EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT · majandustegevusele ja tööturu tingimuste paranemisele...
Transcript of EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT · majandustegevusele ja tööturu tingimuste paranemisele...
1 |
1. SISSEJUHATUS
Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine on Euroopa
Komisjoni oluline poliitiline prioriteet. Alates 2010. aastast on see
lisatud ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegiasse „Euroopa 2020“,
mille keskne eesmärk on luua töökohti ja vähendada vaesust. Strateegia üks viiest
peamisest eesmärgist on tuua 2020.
aastaks vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohust välja vähemalt 20 miljonit inimest;
sellega vähendataks vaesuse ohus olevate inimeste arvu kümne aasta
jooksul 116,4 miljonilt inimeselt (2008. aastal)1 96,4 miljonile. Ülemaailmse
finants- ja majanduskriisi järgsel ajal aga on Euroopa vaesuse vähendamise
eesmärgi saavutamisest eemale
tüürinud. Alates 2013. aastast on sotsiaalne olukord enamikus
liikmesriikides tänu hoogustunud majandustegevusele ja tööturu
tingimuste paranemisele üldjoontes paremaks muutunud.
Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine annab vaesuse
vähendamise alasele tööle uue tõuke. Sambast loodetakse
võrdlusraamistikku liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna tulemuste
jälgimiseks ning riikide tasandi reformide käivitajat. Üldisemalt luuakse sellega uus
suunanäitaja õiglasema Euroopa
1 Võrrelduna vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu käsitlevate kõige uuemate andmetega (aastast 2008), mis olid kättesaadavad
strateegia „Euroopa 2020“ kokkuleppimise ajal 2010. aastal.
ehitamiseks ja selle sotsiaalse mõõtme
tugevdamiseks; see osutab suunda sellistes valdkondades nagu sotsiaalne
õiglus ja sotsiaalne ülesliikuvus ning vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse
vähendamine.
Käesoleva dokumendi eesmärk on
anda lühiülevaade sotsiaalsest kaasatusest Euroopa Liidus2.
Dokument on üles ehitatud järgmiselt: kõigepealt käsitletakse vaesuse ja
sotsiaalse tõrjutuse mõistet ja mõõtmist; seejärel antakse ülevaade praegustest
probleemidest ELis ning lõpuks käsitletakse konkreetseid poliitilisi
vahendeid sotsiaalse kaasatuse
saavutamiseks.
Lisateavet kõnealuse poliitikavaldkonna kohta leiab täiendavatest temaatilistest
teabelehtedest, milles käsitletakse aktiivseid tööturumeetmeid; pensionide
piisavust ja jätkusuutlikkust; tervist ja
tervishoiusüsteeme; tööturul vajalikke oskuseid; maksusüsteeme ja
maksuameteid; palgakujundussüsteeme ning ebavõrdsuse vähendamist.
2. POLIITIKAPROBLEEMID:
ÜLEVAADE ELI LIIKMESRIIKIDE
TULEMUSTEST
2.1. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse
mõõtmine
Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on keerukas nähtus ning selle
2 Käesolevas teabelehes esitatud andmed
hõlmavad ELi 28 liikmesriiki, kui ei ole märgitud teisiti.
EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT
SOTSIAALNE KAASATUS
2 |
mõõtmiseks on vaja valdkondadevahelist lähenemisviisi.
Seepärast kasutab EL vaesuse
vähendamise eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude hindamiseks
mitmesuguseid näitajaid.
Põhinäitaja abil mõõdetakse vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate
(at risk of poverty or social exclusion, AROPE) inimeste arvu. Sellist olukorda
määratletakse kolme peamise allnäitaja
abil:
vaesusriski (suhteline või rahaline vaesus) näitajaga mõõdetakse nende
inimeste osakaalu, kes elavad leibkonnas, kus
ekvivalentnetosissetulek on väiksem
kui vaesusriski piir, mis on 60 % riigi mediaanist (pärast sotsiaalseid
siirdeid). 60 % mediaansissetuleku piir on kokkuleppeline ja kujutab
endast sellist sissetuleku taset, mida peetakse vajalikuks inimväärse elu
elamiseks. Inimesi, kelle leibkonna ekvivalentnetosissetulek jääb
allapoole nimetatud piiri, peetakse
vaesuse ohus olevaiks;
suure materiaalse puuduse näitajaga mõõdetakse nende
inimeste osakaalu, kelle elamistingimusi piirab ressursside
puudumine ja kes ei saa endale lubada teatavaid hüvesid, mis
tavaliselt osutavad kindlas
ühiskonnas inimväärsele elatustasemele. Näitaja abil
kirjeldatakse suutmatust maksta üheksast konkreetsest hüvest3
vähemalt nelja eest;
väga madala tööhõivega leibkondade näitajaga mõõdetakse
nende 0–59aastaste elanike
osakaalu, kes elavad leibkondades, kus tööealised isikud töötasid viimase
3 1) Maksta õigeaegselt üüri-, hüpoteegi-
või kommunaalteenuste arveid; 2) hoida
kodu piisavalt soojana; 3) katta ootamatuid väljaminekuid; 4) süüa ülepäeviti liha, kala
või samaväärseid valgurikkaid tooteid; 5) nädala pikkune puhkus väljaspool elukohta; 6) omada autot, 7) pesumasinat, 8) värviteleviisorit või 9) telefoni.
aasta jooksul alla 20 % võimalikust tööajast.
