Rae Sõnumid 09.2014

Septembrinumbris:• Aruheina Lasteaed

avatakse planeeritust varem

• Peretoetuste ja sotsiaal-toetuste väljamaksmise kord muutub

• Ülevaade Rae kultuuri-keskuse huvialaringidest ja täiskasvanud õppija nädala kursustest

• Miks korraldas Rae vald sibulaaktsiooni?

• Maleva lõpupidu oli noorte jaoks muljet avaldav

Rae valla ametlik väljaanne nr 9 • september 2014

Lagedi Põhikooli juhib uuest õppeaastast Imbi Orav, kes küll 17. korda alustab õppeaastat haridus-juhina, aga sel korral taas tundega, et kõik on uus septembrikuus. Imbi Orav on varasemalt juhtinud

Vändra muusikakooli, ta on pikaajaline koorijuht ja kogemustega haridusspetsialist.„Tahaks väga loota, et õpetaja maine on jälle tõusuteel, “ ütles direktriss oma intervjuus Rae

Sõnumitele. Loe intervjuud Lagedi uue ja kauaoodatud koolijuhiga lk 9

Foto

Sig

ne H

eibe

rg

Lagedi Põhikooli direktor Imbi Orav (vasakul) kinkis 1. septembril koolimütsi 17 esimese klassi õpilasele. Aabitsa said koolijütsid klassiõpetajalt Katri Sillalt

Rae Sõnumid • september 2014 september 2014 • Rae Sõnumid

vallavalitsus 3vallavalitsus2

RAEVALLAVALITSUSAruküla tee 9, 75301 Jüri, Harjumaa

Telefonid: 605 6750, 605 6770Kodanike vastuvõtuajad:

Esmaspäev 9–17 (lõuna 13–14)Kolmapäev 14–18

Esimene koolikell helises tänavu 283-le Rae vallas kooliteed alustavale koolijütsile. „Rae vald toetab vallas elavaid I klassis kooliteed

I klassi õpilase ranitsatoetuse taotlemisest

Rae Vallavalitsus teatabJärgmiste detailplaneeringute algatami-sest ning eskiislahenduse ja lähteseisu-kohtade tutvustusest:

Järveküla küla Leerimäe tee 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering • Detailplaneering on algatatud

05.08.2014 Rae Vallavalitsuse korral-dusega nr 997. Planeeritav ala asub Järveküla külas Leerimäe tee ääres. Juurdepääs alale on planeeritud Lee-rimäe teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,82 ha.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada elamumaa sihtotstarbeline kinnistu kaheks elamumaa kinnistuks, nii et moodustuks üks krunt olemas-olevate hoonete teenindamiseks ja teine u 3700 m2 krunt uue üksikelamu ehitamiseks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juur-depääsud ja tehnovõrkudega varusta-mine ning haljastus.

• Detailplaneeringu lahendus on koos-kõlas Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeritavale alale on ette nähtud ela-mumaa juhtotstarve.

• Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustus toimub 23.

septembril 2014 kl 15.00 Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis.

Peetri aleviku Sepa-Rae 2 kinnistu ja lähi-ala detailplaneering • Detailplaneering on algatatud

05.08.2014 Rae Vallavalitsuse korraldu-sega nr 999. Planeeritav ala asub Peetri alevikus Helgi tee ääres. Juurdepääs alale on planeeritud Helgi teelt. Pla-neeringuala suurus on ligikaudu 0,62 ha.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbeline kinnistu muutmine äri- ja tootmismaa kinnistuks, määrata ehitusõigus ja hoo-nestustingimused, lahendada juurde-pääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae valla üldplaneerin-guga, kus alale on ette nähtud ärimaa juhtotstarve.

• Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustus toimub 23. septembril 2014 kl 16.00 Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis.

Veneküla küla Sinnika kinnistu ja lähiala detailplaneering • Detailplaneering on algatatud

05.08.2014 Rae Vallavalitsuse korral-dusega nr 996. Planeeritav ala asub Veneküla külas Veneküla tee ääres. Juurdepääs alale on planeeritud ava-likult kasutatavalt Veneküla teelt. Pla-neeringuala suurus on ligikaudu 2,00 ha.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbeline kinnistu osaline jagamine kolmeks elamumaa kinnistuks ning juurdepääsu lahendamine Pirita-Jõe kinnistule, elamumaa kinnistule määrata ehitus-õigus ja hoonestustingimused, lahen-dada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae valla üldplaneerin-guga, kus alale on ette nähtud perspek-tiivne elamumaa juhtotstarve.


Jüri aleviku Võsa tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneering • Detailplaneering on algatatud

26.08.2014 Rae Vallavalitsuse

korraldusega nr 1131. Planeeritav ala asub Jüri alevikus üksikelamutega hoonestatud piirkonnas Võsa tn ääres. Juurdepääs alale on planeeritud avali-kult kasutatavalt Võsa tänavalt. Planee-ringuala suurus on ligikaudu 3,75 ha.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada maatulundusmaa sihtots-tarbeline kinnistu kuueks elamumaa kinnistuks, üheks transpordimaa kin-nistuks, kaheks maatulundusmaa kin-nistuks ja üheks üldmaa kinnistuks, määrata ehitusõigus ja hoonestustin-gimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringuga, kus piirkonda on ette nähtud elamumaa ja haljasala – parkmetsa maa juhtotstarve.


Järgmise detailplaneeringu algata-mis est ja lähteseisukohtade kinnita-misest informeerimine ning vastuvõt-misest teavitamine. Avalik väljapanek 22.09.2014‒05.10.2014 Rae Vallavalitsu-ses Aruküla tee 9:

Ülejõe küla Raadiojaama tee 24 kinnistu ja lähiala detailplaneering • Detailplaneering on algatatud

05.08.2014 Rae Vallavalitsuse korral-dusega nr 998 ja vastu võetud Rae Val-lavalitsuse 26.08.2014 korraldusega nr 1129. Planeeritav ala asub Ülejõe külas Raadiojaama tee ääres. Juurdepääs alale on planeeritud avalikult kasutatavalt

Raadiojaama teelt ja Raadiojaama põigult. Planeeringuala suurus on ligi-kaudu 0,12 ha.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ärimaa sihtotstarbelise kinnistu muutmine elamumaa kinnistuks, mää-rata ehitusõigus ja hoonestustingimu-sed, lahendada juurdepääsud ja tehno-võrkudega varustamine ning haljastus.

• Rae valla üldplaneeringu järgi on alale ette nähtud olemasoleva ärimaa juht-otstarve. Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lõikele 7 on kehtestatud üldpla-neeringu põhilahenduse detailplanee-ringuga muutmine, üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine või muu kohaliku omava-litsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Ühe uue elamumaa krundi planeerimisel säi-lib valdavalt piirkonna senine juht-otstarve. Planeeringulahendust ei saa lugeda üldplaneeringu oluliseks või ulatuslikuks muutmiseks.

• Vastuväited ja ettepanekud detail-planeeringule esitada hiljemalt 05.10.2014.

Järgmiste detailplaneeringute avaliku väljapaneku tulemuste avalikust arutelust:

Lehmja küla Kadaka kinnistu ja lähiala detailplaneering • Detailplaneering on algatatud

17.04.2012 Rae Vallavolikogu otsusega nr 321 ja vastu võetud Rae Vallavalit-suse 25.06.2014 korraldusega nr 912. Planeeritav ala asub Lehmja külas rii-gimaantee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ja riigimaantee nr 11330 Jär-veküla-Jüri vahelisel alal. Juurdepääs alale toimub otse Järveküla-Jüri teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,7 ha.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta elamumaa kinnistu sihtots-tarve tootmis- ja ärimaaks, määrata hoonestustingimused, ehitusõigus ja juurdepääsud, lahendada tehnovõrku-dega varustamine ning haljastus.

• Detailplaneeringu eesmärk on koos-kõlas Rae valla üldplaneeringuga, kus alale on ette nähtud perspektiivne toot-mis- ja ärimaa juhtotstarve.

• Avaliku väljapaneku ajal laekusid vas-tuväited ja küsimused planeeritava kin-nistu sihtotstarbe sobilikkuse kohta.

• Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 11.

septembril 2014 kl 16.00 Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis.

Rae küla Graniidi tee 7, 9, 11, 13, 15 kin-nistute ja lähiala detailplaneering • Detailplaneering on algatatud

27.05.2014 Rae Vallavalitsuse kor-raldusega nr 717 ja vastu võetud Rae Vallavalitsuse 25.06.2014 korraldusega nr 911. Planeeritav ala asub Rae külas riigimaantee nr 11330 Järveküla-Jüri tee ja Graniidi tee ääres. Juurdepääs alale on Graniidi teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,5 ha.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada kinnistutest üks äri- ja tootmismaa krunt, määrata hoones-tustingimused, ehitusõigus ja juurde-pääsud, lahendada tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

• Detailplaneeringu eesmärk on koos-kõlas Rae valla üldplaneeringuga, kus alale on ette nähtud tootmis- ja ärimaa juhtotstarve.

• Avaliku väljapaneku ajal laekusid vas-tuväited ja küsimused planeeringu alalt tuleva müra osas.

• Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 15. septembril 2014 kl 16.00 Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis.

Jüri aleviku Aaviku tee 12 kinnistu ja lähi-ala detailplaneering • Detailplaneering on vastu võetud Rae

Vallavalitsuse 17.06. 2014 korraldusega nr 878. Detailplaneeringu avalik välja-panek toimus 14.08.2014‒28.08.2014 Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9.

• Planeeritav ala asub Jüri alevikus üksikelamutega hoonestatud piirkon-nas, riigimaantee 11114 Jüri-Vaida tee ääres. Planeeritava ala suurus on ligi-kaudu 0,3 ha.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada elamumaa sihtotstarbeline kinnistu kaheks elamumaa kinnistuks, määrata ehitusõigus ja hoonestustin-gimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

• Detailplaneeringu koostamise ees-märk on kooskõlas Rae valla üldpla-neeringuga ning Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringuga, kus alale on ette nähtud elamumaa juhtotstarve.

• Avaliku väljapaneku ajal laekusid vastuväited ja küsimused peamiselt

alustavaid laste vanemaid ranitsatoetusega, mis on 170 eurot,“ ütles abivallavanem Jens Vendel.

Foto

Tan

el Sa

me

Toetus on ühekordne ning avaldus toetuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esi-tada septembrikuus. Ranitsatoetusi haka-takse välja maksma alates oktoobri teisest poolest.

Kuidas taotleda?Täida taotlusvorm ja esita see valla-

valitsusele hiljemalt 30. septembriks. Toetuse maksmineToetus kantakse pangakontole hiljemalt

30. oktoobriks.Tingimused toetuse saamiseksLaps ja tema mõlemad vanemad pea-

vad olema rahvastikuregistri andmetel Rae valla elanikud vähemalt kolm kuud enne toetuse saamist.

Laps asub õppima Rae valla või mõne muu omavalitsuse kooli I klassi.

Rohkem infot leiad http://rae.kovtp.ee/et/toetused-ja-soodustused

RS


5vallavalitsus4 vallavalitsusplaneeritava uue üksikelamu asukoha, kütte liigi ja liiklusmüra kohta.

• Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 18. septembril 2014 kl 16.00 Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis.

Järgmiste detailplaneeringute kehtestami-sest:

Lehmja küla Vaikepi kinnistu ning lähiala detailplaneering • Detailplaneering on kehtestatud Rae

Vallavalitsuse 26.08.2014 korraldusega nr 1128. Planeeritav kinnistu asub rii-gimaantee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ja riigimaantee nr 11330 Järveküla-Jüri vahel. Juurdepääs alale on Järveküla-Jüri teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,9 ha.

• Detailplaneeringu koostamise ees-märk on muuta Vaikepi kinnistu

maatulundusmaa sihtotstarvet, moo-dustada maksimaalselt kolm äri- ja tootmismaa sihtotstarbelist krunti, üks transpordimaa ning üks tootmismaa krunt, määrata ehitus- ja hoonestus-tingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

• Detailplaneeringu eesmärk on vasta-vuses Rae valla üldplaneeringuga, mis näeb planeeringualale perspektiivsete maakasutuse juhtotstarvetena ette äri- ja tootmismaa juhtotstarbed.

Jüri aleviku Sarapiku I ja Tuule tn 7 kin-nistute ja lähiala detailplaneering• Detailplaneering on kehtestatud Rae

Vallavalitsuse 26.08.2014 korraldu-sega nr 1137. Planeeritav ala asub riigimaantee T-11 Tallinna ringtee ja T-11303 Jüri-Aruküla maantee vaheli-sel alal Jüri alevikus. Juurdepääs krun-tidele on mööda olemasolevat Tuule

eelnõu, kus arutati mitmete toetuste muutmist. Miks viiakse osade peretoe-tuste maksmisel ja kulude hüvitamisel sisse muudatusi?

Peretoetuste korra uuendamine oli vajalik, kuna mõni aasta tagasi koostati see mitme erineva toetuskorra kokkuliit-misel ega olnud nii piisavalt selge ei valla-valitsusele tegevusjuhisena ega ka taotlejale saamaks kiiresti ülevaadet toetuse saamise tingimustest. Toetuste maksmise kogemus andis samuti ainest mõned asjad ümber mõelda.

Kuulda on, et inimese jaoks läheb koduse mudilase ja eralasteaia toetuste saamine lihtsamaks. Palun võrrelge, mil-lised on kehtivad nõuded toetuste saami-sel ja millised need saavad eelnõu järgi olema.

Koduse mudilase toetuse maksmisel muutub nõue valla elanike registris ole-mise aja suhtes. Seni on seda määratle-tud teatud kuudega enne toetuse andmist. Nüüd lähtume põhimõttest, et toetust on õigustatud taotlema valla elanik, kelle pere tulumaksuosa laekub valla eelarvesse. See tähendab, et inimene, kes toetust taotleb, ja

tema pereliikmed peavad olema valla ela-nike registris eelmise aasta 31. detsembri seisuga. Nii muutub osale inimestest tõesti toetuse taotlemine lihtsamaks – ei pea enam olema 1 aasta valla elanik. Seda põhimõtet hakkame läbivalt järgima ka teistes valla õigusaktides. Sarnaselt muu-dame ka eralasteaedade toetamise korda. Lähtumine tulumaksuosa laekumisest valla eelarvesse peaks olema mõistetav. Vald saab toetusi anda, kui valla eelarves on selleks piisavalt raha. Sotsiaal- ja pere-toetused moodustavad aga üsna suure osa valla eelarvest.

