Saarepeedi Sõnumid

• Vallavalitsuse- ja volikogu istungid ... 2

• Saarepeedi noorte viies

malevasuvi ....................................... 3

• Juba unustatud jaanituli ................... 4

• Raamat, mis viis hingerahu .............. 5

• Spordist ............................................ 5

• Elektriturg avaneb uuest aastast ...... 6

• Viljandi maakonna kergliiklusteede ... teemaplaneering .............................. 6

• Teated ja info .................................7-8

Täna infolehes:

Saarepeedi SõnumidSaarepeedi SõnumidS a a r e p e e d i v a l l a i n f o l e h t Nr 68

AUGUST 2012

Tere kool!On kool üks paras paik,kus lapse elul õige maik. Kui virgalt tunnist tundi käid, on pea sul peagi tarkust täis.

Saarepeedi Koolis alustavad 2012/2013 õppeaastal esimeses klassis õpetaja

Astrid Kärt`i käe all õpinguid järgmised õpilased:

1. Marjanne Koemets2. Miina Kriisa3. Andre Kukk4. Jakob Kütt5. Doris Madismäe6. Brigitta Oja7. Karolin Roostik8. Angela-Julia Ruzitš9. Svetlana Semjonova10. Airi Tahker11. Sven Vahtramäe12. Katriin Veiber13. Geron Vidder

Kooliaasta avaaktus toimub 3. septembril kell 10.00

TeadeKa sellel aastal kingib vallavalitsus

igale Saarepeedi Kooli 1. klassi astuvale lapsele ranitsa koos

õpilaspäeviku ja pinaliga, milles olemas koolijütsile vajalikud

kirjutustarbed.

Õnnitleme lapse sünni puhul!

Teivi ja Tõnu Toomsalu perre Saarepeedi külas sündis 14.06 tütar Mirell Toomsalu

Els-Maris Metsa ja Valdur Joosepi perre Saarepeedi külas sündis 26.06 tütar Linda-Marleen Joosep

Külli ja Sven Eluri perre Karula külas sündis 30.06 tütar Keiti Elur

Margit Pent´i ja Rauno Nõmme perre Saarepeedi külas sündis 05.07 tütar Grete-Liis Pent

Annela Reinu ja Andres Feldveberi perre Välgita külas sündis 07.07 tütar Gerda-Liisa Feldveber

Saarepeedi Sõnumid Nr 682

Vallavalitsuse istungid:

Vallavolikogu istungid:

04. juuni istung:• Kinnitati riigihanke nr 134049 „In-

vesteerimislaenu võtmine“ tulemused ning tunnistati edukaks Swedbanki AS poolt tehtud pakkumus.

• Kinnitati lihtsustatud hankemenetlu-sega riigihange „Saarepeedi valla ko-halike teede remonditööd“ hankedo-kumendid.

• Väljastati ehitusluba Saarepeedi val-lavalitsusele tantsuplatsi ehitamiseks (Saarepeedi laululava laiendamine) Saarepeedi külas Saarepeedi puhke-maastiku kinnistul.

• Määrati Peetrimõisa külas asuva Aia 2 kinnistu jagamise tulemusena moo-dustatavate katastriüksuste koha-aad-ressid ja sihtotstarbed:

- Pilve katastriüksus suurusega 3177 m2, sihtotstarve elamumaa;

- Päikese katastriüksus suurusega 4455 m2, sihtotstarve elamumaa.

13. juuni istungil:• Määrati sotsiaaltoetusi summas 36,78

eurot.• Määrati kaks koduteenuse osutamist

abivajavatele isikutele.• Kinnitati hallatavate asutuste suvised

lahtiolekuajad.• Eraldati raha Saarepeedi valla 2012.a

eelarve reservfondist noorsootöö- ja noortekeskusele 988 eurot.

• Väljastati ehitusluba Elektrilevi OÜ-le Raia alajaama 0,4 kV maakaabelliini rajamiseks Saarepeedi külas Raja-Jaani, Raja-Jüri ja Pupsi-Pärtli kinnistutel.

• Väljastati ehitusluba Elektrilevi OÜ-le Pirmastu 15 kV fiidri osaliseks re-konstrueerimiseks Peetrimõisa külas.