Inimesi loetakse vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaks, kui nende kohta
kehtib vähemalt üks eespool kirjeldatud kolmest vaesusmõõtmest. Mõnda inimest
mõjutab samaaegselt kaks või isegi kolm vaesuse liiki. Seetõttu viiks iga näitaja
summa arvutamine teatavatel juhtudel topeltarvestuseni (vt joonis 1).
Euroopa sotsiaalõiguste samba alla kuuluv sotsiaalvaldkonna
tulemustabel hõlmab strateegia „Euroopa 2020“ mitmemõõtmelist
lähenemisviisi ja selles kasutatakse vaesuse mõõtmiseks täiendavaid
näitajaid. Need näitajad on järgmised:
väga halbades tingimustes elavate
inimeste määr, mille abil mõõdetakse nende elanike osakaalu,
kes elavad ülerahvastatud eluruumides, millel on veel vähemalt
üks suur puudus: 1) lekkiv katus; 2)
puudub vannituba, duširuum või siseruumides olev vesiklosett või 3)
eluruumi peetakse liiga pimedaks;
palgavaesusriski määr, millega mõõdetakse nende inimeste
osakaalu, kes töötavad ja kelle
ekvivalentnetosissetulek jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri,
milleks on 60 % riigi mediaanist (pärast sotsiaalseid siirdeid).
Lisaks vaesusnäitajatele annavad
sotsiaalsest tõrjutusest laiema pildi
sissetulekute ebavõrdsuse näitajad4:
Gini koefitsient — kõige sagedamini kasutatav ebavõrdsuse näitaja.
Sellega mõõdetakse tulujaotust riigis või piirkonnas. Mida kõrgem on
koefitsient, seda suurem on
ebavõrdsus: koefitsient 0 näitab täielikku võrdsust (kõigil on sama
sissetulek), koefitsient 100 aga näitab täielikku ebavõrdsust;
sissetulekukvintiilide suhte
kordaja (nimetatakse ka S80/S20
4 Vt Euroopa poolaasta temaatiline teabeleht ebavõrdsuse vähendamise kohta.
3 |
kordajaks) – näitab elanike sissetulekute erinevust suurima
sissetulekuga viiendiku (ülemine
kvintiil) ja väikseima sissetulekuga viiendiku (alumine kvintiil) vahel.
Sissetulekuid, vaesust, sotsiaalset
kaasatust ja elamistingimusi kajastava statistika põhiallikas on sissetulekuid ja
elamistingimusi käsitleva ELi statistika uuring. Uuringu peamine eelis
on see, et see sisaldab ühtlustatud viisil kõikides liikmesriikides kogutud
üksikasjalikke andmeid üksikisikute ja
leibkondade kohta, võimaldades seega riikidevahelist võrdlust. Peamine piirang
on see, et andmed muutuvad analüüsimise ja aruandluse eesmärgil
kättesaadavaks kaheaastase viivitusega5.
2.2. Tulemuste ülevaade
Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse määr
on langenud 2008. aasta finantskriisi eelsele tasemele. 2016. aastal6 oli
vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ligikaudu 118 miljonit inimest ehk
23,5 % Euroopa elanikkonnast7 (vt lisa tabel 1); 2012. aastal aga oli vaesuse või
sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate
inimeste osakaal ELis peaaegu 25 %.
2016. aastal oli kõige levinum vaesuse vorm rahaline vaesus, mille all kannatas
ligikaudu 87 miljonit inimest (ehk 17,3 %).
Suure materiaalse puuduse all kannatavate inimeste arv vähenes
neljandat aastat järjest. Esialgsetel andmetel oli see näitaja 2016. aastal
5 Näiteks 2017. aastal avaldas Eurostat 2016. aasta andmed, mis põhinevad 2015. aasta sissetulekutel. 6 Hinnangulised andmed 2015.
majandusaasta kohta. Käesoleva väljaande avaldamise ajal ei olnud andmed Iirimaa kohta veel kättesaadavad. 7 Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus
olevate inimeste koguarv on väiksem kui vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse kolme vormi
alla kuuluvate inimeste arvu summa. See tuleneb sellest, et mõnda inimest mõjutab samaaegselt rohkem kui üks neist olukordadest.