Milliseid peretoetusi või hüvitisi muudatused veel puudutavad?

Rae vald on noore elanikkonnaga las-terikas vald ja lastega peredel on suured kulud, seetõttu on peretoetusi kavandatud lapse sünnist kuni täisealiseks saamiseni. Kaks olulist neist on sünni- ja ranitsatoe-tus. Mõlema toetuse saamiseks on olnud nõudeks kolmekuuline sissekirjutus valda enne sündmust. Kaalusime võimalust, kas loobuda eelnevalt registris olemise nõu-dest, kuid inimesi on erinevaid ja toetuste menetlemine on esile toonud mitmeid huvitavaid nähtusi. Näiteks on inimesi, kes on hästi kursis paljude omavalitsuste toetuskordadega ja harrastavad sellest lähtudes elanikeregistris elukoha üsna tihedat muutmist. Saanud ühest vallast sünnitoetuse, registreerib end teise valda, kus taotleb maamaksu vabastust või muud soodustust. Aasta jooksul jõutakse nii kol-mandaski omavalitsuses registris olla. Ja uuel aastal uuesti.

Oleme leidnud, et sissekirjutusnõue

Rae valla peretoetusedVaata taotlemise tingimusi www.rae.ee. Toetuste uuenenud tingimustega saab tutvuda Rae Sõnumites pärast volikogu otsust muudatuste vastuvõtmise kohta. • Sünnitoetus • Koduse mudilase toetus • Eralasteaia toetus • Lasteaiatasu soodustus• I klassi õpilase ranitsatoetus • Spordi- ja huvitegevuse kuluhüvitis • Lastelaagri kuluhüvitis • Koolilõuna kuluhüvitis• Sõidukompensatsioon

Rae valla sotsiaaltoetusedVaata taotlemise tingimusi www.rae.ee. Uuenenud toetuste tingimustega saab tutvuda Rae Sõnumites pärast volikogu otsust muudatuste vastuvõtmise kohta.• Vähekindlustatud pere lapse

koolitoetus• Suurpere, eestkostepere ja puudega

lapse vanema emadepäeva- ja jõulutoetus

• Asenduskodust elluastumise toetus• Lasteaia toidukulu ja kohatasu

soodustus• Ravimite, prillide, invavahendite,

rehabilitatsiooniteenuse toetus• Erivajadustega inimestele kütteku-

lude toetus• Vanemliku hoolitsuseta jäänud

lapse ülalpidamis- või koolitoetus• Erivajadusega inimeste ja vanurite

hoolekandeasutuses ülalpidamise toetus

• Kinnipidamisasutusest vabanenud isiku esmane toidutoetus

• Suurpere, eestkostepere ja puudega lapse jõulutoetus

• Matusetoetus• Eaka tähtpäevatoetus al 85

eluaastast• Vältimatu sotsiaalabi• Muu toimetulekut soodustav toetus

tänavat, juurdepääsuteele on määratud eramaa osas servituut. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 18,7 ha.

• Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada kinnistu neljaks elamumaa sihtotstarbeliseks kinnistuks, üheks ärimaa sihtotstarbeliseks kinnistuks olemasolevale söögikohale, üheks transpordimaa krundiks ning kaheks maatulundusmaa krundiks, kuhu on kavandatud paigaldata kaks 22 kW tuulegeneraatorit, määrata elamumaa ja ärimaa kruntidele ehitus- ja hoones-tustingimused, lahendada juurdepää-sud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.Detailplaneeringu koostamise eesmärk

on kooskõlas Rae valla Jüri aleviku ja sel-lega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringuga.

Täiendavalt on üld- ja detailplanee-ringutega seotud materjalidega võimalik tutvuda http://gis.rae.ee/.

Toetused, mida on võimalik Rae vallas taotleda

peab enne sündmust siiski jääma, ja ka uues korras näeme seda kolmekuulise perioodina enne sündmust. Usume, et vanema jaoks on hea uudis, et nende kahe – sünnitoetuse ja ranitsatoetuse puhul ei pea olema sissekirjutus 31. detsembri sei-suga. Need on ühekordsed toreda pere-sündmuse puhul antavad toetused.

Teisi eelnõus olevaid toetusi makstakse igal aastal teatud regulaarsusega ja nende osas eeldame, et toetuse taotleja oleks valla elanik vähemalt eelmise aasta 31. detsembri seisuga.

Koolilõuna toetuse üle arutletakse ka Riigikogus ja on oodata, et koolilõuna kulud kaetakse edaspidi riigi vahendite arvelt. Siiski jätab eelnõu võimaluse val-lavalitsusel eraldada lisaraha koolilõuna kulude katteks, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Veel on kaalumisel lahendusi, mis vähendavad võimalust registriandmetega mängida. Osasid toetusi võiks maksta välja kahes osas: toetuse taotlemise järel ning teine osa näiteks järgmise aasta alguses. Arutleme selle üle eelnõu menetlemise käigus.

Päris ühest selgust ei ole meil seni veel eelnõus ka õpilaste sõidukompensat-siooni osas. Vallas on tugevad põhikoolid ja gümnaasium. Miks me ikkagi peaksime soodustama valla õpilaste kooliminekut teistesse omavalitsustesse? Kui pere seda soovib, siis on see pere otsus ja seda otsust tehes arvestab pere ka kaasnevate kulu-dega. Küll on aga põhjendatud meditsiini-lise erivajadusega lastele ja mingil kaalut-lusel vene õppekeelega kooli valikul nende õpilaste koolisõidu kompenseerimine.

Neil teemadel käib volikogu komisjo-nides veel vilgas mõttevahetus.

Kokkuvõttes jäävad kehtima kõik seni-sed valla peretoetuste liigid ja ka põhilised taotlemise tingimused. Taotleja peab olema valla elanik nii taotlemise kui ka toetuse väljamaksmise ajal ning tal ei tohi olla valla ees võlgnevusi.

Vanematel on õigus taotleda Rae val-las soodustust lasteaiatasule, kui perest käivad kaks last Rae valla munitsipaallas-teaias või lasteaias, millega on vallavalit-sus lepingu sõlminud. Kuidas uue korra järgi lasteaiatasu soodustuse määramine toimub?

Vald püüab abistada kõiki peresid, kel-lel on toimetulemisel raskusi. Mõnikord on selleks vähene sissetulek näiteks töötuks jäämisel või muudel põhjustel, kindlasti ei ole tihti piisavalt kindlustatud ka pered, kus on mitu last. Senised lasteaiatasu soo-dustused jäävad kehtima. Lasteaiatasude määrade ja soodustuste kohta kehtib val-las eraldi määrus. Seni oli aga üks neist

Volikogu esimees Agu Laius peab muu-datusi vajalikuks, sest korrad muutuvad selgemaks nii toetuse saajale kui ka valla valitsusele, kes toetuste maksmist korraldab

Muudatustest peretoetuste ja sotsiaaltoetuste maksmisel

Foto

Rae

Sõn

umid

Vallavolikogu septembrikuisel istungil arutatakse teisel lugemisel muuda-tusi peretoetuste ja sotsiaaltoetuste maksmisel. Kui volikogu eelnõu heaks kiidab, muutub osade toetuste maksmisel valda sissekirjutamise kord.

Volikogu esimees Agu Laius, Rae valla elanikele makstakse mitmeid peretoetusi ja kompenseeritakse kulutusi ning voli-kogus oli 19. augustil esimesel lugemisel

soodustustest kirjeldatud sotsiaaltoetuste määruses. Viime selle tema õigesse kohta. Nii saab inimene ühest kohast teada, kui-das ta vajaduse korral saab või võib saada soodustust lasteaiatasu osas. See on lihtsam nii inimesele kui ka vallaametnikele nende toetuste menetlemisel. Kokkvõttes sisulisi muutusi ei ole.

Muudatusi plaanitakse teha ka sot-siaaltoetuste maksmisel, milliseid toe-tusi täpsemalt uuendused puudutavad ja millised saavad olema muutused elaniku jaoks?

Sotsiaaltoetused on väga lai ring mitut liiki abi andmiseks valla inimestele, enne-kõike riskiperedele. Selles eelnõus oleme lisanud mitu uut toetusliiki, kuigi nende saajate hulk ei ole väga suur. Põhjuseks samuti, et valla ametnike igapäevatöö on toonud esile sedalaadi toetuste andmise vajaduse.

Selles eelnõus oleme teatud juhul lihtsustanud ka toetuse andmist pere jaoks. Näiteks võib lasteaialapse toi-dukulu toetust taotleda ka laste-asutuse juht, õpetaja, sotsiaal- või lastekaitsetöötaja. Sama kehtib ka vähe-kindlustatud pere lapse koolitoetuse juures. Jätkame suurperede toetamist nagu seni, kuid eelnõus on mitmed seni kaheti mõis-tetavad sätted selgelt esitatud.

Lisandunud on pensionäri ja puudega inimese hambaravitoetus koos ravimitoe-tusega. Mõni inimene ei vaja niivõrd ravi-mitoetust, kuivõrd soovib oma hambaid ravida. Teisel vastupidi. Nüüd saab inimene ise valida, kumma osas ta piirmäära ula-tuses toetust küsib. Sageli piisab siin näi-teks ühest hambaraviarvest ja nii väheneb ka valla ametnike halduskoormus paljude pisitšekkide läbivaatamisel.

Mõne teisegi toetusliigi osas on eelnõus taotletud suuremat selgust ja nii on teatud juhtudel laienenud ka toetuse saajate ring.

Elu on alati mitmetahulisem, kui ühes õigusaktis on võimalik seda ette näha. Võib juhtuda väga ootamatuid olukordi, mille järel valla elanik vajab abi. Seetõttu on eelnõus antud vallavalitsusele ka võimalus sellistel juhtudel neid taotlusi erandkorras läbi vaadata ja otsustada.

Kunas muudatused plaanide järgi jõustuvad?

Määrustes näeme ette nende jõustu-mise alates 1. jaanuarist 2015. aastal, et inimesed saaksid nendega tutvuda ja nen-dest tingimustest lähtudes tegutseda. Val-lavalitsus vajab aga uuendatud määrusi, et kalkuleerida valla 2015. aasta eelarvet.

Signe Heibergtoimetaja


Foto

Rae

Sõn

umid

Johannes Tõrs ulatab uue muuseumihoone ees lindi läbilõikamiseks käärid tantsukol-lektiivi Sõprus rajajale Ilma Adamsonle. Merekoolide ajaloo näituse kõrval saab näha ka Tõrsi Sõpruses osalemise aegu ning väljas on ka paremad palad Tallinna tsirkuses tegutsemise päevilt

tasub teada 7uudised6

Taasiseseisvumispäeval avati Lagedil asuvas Külmapargis Eesti Vabadusvõit-luse Muuseumi kõrval uus muuseumina kasutusele võetav hoone ning sellega koos mereteemaline näitus.

„Kuna isa on 20 aastat merd sõitnud, siis on see teema talle väga südamelä-hedane. 20. augustil 2014 avasime näi-tuse ,,Eesti merekoolide ajalugu”,” rääkis erainitsiatiivil vabadusvõitluse muuseumile aluse pannud Johannes Tõrsi tütar Triinu Tõrs, kes korraldas sel puhul Külmapargis ka meeleoluka perepäeva.

Näitusele on koondatud palju Johan-nes Tõrsi isiklikke asju, mida ta 20 aasta jooksul merenduses olnuna on kogu-nud. Ka Tehnikakooli nr 1 (Karu kool)

Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi kõrval avati koos näitusega uus muuseumihoone

Jüri aleviku Ehituse tänava amortiseeru-nud mänguväljak tegi läbi uuenduskuuri, et tagada lastele ohutu mängimine.

Abivallavanem Madis Sariku sõnul paigaldati mänguväljakule uus ronila ja liumägi koos väiksema ronilaga pisemate jaoks. Lisaks saavad lapsed kiikuda uhiuu-tel vedrukiikedel ja kaalukiigel.

Mänguväljakul leiavad tegevust nii väiksemad kui ka suuremad lapsed. RS

Jüri südames asuvale mängu-väljakule paigaldati uued atraktsioonid

Aruheina Lasteaia avamise kuupäevaks on varasema 11. novembri asemel 3. novem-ber. Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on ehitajad teinud head tööd ning lasteaia hoone saab valmis oluliselt varem. „Ka sisustamisega saadakse kiiremini hakkama ning meeskonna komplekteerimine käib täie hooga,“ rääkis vallavanem.

Üksikud töökohad on siiski saadaval. Lasteaia direktrissi Kaia Randlaine sõnul on vabad veel mõned õpetaja- ja õpetaja

Peetri Aruheina Lasteaia saab avada planeeritust varem

assistendi kohad. Otsitakse ka logopeedi ja eripedagoogi.

Lasteaia direktriss nendib, et hea on see, et Rae valla munitsipaallasteaedade õpetajate palgad on samaväärsed kooliõpe-tajate palkadega ning assistentide töötasu jääb 20–25% protsenti sellest alla.

