või -võimsus;

Statistikaamet arvutab riigi isevarustatuse taset põllumajandussaaduste osas. Tooraine ja toodangu ülevaatest selgub, et joogipiimaga (sh petipiim) isevarustatus on 106%, võiga 161%, juustuga ja kohupiimaga 143%. Teravilja puhul oli saagiaastal 2013/2014 Eesti isevarustatuse tase 150%, sh nisul 192%, rukkil 92%, odral 149% ja kaeral 162%. Seega toodab Eesti nii piimatooteid kui ka teravilja rohkem kui elanikud tarbivad ja seda jätkub ka ekspordiks. (Statistikaamet 20156)

Koguste hindamiseks on omakorda oluline lisada ekspordimahud, mis isevarustatuse taseme hindamisel lahutatakse. Saame järeldada, et taustinformatsiooni alusel on põhjendatud piimatoodetele otsida töötlemisvõimalusi ja täiendavaid eksporditurgusid, kuna viimasel kahel aastal on toorpiima ekspordi kogus ületanud 200 tuhande tonni (Tabel 2).

Lisaks on oluline ka kõikide piimatoodete ekspordi-impordi bilansi suurenemine ekspordi kasuks. Aastal 2014 oli bilanss 226 tuhat tonni piimatooteid sihtriikidesse (KN koodiga 04011010- 04015039 ja 04029159). Seega hinnanguliselt kvantifitseeritud toetusega loodava töötlemisüksuse tooraine kogus võiks olla üle 200 tuhande tonni, kuid struktuursete muutuste ellu kutsumiseks võiks olla töödeldav kogus 300–400 tuhat tonni toorpiima aastas.

Tabel 2. Piima tootmine ja eksport Aasta Piimatoodang,

tuhat tonni Toorpiima kokkuost, tuhat tonni

Kokkuostu osakaal

Toorpiima eksport, tuhat tonni

Toorpiima ekspordi osakaal piimatoodangust

Piimatoodete * ekspordi-impordi bilanss kokku, tuhat tonni

2010 676 621,1 91,9% 86,6 13% 94,1 2011 693 642,3 92,7% 109,0 16% 117,6 2012 721,2 649,1 90,0% 170,2 24% 181,8 2013 772 688,8 89,2% 213,2 28% 214,2 2014 805,2 730 90,7% 204,2 25% 226,2

* sh töödeldud tooted

Allikas: SA 2015. aasta andmetel autori arvutused

Hinnates toorpiima kokkuostu detailsemalt, siis PRIA 2014/2015. aasta andmetele tuginedes omavad suurtööstused otse tootjatelt kokkuostuga (v.a tootjarühmadelt kokkuost) küllaltki

6 E. Valdvee; A. Klaus. Statistikaamet. Eesti isevarustatus põhiliste toiduainetega. https://statistikaamet.wordpress.com/2015/09/15/eesti-isevarustatus-pohiliste-toiduainetega/

12

tagasihoidlikku turuosa. Väga suur osa piimatoodangust vahendatakse OÜ Elpa I.E ja tootjarühmade kaudu, kuid nende hankijad ei ole hetkel täpse jaotuse alusel teada. Väiketöötlejate turuosa on väga väike - 4,1%.

Joonis 3. Toorpiima kokkuostu jaotus 2014/2015 (PRIA 18.10.2015 andmetel)

Hinnates tunnustatud tootjarühma liikmete toodangu mahtu, siis ilmneb, et tulundusühistud omavad liikmete toodangu alusel 35% turuosa (Joonis 4), mis on mõnevõrra madalam tulemus kui eelmises võrdluses leitud kokkuostu andmed tootjarühmade lõikes (Joonis 3). Kokkuostu andmete alusel on tootjarühmade turuosa ligikaudu 47%, mis näitab, et vahendatakse ka mitteliikmete toodangut ja tegeletakse laiemalt piima varumisega.

Joonis 4. Tootjarühmade liikmete piimatoodangu jaotus 2014/2015 aasta andmetel

Osaühing Estover piimatööstus; 2,4%

Tartumaa Piimatootjate Ühistu; 2,7%

Muud väiketööstused; 4,1%

Eestimaa Piimatootjate Ühistu; 4,3%AS Saaremaa

Piimatööstus; 4,6%

AS Farmi Piimatööstus; 4,6%

TÜ Rakvere Piimaühistu; 4,7%

TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate

Liit; 9,7%AS Tere ;

9,7%

Piimandusühistu E-piim; 11,9%

AS Valio Eesti; 13,3%

TÜ Laeva Piim; 13,6%

OÜ Elpa I.E.; 14,5%

0%5%10%15%20%25%30%35%40%

0

50

100

150

200

250

300

TÜ

Hiiu

maa

mei

erei

TÜ

Mul

gi P

iim

Tar

tum

aa P

iimat

ootja

teÜ

hist

u

TÜ

Jõg

evam

aaP

õllu

maj

andu

stoo

tjate

Liit

Ees

timaa

Piim

atoo

tjate

Ühi

stu

TÜ

Rak

vere

Piim

aühi

stu

Piim

andu

sühi

stu

E-p

iim

TÜ

Lae

va P

iim

Kok

ku

Too

dang

, tuh

at to

nni

Piimakvoot 2014/2015 Osakaal kogu piimakvoodist

13

Joonis 4 esitatud tulemustest järeldub, et piimakvoodi kogusumma (696, 1 tuhat tonni, PRIA korrigeeritud andmed) põhjal on tegutsevate tootjarühamade liikmete poolt toodetud piima kogus eraldiseisvalt alla 10%. Erandiks on Piimandusühistu E-piima liikmed 10% ja TÜ Laeva Piim 11% osakaaluga. Piisava usaldusväärsusega saame järeldada, et nende kahe ühistu liikmed on suutelised tootma olulises mahus toorpiima. Meetme määruse kriteeriumite täitmiseks tuleks siiski tegutsevatel organisatsioonidel koonduda, tegeleda täiendavalt mitte liitunud tootjatelt piima kokkuostuga või teha omavahel koostööd.

Hindame tootmisüksuse tootmisvõimsuse nõuet tootjarühma liikmete piimatoodangu täitmise osas võimalikuks, kuid selleks tuleb teha täiendavaid pingutusi ning arendada koostööd, mis aeglustab investeeringu sisu ja tegevuse läbikaalumist. Samal ajal on tooraine nõue liialt tagasihoidlik, kuna toorpiima ekspordi maht on 204 tuhat tonni ehk 25% kogutoodangust. Ettepanek on suurendada töötlemisüksuse töötlemisvõimsuse nõuet, kus aastasest töötlemisvõimsusest piisaks vähemalt 25% taotluse esitamise aastale eelneval aastal Eestis toodetud toorpiima töötlemiseks.

Kuna eelnevast piima kokkuostu andmete analüüsist saame järeldada, et piima kokkuostuturul tegutseb paralleelselt suure turuosaga äriühing (OÜ Elpa I.E 14,5%), siis täiendavalt peame oluliseks hinnata äriühingute ja põllumajandustootjate iseseisvat toetuse taotlemise võimalust. Vaadeldes OÜ Elpa I.E tegevusmahtu toorpiima osas, siis on võimalik uue mitte ühistulise tööstuse teke.

Analüüsides 2014/2015 aasta piimatoodangu andmeid (696, 1 tuhat tonni, PRIA korrigeeritud andmed), siis 8 ettevõtet toodavad 15% piimatoodangust, 13 ettevõtet 20% piimatoodangust, 24 ettevõtet 30% piimatoodangust ning 52 ettevõtet 50% piimatoodangust (Joonis 5). Saame järeldada, et uue tööstuse loomiseks oleks võimalik suurtootjatel teha koostööd, mis mõneti lihtsustaks vajaliku piimakoguse kogumist, kuid tagaks väga piiratud arvu ettevõtjate koostöö. Samal ajal ei ole tagatud piisav juurdepääs väiketootjatele, kellel on raskem pidevalt muutuva turuolukorraga toime tulla. Jooniselt 5 jääb välja 547 piimatootjat, kes toodavad kõigest 10% piimatoodangust ja nende jätkamine võiks olla maaelupoliitikast tuge saav tegevus ning seotud uue tööstusega. Piimatootmises peab arvestama, et tööstuste struktuur avaldab olulist mõju esmatootjate struktuurile, kuna piima ei ole võimalik säilitada ja vajalik on nö igapäevane tarne ja müügileping.