20. juuni istungil:• Kinnitati Saarepeedi valla 2011. aasta majandusaasta aruan-

ne.• Otsustati hüvitada vallavanem Salme Koplikasele teenis-

tuslähetusega seotud sõidukulud 11.06. 2012.a Võrumaal Urvaste vallas Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis VOL-i vanemate kogu istungil osalemise eest kulu tõendavate dokumentide alusel.

• Otsustati volitada Hangete korraldamise MTÜ-d korral-dama elektrienergia ostmiseks riigihanget, vallavanemat esitama ja allkirjastama tahteavaldust maakondlikus elekt-rienergia ostmiseks korraldatavas ühishankes ning MTÜ-d Viljandimaa Omavalitsuste Liit nimetama hankekomisjoni maakonna omavalitsuste esindaja.

Juulikuus vallavolikogu istungit ei toimunud.

• Määrati Võistre külas asuva Kolga kin-nistu jagamise tulemusena moodusta-tavate katastriüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed:

- Kolga katastriüksus suurusega 3970 m2, sihtotstarve elamumaa;

- Kolgametsa katastriüksus suurusega 5,68 ha, sihtotstarve maatulundusmaa.

• Muudeti Saarepeedi Vallavalitsuse 29.03.2012.a korraldust nr 49 „Katast-riüksusele koha-aadressi ja sihtotstar-be määramine alljärgnevalt:

1.1. Punkt 1.1. sõnastada järgmiselt: „1.1. Katastriüksus, suurusega 92,72 ha,

koha-aadress Viljandi maakond, Saare-peedi vald, Aindu küla, Jutupõllu.

Katastriüksuse sihtotstarve maatulun-dusmaa (011; M) 100%.“

27. juuni istungil:• Määrati toimetulekutoetused summas

1278,73 eurot.• Lisati 2012. aasta eelarvesse sihtotstar-

beliselt eraldatud vahendid ja nende arvelt tehtavad kulud.

• Kooskõlastati puurkaevu asukoht Taa-ri külas Taari-Koerna kinnistul.

• Kinnitati lihtsustatud hankemenetlu-sega riigihanke „Saarepeedi valla ko-halike teede remonttööd“ tulemused ning tunnistati edukaks pakkuja OÜ Sakala Teed pakkumus.

• Määrati projekteerimistingimused Aindu külas Alka kinnistul kõrvalhoo-ne ehitusprojekti koostamiseks.

• Väljastati ehitusluba Elektrilevi OÜ-le Viljandi linna Ristiku elamurajooni elektriga varustamiseks, paigaldades 6 kV ja 0,4 kV maakaabelliinid aad-

ressile Viljandimaa, saarepeedi vald, Peetrimõisa küla, Pronksmäe 8.

17. juuli istungil:• Määrati sotsiaaltoetusi summas 80 eu-

rot.• Määrati Saarepeedi külas asuva katast-

riüksuse Tiidu kinnistu jagamise tule-musena moodustatavate katastriük-suste koha-aadressid ja sihtotstarbed alljärgnevalt:

- Tiidu katastriüksus suurusega 34,12 ha, sihtotstarve maatulundusmaa;

- Tiidu kruusakarjääri katastriüksus suurusega 5,47 ha, sihtotstarve mäe-tööstusmaa.

• Muudeti Saarepeedi vallavalitsuse 13.06.2012.a korraldust nr 117 „Ka-tastriüksusele koha-aadressi ja sihtots-tarbe määramine“ alljärgnevalt:

1.1. Punkt 1.2 sõnastada järgmiselt: „1.2. Katstriüksus, suurusega 5,58 ha,

koha-aadress Viljandi maakond, Saare-peedi vald, Võistre küla, Kolgametsa.

Katastriüksuse sihtotstarve maatulun-dusmaa (011; M) 100%.“

• Väljastati kasutusluba Elektrilevi OÜ-le Viljandi-Pirmastu 15 kV maakaa-belliini kasutamiseks aadressil Viljan-dimaa, Saarepeedi vald, Peetrimõisa küla.

• Anti kirjalik nõusolek Margus Juurik`ule puurkaevu rajamiseks Taari külas Taari-Koerna kinnistul.

• Eraldati raha Saarepeedi valla 2012. a eelarve reservfondist sporditegevusele 75 eurot.