„Tahame, et kõik meie töötajad oleksid särasilmsed vastutustundlikud spetsialistid ning kõik, kes tunnevad kutsumust lastega töötada, võivad veel oma CV esitada.“ RS

Nädalapäev Kellaaeg Ringi/ kollektiivi nimi Juhendaja Alustavad

ESMASPÄEV 18.00‒21.00 Rae Kammerkoor Alice Pehk 8. septembril

17.30‒19.00 Laste võistlustants Eve Aunver 1. septembril

18.30‒20.30 Figuurisõbrad Marge Kurjamaa 8. septembril

19.00‒21.00 Naisrahvatantsurühm Jüri Marid Linda Pihu 29. septembril

19.00‒21.00 Täiskasvanute seltskonnatants (algajad) Eve Aunver 6. oktoobril

TEISIPÄEV 12.00‒13.00 Eakate tervisevõimlemine Virve Sepp oktoobris

13.30‒15.00 Laste võistlustants Eve Aunver

16.00‒19.00 JJ-Street Tantsukool Kadri Salumaa 2. septembril

18.00‒20.30 Jüri Perekoor Rutt Ridbeck 16. septembril

18.30‒20.00 Soome keel algajatele (A1) Evelin Müüripeal oktoobris

19.00‒20.00 Body aeroobika Kristel Soodla 2. septembril

19.00‒20.00 Joogatreening muusika saatel Triin Meesit 2. septembril

20.15‒21.15 Zumba Marek Tihhonov 2. septembril

21.15‒23.00 Näitetrupp OMAD Kaja Kalmer oktoobris

KOLMAPÄEV 14.00‒16.00 Laste võistlustants Eve Aunver

18.30‒20.00 Inglise keel algajatele/taasalustajatele (A2) Evelin Müüripeal oktoobris

18.30‒21.30 Täiskasvanute seltskonnatants (edasijõudnud I, II) Eve Aunver 1. oktoobril

18.00‒21.00 1 kord kuus II kolmapäeval

Mälumänguklubi Jevgeni Nurmla 10. septembril

NELJAPÄEV 10.00‒11.00 Soome keel seenioridele (A1) Evelin Müüripeal oktoobris

14.00‒18.00 Laste võistlustants Eve Aunver

16.30‒18.30 Lauluansambel Lustilised Paul Mürkhain 4. septembril

16.00‒18.00 Triibuvurru tantsuring mudilastele Eveli Makko 18. septembril

18.00‒21.00 Rae Autokool Vello Voog septembris

18.00‒19.00 JJ-Street Tantsukool Kadri Salumaa

18.30‒20.00 Tantsurühm Lustilised Linda Pihu 2. oktoobril

19.00‒20.00 Kõhutrimm Kristel Soodla 4. septembril

20.00‒22.15 Noorte segarahvatantsurühm Sukad & Tagi Linda Pihu 25. septembril

REEDE 16.00‒19.00 JJ-Street Tantsukool Kadri Salumaa ainult septembris

PÜHAPÄEV 14.00‒17.001 kord kuus I pühapäeval

Memme-taadi klubi Maie VahlVirve Sepp

septembris 14.09, edaspidi kuu esimesel pühapäeval

16.00‒20.00 DanceAct Tantsustuudio Jane Kensap-Künnapas 7. septembril

likvideerimisel toodi asjad Johannese uude muuseumisse. Suurt rõhku on Johannes Tõrs pööranud inimeste tutvustamisele, kes on merealal silmapaistvad olnud.

„Kui tellitud klaasvitriinid valmis saa-vad, läheb palju materjali sinna ja üles saab panna kogu näituse, mis avamispäeval veel terviklikult väljas ei olnud, kuna vitriinid polnud valmis. Seega tuleb uues muu-seumis külastajatele avastamisrõõmu veel juurde,“ räägib Johannes Tõrs.

„Praegu saab näitust vaatama tulla ette-teatamisega, aga plaanis on järgmisel aastal ühel päeval nädalas mõlemad muuseumid avada kõigile ka ilma ette teatamiseta,“ lubab Triinu.

RS

Foto

Rae

Sõn

umid

Foto

Rae

Sõn

umid

Liitu Rae Kultuurikeskuse huviringidega

Kalendris võib tulla muudatusi. Juhendajate kontaktid ja täpsem informatsioon http://kultuur.rae.ee/ Lisainfo telefonil 605 6759

TSIRKUS10. oktoobril kell 18.00 Rae Kultuurikeskuses

Pilet 3 € • Lisainfo telefonil 605 6759

Ukraina

Aruheina Lasteaed avatakse 3. novembril 2014


998 hariduselutasub teada

Me kõik puutume iga päev rahaasja-dega kokku ja teeme vähem või rohkem läbimõeldult väiksemaid ja suuremaid �nantsotsuseid. Kui hästi me rahaasjus orienteerume? Kas meil on täpne ülevaade enda/ oma pere tänasest �nantsseisust? Kuidas hakkama saame, kui sissetulekuga midagi juhtub? Kuidas toime tuleksime, kui vanus või tervis ei luba enam tööl käia? Kust leida vahendeid, et katta möödapääs-matuid kulusid või unistusi teoks teha?

Juba algklassilapsed teavad, et kiirlae-nude kasutamine ei ole hea mõte ja raha kulutamist peaks planeerima. Suuremateks ostudeks raha kogumine tundub parem lahendus kui laenu võtmine. Sellega aga rahateadmised enamasti piirduvadki. Lisaks oleme teoorias üldiselt tugevamad kui praktikas.

Õige aeg on õppida rahaasjade planeerimist, et end läbi elu kindlalt tunda

Seekordsel koolitusel keskendume rahaasjadele nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Pere igakuise eelarve koos-tamise kõrval räägime pikaajalisest pla-neerimisest, sh säästmise ja investeerimise olemusest ja olulisusest. • Kas elamine palgapäevast palgapäevani

on paratamatus?• Kas ajutist rahapuudust oleks võimalik

vältida?• Kuidas oma raha tööle panna?• Mida tähendab raha investeerimine ja

miks see oluline on?• Kas raha säästmine ja pikaajaline pai-

gutamine on võimalik ja mõttekas vaid suure sissetuleku ja kõrgete hoiuseint-resside korral?

• Miks peaks noor inimene mõtlema toi-metulekule pensionieas?

• Milline on raha kasvatamisel aja roll? Teadmine, et sul on olemas rahavaru

või muu vara, mis võimaldab igal eluetapil materiaalsete probleemide asemel kesken-duda suhetele, lastele, meeldivale tööle, hobidele, annab ellu palju kindlustunnet juurde.

Usume, et juba koolituselt lahkudes oled enesekindlam ja oma rahaasjades rahulikum kui sinna tulles.

Rahaasjade planeerimise koolitusi teostavad oma ala asjatundjad – Eesti Pan-galiidu liikmespankade töötajad. Ühegi panga teenuseid koolitusel ei reklaamita.

Rahakoolitus toimub 9. oktoobril kell 18.00

Peetri Põhikool-Lasteaia saalis.

Lagedi Põhikoolil on käesolevast õppeaastast uus särav direktor

Lagedi Põhikool on oodanud omale uut juhti pikalt. 1. septembril astub koolipere ette Imbi Orav – sümpaatse ja meeldiva olemisega daam, kes tuleb Lagedile Pärnumaalt, olles juhtinud seal pikka aega Vändra Muusikakooli. Usume, et Lagedile toob Imbi oma pikaaegse koolijuhi kogemuse, muusi-katausta, särava olemisega kaasa mõn-dagi uut.

Marju Randlepphariduse peaspetsialist

Rae vallas olete elanud lühikest aega, kui-das elu siin värske kogukonnaliikmena tundub?

Kolm nädalat on väga lühike aeg, et end juba kogukonna liikmeks arvata. Aga esmapilgul on tunda, et tegu on atraktiivse linnalähedase piirkonnaga – üha suurenev rahvaarv, uued valmivad lasteaiad ja pikad lasteaiajärekorrad, koolide laiendused, are-nev ettevõtlus. Samas leidub siin ka kõvraid teid ja maaelu vaikust. Tugevalt on arene-nud külaliikumine, toimuvad külapäevad, palju üritusi lastele. Tore, et leidub enstu-siastlikke inimesi, kes võtnud oma süda-measjaks väärtustada endiste kogukonna-liikmete tegusid.

Kas olete jõudnud külastada ka juba Lagedi Külmaparki?

Ehkki enamjaolt täidavad minu päevi sisseelamine kooliellu, kohtumised ja koo-litused ning ettevalmistused uueks õppe-aastaks, saan sellele küsimusele vastata jaatavalt. Külastasin taasiseseisvumipäeval Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi ja võtsin osa perepäevast. Küsimus, miks see park Külmapargi nime kannab, on hetkel minu jaoks veel vastuseta, aga loodan sellele kindlasti vastuse saada.

Mida koolijuhina vastrenoveeritud Lagedi Põhikoolis täiustada plaanite?

Kooli ajaloost ja endiste õpilaste mäles-tustest on lugeda kaunist kooliaiast, kus oli rohkesti lilli ja õunapuid. Praegune kooli-ümbrus on saanud teise funktsiooni, kus olemas terviserada, paigaldamist ootavad välijõusaali atraktsioonid. Endisele sau-nahoonele sai valmis rekonstrueerimis-projekt. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab sellest meie väliõppeklass ja terrass. Minu soov on, et ka kaunis kooliaed saaks taastatud. Rõõmu teeb, et kooli õpilaste arv suurenes sel aastal 16 õpilase võrra, järgmisel aastal on I klassi astujaid teada-olevalt 23. Lagedi Põhikoolil täitub 2015. aasta veebruaris 230. tegevusaasta, mida tahame väärikalt tähistada. Plaane on mit-meid, aga need vajavad veel kooliperega

Tere tulemast, Imbi Orav, Lagedi kogukonda!

läbiarutamisi. Milline pedagoogikakoolkond on teile kõige südamelähedasem?

Didaktik Komensky tõi pöörde sajan-deid kestnud õpetamise tavadesse ja lõi uue süsteemi, kus koolitöö vastaks lapse vanu-sele ja psüühilistele omadustele. Pestalozzi omistas suurt tähelepanu näitlike õppeva-hendite kasutuselevõtule. Sellele lisaks peab hariduse andmine toetama lapse arengut, arendades teda nii vaimselt, kehaliselt kui hingeliselt, arendades nii tema mõistust, tahet kui ka südametunnistust.

Hariduselu tänane päev ...On täiesti vältimatu, et digimaailm

on ka koolidesse jõudnud. Kui varem pidi õpetaja olema teadja, siis tänapäeval on teadja internet ning õpetaja roll on olla vahendaja ja suunaja. Hea oleks, kui digi-maailmast püütaks võtta see hea, mis seal on, lõhkumata sealjuures klassikalise kooli kauaehitatud väärtusi.

Loodame väga, et õpetaja maine on jälle tõusuteel! Reedel, 29. augustil allkir-jastati haridustöötajate hea tava kokkulepe, milles osalevad Haridus- ja Teadusminis-teerium, Eesti Maaomavalitsusjuhtide Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus ja Eesti Hari-dustöötjate Liit. Kokkuleppes on sätestatud

Foto

Rae

Sõn

umid

Täiskasvanud õppija nädal pakub Rae vallas koolitusi nii vaimule kui füüsisele

Osalemiseks vajalik eelregistreerimine!Koolituskava täiendusi ja muudatusi vaata Rae Kultuurikeskuse kodulehelt http://kultuur.rae.eeÕPIME MÕNUGA!

Kuu-päev Kellaaeg Õpituba, loeng, treening Lektor, koolitaja, treener Osalus-

tasu Toimumise koht Registreerimine telefonidel ja e-posti aadressil

1. okt 18.00–21.00 Kokandusalane koolitus “India kui vürtside kodumaa”

Eerika Ossaar, Rae kokandusklubi harrastuskokk

18 € Lagedi PK kodundusklass 605 6759; [email protected]

7. okt 20.00–21.00 Zumba treening Marek Tihhonov tasuta Rae Kultuurikeskus 605 6759; [email protected] 8. okt 18.00–19.30 “Liiklusest turvaliselt koju” Vello Voog, Rae Autokool tasuta Rae Kultuurikeskus 605 6759; [email protected]

9. okt 18.00–19.30 Koolitus “Isiklike rahaasjade planeerimine”

Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit tasuta Peetri Lasteaed 605 6759; [email protected]

13. okt 19.00–21.00Seltskonnatantsu koolitus “Palun Teid tantsule” (valss, rumba, samba)

Eve Aunver tasuta Rae Kultuurikeskus 605 6759; [email protected]

13. okt 17.00–19.00 Kinkekarpide meisterdamine Marge Korman 3 € Jüri Gümnaasium [email protected]

15. okt 18.00–19.30 Tähtpäevakaartide valmista-mine Sizzixi masinaga Jüri Noortekeskuse töötajad 2 € Jüri Noortekeskus [email protected]

16. okt 18.00–19.30 Tähtpäevakaartide valmista-mine Sizzixi masinaga

Lagedi Noortekeskuse töötajad 2 € Lagedi Noortekeskus [email protected]

16. okt 17.00–19.00 Patsipunumise töötuba Isemoodi Isetegijate Loovustuba 6 € Õie Lasteaed [email protected]

16. okt 17.00–18.30Karjäärinõustamine (sh kutsesobivustesti täitmine ja tagasiside)

Hedy Laidre, Jüri Gümnaa-siumi karjääärinõustaja tasuta Jüri Gümnaasium [email protected]

16. okt 18.00–19.30 Elupäästev esmaabi – lapsele, noorukile, täiskasvanule Anni Sarv tasuta Jüri Gümnaasium [email protected]

17. okt 18.00–19.30IT kuritegevus – erinevad liigid ja stsenaariumid, kuidas ennast kaitsta?

Luisa Pani tasuta Jüri Gümnaasium [email protected]

22. okt 18.00–19.30 Positiivne psühholoogia tööl Voldemar Kolga tasuta Rae Kultuurikeskus 605 6759; [email protected]

23. okt 19.00–20.00 Jõulukuulide meisterdamise töötuba Kadi Sooväli ja Diana Liiber 4 € Õie Lasteaed [email protected]

29. okt 18.00–21.00 Pardilihast hõrgu roa valmistamine

Heimar Kuuskler, TV3 “Heimari kokaklubi” staarkokk

38 € Peetri Kooli kodundusklass 605 6759; [email protected] hea tava õpetajate tööaja, töö tasustamise,

klassijuhatamise ja motiveeritud enese-arengu regulatsioonis. See on lootustandev, et praegune valitsus, haridusminister ning kohalikud omavalitsused võtavad tõsiselt nii haridust kui ka õpetajaid puudutavaid probleeme.