14

Joonis 5. Piimatootjate ja -toodangu jaotus 2014/2015 piimakvoodi andmete alusel

Teraviljakoguste hindamiseks on samuti oluline võrrelda toodangu, kokkuostu ja ekspordi andmeid. Saame järeldada, et taustinformatsiooni alusel on asjakohane teravilja töötlemisvõimsuse ja täiendavate eksporditurgude leidmine, kuna viimasel kahel aastal on teravilja ekspordi osakaal ja bilanss olnud väga positiivne. Ekspordi (sh teiste riikide teravilja re-ekspordi) osakaal toodangust arvutatuna on vahemikus 45-50% ehk ca 500 tuhat tonni (Tabel 3). Re-ekspordi osakaal võib hinnanguliselt olla kuni 20% arvestades impordi osakaalu eksporti suhtes. Seega hinnanguliselt toetusega loodava töötlemisüksuse kvantifitseeritud tooraine kogus võiks olla 350-400 tuhat tonni, mis tagaks struktuursete muutuste ellu kutsumise ja kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi.

Tabel 3. Teravilja tootmine ja eksport Toodang,

tuhat tonni Kokkuost, tuhat tonni

Kokkuostu osakaal

Eksport, tuhat tonni

Ekspordi osakaal toodangust

Ekspordi-impordi bilanss*, tuhat tonni

2010 Teravili 678,4 450,7 66% 249,8 37% 228,2 Rapsiseeme 131,0 140,4 107% 111,2 85% 101,7





*ei hõlma: pastatooted, kuumtöödeldud või -töötlemata, täidisega või täidiseta; kuskuss; leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; loomasöödana kasutatavad tooted.

Allikas: SA 2015. aasta andmetel. Autori arvutused

Analüüsides 2014. aasta põllukultuuride andmeid, siis saame siduda tootjarühmade liikmete andmed vastavate andmebaasidega. Selle tulemusena oli võimalik teada saada hinnatav teravilja kasvupind läbi toetusõigusliku maa. Kuna teraviljatoodangut liikmete kohta ei ole võimalik

15%20%

26%30%

41%

50%

75%80%

90%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

8 13 19 24 38 52 114 137 218

Too

dang

u os

akaa

l (ku

mul

atiiv

selt)

Piimatootjate arv (kumulatiivselt)

15

andmebaasidest koguda, siis tinglikult võrdleme osakaalusid kasvupinna alusel, mis eeldatavalt korreleerub võimaliku toodangu mahuga. Joonis 6 alusel saame järeldada, et teravilja tootjarühmadest eristub olulise kasvupinna alusel ainult üks ühistu (Põllumeeste Ühistu Kevili) ja teised ühistud on liiga väikesed, et tagada piisavat teraviljatoodangu mahtu struktuurset mõju omava tööstuse loomisel. Hindame tootmisüksuse tootmisvõimsuse nõuet hetkel tegutsevate tootjarühma liikmete teraviljatoodangu suhtes piisavalt kõrgeks ja selle täitmiseks peavad tootjarühmad tegema aktiivset koostööd. Tuleb arvestada, et tootjarühmade koostöö arendamine ja läbirääkimine nõuab aega ja selle tõttu aeglustub investeeringu tegevuste aktiivsus.

Samal ajal ei ole nõue tegevusvaldkonna struktuursete muutuste esile kutsumiseks piisav, kuna teravilja ekspordi (sh re-eksport) maht oli 2014. aastal üle 500 tuhande tonni ehk 45% kogutoodangust. Poliitika rakendamisel ei saa lähtuda ainuüksi tulundusühistute hetkeseisust, kuna arengud on kindlasti võimalikud.

Ettepanek on kehtestada teravilja töötlemisüksusele töötlemisvõimsuse nõue, kus aastasest töötlemisvõimsusest piisaks vähemalt 25% taotluse esitamise aastale eelneval aastal Eestis toodetud teraviljakultuuride saagi töötlemiseks.

Joonis 6. Tootjarühmade liikmete teravilja kasvupinna jaotus 2014. aasta andmetel

Hinnates eraldiseisvalt teraviljatootjate tootmisüksuste suurust, siis 2014. aasta kasvupinna andmete alusel saame järeldada ettevõtjate võimalikku teraviljatoodangu mahtu. Analüüsi on kaasatud üksnes põllukultuure kasvatavad tootjad, kellel ei ole üle 0,1 LÜ loomi. Sellega on välistatud omatarbeks toodangu kasutamise maht, kuid samas tekib mõningane viga, kuna segatootjad müüvad samuti osa teraviljast turule. Arvutus on tehtud 2014. aasta teravilja kogupinna alusel, mis oli 332,9 tuhat ha. Tulemused näitavad, et 1 570 tootmistüüpi kuuluvast ettevõtjast 72 hõlmavad 20% kasvupinnast, 146 ettevõtjat kasutavad 30% ja 442 kasutavad 50% kasvupinnast (Joonis 7).

50 710

5 470 3 472 2 778 2 371 1 445 1 0480%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

Põl

lum

eest

e Ü

hist

u K

evili

TÜ

Voo

rem

aaV

iljak

asva

taja

d

Põl

lum

ajan

dusü

hist

uR

apte

r

TÜ

Wiru

Vili

TÜ

Kaa

rlive

ski

TÜ

Kos

tera

TÜ

Lüü

ste

Põl

lum

ajan

dusü

hist

u

Tervilja ja õlikultuuride pind, ha Osakaal kogupinnast

16

Saame järeldada, et uue tööstuse loomiseks oleks võimalik sarnaselt piimatootjatele teha suurtootjatel koostööd teravilja varumiseks, mis lihtsustaks vajaliku teraviljakoguse täitmist. Samal ajal on ka teraviljatootmise valdkonnas palju väiketootjaid ja segatootmise tüüpi kuuluvaid (kombineeritud loomakasvatusega) ettevõtjaid, kes soovivad müüa turule. Ilma ühistulise vormita ei oleks tagatud piisav juurdepääs kõikidele suurusgruppidele.

Joonis 7. Teraviljatootjate ja kasvupinna jaotus 2014. aasta ÜPT andmete alusel

Hinnates teiste tegevusalade kaasamist või piiramist toetuse taotlemisel, siis on eelnevast tulenevalt otstarbekas hinnata eelkõige ekspordi osakaalu. Ettevõtjate arv muude tegevusalade tootjarühmades on liiga väike ja kindlasti ei ole nii suurt mõjusust sektori ettevõtjate arvu tasandilt oodata. Teisalt võib olla oluline mõju toodangu ja müügimahu osas, mida peame vajalikuks kontrollida. Statistikaameti 2015. aasta andmetest selgub, et andmeid köögivilja ja puuvilja toodangu ja kokkuostu kohta ei avaldata. Analüüsida on võimalik lihatoodangut ja eksporti ning köögivilja ja puuvilja eksporti.

Tabelis 4 koondatud andmetest saame järeldada, et suure tõenäosusega oleks võimalik lihatootmise valdkonnas täiendava tööstuse rajamine, kuid sealjuures tuleb arvestada tegutsevate tööstuste struktuuriga, mis on arvuliselt suurem kui piima- ja teraviljatöötlemise valdkonnas. Eksporditava liha kogus on vaadeldaval perioodil nii veise kui ka sealiha osas ületanud 16% toodangust. Eksporditud kogus tagaks olulises osas uue tootmisüksuse toormevajaduse.

Puu- ja köögivilja ekspordi andmete alusel saame järeldada, et kogused tonnides ei ole võrreldes piima, teravilja ja lihaga võrreldes kuigi suured. Saame järeldada, et tööstus saab aktiveerida täiendava tootmise, kuid esinevad väga suured riskid turustamisel. Hetkel ei olda tooraineturul piisavalt aktiivsed ning arvestades EL köögivilja ja puuvilja toodangut, siis konkurentsis püsimine on äärmiselt keeruline.