7,5 % (ehk 37,8 miljonit inimest), st ELis madalaimal tasemel alates 2005. aastast.
Madala tööhõivega leibkondade näitaja, mis oli 10,4 % (ehk 38,8 miljonit
inimest), on suurem kui 2008. aastal (9,2 %). Tänu paranenud
tööturutingimustele ja hoogustunud majandustegevusele vähenes tööta
leibkondades elavate inimeste osakaal 2015. aastal esimest korda alates 2008.
aastast.
Vaatamata vaesusnäitajate hiljutisele
paranemisele on sissetulekute ebavõrdsus jätkuvalt suur; see näitab,
et endiselt on probleeme sissetulekute õiglase jaotusega
elanike vahel. Sissetulekukvintiilide
suhte kordaja on viimastel aastatel suurenenud ja oli 2016. aastal 5,1.
Suurenenud on ka Gini koefitsient, mis oli 2015. aastal 31.
Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ELi
tasandi näitajad, mis on arvutatud
riikide näitajate kaalutud keskmisena, peidavad endas märkimisväärseid
erinevusi liikmesriikide vahel (vt joonis 2). 2016. aastal oli nelja
liikmesriigi elanikkonnast vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ligikaudu
kolmandik: Bulgaarias 40,4 %, Rumeenias 38,3 %, Kreekas 35,6 % ja
Leedus 30,1 %. Kõige väiksem oli see
osakaal aga Tšehhi Vabariigis (13,3 %), Soomes (16,6 %) ja Madalmaades
(16,7 %) (vt lisa tabel 1).
Vaesusdünaamika erineb ka vanuserühmade ja elanike tausta
lõikes. Kõige haavatavamad on mõned
ühiskonna rühmad: noored, lapsed, puudega inimesed, töötud ja kolmandate
riikide kodanikud.
Euroopa noortest on suuremas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus
ligi kolmandik. Noorte töötus vähenes
kolmandat aastat järjest ja 2016. aastal oli see 18,7 %. See määr on endiselt
kõrgem kui 2008. aasta kriisieelne tase (15,6 %). Samas oli vaesuse või
sotsiaalse tõrjutuse ohus 2016. aastal peaaegu üks kolmandik (30,5 %)
noortest (18–24aastased).
4 |
Veel üks suurema vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olev rühm
on lapsed. 2016. aastal oli selles ohus
olevaid lapsi (0–17aastased) 26,4 %; see osakaal oli suurem kui tööealise
elanikkonna (18–64aastased, 24,2 %) või eakate (üle 65aastased, 18,3 %)
puhul. Laste haavatavus tuleneb suuresti nende vanemate olukorrast tööturul, eriti
kui sellele lisandub piiratud juurdepääs sotsiaalteenustele ja väike
sissetulekutoetus.
Samuti on oluliselt suuremas vaesuse
või sotsiaalse tõrjutuse ohus puudega inimesed. Puuetega inimeste hulgas oli
ELis 2015. aastal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus 30,2 % (31 miljonit
inimest), mis on märkimisväärselt suurem protsent kui puueteta inimeste
puhul (20,8 %). Oht suureneb koos
puude raskusastmega ja ulatus raske puudega inimeste puhul 2014. aastal
ELis 36,7 %-ni.
Töötute vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht oli 2016. aastal 67,1 %.
Lisaks sellele oli pikaajaliste töötute arv
peaaegu 48 %ni töötute koguarvust. See suundumus on eriti murettekitav, sest
pikaajaline töötus võib viia tõsise oskuste vähenemiseni ja põhjustada
pikaajaliste töötute suuremat vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Pikaajalise
töötuse tõttu ei ole paljudel neist inimestest enam mingit
sissetulekutoetust ega sotsiaalkaitset.
Töötamine ei kaitse alati vaesuse
eest, sest veel üks murettekitav suundumus on palgavaesus. 2015.
aastal oli ebapiisav sissetulek 9,5 %-l töötavatest inimestest; see osakaal on
suurem kui 2008. aastal8 (8,5 %). Sellist
suundumust on
8 ELi 27 liikmesriigi andmed, Horvaatia andmed 2008. aasta kohta puuduvad.
soodustanud ajutiste lepingute ja osalise tööajaga töökohtade levik. Seda liiki
töökohad on sageli seotud väiksema
töötasu ja väiksema tööintensiivsusega, mis on vaesusohu suurenemise
põhitegurid9. Teisest küljest on sellised lepingud tihedalt seotud töö digiteerimise
suundumustega, töö- ja eraelu parema tasakaalu tähtsustamisega ning lastega
naiste taaslõimimisega tööturule.
Eriti oluline küsimus on väljaspool ELi
sündinud elanike olukord ELis, võttes arvesse suurenevat vajadust
reageerida varjupaigataotlejate sissevoolule. 2015. aastal oli väljaspool
ELi sündinud inimeste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse oht hinnanguliselt
39,1 %, mis on pea kaks korda suurem kui ELis sündinute puhul (21,6 %).
