10. R klassi praktikaLoomade rühmLinda Liis TanniHenrik LainvooMarian MoldauMaria Šimuk

Rakvere Veetöötlusjaam

Ajalugu Kavatsused uue

veetöötlusjaama järele tekkis juba 1970-ndatel, aga kahjuks jäid head kavatsused paljude aastate jooksul ellu viimata.

Uued ideed kerkisid aastal 1994, aga esmakordselt jõudis töödeldud vesi tarbijateni 19. aprillil 2001

Süsteem Rakvere linna veevarustuses kasutatakse kambrium –

vendi veehorisondi vett, millele on iseloomulik looduslikult kõrge rauasisaldus (kuni 2,0 mg/l)

Rakvere Veetöötlusjaamas kasutatakse raua eraldamiseks lahtiseid liivafiltreid kihi paksusega 1,4 – 1,6 m. Filtriliivana kasutatakse pestud kvartsliiva tera läbimõõduga 1,2 mm. Filtrites sadestunud raud pestakse perioodiliselt välja ning pesuveed juhitakse linna kanalisatsiooni

Süsteem Aereerimi –

degaseerimisprotsessis kasutatakse plastikkettaid ja sundventileerimist

Süsteem

Bakterioloogilise reostuse vältimiseks on paigaldatud ultraviolettseade

Süsteem

Filtreeritud vesi juhitakse puhtavee mahutitesse, mille täitumist reguleeritakse puurkaveupumpade tööga

Süsteem

Kogutud vesi pumbatakse rõhutõstepumpadega linnavõrku. Pumpade tööd reguleeritakse sagedusmuunduriga veevõrgu etteantud survele

Veetöötlusjaama koosseisu kuuluvad rajatised

Viis puurkaevu tootlikkusega a´ 40 m3/tunnis

836 m toorveetorustikke

Veetöötlusblokk tootlikkusega 3x2000 m3/ööpäevas

Puhtaveemahutid 2x1000m3

Rõhutõstepumpla tootlikkusega 250m3/tunnis

Alajaam 2x400 kVa

Rakvere reoveepuhastusjaam

Ajalugu

Rakvere linna reoveepuhastui sai valmis aastal 1989. Enne seda puudus reoveepuhasti täielikult

Mehhaaniline puhastamine

Läbi raudvõrede saadakse paksem mustus välja. Siis kasutatakse polümerlahust, mis seob mulla üheks massiks, et oleks kerge eraldada.

Lõpuks pressitakse saadud mustus (muda) välja, mis läheb bioloogilise puhastusprotsessi

Keemiline puhastamine

Aerotangis lisatakse vette aktiivmuda, mis lagundab vees oleva orgaanilise aine ja sööb ära ohtlikud ained, näiteks fosfor ja lämmastik

Neeruti

Sipelgate uurimine sipelgapesas

Töö ülesanne: asetada lillat värvi õieke pessa. Mõne aja pärast uurida õie värvust.Tulemus: värv jäi samaks (ilmselt pidi tänu happelisele keskkonnale värvus muutuma, kuid ehk oli pesas liiga vähe sipelgaid)

Töö ülesanne: mõõta 30 ml dest. vee pH ning hiljem pH kui vees on sipelgad. Mitu H+ eraldab lahusesse iga sipelgas kui 1 pH ühiku muutumisel suureneb H+ moolide arv 10 korda.Tulemus: dest. Vee pH oli algul 7 (neutraalne) ja sipelgate vette panemisel muutus vesi happeliseks ja pH 4.Iga sipelgas eraldab lahusesse 4 H+ (vette panime 3 sipelgat)

Lilla õis sipelgapesas

Tigude uurimine

Töö ülesanne: asetada õhukambrisse teod nind mõõta 02 ja CO2 mõõturid. Salvestada kontsentratsioonide muutused pika mõõtmisintervalli jooksul

Tulemus: meil näitas Verneiri andmekoguja alguses väiksemat O2 taset kui hiljem ning CO2 tase oli algul suurem ning hiljem väiksem, kuid tegelikkuses oleks pidanud hoopis hapnikku vähemaks minema ningi CO2 tase tõusma. Ilmselt mõjutas kuidagi katset kõrval oleva lõkke suits

Töö ülesanne: Koguda tigude keha ja koha piiripinnalt olevat lima, asetada käenahale ja uurida toimet. Mõõta lima pH.