10%

15%

20%

25%

30%

50%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

24 45 72 106 146 442

Kas

vupi

nna

osak

aal (

kum

ulat

iivne

)

Terviljatootjate arv (kumulatiivne)

17

Tabel 4. Lihatootmine ja eksport

Toodang, tuhat tonni

Kokkuost, tuhat tonni

Kokkuostu osakaal

Eksport, tuhat tonni

Ekspordi osakaal toodangust

2010

sealiha 45,8 29,2 64% 8,4 18% elussead - - - 16,37 - veiseliha 12,9 8,6 66% 1,7 13% elusveised - - - 3,94 -

2011


2012


2013


2014



Joonis 8. Köögi- ja puuvilja eksport (SA andmetel, 2015)

5,9

8,6

3,0

5,6

4,7

1,42,1

0,5 0,5 0,3

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

9,0

10,0

2010 2011 2012 2013 2014

Tuh

at to

nni

Köögivili Puuvili

18

3. TEGEVUSALA MAJANDUSNÄITAJATE SEOSED TOETUSE SUURUSEGA JA INVESTEERINGU MÕJUSUS

Võimalused investeeringu tegemiseks sõltuvad eelkõige ettevõtjate omafinantseeringu tagamise võimest ja võimalikust tööstuse tasuvusajast arvutatud kogu rahavoo põhjal. Investeeringu mõjusus sõltub samuti eelmises peatükis käsitletud suutlikkusest kaasata tootjatelt piisavalt toorainet ja tagada kõrge tootlikkus.

Lisaks on investeeringute mõjususe mõõtme analüüsimiseks sobilik konkurentsivõime analüüs, milles peab eeldama olulist muutust tegevusala tasandil. Sellele annab kinnitust Eesti piimanduse strateegias7 esitatu, kus visiooni kohaselt on konkurentsivõimeline piimandus orienteeritud turu nõudlusele vastavate kõrge lisandväärtusega piimatoodete tootmisele (sh kasvaval määral mahetooted) ning ekspordile, tuginedes vertikaalsele ja horisontaalsele koostööle

Teraviljasektori arengukavas8 esitatud visiooni kohaselt on Eesti teraviljasektor 2020. aastal jätkusuutlik, konkurentsivõimeline, lisandväärtust andev ning sektoris kasutatakse laialdaselt innovaatilisi tehnoloogiaid, millega tagatakse efektiivne tootmine ja töötlemine ning luuakse läbi ekspordi eeldused Eestis kasvatatud teravilja tuntusele ja tunnustatusele mujal maailmas. Kõrgelt kvalifitseeritud Eesti tootja hoiab põllumajandusmaad viljakana ja majandab keskkonnasõbralikult, säilitades seeläbi põllumajandusmaa väärtuse.

Mõjususe väljatoomiseks on väga oluline arvestada võimaliku investeeringu mahuga, mis peaks andma positiivse efekti tegevusala struktuurse muutuse ja lisandväärtuse tekkele. Kuna toetuse eelarve on piiratud, siis eelnõu kriteeriumite kohaselt (Tabel 5) on võimalik toetuse saajal suurendada investeeringu mahtu toetuse abil 25 kuni 40%. Sealjuures on toetuse eelarvele soodsam, kui toetuse protsent väheneb, aga kasutatakse maksimaalset toetuse summat, mis tähendab kõrgemat koguinvesteeringut tegevusala arenguks. St, et maksimaalseid piirmäärasid kasutades on kogu investeeringu maksimaalne summa 72 mln eurot.

Tabel 5 . Toetuse määr, summa ja investeeringu maht Määruse kriteerium Alajaotus Toetuse piirmäär (%)

ja piirsumma; Toetuse saaja panus (%) ja investeeringu kogusumma;

Toetuse määr väikeettevõttele kuni 40% 60% keskmise suurusega ettevõttele

kuni 35% 65%

suurettevõttele kuni 25% 75% Toetuse minimaalne summa taotluse kohta

väikeettevõttele 2,0 mln eurot 5,0 mln eurot

keskmise suurusega ettevõttele

2,0 mln eurot 5,7 mln eurot

suurettevõttele 2,0 mln eurot 8,0 mln eurot Toetuse maksimaalne summa taotleja kohta programmperioodil

väikeettevõttele 18,0 mln eurot 45,0 mln eurot keskmise suurusega ettevõttele

18,0 mln eurot 51,4 mln eurot

suurettevõttele 18,0 mln eurot 72,0 mln eurot

7 Eesti piimanduse strateegia 2012-2020. Põllumajandusministeerium 2012. 8 Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020. Põllumajandusministeerium 2014.

19

Piirmääradele lisaks tuleb arvestada sihtgrupile seatud piirangut olemasolevate töötlemisüksuste kohta. Toetatav abikõlblik kulu olemasoleva töötlemisüksusesse ei tohi ületada 10% abikõlblikest kuludest.

Investeeringu kogusumma põhjal on vajalik teostada kaks hindamist:

• Mil määral tagab summa piisava kaasaegse tehnoloogilise lahenduse soetamise?

• Kui olulise panuse annab investeering tegevusvaldkonna eelnevate investeeringutega ja varaga võrreldes?

Esimesele küsimusele, ilma tehnoloogiliste lahenduste ja lõpptoodet teadmata, on äärmiselt spekulatiivne vastata. Käesolevas töös ei anta täpset hinnangut investeeringu piisavuse kohta selles kontekstis. Küll on aga võimalik hinnata investeeringu suurust seni tegutsenud ettevõtjate andmetega ning hinnata panust tegevusvaldkonna eelnevate investeeringutega võrreldes. Sealjuures etteruttavalt tuleb märkida, et tegemist on pöördväärtusega, kus efekt on suurem tegevusaladel, kus varasem investeeringute maht on olnud väike. Statistikameti andmete alusel 9 oli kogu toiduainete tootmise tegevusvaldkonna 2014. ja 2010. aasta investeeringute maht põhivarasse ligikaudu 48 mln eurot aastas. Aastal 2012 oli investeeringute maht 72 mln eurot, mis oli vaadeldava perioodi kõige suurem, sellele järgnes aastal 2013 tehtud investeeringute maht 65 mln eurot ja 2011. aastal tehtud investeeringute maht 54 mln eurot. Toiduainetööstuse koondandmetes jaotuvad põhivarainvesteeringud aastate lõikes suhteliselt võrdselt ehitiste ehitamise ja rekonstrueerimise ning tehnoloogiliste masinate ja seadmete soetamise vahel. Tehnoloogiliste masinate ja seadmete soetamise osakaal koguinvesteeringust on vahemikus 53%-63% ja ehitiste osakaal 23%-26%. (Lisa 1)

Hinnates tegevusalade lõikes investeeringute mahtusid, siis kõige suurem investeeringute maht on olnud piimatööstuste tegevusalal (sõltuvalt aastast osakaal 21%-36%), millele järgnevad lihatööstused ja pagari ning makaronitoodete tootjad. Kahjuks andmed puuduvad jahu ja tangainete tööstuste kohta tegevusala ettevõtjate väikese arvu või andmete usaldusväärsuse tõttu.

Eelneva analüüsi käigus fokusseeritud tegevusalade tööstuste investeeringute mahtu saab hinnata piimatööstuste puhul, mis oli 2014. aastal 11 mln eurot ja vaadeldava perioodi suurim investeeringute maht oli 19 mln eurot 2011. aastal.

Võimalik investeeringu summa sõltub toetuse taotleja suurusest ja investeeringu võimekusest, kuid maksimaalset kogusummat hinnates on see äärmiselt suur ning võrreldav kogu toiduainetootmise sektori aastase investeeringute mahuga. Piimatöötlemise puhul moodustab prognoositav investeeringu summa (50 mln eurot) ligikaudu 3,5-kordse mahu perioodi 2010–2014 tegevusala keskmisest investeeringute mahust aastas (keskmine aastane maht perioodil oli 14,0 mln eurot). Teraviljatöötlemise puhul on investeeringu osakaal kogu tegevusala ettevõtjate aastase investeeringute mahuga võrreldes veelgi suurem.