Vaesusest või sotsiaalsest tõrjutusest mõjutatud rühmadeks10
on muu hulgas veel üksikvanemad, mitme lapsega pered ja vähemused,
näiteks romad.
9 Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2016. aasta aruanne, lk 87. 10 Kõigi nende rühmade kohta võrreldavaid ELi andmeid ei ole.
5 |
3. POLIITIKAVAHENDID POLIITILISTE PROBLEEMIDE
LAHENDAMISEKS
Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ning
ebavõrdsuse ennetamine ja vähendamine sõltub suuresti
liikmesriikides võetavatest meetmetest ja elluviidavatest
reformidest. ELi roll on poliitikasuuniste ning reformide rahalise toetamise kaudu
toetada ja täiendada liikmesriikide sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkaitse
meetmeid.
ELi aktiivse kaasamise11 strateegia
eesmärk on i) aidata töövõimelistel inimestel leida püsiv ja kvaliteetne töö;
ii) pakkuda neile, kes ei saa töötada, inimväärseks eluks piisavaid vahendeid;
iii) toetada ühiskonnaelus osalemist.
Strateegia põhineb kolmel osal: piisav sissetulekutoetus, kaasav tööturg ja
kvaliteetsete teenuste kättesaadavus.
Kõigile piisava sissetulekutoetuse
tagamine, hoides samal ajal ära
11 Vt komisjoni soovitus tööturult tõrjutud
isikute aktiivse kaasamise kohta (2008/867/EÜ) ja komisjoni talituste töödokument rakendamise kohta [SWD(2017) 257 final].
töövõimeliste inimeste sattumist töötuse või tööturult kõrvalejäämise
lõksu; kaasavate tööturgude loomine,
pakkudes kõigile võimalusi saada tasustatavat tööd ja äraelamist
võimaldavat töötasu. Kaasavad
tööturud tuginevad muu hulgas aktiivsele tööturupoliitikale, millega
parandatakse töötajate sobitamist töökohtadega ja aidatakse hoida
töötuid tööturuga ühenduses12; kvaliteetsete tervishoiuteenuste,13
sotsiaal- ja muude tugiteenuste kättesaadavuse tagamisega on
võimalik kõrvaldada tõkked tööturul ning
vähendada seega vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Näiteks
lapsehoiuteenuste olemasolu võimaldab vanematel tööle naasta.
Muid eriprogramme ja -teenuseid kasutatakse selleks, et jõuda
ühiskonnas kõige enam tõrjututeni (kodutud, endised süüdimõistetud,
12 Vt Euroopa poolaasta temaatiline
teabeleht aktiivse tööturupoliitika kohta. 13 Vt Euroopa poolaasta temaatiline teabeleht tervise ja tervishoiusüsteemide kohta.
Joonis 1. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arv näitajate liikide kaupa, EL 28, 2015* (miljonites)
* Teave vaesusnäitajate kattuvuste kohta 2016. aastal ei olnud käesoleva väljaande avaldamise ajal kättesaadav.
6 |
vaimselt haiged, uimastisõltlased) ja
neid toetada, aidates neil uuesti ühiskonda integreeruda.
Liikmesriikidel on veel palju muid poliitilisi vahendeid oma riiklike
sotsiaaltulemuste parandamiseks. Näiteks:
tõhusate ja võrdsete haridus- ja
elukestva õppe süsteemide tagamine,14 et pakkuda inimestele
oskusi, mida nad vajavad tööturule
sisenemiseks ja seal edasijõudmiseks. Selle tagamine, et
ebasoodsatest oludest pärit lastel oleks võrdsed võimalused ja et
madala kvalifikatsiooniga töötajatel oleks piisav juurdepääs elukestvale
õppele; sellise maksupoliitika15
kehtestamine, mis pakub kõigile
osalejatele (töötajad, tööandjad ja ettevõtjad) õigeid stiimuleid
14 Vt Euroopa poolaasta temaatiline
teabeleht tööturul vajalike oskuste kohta. 15 Vt Euroopa poolaasta temaatiline teabeleht maksusüsteemide ja maksuhalduse kohta.
majandustegevuses täiel määral
osalemiseks; palgakujunduspoliitika,16 millega
tagatakse piisav sissetulek, võttes
samal ajal arvesse mõju konkurentsivõimele ja töökohtade
loomisele; piisavate ja jätkusuutlike
pensionide tagamine,17 kehtestades ka aktiivse vananemise
meetmeid tööhõive, osalemise ja iseseisva toimetuleku valdkonnas.
Keskmiselt on pensionärid ELis
vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu eest rohkem kaitstud kui
kogurahvastik; selliste diskrimineerimisvastaste
õigusaktide vastuvõtmine, millega kõrvaldatakse tõkked, mis võivad olla
teatavatel rühmadel töö või elukoha leidmisel või sotsiaalõiguste
kasutamisel.