Saarepeedi vallavolikogu aprillis 2012. a renoveeritud infopunkt-matkamaja ees.

Saarepeedi Sõnumid Nr 68 3

18.-29. juunini toimus juba viies Saare-peedi Noorte Malev.

Malevat on korraldanud MTÜ Saa-repeedi Noorteklubi SNAK Saarepeedi Vallavalitsuse ja Eesti Noorsootöö Kes-kuse suure toe ja abiga.

Juba viies toimumise kord on märk sellest, et malev on noorte seas vajalik ja oodatud sündmus suvel. Paraku ei ole võimalik kohta pakkuda kõikidele soovi-jatele.

Sellel aastal osales malevas 15 noort vanuses 13-17 aastat: Kätlin Kukk, Simo Metsa, Raigo Rohtla, Taimar Tahker, Merily Palits, Caroly Palits, Hanna Oja, Karin Õnne, Aiko Vaal, Kaisa Raja, Triin Lutter, Oskar Ilves, Tauno Toomsalu, Egert Peep, Stiven Smirov.

Punase Risti Viljandimaa Seltsis jagas malevlastele ennem tõsisema töö algust õpetust, kuidas vältida vigastusi ja aidata viga saanud kaaslast.

Maleva käigus korrastati Saarepeedi küla erinevaid objekte: vallamaja ümb-rus, koolimaja ümbrus, bussioote pa-viljonid, jooksurada, laululava ümbrus, puhkemaastikul asuv võrkpalli väljak. Sellega said noored anda oma panuse kodupaiga ilme kaunimaks muutmiseks.

Pärast tööpäeva ja kosutavad lõunat, mille noored ise valmistasid, toimusid väljasõidud, mille eesmärgiks oli sellel aastal erinevate ametitega tutvumine. Käisime trükikojas Brint Best, Viljandi Kohtumajas, politseijaoskonnas, Tartus A. Le Coqi tehases, Tallinnas Lennujuh-timiskeskuses. Noored nägid, milliseid erinevaid ameteid on asutustest ning milline näeb välja nendes ametis oleva-te inimeste töö. Olen neile ettevõtetele väga tänulik sooja vastuvõtu eest

Viimasena külastasime Tallinna Nõm-me seiklusparki, kus sai ennast tõeliselt proovile panna. Puude latvades järjest kõrgemale tõusvad köisrajad muutusid üha keerukamateks ning pakkusid üha suuremat ja raskemat eneseületamise võimalust.

Tagasisidena tõid noored välja maleva positiivsete külgedena järgmist: väljasõi-dud olid huvitavad, oma taskuraha tee-nimise võimalus, head söögid, hea selts-kond, saab sõpradega koos olla, piisavad puhkepausid.

Mitmel korral seltskonna ja sõpradega koosolemise välja toomine maleva hea küljena näitab, et maleval on oluline koht kogukonna erinevate piirkondade noor-te omavahelisel suhtlemisel. Mitmendat

korda malevas olnud noored jagasid oma kogemusi (milliseid toite on toimkonnas kergem teha, millised maitsevad hästi jne) ja meenutasid lugusid varasematest malevatest.

Ka väljasõitude esile tõstmine po-sitiivse maleva osana viitab sel-lele, et noored on huvitatud avasta-misest ja uute as-jade nägemisest.

Malevas osale-nud noored olid tublid ning kõik vajalik sai tehtud. Aitäh teile!

Suured tänud ka Saarepeedi Vallavalitsusele ja Maire Toom-salule, Eesti Noorsootöö Kes-kusele, bussijuht

Jürile, Merike Moksile, Kristjan Purule - kes kõik oma abiga õla viiendale Saare-peedi Noorte Malevale alla panid.

Järgmise malevasuveni!

Meret Anson

Saarepeedi noorte viies malevasuvi

Esmaabi õppus.

Tallinna Lennujuhtimiskeskuse tornis.

Nõmme seikluspargis.


Tänavu on ilmataat meid vihmaga kimbutanud päris sageli aga 22. juu-

ni õhtu, kui peeti Saarepeedi valla jaani-tuld, oli üks kaunimaid kogu suve jooksul üldse.

Esmakordselt toimus jaanituli maa-giliselt ilusas kohas, Saarepeedi puhke-maastikul.