Teiseks oluliseks võrdluseks saab tuua toiduainetööstuse ja vastava tegevusvaldkonna põhivarade mahu. Kuna eeldatavalt on toetuse saaja puhul tegemist keskmise suurusega või

9 Statistikaamet: EM042: Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse jooksevhindades

20

suurettevõttega, siis selleks analüüsiti äriregistri andmete põhjal 41 piimatöötlemise ja 70 teraviljatöötlemise valdkonna ettevõtja andmeid, kelle hulgast valiti välja bilansimahult suurimad ettevõtjad. Piimatööstuse osas valisime välja kaheksa ja teraviljatööstuste osas 12 suurima ettevõtja andmed.

Suurimate piimatööstuste andmete analüüsimisel ilmneb, et keskmine põhivara maht on viimastel aastatel olnud üle 20 mln euro, sealjuures ilmneb, et varieeruvus on küllatki suur ja seda eelkõige põhivara käibekordaja osas (suhtarvu osas). Põhivara käibekordaja näitab vara kasutamise efektiivsust. Suurima põhivaraga ettevõtte puhul on see 1,15 ja samal ajal suurima müügituluga ettevõtte puhul on näitaja 2,89 ehk iga põhivarasse paigutatud euro kohta teenis efektiivseim ettevõte 1,74.- eurot rohkem müügitulu. Käesoleva analüüsi puhul on oluline, et hinnatud suurimate ettevõtete põhivara maht ja võimaliku uue tööstuse põhivara maht on keskmisest näitajast suurem. Seega toimuks toetuse saamisel olemasolevas tööstuses hüppeline ettevõtja varade väärtuse kasv ja uue tööstuse puhul tagaks toetus koos omafinantseeringuga vähemalt Eestis suuruselt teise piimatööstuse tekke (kasutades maksimaalseid toetuse määrasid).

Teraviljatöötlejate puhul avaldub, et Tartu Mill AS on äärmiselt olulise tootmismahuga ettevõte Eestis ja eeldatavalt tuleb struktuursete muutuste mõju hindamisel seda arvestada. Toetuse maht ja eeldatav tooraine maht võimaldaks rajada samas suurusjärgus ettevõtte. Konkurentsi suurust ei ole võimalik hetkel hinnata, kuna see sõltub valitud toodangust ja turustamise asukohast. Eksporditavate toodete puhul ei toimuks olulist konkurentsi suurenemist. Kindlasti avaldaks uue tööstuse rajamine varalise struktuuri põhjal hinnatuna tegevusvaldkonnale rohkem mõju, kuna hetkel tegutsevad tööstused omavad märkimisväärselt väiksemat põhivara, investeeringute rahavoogu kui ka keskmist müügitulu võrreldes piimatööstustega. Samal ajal on teraviljatööstuste põhivara kasutamise efektiivsus suurem (käibekordaja üle 3,0). Investeeringute osas leiab kinnitust asjaolu, et suurte tööstuse võimekus investeerida on ligikaudu 2 mln eurot aastas. (Tabel 6)

Tabel 6. Põhivara, investeeringu ja müügitulu keskmised andmed aastas bilansimahult Eesti suurimate tööstuste andmetel Tegevus-valdkond

Majandus-aasta

Keskmine põhivara, mln eurot

Põhivara käibekordaja

Rahavoog investeeringuteks, mln eurot

Keskmine müügitulu, mln eurot

Piimatöötlemine 2013 21,63 2,46 1,88 43,6 2014 23,06 2,62 2,26 47,4

Teravilja-töötlemine

2013 6,42 3,06 1,81 12,5 2014 3,34 3,27 0,79 12,7

Allikas: Äriregister seisuga 15.10.2015. Autori arvutused.

Arvestades toetuse saajate sihtgruppi ja võimalust, et toetust taotleb tootjarühm, siis oluline on võrrelda nende majandusnäitajaid toetuse suurusega. Tunnustatud tootjarühmadest nii piimatootmise kui ka teraviljatootmise valdkonnas eristub mõlemas üks tootjarühm - vastavalt Piimandusühistu E-piim ja Põllumeeste Ühistu Kevili. Esimesel juhul on tegemist ühistuga, kellel on juba tööstusüksus olemas ja oluliselt eristuvad ka majandusnäitajad, ning teisel juhul on samuti teistest tootjarühmadest oluliselt eristuvate majandusnäitajatega tootjarühm. Käesolevas analüüsis kaasatakse kõikide tootjarühmade näitajad, aga keskmistele näitajatele avaldavad väga olulist mõju eelkõige mainitud kahe tootjarühma tulemused.

21

Tabel 7 andmete põhjal saame järeldada, et tunnustatud tootjarühmad omavad käesolevaks hetkeks nii põhivara kui olulises mahus müügitulu. Samal ajal ilmneb, et väikestel tootjarühmadel ei ole põhivara olulises mahus ning põhivara käibekordaja toob esile väga efektiivse varade kasutamise, mis tegelikult ei iseloomusta tööstusettevõttele iseloomulikku tulemust. Omakapitali ja võõrvahendite suhte poolest tekib tootjarühmade võlakordaja eelkõige lühiajaliste kohustuste osast ehk kasutatakse vahendusfirmadele iseloomuliku tegevuse krediteerimise laadi. Tegevusvaldkondade võrdluses tekib teatud erinevus, kus eelkõige teraviljatootmise ühistud omavad pikaajalisi kohustusi, kuna on teinud investeeringuid.

Tabel 7. Põhivara, müügitulu, kasum ja võlakordaja tunnustatud tootjarühmade andmetel Tegevus-valdkond

Majandus-aasta

Keskmine põhivara, mln eurot

Põhivara käibekordaja

Keskmine müügitulu, mln eurot

Keskmine puhaskasum, eurot

Võlakordaja

Piimatootmine 2013 3,09 595,72 16,97 3 150 0,66 2014 2,62 369,40 17,80 99 833 0,63

Teraviljatootmine 2013 1,38 10,13 12,48 172 933 0,85 2014 1,41 19,25 7,77 60 183 0,79

Allikas: Äriregister seisuga 15.10.2015. Autori arvutused.

Arvestades taotlejale esitatud nõudeid ja tootjarühma võimalust tulla toetust taotlema, siis antud majandusnäitajate juures on eelkõige vajalik hinnata äriplaani, võimalike tagatiste ja pangalaenu saamise võimalusi. Tootjarühmade käibevara analüüsides ilmneb, et 2014. aasta lõpu seisuga oli piimaühistute raha ja nõuded ostjate vastu raamatupidamislik summa 8,2 mln eurot (keskmine näitaja ühistu kohta 587 tuhat eurot) ja teraviljaühistutel 1,3 mln eurot (keskmine näitaja 104 tuhat). Hetkel tootjarühmadel investeeringu tegemiseks olulises summas omavahendeid ei ole. Arvestades liikmete arvu koos põllumajanduses esineva ebakindlusega, siis ei ole tõenäoline liikmete poolne kaasfinantseerimine sellises mahus, mis võimaldaks 45,0-50,0 mln väärtuses investeeringu elluviimist.

Tootjarühma poolt osaluse omandamine mõne olemasoleva tööstuse juures on võimalik, sest suuremate piimatööstuste keskmine osakapital on 2,3 mln eurot ja teraviljatööstustel 804,0 tuhat eurot (arvestusest on v.a Tartu Mill AS). Seega osakute või aktsiate omandamiseks ei ole vajalik nii suurt kapitali, kuid kindlasti nõuab selline äriühingu üle valitseva mõju saavutamine teisigi rahalisi kokkuleppeid, mis raskendavad ühinemist. Sisuliselt peab olema tegemist ühistulisele vormile üleminekuga, mis nõuab olulist juhtimispõhimõtete muutust varasema osaühingu või aktsiaseltsi vormiga võrreldes. Juriidiliselt ei ole siiski tegemist ühistulise äriühingu vormiga, kuna Äriseadustiku § 478 alusel ei ole lubatud tulundusühistu ümberkujundamine, samuti tulundusühistuks ümberkujundamine.

Võttes arvesse eelpool toodu, peab toetuse saaja äriplaan ette nägema täpseid seoseid investeeringu suuruse, tooraine kasutamise mahu ja tekkiva rahavoo vahel ning kasulik oleks lisada koheselt laenuandaja või investori kinnitus.