Tulemus: limaga koos olev nahk tundus pärast siledam

Töö ülesanne: koguda surnud tigude karpe. Katse kaheharulises klaasis, tõestada, et koda koosneb põhiliselt CaCO3

Tulemus: Panime karbi reageerima happega, võtsime HCl. Ning teisele poole Ca(OH)2. Pärast katseklaasi õhuvahetuse sulgemist hakkas teokarp lagunema ja HCl muutus kollakasroheliseks. Ca(OH)2 muutus häguseks

Teo karp kaheharulises katseklaasis

Järeldame, et tigude karp koosneb CaCO3.

2HCl + CaCO3– H2CO3 + CaCl2 (H2CO3 laguneb ära H2O ja CO2)

CO2 + 2Ca(OH)2– C(OH)4 + 2CaO

Loomade, lindude, putukate liikumise uurimine

• Linnud liiguvad vastutuult kahel põhjusel• Lendavad putukad ja nende tiivad• Maismaal liikumine seoses lihaste ja energiaga• Vees liikumine on ujumine

Vihmausside ohtruse määramine

Kahe labida sügavuselt kaevatud 1 m2 mulda kaevates

leidsime 8 vihmaussi. Vihmaussid töötavad aastas läbi umbes 25kg taimeosi

Loomade toidueelistuste ja elupaikade uurimine

•Kaevasime järve äärde kaks auku kuhu panime plasttopsi, ühe mõlema sisse juustu shokolaadi ning suhkurt

• Katsime topsid paberiga ning jätsime mõneks ajaks seisma• Vaadates leidsime paberi pealt mõne sipelga

Loomade reaktsioon erinevatele ärritajatele

Valisime loomaks teo•Nõrk puudutus pintsettidega: tundlate vastu pannes reageerib, tõmbab tundlad sisse•Valgustamine taskulambiba: tigu tõmbub kerra•Kuivatamine: tõmbub kotta•Sibulatüki lähendamine: tõmbub kotta

Kiirgused (katse teoga)

• Reaktsioon elektriväljaga: segaduses, enda ümber tiire

• Reaktsioon magnetväljaga: tavaline käitumine• Laserkiirgus: tavaline käitumine• Ultravioletne kiirgus: alguses paigal kuid siis

tõmbub kotta

Teo reaktsioonikiirus

• Puudutades tõmbas pea kotta• Koputades kojale 4 korda sekundis ei juhtunud

midagi• Käitumist põhjendab tigude väga aeglane

reaktsioonikiirus. Ta ei erista koputuste vahelisi intervalle ja arvab, et on leinud tahke objekti.

Katse linnusulega

• Tilgutades sulele vett, vesi sisse ei imbu• Kastes sulg õlisse muutub kleepuvaks ja

takuliseks• Lisades seebivett imas sulg vee endasse• Naftareostus on lindudele faaalne, lindude

kehasoojus kaob• Saastatud vetes ujuvad linnud on uppumisohus

Mulla mikroorganisimide mitmekesisus

• Võtsime mulla, mida puistasime korgiga katseklaasi. Siis lisasime samas koguses vett, loksutasime ning jätsime mõneks minutiks seisma, et setted saaks põhja langeda

• Keetsime piima ning jahutasime selle maha. Panime piima võrdselt 4 katseklaasi

• Seejärel lisasime 1. katseklaasi 2 tilka mullatõmmist 2. 6 tilka mullatõmmist 3. 10 tilka mullatõmmist ning 4. ei lisanud midagi

• Panime katseklaasidele peale vatikorgid ning jätsime toatemperatuurile seisma

• Poole tunni pärast oli katseklaasis kui vahustatud piim, mis kergelt hapnema hakkas