Signe Heiberg

Lagedi Põhikool alustas õppeaastat uue juhi Imbi Oravaga, kes leiab, et koole vallutab digitaliseerimine, mis tähendab, et kui varem pidi õpetaja olema teadja, siis tänapäe-val on teadja internet ning õpetaja roll on olla vahendaja ja suunaja.

Imbi Orav istumas tähtsal pingil. 1. septembril avati kooliõuel endise pikaajalise koolijuhi Sven-Allan Sagrise mälestuseks nimeline pink


hariduselu 11hariduselu10

Margery, asusite augustis tööle Võsukese Lasteaia direktorina, aga kabinetti teil ei ole. Kuidas näeb välja ehitatava lasteaia direktori töine argipäev?

Maja juba on ja kabinetki on olemas, lihtsalt töötada seal ei saa. Küll aga on soe pesa olemas vallamajas. Maja on täis lah-keid inimesi, kes oma kabinetti minuga heameelega jagavad.

Töine päev koosneb hetkel ehitukoos-olekutest lasteaiamajas, hangete väljatöö-tamisest (mööbel, õueala jm sisustus), vestlustest tulevaste töötajatega, kohe-kohe algab juba ka komplekteerimine ‒ seega algab kohe ka töö laste ja lastevanematega.

Tõeliselt vahva on olla lasteaia sün-nile lähedal juba maja ehitamise hetkest, see annab võimaluse viia sisse muudatusi vastavalt lasteaia tulevastele väärtustele (õueala planeering, ateljee-miniköök jne).

Olete Viimsis käivitanud Euroopas juba levinud, kuid Eestis veel vähe tun-tud uue süsteemi järgi töötava lasteaia, kus kahe õpetaja asemel on rühmas üks õpetaja ning ühe abilise asemel kaks abi-list. Sama süsteemi järgi hakkab tööle ka järgmise aasta algusest Võsukese Laste-aed. Mis on põhiline erinevus lasteaia argipäevas lapse ja lapsevanema jaoks?

Põhiline erinevus on see, et iga päev tegeleb lastega üks ja sama meeskond. Kella 10-st kuni 14-ni on lastega koos kolm täiskasvanut ning õhtul kuni 17-ni on kaks inimest, mis tagab laste sujuva õuemineku ka õhtusel ajal.

Milline saab olema Võsukese Laste-aiast lapsele kaasa antav n-ö väärtuste pakett?

Hetkel saan rääkida vaid oma näge-musest, meeskonna nägemusest saame rääkida juba 2015. aasta alguses. Eelkõige kujundab kaasa antava väärtuste paketi ikka meeskond, kes majas tööle hakkab. Kindel on see, et me hakkame väärtus-tama õuesõpet, seda juba lähtuvalt laste-aia asukohast ‒ tammepark, terviserajad, kooli staadion, ujula jne. Lisaks võtame kasutusele sotsiaalsete oskuste programmi ning väärtuskasvatusprogrammi „Tarkuste hoidis“. Kõige olulisemal kohal saab olema mäng ning laste isetegemised.

Kui keeruline on leida lasteaeda personali?

Hetkel käib meeskonna komplektee-rimine ja toimuvad jooksvalt vestlused. Meeskonna komplekteerimise, eelkõige spetsialistide osas, teeb keeruliseks olu-kord, kus uus maja avatakse õppeaasta kes-kel. Aga personali leidmine pole võimatu.

Kuidas teile meeldib Rae vald, kus erinevalt Viimsist merd ei ole?

Rae vald on kiirelt arenev omavalit-sus ja minu kui lasteaiajuhi jaoks on väga oluline, et toimuks areng. Lisaks on meie lasteaia ümber fantastilised võimalused väärtustada õuesolemist, väljas liikumist.

Meri on lasteaialaste jaoks vähem oluline kui terviserajad, tammepark jms ‒ seega saan hakkama. Ning kuna terve minu pere purjetab, siis saan purjetades mere lähedust piisavalt tunda.

Kuulda on, et olete spetsialiseerunud juba pikka aega alusharidusele, olete juh-tinud nii Viimsi lasteaedasid, Keila Ruk-kilille Lasteaeda ja teil endal on eralaste-aed. Mis on Eesti alusharidussüsteemis hästi ja mis vajaks kohendamist?

Eesti alusharidussüsteemis on enami-kus laseaedades heal ja väga heal tasemel ruumilis-materiaalne keskkond ‒ meil on palju uusi tänapäevaseid lasteaedu. Küll aga puuduvad paljudes meie lasteaedades võimalused lisategevusteks, nagu vee- ja lii-vamänguruum, laste köök, poiste töötuba.

Eesti pedagoogid panustavad väga palju alusharidusse ning teevad üldjuhul lasteaias oma tööd kogu hingega. Meie suur pluss on, et meil on eraldi liikumis- ja muusikaõpetajad ning erinevad erispetsia-listid (logopeed, eripedagoog, psühholoog jne). Enamik pedagooge oskab tegevusi hästi lõimida ning oskab mängu kaudu lapsi õpetada. Meil väärtustatakse mängu ja see on kõige suurem väärtus!

Eesti pedagoogid võiksid julgemalt osaleda rahvusvahelistes projektides ning osa võtta rahvusvahelistest koolitustest. Euroopas ringi liikumine avardab meie silmaringi ning pakub palju uusi ja häid ideid, millest saavad areneda omakorda uued ideed.

Signe Heiberg

Võsukese Lasteaia juhataja: Olulisimal kohal saavad olema mäng ning laste isetegemisedAlates augusti algusest töötab veel ehitusjärgus oleva Võsukese Lasteaia juhatajana Margery Lillienthal, kes on juhtinud nii Viimsi munitsipaallas-teaedasid kui ka Keila Rukkilille lasteaeda ning kes lubab Võsukese Laste-aias käivituva uue süsteemi kaudu parandada veelgi alushariduse kvaliteeti.

Võsukese lasteaeda asus juhtima pikaajaline alus-hariduse spetsialist

Alates 1. augustist töötab Võsukese Las-teaia juhina Margery Lilienthal. Oma pikaaegse kogumusega alushariduse vallas ja uuendusmeelse ellusuhtumi-sega onMargeryl uuele loodavale las-teaiale oma nägemus, mille elluviimi-seks ta teisi innustavalt kaasa haarab. Väljakutse on suur – komplekteerida meeskond ja luua omanäoline lasteaed, mille nimel Margery praegu väga innu-kalt töötab. Margeryl on kõik omadu-sed, mis on eelduseks edukaks lasteaia juhtimiseks. Ta on innustav, julge, teeb oma asja pühendunult, laia silmaringiga ja innovaatiline.

Marju RandleppHariduse peaspetsialist

Alanud on Jüri Gümnaasiumi 35. tegevus-aasta, vilistlastele suunatud juubeliüritus toimub 29. augustil 2015. Vahele mahub pingeline ja eriti ruumiprogrammi osas suuri muudatusi toov õppeaasta.

Taas on suve jooksul kasvanud õpi-laste arv: 960-lt 1020-le, nendest 859 asub õppima põhikoolis ning 161 gümnaasiu-miastmes. Kasvanud on ka õpetajate ja koolitöötajate pere. Jüri Gümnaasiumis on tööle asumas 17 uut õppetööga seotud töötajat. Õpilaste ette astub uusi õpetajaid nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Meie meeskonda on liitunud erinevate aine-valdkondade esindajaid: klassiõpetus, eesti keel ja kirjandus, inglise keel, soome keel, majandus, kehaline kasvatus, muusika, tugikeskus, infotehnoloogia. Muudatused on ka juhtkonnas: õppetööd hakkavad juhtima III kooliastmes senine põhikooli inglise keele õpetaja Kadi Toomi ning gümnaasiumiastmes Evelin Vanaselja, tugikeskuse tööd hakkab koordineerima seni koolis töötanud psühholoog Triinu Luiga, arendusjuhi rolli võtab kanda Nele Pilman.

I õppeveerandil võtame ruumipuuduse leevendamiseks kasutusele koduklasside süsteemi, kus õpilastel on kindel klassi-ruum ning õpetajad liiguvad vastavalt tunniplaanile klassist klassi.

Samas hakkavad juba alates septemb-rist valmima järk-järgult uued ruumid ja majaosad:

15. septembriks ujula, vana pallisaal, budosaal, ujula riietusruumid; sissepääs spordikeskuse peauksest; otsepääs jääb suletuks kuni ehituse lõpuni;

2. oktoobriks aeroobikasaal, jõusaal, aeroobikasaali riietusruumid;

6. oktoobrist algab gümnaasiumimaja sisustamine, hetkel on välja kuulutatud 11 sisustushanget;

24. oktoobrist ehk II õppeveerandist avatakse gümnaasiumimaja;

10. novembrist avatakse uus pallihall;27. novembrist avatakse spordikes-

kuse II korruse uus saal, I ja II korruse riietusruumid.

Uute majaosade valmimisega saame eelkõige paremad õpitingimused gümnaa-siumiosale, sportimisele ning huvialakoo-lile. Uued tingimused loovad hea eelduse gümnaasiumiosa iseseisvumisele, vaim-suse ja sisu arengule, ka õpilasesindus saab endale paremad töötingimused. Samas annab gümnaasiumiklasside kolimine roh-kem võimalusi ka põhikoolile, plaanis on rajada loodusõppe- ja taastada kunstiklass, juurde loome ühe muusikaklassi, laienevad ja uuenevad käsitöö ja kodunduse ruumid.

Jüri Gümnaasium algaval õppeaastal

Ammu kitsaks jäänud algkoolimaja saab ruume juurde õppekorpuse II korrusel. Ühisürituste korraldamiseks valmib kaks saali-auditooriumit: üks huvialakoolis, teine gümnaasiumimajas.

Õppetöös jätkame I-II kooliastmes kuuendat aastat kolme õppesuunaga: spordi- ja muusikaklassid, inglise keele klassid, üldklassid. Tänavu võtab kool vastu 119 uut õpilast esimestesse klassidesse ning 60 õpilast kümnendatesse klassidesse. Gümnaasiumiastmes jätkame õpilastele õppe pakkumist kolmel õppesuunal: reaal-suund, ettevõtluse ja rahvusvaheliste suhete suund, loomemajanduse ja kultuurisuund. Tänu huvialakooli laienemisele ning kahe õppesuuna avamisele (muusika-kunsti- ja spordisuund) saavad gümnasistid suurema võimaluse valikkursuste valimiseks ja läbimiseks huvialakoolis.

Algava õppeaasta üldeemärk Jüri Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustöös on keskendumine iseseisvuse ja vastutuse kui ühe koolis kokku lepitud väärtuse kuju-nemisele. Iseseisvuse ja vastutuse kuju-nemist toetame mitmete üldpädevuste ja läbivate teemadega: õppimistahe, töökus, enesearendamine, aja planeerimine ning terved eluviisid. Samuti on nii algava kui ka mitmete järgmiste õppeaastate eesmärk loodud tingimuste ärakasutamine parimal võimalikul moel nii iga õpilase ja töötaja kui ka kooli kui terviku arendamiseks.

Seega, algamas on ühelt poolt keeru-line õppeaasta, mille edukus sõltub kõigi osapoolte pingutustest ja heast tahtest. Tei-salt toovad uudsed olukorrad kaasa põne-vuse ja avastamisrõõmu ning võimaluse võtta vastutust.

Soovin kõigile töist, edukat ja rõõmu-derikast õppeaastat.

Maria TiroJüri Gümnaasiumi direktor

Vaade laienenud Jüri Gümnaasiumile

Jüri Gümnaasiumi direktor Maria Tiro 1. septembril esimestesse klassidesse astujaid tervitamas

Foto

Rae

Sõn

umid

Margery Lilienthal


12 13hariduseluhariduselu

Väikese inimese emotsionaalne, sotsiaalne ja hariduslik areng ning hilisemas elus toimetulek sõltuvad vanematest ja juhen-dajatest. Lapsed vajavad stabiilset kasvu-keskkonda, mida pakuvad eelkõige kodu ja armastavad vanemad, alles seejärel lasteaed ja kool.

Tihtilugu on raske piiri tõmmata, kas tegu on kasvatusvigade või lapse eripä-raga. Siiski tasub arstiga nõu pidada pigem varem kui hiljem, sest viltu kiskuvale käitu-misele on tähtis kiiresti reageerida.

Miks on lapsed sõnakuulmatud?Sageli on erakordselt sõnakuulmatute laste puhul tegu lihtsalt iseseisvuse väljendamise arenguetapiga. Mida noorem on laps, seda sagedamini piisab vanemale toe ja julgus-tuse andmisest: tema laps on keskmisest aktiivsem ja jõulisem isiksus.

Lapsega ei tohi pidevalt pahandada ja temalt võimatut nõuda. Pidev karistamine selle eest, et lapse reaktsioonid on tor-milised ja ta ei suuda paigal püsida, teeb olukorra veel halvemaks. Pigem pakume

Erilised lapsed vajavad rohkem tähelepanu

talle lühemat keskendumisaega nõudvaid tegevusi, rohkem liikumist ülesannete soo-ritamise vahel.

Mõnikord tuleneb ekstreemne käitu-mine lapse psüühika erivajadusest. Selli-seid lapsi ongi raskem kasvatada ja neid tuleb käsitleda eelkõige häirest lähtuvalt, sest tavapärased kasvatusmeetodid nende peal ei tööta.

Tavapärasest erineva käitumisega lap-sed vajavad õpetajatelt suuremat tähele-panu, mida teiste mudilaste arvelt on raske leida. Hulk sarnase käitumisega lapsi ühes rühmas tekitab mitmeid probleeme. Käi-tumishäirega last peaks harjutama siiski kollektiivis hakkama saama. Selleks peaks looma väiksemaid rühmi, mõnel juhul aitab lapse lasteaiapäeva lühendamine.

Paljud vanemad ei suuda lapse erivaja-dusega leppida, kuid oluline on mõista, et mida varem lapse erivajadus avastatakse, seda kiiremini saab arendustegevusega alustada ning last aidata. Oluline on see-juures lapsevanemat toetada, nõustada ja selles olukorras mõista.