Tulundusühistute poolne omafinantseeringu võime on madal ja samuti ei ole tulundusühistutel kohustuste vaba põhivara, mis annaks võimaluse oluliseks tagatiseks

22

või pantimiseks.

Investeeringu suurusest ja taotlejate arvu vähesusest tulenevalt on soovitav määruse eelnõud täiendada nii laenuandja, investori või omafinantseeringu kinnituse esitamisega.

Arvestades tegevusvaldkondade keskmiseid näitajaid avalduks investeeringu mahu põhjal mõju nii piimatöötlemise kui ka teraviljatöötlemise sektorile.

Konkurentsivõime analüüsimise aspektist saame olemasolevate andmete põhjal hinnata vajaliku tootlikkuse seoseid.

Siinkohal toome välja kaks võimalikku konkurentsivõimet tagavat stsenaariumit:

- tootlikkuse oluline tõus, mille puhul oleks tegemist suure mahupõhise masstoodanguga. Piimatööstuse puhul on nendeks pulber, või ja mittespetsiifilised juustud. Teraviljatööstuse puhul on helbed, jahu, sh loomasööt. Loodav tööstus oleks maksimaalselt automatiseeritud, energiatõhus ja väga hea logistikaga;

- lisandväärtuse oluline tõus, mille puhul oleks lõpptarbijale pakutav toodang spetsiifiline, kvaliteetne ja kõrgehinnaline. Mõlema tegevusvaldkonna (piim ja teravili) puhul oleks vajalik eelnev tootearendus või täiendavate teadmiste sisse hankimine välispartneritelt.

Kahe stsenaariumi võrdluses on esimene variant kiiremini teostatav ja ei nõua eeldatavalt suurt panust ka turustamise arendamiseks. Teisel juhul on vajalik lisaks tootearendusele tegeleda turgude leidmisega. Kuna võimalikud uued tooted ei ole käesoleva töö tegemisel analüüsitavad, siis saame hinnata vajalikku tootlikkuse tõusu investeeringu mõjususe ja konkurentsivõime tagamiseks.

Analüüsitavateks näitajateks on toodangu väärtus, töödeldud tooraine kogus, hõivatute arv, lisandväärtus ja piima kokkuostu hind. Nimetatud näitajate kaudu arvutatavad suhtarvud peegeldavad tootlikkust. Kokkuvõtlikult on piimatööstuste andmed kajastatud Tabelis 8 ja pagari ning loomasööda tööstuste osas Tabelis 9. Kahjuks ei ole võimalik vaadelda andmeid jahu- ja tangainete tööstuste kohta, kuna Statistikaamet ei avalda andmeid tegevusvaldkonna väiksuse ja andmekaitse tõttu.

Tabel 8. Piimatööstuste tootlikkuse ja lisandväärtuse näitajad Tööga

hõivatud isikute arv

Toodangu väärtus, mln eurot

Lisand-väärtus, mln eurot

Töödeldud piima kogus, tuhat tonni

Toodangu väärtus 1 kg töödeldud piima kohta, eurot

Töödeldud kogus hõivatu kohta, tonni

Piima kokkuostu hind, eurot/t

2010 2 169 309,9 47,3 524,7 0,59 241,9 277,4 2011 2 272 345,8 44,6 467,2 0,74 205,6 322,6 2012 2 121 328,2 61,1 474,5 0,69 223,7 300,4 2013 2 091 362,1 57,3 503,8 0,72 240,9 336,7


Piimatööstuste toodangu väärtus perioodil 2010–2013 on suurenenud 16,8%, sealjuures on töödeldud piima kogus, tööga hõivatute arv ja töödeldud piima kogus hõivatu kohta püsinud

23

stabiilsena. Küll aga on toodangu lisandväärtus ja seega ka toodangu väärtus 1 kg töödeldud piima kohta suurenenud üle 20%. Uue töötlemisüksuse rajamisel tuleb arvestada eelkõige tootlikkuse hüppelise kasvuga, mis tähendab, et töödeldava tooraine kogus, mille kvantifitseerisime 200 tuhandele tonnile (Tabel 1), peab olema hõivatute arvu suhtes statistilise keskmisega võrreldes märgatavalt suurem. Ehk suhtarv töödeldud kogus hõivatu kohta piimatööstustes peab olema üle 241 tonni. Eurostati 2015 andmetele tuginedes on Saksamaa piimatööstuste keskmine näitaja 734,6 tonni hõivatu kohta. Seega esimese stsenaariumi täitmiseks peab olema eesmärgiks Saksamaa näitaja ja sellega võrdne kogus piima hõivatu kohta. Hõivatute arv loodavas tööstuses oleks sellisel juhul maksimaalselt 272 isikut. Samal ajal peaks ületama toodangu keskmine väärtus 0,72 eurot/kg kohta, kuna Saksamaal on vastava näitaja 0,92 eurot/kg kohta. Sellisel juhul oleks tagatud mahupõhisel tootmisel konkurentsivõime.

Teraviljatöötlemise valdkonna andmete analüüs ei anna täpset tulemust, kuna statistikas puudub jahu- ja tangainete tegevusvaldkonna ettevõtjate tulemus. Võrdlust on võimalik läbi viia pagari ja makaronitoodete ja loomasööda tootmise tegevusala tulemustega. Tabel 9 andmetel selgub, et tööga hõivatud isikute arv pagari- ja makaronitoodete tootmise valdkonnas on küllatki suur, millele lisandub loomasööda tootmise hõivatute arv.

Tabel 9 . Teraviljatöötlemisega seotud tegevusalade tootlikkuse ja lisandväärtuse näitajad

Tööga hõivatud isikute arv

Toodangu väärtus, mln eurot

Lisand-väärtus, mln eurot

Töödeldud teravilja kogus, tuhat tonni*

Toodangu väärtus 1 kg töödeldud teravilja kohta, eurot*

Töödeldud kogus hõivatu kohta, tonni

2010

C107 Pagari- ja makaronitoodete tootmine 3125 114,4 38,9

222,5 0,67 67,71 C109 Valmis loomasööda tootmine 161 34,6 5,1

2011

C107 Pagari- ja makaronitoodete tootmine 2883 122,2 38,4


2012

C107 Pagari- ja makarontoodete tootmine 2831 133,9 43,0


2013

C107 Pagari- ja makarontoodete tootmine 2856 143,7 46,0


*ei hõlma jahu- ja tangainete tegevusvaldkonna andmeid


24

Hõivatute arvu ei mõjutaks oluliselt jahu- ja tangainete tegevusalal tegutsev Tartu Mill AS näitajad, kuid olulise tööstuse näitajad mõjutaksid kindlasti toodangu väärtuse ja töödeldud teravilja koguse osa. Toodangu väärtus antud juhul on küllaltki tinglik, kuna sisaldab kõrgema lisandväärtusega tooteid pagari- ja makaronitoodete osas, aga indikatiivselt saame võrreldava tulemuse piimatööstuste andmetega, kus töödeldud 1 kg teravilja kohta on toodangu väärtus 2013. aastal 0,77 eurot. Uue töötlemisüksuse loomisel peab arvestama olemasolevate tööstuste tootlikkust ja lisandväärtust, mille peab ületama piisava konkurentsivõime tagamiseks.

25

4. HINDAMISRAAMISTIKU ANALÜÜS

Hindamisraamistiku analüüsimisel kasutatakse hindamismaatriksit meetme eesmärkide ja sotsiaal-majanduslike ning keskkondlike põhiindikaatorites muutuste esile kutsumise tõenäosuse hindamisega. Meetme eesmärgid on kaardistatud Joonisel 9. Hindamiskriteeriumite analüüsimisel ei keskenduta hindepunktide osakaalule, kuna tinglikult tuleks luua tasakaalustatud struktuur ning seejärel hinnata täiendavalt eesmärkide tähtsust ning vajadusel suurendada vastavale eesmärgile mõju avaldavate hindamiskriteeriumite osakaalu ehk punktisummat. Tulemuste esitamisel keskendutakse lähteülesandes esitatud vajadusele – hinnatakse hindamisraamistiku ulatuslikkust ja mitmekülgsust, et tagada parima(te) projekti(de) toetamist.