• Peale katset uurisime mulla koostist mikroskoobiga

Aru karjäär ja Kunda Tsemenditehas

10 füüsikalist nähtust

1. karjääri tõstukite liikumine - hõõrdejõud 2. tehase masinate liikumine - ühtlane ringjooneline

liikumine (inertsiseadus) 3. pöördahjus oleva tsemendi pöörlemine põhjas -

gravitatsiooniseadus 4. karjääri kivide kaevandamine - gravitatsiooniseadus 5. karjääri aukude puurimine - impulss

6. bussiga sõitmine - hõõrdejõud 7. puulehtede liikumine - võnkumine 8. tsemendi kokkusegamine, vedelana hoidmine - laine 9. lõhatud kivide kukkumine maapinnale - potensiaalne energia 10. pöördahjus oleva tsemendi voolamine - kineetiline energia

Müratase

• Kärjääris 56 db ja tehases 90-95 db

• Inimese kuuldelävi on 0-3db (väga hea kuulmise inimene kuuleb ka -10db heli). 85db on kahjulik, 120db ohtlik, 150db põhjustab inimese organismile kahjustusi, 190db juures kuulmekile puruneb, 200db võib põhjustada surma

1. toorained ja nende ettevalmistus

• SAVI - kaevandatakse 2 km kaugusel, läbib purustussõlme, suunatakse savikaruselli, segatakse veega savilobriks

• LUBJAKIVI - kaevandatakse 6 km kauguselt, purustatakse lõug - ja haamerpurustistega lobriks

2. Tootmisprotsessi olemus. Seadmete lühikirjeldus

• Tooraineveskid (14m pikkused, 3m läbimõõduga pöörlevad trumlid kuulikestega)

• Tehakse savi ja lubjalobri, juhatatakse need silindrikujulisse basseini kus segatakse korraga kuni 5000m3. Sealt lobri pöördahjudesse (150m pikkused, 14m läbimõõduga kaldu asetsevad terassilindrid)

3. Erinevad tooted, nende kirjeldus• Tsement + vesi + liiv = mört (põrandad, trepiastmed

jne). • Tsement + lubi + liiv + vesi = segamört (seinte

ladumine, krohvimine jne).• BETOON- tsement + kruus/killustik/liiv + vesi

(vundamentide, talade, võlvide, sildade, kanalite, kanalisatsioonitorude jm. ehitamiseks). On olemas ka kerge betoon, vahtbetoon, raske betoon, asfaltbetoon.

• RAUDBETOON - raudsõrestikuga armeeritud betoon.

4. Tootmisprotsessi jälgimine, regulleerimine ja muutmine

• Lõhatud lubjakivi võib olla läbimõõdult maksimaalselt kuni meeter

• Pärast savi ja lubjalobri valmistamist tehakse analüüse

5. Tootmisprotsessi jäätmed ja nende kasutamine

•Klinkri põletamisel pöördashjus tekib hulgaliselt tolmu. Osa sellest suunatakse tagasi tootmisprotsessi, osa läheb happeliste põldude lupjamiseks või prügimäele• Tolm püütakse kinni elektrifiltrites

6. Tootmisprotsessi mõju keskkonnale, võimalused mõju vähendamiseks

• Suurim probleem on õhusaastus. (NOx ja SOx levik).• On tugevasti rikutud Kunda looduslikku

pinnamoodi. Kunda piirkonna pargid on liigirikkad, leiduv haruldasi taimeliike (võivad kahjustada saada). Taimede areng on kahjustada saanud.

• Pinna - ja põhjavesi on ohustatud. • Ümbruskonna mullad on tugevasti leelistunud,

tunduvalt on tõusnud neeldunud aluste sisaldus

• Mõju vähendamiseks võib tehase kinni panna, koguda tsemenditolmu veel efektiivsemalt (renoveerida tehas)

• Üleminek kuivtehnoloogiale

Aitäh kuulamast!