Õhtul meelitas õhtujuht Meelis Kü-laots kõik lapsed mängima ja üksteisega mõõtu võtma. Tähtis ei olnud võit vaid osavõtt ja kõik lapsed said suu magusaks.

Toimusid juba traditsioonilised võist-lused nagu õllekasti hoidmine, selle võitis - Ahti, sangpommi tõstmise võitis Egert Erm ja köieveo võitsid meeskond koos-seisuga- Tarmo Mätas, Steveni Metsa, Hannes Roosipõld ja meie meestele oli

veel kaks poissi appi tulnud, kelle nime-sid kahjuks ei tea.

Uudsena sel aastal oli ka naistele siid-rikasti hoidmine – parim oli Karmen Roos.

Jalakeerutuseks mängis meile ansam-bel „Melody“ tuntud Evald Raidmaga eesotsas.

Ja mis kõige uhkem, tantsida saime vastvalminud lavalaudadel. Tänusõnad OÜ-le Karula Puit eesotsas Ain Sibula-ga, kelle kiire töö tulemusena saime seda teha. Rahvatantsunaised õnnistasid oma tantsimisega tantsuplatsi sisse selleks pu-huks seatud uue tantsuga.

Jaanilõke süütasime kella kümne pai-ku, kahjuks ühtegi Jaani peol ei olnudki, kellele seda au jätta.

Järgmise päeva ilm küll enam pidulisi ei oleks soosinud ja isegi nii palju vih-mavaba aega ei olnud, et oleks saanud kuivalt piduplatsi ära koristada. Aga suur oli minu üllatus, et koos minuga oli tulnud seda tegema Airika Tahker. Suur tänu talle selle eest!

Tänusõnad kõigile, kes jaanitule kor-raldusele kaasa aitasid- Paul Kollale, Meret Ansonile, noortelaagri lastele, Karmen Roosile, Ain Sibulale, Margus Juurikule ja tema tublile sulasele Aarele, sest ilma vooluta poleks me midagi teha saanud.

Nautige veel suve!Ille Mirka

Juba unustatud jaanituli


„Kui saad, ära kirjuta“, öelnud ajakirja-nike õpetaja JUHAN PEEGEL oma tu-dengitele. Mina ei ole ajakirjanik ega ole olnud J. Peegli õpilane, aga kirjutanud olen aeg-ajalt ikka. Olen andnud enda-le lubaduse, et enam ei kirjuta. Seekord pean kirjutama. Teisiti ei saa.

Sain jaanipäevaks endale raamatu „VILJANDIMAA PÄRANDKULTUU-RIST“ (Viljandi 2011). Olin raamatuga juba varem tutvunud. Raamat tekitas nii positiivseid kui negatiivseid mõtteid, aga ka küsimusi ja küsitavusi.

Raamat tutvustab Viljandimaa val-dade pärandkultuuri koos teksti, fotode ja asendiplaanidega. Saarepeedi valla pärandkultuuri tutvustab metsandu-se asjatundja Rudolf Toss. Valitud on järgmised objektid: JÜRI JAAKSONI SÜNNIKOHT, SAAREPEEDI KOOL, MAGASIAIT JA KRISTJAN JAAK PE-TERSONI ISAKODU.

On igati kiiduväärt, et selline raamat ilmus. Nii jõuab teave ka meie valla kul-tuuripärandist koduõuest kaugemale. On ju meie valla kultuuripärand osake kogu Eestimaa kultuurist, enamgi veel, killuke kogu maailma kultuuripärandist.

On küsitav, miks on just selline objek-tide valik? (Võinuks olla ka mõni loodu-se või metsandusega seotud objekt.) Pole just raske ära arvata – on ju neid pärand-kultuuri objekte uuritud ja üht-teist ka trükis ilmunud. Nii läkski meie valla pä-randkultuuri tutvustaja lihtsama vastu-panu teed teemade valikul ja materjalide esitamisel. Ei mingit viitamist allikatele. Kuidas nii võib? Lihtsalt plagieerida. See teadmine viis hingerahu ja suunas mõt-

ted elu põhiväärtustele. Loodan, et mul on mõttekaaslasi.