Joonis 9 . MAK 2014–2020 meetme allmeetme 4.2 eesmärgid

Määruse eelnõu lisa 4 Taotluse hindamise kriteeriumid tabelis on esitatud seitsme valdkonna ulatuses. Hindamise juhendis nähakse ette, et taotlusi hinnatakse skaalal 0–4 (minimaalne hindepunkt – „0“, maksimaalne hindepunkt – „4“) või vastavalt etteantud punktidele. Punktisumma saamiseks iga hindamiskriteeriumi puhul antud hindepunktid korrutatakse vastava kriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena saadakse lõplik vastava hindamiskriteeriumi hindepunktide summa. Lõplikud hindepunktid ümardatakse kümnendikeni ning nende summa

26

toetuse taotluse rahuldamiseks peab olema vähemalt 20. Selle tõttu on ette nähtud miinimumtase, mille taotlus ja taotleja peavad täitma.

Esimese etapina hinnati põhikriteeriumite ehk hindamiskriteeriumite valdkondade ulatust ja seejärel hinnati alakriteeriumite ulatust ning mitmekülgsust vastavalt meetme eesmärgile. Hinnates valdkondi seotud meetme eesmärkidega, siis olulises osas katavad hindamiskriteeriumite valdkonnad põhieesmärgid. Samas ilmneb teatud ebakindlus või vastuolu mõningate eesmärkide hindamise vahel (Tabel 10). Hindamiskriteeriumid on valdavalt suunatud majanduslikule aspektile ning lisandväärtusele. Samal ajal jäetakse tagaplaanile keskkonna ja energia ning laiemalt tootlikkusega seotud küsimused, sh investeeringu (toetuse) summa kasutamisega seotud võimsuse ja tootlikkuse suhtarvud. Hindamiskriteeriumite valdkondade all on esitatud teadu- ja arendustegevuse hindamiskriteerium, mis on jaotuse alusel samuti lisandväärtuse valdkonna kriteerium. Suurema omafinantseeringu hindamise valdkond ja kriteerium jääb eesmärkide täitmise osas arusaamatuks, kuna tootjarühmade finantssuutlikkus ei ole suur ning kaudselt hinnatakse võõrvahendite ehk kohustuste kaasamise võimet. Arusaadavuse suurendamiseks võiks otsese võõrvahendite kaasamise hindamiskriteeriumi luua. Seega oleks soovituslik tabel 10 esitatud andmed täiendavalt läbi analüüsida võrreldes eeldatavalt koostatud töödokumentidega, kasutamata jäetud kriteeriumite ja meetme eesmärkidega võrreldes ning luua täpsem raamistik vastavalt eesmärkidele.

Alakriteeriumite ulatust ja mitmekülgsust hinnati käesoleva analüüsi käigus soovituste skaalal 0-3 (Tabel 11), kus:

„3“ - tähendab seost eesmärgiga „kindlasti kattev ja vajalik“;

„2“ - osaliselt kattev ja osaliselt vajalik;

„1“ - väga vähe kattev, aga vajalik“;

„0“ – „seosed puuduvad ja mitte vajalik“.

Tabel 11 koondatud tulemustest ilmneb, et sotsiaalmajandusliku eesmärgi täitmise kohta tuleks täiendavalt analüüsida kolme kriteeriumit, majandusliku eesmärgi osas nelja kriteeriumit, koostöö, keskkonna ja energia eesmärgi osas otseselt, osaliselt või mitte vajalike kriteeriume ei esinenud. Küll aga juhime tähelepanu, et mõju viimati nimetatud kriteeriumite ja kriteeriumite mitmekesisuse osas projektide hindepunktide osas on nõrk. Kokkuvõtvalt ei ole hindamissüsteemi kriteeriumite arv liiga suur ja võimaldaks täiendavaid kriteeriume lisada. Siiski peaks arvestama, et maht võiks jääda kuni 10 kriteeriumit.

Hindamiskriteeriumite analüüsimisel tekkisid järgmised tähelepanekud ja soovitused:

Kõrgema lisandväärtusega toote tootmisele suunatud investeeringud

• Valdkonna alla koondada üksnes majanduslikku eesmärki suunavad kriteeriumid, st et osaliselt ümber paigutada kriteerium 1.3 koostöö teadusasutusega. Kriteerium 2.2 bruto tunnipalk ja kriteerium 6.1 lisandväärtus töötaja kohta esitada antud valdkonnas;

• Kriteerium 1.1 määramisel kaaluda alternatiivi, mille korral hinnatakse nn tooteportfelli (jogurtid, juustud, pulbrid, vadakutooted jne) mitmekülgsust ja kõrgema töötlemisastme

27

või pikema töötlemisprotsessi tulemusena saadud toodete osakaalu. Lisandväärtus on tavaliselt rahalises vääringus ja kõrgema töötlemisastmega keerulisemad tooted ei pruugi olla alati kõrgema rahalise lisandväärtusega ehk tootlikumad. Olemasoleva punkti puhul oleks vajalik luua rahalises vääringus lisandväärtuse arvutamise loogika ja seda hinnata. Alternatiivsete tegevuste võrdluseks soovitame omahinna või kattetulu arvutamise põhimõtteid kasutada.

• Valdkonna alla soovitame luua komplekskriteeriumi, mis toetab 3. peatükis esitatud stsenaariumite võrdluses mõlemat alternatiivi.

Valem koosneb kahest osast, kus esimese suhtarvuna võetakse arvesse töödeldud tooraine kogus tööjõu ühiku kohta (mahupõhine tööjõu tootlikkus) ja teise suhtarvuna toodangu väärtus töödeldud tooraine koguse kohta (väärtusepõhine tootlikkus).

Ideaalse tööstuse puhul oleksid mõlemad komponendid kõrgel tasemele, kuid tulemus võib olla hea ka siis, kui ainult üks neist on väga kõrgel tasemel.

��ää��

�öö�õ�üℎ��=�öö��

�öö�õ�üℎ��

��ää��

�öö��

• Täiendada kriteeriumit 2.1 „Uue tootmisprotsessi ja –tehnoloogia kasutusele võtmine“

alajaotusega, mis hõlmaks energiasäästu ja taastuvenergia kasutamist. Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise aspektid on järjest olulisemad, mis tähendab, et investeering võiks hõlmata bio-, päikese-, tuule-, hüdro-, või geotermaalenergia kasutamist. Vajadusel võib jätta energia suund täielikult ettevõtja finantseerida ja projekti täiendustena lisada.

Luua sotsiaalmajanduslike kriteeriumite valdkond, kuhu kuulub töökohtade loomine ja koostöö teadusasutustega.

• Koostöö teadusasutusega on soovitav muuta mõõdetavamaks ja diferentseeritumaks. Koostööd saab jaotada järgmiselt: a) nõustamisteenuse tellimine (tootearenduse, juhtimise või strateegilise planeerimise osas); b) koolituste tellimine töötajate või tootjarühma liikmete kvalifikatsiooni suurendamiseks; c) arendusprojekt, mis võib jaguneda omakorda nt tehnoloogiliste seadmete või protsesside arendamiseks, infotehnoloogiliseks arenduseks, sh kvaliteedikontrolli süsteemid, toote biotehnoloogiliseks arendamiseks, materjalide ja energiakasutuse optimeerimise arendamiseks. Lisaks on võimalik hinnata kasuliku mudeli või patendi kasutusele võtmist, mis kaudselt on samuti teadus- ja arendustegevuse kaasamine. Soovitav on hindamiskriteerium läbipaistvalt ja arusaadavalt jaotada, mis annab oluliselt täpsema tulemuse.

• Töökohtade loomist arvestatakse hetkel nn olemasolevast baastasemest. Täiesti uue tööstuse puhul on baastase null ja arvutamine ei ole võimalik. Vajalik on luua täiendav arvutamise skeem.

28

• Töökohtade loomist saab hinnata läbi töökohtade tasemete, mis loovad kõrgemat tootlikkust ja seeläbi ka lisandväärtust. Kaaluda alternatiivina ametikohtade arvu hindamist, mis on seotud kõrgema lisandväärtuse loomisega. Hinnata spetsiifilise ja kõrgetasemelise oskusteabe valdamisega töökohtade arvu projektide võrdluses.