16 Vt Euroopa poolaasta temaatiline
teabeleht palgakujundussüsteemide kohta. 17 Vt Euroopa poolaasta temaatiline teabeleht pensionide piisavuse ja jätkusuutlikkuse kohta.
Joonis 2. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad inimesed (2016): standardväärtused
Allikas: Eurostat, sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, andmekood veebilehel: tsdsc100.
* Käesoleva väljaande avaldamise ajal ei olnud Iirimaa andmed veel kättesaadavad, seetõttu on kasutatud
2015. aasta näitajat.
-20 -10 0 10 20
Tšehhi Vabariik
Soome
Taani
Madalmaad
Austria
Slovakkia
Prantsusmaa
Rootsi
Sloveenia
Saksamaa
Luksemburg
Malta
Belgia
Poola
Ühendkuningriik
EL (28 riiki)
Eesti
Portugal
Iirimaa*
Ungari
Küpros
Hispaania
Horvaatia
Läti
Itaalia
Leedu
Kreeka
Rumeenia
Bulgaaria
7 |
4. POLIITILISE OLUKORRA PÕHJALIK ÜLEVAADE
4.1. Sissetulekutoetuse tõhususe ja kasuliku mõju parandamine
Sotsiaalsete siirete ja maksude abil
jaotatakse ümber üksikisikute ja
kodumajapidamiste tulu. Neil teguritel võib olla oluline mõju
vaesusele ja sissetulekute ebavõrdsusele. 2015. aastal vähendati
sotsiaalkaitsehüvitistele (välja arvatud pensionid) tehtud kulutustega18 vaesuse
määra ELis 25,9 %-lt 17,3 %-le. Siiski on sotsiaalkaitse mõju ELis väga erinev,
ulatudes vähem kui 7 %st Bulgaarias, Küprosel, Eestis, Kreekas, Itaalias, Lätis, Poolas ja Rumeenias rohkem kui 25 %ni
Belgias, Taanis, Soomes ja Iirimaal (vt joonis 3).
Lisaks sotsiaalsete siirete tasemele on
oma roll ka kulutuste kasulikul mõjul ja tõhususel, st et kulutustega
saavutatakse kõige paremad tulemused
(kasulik mõju) kõige väiksemate kuludega ning et neil on maksimaalne
mõju tööhõivele ja majanduskasvule (tõhusus).
Sotsiaalkulutuste kasuliku mõju ja
tõhususe erinevused tulenevad
mitmest tegurist. Esiteks on vaesuse ja ebavõrdsuse tase enne sotsiaalseid siirdeid
väga erinev, sõltuvalt algse sissetuleku jaotusest (st tööst, sh füüsilisest isikust
ettevõtjana tegutsemisest saadav tulu, kapitalitulu ja pensionid19). Killustatud ja
polariseeritud tööturud20 põhjustavad tavaliselt suurt ebavõrdsust enne siirdeid
18 Sotsiaalkaitsehüvitised on otstarbe järgi näiteks vanadus- ja toitjakaotushüvitis (pensionid); haigus-, ravikindlustus- ja
töövõimetushüvitised; pere- ja lapsetoetused; töötushüvitised; eluasemetoetused ja sotsiaalse tõrjutuse
hüvitised. 19
Pensione käsitatakse algse sissetulekuna,
sest nende puhul jaotub tulu ümber elu
jooksul. 20
Killustatus tähendab olukorda, kus hästi
kaitstud töötajate rühma kõrval on vähem tasustatud ebakindlatel töökohtadel töötajate rühm, kusjuures viimastel ei ole kuigi palju võimalusi saada paremat töökohta.
ning sellisel juhul võib olla vaja suuremat ümberjaotamist.
8 |
Teiseks võib erinevusi mõjus, mida avaldab ümberjaotamine eri sissetuleku-
ja elanikkonnarühmadele, selgitada märkimisväärsete erinevustega
sotsiaalkaitsekulutuste suuruses ja kavanduses. Põhijooned hõlmavad
kulutuste jagunemist otstarvete ja liikide kaupa, maksustamise astmelisust,
üldiste ja majanduslikust olukorrast
sõltuvate hüvitiste kombinatsiooni ning kulutuste nö tööturusõbralikkust (st mil
määral toetatakse nendega tööturule integreerimist ja mil määral pakuvad
need stiimuleid töötamiseks).
4.2. Konkreetsed sotsiaalkaitse
valdkonnad
Lisaks töötushüvitiste21 kasutamisele kasutatakse kõige haavatavamate
inimeste toetamiseks miinimumsissetulekusüsteeme (nt
viimase võimaluse turvaabinõud).