Peatun pikemalt viimasel teemal „K.J.PETERSONI ISAKODU.“ „VÄIKE PÄRANDKULTUURI KÄSIRAAMAT“ (VPKKR 2009) ütleb, et pärandkultuu-ri objektile peab olema suunav teeviit ja kindlustatud ligipääs. Kuidas on lugu Kikkal? Ei teeviita, ei teed ja mälestuski-vi ümbruski on võsastunud. Küllap see ongi põhjus, miks seda kohta ei teata. See tõsiasi selgus ka kevadisel emakeelepäe-val Viljandi linnaraamatukogus. Kuidas see on saanud juhtuda? Küllap oleme ise selles süüdi. Ei ole osanud oma val-la kultuuripärandit tähtsustada. Mäletan kunagist põgusat jutuajamist eelmise val-lavanemaga teeviitade teemal. Ma ei taha uskuda, et ma unustasin K.J.Petersoni isakodu. Aga võibolla unustasingi. Mina olen siiski oma pisikese panuse andnud. Olen luuletaja esiisade kodukohast kirju-tanud ajalehes „SAKALA“ (30.03.1996) ja trükises „SAAREPEEDI“ (1995). Ju see teavitustöö ei ole olnud piisav. Minu käed ei ole kaugemale ulatunud. Aga kel-le ülesanne see õigupoolest on? Nüüd, kus Petersonide kodukoht on raiutud Viljandimaa pärandkultuuri raamatusse, tuleb hakata tegutsema. Tuleb paigalda-da teeviit, rajada kivile juurdepääsurada, vähemalt 2m laiuselt (VPKKR lk 128). Rudolf Toss on lubanud kaasa aidata kivi ümbruse korrastamisel. Naisliit pakkus küll oma abi, aga väärikas oleks töö ära teha oma jõududega. Vaadeldav peaks olema ka kivi ümbritsev kultuurmaastik (VPKKR lk 129), s.o ürgoru kallas (vaa-de „VÕIDUJÕELE“, nagu kirjutab luu-

letaja oma karjaselaulus „ELTS JA TIIU – KARJASED“)

Kui nüüd volikogu ja vallavalitsus „haaravad härjal sarvist“, saab Peterso-nide kodukoht korda loodetavasti ke-vadiseks emakeelepäevaks 14. märtsiks – Kristjan Jaak Petersoni sünnipäevaks. Kindlasti mõni emakeeleõpetaja, kes ei ole pelgalt tunniandja, toob oma õpila-sed esimese eesti luuletaja juurte juurde. Tähistab ju emakeelepäeva kogu Eesti-maa. Olen ka ise viinud oma kooli õpi-lasi Petersonide kivi juurde luuletaja 200. sünniaastapäeval (2001. a). Osalesin ka kivi avamisel 24. juulil 1971.a, mille kor-raldas Viljandi Looduskaitse Selts.

Miks mitte ühineda ka Vahur Kersna projektiga „PINK“ ( tel 512 2120). Võiks ju paigaldada kivist pingi vana tamme alla (tõenäoliselt Petersonide pärand), mis oleks pühendatud emakeelele (ema-keele ausammas püstitati 1994.a Kadrina kooli õuele). Pingil võiks olla tekst : „ KAS SIIS SELLE MAA KEEL...“. Oman-das ju luuletaja eesti keele oma isalt, Kik-ka Jaagult, kes elas Kikkal ja oli sünnilt Karula mõisniku pärisori. (Luuletaja ema ja võõrasema olid võõramaalased). Pingi avamine võiks toimuda kevadel emakeelepäeval.

4. augustil möödus K.J.Petersoni sur-mas 190 aastat.

P.S. Kirjutasin selle loo raske süda-mega. See teema vaevab mind juba pool aastat.

Evi Eilonen

Raamat, mis viis hingerahu

Jaanipäeval toimus Saarepeedi puhkemaastikul segapaaris-turniir rannavolles, kus naise asemel võis mängida ka alla 18

aastane noormees. Osales 10 paari, kes kõik mängisid omavahel läbi. Turniiri võitjaks tulid Kristel Männik ja Tanel Viirmann. Järgnesid Piret Ahosepp ja Taavi Vahtramäe, Airika Tahker ja Paul Kolla, Meret Anson ja Sander Vahtramäe, Raigo Rohtla ja Matis Kukk, Sirli Kangur ja Sten Viks, Simo Tahker ja Tiit Vahtramäe, Kairi Kangro ja Aivo Metsaots, Egle Viks ja Oliver Kaing ning Merilin Kull ja Timo Vaher.