Väga tähtis on lapsega koos män-gida. Samuti on tähtsad turvatunne ja

lähedus. Esimene nõue on LAPSEGA PALJU RÄÄKIDA.

Soovitusi täiskasvanutelePange paika reeglid ja pidage neist kinni. Mis on keelatud täna, olgu seda ka homme ja ülehomme.

Iga kord, kui laps hakkab korda rik-kuma, hoiatage teda. See on parim viis õpetada lapsele enesevalitsust.

Lapse isoleerimine ehk teise tuppa saatmine või näiteks mõneks ajaks too lile istuma panek on üsna mõjuv karistusmeetod.

Kinnistage häid kombeid, jagades hea käitumise eest preemiaks kiitust või helli-tusi, ja ignoreerige käitumist, mis on mõel-dud vaid tähelepanu püüdmiseks.

Kui laps hakkab viltu kasvama, tuleb temaga rohkem koos olla. Seletage lapsele, mida temalt ootate. Tihti ei räägita kodus lastega piisavalt palju väärtushinnangutest, reeglitest ja sellest, miks need tähtsad on.

Igat last on võimalik arendada!

Maire KasemetsÕie Lasteaia eripedagoog

Kool on valitud, suvi lõppenud ja nüüd on see oodatud, pisut ka kardetud 1. sep-tember käes Lastevanemad, kes oma esik-last esimest korda kooliteele saadavad, on kõik pisut erutatud – kuidas lapsel minema hakkab?

Kas saab hakkama klassikaaslastega? Kas ta ikka sõbra leiab? Kas tuleb toime koolirütmiga? Kas õpetajaga saab oma muredest rääkida? Kuidas nüüd kodune elu muutub?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümpto-mite/ diagnoosiga (ATH) lapse vanemad on pisut rohkem erutatud, sest üht-teist lapse ootamatutest reaktsioonidest ning nende põhjustatud arusaamatustest on lasteaiast vanemate kõrvu jõudnud. Kool, vähemasti põhikool, on inimese elu kohus-tuslik osa ning sobilik kool ja mõistev-toe-tav klassijuhataja on lapse koolirõõmu alus.

Emad-isad, kes oma ATH lapse aren-gut ja teiste lastega suhtlemist kogu aeg jälginud ja toetanud, on teinud ka kooli-minekuks korralikke ettevalmistusi. Koha-nemine kooliga võtab aega rohkem, kui me mõnikord kannatada jõuame, aga eks järsult tõusnud nõudmised lapsele – pingis püsimine, vastamine siis, kui selleks luba antakse, palju võõraid lapsi ja erinevaid käitumisviise, keskendumine olulisele – on ATH lapsele aeganõudvam kui teistele lastele.

Kooliminek annab lapsevanemale või-maluse oma kodust elu teisiti sättida, sest

laps on koolilaps, seega juba päris suur, et koos temaga läbi arutades talle ka koduseid kohustusi panna, nagu nõude loputamine, kummikute pesemine, isale-emale köögis abiks olemine. Ja mitte ainult abitöid! Väike vastutus tõstab ATH lapse usku endasse ja see on tähtis. Ühesõnaga, päevakava tuleks ATH koolilapsele suuresti kasuks– kellaaeg, mil õhtul peab voodis olema, on oluline. Rahulik hommik ja rõõmus meeleolu enne kooli algust tagavad, et päev koolis hästi sujuks. Tunnustus uute oskuste omandamisel on igale lapsele oluline, eriti aga ATH lapsele, kel rahmeldamise ja tähe-lepanematuse tõttu on kiiduväärt tegusid vähem ette näidata.

On hea, kui lapsevanem saab lapse kooli saata sõnadega, et õpetaja aitab kui ta hätta jääb, ja ka kodus oleks tänuväärne, kui me õpetaja otsustamisi ja tegemisi toe-taksime ‒ sõnaliselt ‒, nii et laps kuuleks. Lapsel on rahulik olla, kui lapsevanemad peavad lugu õpetajast ja õpetaja lapseva-nema tegemistest.

Ärge ajage last segadusse õpetaja arvus-tamisega. Kui te mingis õpetaja otsuses kahtlete, on võimalus õpetajalt täpsustust saada – koostöö kooliga on oluline ja lap-sele on autoriteetne õpetaja oluline.

6. mail 2014 toimus SA Eesti Lastefond ja Rae valla koostöös ümarlaud „Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laps Harju-maal“, kus osalesid Maardu linna, Raasiku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu ja Rae valla

Hüperaktiivne laps ajab kõik aktiivseksspetsialistid. Arutati ATH sümptomitega laste toetamisvõimalusi kodus, koolis ja lasteaias.

Eesti Lastefondi ettepanek ümarlaual oli ka ATH tugirühma tekitamine Tallinna, et kõik Harjumaa valdade lastevanemad, kes Tallinnas tööl käivad, saavad oma koh-tumispaiga töökoha lähedal Tallinnas Lai 31 Eesti Lastefondi ruumides.

Spetsialistid olid väga nõus, et teema on oluline, sest üks ATH laps, kes ei saa täiskasvanutelt diagnoosile vastavat toeta-vat käitumist, võib oma pettumust ja mit-temõistmist väljendada trotsliku ja ettear-vamatu käitumisega, mis ATH teadmiste puudumisel olukorda positiivses suunas ei liiguta.

1. oktoobril kell 16.30‒19.00 esineb Jüri Gümnaasiumis (Laste tn 3, Jüri, Rae vald) Sirje Grossmann-Loot (SA Eesti Lastefond) loenguga „ATH laps meie keskel“. Oodatud on Maardu linna, Raa-siku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu ja Rae valla ATH laste vanemad, vabade kohtade olemasolu korral ka lasteaia- või kooliõpetajad.

Loeng on osalejatele TASUTA. Osale-jate arv on piiratud ja registreerimine kuni 29.09.2014: Ketlin Kirs [email protected] ja Kai Sinisalu [email protected].

Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Loe lisaks: www.ath.ee

Sirje Grossmann-LootSA Eesti Lastefond

Just nii arvas meie sõprusvalla Masku huvi-tegevuse peaspetsialist Jyrki Kangas pärast viimast kahepäevast siinviibimist. Ja sellel mehel on, mida võrrelda, sest Rae valla tegemistega on ta kursis alates valla taas-loomise aastaist. Aga ega ta seekord üksi tulnud, vaid võttis kaasa ka valla külalii-kumise 17 liidrit. Augustikuise Eesti-reisi üksikasju arutasime juba aasta tagasi, kui me valla külavanematega Maskus käi-sime. Leppisime kokku, et seekord jätame koolid ja lasteaiad tutvumiskäigu kavast välja ja püüame Soome külalistele näidata meie valla põnevaid ja ehk isegi eriskum-malisi paiku. Nii viisimegi põhjanaabrite

Rae vald üllatab alati!külarahva Peetri laadale, Lilleorgu, Soo-devahele, Uuesalu lastelaadale ja Patika poollagunenud koolimajja. Soodevahe oma uberikega oli nostalgiline taastutvu-mine nõukaaja probleemidega, mis oota-vad lahendamist tänaseni. Lilleoru keskus üllatas külalisi oma julguse ja keskkonna-sõbraliku eluviisi taotlustega. Peetri laadal kogetu põhjal pidasid soomlased uudseks kauplemise aktiivsust, mis põhjamaalastele nii väga tavapärane polegi. Ja kui siis veel lisaks laadamelule ka möödakihutavaid rattureid nähti, lubati tulevikus Masku laa-dalgi sport kavva võtta. Uuesalu lastelaat vaimustas neid sedavõrd, et juba lähiajal

omadki lapsed “ärisse” tahetakse ärgitada. Kohtumisel arutasime ka külaelu prob-

leeme, mis pole võõrad naabritelegi. Pas-siivsus, ideede nappus, vastuolud külaelu toetavate fondidega ja vähene koostöö – need pole ainult meie, eestlaste murerida. Mine tea, ehk ühendab mure inimesi enamgi kui paraadlik võitude eksponeeri-mine. Nina võime aga püsti ajada nii oma külavanemate seltsi tegevuse kui ka koos-töö üle vallavalitsusega. Kirja pandi meie külade toetusrahade numbrid ja suuremad tegemised. Juba lähiajal lubati meile oma uute ideede kasutuselevõtust raporteerida.

Jaan Urvet

Sirje Grossmann-Loot kutsub tasuta loengule „ATH laps meie keskel“. Loe, kellele ja milleks seda loengut vaja on.


1514 kogukonnaelukogukonnaelu

Kui Rae vald küsis pärast sibulakasvatajate appihüüet Maalehes Kolkja rahvalt tänavust sibulahinda, pakuti hulgiostul (6 tonni) 1 euro kilo eest. Hind oli hea, kui võrrelda seda kaupluste Peipsi sibula hinnaga, mil-leks on keskeltläbi 2–3 eurot. Mida teha? Kas üldse teha? Otsustamiseks oli aega vähe

ja seda kiiremini see sündis. Muidugi teha!Ilmselt mõjus soodsam Peipsi sibula

hind atraktiivsena paljudele Rae valla elanikele ja nii saime kolm päeva kestnud tellimuste kogumise ajaga kokku soove 8,2 tonnile. Meenutuseks esimesest sibula-aktsioonist ülemöödunud aastal ‒ siis oli

Miks Rae vald korraldas sibulaostureisi Peipsiääre valda?

Rae vallas asuv Kalevi kommi-vabrik kinkis Peipsiääre lastele mitukümmend kilo maiustusi

Foto

d Si

gne H

eibe

rg

Kui Rae vallavanem koos meeskonna ja DPD furgoonautoga 27. augustil 8,2 ton-nile sibulatele järele sõitis, polnud tema auto pakiruum sugugi tühi, sest seal oli kümme kasti maiustusi Kalevilt Peipsiääre laste jaoks.

Vallavanem Mart Võrklaev rääkis, et suurim rõõm oli kinkida Peipsiääre lastele maiustusi, mis on tehtud Rae vallas asuvas ettevõttes. Maiustused kinkis lastele Kalev

AS ning kastid anti üle Peipsiääre valla voli-kogu esimehele Niina Baraninale.

Niina Baranina võttis Kalevi kingituse hea meelega vastu ja ütles, et parimat aega kingituseks ei saanud olemas olla, sest järg-misel päeval oli tulemas suur lastepidu.

„See on mitmekordne õnn, mida te meile pakkusite. Aitasite sibulakasvatajaid ja rõõmustasite meie lapsi.“

Signe Heiberg, toimetaja

Foto

Sig

ne H

eibe

rg

Peetri elanik Margus Pruuli tellis omale kümme kilo sibulaid, kuna tahab kodumaist head kaupa väärtustada. Eks oli temalgi eriline tunne tulla kaasa lööma suures sibulate pääst-mise aktsioonis. Marguse jaoks sai ühendatud maitsev kasulikuga ning kõik see liidetud heateoga

kogutellimus 4,2 tonni ja toona oli kilohind 0,50 eurot. Kui tellimuste esitamise aeg oleks olnud pikem kui kolm päeva, tulnuks kogus veel suurem. Paljudele tuli ära öelda, sest sibulate toomiseks oli aeg piiratud.

Ettevõtmisel endal on kaks poolt, nime-taksin need kujundlikult sibulaarmastaja ja sibulavihkaja poolteks. Kui võtta viimase vaatevinklist, siis on omavalitsus kokku keeranud ühe paraja jama. Ei taha mõel-dagi, kui suurt karistust väärib see kõik, et sekkusime sibulaaktsiooniga vabaturu

konkurentsi, kasutasime ära abivalmi asu-tuse DPD, mis pakkus tasuta oma furgooni väärt kraamile järelesõitmiseks. Tagatipuks propageerisime veel turukaubandust, mille osas maksuamet on eriti tähelepanelik.

Kuid ometi pole südamel raske. Ette-võtmine teenis vaid ju ühte huvi ‒ toetada Eesti tootjat, kes on välja arendanud kvali-teetse toote, mis võiks olla konkurentsivõi-meline ka välisturgudel.

Teame seda ju hästi, et Eestis läbilöö-mine pole hinnatundlikul ja konkurentsiti-hedal turul sageli kerge. Peipsi sibul on üks näide, kuidas kordi odavam Poola sibul on selle poe n-ö kaugetesse nurkadesse ja mitte eriti nähtavale kohale tõrjunud. Kauplused ei taha kallist sibulat eriti müüki võtta või kui võtavad, siis väikses koguses.

Ega sibulamüük saa ka koguseliselt küündida kaupluse jaoks hiigelsuureks ja kasumit tootvaks müügiartikliks oma suh-teliselt odava hinna ja samas kartuliga võr-reldes üsna väikse tarbitava koguse poolest. Lihtsa arvestuse järgi tarbib keskmine pere talve jooksul kõigest u 40 kilo sibulat.

Vahe on aga märgatav, kui talvesibulale kulutatakse 2-eurose kilohinna juures 80 eurot või 12 eurot, kui osta Poola sibulat. Ja mis vahet seal kastme sees sibulatel üldse ongi?! Vaid erilised sibulagurmaanid ehk tajuvad seda, aga kui teiste jaoks vahet pole, milleks siis rohkem maksta?

Kaubamärgi kinnimaksmine on õnneks vabatahtlik. Kedagi ei saa hukka mõista, et ta rohkem maksta ei taha. Tarbijana peame saama teha ise valikud ja pole üheski riigis inimestel ühesugune arusaam, mis on väär-tuslik ja mis mitte. Rae valla jaoks oli sibu-laaktsiooni ette võttes väärtuslik tõmmata taas tähelepanu kodumaise toote väärtus-tamisele. Seda põhimõtteliselt.

Samas võib õigustatult nüüd küsida, miks peab üks vald Eesti toidule tähele-panu tõmbamist korraldama, kui on ellu kutsutud mitmed institutsioonid, mille iga-päevatööks on kodumaiste toodete turun-dus. Kindlasti ei peagi selliseid aktsioone korraldama vald eesotsas vallavanemaga, kelle igapäevatöö on Rae vallas näiteks laste aiakohtade puuduse likvideerimine. Kui aga sibulaaktsiooniga saab teha head nii tootjatele kui ka meie elanikele, kellel on nüüd talveks kohalik Peipsi ääres kas-vatatud sibul olemas, pole mingi patt ühte päeva aastas selle peale kulutada ja tegut-seda südame järgi.