• Lisada kriteeriumid, mis toetavad tarneahelas tekkivat suuremat võrdsust ehk kokkuostuhinna kujunemise ja tööstuse kasumi juhtimise või jaotamise aluseid. Võimalik on hinnata põhikirjade ja koostöölepingute põhiraamistikku, mille toetuse taotlejad peaksid esitama.

Jätta välja suurema omafinantseeringu hindamise valdkond

• Soovitame kriteeriumi asendada valdkonna omafinantseeringuks vajaliku laenu kaasamise võime hindamisega. Ehk kui palju on toetuse taotleja potentsiaalseid tagatisi ja võimalust kaasata nt omanike või liikmete tagatisi laenu saamiseks? Samuti omafinantseeringu, olemasolevate investorite või sihtotstarbelise liikmemaksu kogumise suurust ja selle tõenäosust on võimalik hinnata.

Luua koostöö kriteeriumite valdkond, kuhu kuulub valdkond 5 ja 7 ehk tooraine koguse ja liikmete arvu hindamine. Vajadusel ka koostöö teadusasutustega, nt koostöö aktiivsuse hindamine.

• Tooraine kasutamise suurenemine arvutatakse hetkel nn olemasolevast baastasemest. Täiesti uue tööstuse puhul on baastase null ja arvutamine ei ole võimalik. Vajalik on luua täiendav arvutamise skeem.

Lisada uus hindamisvaldkond „Investeeringu teostatavus ja meeskond“, milleks on: • kriteerium, millega hinnatakse investeeringu suurusest tulenevat teostatavust ja

hanke läbiviimist. Teostatavuse all on vajalik hinnata ka tasuvusaega (seotud kriteeriumi 6.2 olulise täpsustamisega);

• kriteerium, millega hinnatakse organisatsiooni struktuuri ja võtmeisikute kogemust, kuna kogu investeeringu maht kahele-kolmele aastale jaotatult on valdkonnas kõrgtasemel;

• samuti lisada olemasoleva töötlemisüksuse terviklikuks muutmise kriteeriumid, millega hinnatakse, kas terviklikuks muutmine on võimalik ja tõendatud ning milles see seisneb? Sisuline nõue on määruses olemas, aga milles sisu seisneb, jääb arusaamatuks. Näiteks, kas lisaks varalisele kokku ehitamisele peab kogu tootmisprotsess terviklikuks muutuma või võib jääda teatud toodete jaoks eraldi tootmisüksus ja kui mitu üksust? Kas mõeldakse lisaks teisi terviklikuks muutmise viise- tehnoloogiline, juhtimisest tulenev, tooraine kogumisest ja tooraine kontsentreerimisest tulenev (piima puhul) jne? Siinjuures juhime tähelepanu, et regionaalse ja sotsiaalmajandusliku arengu tähenduses võib üks suur tootmisüksus tekitada vastandlikke mõjusid.

Tabel 10. Hindamiskriteeriumite valdkondade seosed meetme eesmärkidega

kaetus mittekaetus kaetus mittekaetus kaetus mittekaetus kaetus mittekaetus

1.

Kõrgema lisandväärtusega toote tootmisele suunatud investeeringud.

- Mitmekesine tootevalik on üldjuhul seotud kõrgema lisandväärtusega. Toodete mitmekülgsust

Osa majanduslikust eesmärgist.

Töötlemisefektiivsus ja madalama lisandväärtusega toodete töötlemisefektiivsuse ehk tootlikkuse poolt ei hinnata.

- - - -

2.

Uusi töökohti loovad investeeringud.

Osa sotsiaal-majandus-likust eesmärgist.

Rõhuasetus peaks olema töökohtade loomise hõlbustamisel ehk kaasnevatel töökohtadel. Samuti töökohtade sisukirjeldusel.

- - - - - -

3.

Suurema omafinantseeringuga (madalama toetatava tegevuse toetuse määraga) investeeringud.

- - Eksisteerivad üksikud suurettevõtjad ja ühistud, kes suudavad suurendada omafinantseeringut. Kriteeriumi seos on raskesti mõistetav.

- - - - -

4.

Toote välisturule müümise osakaalu suurendamisele suunatud investeeringud.

- - Majanduslikult ja eelkõige ekspordi suurendamisega eesmärgiga seotud kriteerium.

- - - - -

5.

Suurema toorainekoguse kasutamisele suunatud investeeringud.

- - Põhinõudena määruses, millest tulenevalt on vajalik luua jaotused. Eksisteerivad üksikud ettevõtjad ja ühistud, kes suudavad täita tootmisvõimsuse nõuet.

Otseselt ei kata ühtegi eesmärgi punkti. Kõrgema sissetuleku tagamine tarneahela lülidele on katmata otsese hindamiskriteeriumiga.

Katab eesmärki ja aitab kaasa koostööle.

- - -

6.

Taotleja konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust suurendavad investeeringud (puhta lisandväärtuse kasv töötaja kohta).

- Teadus ja arendus-tegevuse ja lisand-väärtusega kaasnevaid seoseid ei nimetata.

Osa majanduslikust eesmärgist, kuid täiendab 1. kriteeriumit.

- - - - Energia kokkuhoid ja parimad tehnoloogilised lahendused aitavad suurendada konkurentsivõimet, mida ei hinnata.

7.

Suurema liikmete arvuga ühistuid kaasavad investeeringud (liikmete arv).

- - - - Katab eesmärki ja aitab kaasa koostööle. Avaldub eelkõige piima- ja teravilja tegevus-valdkonnas.

Tootjarühmade liikmete arvu alusel eesmärgi täitmine keeruline muu põllumajandustoodete, õlikultuuride ja sealiha toodete valdkonnas.

- -

sotsiaalmajanduslik majanduslik koostöö keskkond, energia Saavutatavad eesmärgid

Jrk nr Hindamiskriteerium

30

Tabel 11 . Hinnangud alakriteeriumitele

hinnang märkus hinnang märkus hinnang märkus hinnang märkus

1.1.

Investeeringu tulemusena valmib kõrge lisandväärtusega töödeldud toode.

- 3 Kõrge lisandväärtusega toodet on keerukas defineerida, oluline oleks lisada ka rahaline mõõde tooraine hinnaga võrreldes. määruses täiendavaid toetavaid kriteeriume ei avaldu. Seos hp 6.1.1.

- -

1.2.

Investeeringu tulemusena võetakse taotleja jaoks kasutusele tema tegevusvaldkonna uudne tehnoloogia või tootmisprotsess, mis aitab parandada ettevõtte tulemuslikkust.

- 3 Määruses täiendavaid toetavaid kriteeriume ei avaldu.

- 2 Määruses täiendavaid toetavaid kriteeriume ei avaldu.

1.3.

Taotleja on taotluse esitamise hetkeks sõlminud teadus- ja arendusasutusega kirjaliku lepingu, millega telliti tootearendusega seotud teadus- või arendustöö ja mille kehtivusaeg on vähemalt kuni taotluse esitamise aastale eelnenud aastani.

3 Määrus on toetav tõendava dokumendi esitamise nõudega.

- 3 -

2.1.1.-2.1.4

Täistööajaga töökohtade arv ei muutu või muutus on vahemikus 5% kuni 10%.

2 Töökohtade loomine uue töötlemisüksusega seoses on eksitav, kuna töökohad tekivad kindlasti. Tootjarühm toetuse saajana peab looma märgatavalt rohkem töökohti kui on märgitud osakaalud.

- - -

2.2.1.-2.2.4

Töökohtade brutotunnipalk võrrelduna taotleja tegevusvaldkonna keskmise brutotunnipalgaga on kuni diferentseeritult kuni 15% kõrgem.

2 Seos konkurentsivõimeliste töökohtade tekkega, kuid juhtiva tööstuse ja valdkonna tööjõu raskuste tõttu on täitmine enesestmõistetav.

2 Konkurentsivõimeliste töökohtade teke, kuid juhtiva tööstuse ja valdkonna tööjõu raskuste tõttu on täitmine enesestmõistetav.