04. augustil Viljandis toimunud perespordipäeva tänava-korvpalliturniiri võitsid Saarepeedi valla mehed Egon Jänes, Matis Kukk ja Ott Kukk.

04. augustil toimusid Suure-Jaanis 25-ndat korda „Vanad olümpiaalad“, kus võisteldi nendel aladel, mis olid kavas esi-mestel kaasaegsetel olümpiamängudel, kuid ei ole seda enam praegu. Mängude kavas oli ka võrkpall vanade reeglite järgi. Saarepeedi meeskond saavutas II koha, kaotades otsustava mängu Suure-Jaani meeskonnale 2:3.

Paul Kolla

Spordist

Võidukas korvpalli meeskond.


Järgmise aasta algusest avaneb Ees-tis elektriturg ning kõik kodutarbi-

jad saavad hakata valima elektrimüüjat. See tähendab, et elektrienergia muutub sarnaseks tarbekaupadele ja teenustele, mille ostmisel saab igaüks lähtuda enda soovidest ja vajadustest. Elektrienergiat hakkavad pakkuma erinevad müüjad erinevate pakettidega, kelle seast saab endale valida sobiva.

Elektrimüüjat saavad hakata valima need elektritarbijad, kellel on enda nimel sõlmitud leping võrguettevõttega. See tähendab, et müüjat saavad valida kõik need inimesed, kes täna tarbivad elektrit ja saavad enda nimele ka elektriarve. Kui näiteks elektri ostmiseks on leping korte-riühistul või haldusfirmal, siis valib uuestaastast elektrimüüja ühistu või haldusfir-ma, mitte iga korter või inimene eraldi. Samas tasuks kõikidel üürnikel ja kor-teriühistute liikmetel olla aktiivsed ning osaleda elektrimüüja valikul, sest lõpuks maksavad elektri eest kõik ühistu liikmed ja haldusfirmaga seotud tarbijad.

2013. aasta algusest saab soovi korral elektrit osta juba mõne uue elektrimüü-ja käest, milleks ettevalmistusi saab ha-kata tegema lähikuudel. Kodutarbijatele selguvad uued elektrimüüjad ja hinna-paketid selle aasta sügiseks. Erinevate turule tulevate elektrimüüjate selgumisel edastab riik selle kohta info kõigi kodu-tarbijateni nii postkasti jõudvate trükis-te, riikliku kodulehe www.avatud2013.ee

kui meediaväljaannete vahendusel. Tä-naseks on teada, et lisaks Eesti Energiale ja Imatra Elektrile hakkavad elektrimüü-ki pakkuma veel vähemalt kolm-neli uut ettevõtet.

Praegu pole veel selgunud, milliseks pakutavad hinnapaketid ja lepingutingi-mused kujunevad, kuid laias laastus on võimalik valida kolme variandi vahel. Esiteks turuhinnast sõltuv pakett, mille hind võib kuude lõikes erineda ning see-tõttu on kulutusi täpselt raske prognoo-sida. Teiseks on fikseeritud pakett, misvõimaldab kulusid täpselt planeerida, sest teatud perioodiks lepitakse kokku kindlas elektrihinnas. Kolmandaks on võimalik valida kombineeritud pakett, kus teatud osa hinnast on üheks perioo-diks fikseeritud ning ülejäänud osa sõl-tub turuhinnast.

Need tarbijad, kes ei soovi või ei jõua enne 2013. aastat elektrimüüjat valida, elektrita ei jää. Neid varustab elektriener-giaga ikka edasi nende praegune võrgu-ettevõtja. Sellisel juhul võetakse hinna aluseks eelmise kuu keskmine turuhind, millele lisandub ettevõtte mõistlik ka-sum. Kuna selline variant ei pruugi tarbi-jale olla kõige soodsam, siis on soovitatav erinevate pakkumiste hindasid võrrelda ning alles seejärel otsus langetada, kas valida endale uus elektrimüüja.