Vahest ei tohi ootama jääda ja loota, et küll keegi olukorra lahendab. Kui on võimalus, tulebki tegutseda, seda enam, kui see aitab kodumaiseid tootjaid tarbi-jatega kokku viia mõlema jaoks soodsatel tingimustel.

Signe Heiberg, toimetajaVallavanem Mart Võrklaev viib Kolkja vallamajja Peipsiääre valla laste tarbeks Kalevi kingitud maiustusi

Jüri Gümnaasiumi põhjapoolses parklas ootas sibulaautot vähemalt sada meetrit pikk järjekord. Sibulareis sai teoks tänu DPD lahkele abile, kes andis auto kauba äratoomiseks tasuta

Sibulakotte tassivad abivallavanem Priit Põldmäe ja Patika küla-vanem MargusVain, tagaplaanil Meelis Laid ja arvet sibulakottide üle peab Annemary Neimar

Sibulate müük DPD furgoonautostSibulamüüja Kolkja külas hindas kõrgelt võimalust oma kraamist lahti saada koduõue taga


kogukonnaelu 17kogukonnaelu16

Apotheka koos paljude heade koostöö-partneritega kutsub teid laupäeval, 20. sep-tembril kell 10 Tartusse seenioride päevale „Kuldne sügis“.

Esimest korda Mart Reiniku Koolis (Tartu, Riia tn 25) toimuv huvitavaid toi-metusi täis päev on mõeldud kõigile, kes soovivad kuulata põnevaid loenguid ja mõtteid, talletada nõuandeid, tutvuda just selleks päevaks mõeldud pakkumistega ning osa võtta mitme töötoa tegemistest.

„Ootame üritusele aktiivseid ja rõõmsa-meelseid inimesi, kes on uudishimulikud, soovivad ammutada uusi teadmisi ning viia koju nii häid ideid kui ka tunde, et päev läks korda,“ sõnas Apotheka juht Marika Pensa.

Pärast Tartu linnapea Urmas Klaasi ter-vituskõnet räägivad päeva esimeses pooles tervise hoidmisest ja toitumisest doktor

Võtke kaaslane ühes ja tulge Tartusse seenioride päevale „Kuldne sügis“!

Taasiseseisvumispäeva varahommikul enne päikesetõusu kogunesid Suuresta Golfi juurde matkahuvilised, et koos tähtsal päe-val päikesetõusu tervitada.

Matkaja Lauli Viitkin nentis, et temale meeldib selliseid asju kaasa teha, sest vaid

Päiksetõusumatkal osales üle 100 inimese

Lehmja tammiku kaitsekorralduskava 2008–2017 näeb ette tammiku hooldusraiet.

Hooldusraie eesmärk on parandada tammikus valgustingimusi ning teatud aladel teostada ka võsaraiet. Eelmine hool-dusraie tehti tammikus 2000. aastate algu-ses. Hooldusraieks sai vallavalitsus toetust SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus ning kooskõlastuse looduskaitsealuse pargi valitsejalt Keskkonnaametilt.

Nüüd saab jalutada veel kaunimas Lehmja tammikus

Sel sügisel rõkkab Rae vald rõõmust, sest JJ-Street Tantsukool alustab põnevat uut hooaega nii Jüris kui ka Peetri külas, kus varuks on mitmeid üllatusi.

Jüris ootab uusi huvilisi gruppidesse Kadri Salumaa, kel sellel aastal täitub juba kümnes tantsuaasta. Suure kogemustepaga-siga Salumaa toob Jürisse uue house-stiili, mis sobib treeneri sõnul ka täiskasvanutele.

Peetri külas võtab uusi õpilasi vastu Viiu Roosi, kelle käe all saavad hip-hop tantsustiili õppida nii pere pisemad kui ka vanemad.

Eelmisel hooajal esinesid JJ-Street Rae valla tantsijad Eesti suurimatel lava-del, osalesid rahvusvahelises tantsulaagris Camp of Hip-Hop ning saavutasid silma-paistva poolehoiu ka kodulinnast kauge-mal. Lisaks panid end proovile tantsijad Desiree Saagpakk ja Ebe-Liis Kopp, kes astusid võistlustulle maailma ühe suurima tänavatantsuvõistluse Juste Debout eelvoo-rudes Londonis.

Uus hooaeg toob Rae valda rohkem kohalikke üritusi, mis loob õpilastele suu-rema väljundi oma oskuste esitlemiseks ning näitab Rae valla rahvale, kui positiivne on tänavatantsu juurde kuuluv eluviis.

Tänavatants koduvallas

22. augustil tänas Rae vallavanem Mart Võrklaev tänavu suvel koolinoorte töö-malevale tööd andnud ettevõtteid. Selleks puhuks oli ettevõtetele korraldatud brunch, kus meenutati möödunud malevasuve eredamaid seikasid, kordaminekuid ning õpikohtasid. Samuti leiti aega tutvustada ettevõtetele noorte ettevõtlikkuse arengu-kava töögrupi tegemisi, lootes, et ettevõtete esindajad soovivad samuti sellega liituda. Tänavu pakkusid noortele tööd ettevõt-ted Rudus AS, Hilding Anders Baltic AS, Ahtol AS, Puumerkki AS, Pipelife Eesti, AS Kalev, Balti Veski AS ja Volvo Estonia OÜ. Malevlased töötasid peamiselt ettevõtete väliterritooriumidel ja tegid heakorratöid.

Noortele suveks tööd pakkuvaid ettevõtteid on Rae vallas mitmeid

Koos vallavanem Mart Võrklaevaga on fotol (vasakult) Kaido Kivistik, Danel Mark, Üllar Püvi ja Tarmo Virkus

Ettevõtjad kiitsid noori kohusetundliku suhtumise eest ning tunnustasid nende tahet tööd teha. Jõuti ühisele arvamusele, et pakkudes noortele võimalust oma esi-mene töökogemus saada just õpilasmale-vas, luuakse eelduse selleks, et tulevikus on ettevõtetes tööl oskuslikud töölised, kel on olemas sissejuurdunud tööharjumus ning kelle arusaamad ühiskonna normidest on enam-vähem ühesugused. Eraldi toodi välja ka see, et nii nagu on Rae vallal vaja ettevõtteid, on ettevõtetel väga vaja ka Rae valla malevlasi, kes nende juures töötaksid, sest töö tahab tegemist.

Kädi Kuhlapnoorsootööspetsialist

JJ-Street Jüri õpilased ootavad uusi gru-pikaasalasi ootusärevusega ja on valmis suurepäraseks hooajaks!

Kai Saks, proviisor Kristiina Sepp ning meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer. „Kuldse sügise“ teises osas võtavad sõna psühholoog Jörgen Matsi, kes annab soovitusi, kuidas vaimu sügisel ärksana hoida, ja füsioterapeut Kristi Tiimann, kes nõustab, kuidas lihtsalt ja soodsalt liikuda ja oma tervise eest hoolitseda.

Meelelahutuslikuma poole pealt räägib oma tegemistest näitleja Anne Veesaar, nõu annavad Tartu Kaubamaja moenõustajad ning Juhani Puukooli aiandusspetsialis-tid. Mõistagi on oodata ka üllatusi, näi-teks lõpetab päeva meeleoluka muusikaga armastatud laulja.

Kogu päeva ootavad külalisi suurest saalis väljas ka infoletid, müügikioskid ja spetsiaalselt selleks päevaks välja nuputa-tud tegevused. Et päev on pikk, aitab kõhtu

täitsa Felix. Väheoluline pole seegi, et kogu päev on külalistele tasuta.

„Tartu ja lähemate valdade elanikud saavad kindlasti ka omaette sõidu ette võtta, kuid kaugemalt tulijatel soovitan seltskond kokku koguda ja üheskoos rõõmsalt kohale sõita,“ rääkis Pensa. „Päevakava on tõepoo-lest tihe ja huvitav, samuti leiab tegevust peasaalist väljas. Olen kindel, et pärast on kõigil küllaga muljeid, mida koduteel jagada,“ lisas ta.

Nii et võtke seltskond kaasa ja tulge veetke Tartu linnas üks mõnus päev, mis annab küllaga ka teadmisi, mida eesole-vasse sügisesse kaasa võtta.

Kristi Kirsberg Seenioride päeva

„Kuldne sügis“ korraldaja

Foto

Mar

gus L

aula

üks kord me elame ja miks seda siis maha magada. Koos temaga ei maganud hommi-kut maha veel umbes 130 inimest.

Matkajuht Margus Vain viis matkajad Rae valla Mädajärve äärde, mille ümber on ehitatud laudtee ja kust varahommikul

avaneb tõeliselt kasteheinahõnguline vaade raba rüpes olevale veekogule.

Pärast päiksetõusumatka puhati jalga ning kuulati Marek Sadama ja Tõnu Laikre varahommikust kontserti – seegi mõjus ühteaegu nii ergastavalt kui ka lummavalt. Kontserdi kuulamisega ühinesid ka jalgrat-turid Veixi rattatiimist, kes ei pidanud pal-juks taasiseseisvumispäeva hommikul enne kontserti umbes 30 kilomeetrit läbi sõita.

RS


1918 kogukonnaelukogukonnaelu

Lagedi aleviku Betooni ja Jaama tänavatel algasid tee-ehitustööd

Sel aastal toimus juba viies Peetri laste-jooks, kus oli taas ligi 450 jooksjat vanuses 1–7. Algselt väikese Karl Mihkli sünni-päeva tähistamisest on kasvanud aastatega jooks, mis kuulub suuremate lastejooksu-ürituste hulka Eestis.

Lapsed võistlesid kolmes vanusegrupis: 1–3-aastased, 4–5-aastased ja 6–7-aastased. Kui varasematel aastatel on olnud palju 2- ja 3-aastasi, siis sellel aastal olid vanuserüh-mad suhteliselt võrdse suurusega. 1–3-aas-taste vanuseklassi parimad tüdrukud olid Pauline Tanis, Kaisa Lepp ja Marii Raud-sepp ning poistest Mathias Hallik, Ernest Golovatjuk ja Markus Honkaneva.

4–5-aastaste vanuseklassi võistlejatele oli nõue, et kõik jooksevad ilma vanema-teta, ja nad said sellega suurepäraselt hak-kama. Parimad oli tüdrukutest Mirjam Lukk, Helin Tooding ja Liisi Vesper. Poiste kiiremad olid Karl Mihkel Põldre, Roger Narmont ja Madis Kaarli.

6–7-aastastest on paljud käinud sel jooksul juba mitmeid kordi ja teavad hästi, kuidas see toimub ning kuidas parima tule-muse nimel pingutada. Oleme märganud, et meie jooksude tublimad lapsed on ka koolis omavanuste parimate sportlaste hul-gas ning jooks on ka hea noorte talentide leidmise koht klubidele. Seekordsed võitjad olid tüdrukutest Evelin Tanis, Mei Marga-ret Tatter ja Rica-Helene Urbanik ning poistest Braien Perlmann, Simon Lelle ja Oliver Loomets.

Kõik lapsed, kes läbisid aja peale 250-meetrise Peetri kooli staadioni ringi, said diplomi ning tänuks kotitäie Draakoni komme Kalevilt, Väikese Tomi kohupiima või jäätise Premialt, Helluse mustika-banaani või vanilje-rabarberi joogijogurti Terelt. Viimasega andsid korraldajad oma panuse sellesse, et lapsed õpiksid

Viies Peetri lastejooks ulatas teatepulga kuuendale

piimatooteid kasutama ka spordivõist-lustel. Kõik lõpetajad said kingituseks ka M-kindlustuse helkuri.

Lisaks jagus kõikide jooksude võitjatele auhindu koolitarvete näol Selverilt suure-matele ja Väikese Tomi nukud pisematele. Kokku toimus 37 jooksu.

Iga vanuseklassi 10 paremat poissi ja 10 paremat tüdrukut said auhinna XS mängu-asjapoelt, City Motorsilt ja Kalevilt.

Väikesi jooksjaid ergutasid Selveri Tibu, jänku, Draakoni ja Play-Dohi mas-kott. Eriline tänu kuulub Peetri seltsile, kes toetas tehnikaga, Rae Spordikeskusele,

kes võimaldas kasutada staadionit, ja Rae vallale.

Täname vabatahtlikke, kes ürituse õnnestumisel olulist rolli mängisid: Kairi, Sten, Geelika, Gerli, Silver, Egert, Marek, Kristo, Kaido, Sander, Rene, Ketrud, Marge, Kristel, Robin, Rebecca, Karl Mih-kel, Jonas, Vello, Raul, Margus, Kristo ja kõiki teisi, kes abiks olid.

Kohtumiseni järgmisel Peetri laste-jooksul 16. augustil 2015!

Urmas Põldrelastejooksu korraldaja

Lagedi alevikus alustati Jaama tänava kerg-liiklustee ja Betooni tänava sõidu- ja jalgtee ehitustöid, mille valmimisaeg on novembri algus. „Jaama tn äärde ehitatakse 430 meetri jagu kergliiklusteed, alates Pirita jõe rippsillalt tulevalt jalgteelt kuni raudteejaa-mani,“ ütles teehoiuspetsilist Ain Puna.

Puna lisas, et Betooni tänava paari-tute majade poolele ehitatakse jalgtee ja rekonstrueeritakse sõidutee. Sõiduteele ehitatakse liikluse rahustamiseks kaks tõs-tetud ristmikku.

Töid teostab hankes kõige parem pak-kumise teinud Tallinna Teede AS ja tööde maksumus on 210 303 eurot. Leping tööde

teostamiseks allkirjastati 1. septembril ja valmimistähtajaks on novembri algus.