21 Vt Euroopa poolaasta temaatiline teabeleht töötushüvitiste kohta.
Parima mõju saavutamiseks on oluline lõimida need kavad muude
poliitikavahenditega. See hõlmab
miinimumsissetulekusüsteemide
sidumist aktiivse tööturupoliitikaga, et hoida ära töötamist pärssivaid
tegureid ja tööturult kõrvalejäämise lõkse;
miinimumsissetulekusüsteemide ühtlustamist muude
sotsiaalkaitseteenustega (nt
eluasemetoetused, tervishoid, lapsehoid), et muuta need
kättesaadavamaks, suurendada nende kasutamist ja tagada ühtsus
(nt vältida hüvitiste dubleerimist).
Lapse- ja peretoetused võivad oluliselt
vähendada toetusesaajate vaesust. Nende toetuste mõju vaesuse
leevendamisele on liikmesriigiti erinev:
laste vaesust vähendavad need olulisel määral Soomes, Iirimaal,
Ühendkuningriigis ja Saksamaal, ent
Joonis 3. Sotsiaalsete siirete mõju* vaesuse vähendamisele (2016) ja muutus võrreldes varasema aastaga
Arvutamisel võrreldakse suhtelise vaesuse määrasid enne ja pärast sotsiaalseid siirdeid; pensione ei loeta nende arvutuste puhul sotsiaalseteks siireteks.
Allikas: Eurostat, sissetulekut ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika 2016.
NL
AT
DK
FI
SE
BE
CZ
FR
HU
SIUK
ES
HR
LU
PL
PT
SKBG
EL
IT
LT
RO
CY
DE
MT
EE
LV
y = 0,0232x - 1,6189R² = 0,0103
-8,0
-6,0
-4,0
-2,0
0,0
2,0
4,0
6,0
12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 52 54 56 58 60
Sots
iaal
sete
siir
ete
(v.
a p
en
sio
nid
) m
õju
vae
suse
väh
en
dam
ise
le -
mu
utu
s võ
rre
lde
s 2
01
5.
aast
aga
Sotsiaalsete siirete (v.a pensionid) mõju vaesuse vähendamisele
2016
9 |
Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Poolas,
Bulgaarias ja Itaalias on nende mõju väike.
Palgavaesuse vähendamiseks kasutatakse ELi liikmesriikides
laialdaselt miinimumpalga nõudeid. Mitmes liikmesriigis jääb miinimumpalk
siiski alla vaesuspiiri. 2016. aastal oli valitsuse kehtestatud riiklik
miinimumpalk 22 ELi liikmesriigil.
Ülejäänud kuues ELi liikmesriigis on
miinimumpalk kehtestatud kollektiivlepingutega sageli sektori
tasandil ning hõlmatud on suur osa tööjõust. Nii on see Austrias, Küprosel,
Taanis, Soomes, Itaalias ja Rootsis.
4.3. Palgavaesus
2015. aastal22 püsis töölkäivate
inimeste suhtelise vaesuse (at-risk-of-poverty, AROP) määr stabiilsena
9,5 % juures, kuid jäi siiski
22 2016. aasta andmed ELi 28 liikmesriigi ja Iirimaa kohta ei ole käesoleva väljaande avaldamise ajal kättesaadavad.
kõrgemaks kui 2008. aastal23.
Töölkäivate inimeste suhtelise vaesuse määr oli
ELi riikides väga erinev, ulatudes
4,0 %st Tšehhi Vabariigis 18,6 %ni Rumeenias ja 13,4 %ni Kreekas.
Esineb ka tööturul aktiivsete inimeste
vahelisi erinevusi: füüsilisest isikust
ettevõtjad on suuremas vaesuse ohus kui palgatöötajad, samuti on osalise
tööajaga töötajatel see oht suurem kui täisajaga töötajatel24.
Ebatüüpilise töölepinguga töötajate palk
on tavapärase töölepinguga töötajate
omast väiksem. Kuigi mõned madalapalgalised töötajad saavad
kompenseerida väiksemat palka pikema tööajaga, võimendab mittevabatahtlik
osaajatöö väiksemate palkade mõju.
23 ELi 27 liikmesriigi andmed, Horvaatia andmed 2008. aasta kohta puuduvad. 24 Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2016. aasta aruanne, lk 84.
Joonis 4. Pere- ja lapsetoetuste mõju 0–17aastaste laste vaesuse vähendamisele
Allikas: Eurostat, sissetulekut ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika andmebaas, 2013.
10 |
Muud palgavaesust mõjutavad tegurid on
leibkonna koosseis ja sotsiaalsete siirete saamine. Teiste töötajate või vanemate
inimeste olemasolu leibkonnas võib tuua
lisasissetulekut palkade või vanadushüvitiste näol. Sotsiaalsed siirded
võivad suurendada leibkonna netotulu ja vähendada palgavaesuse ohtu.