Erinevate pakkumiste võrdlemisel on oluline silmas pidada, et elektrituru avanemine mõjutab ainult kolmandik-

ku igakuisest elektriarvest ehk reaalselt tarbitud elektrienergia hinda. Ülejäänud osa elektriarvest ehk võrguteenuse tasu ning maksud ei sõltu turu avanemisest. Kui näiteks täna on pere elektriarve 15 eurot kuus, siis elektrituru avanemine mõjutab sellest 5 eurot. See, kui palju tänane 5 eurot uuest aastast väheneb või suureneb, sõltub juba vabaturul konku-rentsis tekkivast hinnast ja igaühe valitud paketist ning tingimustest.

Seega tuleb kõigile soovida kaalutletud valikuid. Elektrituru avanemine ei juhtu üleöö, mistõttu on riik tegelenud ette-valmistustega juba eelmise aasta teisest poolest, et igal tarbija jääks aega rahuli-kult muudatustega ja uute võimalustega tutvumiseks. Infot ja materjale jagatakse juba täna erinevate organisatsioonide, riigi ja ettevõtete vahendusel. Sügisel jõuab kõikide eestimaalaste postkastides-se ka täiendav trükis, mis käsitleb elekt-rituru avanemise erinevaid aspekte alates müüjate vahetamise protsessi üksikasja-lisest tutvustamisest kuni tarbija õiguste kaitsmiseni. Samuti jagatakse infot läbi erinevate meediaväljaannete, seminari-de ja materjalide. Teeme kõik selleks, et elektrituru avanemine kulgeks sujuvalt ja arusaadavalt iga elektritarbija jaoks.

Timo TatarMajandus- ja kommunikatsiooni

ministeeriumi energeetika osakonna juhataja

Elektriturg avaneb uuest aastast

Viljandi maavanem suunas avaliku-le väljapanekule maakonnaplanee-

ringut täpsustava teemaplaneeringu „Viljandi maakonna kergliiklusteed“; teemaplaneeringu avalik väljapanek kestab 18. juulist kuni 18. augustini.

Viljandi maavalitsuse planeeringu-talituse juhataja Tiia Kallas ütles, et tee-maplaneeringu algatamise tingis vajadus kavandada Viljandimaal ühtne sidus kergliiklusteede võrgustik, et tagada ela-nikkonnale parem teenuste kättesaada-vus. Tema sõnul on kergliiklusteede pu-hul väga oluline sotsiaalne funktsioon, eeskätt nendes piirkondades, kus ühis-transport liigub hõredamalt.

Kergliiklusteede rajamise tulemuse-na vähenevad ka pidevalt suurenevast

autotranspordist tulenevad negatiivsed mõjud.

Teemaplaneeringu kohaselt on seni Viljandi maakonnas rajatud ligikaudu 30 kilomeetrit kergliiklusteid ja lähiaastatel on kavas rajada üksikuid kergliiklusteede lõike.

Teemaplaneeringu „Viljandi maa-konna kergliiklusteed” avalik väljapa-nek kestab 18. juulist kuni 18. augustini ning oodatud on kõigi huviliste ettepa-nekud. Planeeringu materjalidega on sel perioodil võimalik tutvuda kõikides Viljandimaa omavalitsuste keskustes, maavalitsuses ja maavalitsuse kodulehel veebiaadressil http://viljandi.maavalit-sus.ee/et/kergliiklusteede-planeering.

Ettepanekuid planeeringulahenduse osas saab esitada Viljandi maavalitsus-

se kirjalikult aadressil Vabaduse plats 2, Viljandi 71020 või e-postiaadressil [email protected].

Kergliiklusteede teemaplaneeringu avalik arutelu on 20. septembril kell 10 Viljandi maavalitsuse õppesaalis (Vaba-duse plats 6, II korrus).

Lisainfo:Tiia KallasViljandi maavalitsuse planeeringutalitu-se juhataja tel 433 0422 ,e-post: [email protected] ka teemaplaneeringut „Viljandi maa-konna kergliiklusteed” Viljandi maava-litsuse veebilehel:http://viljandi.maavalitsus.ee/et/kerg-liiklusteede-planeering

Viljandi maakonna kergliiklusteede teemaplaneering


TEATED JA INFO

Viljandi Jaani koguduse info august-september 2012

Igal pühapäeval kell 10 armulauaga jumalateenistus ja kell 20 õhtupalvus Taiźe lauludega.Igal teisipäeval kell 12 keskpäevapalvus armulauaga.