Jaama tänava kergliiklustee ehituse kaasrahastus tuleb Euroopa Regionaal-arengu Fondi toetusmeetme "Linnaliste piirkondade arendamine" projektist "Har-jumaa kergliiklusteede võrgustiku raja-mine”. RS

Osalesime 12.–14. augustil Toosikannu puhkekeskuses Eesti õpilasmalevate kokkutulekul.

Kokkutuleku avas ühine rongkäik ning sellele järgnes Tallinna linnapea Edgar Savisaar kõne. Kolme päeva jooksul toi-mus palju põnevat: lauluvõistlus, võtsime osa spordivõistlustest – võrkpallist, teate-võistlustest ning köieveost. Viimases neist aitasime ka teisi rühmasid.

Üllatusaladena olid penaltilöögid ning naisekandmise võistlus, meie võtsime osa ainult esimesest. Muidugi pidime eelne-valt üheskoos oma rühmaga valmis meis-terdama ka rühma lipu. Otsustasime teha

Pidu on meie sees

Foto

Käd

i Kuh

lap

Ees: Elis Lapsanit, Athina Isadora Lepvalts, Helena Juus, rühmajuht Hedi Kuhlap, Rene Kaljuvee, Cristofer Krik. Taga: Merily Lõhmus, Birgit Murd, Marion Maasar, Kait Lutt

diskoriietes mehikese, kellel nimeks Rae-vukas Rae Mees. Seda just sellepärast, et näidata teistele, et oleme küll lustakad ning rõõmsameelsed, aga kui vaja, siis ikka oma rühma eest väljas. Selle eest saime kuus punkti kümnest, mis on päris hea tulemus. Leidsime noortekeskusest vanu lillelisi rii-detükke, nendest tegime enda rühmale hipistiilis värvilised punutud peapaelad – ka need pälvisid nii mõnegi malevlase tähelepanu. Talendivõistlusel näitasime, kuidas on võimalik kahe minutiga saavu-tada hea vorm. See võistlus meeldis meile kõige rohkem, sest seal sai palju nalja ning oli näha teiste rühmade omapäraseid ideid.

Meile üllatusena esines kokkutulekul ansambel Kukerpillid – seda poleks osanud küll oodata. Aga kui aus olla, siis nende esinemine oli väga lahe! Kõik hüppasid, kargasid ja tantsisid kaasa. Teisel päeval esines meile Nikns Suns. Mõlemal päeval keerutas plaate DJ ning tantsitud sai hom-mikutundideni. Seekordset kokkutulekut läbiv teema oli „Pidu on meie sees”. Seda oli tunda ka viimase päeva lõpus, kui kõik lihtsalt keset päeva tantsima hakkasid! Osalesime kokkutulekul esimest korda ning saime sealt ainulaadse kogemuse. Loodame järgmisel aastal uuesti osaleda.

Kait Lutt ja Cristofer Krik


2120 spordielu

Rae spordikeskuse Jüri spordihoones algab uus hooaeg 15. septembrist

Suured remondi- ja juurdeehitustööd Jüri spordihoones hakkavad lõpusirgele jõudma. Sportimisvõimalused hakkavad spordihoones järk-järgult taastuma. 15. septembril avavad uksed ujula, jõusaal ja budosaal, nii on ehitaja lubanud ruumid üle anda. Oktoobri alguses peaks tulema kasutusse aeroobikasaal. Elu Jüri spordi-hoones hakkab taastuma. Uues avaras fua-jees avatakse kohvik ja lastele mängunurk. Ujulasse tuleb eraldi invariietusruum. Bas-sein on saanud värskenduse, saunades on tehtud remont. Veel kaks kuud toimuvad

JÜRISKORVPALL poisidU16 (7.–9. klass)U13 (5.–6. klass)U11 (3.–4. klass)U9 (1.–2. klass)KORVPALL tüdrukudU13 (4.–6. klass)KERGEJÕUSTIK poisid ja tüdrukud

Rae spordikeskuse teadaanded

Rae huvikooli spordiosakonnas avatavad treeningugrupid 2014/2015

spordikeskuses ümber- ja juurdeehitus-tööd. Novembris peaks saama ehitajatelt kogu laienenud spordikompleksi sporti-miseks kätte. Seniks tuleb leppida väikeste ebamugavustega spordikeskuses, mis iga remondi ja ehitusega kaasnevad.

Esimest korda toimuvad Rae valla lah-tised meistrivõistlused krossijooksus

1. oktoobril toimub Rae vallas sügisene jooksukross. Kõige nooremad osalejad saa-vad olla vanuses 11–12 aastat, kokku on kuus vanuserühma.

Täpsem info spordikeskuse kodulehe-küljelt www.raespordikeskus.ee.

Kõik sportima! See võistlus on

mõeldud tervisesportlastele. Tule testi oma jooksujõudu.

Alustab Rae valla mängude kolmas hooaeg

Alustame järjekordsete Rae valla män-gudega, eesmärk on viia kokku Rae vallas elavad ja töötavad sportlikud inimesed. Sellel hooajal kuulub võistluste nime-kirja üheksa ala: keegel, darts, võrkpall, teatesõudmine, teatesuusatamine, kabe, teatejooks (jüripäevajooks), petank ja mälumäng. Esimesed võistlused – keegel ja darts – toimuvad 15. oktoobril. Sel aas-tal on plaanitud osavõtutasu –võistkonna pealt 50 eurot kogu hooaja kohta.

Täpsem info III Rae valla mängude kohta ja registreerimine www.raespordi-keskus.ee

Ülo Timuska, Rae spordikeskus

U16 (4.–9. klass)U10 (1.–3. klass)LAUATENNIS poisid ja tüdrukudU16 (5.–9. klass)U11 (1.–4. klass)VÕRKPALL poisid ja tüdrkudU9 (1.–2. klass)MALE poisid ja tüdrukudMaletreening huvilistele

PEETRISKORVPALL poisidU11 (3.–4. klass) ja U9 (1.–2. klass)KERGEJÕUSTIK poisid ja tüdrukudU16 (4.–9. klass) ja U10 (1.–3. klass)VÕRKPALL poisid ja tüdrkudU10 (1.–3. klass)MALE poisid ja tüdrukudMaletreening huvilistele

Augustikuu viimasel esmaspäeval otsustati Jüri ja Lagedi aktiivsete noorte ja noorsoo-töötajtega ette võtta üks seiklusrikas saa-rereis. Veidi enne lõunat jõudsime Virtsu sadamasse, kus läksime praamile, mis sõitis kõigest 25 minutit.

Saabusime Muhu saarele ootusärevuses ja rõõmsa meelega. Muhu Noortekeskuse leidmine võttis veidi aega, kuid kohale jõudes ootas meid rõõmsameelne noor-sootöötaja koos mõne noorega, kes olid meile ette valmistanud väikese kinoseansi ja mängud. Järgmiseks külastasime jaana-linnufarmi, kus peale jaanalindude võis näha ka emusid, sebrasid, känguruid, poni-sid ja varssasid ning alpakasid. Kõige enam meeldisid noortele väikesed kängurud ning enam nalja pakkusid alpakad. Meile pakuti ka lõunasööki, milleks oli jaanalinnumu-nast omlett ja värske salat, kõrvale kodune õunamahl. Kõhud täis, võis seiklemine jät-kuda Saaremaal.

Anglas võis peale tuulikutes turnimise teha veidike tutvust ka Eesti ajalooga.

Mis te teete, saarerahvas?Veidikese aja möödudes seisime ühe uhi-uue uhke maja kõrval, mis osutus üllata-val kombel Orissaare Noortekeskuseks. Meid võttis lahkelt vastu noortekeskuse perenaine, kes rääkis meile majast, mis tema sõnul on „väljast suurem kui seest“. Seadnud end sisse, ootas meid kahekäi-guline õhtusöök restoranis Soneburg. Pärast õhtusööki avanes noortel võimalus minna ümbrusega tutvuma. Väga huvitav oli noortekeskuse lähedal asuv staadion, mille keskel kasvas suur tammepuu. Noor-tekeskusesse tagasi jõudnud, leidus noortel tegevust hiliste õhtutundideni.

Järgmisel hommikul aga poole päe-vani magada ei lastud. Kell 10 sõitsime edasi tuulisele Panga pangale, kus avanes võimalus imetleda lainetavat merd. Sama võimalus oli ka Sõrve poolsaarel, kus asub Sõrve tuletorn. Teine pool päevast möödus Saaremaa pealinnas Kuressaares, kus sõime lõunat ja õhtust ning külastasime Kures-saare piiskopilinnust. Seal võis näha näi-teks Eesti riigi algusaastatest pärit telefone,

mänguasju, kodutehnikat ja mitmesugu-seid vahakujusid, kuulda lõvi möirgamist lõviaugust ning tütarlast lautot mängimas. Õhtu lõppedes võis ju loota, et noored hei-davad suurest väsimusest kohe magama, kuid reaalsus oli teine.

Kolmapäeva hommikul Kuressaare Noortekeskusega hüvasti jätnud, võeti suund Hallikivi seikluspargi poole, mis asus tegelikult talus. Noortel tuli tõusta kõrgustesse ja seista silmitsi nelja erineva rajaga. Seikluspargi külastus oli ilmselt mitte ainult tolle päeva, vaid kogu reisi nael.

Kõhud turnimisest tühjad, võeti ette viimane söömaaeg Kessu kohvikus ning pärast seda oligi aeg kodu poole sõitma hakata. Mulle võib ainult tunduda, kuid arvan, et nimetatud reis sobis kooli algu-seks hästi – sai tutvuda ajalooga, meelde tuletada geograa�at ja loodusõpetust, kuid eelkõige veeta suve viimased päevad toreda seltskonnaga Eesti suurimal saarel. Projekti aitas ellu viia Harju Maavalitsuse avatud noortekeskuste projektikonkursist saadud toetus.

Vivian Tamm

Foto

Käd

i Kuh

lap

Noored Muhu jaanalinnufarmis ekskursioonil


reklaam 23reklaam22


reklaam 25reklaam24 reklaam 25

detsember2013▪Rae Sõnumid

Energiamärgised Energiaauditid Soojalekete leidmine Radooni mõõtmine Projekteerimine

Kontakt: FinestumEhitusekspertiisid OÜTel 641 1977, 506 [email protected], www.termo.ee

26 reklaam

Rae Sõnumid · detsember 2012

HOLDES FINANTS OÜ

RAAMATUPIDAMINE VÄIKEFIRMADELE

Helista ja küsi lisa56 243 986

holdes� [email protected]

DETSEMBRI PAKKUMISED :

• DERMANEW mikrolihvimine+seerum+niisutav mask. 20 eur.• RIPSMETE KEEMILINE OOLUTAMINE +värvimine. 17 eur.• LASTE L›IKUS 5 eur.• SOLAARIUMI SOODUSKAART 40 MIN. 20 eur.

Müügil ilusalongi KINKEKAARDID !

Salong avatud:E–R 10–20, L 10–17

tel 607 4293www.muskuslill.ee

Asume Jüris Konsumi keskuses

Vaata lisaks: www.kuldsedkaed.ee

Tel: 6611600, 5029295 Enn

KODUKORISTUSAlates 28.- eurot kord

KONTORIKORISTUSAlates 12.- eurot kord

26 reklaam


HOLDES FINANTS OÜ




DETSEMBRI PAKKUMISED : • DERMANEW mikrolihvimine+seerum+niisutav mask. 20 eur.• RIPSMETE KEEMILINE OOLUTAMINE +värvimine. 17 eur.• LASTE L›IKUS 5 eur.• SOLAARIUMI SOODUSKAART 40 MIN. 20 eur. Müügil ilusalongi KINKEKAARDID !





Tel: 6611600, 5029295 Enn



reklaam 25




26 reklaam


HOLDES FINANTS OÜ









Tel: 6611600, 5029295 Enn



26 reklaam


HOLDES FINANTS OÜ









Tel: 6611600, 5029295 Enn



reklaam 25




26 reklaam


HOLDES FINANTS OÜ









Tel: 6611600, 5029295 Enn



26 reklaam


HOLDES FINANTS OÜ









Tel: 6611600, 5029295 Enn



reklaam 25

56669695

Rae Sõnumid▪detsember2013

Järveküla aiandus- ja ehituskeskus

Vana-Tartu mnt 20, Järveküla, Rae vald

Tel 666 0117, 666 0119, 5343 [email protected]

Kauplus avatud:E-R 8.00-18.00L 10.00-14.00

Mullad, seemned, väetised

Aiatööriistad

Puitmaterjalid

Viimistlusmaterjalid

Üldehitusmaterjalid

Kodukliendihaldur Ele Saareleht | E-post: [email protected] | Tel: 56 934 070 | www.kuldsedkaed.ee

SOODNE, MUGAV, LIHTNE!

Valige omale sobiv kodukoristuse pakett

Salong avatud: E–R 10–20, L 10–17tel 607 4293www.muskuslill.eeAsume Jüris Konsumi keskuses

10-24. detsembril kingitakse salongis Muskuslill kingitusi!

Juuksuri teenustega kingiks PH JUUSTERAVI Näohooldustega kingiks SILMAD BAAS Kätehooldustega kingiks KÄTEMASK koos koorimisega Jalahooldustega kingiks RAVIMASK jalgadele

Burritod, burgerid,

tacod, salatid!

IGA PÄEV !

TELLI ETTE

VÕTA KAASA

LÕUNA-

BURRITOD

E-R 12.00-14.00

ARUKÜLA TEE 9, JÜRI

AVATUD: 11.00-21.00

LASTELE MÄNGUTUBA!

48 333 11 www.burro.eewww.burro.ee

RÕÕMSA KOHTUMISENI!

Tel: 48 333 11

reklaam26


reklaam 27reklaam26


PEETRIKESE LASTEHOID

Võtame vastu uusi lapsi!

Asume Aasa 1D, Peetri alevik

www.peetrikese.euTel. 50 78 396

reklaam 29

MÜÜA TOLMUVABA FREESASFALTIIdeaalne materjal teede ja platside remondiks, ehituseks.

Materjal ja transport väga soodsa hinnaga!