- -

3.1.1.-3.1.4

Suurema omafinantseeringuga (madalama toetatava tegevuse toetuse määraga) investeeringud.

0 Ei ole mõistetav, mida soovitakse saavutada.

0 Ei ole mõistetav, mida soovitakse saavutada.

- -


Saavutatavad eesmärgid sotsiaalmajanduslik majanduslik koostöö keskkond, en ergia

31

Tabel 11 ( järg ). Hinnangud alakriteeriumitele

hinnang märkus hinnang märkus hinnang märkus hinnang märkus

- - - - - - - -

4.1.

Taotlejal on kogemus omatoodetud toote eksportimisel (sh lepinguline suhe ostjaga) ning väljakujunenud turustuskanal (vahendajad, jaekaubandus, emaettevõte, internet, otseturustus).

- -

3 - - - -

4.2.

Taotlejal on olemas terviklik ekspordi sihtturu analüüs ja ekspordiplaan (sh on kaardistatud eksporditava toote konkurentsieelised sihtturul võrreldes põhiliste konkurentidega) ning ekspordi edendamise eest vastutav personal (ekspordijuht).

- -

3 - - - -

4.3.

Taotlejal on kogemus välisriigis müügiedendustegevuse elluviimisel ning võimekus ekspordi edendamisega seotud tegevuse kavandamiseks ja elluviimiseks (sh eraldi eksporditegevuse eest vastutav personal).

- -

3 - - - -

5.1.1.-5.1.4.

Põhitooraine kasutamine suureneb vahemikus 15% kuni 35% ja enam.

- -

2 Põhitooraine kasutamise suurenemine on suhteline uue töötlemisüksuse puhul. Lisaks on määruses põhinõue minimaalse tooraine kasutamise osas, mis võib minna siinkohal vastuollu.

- - - -

6.1.1.-6.1.4

Taotleja tehtud investeeringu tulemusena kasvab puhas lisandväärtus töötaja kohta vahemikus 5% kuni 15% ja enam.

- -

2 Kattub osaliselt hp 1.1, kuna kõrgema lisandväärtusega tooted suurendavad üldjuhul ka rahalist lisandväärtust ja seda ka töötaja kohta. Omakorda seos töötajate arvuga ehk hp 2.1.1.

- - - -

7.1.1.-7.1.4.

Suurema liikmete arvuga ühistuid kaasavad investeeringud, kus liikmete arv on 5 kuni 127 ja enam.

3 Määruses kriteeriumitele tuginev. Liikmete arvud võimaldavad kõikide tunnustatud tootjarühmade taotlemist.

- - 3 Hindepunktide skaala toetab koostöö olulisust.

- -

Kriteerium jaguneb vastavalt ettevõtja suurusele, m ida käesolevas tabelis ei ole otstarbekas kajastada.

Oluline seos eesmärgiga välisturgudele positsioneerimisel. Ekspordiplaani osas on hinnatav ka toodangu maht, mida hetkel ei tehta.


Saavutatavad eesmärgid sotsiaalmajanduslik majanduslik koostöö keskkond, en ergia

HINNANGUD JA ETTEPANEKUD MEETME RAKENDAMISEKS

Toetusskeemi tuleks rakendada eelkõige piima- ja teraviljatöötlemise valdkonnas, kuna teiste tegevusvaldkondade puhul ei ole isevarustatuse tase, ekspordi aktiivsus ja valmisolek koostööks piisaval tasemel. Põhjendamatu taotluse koostamise vältimiseks soovitame piirata tegevusvaldkondi.

Taotlejale seatud kriteeriumid äriühingu vormi osas, kus tulundusühistu peab omama valitsevat mõju, on sobilik. Kriteerium võimaldab saavutada eesmärgid koostöö osas ja võimalik on mõju tarneahelas võrdsema lisandväärtuse jaotumisele. Samas leiame, et hindamiskriteeriumite abil on vajalik hinnata soovi tarneahelas lisandväärtust piimatootjatega võrdsemalt jaotada. Meetme eesmärgi kohane ulatuslik mõju avalduks oluliselt piimatootmise ja teraviljatootmise tegevusalal.

Hindame tootmisüksuse tootmisvõimsuse nõuet tootjarühma liikmete piimatoodangu täitmise osas võimalikuks, kuid selleks tuleb teha täiendavaid pingutusi ning arendada koostööd, mis aeglustab investeeringu sisu ja tegevuse läbikaalumist. Samal ajal on nõue liialt tagasihoidlik, kuna toorpiima ekspordi maht on 204 tuhat tonni ehk 25%. Teravilja, kui tooraine kogumise aspektist vaadatuna, on määruse nõue samuti piisavalt kõrge ja selle täitmiseks peavad tegema tootjarühmad aktiivset koostööd. Samal ajal on tooraine nõue tagasihoidlik, kuna teravilja ekspordi maht oli 2014. aastal üle 500 tuhande tonni ehk 45% kogutoodangust (koos re-ekspordiga). Ettepanek on suurendada tooraine kogumise nõuet vähemalt 25%, mis kehtiks nii teravilja kui ka toorpiima osas.

Investeeringu suuruse analüüsist selgus, et maksimaalne kogusumma on äärmuslik võrreldes toiduainetootmise sektori ja seetõttu ka piimatöötlemise kui ka teraviljatöötlemise tegevusalade statistilist keskmist. Selle tõttu peame võimalikuks, et tegevusvaldkonnale avalduks oluline struktuurne mõju märksa väiksema investeeringu summa juures (ca 20-30 mln eurot investeering). Lisaks peab panustama uus tööstus efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamisele, mis omakorda tagaks hetkel tegutsevate tööstustega võrreldes parema positsiooni. Soovitame hindamiskriteeriumites arvestada investeeringu suuruse ja tootlikkuse suhet. Lisaks tuleks arvestada tehnoloogia ja ehitustegevuse hanke põhimõtteid, kus on oht ebemõistliku pakkumuse saamiseks.

Investeeringu suurusest ja taotlejate arvu vähesusest tulenevalt on soovitav määruse eelnõud täiendada lisaks laenuandja kinnitusele ka investori või omafinantseeringu kinnituse esitamisega. Hindamiskriteeriumites on soovitav hinnata ka käenduste, tagatiste ja liikmemaksude olemasolu. Tootjarühmadel ei ole kogutud suurt omafinantseeringute võimekust ja seetõttu on vajalik veenduda, et tagatakse kiireim võimalik kokkulepete skeem investeeringu teostamiseks. Investeeringu mahu ja võimaliku elluviimise aja tõttu avalduks potentsiaalne mõju alles kolme aasta pärast, mis tinglikult pidurdab oluliselt tegevusvaldkondade arengut.

Hindamiskriteeriumite raamistikus on täiendavaid võimalusi eesmärkide põhiselt tasakaalustavate kriteeriumite lisamiseks. Soovitame raamistikku täiendavalt analüüsida ja lisada eesmärkidele positiivse mõjuga kriteeriume. Peamised soovitused on lisatud 4. peatükis.

LISA

1. Toiduainetööstuste investeeringud perioodil 2010–20

14

47,811,9

1,7

13,47,9

54,2

6,23,3

19,3

8,8

72,413,04,6

12,419,8

1,4

64,6

9,43,2

13,412,5

1,4

47,910,23,1

11,15,0

3,6

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

80,0

toiduainete tootmine

....liha töötlemine ja säilitamine ning…

....puu- ja köögivilja töötlemine ja…

....piimatoodete tootmine

....jahu ja tangainete, tärklise ja…

....pagari- ja makarontoodete tootmine

....valmis loomasööda tootmine





























20102011

20122013

2014

mln eurot

Investeeringud materiaalsesse põhivarasse (k.a kapitalirent),

mln eurot

..ehitamine ja ehitiste rekonstrueerim

ine, mln eurot

..masinad ja seadm

ed, inventar, mln eurot

Suurprojekti toetuse tingimuste ja hindamiskriteeriumite ... · Euroopa Liidu ühise...

Documents

Transcript of Suurprojekti toetuse tingimuste ja hindamiskriteeriumite ... · Euroopa Liidu ühise...