Alates septembrist igal pühapäeval lastekirikPeremissad:02.09 kell 10 Kooliaasta alguse peremissa. Kooliminejate õnnistamine30.09 kell 10 Mihklipäeva peremissa

22.09 kell 17.30 Viljandi Kitarrifestival. Esineb Rune Mandelid (Norra)

Sügisleer Viljandi Jaani ja Pauluse kogudustes alustab septembrikuu viimasel laupäeval ning kestab jõuludeni.

Leerikooli võib tulla 15-aastasena, vanuse ülempiiri ei ole.Kui soovid osaleda leerikoolis ning saada Viljandi Jaani koguduse liikmeks, siis pane end leerikooli kirja – kirjuta [email protected] või helista 5341 3394Täpsemast ajakavast ja leerist loe lähemalt www.eelk.ee/viljandi.jaani - LEERIKOOL

• Batuut• Atraktsioonid• Pannkoogid• Erinevad võistlused• Päeva juhivad lõbusad sellid

Saarepeedi Vallavalitsusest on võimalik vähekindlustatud

vallaelanikel saada euroopa toiduabi

(neljaviljahelbed, makaronid, jahu, toiduõli).

Abivajajatel palun pöörduda sotsiaalnõuniku poole

tel. 439 0132 või 506 1586.

25. augustil 2012 kell 15.00 Saarepeedi laululaval

Sündmuse info telefonil 52 34 605

VALLABUSS käib jätkuvalt kaks korda kuus linnas kaubareisil. Kasutage võimalust! Infot saab bussijuhil tel 5301 1640.

Saarepeedi Vallavalitsus maksab 2012. a koolitoe-tust 20 eurot Saarepeedi valla elanike registris olevatele põhi-kooli, gümnaasiumi ja põhihari-duse baasil kutseõppeasutuses või põhihariduseta kutseõppe-asutuses õppivatele õpilastele. Lapsevanemal tuleb selleks esi-tada avaldus vallavalitsusele hil-jemalt esimese veerandi lõpuks.


Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub üle kuu.Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120;

kirjad, teated, kuulutused: 70 201 Saarepeedi küla, [email protected].

Mälestame lahkunuid Rein Männik 15.06Aino Vinnal 30.06

EelteadePaistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla ühinemise

rahvakoosolekud Saarepeedi vallas toimuvad

järgmiselt: 11. septembril kell 17.30

Karulas12. septembril kell 17.30

Saarepeedil

Jälgige reklaami!

* Külla tulevad Arvo Raimo ja Luule Komissaarov* Külade vaheline mälumäng* Sportlikud mängud nii lastele kui täiskasvanutele* Lastele viktoriin* Kohapeal saab suppi* Toimub külalaat – kauplemiseks vajalik võta ise kaasa

– käsitöö, ehted, raamatud, teise ringi kaup jpm.* Plaate keerutab diskor* Meelekastet täiskasvanutele ja jäätist lastele saab puhvetist* Sõidab vallabuss – helista Jürile telefonil 5301 1640

Kohale saab, kui sõita mööda Tallinna maanteed linnast välja, Jämejala teeristist edasi 200 m, siis pöörata paremale mööda

alleed alla ja oletegi kohal.Korraldaja Aindu küla, info telefonil 523 4605

Saarepeedi valla külade päev19. augustil kell 15.00 Aindu külas

Õnnitleme

Oktoober03. Evi Lee 7409. Jelena Pütisepp 9511. Elga-Rosalie Rüütel 8012. Eduard Metsa 7917. Valentina Mutli 8517. Eha Lükk 7118. Vaike Animägi 7818. Arvo Pertel 7020. Helmi Juksaar 10322. Elvine Kull 8826. Raivo Kilp 7028. August Lammas 91

September01. Feliks Vidder 7109. Leili Särk 8514. Maie-Annike Egi 7420. Malle Ilves 7321. Aino Mirka 7528. Kunilda Tammisto 8728. Aleksander Raikko 82

sünnipäevalapsi! eakaid

Saarepeedi Sõnumid

Documents

Transcript of Saarepeedi Sõnumid