Väike auto, 20 tonni hind 125.-Suur auto, 28 tonni hind 175.-

Vajadusel paigaldus ja konsultatsioon.

wwwww.freesasfalt.ee 5557 6087 [email protected]

Klassikalise

joogakursusedTaaramäe lasteaias

Lisainfo: [email protected]

või tel 5661 4214

REGISTREERU TASUTA PROOVITREENINGULE

PILDIL ON DANCE ACT’i TREENERID. FOTO: LOCO.EE

WWW.DANCEACT.EE

AITAB VABANDUSTEST.AITAB VABANDUSTEST. MARSS TRENNI.

UUED RÜHMAD ALUSTAVAD 3. SEPTEMBRIL

Rae Sõnumid▪detsember2013

Korstnapühkimisteenus. [email protected]. 5650 5189 Peep Sõber.

Soovin osta või rentida talveks tõukekelku. Tel 676 6292

Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel 5221 151. Info www.nagusul.ee

Säästa kuni 60%küttekuludelt! Mitsubishi Heavy õhksoojuspumbad koos paigaldusega alates 869 eurot. Tel 666 1355. www.kodukliima.ee

Ostan otse omanikult Jüris 2-toalise kõigi mugavustega korteri. Tel 5390 6584.

Liuguksed ja garderoobid. Hinnad soodsad. Garantii. Tel.: 502 9075, [email protected]

Müüa kuivad küttepuud 40L võrkkotis: okaspuu klots 5-25cm 1.70 eur, kaseklots 5-25cm 2.00 eur, lepp 30cm 2.30 eur, kanglepp 30cm 2.40 eur, kask 30cm 2.70 eur, saar 30cm 2.90 eur. Alates 50-st kotist on transport Kiili, Rae, Viimsi valda tasuta. Tellimine: 5198 9070, [email protected], www.unitedexpo.ee

Noor pere soovib osta krundi Jüri aleviku keskuses eramaja ehitamiseks. Meie kontakt: Andreas 511 1420 või [email protected]

PÄÄSTETEENISTUSE TEATED

NOVEMBER 2013 1. november Põleng Jüris, Veetorni 12. november Järelvalveta lõke Rae külas9. november Abistati kiirabi Järvekülas17. november Kõrvaldati murdunud puu teelt Vana-Tartu mnt 7. km18. november Suur tulekahi Paekna külas. Põles Hakkepuidu ladu28. november Järelvalveta lõke Peeteri tee 2128. november Põleng Lagedil, Linnu teel

KUULUTUSED

25reklaam

detsember 2012 · Rae Sõnumid

JÜRI MARI LASTEHOIDOOTAB UUSI LAPSI !

Asume Rae vallas Jüri alevikus, Kasemäe 5-1.

Info: www.jyrimari.ee [email protected]

5557 5966KÕIK KÜSIMUSED OODATUD!



VEOTEENUS kaubikuga 3,3x1,7x1,8m, kandevõime 1500kg ja väikeveokiga 4,4x2,1x1,9m, kandevõi-me 2300kg. Hind Harjumaal 14 ja 18 €/h, kaugemal 0.50 ja 0.65 €/km. Tel 506 5106

kuulutused30

Mudilasklubi KES AIASootab lapsi sünnipäevi pidama,

huviringidesse, diskodele ja mängima!

T: 10-17K: 10-13; 18-20

N: 10-13R: 10-13

Asume Jüris, Aruküla tee 20www.kesaias.eu

Oleme avatud


reklaam 29reklaam28

Peotelgi rentValge punaste äärtega

peotelk 4 × 8 m. PVC (500 g/m2)32 m2 / 30–60 inimest

40 € 1 ööpäev60 € 2 ööpäeva70 € 3 ööpäeva

Telgi paigaldamine Rae vallas ja Tallinnas 20 €

NB! Hindadele lisandub käibemaks.

NÄDALAVAHETUSTEL BRONEERI TELK AEGSASTI, ET GARANTEERIDA SELLE

SAAMINE!

KONTAKT tel 5558 9982e-post [email protected]

Vaata ka parimaid pakkumisi: www.1partner.ee

TULE KONSULTATSIOONILE!

OST MÜÜK ÜÜR HINDAMINE EHITUS INVESTEERIMINE

Eneken

Laanemets

50 18 245

66 84 700

Olmer Õigus

56 560 460

66 84 700

PAADILAENUTUS

Pirita jõel Veskitaguse külas

Tel 5552 6165

OÜ Hoolega pakubKoristusteenus:

Kodukoristus, akende pesuAiatööd:

Muru ja peenarde hooldus, lehtede ning niiduse kogumine,

vajadusel äraveduHOOLEGA TEHTUD!

[email protected]

Saveliin KaarneemOÜ Hoolega

On alanud registreerumineMAINORI EELKOOLI 2014/15.

õppeaastaks. Ootame 6–7-aastaseid lapsi meie

juurde kooliks ett evalmistust saama.

KALLI-KALLI MÄNGUKOOLI 2014/15. õppeaastaks.

Ootame 5–6-aastaseid lapsi, kellel on huvi tähtede ja

numb rite vastu ning soov leida uusi sõpru.

Tunnid toimuvad eralasteaed Kalli-kalli ruumides – Keevise

2, Tallinn (Ülemiste City).

Registreerumine ja info:Tel: 585 [email protected]

Huvistuudio ÕHIN ootab muusika-, tantsu- ja kunstihuvilisi mudilastest täiskavanuteni!

Huvistuudio ÕHIN alustab alates oktoobrist tegevust Lagedi koo-lis. Õpetus huviringides on suunatud eelkõige meie esivanemate pärimuse edasikandmisele.Mudilased vanuses 4-kuud – 5 aastat:

• Väikelaste loovusring• Mudilaste muusikaring • Mudilaste kunstiring• Mudilaste tantsuring

Lapsed, noored ja täiskasvanud vanuses 6 – ... aastat:• Folgiring• Plokkfl öödiring • Ukulelering • Rütmikaring • Pärimusliku kitarriring • Klaveriring • Rahvatantsuring • Show-tantsuring • Keraamika

Ootame teid meie huvistuudiot tutvustavale üritusele18. septembril algusega kell 18.00 Lagedi kooli saalis!

Huviringid avatakse vaid nende täitumisel. Juba praegu saab ringidesse registreerida aadressil [email protected].

Lisainformatsiooni on võimalik leida kodulehelt www.huvistuudio.ee


30

OÜ Sintravella Järvekülas Turu tee 30 pakub tööd koristajale büroo ja olmeruu-mide puhastamiseks kord nädalas enda poolt valitud ajal. Hea pakkumine lisatöö otsijale. Ühendust saab võtta Marek Aljan-diga tel 5668 8445 või [email protected]

Müüa kütte- ja kaminapuid lahtiselt ja 40 l / 60 l võrgus, puitbriketti, 10–30 cm klotse 40 l võrgus, tulehakatust 40 l võrgus ja sae-puru kotis. Tel 501 8594, kaminapuud.com

Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või gar-deroobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel 522 1151. Info www.nagusul.ee

Soovin üürida 3- või 4-toalise korteri Jüris.Tel 5665 4735

Septembri sünnipäevalapsed

HELENE TEDRE 98LOVISE PILVIK 96SALME LAIKMERAND 93FELIKS-ELDOR AUSLA 89AINO RÄNNE 89TAALI TOOM 88ELFRIEDE PIILBERG 87SALME TIIS 87KALJU NURJA 86MEIDA MÄEVÄLI 84VOLDEMAR KATK 84ARMILDE VILBU 84HELJU KATTEL 83AMALIYA UNDERVITS 83ELLEN ROSIN 83ILME HIO 83MIHKEL-EDUARD LAUREND 83ANTONINA ODINTSOVA 82RUDOLF TIKKER 82ALFRED PANT 82ALEKSANDR STRIGIN 82KALJO PAE 81LAINE NAPP 81

LEMBIT UIBOPUU 81JURI KLÕŠOV 80MATI KIVISTIK 75TIIU KALDMÄE 75AIN IHER 75TALVI ROOSAAR 75MARE-ANN VIINA 75AADU MESILA 75KALEV NEIVELT 75HILLAR KASPER 70ELLE-MALL KAKK 70TÕNU KALLAS 70TÕNU PAIST 70REIN SUVI 70ÜLLE TARIKAS 70ÕIE TALI 65HELMI PIIRISTE 65UNO KASEVÄLI 65MILVI PÕLDMÄE 65VILLEM TEEDLA 65PEETER MÄGI 65ARVO ROOMA 65ILVE HENDRIKSON 65

kuulutused teated 3130

Rae Sõnumid Rae valla ajalehtVäljaandja: Rae Vallavalitsus, Aruküla tee 9Toimetus: [email protected], tel 5303 7646Makett ja trükk: Kuma Print

Ajaleht ilmub üks kord kuus. Tiraaž 6800 eksemplari ja see jagatakse tasuta kõikide eraisikute postkastidesse.Kaastööd ja kuulutused palume saata iga kuu25. kuupäevaks koos vajalike kontaktandmetega.

Augustis registreeritud sünnid

AIGOR JÄRGRUDOLF RANNIKREMI REINBERGEVGENI KARASEVICHHUGO ÕUNMIREK MUREKASDEVOR TIITSUJULIUS AKSEL PADARIANDER SEBASTIAN POOLJASPER KELLO-LAASKEVIN LAANRAMON TAMMEMÄGIKUSTI KURVITSRAIKO UNTGREGOR PÕLENDIKREVO PALTSMARROBERT PRANNOJOAKIM KANARIKMAUR JOHAN MÄESALULILIT TOIGERELIISE TOOLDORA KRUUSARIN JEGOROVKASSANDRA LAANEMAANORA-LIISA TOOMEOKSJOANNA BIERNATLAUREEN LÕHMUSKEIRA PÄRNOJAGRIT VERNIKMIA-ELISE LAASKIRLIS KRULLOANABELL SOOKELLY NORITEMMA ELIISE LEIBURKAROLIN VAIK

PÄÄSTETEENISTUSETEATED

AUGUSTIKUU

1. augustil likvideeriti avarii tagajärjed Tartu mnt 18. km-l

2. augustil valla küladepäeva turvamine Patikal3. augustil kustutati järelevalveta lõke Rae külas

Uuetoa talu juures4. augustil likvideeriti avarii tagajärjed ringteel

Kurnas9. augustil toimus veeõnnetus Pirita jõel Patika

külas10. augustil põles praht Lagedil Jüri teel põles

mets Tuhala külas15. augustil likvideeriti avarii tagajärjed Suuresta

külas16. augustil likvideeriti avarii tagajärjed Soodevahe

külas Suur-Sõjamäe tänaval

Augustis lahkunud

LAINE ALLIKMÄELIISA LAURITSTIIU KÄÄR

Muld matab maised mured,aeg viib kaasa pisarad.

Südamlik kaastunneMarju Marandile ema

LIISA LAURITSAsurma puhul.

Töökaaslased Õie Lasteaiast

Kohaliku omaalgatuse programmist toetuse taotlemise sügisene tähtaeg on peagi saabumas – 1. oktoobril kell 16 peavad taotlused olema laekunud Harju Maavalitsusele.

Kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamisele suunatud programmist saavad toetust taotleda avalikes huvides tegutsevad piirkondlikud ühendused, nt küla-, aleviku- või asu-miseltsid. Programmi viiakse ellu kahe meetme kaudu, millest kogukonna arengu meede soodustab eelkõige ühistegevusi ja piir-kondlikku koostööd, elukeskkonna ja kogukonnateenuste aren-damise meede aga võimaldab tagada avalike objektide ja teenuste olemasolu ning kättesaadavuse.

Harju Maavalitsus, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldavad info-päeva kohaliku omaalgatuse programmist toetuse taotlejatele esmaspäeval, 15. septembril algusega kell 13 Omavalitsusmajas Tallinnas Sirge 2.

Infopäeval tutvustatakse programmi nõudeid ning taotluste koostamise ja esitamise protsessi. Alates kella 15st on kohapeal võimalik arutada oma ideed või saada vastused konkreetsetele küsimustele HEAKi konsultantidelt või Harju Maavalitsuse KOP kontaktisikutelt.

Infopäeval osalemine on tasuta eelneval registreerimisel kuni 10. septembrini HEAKi veebilehe kaudu (www.heak.ee/5210). Täpsustava info saamiseks võib pöörduda HEAKi mittetulundus-ühenduste konsultandi Lianne Tederi poole ([email protected], 656 6522).

Kohaliku omaalgatuse programmi 2014. a programmdoku-ment ning taotlemiseks vajalikud vormid on kättesaadavad Koda-nikuühiskonna Sihtkapitali veebilehelt www.kysk.ee.

KOP infopäev toimub 15. septembril Tallinnas

Lille talu müüb kvaliteetset toidukartulit koos kojutoomisega. Saadaval kõik Eestis enam levinud sordid (Laura, Läti kollane, Gala, Vinetta). Alates 100 kilost on koju-toomine tasuta. Hind soodne. Info: [email protected], telefon 5389 0402

Müün kvaliteetset väga maitsvat valge-ristiku mett. Tuulevälja küla. Olev Raid, 501 6072

Säästa kuni 60% küttekuludelt! Mitsubishi Heavy õhksoojuspumbad koos paigaldu-sega alates 869 eurost. Tel 666 1355. www.kodukliima.ee

Korralik noorpaar soovib üürida Rae vallas (soovitatavalt Jüris) korterit. Oodatud on kõik pakkumised. Tel 512 3142

Rae Sõnumid • september 2014

32Au

tor S

igne

Hei

berg

Tänavu alustas Rae vallas kooliteed 283 tüdrukut ja poissi. Lagedi ja Vaida põhikoolis alustas üks esimene klass, Jüri Gümnaasiumis viis ja Peetri Põhikoolis kuus esimest klassi.

Ilusat kooliaastat kõigile!

Nagu ikka, saabub koos kooliaja algusega kuldne sügis Vasakult: Lagedi Põhikooli 1. klassi õpilased Fredy Saarkoppel, Uku Riivald ja Oliver Siiper kooli avaaktusel 1. septembril

Rae Sõnumid 09.2014

Documents

Transcript of Rae Sõnumid 09.2014