4.4. Kvaliteetsete teenuste kättesaadavus
Sotsiaalset kaasatust aitab suurendada
näiteks kvaliteetsete lapsehoiu-, eluaseme-, tervishoiu- ja pikaajalise
hoolduse teenuste ning hariduse ja
koolituse kättesaadavus.
Näiteks kvaliteetse ja taskukohase hinnaga lapsehoiu kättesaadavus on
väga oluline, et anda lastele eluks parimad võimalused, olenemata nende
sotsiaalsest taustast, ning see lihtsustab
nende vanemate tööturule integreerumist. Siiski näitavad tõendid,
et kõige haavatavamad lapsed (nt väikse sissetulekuga perede või tööturult kõige
kaugemal olevate perede lapsed, roma lapsed, sisserändaja taustaga lapsed,
puudega lapsed) osalevad lapsehoius üldiselt vähem.
Lapsehoius osalemise madalat taset võib seostada mitme teguriga, nagu
Joonis 5. Palgavaesus aastatel 2008, 2012 ja 2015
Märkus: 18–68aastased palgatöötajad. Horvaatia kohta 2006. aasta andmed puuduvad (kasutatud on 2009. aasta andmeid).
„EL“ tähendab 2006. aasta puhul ELi 27 liikmesriiki ja ülejäänud juhtudel ELi 28 liikmesriiki. Allikas: Eurostat, [ilc_iw01].
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20FI CZ
BE IE DK
NL
MT
HR
SK SI
FR AT
BG SE
UK CY
HU LV EU
DE LT EE PT
PL IT LU ES EL
RO
18
-64
aast
ast
e %
2015 2012 2008
11 |
lapsehoiuteenuste kättesaadavus ja neile juurdepääs (eelkõige maapiirkondades),
nende taskukohasus, sobivus ja
vanemate valikud. Näiteks
võivad lapsehoiuteenustele juurdepääsu olulistelt takistada ka teenuse maksumus
ja vanemate väike palk. Nii on see näiteks Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis,
Iirimaal, Lätis, Leedus ja Sloveenias, kus väikse eeldatava palgaga
üksikvanematel ei ole piisavat rahalist motivatsiooni tööturul osaleda ja nad ei
kasuta lapsehoiuteenuseid. Haavatavas
olukorras olevate laste heaolu tagamiseks on väga oluline ka pere- ja
muude teenuste piisav kättesaadavus.
Kvaliteetsete tervishoiuteenuste
kättesaadavus25 alates varasest lapseeast on inimestele hädavajalik, et
kasvada, elada tervena ja panustada ühiskonda. Vaesus ja tervishoiuteenuste
ebavõrdne kättesaadavus võivad
põhjustada haigusi, töövõimetust, sõltuvust, suuremat vaesust ja tõrjutust.
ELi kõige vaesemates piirkondades on oht, et laps sureb enne oma esimest
sünnipäeva, üle viie korra suurem kui kõige jõukamates piirkondades ning
mõnes liikmesriigis on erinevus vaeste ja heal järjel olevate inimeste oodatavas
elueas kümme aastat. Erilist tähelepanu
tuleb pöörata haavatavas olukorras olevatele inimestele, nagu eakad ja
puudega inimesed. Tagades, et sellistele inimestele on tervishoiuteenused
kättesaadavad võimalikult lähedal nende kodukohale (sealhulgas
maapiirkondades), on võimalik vältida nende hoolekandeasutusse paigutamist.
Avaliku poliitika puhul on veel üheks probleemiks taskukohase hinnaga
kvaliteetsete eluasemete puudus. 2015. aastal elas 4,9 % Euroopa
rahvastikust väga halbade
25 Vt Euroopa poolaasta temaatiline teabeleht tervise ja tervishoiusüsteemide kohta.
elutingimustega leibkondades,26 samas kui 11,3 % leibkondadest kulutas
eluasemele rohkem kui 40 % oma
netotulust.
26 Väga halbades tingimustes elavate
inimeste määra abil mõõdetakse nende elanike osakaalu, kes elavad ülerahvastatud
eluruumides, millel on veel vähemalt üks suur puudus: katus lekib, puudub vannituba, duširuum või siseruumides olev vesiklosett või eluruumi peetakse liiga pimedaks.
12 |
Samuti on tekkimas uut liiki kodutud. Nende hulka kuuluvad naised, lastega
pered, noored ja sisserändaja taustaga
inimesed.
Probleemi lahendamist võimaldavad poliitikavahendid on muu hulgas
juurdepääs sotsiaaleluruumile või kvaliteetsele eluasemetoetusele, kaitse
sunniviisilise väljatõstmise vastu ning varjupaiga ja teenuste pakkumine
kodututele, et edendada nende
sotsiaalset kaasatust.
Kuupäev: 30.10.2017
13 |
LISA
Tabel 1. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad inimesed 2008. ja 2016. aastal
% kogu elanikkonnast tuhandetes
2008 2016 2008 2016
EL * 23,7 23,5 115 908 117 951
Austria 20,6 18,0 1 699 1 542
Belgia 20,8 20,7 2 194 2 335
Bulgaaria 44,8 40,4 3 421 2 890
Horvaatia : 27,9 : 1 159
Küpros 23,3 27,7 181 234
Tšehhi Vabariik 15,3 13,3 1 566 1 375
Taani 16,3 16,7 887 948
Eesti 21,8 24,4 291 318
Soome 17,4 16,6 910 896
Prantsusmaa 18,5 18,2 11 150 11 463
Saksamaa 20,1 19,7 16 345 16 035
Kreeka 28,1 35,6 3 046 3 789
Ungari 28,2 26,3 2 794 2 541
Iirimaa 23,7 : 1 050 :
Itaalia 25,5 29,9 15 082 18 095
Läti 34,2 28,5 740 554
Leedu 28,3 30,1 910 871
Luksemburg 15,5 19,7 72 114
Malta 20,1 20,1 81 85
Madalmaad 14,9 16,7 2 432 2 797
Poola 30,5 21,9 11 491 8 221
Portugal 26 25,1 2 757 2 595
Rumeenia 44,2 38,8 9 115 7 694
14 |
Slovakkia 20,6 18,1 1 111 950
Sloveenia 18,5 18,4 361 371
Hispaania 23,8 27,9 10 786 12 827
Rootsi 14,9 18,3 1 367 1 799
Ühendkuningriik 23,2 22,2 14 069 14 359
* 2008. aasta andmed ei hõlma Horvaatiat, 2016. aasta andmed on hinnangulised ja ei hõlma Iirimaad.
: Andmed puuduvad.
Allikas: tsdsc100.
15 |
Tabel 2. Vaesusnäitajad: riikide võrdlus
Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr, suhtelise vaesuse määr, suure materiaalse puuduse (severe material deprivation, SMD) määr (% elanikkonnast), väga madala
tööhõivega (very low work intensity, VLWI) leibkonnad (% elanikest vanuses 0–59), EL, euroala ja üksikud liikmesriigid, 2012–2015.
Märkus: rohelised vöödid näitavad määrade vähenemist 2012. aasta (helerohelise vöödi ots) ja 2015.
aasta (tumerohelise vöödi ots) vahelisel ajal.
Punased vöödid näitavad määrade suurenemist 2012. aasta (helepunase vöödi ots) ja 2015. aasta
(tumepunase vöödi ots) vahelisel ajal.
Hallid vöödid näitavad, et muutus on väike või muutust ei ole.
Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määras on kombineeritud suhtelise vaesuse määr, suure
materiaalse puuduse määr ja väga madala tööhõive määr. Neid komponente kujutavate vöötide pikkus
ei tohiks muuta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu määra vööti pikemaks, sest viimases ja
üksikkomponentides on kattuvusi.
Aastaarv tähistab sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika uuringu aastat; sissetulekute
andmed on eelnevast aastast; suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu määr, suhtelise vaesuse
määr: sissetuleku andmed eelnevast aastast; suure materiaalse puuduse määr: käesolev aasta; väga
madala tööhõive määr: olukord eelneval aastal.
Bulgaaria ja Eesti puhul esineb lünki 2014. aasta andmetes (Bulgaaria: suhtelise vaesuse või sotsiaalse
tõrjutuse ohu määr, suure materiaalse puuduse määr; Eesti: suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse
ohu määr, suhtelise vaesuse määr, väga madala tööhõive määr).
Allikas: Eurostat, sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika (ilc_peps01. Ilc_li02, ilc_mddd11, ilc_lvhl11).
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
BG
RO
EL
LV
LT
HR
CY
IT
ES
HU
PT
IE
EE
EU28
UK
PL
EA19
MT
BE
DE
SI
LU
SK
AT
DK
FR
FI
NL
SE
CZ
Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus
2015 (vähenemine) 2012
2012 2015 (suurenemine)
neutraalne neutraalne
0 5 10 15 20 25
BG
RO
EL
LV
LT
HR
CY
IT
ES
HU
PT
IE
EE
EU28
UK
PL
EA19
MT
BE
DE
SI
LU
SK
AT
DK
FR
FI
NL
SE
CZ
Vaesusohus
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
BG
RO
EL
LV
LT
HR
CY
IT
ES
HU
PT
IE
EE
EU28
UK
PL
EA19
MT
BE
DE
SI
LU
SK
AT
DK
FR
FI
NL
SE
CZ
Suur materiaalne puudus
0 5 10 15 20 25
BG
RO
EL
LV
LT
HR
CY
IT
ES
HU
PT
IE
EE
EU28
UK
PL
EA19
MT
BE
DE
SI
LU
SK
AT
DK
FR
FI
NL
SE
CZ
Väga madal tööhõive